Skip to main content

Erasmus+

EU programme for education, training, youth and sport
Search the guide

Õppijate ja töötajate õpiränne kutsehariduse ja -õppe valdkonnas

Selle meetmega toetatakse kutseharidust ja -õpet pakkuvaid asutusi ning teisi kutsehariduse ja -õppe valdkonnas tegutsevaid organisatsioone, kes soovivad korraldada õpirändetegevust kutsehariduses ja -õppes osalejatele ning töötajatele.

Toetatakse mitmesuguseid tegevusi, sealhulgas töövarjutamine ja täienduskoolituskursused töötajatele, õppepraktika ja pikaajaline praktika (meede „ErasmusPro“), ekspertide kutsumine ja muud allpool selgitatud tegevused.

Osalevad organisatsioonid peaksid oma tegevuses aktiivselt edendama kaasamist ja mitmekesisust, keskkonnasäästlikkust ja digiõpet, kasutades selleks programmi raames pakutavaid sihtotstarbelisi rahastamisvõimalusi, suurendades osalejate teadlikkust, jagades parimat tava ning kavandades oma tegevust asjakohasel viisil.

Meetme eesmärgid

Programmist „Erasmus+“ rahastatava õpirändetegevuse eesmärk on pakkuda üksikisikutele õppimisvõimalusi ning toetada kutseharidust ja -õpet pakkuvate asutuste ning muude kutsehariduse ja -õppe valdkonnas tegutsevate organisatsioonide rahvusvahelistumist ja institutsionaalset arengut. Meetmega toetatakse kutseharidust käsitleva nõukogu soovituse, Osnabrücki deklaratsiooni ja Euroopa oskuste tegevuskava elluviimist. Samuti aidatakse sellega kaasa Euroopa haridusruumi loomisele. Meetme konkreetsed eesmärgid on alljärgnevad.

Esma- ja jätku-kutseõppe kvaliteedi parandamine Euroopas:

  • tugevdades võtmepädevusi ja valdkonnaüleseid oskusi, eeskätt keeleõpe ja digioskused;
  • toetades tööturul praegu ja edaspidi vajaminevate kutseoskuste arendamist;
  • jagades parimat tava, edendades uute ja innovatiivsete pedagoogiliste meetodite ja tehnoloogiate kasutamist ning toetades õpetajate, koolitajate, mentorite ning muude kutsehariduse ja -õppe valdkonna töötajate kutsealast arengut; 
  • suurendades kutseharidust ja -õpet pakkuvate asutuste suutlikkust viia ellu kvaliteetseid õpirändeprojekte ning võimet luua kvaliteetseid partnerlussuhteid, arendades ühtlasi oma rahvusvahelistumisstrateegiaid;
  • pakkudes õpirände võimalusi kõikidele esma- ja jätku-kutseõppes õppijatele ning pikendades kutsehariduses ja -õppes osalejate õpirände keskmist kestust, et parandada kvaliteeti ja suurendada mõju;
  • parandades välismaal veedetud õpirändeperioodide õpiväljundite kvaliteeti, läbipaistvust ja tunnustamist, kasutades eeskätt Euroopa tasandi tööriistu ja vahendeid1 .

Õpetamise ja õppimise Euroopa mõõtme tugevdamine:

  • edendades kaasamist, mitmekesisust, sallivust ja demokraatlikku osalust;
  • täiendades teadmisi Euroopa ühisest pärandist ja mitmekesisusest;
  • toetades erialaste võrgustike arengut kogu Euroopas.

Kuidas kasutada programmi „Erasmus+“ õpirände võimalusi?

Kutseharidust ja -õpet pakkuvad asutused ning teised kutsehariduse ja -õppe valdkonnas tegutsevad organisatsioonid saavad rahastamist taotleda kahel viisil.

  • Lühiajalised õppijate ja töötajate õpirände projektid võimaldavad taotlevatel organisatsioonidel korraldada mitmesuguseid õpirändetegevusi 6–18 kuu jooksul. Lühiajalised projektid sobivad eeskätt organisatsioonidele, kes osalevad programmis „Erasmus+“ esimest korda või kes soovivad korraldada üksnes piiratud arvul tegevusi.
  • Akrediteeritud asutuste õpirändeprojektid (õppijate ja töötajate õpiränne) on avatud üksnes nendele organisatsioonidele, kellel on Erasmuse akrediteering kutsehariduse ja -õppe valdkonnas. See sihtotstarbeline rahastussuund võimaldab akrediteeritud organisatsioonidel saada korrapäraselt rahastust õpirändetegevuseks, mille abil viiakse järk-järgult ellu Erasmuse kava. Erasmuse akrediteeringut saavad taotleda kõik organisatsioonid, kes soovivad korrapäraselt korraldada õpirändetegevusi. Varasem programmis osalemise kogemus ei ole taotlemiseks vajalik. Selle võimaluse kohta saab täpsemat teavet käesoleva juhendi peatükist, milles käsitletakse Erasmuse akrediteeringut täiskasvanuhariduse, kutsehariduse ja -õppe ning üldhariduse valdkonnas.

Peale selle saavad organisatsioonid programmis osaleda taotlust esitamata, kasutades alljärgnevaid võimalusi.

  • Liitumine programmi „Erasmus+“ olemasoleva õpirändekonsortsiumiga, mida juhib akrediteeritud konsortsiumi koordinaator vastavas riigis ja kuhu võetakse vastu uusi liikmeid.
  • Teisest riigist pärit osalejate vastuvõtmine: kõik organisatsioonid saavad vastu võtta õppijaid või töötajaid teises riigis asuvast partnerorganisatsioonist. Vastuvõtva organisatsioonina tegutsemine annab väärtusliku kogemuse ning hea võimaluse programmiga enne ise taotlemist paremini tutvuda.

Kutseharidust ja -õpet pakkuvaid asutusi julgustatakse ühinema Euroopa veebiplatvormidega, nagu EPALE ja eTwinning. EPALE platvormil saab suhelda kolleegidega kogu Euroopast ning õppida nende kogemustest. Platvormil on kättesaadavad blogipostitused, foorumid ja partnerite otsingu vahend, samuti on võimalik luua praktikakogukondi, otsida õppematerjale ja osaleda üritustel. Samuti tegutseb platvormil kutsehariduse ja -õppe praktikakogukond, kus kutsehariduse- ja õppe valdkonna õpetajad, koolitajad ja ettevõtetes töötavad juhendajad saavad teha koostööd ning hoida end kursis Euroopa algatustega. eTwinning on turvalisel platvormil asuv veebikogukond, millele on juurdepääs eTwinningu riikliku tugiorganisatsiooni eelkontrolli läbinud õpetajatel ja koolitöötajatel. eTwinning võimaldab kutseharidust ja -õpet pakkuvatel asutustel luua ühiseid virtuaalseid klassiruume ning viia ellu projekte koos teiste kutseharidust ja -õpet pakkuvate asutustega ja muude partnerorganisatsioonidega (st vastuvõtvad äriühingud); samuti saavad õpetajad ja koolitajad vahetada mõtteid ja teavet kolleegidega ning osaleda mitmesugustes täienduskoolitustegevustes. eTwinning on ka suurepärane keskkond, kust leida partnereid edasisteks projektideks.

Projekti kavandamine

1. põhimeetme projektis on keskne roll taotleval organisatsioonil. Taotleja koostab ja esitab taotluse, allkirjastab toetuslepingu, viib ellu õpirändetegevusi ning esitab aruandeid riiklikule büroole. Nii lühiajaliste projektide kui ka Erasmuse akrediteeringu korral on taotlusprotsessis kesksel kohal taotleva organisatsiooni vajadused ja kavad.

Enamik pakutavatest tegevustest on seotud väljapoole suunatud õpirändega. See tähendab, et taotlev organisatsioon tegutseb saatva organisatsioonina – ta valib välja osalejad ja lähetab nad vastuvõtvasse organisatsiooni välismaal. Peale selle pakutakse eriotstarbelisi tegevusi selleks, et taotlev organisatsioon saaks kutsuda enda juurde eksperte või õpetajaid ja õpetajapraktikante. Vastuvõtutegevuste eesmärk ei ole tagada vastastikust vahetust, vaid kutsuda organisatsiooni isikuid, kes saavad aidata taotleval organisatsioonil areneda ja rahvusvahelistuda.

Kõigi selle meetme raames toetatavate tegevuste elluviimisel tuleb täita Erasmuse programmi kvaliteedistandardeid. Erasmuse programmi kvaliteedistandardid hõlmavad konkreetseid tavasid projektiga seotud ülesannete täitmiseks, näiteks osalejate valik ja ettevalmistamine, õpiväljundite kindlaksmääramine, hindamine ja tunnustamine, tulemuste jagamine jne. Erasmuse programmi kvaliteedistandardite terviktekst on kättesaadav Euroopa Liidu ametlikul veebisaidil: https://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/resources/documents/erasmus-quality-standards-mobility-projects-vet-adults-schools_et.

Kaasamine ja mitmekesisus

Erasmuse programmi kvaliteedistandardite kohaselt peavad programmist toetust saavad organisatsioonid pakkuma õpirände võimalusi kaasaval ja õiglasel viisil kõigile osalejatele, olenemata nende taustast. Projekti tegevustes osalevate õppijate valikul tuleks põhiteguritena arvesse võtta motiveeritust ja saavutusi ning ka osalejate isikliku arengu ja õpivajadusi. Ka osalevate töötajate valikul tuleks tagada, et nende kutsealasest arengust saaksid kasu kõik organisatsiooni õppijad.

Õpirändetegevuste ettevalmistamisel, elluviimisel ja järelmeetmetes peaks saatev ja vastuvõttev organisatsioon tähtsaimate otsuste tegemisse kaasama ka osalejad, et tagada iga osaleja jaoks võimalikult suur kasu ja mõju.

Haridus- ja koolitusteenuseid osutavaid osalevaid organisatsioone julgustatakse aktiivselt looma ja toetama õpirände võimalusi, näiteks lõimides need oma akadeemilisse kalendrisse ning määrates kindlaks standardmeetmed naasvate osalejate taasintegreerimiseks.

Keskkonnasäästlikud ja keskkonna suhtes vastutustundlikud tavad

Erasmuse programmi kvaliteedistandardite kohaselt peavad programmist toetust saavad organisatsioonid edendama oma osalejate seas keskkonnasäästlikku ja keskkonna suhtes vastutustundlikku käitumist, suurendades teadlikkust sellest, kui oluline on võtta meetmeid selleks, et vähendada õpirändetegevuste keskkonnajalajälge või heastada tekitatud kahju. Neid põhimõtteid tuleks arvesse võtta programmi kõigi tegevuste ettevalmistamisel ja elluviimisel, kasutades selleks eeskätt programmis kestlike reisimisviiside edendamiseks ette nähtud rahalisi vahendeid. Haridus- ja koolitusteenuseid osutavad organisatsioonid peaksid nendest põhimõtetest lähtuma ka oma igapäevases tegevuses ning aktiivselt toetama oma õppijate ja töötajate mõtteviisi ja käitumise muutust.

Digipööre hariduses ja koolituses

Erasmuse programmi kvaliteedistandardite kohaselt toetatakse programmi raames kõiki osalevaid organisatsioone digitaalsete vahendite ja õppemeetodite kasutuselevõtmisel, et täiendada füüsilise õpirändega seotud tegevust, edendada koostööd partnerorganisatsioonide vahel ning parandada õppimise ja õpetamise kvaliteeti. Samuti peaksid kutseharidus- ja -õppeasutused suurendama õppijate teadlikkust programmi raames pakutavatest võimalustest omandada ja arendada asjaomaseid digioskusi, sealhulgas kutsehariduses ja -õppes osalejatele ning hiljuti kutsehariduse ja -õppe läbinutele ette nähtud digitaalsete võimaluste praktikaprogrammi2  kaudu. Peale selle on osalevatele töötajatele kättesaadav digivõimaluste praktika ehk õpirändetegevus, mille käigus on võimalik omandada digioskusi ning suurendada suutlikkust koolitada, õpetada ja teha muid ülesandeid digivahendite abil. Sellist tegevust saab korraldada ükskõik millises töötajatele pakutavate õpirändevõimaluste vormis.

Osalemine demokraatlikus elus

Programmi eesmärk on aidata osalejatel avastada kodanikuaktiivsuse ja demokraatlikus elus osalemise kasutegureid. Toetatavate õpirändetegevustega tuleks tugevdada kodanikuühiskonna eri valdkondades osalemise oskusi, samuti arendada kultuuridevahelise suhtlemise ja sotsiaalset pädevust, kriitilist mõtlemist ja meediapädevust. Projektides tuleks pakkuda võimalusi osalemiseks demokraatlikus ja ühiskonnaelus ning kodanikuühiskonnas formaalõppe ja mitteformaalse õppimise kaudu, kui see on võimalik. Samuti tuleks parandada osalejate arusaamist Euroopa Liidust ja Euroopa ühistest väärtustest, sealhulgas demokraatlike põhimõtete, inimväärikuse ning ühtsuse ja mitmekesisuse põhimõtete austamine, kultuuridevaheline dialoog ning ka Euroopa sotsiaalne, kultuuri- ja ajaloopärand.

Tegevus

Selles jaotises kirjeldatakse tegevusi, millele saab taotleda programmi „Erasmus+“ vahenditest toetust nii lühiajaliste projektide kui ka akrediteeritud asutuste projektide raames.

Iga tegevuse puhul on võimalik anda lisatoetust vähemate võimalustega osalejaid, alaealisi või järelevalvet vajavaid noori täiskasvanuid saatvatele isikutele. Saatvatele isikutele saab toetust anda kogu tegevuse ajaks või vaid teatud perioodiks.

Töötajate õpiränne

Rahastamiskõlblikud tegevused

  • Töövarjutamine (2–60 päeva)
  • Õpetamine välisriigis (2–365 päeva)
  • Kursustel ja koolitustel osalemine (2–30 päeva; kursusetasud kaetakse kuni 10 päeva eest iga osaleja kohta)

Lisaks füüsilisele õpirändele saab kõiki töötajate õpirände tegevusi põimida virtuaalse tegevusega. Eespool nimetatud miinimum- ja maksimumkestust kohaldatakse füüsilise õpirände osa suhtes.

Töövarjutamine: osalejad saavad veeta teatava aja teises riigis vastuvõtvas organisatsioonis, et õppida uusi tavasid ja koguda uusi mõtteid vastuvõtvas organisatsioonis töötavate kolleegide, ekspertide või muude praktikute igapäevatöö vaatlemise ja nendega suhtlemise kaudu.

Õpetamine või koolituse pakkumine: osalejad saavad veeta teatava aja teises riigis vastuvõtvas organisatsioonis, et õpetada või koolitada õppijaid ning samal ajal õppida ülesandeid täites ja kolleegidega suheldes ka ise.

Kursused ja koolitus: osalejad saavad kaasa lüüa struktureeritud kursusel või sarnasel koolitusel, mida viivad läbi kvalifitseeritud spetsialistid ning mis põhinevad eelnevalt kindlaksmääratud õppekaval ja õpiväljunditel. Koolitusel peab osalema inimesi vähemalt kahest eri riigist ning selle käigus peavad osalejad saama suhelda teiste õppijate ja koolitajatega. Täiesti passiivset tegevust (näiteks loengute, kõnede või suurele sihtrühmale suunatud konverentside kuulamine) ei toetata.

Taotlejad peaksid meeles pidama, et kõik kursuste pakkujad on programmist „Erasmus+“ täielikult sõltumatud ning tegutsevad teenuseosutajatena turumajanduse tingimustes. Seepärast vastutab kursuste ja koolituse valiku eest taotlev organisatsioon. Taotlejad saavad valikul lähtuda alljärgnevatest kvaliteedistandarditest: https://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/resources/quality-standards-courses-under-key-action-1-learning-mobility-individuals_et.

Rahastamiskõlblikud osalejad

Rahastamiskõlblike osalejate hulka kuuluvad õpetajad, koolitajad ning kõik teised, mitteõpetavad eksperdid ja töötajad esma- ja jätku-kutseõppe valdkonnas.

Rahastamiskõlblike mitteõpetavate töötajate hulka kuuluvad esma- ja jätku-kutseõppe valdkonna töötajad, kes töötavad kas kutseharidus- ja -õppeasutustes (nt juhtivtöötajad, rahvusvahelise õpirände ametnikud) või muudes kutsehariduse ja -õppe valdkonnas tegutsevates organisatsioonides (nt koolitajad kohalikes partneräriühingutes, nõustajad, kutsehariduse ja -õppe küsimustega tegelevad poliitikakoordinaatorid).

Osalejad peavad olema saatva organisatsiooni töötajad või tegema sellega regulaarselt koostööd, aidates ellu viia organisatsiooni põhitegevusi (nt väliskoolitajate või ettevõtete koolitajatena, ekspertide või vabatahtlikena).

Kõigil juhtudel tuleb ülesanded, mis seovad osalejat saatva organisatsiooniga, dokumenteerida viisil, mis võimaldab riiklikul bürool seda seotust kontrollida (nt töö- või vabatahtliku töö lepingu, ülesande kirjelduse või muu sarnase dokumendi põhjal). Riiklikud bürood kehtestavad läbipaistva ja järjepideva korra selle kohta, mida mõeldakse riigi kontekstis aktsepteeritava töösuhte all ja mis dokumentidega tuleb seda tõendada.

Rahastamiskõlblikud toimumiskohad

Tegevus peab toimuma välismaal, st mõnes ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis.

Peale selle saavad Erasmuse akrediteeringuga organisatsioonid saata osalejaid tegutsema töövarjuna ning õpetamis- või koolituslähetustele kolmandatesse riikidesse, mis ei ole programmiga liitunud (1.–14. piirkonna riigid, mis on loetletud A osa jaotises „Rahastamiskõlblikud riigid“).

Õppijate õpiränne

Rahastamiskõlblikud tegevused

  • Kutsevõistlustel osalemine (1–10 päeva)
  • Kutsehariduses ja -õppes osalejate lühiajaline õpiränne (10–89 päeva)
  • Kutsehariduses ja -õppes osalejate pikaajaline õpiränne (meede „ErasmusPro“) (90–365 päeva)

Lisaks füüsilisele õpirändele saab kõiki õppijate õpirände tegevusi põimida virtuaalse tegevusega. Eespool nimetatud miinimum- ja maksimumkestust kohaldatakse füüsilise õpirände osa suhtes.

Kutsevõistlustel osalemine: kutsehariduses ja -õppes osalejad saavad osaleda rahvusvahelistel valdkonnaüritustel, kus demonstreeritakse oskusi, et edendada, tunnustada ja vahetada kogemusi, oskusteavet ning uuenduslikke tehnilisi lahendusi kutsehariduse ja -õppe valdkonnas3 . Toetatakse ka töötajaid, mentoreid või eksperte, kes saadavad õppijaid tegevuse ajal.

Kutsehariduses ja -õppes osalejate lühiajaline õpiränne: kutsehariduses ja -õppes osalejad saavad teatud aja jooksul õppida välismaal partnerorganisatsioonist kutseharidus- ja -õppeasutuses, äriühingus või kutsehariduse ja -õppe valdkonnas või tööturul tegutsevas muus organisatsioonis. Õppeperiood peab hõlmama tugevat töölõppimise komponenti ning igale osalejale tuleb kindlaks määrata individuaalne õppeprogramm. Vähemate võimalustega osalejate korral võib õpirände miinimumkestus olla 2 päeva, kui see on põhjendatud.

Kutsehariduses ja -õppes osalejate pikaajaline õpiränne (meede „ErasmusPro“): kutsehariduses ja -õppes osalejad saavad pikema aja jooksul õppida välismaal partnerorganisatsioonist kutseharidus- ja -õppeasutuses, äriühingus või kutsehariduse ja -õppe valdkonnas või tööturul tegutsevas muus organisatsioonis. Õppeperiood peab hõlmama tugevat töölõppimise komponenti ning igale osalejale tuleb kindlaks määrata individuaalne õppeprogramm.

Rahastamiskõlblikud osalejad

Rahastamiskõlblike osalejate hulgas on esma- ja jätku-kutseõppes osalevad õppijad ja õpipoisid. Osalejad peavad olema registreeritud rahastamiskõlblikus esma- või jätku-kutseõppe õppekavas4 .

Rahastamiskõlbliku esma- või jätku-kutseõppe hiljuti lõpetanud (sh endised õpipoisid) saavad osaleda kuni 12 kuu jooksul pärast lõpetamist. Kui osalejad on pärast lõpetamist läbinud kohustusliku tsiviil- või sõjaväeteenistuse, pikendatakse rahastamiskõlblikkuse perioodi teenistuse kestuse aja võrra.

Rahastamiskõlblikud toimumiskohad

Tegevus peab toimuma välismaal, st mõnes ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis.

Peale selle saavad Erasmuse akrediteeringuga organisatsioonid saata õppijaid lühiajalisele õpirändele, pikaajalisele õpirändele (meede „ErasmusPro“) ning kutsevõistlustele programmivälistesse kolmandatesse riikidesse (1.–14. piirkonna riigid, mis on loetletud A osa jaotises „Rahastamiskõlblikud riigid“).

Muud toetatavad tegevused

Rahastamiskõlblikud tegevused

  • Ekspertide kutsumine (2–60 päeva)
  • Õpetajapraktikantide vastuvõtmine (10–365 päeva)
  • Ettevalmistavad külaskäigud

Ekspertide kutsumine: organisatsioonid saavad kutsuda välismaalt koolitajaid, õpetajaid, poliitikaeksperte või muid kvalifitseeritud spetsialiste, kes saavad aidata tõsta vastuvõtvas organisatsioonis õpetamise, koolitamise ja õppimise taset. Näiteks saavad kutsutud eksperdid koolitada vastuvõtva organisatsiooni töötajaid, demonstreerida uusi õpetamismeetodeid või aidata kasutusele võtta häid korraldus- ja juhtimistavasid.

Õpetajapraktikantide vastuvõtmine: taotlevad organisatsioonid saavad vastu võtta õpetajapraktikante, kes soovivad tulla välismaale praktikale. Vastuvõttev organisatsioon saab toetust tegevuse korraldamiseks, ent osaleja reisikulud peaks katma ja individuaalset toetust andma saatev asutus (kes võib selleks samuti taotleda rahastust programmi „Erasmus+“ kaudu).

Ettevalmistavad külaskäigud: organisatsioonid saavad enne õpirändetegevuse toimumist korraldada ettevalmistava külaskäigu vastuvõtva partneri juurde. Ettevalmistavad külaskäigud ei kujuta endast eraldiseisvat tegevust, vaid tegemist on korraldustega töötajate või õppijate õpirände toetamiseks. Iga ettevalmistavat külaskäiku tuleb selgelt põhjendada ning need peavad aitama suurendada õpirändetegevuste kaasavust ja ulatust ning parandada nende kvaliteeti. Näiteks saab ettevalmistavaid külaskäike korraldada selleks, et valmistada paremini ette vähemate võimalustega osalejate õpirännet, alustada koostööd uue partnerorganisatsiooniga või valmistada ette pikemaajalisi õpirändetegevusi. Ettevalmistavaid külaskäike saab korraldada õppijate või töötajate ükskõik mis vormis õpirände puhul, välja arvatud kursused ja koolitus.

Rahastamiskõlblikud osalejad

Kutsutavad eksperdid võivad olla teisest ELi liikmesriigist või programmiga liitunud kolmandast riigist pärit isikud, kes saavad pakkuda kutsuva organisatsiooni vajaduste ja eesmärkide seisukohast olulist oskusteavet ja koolitust.

Õpetajapraktikantide vastuvõtmise projektides osalejad peavad olema mõne muu ELi liikmesriigi või programmiga liitunud kolmanda riigi õpetajakoolitusprogrammi (või muusse sarnasesse õpetajatele suunatud koolitusprogrammi) immatrikuleeritud üliõpilased või äsjalõpetanud5 .

Ettevalmistavaid külaskäike võivad teha kõik isikud, kes vastavad töötajate õpirände tegevuses osalemise tingimustele ning on kaasatud projekti korraldamisse. Erandkorras saavad pikaajalises õpirändes osalevad õppijad ning ükskõik mis tegevuses osalevad vähemate võimalustega osalejad osa võtta vastava tegevusega seotud ettevalmistavatest külaskäikudest.

Rahastamiskõlblikud toimumiskohad

Ettevalmistavad külaskäigud võivad toimuda ELi liikmesriikides ja programmiga liitunud kolmandates riikides.

Peale selle saavad Erasmuse akrediteeringuga organisatsioonid korraldada ettevalmistavaid külaskäike programmivälistes kolmandates riikides (1.–14. piirkonna riigid, mis on loetletud A osa jaotises „Rahastamiskõlblikud riigid“).

Kutsutud ekspertide ja õpetajapraktikantide puhul on toimumiskoht alati toetust saav organisatsioon (sh konsortsiumi liikmed).

Lühiajalised kutsehariduse ja -õppe valdkonna õppijate ja töötajate õpirände projektid

Lühiajalised õppijate ja töötajate õpirände projektid on lihtne ja konkreetne võimalus programmist „Erasmus+“ kasu saada. Nende projektide eesmärk on võimaldada organisatsioonidel vähese vaevaga korraldada teatavaid tegevusi ja omandada programmi raames kogemusi.

Lihtsuse huvides on lühiajaliste projektide kestus ja nendes osalejate arv piiratud. Lühiajalised projektid on avatud üksnes üksikorganisatsioonidele, mitte konsortsiumide koordinaatoritele. Akrediteeritud organisatsioonid ei saa lühiajalisteks projektideks rahastamist taotleda, kuna neil on programmi „Erasmus+“ rahastusele juba alaline juurdepääs.

Lühiajalise projekti taotlus sisaldab loendit ja kirjeldust tegevustest, mida taotlev organisatsioon kavatseb korraldada.

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Rahastamiskõlblikud organisatsioonid: kes võib esitada taotluse?

Taotluse võivad esitada järgmised organisatsioonid6 :

  • esma- või jätku-kutseõpet pakkuvad organisatsioonid;
  • kohalikud ja piirkondlikud avaliku sektori asutused, koordineerivad asutused ning muud kutsehariduse ja -õppe valdkonnas tegutsevad organisatsioonid;
  • ettevõtted ja muud avaliku või erasektori organisatsioonid, kes võtavad vastu või koolitavad kutsehariduses ja -õppes osalejaid ja õpipoisse või töötavad nendega muul viisil.

Organisatsioonid, kellel on Erasmuse akrediteering kutsehariduse ja -õppe valdkonnas, ei saa lühiajalisteks projektideks rahastamist taotleda.

Rahastamiskõlblikud riigid

Taotlevad organisatsioonid peavad olema asutatud ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis.

Kellele esitada taotlus?

Taotlus esitatakse selle riigi riiklikule büroole, kus taotlev organisatsioon on asutatud.

Taotluse esitamise tähtajad

1. taotlusvoor (kõigi riiklike büroode puhul): 23. veebruar kell 12.00.00 (keskpäev Brüsseli aja järgi).

2. taotlusvoor: riiklikud bürood võivad otsustada avada teise tähtaja (2. taotlusvoor).

Sel juhul teavitab riiklik büroo taotlejaid sellest oma veebisaidil. 2. taotlusvooru puhul peavad taotlejad esitama oma taotluse hiljemalt 4. oktoobril kell 12.00.00 (keskpäev Brüsseli aja järgi).

Projektide alguskuupäevad

Projektide alguskuupäevad võivad olla järgmised:

  • 1. taotlusvoor: sama aasta 1. juunist 31. detsembrini;
  • 2. taotlusvoor (kui see on avatud): järgneva aasta 1. jaanuarist 31. maini.

Projekti kestus

6–18 kuud.

Taotluste arv

Ühes taotlusvoorus võib organisatsioon taotleda rahastamist ainult üheks lühiajaliseks kutsehariduse ja -õppe valdkonna projektiks.

Organisatsioonid, kes saavad esimeses taotlusvoorus lühiajalisele projektile toetuse, ei või osaleda sama projektikonkursi teises taotlusvoorus.

Viie järjestikuse konkursiaasta jooksul võib organisatsioon saada lühiajalisteks kutsehariduse ja -õppe valdkonna projektideks toetust kõige enam kolmel korral. Selle ülempiiri puhul ei võeta arvesse aastatel 2014–2020 saadud toetusi.

Võimalikud tegevused

Igasugune kutsehariduse ja -õppe tegevus. Üksikasjalik loend ja eeskirjad on esitatud jaotises „Tegevus“.

Projekti maht

Lühiajalise projekti taotlus võib hõlmata kuni 30 õpirändetegevuses osalejat.

Selle ülempiiri puhul ei võeta arvesse ettevalmistavaid külaskäike ega saatvate isikute osalemist.

Toetavad organisatsioonid

Selle meetme raames toetust saavat organisatsiooni võib toetada ükskõik milline hariduse ja koolituse valdkonnas tegutsev organisatsioon. Toetavate organisatsioonide roll ja kohustused tuleb ametlikult kindlaks määrata nende organisatsioonide ja toetust saava organisatsiooni kokkuleppel. Toetavate organisatsioonide panus peab kõikidel juhtudel vastama Erasmuse programmi kvaliteedistandarditele.

Hindamiskriteeriumid

Esitatud taotlusi hinnatakse 100 punkti skaalal, lähtudes allpool esitatud kriteeriumidest ja nende kaalust. Selleks et taotluse saaks rahuldada, peab see koguma:

  • vähemalt 60 punkti 100 maksimumpunktist ja
  • vähemalt poole maksimaalsest punktisummast igas kolmes hindamiskriteeriumide kategoorias.

Asjakohasus (maksimaalne punktisumma: 30)

Hinnatakse järgmist:

  • taotleja profiili, kogemuste, tegevuste ja õppijate sihtrühma asjakohasus kutsehariduse ja -õppe valdkonna jaoks;
  • projektiettepaneku asjakohasus meetme eesmärkide saavutamisel;
  • projektiettepaneku asjakohasus järgmiste konkreetsete prioriteetide seisukohast:
    • uute tulijate ja vähemate kogemustega organisatsioonide toetamine;
    • meetmes „ErasmusPro“ osalejate toetamine;
    • vähemate võimalustega osalejate toetamine.

Projekti kavandamise kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 40)

Hinnatakse, kas:

  • projekti kavandatavad eesmärgid vastavad selgelt ja konkreetselt taotleva organisatsiooni, selle töötajate ja õppijate vajadustele;
  • kavandatavate tegevuste sisu ja eri liiki tegevuste vaheline tasakaal on projekti eesmärkide saavutamiseks sobivad;
  • iga kavandatava tegevuse jaoks on olemas selge töökava;
  • projekt hõlmab keskkonnasäästlikke ja keskkonna suhtes vastutustundlikke tavasid;
  • projektis rakendatakse digitaalseid vahendeid (eelkõige eTwinning esmakutseõppe ja EPALE jätku-kutseõppe puhul) ja õppemeetodeid, et täiendada füüsilise õpirände tegevust ja parandada koostööd partnerorganisatsioonidega.

Järelmeetmete kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 30)

Hinnatakse, kas:

  • taotleja on selgelt kindlaks määranud ülesanded ja vastutusalad tegevuse elluviimiseks kooskõlas Erasmuse programmi kvaliteedistandarditega;
  • taotleja on kavandanud konkreetseid ja loogilisi samme selleks, et rakendada õpirändetegevuste tulemusi organisatsiooni igapäevases töös;
  • taotleja on ette näinud sobiva viisi projekti väljundite hindamiseks;
  • taotleja on kavandanud konkreetseid ja tõhusaid samme selleks, et levitada projekti tulemusi taotlevas organisatsioonis, jagada neid muude organisatsioonide ja avalikkusega ning avalikult tunnustada Euroopa Liidu rahastust.

Akrediteeritud asutuste projektid kutsehariduse ja -õppe valdkonna õppijate ja töötajate õpirändeks

Organisatsioonid, kellel on Erasmuse akrediteering kutsehariduse ja -õppe valdkonnas, saavad taotleda rahastamist spetsiaalse, ainult nende jaoks avatud rahastussuuna kaudu. Kuna taotlused põhinevad varem heaks kiidetud Erasmuse kaval, ei ole rahastamise taotlemisel vaja esitada tegevuste üksikasjalikku loendit ega kirjeldust. Selle asemel keskendutakse taotlustes järgmiste tegevuste jaoks vajaliku eelarve prognoosimisele.

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Rahastamiskõlblikud organisatsioonid: kes võib esitada taotluse?

Taotluse võib esitada organisatsioon, kellel on kehtiv Erasmuse akrediteering kutsehariduse ja -õppe valdkonnas.

Õpirändekonsortsium

Organisatsioonid, kellel on Erasmuse akrediteering õpirändekonsortsiumi koordinaatorina, peavad taotlema õpirändekonsortsiumi toetust.

Taotluse osana tuleb esitada õpirändekonsortsiumi liikmete nimekiri; konsortsiumil peab lisaks koordinaatorile olema vähemalt üks liikmesorganisatsioon.

Õpirändekonsortsiumi liikmeks võib saada mis tahes organisatsioon, kes vastab sama valdkonna Erasmuse akrediteeringu saamise kriteeriumidele. Kõik kavandatavad konsortsiumi liikmesorganisatsioonid peavad olema samast ELi liikmesriigist või programmiga liitunud kolmandast riigist kui õpirändekonsortsiumi koordinaator.

Konsortsiumi liikmetelt ei nõuta Erasmuse akrediteeringut.

Õpirändekonsortsiumis osalevad organisatsioonid võivad sama projektikonkursi raames saada kutsehariduse ja -õppe valdkonnas rahastust kuni kahe 1. põhimeetme toetuslepingu alusel. Seega võivad kutsehariduse ja -õppe valdkonna organisatsioonid, kes saavad toetust lühiajalise projekti või akrediteeritud asutuse projekti jaoks, osaleda lisaks liikmesorganisatsioonina üksnes ühes kutsehariduse ja -õppe valdkonna õpirändekonsortsiumis. Muud organisatsioonid võivad osaleda kuni kahes õpirändekonsortsiumis.

Kellele esitada taotlus?

Taotlus esitatakse selle riigi riiklikule büroole, kus taotlev organisatsioon on asutatud.

Taotluse esitamise tähtaeg

23. veebruar kell 12.00.00 (keskpäev Brüsseli aja järgi).

Projekti alguskuupäev

Sama aasta 1. juuni.

Projekti kestus

Kõigi akrediteeritud asutuste projektide esialgne kestus on 15 kuud. 12 kuu möödudes on kõigil toetusesaajatel võimalik pikendada projekti kestust nii, et see kestaks kokku 24 kuud.

Taotluste arv

Akrediteeritud organisatsioonid võivad esitada ainult ühe taotluse taotlusvooru kohta.

Võimalikud tegevused

Igasugune kutsehariduse ja -õppe tegevus. Üksikasjalik loend ja eeskirjad on esitatud jaotises „Tegevus“.

Projekti maht

Akrediteeritud asutuste projektides osalejate arv ei ole piiratud, v.a eelarvevahendite eraldamise etapis kindlaks määratavad piirangud.

Projektides ei tohi eraldada üle 20 % antud toetusest programmiväliste kolmandate riikidega seotud tegevustele7 . Nende võimaluste eesmärk on innustada ELi liikmesriikide või programmiga liitunud kolmandate riikide organisatsioone välja töötama väljapoole suunatud õpirände tegevusi mitme programmivälise kolmanda riigiga. Nende tegevuste geograafiline ulatus peaks olema võimalikult suur.

Eelarvevahendite eraldamine

Taotleja Erasmuse kava kvaliteeti on juba hinnatud akrediteeringu taotlemise etapis ning eelarvevahendite eraldamise etapis seega kvalitatiivset hindamist ei toimu. Rahastatakse kõiki rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele vastavaid toetustaotlusi.

Toetuse maksimumsumma sõltub mitmest tegurist:

  • akrediteeritud taotlejatele eraldamiseks kättesaadav kogueelarve;
  • taotletavad tegevused (sh nende elluviimiseks vajaliku eelarve prognoos);
  • toetuse põhi- ja maksimumsumma;
  • alljärgnevad eraldamiskriteeriumid: taotleja tulemuslikkus, poliitikaprioriteedid ja geograafiline tasakaal (kui riiklik büroo seda põhimõtet kohaldab).

Üksikasjalikud eeskirjad toetuse põhi- ja maksimumsummade, eraldamiskriteeriumide punktisummade, iga kriteeriumi kaalu, eraldamismeetodi ja akrediteeritud asutuste projektidele ettenähtud eelarve kohta avaldab riiklik büroo enne konkursi tähtaega.

Millised on rahastamiseeskirjad?

Lühiajaliste projektide ja akrediteeritud asutuste projektide suhtes kohaldatakse järgmisi rahastamiseeskirju.

Korraldustoetus

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Õpirändetegevuste elluviimisega otseselt seotud kulud, mida muud kulukategooriad ei hõlma.

Kulusid võivad kaasa tuua näiteks: osalejate (pedagoogiline, kultuuriline jne) ettevalmistamine, mentorlus, seire ja toetamine õpirändetegevuse ajal, põimitud meetmete virtuaalsete komponentide jaoks vajalikud teenused, seadmed ja töövahendid, õpiväljundite tunnustamine, tulemuste jagamine ja Euroopa Liidu rahastuse avalikkusele nähtavaks tegemine.

Korraldustoetus on ette nähtud nii saatva kui ka vastuvõtva organisatsiooni kulude katmiseks (v.a töötajate õpiränne kursustel ja koolitustel osalemiseks). Saadud toetuse jagamises lepivad saatev ja vastuvõttev organisatsioon omavahel kokku.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse osalejate arv.

Summa

100 eurot

  • Töötajate kursuste ja koolitusega seotud õpirändes osaleja kohta
  • Kutsutud eksperdi kohta
  • Õpetajapraktikandi kohta 
  • Kutsevõistluses osaleja kohta

350 eurot; alates sama liiki tegevuse sajandast osalejast 200 eurot

  • Kutsehariduses ja -õppes osalejatele ette nähtud lühiajalises õpirändes osaleja kohta 
  • Töötajate töövarjutamise ning õpetamis- ja koolituslähetustega seotud õpirändes osaleja kohta

500 eurot

  • Kutsehariduses ja -õppes osalejate pikaajalises õpirändes (meede „ErasmusPro“) osaleja kohta
  • Programmivälise kolmanda riigiga korraldatavas ükskõik mis tegevuses osaleja kohta

Reisitoetus

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Toetus, mis aitab katta osalejate ja neid saatvate isikute kulud seoses reisimisega lähtekohast tegevuse toimumiskohta ja tagasi.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse sihtkoha kaugus ja inimeste arv.

Taotleja peab märkima lähtekoha ja tegevuse toimumise koha lennuvahemaa,8  kasutades Euroopa Komisjoni pakutavat vahemaa kalkulaatorit9 .

Summa

Sihtkoha kaugus Tavapärane reisimine Keskkonnasäästlik reisimine
10 – 99 km 23 EUR  
100 – 499 km 180 EUR 210 EUR
500 – 1999 km 275 EUR 320 EUR
2000 – 2999 km 360 EUR 410 EUR
3000 – 3999 km 530 EUR 610 EUR
4000 – 7999 km 820 EUR  
8000 km või enam 1500 EUR  

Individuaalne toetus

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Osalejate ja saatvate isikute10  elamiskulud tegevuse ajal.

Vajaduse korral on rahastamiskõlblikud tegevusele eelneval ja järgneval reisimisel tekkivad elamiskulud maksimaalselt kahe reisipäeva ulatuses, kui osalejad ja saatvad isikud saavad tavapärase reisimise toetust, ja maksimaalselt kuue lisapäeva ulatuses keskkonnasäästliku reisimise toetuse korral.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse isikute arv, viibimise kestus ja vastuvõttev riik11 .

Summa

Osalejate kategooria 1. rühma riigid 2. rühma riigid 3. rühma riigid
Töötajad 90 - 180 EUR 80 - 160 EUR 70 - 140 EUR
Kutsehariduses ja -õppes osalejad 35 - 120 EUR 30 - 104 EUR 25 - 88 EUR

Need on baasmäärad tegevuse päeva kohta. Iga riiklik büroo määrab täpse baasmäära lubatud vahemikus.

Baasmäära alusel makstakse kuni meetme 14. päevani. Alates tegevuse 15. päevast makstav summa moodustab 70 % baasmäärast. Makstavad summad ümardatakse lähima täiseuroni.

Kaasamistoetus

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Kaasamistoetus organisatsioonidele: kulud, mis on seotud õpirändetegevuste korraldamisega vähemate võimalustega osalejatele.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse vähemate võimalustega osalejate arv.

Summa

100 eurot osaleja kohta

Kaasamistoetus osalejatele: lisakulud, mis on otseselt seotud vähemate võimalustega osalejate ja neid saatvate isikutega (sealhulgas reisi- ja elamiskulud, kui nendele osalejatele ei ole toetust taotletud reisi- ja individuaalse toetuse eelarvekategooriatest).

Rahastamismehhanism: tegelikud kulud.

Eraldamisel kohaldatav reegel: taotleja peab taotlust põhjendama ja riiklik büroo peab selle heaks kiitma.

Summa

100 % rahastamiskõlblikest kuludest

Ettevalmistavad külaskäigud

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Reisi- ja elamiskulud ettevalmistaval külaskäigul osalemise ajal.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse osalejate arv.

Summa

575 eurot osaleja kohta, kuni kolm osalejat ühe külaskäigu kohta.

Kursusetasud

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Kulud kursuste ja koolituste osalustasude katmiseks.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse tegevuse kestus.

Summa

80 eurot päevas osaleja kohta; ühe toetuslepingu alusel võib töötaja saada kursusetasude katmiseks maksimaalselt 800 eurot.

Keeleõppetoetus

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Kulud seoses keeleõppematerjalide ja keelekoolituse võimaldamisega osalejatele, kellel on vaja täiendada tegevuse ajal õppimiseks või koolituseks kasutatava keele oskust.

Keeleõppetoetust võivad saada töötajad, kelle õpirändeperiood kestab kauem kui 30 päeva, ning lühi- ja pikaajalises individuaalses õpirändes osalevad õppijad. Toetust makstakse üksnes juhul, kui osaleja ei saa veebipõhist keeletuge, kuna vajalik keel või tase ei ole kättesaadav. Viimati nimetatud tingimust ei kohaldata meetmes „ErasmusPro“ osalejatele pakutava lisatoetuse suhtes.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse osalejate arv.

Summa

150 eurot osaleja kohta.

Lisaks: 150 euro suurune keeleõppe lisatoetus meetmes „ErasmusPro“ osaleja kohta.

Erakorralised kulud

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Kulud, mis on seotud finantstagatise andmisega, kui riiklik büroo seda nõuab.

Osalejate ja neid saatvate isikute suured reisikulud, mida suure geograafilise vahemaa või muude takistuste tõttu ei saa katta tavapärase reisitoetusega.

Kulud, mis on seotud viisa, elamislubade, vaktsineerimiste ja arstitõenditega.

Rahastamismehhanism: tegelikud kulud.

Eraldamisel kohaldatav reegel: taotleja peab taotlust põhjendama ja riiklik büroo peab selle heaks kiitma. Suurte reisikuludega on tegemist juhul, kui ühikuhindadel põhinev reisitoetus ei kata 70 % osalejate reisikuludest.

Summa

Finantstagatisega seotud kulud: 80 % rahastamiskõlblikest kuludest.

Suured reisikulud: 80 % rahastamiskõlblikest reisikuludest.

Kulud, mis on seotud viisa, elamislubade, vaktsineerimiste ja arstitõenditega: 100 % rahastamiskõlblikest kuludest.

  • 1 Vastastikuse mõistmise memorandum ja õppelepingud.
  • 2 Kutsehariduses ja -õppes osaleja praktika loetakse digiteemaliseks praktikaks juhul, kui praktikant tegeleb selle käigus ühe või mitme alljärgneva tegevusega: digiturundus (nt sotsiaalmeediahaldus, veebianalüütika); graafiline, mehaaniline või arhitektuuriline digidisain; mobiilirakenduste, tarkvara või veebisaitide arendus, skriptide kirjutamine; IT-süsteemide installimine ja võrkude paigaldamine, hooldus ja haldus; küberturvalisus; andmeanalüütika, andmekaeve ja andmete visualiseerimine; programmeerimine, robootika ja tehisintellekti rakenduste arendamine; üldine kasutajatugi, tellimuste täitmine, andmesisestus või kantseleitöö selle kategooria alla ei kuulu.
  • 3 Lisateave selle kohta, mida kutsevõistluste all mõistetakse, on esitatud D osas „Põhimõistete sõnastik“.
  • 4 Iga ELi liikmesriigi või programmiga liitunud kolmanda riigi rahastamiskõlblikud esma- või jätku-kutseõppe õppekavad määrab kindlaks riigi pädev asutus ning see teave avaldatakse asjaomase riikliku büroo veebisaidil.
  • 5 Äsjalõpetanud võivad osaleda kuni 12 kuu jooksul pärast lõpetamist. Kui osalejad on pärast lõpetamist läbinud kohustusliku tsiviil- või sõjaväeteenistuse, pikendatakse rahastamiskõlblikkuse perioodi teenistuse kestuse aja võrra.
  • 6 Igas ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis rahastamiskõlblikud organisatsioonid määrab kindlaks riigi pädev ametiasutus ning see teave avaldatakse asjaomase riikliku büroo veebisaidil koos vastavate näidetega.
  • 7 Selle ülemmäära puhul ei arvestata eelarvekategooriaid „Kaasamistoetus osalejatele“ ja „Erakorralised kulud suurte reisikulude katmiseks“.
  • 8 Näiteks kui osaleja on pärit Madridist (Hispaania) ja tegevus toimub Roomas (Itaalia), arvutab taotleja vahemaa Madridist Rooma (1 365,28 km) ning valib seejärel vastava sihtkoha kauguse vahemiku (st 500–1 999 km).
  • 9 https://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/resources/distance-calculator_et.
  • 10 Saatvate isikute puhul kehtivad samad määrad mis töötajate korral. Kui erandjuhtudel peab saatev isik jääma välismaale kauemaks kui 60 päevaks, toetatakse 60päevast perioodi ületaval ajal täiendavaid elamiskulusid kaasamistoetuse rubriigist.
  • 11

    Vastuvõtvate riikide rühmad ELi liikmesriikide ja programmiga liitunud kolmandate riikide puhul:

    1. rühma riigid: Iirimaa, Island, Liechtenstein, Luksemburg, Norra, Rootsi, Soome, Taani;

    2. rühma riigid: Austria, Belgia, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Küpros, Madalmaad, Malta, Prantsusmaa, Portugal, Saksamaa;

    3. rühma riigid: Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Leedu, Läti, Poola, Põhja-Makedoonia, Rumeenia, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Türgi, Ungari

    Vastuvõtvate riikide rühmad programmiväliste kolmandate riikide puhul:

    1. rühma riigid: Ameerika Ühendriigid, Angola, Araabia Ühendemiraadid, Argentina, Armeenia, Aserbaidžaan, Austraalia, Bahrein, Fääri saared, Gruusia, Hongkong, Iisrael, Jaapan, Kanada, Kuveit, Liibanon, Lõuna-Korea, Malaisia, Mehhiko, Moldova, Saint Kitts ja Nevis, Saint Vincent, Saudi Araabia, Singapur, Sudaan, Šveits, Tai, Taiwan, Tansaania, Vietnam, Ühendkuningriik;

    2. rühma riigid: Albaania, Andorra, Antigua ja Barbuda, Bahama, Bangladesh, Barbados, Bosnia ja Hertsegoviina, Brasiilia, Brunei, Costa Rica, Côte d’Ivoire, Djibouti, Dominica, Dominikaani Vabariik, Ecuador, Egiptus, Etioopia, Filipiinid, Gabon, Ghana, Grenada, Guyana, Haiti, Hiina, India, Indoneesia, Iraan, Jamaica, Jeemen, Jordaania, Kasahstan, Katar, Keenia, Kiribati, Kongo DV, Kuuba, Kõrgõzstan, Laos, Libeeria, Liibüa, Lõuna-Aafrika, Malawi, Maroko, Mauritius, Mikroneesia, Monaco, Montenegro, Mosambiik, Nigeeria, Omaan, Paapua Uus-Guinea, Palestiina, Panama, Paraguay, Peruu, Põhja-Korea, Rwanda, Saint Lucia, San Marino, Seišellid, Senegal, Sierra Leone, Süüria, Tšaad, Tšiili, Türkmenistan, Uganda, Ukraina, Uruguay, Usbekistan, Valgevene, Vatikani Linnriik, Venemaa, Venezuela;

    3. rühma riigid: Afganistan, Alžeeria, Belau, Belize, Benin, Bhutan, Boliivia, Botswana, Burkina Faso, Burundi, Cabo Verde, Colombia, Cooki saared, El Salvador, Ekvatoriaal-Guinea, Eritrea, Eswatini, Fidži, Gambia, Guatemala, Guinea, Guinea-Bissau, Honduras, Ida-Timor, Iraak, Kambodža, Kamerun, Kesk-Aafrika Vabariik, Komoorid, Kongo Vabariik, Kosovo, Lesotho, Lõuna-Sudaan, Macau, Madagaskar, Maldiivid, Mali, Marshalli Saared, Mauritaania, Mongoolia, Myanmar, Namiibia, Nauru, Nepal, Nicaragua, Niger, Niue, Pakistan, Saalomoni Saared, Sambia, Samoa, São Tomé ja Príncipe, Somaalia, Sri Lanka, Suriname, Zimbabwe, Tadžikistan, Togo, Tonga, Trinidad ja Tobago, Tuneesia, Tuvalu, Uus-Meremaa, Vanuatu.

Tagged in:  Vocational education and training