Toetuse vormid

Toetus võib olla järgmises vormis:

1. tegelikel kuludel põhinev segatoetus:
   1. teatava protsendi tegelikult tekkinud hüvitatavate kulude hüvitamine; näiteks erakorralised kulud 1. põhimeetme raames ellu viidavate õpirändemeetmete puhul;
   2. hüvitamine ühikuhindade alusel, mida kasutatakse konkreetsete eelnevalt selgelt kindlaks määratud rahastamiskõlblike kulude kategooriate puhul, väljendatuna summana ühiku kohta: näiteks individuaalne toetus 1. põhimeetme raames ellu viidavate õpirändeprojektide puhul;
2. kindlasummalised maksed. See tähendab, et toetusega hüvitatakse kindel summa, mis põhineb kindlasummalisel maksel või rahastamisel, mis ei ole kuludega seotud. Kindlasummaline makse arvutatakse vastavalt metoodikale, mis on sätestatud komisjoni otsuses, millega lubatakse kasutada programmi „Erasmus+“ (2021–2027) raames kindlasummalisi makseid ja ühikuhindade alusel hüvitamist,¹ ning kasutades esitatud üksikasjalikku eelarvetabelit/kalkulaatorit (kui on olemas). See võib olla järgmine:
   1. eelarvel põhinevad kindlasummalised toetused: toetust andev asutus määrab summa kindlaks projekti eelarveprognoosi, hindamistulemuse ja konkursikutses kindlaks määratud rahastamismäära alusel (käesoleva juhendi B osa).  Eelarveprognoos peab vastama tegelikel kuludel põhinevate ELi toetuste rahastamiskõlblikkuse põhitingimustele (EACEA hallatavate meetmete puhul vt annoteeritud toetusleping, artikkel 6);
   2. eelnevalt kindlaksmääratud kindlasummalised toetused: toetust andev asutus on summa konkursikutses eelnevalt kindlaks määranud (käesoleva juhendi B osa);
3. eespool nimetatute kombinatsioon.

Programmi „Erasmus+“ alusel rakendatava rahastamismehhanismi raames makstakse toetust enamasti ühikuhindade alusel hüvitamise või kindlasummalise maksena. Seda liiki toetused aitavad taotlejatel hõlpsasti välja arvutada vajaliku toetussumma ning lihtsustavad projekti realistlikku finantsplaneerimist.

Selleks et teada saada, mis liiki toetust iga käesolevas juhendis käsitletud programmi „Erasmus+“ meetme raames rahastatava tegevuse puhul kohaldatakse, vaadake iga meetme kirjeldust B osa jaotises „Millised on rahastamiseeskirjad?“.

Eli toetuste suhtes kohaldatavad põhimõtted

Tagasiulatuva jõu puudumise põhimõte

Ühtegi ELi toetust ei või anda tagasiulatuvalt juba lõpule viidud projektide jaoks.

Juba alustatud projekti jaoks võib ELi toetust anda üksnes juhul, kui taotleja tõendab projektitaotluses, et projekti alustamine enne toetuslepingu sõlmimist oli vajalik. Sellistel juhtudel ei tohi rahastamiskõlblikud kulud olla kantud enne toetustaotluse esitamise päeva.

Kui taotleja alustab projekti elluviimist enne toetuslepingule allakirjutamist, teeb ta seda oma riisikol.

Taotluse mitmekordne esitamine

Taotlejad võivad esitada sama konkursikutse raames erinevate projektide kohta mitu projektitaotlust (ja saada nende jaoks rahastuse). Organisatsioonid võivad osaleda mitmes projektitaotluses. 

Kui rakendusameti hallatavate meetmete puhul on esitatud mitu projektitaotlust, milles sisalduvad väga sarnased projektid, võetakse vastu ainult üks projektitaotlus ja hinnatakse seda; taotlejatel palutakse teised taotlused tagasi võtta (või need lükatakse tagasi).

Projektitaotlusi saab muuta ja need uuesti esitada kuni taotluste esitamise tähtajani.

Kui riiklike büroode hallatavate meetmete puhul esitab taotleja sama taotluse mitmel korral eri büroodele, lükatakse kõik taotlused tagasi. Kui sama taotleja esitab või eri taotlejad esitavad samale büroole või eri büroodele peaaegu identsed või sarnased taotlused, korraldatakse nende suhtes erihindamine ja need võidakse kõik tagasi lükata. 

Originaalsisu ja autorlus

Kõik projektide ja akrediteeringute taotlused peavad sisaldama taotleja või teiste ühiselt toetust taotlevate organisatsioonide koostatud originaalsisu. Kui taotlejad kaaluvad generatiivse tehisintellekti vahendite kasutamist projektitaotluse koostamiseks, peaksid nad teadvustama plagiaadi võimalust ja nad peaksid hoolikalt järele mõtlema, et tagada taotluse asjakohasus ja täpsus, selle vastavus intellektuaalomandi eeskirjadele ja selle originaalsisu. Rahvusvahelisi õpirändetegevusi taotlevad kõrgkoolid võivad taotluste kavandamisel kaasata ka programmivälistes riikides paiknevaid partnerkõrgkoole. Taotlust ei tohi olla tasu eest koostanud ükski teine organisatsioon ega kolmas isik. Kui riiklik büroo teeb kindlaks, et neid reegleid ei ole järgitud, võib ta taotleja igal ajal valikuprotsessist välja arvata või antud projekti/akrediteeringu lõpetada. 

Toetuste mittekumuleerumine

Iga projekti kohta võib ühele ja samale toetusesaajale anda eelarvest ainult ühe toetuse. Samu kulusid ei rahastata mingil juhul liidu eelarvest teist korda.

Topeltrahastamise riski vältimiseks peab taotleja teada andma kõikide muude kas sama või mis tahes muu projektiga seoses samal aastal saadud või taotletud rahastuse allikad ja summad, sealhulgas tegevustoetused. Riiklike büroode hallatavate meetmete puhul esitatakse see teave taotlusvormil. Rakendusameti hallatavate meetmete puhul kontrollitakse seda kirjaliku kinnituse alusel.

Kasumi taotlemise keeld

Liidu eelarvest rahastatava toetuse eesmärk ega tagajärg ei tohi olla projekti raames toetusesaajale kasumi tootmine. Kasumina on määratletud lõppmakse tegemisel arvutatud summa, mille võrra on toetusesaajale laekunud summad suuremad meetme jaoks liidu toetusena saadud rahastamiskõlblikest kuludest ning meetme rakendamise käigus saadud tuludest² . 

Kasumi taotlemist keelavat põhimõtet ei kohaldata.

• meetmed, mille eesmärk on toetusesaaja finantssuutlikkuse parandamine, ja meetmed, mis teenivad tulu meetmete jätkusuutlikkuse tagamiseks toetuslepingu alusel antava liidu rahastamise perioodile järgneval ajal;
• füüsilistele isikutele makstavad õppe-, teadus-, koolitus- või haridustoetused või muud otsetoetused, mida makstakse neid kõige enam vajavatele füüsilistele isikutele, näiteks töötutele ja pagulastele;
• mittetulundusühenduste rakendatavad meetmed;
• ühikuhindade alusel või kindlasummaliste maksetena antavad toetused;
• väikesed toetussummad (60 000 eurot või vähem).

Kasumi tekkimise korral on komisjonil õigus kasumi arvelt tagasi nõuda selline protsent, mis vastab sellele, kui suure osa moodustas liidu rahaline toetus toetusesaaja poolt meetme elluviimisel tegelikult kantud rahastamiskõlblikest kuludest.

Toetuse tulemusel tekkinud kasumi arvutamisel ei võeta arvesse mitterahalise osaluse vormis kaasrahastamist.

Kaasrahastamine

Toetustega peab kaasnema kaasrahastamine. Seetõttu ei eraldata meetme rakendamiseks vajalikke vahendeid ainuüksi toetusest. Kaasrahastamine võib toimuda toetusesaaja omavahendite, meetme raames saadava tulu või kolmandate isikute rahalise või mitterahalise osaluse vormis.

Kui ELi toetust antakse ühikuhindade, kindlasummalise makse või ühtse määra alusel rahastamise vormis – nagu enamiku käesolevas juhendis käsitletavate meetmete puhul – tagab komisjon meetme puhul tervikuna kasumi taotlemist keelava põhimõtte ja kaasrahastamise põhimõtte järgimise juba eelnevalt, kui ta määrab kindlaks vastavad ühikuhinnad, kindlasummalise makse summad või ühtsed määrad. Kasumi taotlemist keelava põhimõtte ja kaasrahastamise põhimõtte järgimist eeldatakse üleüldiselt ning seepärast ei pea taotlejad projekti käigus kantud kulusid põhjendama.

Toetuse maksmine ühikuhindade alusel hüvitamise, kindlasummaliste maksete või ühtse määra alusel rahastamise vormis ei mõjuta õigust pääseda juurde toetusesaajate kohustuslikele dokumentidele ja teabele. Kui kontrolli või auditi tulemusena selgub, et toetuse saamise aluseks olnud sündmus ei ole toimunud (nt projektiga seotud tegevus ei ole taotlemise etapis heaks kiidetud kujul aset leidnud, osalejad ei ole meetmetest osa võtnud jne) ning toetusesaajale on ühikuhindade alusel hüvitamise, kindlasummaliste maksete või ühtse määra alusel rahastamise vormis tehtud alusetu makse, on riiklikul bürool või rakendusametil õigus toetuse summa tagasi nõuda. Kui kavandatud tegevust ei viida ellu või kavandatud tulemusi ei saavutata või seda tehakse puudulikult (sh mõni lepinguline kohustus jäetakse täitmata) võidakse toetust vähendada, võttes arvesse seda, mil määral meede ellu viidi. Lisaks võib Euroopa Komisjon teha statistika kogumise ja järelevalve eesmärgil toetusesaajate valimi põhjal uuringuid, et selgitada välja ühikuhindade alusel hüvitamise, kindlasummaliste maksete või ühtse määra alusel rahastamise vormis rahastatavate projektide tegelikud kulud.

Selleks et kulud ja maksed oleksid rahastamiskõlblikud, peavad need vastama toetuslepingus sätestatud ja allpool esitatud rahastamiskõlblikkuse tingimustele³ .

Rahastamiskõlblikud kulud – üldised tingimused

Tegelikud kulud:

• peavad olema toetusesaajal tegelikult tekkinud kulud;
• peavad olema kantud toetuslepingus sätestatud rakendamisperioodil, välja arvatud lõpparuannete ja auditeerimistõenditega seotud kulud, mis võivad olla kantud pärast seda;
• peavad olema deklareeritud ühe toetuslepingus sätestatud eelarvekategooria all;
• peavad olema tekkinud seoses toetuslepingus kirjeldatud meetmega ja selle rakendamiseks vajalikud;
• need peavad olema tuvastatavad ja kontrollitavad, eelkõige kirjendatud toetusesaaja raamatupidamisarvestuses ja määratud kindlaks vastavalt selles riigis kohaldatavatele raamatupidamisstandarditele, kus toetusesaaja on registrisse kantud, ja vastavalt toetusesaaja tavapärasele kuluarvestustavale;
• peavad olema kooskõlas kohaldatavate maksu-, töö- ja sotsiaalkindlustusalaste õigusaktide nõuetega;
• on mõistlikud, õigustatud ja vastavad usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttele, eelkõige säästlikkuse ja tõhususe poolest.

Ühikuhinnad ja osalused:

• olema toetusesaaja poolt rakendamisperioodil tegelikult kasutatavad või toodetavad;
  • olema meetme elluviimiseks vajalikud ja
    • peavad olema deklareeritud ühe toetuslepingus sätestatud eelarvekategooria all;
    • ühikud peavad:
  • ühikute arv peab olema tuvastatav ja kontrollitav ning vajaduse korral andmete ja dokumentidega tõendatud;

Kindlasummalised maksed:

• peavad olema deklareeritud ühe toetuslepingus sätestatud tegevuse/tööpaketi all;
• töö peab olema toetusesaaja poolt nõuetekohaselt teostatud kooskõlas toetuslepinguga;
• tulemused/väljundid peavad olema saavutatud rakendamsiperioodil.

Nende rakendusameti hallatavate meetmete puhul, mille korral kasutatakse kindlasummaliste maksete alusel rahastamise mudelit, määrab kindlasummalise makse kindlaks toetust andev asutus (EACEA) projekti eelarveprognoosi alusel. Täpsem teave on esitatud käesoleva juhendi B osas. Lisaks kohaldatakse järgmist:

• kuna toetuste kindlasummaliste maksete kindlaksmääramise aluseks on üksikasjalik eelarvetabel (ja kuna kindlasummalised maksed peavad olema projekti tegelike kulude usaldusväärsed ligikaudsed näitajad), peavad hõlmatud kulud vastama tegelikel kuludel põhinevate ELi toetuste rahastamiskõlblikkuse põhitingimustele (vt annoteeritud toetusleping, artikkel 6). See on eriti oluline ostude ja alltöövõtu puhul, mis peavad olema parima hinna ja kvaliteedi suhtega (või kui see on asjakohane, madalaima hinnaga) ning huvide konfliktideta. Kui eelarvetabel sisaldab rahastamiskõlbmatuid kulusid, võib toetust vähendada (isegi hiljem projekti elluviimise ajal või pärast selle lõppu);
• kui konkreetse kindlasummalise meetme üksikasjalikku eelarvetabelisse saab lisada vabatahtlike ühikukulud,⁴ vaadake käesoleva juhendi B osa. Vabatahtlike kulud ei ole tavapärane kulukategooria. Kulusid ei teki, kuna vabatahtlikud töötavad tasuta, kuid sellegipoolest võidakse need kulud eelarvesse lisada eelnevalt kindlaksmääratud ühikukuluna (vabatahtliku kohta), mis võimaldab saada vabatahtlike tööst kasu toetuse saamise eesmärgil (suurendades hüvitise suuruse kuni 100%ni tavapärastest kuludest, st muudest kulukategooriatest kui vabatahtlikega seotud kuulud). Lisateave on kättesaadav annoteeritud toetuslepingu artiklis 6.2.A.5; .
• kui kindlasummalise toetuse puhul on VKE omaniku / füüsilise isiku ühikukulu⁵ lubatud ja selle saab lisada konkreetse meetme üksikasjalikku eelarvetabelisse, vaadake B osa;
• kindlasummalise toetuse raames kasutage reisi- ja elamiskulude puhul reisi- ja elamiskulude ühikuhindu⁶ ;
• kui kolmandatele isikutele antava rahalise toetuse kulud on lubatud ja need võib lisada konkreetse kindlasummalise meetme eelarvetabelisse, vaadake B osa. Maksimumsumma kolmanda isiku kohta on 60 000 eurot, kui B osas ei ole täpsustatud teisiti;
• kui on olemas töövahendite kuludega seotud erikord, vaadake B osa;
• teavitamiskulud projekti tutvustamiseks osalejate veebisaitidel või sotsiaalmeediakontodel on rahastamiskõlblikud; eraldiseisvate projekti veebisaitide kulud ei ole rahastamiskõlblikud.

Rahastamiskõlblikud kulud – eritingimused

Rahastamiskõlblikud tegelikud kulud võivad olla otsesed või kaudsed.

Otsesed kulud 

Rahastamiskõlblikud otsesed kulud on erikulud, mis on otseselt seotud meetme rakendamisega ja mida seetõttu saab otseselt sellega seotuna raamatupidamises arvele võtta. Tegelike kuludena hüvitatavad eelarvekategooriad on esitatud käesoleva juhendi B osas. 

Toetusesaaja raamatupidamisarvestuse ja sisekontrolli kord peab võimaldama projekti raames deklareeritud kulude ja tulude kooskõlastavat võrdlemist vastavate raamatupidamiskirjete ja tõendavate dokumentidega.

Käibemaks

Käibemaks, mis kohaldatavate liikmesriigi käibemaksualastele õigusaktide kohaselt ei ole mahaarvatav ega tagastatav, on rahastamiskõlblik⁷ . Ainus erand tehakse tegevuste või tehingute puhul, mida riigid ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ametiasutused ning teised avalik-õiguslikud asutused teevad ametivõimudena⁸ . ei kohaldata käibemaksudirektiivi ELi mittekuuluvate riikide suhtes. Programmivälistes kolmandates riikides paiknevad organisatsioonid võidakse vabastada maksudest (sh käibemaks), lõivudest ja tasudest, kui Euroopa Komisjon ja vastav programmiväline kolmas riik, kus organisatsioon on asutatud, on sõlminud lepingu.

Rahastamiskõlblikud kaudsed kulud

Kaudsed kulud on kulud, mis ei ole otseselt seotud meetme rakendamisega ja mida ei saa seega otseselt meetme arvele panna.

Noorsootöötajate õpirände projektide puhul (üksikasjalik teave meetmete rahastamiseeskirjade kohta on esitatud käesoleva juhendi B osas) on kaudse kuluna rahastamiskõlblik kindla määraga summa, mis ei ületa 7 % projekti rahastamiskõlblikest otsestest kuludest ning mis kajastab toetusesaaja üldiseid halduskulusid, mis ei ole rahastamiskõlblike otseste kuludena juba hõlmatud (nt elektri- või internetiarved, ruumidega seotud kulud jne), kuid mida võib käsitada projektiga seotud kuludena.

Kaudsed kulud ei tohi hõlmata summasid, mis on kirjendatud muudesse eelarvekategooriatesse. Kaudsed kulud ei ole rahastamiskõlblikud, kui toetusesaaja juba saab liidu eelarvest tegevustoetust (näiteks programmi „Erasmus+“ raames kodanikuühiskonna koostöö konkursikutse alusel).

Rahastamiskõlbmatud kulud

Rahastamiskõlblikud ei ole järgmised kulud:

• kulud või maksed, mis ei vasta käesoleva juhendi B osas esitatud tingimustele;
• toetusesaaja kapitalitulu ja makstavate dividendidega seotud kulud;
• võlad ja võlgade teeninduskulud;
• eraldised kahjumi või võlgade katmiseks;
• võlgnetav intress;
• valuutakursikahjum;
• pangakulud, mida toetusesaaja pank nõuab toetuse andja tehtud ülekannete eest;
• ülemäärased või põhjendamatud kulud;
• mahaarvatav või tagastatav käibemaks (sh avaliku võimu kandjana tegutsevate avalik-õiguslike asutuste makstud käibemaks) (vt eespool käibemaksu käsitlev lõik);
• toetuslepingu peatamise ajal läbi viidud tegevusega seotud kulud või maksed;
• kolmandate isikute mitterahaline osalus;
• kulud või maksed, mille toetusesaaja on deklareerinud muude ELi toetuste (või ELi liikmesriigi, ELi-välise riigi või ELi eelarvet täitva muu asutuse antud toetuste) alusel, välja arvatud järgmistel juhtudel:
  • kui meetmetoetust kombineeritakse samal ajavahemikul antava tegevustoetusega ja toetusesaaja suudab tõendada, et tegevustoetus ei kata meetmetoetusega seotud (otseseid või kaudseid) kulusid;
• riiklike ametiasutuste (või piirkondlike/kohalike omavalitsuste) töötajate kulud seoses tegevusega, mis on osa ametiasutuse tavapärasest tegevusest (st toetusest sõltumata tegevus);
• ELi institutsioonide, organite ja asutuste töötajate või esindajatega seotud kulud või maksed (eelkõige reisi- ja elamiskulud);
• seadmete rentimise või liisimise korral väljaostumaksumus rendi- või liisinguperioodi lõpul;
• pangakontode avamise ja kasutamise kulud (sh riikliku büroo ülekandekulud, mida võtab toetusesaaja pank).

Rahastamisallikad

Taotleja peab taotlusvormil märkima muudest allikatest peale ELi toetuse saadava tulu. Kaasrahastamine võib toimuda näiteks toetusesaaja omavahenditest või kolmandate isikute rahalisest toetusest. Kui lõpparuande esitamise ja lõppmakse taotluse esitamise ajal on tõendeid ülejäägi kohta, vaadake eespool kasumi taotlemise keeldu ja kaasrahastamist käsitlevad jaotised.

Kolmandate isikute mitterahalist osalust ei loeta kaasrahastamise võimalikuks allikaks.

Footnote

1. Otsus, millega lubatakse kasutada programmi „Erasmus+“ (2021–2027) raames kindlasummalisi makseid ja ühikuhindade alusel hüvitamist:  https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/docs/2021-2027/erasmus/guidance/ls-and-unit-cost-decision_erasmus_et.pdf . ↩ back
2.  

   Laekunud summade all peetakse silmas ainult projekti raames saadud tulu ning rahastajate osalust selles ulatuse, mis on ette nähtud konkreetselt rahastamiskõlblike kulude katmiseks.Kasum (või kahjum) on eespool kirjeldatu alusel seega järgmiste summade vahe: 

   • esialgu heakskiidetud toetussumma ja meetmest saadud tulu ning  toetusesaaja kantud rahastamiskõlblike kulude summa. 

   Võimalik kasum nõutakse sisse.Riiklikul bürool või rakendusametil on õigus nõuda kasumi arvelt tagasi selline protsent, mis vastab sellele, kui suure osa moodustas liidu rahaline toetus toetusesaaja poolt meetme elluviimisel tegelikult kantud rahastamiskõlblikest kuludest. Meetmete korral, mille elluviimiseks antakse toetust rahastamiskõlblikest kuludest teatava osa hüvitamisena, esitatakse lisaselgitused kasumi arvutamise kohta. ↩ back

3. Rakendusameti hallatavate meetmete puhul on kohaldatavad üksikasjalikud finantssätted esitatud rahastamis- ja hankeportaalis avaldatud toetuslepingu näidises. ↩ back
4. Komisjoni 10. aprilli 2019. aasta  otsus , millega lubatakse kasutada ühikukulusid vabatahtlike poolt meetme või tööprogrammi raames tehtud töö personalikulude deklareerimiseks (C(2019) 2646). ↩ back
5. Komisjoni 20. oktoobri 2020. aasta  otsus , millega lubatakse kasutada ühikukulusid selliste väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete omanike ning muude füüsiliste isikute personalikulude puhul, kes ei saa palka nende endi poolt meetme või tööprogrammi raames tehtud töö eest (C(2020) 7115). ↩ back
6. Komisjoni 12. jaanuari 2021. aasta  otsus , millega lubatakse kasutada mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 meetme või tööprogrammi raames reisi-, majutus- ja elamiskulude ühikuhindu (C(2021)35). ↩ back
7. Liikmesriikide õigusaktid, millega võeti siseriiklikkusse õigusesse üle käibemaksudirektiiv 2006/112/EÜ. ↩ back
8. Vt direktiivi artikli 13 lõige 1. ↩ back