Selle meetmega toetatakse kutseharidust ja -õpet pakkuvaid asutusi ning teisi kutsehariduse ja -õppe valdkonnas tegutsevaid organisatsioone, kes soovivad korraldada õpirändetegevust kutsehariduses ja -õppes osalejatele ning töötajatele.

Toetatakse mitmesuguseid tegevusi, sealhulgas töövarjuna tegutsemine ja täienduskoolituskursused töötajatele, õppepraktika ja pikaajaline praktika (meede „ErasmusPro“), ekspertide kutsumine ja muud allpool selgitatud tegevused. 

Osalevad organisatsioonid peaksid oma tegevuses aktiivselt edendama kaasamist ja mitmekesisust, keskkonnakestlikkust, digiõpet ning kodanikuaktiivsust ja -osalust,
kasutades selleks programmi raames pakutavaid sihtotstarbelisi rahastamisvõimalusi, suurendades osalejate teadlikkust, jagades parimat tava ning kavandades oma tegevust asjakohasel viisil. 

Programmist „Erasmus+“ rahastatava õpirändetegevuse eesmärk on pakkuda üksikisikutele õppimisvõimalusi ning toetada kutseharidust ja -õpet pakkuvate asutuste ning muude kutsehariduse ja -õppe valdkonnas tegutsevate organisatsioonide rahvusvahelistumist ja institutsionaalset arengut. Meetmega toetatakse kutseharidust käsitleva nõukogu soovituse, Osnabrücki deklaratsiooni¹ ja Euroopa oskuste tegevuskava² elluviimist. Samuti aidatakse sellega kaasa Euroopa haridusruumi loomisele. Meetme konkreetsed eesmärgid on alljärgnevad.

Esma- ja jätku-kutseõppe kvaliteedi parandamine Euroopas:

• tugevdades võtmepädevusi ja valdkonnaüleseid oskusi, eeskätt keeleõpe ja digioskused;
• toetades tööturul praegu ja edaspidi vajaminevate kutseoskuste arendamist;
• jagades parimat tava, edendades uute ja uuenduslike pedagoogiliste meetodite ja tehnoloogiate kasutamist ning toetades õpetajate, koolitajate, mentorite ning muude kutsehariduse ja -õppe valdkonna töötajate kutsealast arengut;
• suurendades kutseharidust ja -õpet pakkuvate asutuste suutlikkust viia ellu kvaliteetseid õpirändeprojekte ning võimet luua kvaliteetseid partnerlussuhteid, arendades ühtlasi oma rahvusvahelistumisstrateegiaid;
• pakkudes õpirände võimalusi kõikidele esma- ja jätku-kutseõppes õppijatele ning pikendades kutsehariduses ja -õppes osalejate õpirände keskmist kestust, et parandada kvaliteeti ja suurendada mõju;
• parandades välismaal veedetud õpirändeperioodide õpiväljundite kvaliteeti, läbipaistvust ja tunnustamist, kasutades eeskätt Euroopa tasandi tööriistu ja vahendeid. 

Õpetamise ja õppimise Euroopa mõõtme tugevdamine: 

• edendades kaasamist, mitmekesisust, sallivust ja demokraatlikku osalemist;
• täiendades teadmisi Euroopa ühisest pärandist ja mitmekesisusest;
• toetades erialaste võrgustike arengut kogu Euroopas.

Kutseharidust ja -õpet pakkuvad asutused ning teised kutsehariduse ja -õppe valdkonnas tegutsevad organisatsioonid saavad rahastamist taotleda kahel viisil.

• Lühiajalised õppijate ja töötajate õpirände projektid – need projektid võimaldavad taotlejatel korraldada mitmesuguseid õpirändetegevusi 6–18 kuu jooksul. Lühiajalised projektid sobivad eeskätt organisatsioonidele, kes esitavad programmile „Erasmus+“ taotluse esimest korda või kes soovivad korraldada üksnes piiratud arvul tegevusi.
• Akrediteeritud asutuste õpirändeprojektid (õppijate ja töötajate õpiränne) – need projektid on avatud üksnes nendele organisatsioonidele, kellel on Erasmuse akrediteering kutsehariduse ja -õppe valdkonnas. See sihtotstarbeline rahastussuund võimaldab akrediteeritud organisatsioonidel saada korrapäraselt rahastust õpirändetegevuseks, mille abil viiakse järk-järgult ellu Erasmuse kava. Erasmuse akrediteeringut saavad taotleda kõik organisatsioonid, kes soovivad korrapäraselt korraldada õpirändetegevusi. Varasem programmis osalemise kogemus ei ole akrediteeringu taotlemiseks vajalik. Selle võimaluse kohta saab täpsemat teavet käesoleva juhendi peatükist, milles käsitletakse Erasmuse akrediteeringut täiskasvanuhariduse, kutsehariduse ja -õppe ning üldhariduse valdkonnas.

Peale selle saavad organisatsioonid programmis osaleda taotlust esitamata, kasutades alljärgnevaid võimalusi.

• Liitumine Erasmuse programmi olemasoleva õpirändekonsortsiumiga, mida juhib akrediteeritud konsortsiumi koordinaator vastavas riigis ja kuhu võetakse vastu uusi liikmeid.
• Teisest riigist pärit osalejate vastuvõtmine: kõik organisatsioonid saavad vastu võtta õppijaid või töötajaid teises riigis asuvast partnerorganisatsioonist. Vastuvõtva organisatsioonina tegutsemine annab väärtusliku kogemuse ning hea võimaluse programmiga enne ise taotlemist paremini tutvuda.

Kutseharidust ja -õpet pakkuvaid asutusi julgustatakse ühinema Euroopa veebiplatvormidega, nagu EPALE ja eTwinning. EPALE platvormil saab suhelda kolleegidega kogu Euroopast ning õppida nende kogemustest. Platvormil on kättesaadavad blogipostitused, foorumid ja partnerite otsingu vahend, samuti on võimalik luua praktikakogukondi, otsida õppematerjale ja osaleda üritustel. Samuti tegutseb platvormil kutsehariduse ja -õppe praktikakogukond (https://epale.ec.europa.eu/et/practitioners-in-vet), kus kutsehariduse- ja õppe valdkonna õpetajad, koolitajad ja ettevõtetes töötavad juhendajad saavad teha koostööd ning hoida end kursis Euroopa algatustega. eTwinning on turvalisel platvormil asuv veebikogukond, mida rahastatakse programmist „Erasmus+“ ning millele on juurdepääs eTwinningu riikliku tugiorganisatsiooni eelkontrolli läbinud õpetajatel ja koolitöötajatel. eTwinning võimaldab kutseharidust ja -õpet pakkuvatel asutustel luua ühiseid virtuaalseid klassiruume ning viia ellu projekte koos teiste kutseharidust ja -õpet pakkuvate asutustega ja muude partnerorganisatsioonidega (st vastuvõtvad äriühingud); samuti saavad õpetajad ja koolitajad vahetada mõtteid ja teavet kolleegidega ning osaleda mitmesugustes täienduskoolitustegevustes. eTwinning on ka suurepärane keskkond, kust leida partnereid edasisteks projektideks.

1. põhimeetme projektis on keskne roll taotleval organisatsioonil. Taotlev organisatsioon koostab ja esitab taotluse, allkirjastab toetuslepingu, viib ellu õpirändetegevusi ning esitab aruandeid riiklikule büroole. Nii lühiajaliste projektide kui ka Erasmuse akrediteeringute korral on taotlusprotsessis kesksel kohal taotleva organisatsiooni (või tema konsortsiumi) vajadused ja kavad.

Õpirändeprojekti tegevused võivad olla suunatud väljapoole või sissepoole. Enamik pakutavatest tegevustest on seotud väljapoole suunatud õpirändega. See tähendab, et taotlev organisatsioon tegutseb saatva organisatsioonina – ta valib välja osalejad ja lähetab nad välismaal paiknevasse vastuvõtvasse organisatsiooni. Peale selle pakutakse eriotstarbelisi vastuvõtutegevusi selleks, et taotlev organisatsioon saaks kutsuda enda juurde eksperte või õpetajaid ja õpetajapraktikante. Vastuvõtutegevuste eesmärk ei ole tagada vastastikust vahetust, vaid kutsuda organisatsiooni isikuid, kes saavad aidata taotleval organisatsioonil areneda ja rahvusvahelistuda.

Kõigi selle meetme raames toetatavate tegevuste elluviimisel tuleb täita Erasmuse programmi kvaliteedistandardeid³ . Erasmuse programmi kvaliteedistandardid hõlmavad konkreetseid tegevusi projektiga seotud ülesannete täitmiseks, nagu osalejate valik ja ettevalmistamine, õpiväljundite kindlaksmääramine, hindamine ja tunnustamine, projekti tulemuste jagamine jne. 

Iga õpirändeprojekti lahutamatu osa on keeleõpe: toetust saavad organisatsioonid peaksid pakkuma oma osalejatele keeletuge nii enne õpirändetegevust kui ka selle ajal. Selleks rahastatakse programmist „Erasmus+“ tasuta veebipõhist keeletoe platvormi, mis on avatud kõigile programmi „Erasmus+“ osalejatele.

Kuidas leida oma õpirändetegevuste jaoks koostööpartnereid?

Programm „Erasmus+“ pakub mitmesuguseid vahendeid ja võimalusi, mille abil saab leida õpirändetegevuste jaoks koostööpartnereid.

• Euroopa koolihariduse platvorm (ESEP) on veebipõhine koostööpartnerite leidmise vahend kutsehariduse ja -õppe ning koolihariduse valdkonnas tegutsevatele organisatsioonidele. Platvormil registreerumine võimaldab postitada koostööpartnerite leidmiseks teateid ja tutvuda teiste organisatsioonide postitatud teadetega: www.school-education.ec.europa.eu/en/connect/partner-search
• Programmi „Erasmus+“ riiklikud bürood korraldavad korrapäraselt koolitus- ja koostöötegevust. See tegevus hõlmab programmi „Erasmus+“ taotlejatele ja toetusesaajatele mõeldud kontaktide loomise seminare, veebiüritusi ja muid koostööpartnerite leidmise võimalusi. Teave koolitus- ja koostöötegevuste kohta on kättesaadav asjaomaste riiklike büroode veebisaitidel ning SALTO haridus- ja koolitusvaldkonna koolitus- ja koostöötegevuste teabekeskuse veebisaidil www.salto-et.net.
• Programmi „Erasmus+“ projektitulemuste platvorm võimaldab otsida kõiki akrediteeritud organisatsioone ja heakskiidetud projekte: www.erasmus-plus.ec.europa.eu/projects

Horisontaalsed mõõtmed

Kõik õpirändeprojektid peaksid hõlmama järgmisi programmi „Erasmus+“ ühiseid mõõtmeid.

Kaasamine ja mitmekesisus

Erasmuse programmi kvaliteedistandardite kohaselt peavad programmist toetust saavad organisatsioonid pakkuma õpirände võimalusi kaasaval ja õiglasel viisil kõigile osalejatele, olenemata nende taustast. Projekti tegevustes osalevate õppijate valikul tuleks põhiteguritena arvesse võtta motiveeritust ja saavutusi ning ka osalejate isikliku arengu ja õpivajadusi. Ka osalevate töötajate valikul tuleks tagada, et nende kutsealasest arengust saaksid kasu kõik organisatsiooni õppijad. 

Õpirändetegevuste ettevalmistamisel, elluviimisel ja järelmeetmetes peaks saatev ja vastuvõttev organisatsioon tähtsaimate otsuste tegemisse kaasama ka osalejad, et tagada iga osaleja jaoks võimalikult suur kasu ja mõju. 

Toetusesaajaid ja muid haridus- ja koolitusteenuseid osutavaid osalevaid organisatsioone julgustatakse aktiivselt looma ja toetama õpirände võimalusi, näiteks lõimides need oma akadeemilisse kalendrisse ning määrates kindlaks standardmeetmed naasvate osalejate taasintegreerimiseks. 

Keskkonnakestlikud ja keskkonna suhtes vastutustundlikud tavad

Erasmuse programmi kvaliteedistandardite kohaselt peavad programmist toetust saavad organisatsioonid soodustama osalejate keskkonnakestlikku ja keskkonna suhtes vastutustundlikku käitumist, suurendades teadlikkust sellest, kui oluline on võtta meetmeid selleks, et vähendada õpirändetegevuste keskkonnajalajälge või heastada tekitatud kahju. Neid põhimõtteid tuleks arvesse võtta programmi kõigi tegevuste ettevalmistamisel ja elluviimisel, kasutades selleks eeskätt programmis kestlike reisimisviiside edendamiseks ette nähtud rahalisi vahendeid. Haridus- ja koolitusteenuseid osutavad organisatsioonid peaksid nendest põhimõtetest lähtuma ka oma igapäevases tegevuses ning aktiivselt toetama oma õppijate ja töötajate mõtteviisi ja käitumise muutust. 

Digipööre hariduses ja koolituses

Erasmuse programmi kvaliteedistandardite kohaselt toetatakse programmi raames kõiki osalevaid organisatsioone digitaalsete vahendite ja õppemeetodite kasutuselevõtmisel, et täiendada füüsilise õpirändega seotud tegevust, edendada koostööd partnerorganisatsioonide vahel, parandada õppimise ja õpetamise kvaliteeti ja kaasavust ning arendada digioskusi. Samuti peaksid kutseharidus- ja -õppeasutused suurendama õppijate teadlikkust sellest, kuidas on programmi raames võimalik omandada ja arendada vajalikke digioskusi, sealhulgas kuidas saavad kutsehariduses ja -õppes osalejad ning äsjalõpetanud osaleda digitaalsete võimaluste praktikaprogrammis⁴ . Osalevad töötajad saavad samuti osaleda digitaalsete võimaluste praktikaprogrammis ehk õpirändetegevuses, mille käigus on võimalik omandada digioskusi ning suurendada suutlikkust koolitada, õpetada ja teha muid ülesandeid digivahendite abil. Sellist tegevust saab korraldada ükskõik millises töötajatele pakutavate õpirändevõimaluste vormis.

Osalemine demokraatlikus elus

Programmi eesmärk on aidata osalejatel avastada kodanikuaktiivsuse ja demokraatlikus elus osalemise kasutegureid. Toetatavate õpirändetegevustega tuleks tugevdada kodanikuühiskonna eri valdkondades osalemise oskusi, samuti arendada kultuuridevahelise suhtlemise ja sotsiaalset pädevust, kriitilist mõtlemist ja meediapädevust. Projektides tuleks pakkuda võimalusi osalemiseks demokraatlikus ja ühiskonnaelus ning kodanikuühiskonnas formaalõppe ja mitteformaalse õppimise kaudu, kui see on võimalik. Samuti tuleks parandada osalejate arusaamist Euroopa Liidust ja Euroopa ühistest väärtustest, sealhulgas demokraatlike põhimõtete, inimväärikuse ning ühtsuse ja mitmekesisuse põhimõtete austamine, kultuuridevaheline dialoog ning ka Euroopa sotsiaalne, kultuuri- ja ajaloopärand.

Selles jaotises kirjeldatakse tegevusi, mida saab rahastada programmist „Erasmus+“ nii lühiajaliste projektide kui ka akrediteeritud asutuste projektide raames.

Kõik õpirändetegevused peavad olema

• õppetegevused: mõeldud osalejate teadmiste, oskuste, pädevuste ja hoiakute parandamiseks või omandamiseks;
• riikidevahelised: st hõlmama eri riikidest pärit inimeste vahelist suhtlust vastastikuse teadmiste vahetuse ja õppimise eesmärgil;
• struktureeritud: selge metoodika, õppekava ja kavandatud õpiväljunditega;
• strateegilised: aitama saavutada projekti laiemaid eesmärke.

Iga tegevuse puhul on võimalik anda täiendavat rahalist toetust vähemate võimalustega osalejaid, alaealisi või järelevalvet vajavaid noori täiskasvanuid saatvatele isikutele. Saatvatele isikutele saab toetust anda kogu tegevuse ajaks või vaid teatud perioodiks. 

Rahastamiskõlblikud tegevused

• Töövarjuna tegutsemine (2–60 päeva)
• Õpetamine välisriigis (2–365 päeva)
• Kursustel ja koolitustel osalemine (2–10 päeva)

Lisaks füüsilisele õpirändele saab kõiki töötajate õpirände tegevusi põimida virtuaalse õppetegevusega. Eespool nimetatud miinimum- ja maksimumkestust kohaldatakse füüsilise õpirände osa suhtes.

Läbiviidud tegevused peavad vastama järgmistele kvalitatiivsetele nõuetele.

Töövarjuna tegutsemine: osalejad saavad veeta teatava aja teises riigis vastuvõtvas organisatsioonis, et õppida uusi tavasid ja koguda uusi mõtteid vastuvõtvas organisatsioonis töötavate kolleegide, ekspertide või muude praktikute igapäevatöö vaatlemise ja nendega suhtlemise kaudu.

Õpetamine või koolituse pakkumine: osalejad saavad veeta teatava aja teises riigis vastuvõtvas organisatsioonis, et õpetada või koolitada õppijaid ning samal ajal õppida ülesandeid täites ja kolleegidega suheldes ka ise.

Kursused ja koolitus: osalejad saavad kaasa lüüa struktureeritud kursusel või sarnasel koolitusel, mida viivad läbi kvalifitseeritud spetsialistid ning mis põhinevad eelnevalt kindlaksmääratud õppekaval ja õpiväljunditel.

Kursuste ja koolituse toetuse kogusumma võib moodustada kuni 50 % eraldatud projektitoetusest Erandina on projektide puhul, mille toetuse kogusumma on kuni 40 000 eurot, ülemmäär 20 000 eurot.

Sama kursuse ühiseks läbimiseks võib toetust saada kuni kolm isikut samast saatvast organisatsioonist ja kuni kümme isikut samast õpirändekonsortsiumist. Iga isik võib osaleda ainult ühel kursusel projekti kohta.

Koolitus peab sisaldama selget riikidevahelist komponenti, näiteks edendades eri riikidest pärit osalejate vahelist õpikoostööd või integreerides tavade riikidevahelise ülekandmise muid elemente, nagu vastuvõtva riigi kutsehariduse ja -õppe valdkonna töötajate jõuline kaasamine, et nad suhtleksid välisriikide kolleegidega ja tutvustaksid neile oma tavasid.

Kursuste ja koolituse sisu peab olema osalevate töötajate kutseoskuste ning projekti või akrediteeringu eesmärkide seisukohast oluline.

Näiteks võivad toetatavad tegevused hõlmata kursusi ja koolitust, mida korraldavad avaliku sektori asutused või vabatahtlike organisatsioonid, eri riikide organisatsioonide vahel tavade vahetamise raames korraldatavaid tegevusi ning ostetavaid kursusi ja koolitusüritusi.  Täiesti passiivset tegevust (nt loengute, kõnede või suurele sihtrühmale suunatud konverentside kuulamine) ei toetata. Konverentside ja sarnaste ürituste rahastamist võib kaaluda üksnes siis, kui osalejad veedavad suurema osa oma ajast struktureeritud koolitusel, õpikodades, praktilisi harjutusi läbi viies, kolleegidega tavade vahetamisel või muude aktiivõppe vormide raames.

Taotlejad peaksid meeles pidama, et kõik kursuste pakkujad on programmist „Erasmus+“ täielikult sõltumatud ning tegutsevad vabal turul teenuseosutajatena. Seepärast vastutab kursuste ja koolituse valiku eest toetust saav organisatsioon. Taotlejad saavad valikul lähtuda järgmistest kvaliteedistandarditest:

https://erasmus-plus.ec.europa.eu/resources-and-tools/quality-standards-key-action-1.

Rahastamiskõlblikud osalejad

Rahastamiskõlblike osalejate hulka kuuluvad õpetajad, koolitajad ning kõik teised, mitteõpetavad eksperdid ja töötajad esma- ja jätku-kutseõppe valdkonnas.

Rahastamiskõlblike mitteõpetavate töötajate hulka kuuluvad esma- ja jätku-kutseõppe valdkonna töötajad, kes töötavad kas kutseharidus- ja -õppeasutustes (nt juhtivtöötajad, rahvusvahelise õpirände ametnikud, programmi „Erasmus+“ koordinaatorid jne) või muudes kutsehariduse ja -õppe valdkonnas tegutsevates organisatsioonides (nt koolitajad kohalikes partneräriühingutes, nõustajad, programmi „Erasmus+“ koordinaatorid, kutsehariduse ja -õppe küsimustega tegelevad poliitikakoordinaatorid jne).

Osalejad peavad olema saatva organisatsiooni töötajad või tegema temaga korrapäraselt koostööd, aidates läbi viia organisatsiooni põhitegevusi (nt väliskoolitajate või ettevõttesiseste koolitajate, ekspertide, vabatahtlike, juhatuse liikmete või inspektoritena jne).

Kõigil juhtudel tuleb ülesanded, mis seovad osalejat saatva organisatsiooniga, dokumenteerida viisil, mis võimaldab riiklikul bürool seda seotust kontrollida (nt töö- või vabatahtliku töö lepingu, ülesande kirjelduse või muu sarnase dokumendi põhjal). Riiklikud bürood kehtestavad läbipaistva ja järjepideva korra selle kohta, mida mõeldakse riigi kontekstis aktsepteeritava töösuhte all ja mis dokumentidega tuleb seda tõendada.

Välismaalt kaugtööd tegevad töötajad ei saa osaleda tegevuses, mis toimub riigis, kust nad töötavad.

Rahastamiskõlblikud toimumiskohad

Tegevus peab toimuma välismaal, st mõnes ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis. Tegevus peab toimuma riigis, kus vastuvõttev organisatsioon on seaduslikult asutatud. Iga õpirändetegevus võib toimuda ainult ühes riigis⁵ .

Peale selle saavad Erasmuse akrediteeringuga organisatsioonid saata osalejaid tegutsema töövarjuna ning õpetamis- või koolituslähetustele programmivälistesse kolmandatesse riikidesse (1.–3. ja 5.–14. piirkonna riigid, mis on loetletud A osa jaotises „Rahastamiskõlblikud riigid“).

Tähelepanu! Õpiränne Valgevenesse ja Venemaale ei ole rahastamiskõlblik.

Õpiväljundite dokumenteerimine

Õpiväljundite dokumenteerimise nõuded on kindlaks määratud Erasmuse programmi kvaliteedistandardites ja neid täpsustatakse projekti toetuslepingus.

Saatev organisatsioon, vastuvõttev organisatsioon ja osaleja peavad enne õpirändetegevuse alustamist sõlmima õppelepingu (või sarnase dokumendi), milles täpsustatakse osaleja eeldatavad õpiväljundid. Kursuste ja koolituse puhul võib õppelepingu asemel kasutada kursuseprogrammi.

Pärast tegevuse läbiviimist tuleb osaleja saavutatud õpiväljundeid tunnustada, andes välja Europassi õpirände tunnistuse või sarnase dokumendi. Toetust saav organisatsioon peab säilitama tegevuse läbimise tõendina väljaantud dokumendi koopia.

Õppijate õpiränne

Rahastamiskõlblikud tegevused

• Kutsevõistlustel osalemine (1–10 päeva)
• Kutsehariduses ja -õppes osalejate rühmaviisiline õpiränne (2–30 päeva, rühmas peab olema vähemalt kaks kutsehariduses ja -õppes osalejat)
• Kutsehariduses ja -õppes osalejate lühiajaline õpiränne (10–89 päeva)
• Kutsehariduses ja -õppes osalejate pikaajaline õpiränne (meede „ErasmusPro“) (90–365 päeva)

Lisaks füüsilisele õpirändele saab kõiki õppijate õpirände tegevusi põimida virtuaalse õppetegevusega. Eespool nimetatud miinimum- ja maksimumkestust kohaldatakse füüsilise õpirände osa suhtes.

Läbiviidud tegevused peavad vastama järgmistele kvalitatiivsetele nõuetele.

Kutsevõistlustel osalemine: kutsehariduses ja -õppes osalejad saavad osaleda rahvusvahelistel valdkonnaüritustel, kus demonstreeritakse oskusi, et edendada, tunnustada ja vahetada kogemusi, oskusteavet ning uuenduslikke tehnilisi lahendusi kutsehariduse ja -õppe valdkonnas⁶ . Toetatakse ka töötajaid, mentoreid või eksperte, kes saadavad õppijaid tegevuse ajal.

Kutseõppurite rühmaviisiline õpiränne:rühm õpilasi saatvast organisatsioonist saab õppida koos välismaa partnerorganisatsiooni kutseharidus- ja -õppeasutuse õpilastega. Saatev organisatsioon peab õppetegevuse kavandama koostöös vastuvõtva riigi partnerorganisatsiooni kutseharidus- ja -õppeasutusega⁷ . Õpilasi peavad kogu tegevuse ajal saatma ja nende õpiprotsessi suunama õpetajad, koolitajad või muud kvalifitseeritud haridustöötajad saatvast organisatsioonist. Vajaduse korral võivad saatvaid töötajaid toetada veel teised täiskasvanud⁸ .

Kutsehariduses ja -õppes osalejate lühiajaline õpiränne: kutsehariduses ja -õppes osalejad saavad teatud aja jooksul õppida välismaal partnerorganisatsioonist kutseharidus- ja -õppeasutuses, äriühingus või kutsehariduse ja -õppe valdkonnas või tööturul tegutsevas muus organisatsioonis. Õppeperiood peab hõlmama tugevat töölõppimise komponenti ning igale osalejale tuleb kindlaks määrata individuaalne õppeprogramm. Vähemate võimalustega osalejate korral võib õpirände miinimumkestus olla 2 päeva, kui see on põhjendatud.

Kutsehariduses ja -õppes osalejate pikaajaline õpiränne (meede „ErasmusPro“): kutsehariduses ja -õppes osalejad saavad pikema aja jooksul õppida välismaal partnerorganisatsioonist kutseharidus- ja -õppeasutuses, äriühingus või kutsehariduse ja -õppe valdkonnas või tööturul tegutsevas muus organisatsioonis. Õppeperiood peab hõlmama tugevat töölõppimise komponenti ning igale osalejale tuleb kindlaks määrata individuaalne õppeprogramm.

Rühmaviisiliste ja individuaalsete tegevusvormide erinevus ei põhine mitte reisimise ja majutuse korraldusel, vaid pigem kollektiivsetele või individuaalsetele õppeprogrammidele esitatavatel nõuetel, nagu on kirjeldatud allpool jaotises „Õpitulemuste dokumenteerimine“. Seega pakutakse rühmaviisilistele ja individuaalsetele tegevustele erineval tasemel korraldustoetust, nagu on ette nähtud käesoleva peatüki lõpus esitatud rahastamiseeskirjades.

Rahastamiskõlblikud osalejad

Rahastamiskõlblike osalejate hulgas on esma-kutseõppes (iVET) ja jätku-kutseõppes (cVET) osalevad õppijad ja õpipoisid. Osalejad peavad olema registreerunud õpinguteks rahastamiskõlbliku esma- või jätku-kutseõppe õppekava⁹ raames.

Rahastamiskõlbliku esma- või jätku-kutseõppe hiljuti lõpetanud (sh endised õpipoisid) saavad osaleda kuni 12 kuu jooksul pärast lõpetamist. Kui osalejad on pärast lõpetamist läbinud kohustusliku tsiviil- või sõjaväeteenistuse, pikendatakse rahastamiskõlblikkuse perioodi teenistuse kestuse aja võrra. Osalejad peavad olema registreerunud õpinguteks rahastamiskõlbliku esmakutseõppe õppekava¹⁰ raames.

Rahastamiskõlblikud toimumiskohad

Tegevus peab toimuma välismaal, st mõnes ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis. Tegevus peab toimuma riigis, kus vastuvõttev organisatsioon on seaduslikult asutatud. Iga õpirändetegevus võib toimuda ainult ühes riigis¹¹ .

Peale selle saavad Erasmuse akrediteeringuga organisatsioonid saata õpilased lühiajalisele õpirändele, pikaajalisele õpirändele (meede „ErasmusPro“) ning kutsevõistlustel osalema programmivälistesse kolmandatesse riikidesse (1.–3. ja 5.–14. piirkonna riigid, mis on loetletud A osa jaotises „Rahastamiskõlblikud riigid“).

Tähelepanu! Õpiränne Valgevenesse ja Venemaale ei ole rahastamiskõlblik.

Kutsehariduses ja -õppes osalejate rühmaviisiline õpiränne peab toimuma vastuvõtvas kutseharidus- ja -õppeasutuses. Erandkorras võib tegevus toimuda mõnes muus kohas vastuvõtva organisatsiooni riigis, kui see on tegevuse sisu ja kvaliteedi seisukohast põhjendatud. Sel juhul ei käsitata vastuvõtvast organisatsioonist toimumiskohta reisimisega kaasnevaid kulusid riikidevahelise õpirände kuludena. Seepärast ei saa sel otstarbel taotleda lisarahastust.

Peale selle võib kutsehariduses ja -õppes osalejate rühmaviisiline õpiränne aset leida mõne Euroopa Liidu institutsiooni asukohas, kui tegevust korraldatakse ELi institutsioonis või koostöös sellega¹² .

Olenemata toimumiskohast, peab rühmaviisilises õpirändes osalema õppijaid vähemalt kahest ELi liikmesriigist või programmiga liitunud kolmandast riigist.

Õpiväljundite dokumenteerimine

Õpiväljundite dokumenteerimise nõuded on kindlaks määratud Erasmuse programmi kvaliteedistandardites ja neid täpsustatakse projekti toetuslepingus.

Individuaalsed õpirändetegevused: saatev organisatsioon, vastuvõttev organisatsioon ja osaleja peavad enne tegevuse alustamist sõlmima õppelepingu (või sarnase dokumendi), milles täpsustatakse osaleja eeldatavad õpiväljundid. Pärast tegevuse läbiviimist tuleb osaleja saavutatud õpiväljundeid tunnustada, andes välja Europassi õpirände tunnistuse või sarnase dokumendi. Toetust saav organisatsioon peab säilitama tegevuse läbimise tõendina väljaantud dokumendi koopia.

Rühmaviisilised õpirändetegevused: õppeprogramm tuleb kindlaks määrata kogu rühma jaoks (individuaalseid õppelepinguid ei nõuta). Pärast tegevuse läbiviimist peab toetust saav organisatsioon säilitama tegevuse läbimise tõendina õppeprogrammi ja osalejate (sh saatvad isikud) nimekirja.

Muud toetatavad tegevused

Rahastamiskõlblikud tegevused

• Ekspertide kutsumine (2–60 päeva)
• Õpetajapraktikantide vastuvõtmine (10–365 päeva)

Läbiviidud tegevused peavad vastama järgmistele kvalitatiivsetele nõuetele. 

Ekspertide kutsumine: organisatsioonid saavad kutsuda välismaalt koolitajaid, õpetajaid, poliitikaeksperte või muid kvalifitseeritud spetsialiste, kes saavad aidata tõsta vastuvõtvas organisatsioonis õpetamise, koolitamise ja õppimise taset. Näiteks saavad kutsutud eksperdid koolitada vastuvõtva organisatsiooni töötajaid, demonstreerida uusi õpetamismeetodeid või aidata kasutusele võtta häid korraldus- ja juhtimistavasid.

Õpetajapraktikantide vastuvõtmine: taotlevad organisatsioonid saavad vastu võtta õpetajapraktikante, kes soovivad tulla välismaale praktikale. Vastuvõttev organisatsioon saab toetust tegevuse korraldamiseks, ent osaleja reisikulud peaks katma ja individuaalset toetust andma saatev asutus (kes võib selleks samuti taotleda rahastust programmi „Erasmus+“ kaudu).

Rahastamiskõlblikud osalejad

Kutsutavad eksperdid võivad olla teisest ELi liikmesriigist või programmiga liitunud kolmandast riigist pärit isikud, kes saavad pakkuda kutsuva organisatsiooni vajaduste ja eesmärkide seisukohast olulist oskusteavet ja koolitust.

Õpetajapraktikantide vastuvõtmiseprojektides osalejad peavad olema mõne muu ELi liikmesriigi või programmiga liitunud kolmanda riigi õpetajakoolitusprogrammi (või muusse sarnasesse õpetajatele suunatud koolitusprogrammi) immatrikuleeritud üliõpilased või äsjalõpetanud¹³ .

Rahastamiskõlblikud toimumiskohad

Kutsutavate ekspertide ja õpetajapraktikantide puhul on toimumiskoht alati toetust saav organisatsioon (sh konsortsiumi liikmed).

Õpiväljundite dokumenteerimine

Kutsutud ekspertide puhul tuleb eksperdi pakutav õppeprogramm enne tegevuse alustamist vastuvõtva organisatsiooniga kokku leppida. Pärast tegevuse lõpetamist peab toetust saav organisatsioon säilitama tegevuse läbimise tõendina läbiviidud õppeprogrammi.

Koolitusel osalevate õpetajate ja haridustöötajate suhtes kohaldatakse individuaalsete õpirändetegevuste puhul kirjeldatud nõudeid.

Ettevalmistavad kohtumised

Mis on ettevalmistav kohtumine?

Ettevalmistav kohtumine on lähetava organisatsiooni töötajate külaskäik tulevasse vastuvõtvasse organisatsiooni, et õppijate või töötajate õpirändetegevust paremini ette valmistada.

Millal saab ettevalmistava kohtumise korraldada?

Iga ettevalmistavat kohtumist tuleb selgelt põhjendada ning need peavad aitama suurendada õpirändetegevuste kaasavust ja ulatust ning parandada nende kvaliteeti.

Näiteks saab ettevalmistavaid kohtumisi korraldada selleks, et valmistada paremini ette vähemate võimalustega osalejate õpirännet, alustada koostööd uue partnerorganisatsiooniga või valmistada ette pikemaajalisi õpirändetegevusi.

Ettevalmistavaid kohtumisi saab korraldada õppijate või töötajate mis tahes vormis õpirände puhul, välja arvatud kursused ja koolitus.

Kes võib ettevalmistaval kohtumisel osaleda?

Ettevalmistavatel kohtumistel võivad osaleda kõik isikud, kes vastavad töötajate õpirändetegevuses osalemise tingimustele ning on kaasatud projekti korraldamisse.

Erandkorras saavad pikaajalises õpirändes osalevad õppijad ning mis tahes tegevuses osalevad vähemate võimalustega osalejad osa võtta asjaomase tegevusega seotud ettevalmistavatest kohtumistest.

Ettevalmistaval kohtumisel võib osaleda kuni kolm inimest.

Kus võivad ettevalmistavad kohtumised toimuda?

Ettevalmistavad kohtumised toimuvad tulevase vastuvõtva organisatsiooni ruumides või mis tahes muus kohas, kus õpirändetegevused on kavandatud toimuma. Töötajate ja õppijate õpirändetegevuste toimumiskohtade suhtes kohaldatavad eeskirjad kehtivad ka nende tegevustega seotud ettevalmistavate kohtumiste suhtes.

Ühe vastuvõtva organisatsiooni kohta saab korraldada ainult ühe ettevalmistava kohtumise.

Lühiajalised kutsehariduse ja -õppe valdkonna õppijate ja töötajate õpirände projektid

Lühiajalised õppijate ja töötajate õpirände projektid on lihtne ja konkreetne võimalus programmist „Erasmus+“ kasu saada. Nende projektide eesmärk on võimaldada toetusesaajatel vähese vaevaga korraldada teatavaid tegevusi ja omandada programmi raames kogemusi. 

Lihtsuse huvides on lühiajaliste projektide kestus ja nendes osalejate arv piiratud. Lühiajalised projektid on avatud üksnes üksikorganisatsioonidele, mitte konsortsiumidele. Akrediteeritud organisatsioonid ei saa lühiajalisteks projektideks rahastamist taotleda, kuna neil on programmi „Erasmus+“ rahastusele juba alaline juurdepääs.

Lühiajalise projekti taotlus sisaldab loendit ja kirjeldust tegevustest, mida taotlev organisatsioon kavatseb korraldada.

Rahastamiskõlblikud organisatsioonid: kes võib taotluse esitada?

Taotluse võivad esitada järgmised organisatsioonid¹⁴ :

• esma- või jätku-kutseõpet pakkuvad organisatsioonid¹⁵ ;
• kohalikud ja piirkondlikud avaliku sektori asutused, koordineerivad asutused ning muud kutsehariduse ja -õppe valdkonnas tegutsevad organisatsioonid;
• ettevõtted ja muud avaliku või erasektori organisatsioonid, kes võtavad vastu või koolitavad kutsehariduses ja -õppes osalejaid ja õpipoisse või töötavad nendega muul viisil.

Organisatsioonid, kellel on Erasmuse akrediteering kutsehariduse ja -õppe valdkonnas, ei saa lühiajalisteks projektideks rahastamist taotleda.

Rahastamiskõlblikud riigid

Taotlevad organisatsioonid peavad olema asutatud ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis.

Kellele esitada taotlus?

Taotlus esitatakse selle riigi riiklikule büroole, kus taotleja on asutatud.

Taotluse esitamise tähtajad

1. taotlusvoor (kõigi riiklike büroode puhul): 19. veebruar kell 12.00 (keskpäev Brüsseli aja järgi).

2. taotlusvoor: riiklikud bürood võivad otsustada avada teise tähtaja (2. taotlusvoor). 

Sel juhul teavitab riiklik büroo taotlejaid sellest oma veebisaidil. 2. taotlusvooru puhul peavad taotlejad esitama taotluse hiljemalt 1. oktoobril kell 12.00 (keskpäev Brüsseli aja järgi).

Projektide alguskuupäevad

Projektide alguskuupäevad võivad olla järgmised:

• taotlusvoor: sama aasta 1. juunist 31. detsembrini;
• taotlusvoor (kui avatakse): järgneva aasta 1. jaanuarist 31. maini.

Projekti kestus

6–18 kuud.

Taotluste arv

Ühes taotlusvoorus võib organisatsioon taotleda rahastamist ainult üheks lühiajaliseks kutsehariduse ja -õppe valdkonna projektiks.

Organisatsioonid, kes saavad esimeses taotlusvoorus lühiajalisele projektile toetuse, ei või osaleda sama projektikonkursi teises taotlusvoorus.

Viie järjestikuse konkursiaasta jooksul võib organisatsioon saada lühiajalisteks kutsehariduse ja -õppe valdkonna projektideks toetust kõige enam kolmel korral. Selle ülempiiri puhul ei võeta arvesse aastatel 2014–2020 saadud toetusi.

Rahastamiskõlblikud tegevused

Igasugune kutsehariduse ja -õppe alane tegevus. Üksikasjalik loend ja eeskirjad on esitatud jaotises „Tegevus“. Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele vastamiseks peab taotlus sisaldama vähemalt ühte töötajate või õppijate õpirändetegevust.

Projekti maht

Lühiajalise projekti taotlus võib hõlmata kuni 30 õpirändetegevuses osalejat.

Selle ülempiiri puhul ei võeta arvesse ettevalmistavaid kohtumisi ega saatvate isikute osalemist.

Toetavad organisatsioonid

Toetav organisatsioon on organisatsioon, kes abistab toetust saavat organisatsiooni projekti elluviimise praktilistes aspektides, mis ei puuduta projekti põhiülesandeid. Projekti põhiülesanded hõlmavad programmi rahaliste vahendite finantsjuhtimist, ühenduse pidamist riikliku bürooga, aruandlust elluviidud tegevuste kohta ning kõiki otsuseid, mis mõjutavad otseselt läbiviidavate tegevuste sisu, kvaliteeti ja tulemusi (nt tegevuse liigi, kestuse ja vastuvõtva organisatsiooni valik, õpiväljundite kindlaksmääramine ja hindamine). Toetava organisatsiooni kaasamiseks on vaja riikliku büroo heakskiitu.

Toetavate organisatsioonide roll ja kohustused tuleb ametlikult kindlaks määrata nende organisatsioonide ja toetust saava organisatsiooni kokkuleppel. Toetav organisatsioon tegutseb toetust saava organisatsiooni järelevalve all, kusjuures toetust saav organisatsioon kannab lõplikku vastutust läbiviidud tegevuste tulemuste ja kvaliteedi eest. Toetavate organisatsioonide panus peab kõikidel juhtudel vastama Erasmuse programmi kvaliteedistandarditele.

Kvaliteedistandardite puuduliku rakendamise või nende nõuete muul viisil täitmata jätmise korral võib riiklik büroo nõuda, et toetusesaaja ei saaks enam teatavate ülesannete täitmiseks abi, vaid täidaks need ise. Viimase parandusmeetmena võib riiklik büroo toetuslepingu lõpetada.

Vastuvõtvaid organisatsioone, kes pakuvad toetust saava organisatsiooni osalejatele õppesisu ja juhendamist, ei käsitata toetavate organisatsioonidena, välja arvatud juhul, kui nad samal ajal toetavad toetust saavat organisatsiooni muudes projektijuhtimisega seotud ülesannetes, mida tavaliselt täidab saatev organisatsioon.

Taotlejatel peab olema kavandatud projekti elluviimiseks piisav tegevus- ja finantssuutlikkus. 

Taotlejad peavad esitama allkirjastatud kirjaliku kinnituse tõendamaks, et nad ei ole üheski käesoleva juhendi C osas loetletud menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumides osutatud olukorras. Lisaks tõendavad taotlejad kirjaliku kinnituse allkirjastamisega, et esitatud taotlus sisaldab taotleja koostatud originaalsisu ja et taotlust ei ole tasu eest koostanud ükski teine organisatsioon ega kolmas isik.

Lisateave valikukriteeriumide, menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumide ning originaalsisu ja autorlust käsitlevate eeskirjade kohta on esitatud käesoleva juhendi C osas.

Esitatud taotlusi hinnatakse 100 punkti skaalal, lähtudes allpool esitatud kriteeriumidest ja punktisummadest. Selleks et taotluse saaks rahuldada, peab see koguma:

• vähemalt 60 punkti 100 maksimumpunktist ja
• vähemalt poole maksimaalsest punktisummast igas kolmes allpool esitatud hindamiskriteeriumide kategoorias.

Asjakohasus (maksimaalne punktisumma: 20)

Hinnatakse järgmist:

• taotleja profiili, kogemuste, tegevuste ja õppijate sihtrühma asjakohasus kutsehariduse ja -õppe valdkonna jaoks;
• projekt on meetme eesmärke silmas pidades asjakohane;
• projektitaotlus on asjakohane selliste ELi ühiste väärtuste austamise ja edendamise seisukohast nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine ning võitlus igat liiki diskrimineerimise vastu;
• projekti asjakohasus järgmiste konkreetsete prioriteetide seisukohast:
  • uute tulijate ja vähemate kogemustega organisatsioonide toetamine;
  • meetmes „ErasmusPro“ osalejate toetamine;
  • vähemate võimalustega osalejate toetamine.

Projekti kavandamise kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 50)

Hinnatakse, kas:

• projekti kavandatavad eesmärgid vastavad selgelt ja konkreetselt taotleva organisatsiooni, selle töötajate ja õppijate vajadustele;
• kavandatavad tegevused on projekti eesmärkide saavutamiseks asjakohased;
• projekti ülesehituse tegevuslikud ja logistilised aspektid (nt kavandatud toimumiskohad) on asjakohased ja kulutõhusad;
• projekt hõlmab keskkonnakestlikke ja keskkonna suhtes vastutustundlikke tavasid;
• projektis rakendatakse digitaalseid vahendeid (eelkõige eTwinning esmakutseõppe ja EPALE jätku-kutseõppe puhul) ja õppemeetodeid, et täiendada füüsilise õpirände tegevust ja parandada koostööd vastuvõtvate partnerorganisatsioonidega.

Järelmeetmete kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 30)

Hinnatakse, kas:

• taotleja on selgelt kindlaks määranud ülesanded ja vastutusalad tegevuse elluviimiseks kooskõlas Erasmuse programmi kvaliteedistandarditega;
• taotleja on kavandanud konkreetseid ja loogilisi samme selleks, et rakendada õpirändetegevuste tulemusi organisatsiooni igapäevases töös;
• taotleja on ette näinud sobiva viisi projekti väljundite hindamiseks;
• taotleja on kavandanud konkreetseid ja tõhusaid samme selleks, et levitada projekti tulemusi taotlevas organisatsioonis, jagada neid muude organisatsioonide ja üldsusega ning avalikult tunnustada Euroopa Liidu rahastust.

Organisatsioonid, kellel on Erasmuse akrediteering kutsehariduse ja -õppe valdkonnas, saavad taotleda rahastamist spetsiaalse, ainult nende jaoks avatud rahastussuuna kaudu. Kuna taotlused põhinevad varem heaks kiidetud Erasmuse kaval, ei ole rahastamise taotlemisel vaja esitada tegevuste üksikasjalikku loendit ega kirjeldust. Selle asemel keskendutakse taotlustes järgmiste tegevuste jaoks vajaliku eelarve prognoosimisele.

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Rahastamiskõlblikud organisatsioonid: kes võib taotluse esitada?

Taotlejatel peab olema projekti alguskuupäeval kehtiv Erasmuse akrediteering kutsehariduse ja -õppe valdkonnas.

Õpirändekonsortsium

Organisatsioonid, kellel on Erasmuse akrediteering õpirändekonsortsiumi koordinaatorina, peavad taotlema õpirändekonsortsiumi toetust.

Taotluse osana tuleb esitada õpirändekonsortsiumi liikmete nimekiri; konsortsiumil peab lisaks koordinaatorile olema vähemalt üks liikmesorganisatsioon.

Õpirändekonsortsiumi liikmeks võib saada mis tahes organisatsioon, kes vastab sama valdkonna Erasmuse akrediteeringu saamise kriteeriumidele¹⁶ . Kõik kavandatavad konsortsiumi liikmesorganisatsioonid peavad olema samast ELi liikmesriigist või programmiga liitunud kolmandast riigist kui õpirändekonsortsiumi koordinaator. Konsortsiumi koordinaatori ja konsortsiumi liikmete vaheline suhe peab põhinema koostööl ja olema mittetulunduslik.

Konsortsiumi liikmetel ei pea olema Erasmuse akrediteeringut.

Õpirändekonsortsiumis osalevad organisatsioonid võivad sama projektikonkursi raames taotleda kutsehariduse ja -õppe valdkonnas rahastust kuni kahes 1. põhimeetme taotluses. Seega võivad kutsehariduse ja -õppe valdkonna organisatsioonid, kes taotlevad toetust lühiajalise projekti või akrediteeritud asutuse projekti jaoks, osaleda lisaks liikmesorganisatsioonina üksnes ühes õpirändekonsortsiumi taotluses. Muud organisatsioonid võivad osaleda kuni kahes õpirändekonsortsiumi taotluses.

Kellele esitada taotlus?

Taotlus esitatakse selle riigi riiklikule büroole, kus taotlev organisatsioon on asutatud.

Taotluse esitamise tähtaeg

19. veebruar kell 12.00 (keskpäev Brüsseli aja järgi)

Projekti alguskuupäev

Sama aasta 1. juuni.

Projekti kestus

Kõigi akrediteeritud asutuste projektide esialgne kestus on 15 kuud. Kui see on põhjendatud, võivad toetusesaajad taotleda oma projekti pikendamist nii, et see kestaks kokku 24 kuud. Projekti kestust pikendatakse pärast 12 kuu möödumist, kui riiklik büroo ei otsusta teisiti.

Taotluste arv

Akrediteeritud organisatsioonid võivad esitada ainult ühe taotluse taotlusvooru kohta.

Rahastamiskõlblikud tegevused

Igasugune kutsehariduse ja -õppe alane tegevus. Üksikasjalik loend ja eeskirjad on esitatud jaotises „Tegevus“.

Nõuetele vastamiseks peab taotlus sisaldama vähemalt ühte töötajate või õppijate õpirändetegevust.

Projekti maht

Akrediteeritud asutuste projektides osalejate arv ei ole piiratud, v.a eelarvevahendite eraldamise etapis kindlaks määratavad piirangud.

Projektides ei tohi eraldada üle 20 % antud toetusest programmiväliste kolmandate riikidega seotud tegevustele¹⁷ . Nende võimaluste eesmärk on innustada ELi liikmesriikide või programmiga liitunud kolmandate riikide organisatsioone välja töötama väljapoole suunatud õpirände tegevusi mitme programmivälise kolmanda riigiga. Nende tegevuste geograafiline ulatus peaks olema võimalikult suur.

Toetavad organisatsioonid

Toetav organisatsioon on organisatsioon, kes abistab toetust saavat organisatsiooni projekti elluviimise praktilistes aspektides, mis ei puuduta projekti põhiülesandeid. Projekti põhiülesanded hõlmavad programmi rahaliste vahendite finantsjuhtimist, ühenduse pidamist riikliku bürooga, aruandlust läbiviidud tegevuste kohta ning kõiki otsuseid, mis mõjutavad otseselt läbiviidavate tegevuste sisu, kvaliteeti ja tulemusi (nt tegevuse liigi, kestuse ja vastuvõtva organisatsiooni valik, õpiväljundite kindlaksmääramine ja hindamine jne). Toetava organisatsiooni kaasamiseks on vaja riikliku büroo heakskiitu.

Toetavate organisatsioonide roll ja kohustused tuleb ametlikult kindlaks määrata nende organisatsioonide ja toetust saava organisatsiooni kokkuleppel. Toetav organisatsioon tegutseb toetust saava organisatsiooni järelevalve all, kusjuures toetust saav organisatsioon kannab lõplikku vastutust läbiviidud tegevuste tulemuste ja kvaliteedi eest. Toetavate organisatsioonide panus peab kõikidel juhtudel vastama Erasmuse programmi kvaliteedistandarditele.

Kvaliteedistandardite puuduliku rakendamise või nende nõuete muul viisil täitmata jätmise korral võib riiklik büroo nõuda, et toetusesaaja ei saaks enam teatavate ülesannete täitmiseks abi, vaid täidaks need ise. Viimase parandusmeetmena võib riiklik büroo toetuslepingu lõpetada.

Vastuvõtvaid organisatsioone, kes pakuvad toetust saava organisatsiooni osalejatele õppesisu ja juhendamist, ei käsitata toetavate organisatsioonidena, välja arvatud juhul, kui nad samal ajal toetavad toetust saavat organisatsiooni muudes projektijuhtimisega seotud ülesannetes, mida tavaliselt täidab saatev organisatsioon.

Taotleja Erasmuse kava kvaliteeti on juba hinnatud akrediteeringu taotlemise etapis ning eelarvevahendite eraldamise etapis seega kvalitatiivset hindamist ei toimu. Rahastatakse kõiki rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele vastavaid toetustaotlusi.

Toetuse maksimumsumma sõltub mitmest tegurist:

• akrediteeritud taotlejatele eraldamiseks kättesaadav kogueelarve;
• taotletavad tegevused (sh nende elluviimiseks vajaliku eelarve prognoos);
• toetuse põhi- ja maksimumsumma;
• järgmised eraldamiskomponendid: kvalitatiivne tulemuslikkus, poliitikaprioriteedid ja geograafiline tasakaal (kui riiklik büroo seda põhimõtet kohaldab).

Riiklik büroo avaldab akrediteeritud asutuste projektidele ettenähtud eelarve ja üksikasjalikud eeskirjad eelarvevahendite eraldamise kohta enne konkursi tähtaega. Eelarvevahendite eraldamise eeskirjad peavad järgima õigluse, läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet.Eelarvevahendite eraldamisel kasutatavad näitajad ja parameetrid peavad olema objektiivsed ja kontrollitavad ning nende väärtused peavad olema taotlejatele teada enne konkursi tähtaega. Riiklik büroo prognoosib iga taotleja taotletud tegevuste läbiviimiseks vajaliku eelarve, võttes aluseks kohaldatavad ühikuhinnad ja varasemad andmed. Taotlejatele ei saa anda toetust, mis on saadud hinnangulisest eelarvest suurem. 

Kui taotlejale eraldatakse kogu taotletud tegevuste läbiviimiseks vajalik hinnanguline eelarve, siis lisatakse taotluses nimetatud tegevused projekti toetuslepingusse tulemuseesmärkidena. Kui aga taotlejale kogu hinnangulist eelarvet ei eraldata, kohandatakse tulemuseesmärke nii, et need oleksid eraldatud toetusega proportsionaalsed¹⁸ .

Kulukategooriate „Kaasamistoetus osalejatele“ ja „Erakorralised kulud“ eelarvet ei saa prognoosida samamoodi nagu nende kulukategooriate eelarvet, mille puhul kohaldatakse ühikuhindu. Riiklik büroo hindab nende kululiikide taotlusi eraldi, lähtudes esitatud kirjeldusest ja põhjendustest. Projekti elluviimisel võivad toetusesaajad vajaduse korral esitada nende kululiikide kohta täiendavaid taotlusi. Riiklik büroo vaatab sellised täiendavad taotlused läbi nende laekumise järjekorras seni, kuni rahalised vahendid on veel saadaval.

Kutsehariduses ja -õppes osalevate õppijate ja töötajate õpirände lühiajaliste projektide ja akrediteeritud projektide suhtes kohaldatakse järgmisi rahastamiseeskirju. Programmi „Erasmus+“ projekte rahastatakse kaasrahastamise põhimõttel. Seega arvutatakse alljärgnevas tabelis määratletud ühikukulud nii, et need katavad keskmiselt 80 % tegelikest kuludest.

Projektis osalejate hulka võivad kuuluda osalejad, kelle kogu toetust või osa sellest rahastatakse muudest allikatest kui Erasmus+. Toetusesaaja võib iga üksiku osaleja puhul taotleda, et rahastataks kõiki rahastamiskõlblikke eelarvekategooriaid või ainult mõnda neist, kui ülejäänud kulud kaetakse muul viisil. Toetust saav organisatsioon võib täiendada programmist „Erasmus+“ saadud rahalisi vahendeid muude ELi vahendite, annetuste, osalejate või kolmandate isikute rahalise panusega jne. Järgida tuleb topeltrahastamise vältimise põhimõtet: sama kulu jaoks ei tohi rahalist toetust taotleda kaks korda, näiteks eri allikatest. Kui toetusesaaja taotleb osalejatelt rahalise panuse andmist, peab see panus olema kooskõlas Erasmuse programmi kvaliteedistandardite asjakohaste sätetega. Eelkõige ei tohi sellised panused takistada vähemate võimalustega osalejate kaasamist.

Eelarvekategooria – Korraldustoetus

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Õpirändetegevuste läbiviimisega otseselt seotud kulud, mida muud kulukategooriad ei hõlma. 

Näiteks: osalejate (pedagoogiline, kultuuriline jne) ettevalmistamine, mentorlus, seire ja toetamine õpirändetegevuse ajal, projekti läbiviimiseks vajalikud teenused, seadmed ja töövahendid, põimitud meetmete virtuaalsed komponendid, õpiväljundite tunnustamine, tulemuste jagamine ja Euroopa Liidu rahastuse üldsusele nähtavaks tegemine.

Korraldustoetus on ette nähtud nii saatva kui ka vastuvõtva organisatsiooni kulude katmiseks (v.a töötajate õpiränne kursustel ja koolitustel osalemiseks). Saadud toetuse jagamises lepivad saatev ja vastuvõttev organisatsioon omavahel kokku.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse osalejate arv.  Saatvaid isikuid ei loeta õpirändetegevustes osalejateks ja neid ei võeta korraldustoetuse arvutamisel arvesse.

Summa

100 eurot

• kutsevõistluses osaleja kohta
• õppijate rühmaviisilises õpirändes osaleja kohta
• töötajate kursuste ja koolitusega seotud õpirändes osaleja kohta
• kutsutud eksperdi kohta
• õpetajapraktikandi kohta

350 eurot; alates sama liiki tegevuse sajandast osalejast 200 eurot

• kutsehariduses ja -õppes osalejatele ette nähtud lühiajalises õpirändes osaleja kohta
• töötajate töövarjuna tegutsemises ning õpetamis- ja koolituslähetustega seotud õpirändes osaleja kohta

500 eurot

• kutsehariduses ja -õppes osalejate pikaajalises õpirändes (meede „ErasmusPro“) osaleja kohta
• programmivälises kolmandas riigis toimuvas individuaalses õpirändetegevuses osaleja kohta

Eelarvekategooria – Reisitoetus

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Toetus, mis aitab katta osalejate ja neid saatvate isikute kulud seoses reisimisega lähtekohast tegevuse toimumiskohta ja tagasi.

Alla 500 km pikkuse vahemaa korral kasutavad osalejad reisimiseks üldjuhul vähese heitega transpordivahendeid.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse sihtkoha kaugus ning osalejate ja saatvate isikute arv.

Taotleja peab märkima lähtekoha ja tegevuse toimumise koha vahelise ühe otsa vahemaa linnulennult,¹⁹ kasutades Euroopa Komisjoni pakutavat vahemaa kalkulaatorit²⁰ .

Summa

Eelarvekategooria – Individuaalne toetus

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Osalejate ja saatvate isikute²¹ elamiskulud tegevuse ajal.

Vajaduse korral on rahastamiskõlblikud tegevusele eelneval ja järgneval reisimisel tekkivad elamiskulud maksimaalselt kahe reisipäeva ulatuses, kui osalejad ja saatvad isikud saavad tavapärase reisimise toetust, ja maksimaalselt kuue lisapäeva ulatuses keskkonnakestliku reisimise toetuse korral.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse osalejate ja saatvate isikute arv, viibimise kestus ja vastuvõttev riik²² .

Summa

Need on baasmäärade lubatud vahemikud tegevuse päeva kohta. Iga riiklik büroo määrab oma hallatavate projektide puhul täpse baasmäära nendes vahemikes ja avaldab selle teabe oma veebisaidil. 

Baasmäära alusel makstakse kuni tegevuse 14. päevani (k.a reisimisele kuluvad päevad). Alates 15. päevast makstav summa moodustab 70 % baasmäärast. Makstavad summad ümardatakse lähima täiseuroni.

Eelarvekategooria – Kaasamistoetus

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Kaasamistoetus organisatsioonidele: kulud, mis on seotud õpirändetegevuste korraldamisega vähemate võimalustega osalejatele.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse vähemate võimalustega osalejate arv.

Summa

125 eurot osaleja kohta

Kaasamistoetus osalejatele:lisakulud, mis on otseselt seotud vähemate võimalustega osalejate ja neid saatvate isikutega (sealhulgas reisi- ja elamiskulud, kui nendele osalejatele ei ole toetust taotletud reisi- ja individuaalse toetuse eelarvekategooriatest). Kaasamistoetust võib anda ka vähemate võimalustega töötajatele, kes tegutsevad saatva isikuna või osalevad ettevalmistaval kohtumisel.

Rahastamismehhanism: tegelikud kulud.

Eraldamisel kohaldatav reegel: taotleja peab taotlust põhjendama ja riiklik büroo peab selle heaks kiitma.

Summa

100 % rahastamiskõlblikest kuludest

Eelarvekategooria – Ettevalmistavad kohtumised

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Reisi- ja elamiskulud ettevalmistaval kohtumisel osalemise ajal.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse osalejate arv.

Summa

680 eurot osaleja kohta

Eelarvekategooria – Kursusetasud

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Kulud kursuste ja koolituste osalustasude katmiseks töötajate õpirände korral.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse projekti kestus.

Summa

80 eurot päevas osaleja kohta

Eelarvekategooria – Keeleõppetoetus

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Kulud seoses keeleõppematerjalide ja keelekoolituse võimaldamisega osalejatele, kellel on vaja täiendada tegevuse ajal õppimiseks või koolituseks kasutatava keele oskust.

Keeleõppetoetust võivad saada järgmist liiki tegevustes osalejad: töövarjutamine, õpetamis- ja koolitamistegevus, kutsehariduses ja -õppes osalejate lühi- ja pikaajaline õpiränne (meede „ErasmusPro“). 

Toetust makstakse üksnes juhul, kui osaleja ei saa veebipõhist keeletuge, sest vajalik keel või tase ei ole kättesaadav või vähemate võimalustega osalejatel esinevad konkreetsed takistused. Neid tingimusi ei kohaldata kutsehariduses ja -õppes osalejate pikaajalises õpirändes osalejatele pakutava lisatoetuse suhtes (meede „ErasmusPro“).

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse osalejate arv.

Summa

150 eurot osaleja kohta.

Lisaks: 150 euro suurune keeleõppe lisatoetus kutsehariduses ja -õppes osalejate pikaajalises õpirändes osaleja kohta (meede „ErasmusPro“).

Eelarvekategooria – Erakorralised kulud

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Kulud, mis on seotud finantstagatise andmisega, kui riiklik büroo seda nõuab.

Osalejate ja neid saatvate isikute suured reisikulud, mida suure geograafilise vahemaa või muude takistuste tõttu ei saa katta tavapärase reisimise toetusega.  Kui toetust antakse suurte reisikulude katmiseks mõeldud erakorralised kulude jaoks, siis asendab see toetus ühikuhindadel põhinevat reisitoetust.

Kulud, mis on seotud viisa, elamislubade, vaktsineerimiste ja arstitõenditega. 

Rahastamismehhanism: tegelikud kulud.

Eraldamisel kohaldatav reegel: taotleja peab taotlust põhjendama ja riiklik büroo peab selle heaks kiitma. Suurte reisikuludega on tegemist juhul, kui ühikuhindadel põhinev reisitoetus ei kata 70 % osalejate reisikuludest.

Summa

Finantstagatisega seotud kulud:80 % rahastamiskõlblikest kuludest.

Suured reisikulud: 80 % rahastamiskõlblikest reisikuludest.

Kulud, mis on seotud viisa, elamislubade, vaktsineerimiste ja arstitõenditega: 100 % rahastamiskõlblikest kuludest.

Footnote

1. https://www.cedefop.europa.eu/files/osnabrueck_declaration_eu2020.pdf ↩ back
2. https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1223 ↩ back
3. Erasmuse programmi kvaliteedistandardid   www.erasmus-plus.ec.europa.eu/document/erasmus-quality-standards-mobility-projects-vet-adults-schools . ↩ back
4. Kutsehariduses ja -õppes osaleja praktika loetakse digiteemaliseks praktikaks juhul, kui praktikant tegeleb selle käigus ühe või mitme alljärgneva tegevusega: digiturundus (nt sotsiaalmeediahaldus, veebianalüütika); graafiline, mehaaniline või arhitektuuriline digidisain; mobiilirakenduste, tarkvara või veebisaitide arendus, skriptide kirjutamine; IT-süsteemide installimine ja võrkude paigaldamine, hooldus ja haldus; küberturvalisus; andmeanalüütika, andmekaeve ja andmete visualiseerimine; programmeerimine, robootika ja tehisintellekti rakenduste arendamine; Üldine kasutajatugi, tellimuste täitmine, andmesisestus või kantseleitöö selle kategooria alla ei kuulu. ↩ back
5. Lühikesed piiriülesed reisid on lubatud, kui need on tegevuse puhul asjakohased, ent toetuse arvutamisel ei käsitada seda toimumiskoha riigi muutmisena. Kui järjestikuseid tegevusi korraldatakse eri riikides, peab iga tegevus eraldi vastama kõigile asjakohastele rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele. ↩ back
6. Lisateave selle kohta, mida kutsevõistluste all mõistetakse, on esitatud D osas „Põhimõistete sõnastik“. ↩ back
7. Rühmaviisilist õpirännet, mis koosneb täielikult või suuremas osas osalemisest ostetavatel kursustel (nt keelekursused) või muudest turul juba pakutavatest tegevustest, ei rahastata. Vastuvõtva kutseharidus- ja -õppeasutuse pakutavat tegevust võib täiendada töölõppimise praktikaga ettevõttes. Kui see on tegevuse õppeprogrammi seisukohast asjakohane, võivad õpilased veeta osa õpirändeperioodist ühisreisidel loodusesse ja kultuurikohtadesse või osaleda koos rahvusvahelistel võistlustel või muus sarnases õppetegevuses. See peab siiski olema põhiõppetegevuse kõrval alati teisel kohal ning ette nähtud kahe kutseharidus- ja -õppeasutuse koostatud vastastikuse õppimise programmis. ↩ back
8. Igal juhul vastutavad saatvad ja vastuvõtvad organisatsioonid selle eest, et tegevuses järgitakse kõiki saatvas ja vastuvõtvas riigis kohaldatavaid eeskirju ja õigusnorme. ↩ back
9. Iga ELi liikmesriigi või programmiga liitunud kolmanda riigi rahastamiskõlblikud esma- või jätku-kutseõppe õppekavad määrab kindlaks riigi pädev asutus ning see teave avaldatakse asjaomase riikliku büroo veebisaidil. ↩ back
10. Riigi pädev asutus otsustab, kas rühmaviisilise õpirände tegevuse puhul on rahastamiskõlblikud kõik või ainult mõned esmakutseõppe õppekavad. ↩ back
11. Lühikesed piiriülesed reisid on lubatud, kui need on tegevuse puhul asjakohased, ent toetuse arvutamisel ei käsitada seda toimumiskoha riigi muutmisena. Kui järjestikuseid tegevusi korraldatakse eri riikides, peab iga tegevus eraldi vastama kõigile asjakohastele rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele. ↩ back
12. Euroopa Liidu institutsioonide asukohad on Brüssel, Frankfurt, Luxembourg, Strasbourg ja Haag. ELi institutsioonide asukohas toimuvat tegevust käsitatakse riikidevahelise õpirändena ning selleks on võimalik taotleda rahastust (nagu on kirjeldatud jaotises „Millised on rahastamiseeskirjad?“) kõigi osalejate jaoks, olenemata nende päritoluriigist. ↩ back
13. Äsjalõpetanud võivad osaleda kuni 12 kuu jooksul pärast lõpetamist. Kui osalejad on pärast lõpetamist läbinud kohustusliku tsiviil- või sõjaväeteenistuse, pikendatakse rahastamiskõlblikkuse perioodi teenistuse kestuse aja võrra. ↩ back
14. Igas ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis kehtestab rahastamiskõlbliku organisatsiooni määratluse riigi pädev asutus ning see avaldatakse asjaomase riikliku büroo veebisaidil koos vastavate näidetega. ↩ back
15. ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis asutatud kutseharidust ja -õpet pakkuvad asutused, mis on eristaatusega ja tegutsevad mõne teise riigi ametiasutuse järelevalve all, peavad võib-olla esitama taotluse järelevalvet tegeva riigi riiklikule büroole. Täpsemat teavet iga juhtumi kohta saab riiklikult büroolt vastuvõtvas riigis või asjaomase ametiasutuse riigis. Võttes arvesse nõuet, et kõik õpirändetegevused oleksid riikidevahelised, ei saa seda liiki eristaatusega kutseharidust ja -õpet pakkuvad asutused korraldada õpirändetegevusi koos teiste sama staatusega (st sama riikliku asutuse ja riikliku büroo järelevalve all olevate) organisatsioonidega, isegi kui teine organisatsioon asub teises riigis. ↩ back
16. Lepingu sõlmimisel võivad konsortsiumi liikmed olla kaastoetusesaajad, seotud üksused või kolmandad isikud, kes saavad rahalist toetust. Toetust kolmandatele isikutele võib anda vastavalt Erasmuse programmi kvaliteedistandardites sätestatud nõuetele, mis käsitlevad kõnealuse meetme jaoks kindlaks määratud rahastamiskõlblikke tegevusi ja rahastamiskõlblikke osalejaid, ning kuni 60 000 eurot toetust saava organisatsiooni kohta. Konsortsiumi liikmed, kes kuuluvad õiguslikult konsortsiumi koordinaatoriga samasse üksusesse, võivad saada projektitoetust ja neid ei käsitata õiguslikult kaastoetusesaajate, seotud üksuste ega kolmandate isikutena. Iga õpirändekonsortsiumi projekti lepingulise ülesehituse kohta teeb otsuse riiklik büroo, võttes aluseks konsortsiumi koordinaatori ja konsortsiumi liikmete staatuse ja ametlikud seosed riiklikus õigusraamistikus. Osalevad konsortsiumi liikmed peavad igal juhul olema projektitaotluses ja projekti toetuslepingus projekti kirjelduse raames loetletud. ↩ back
17. Selle ülemmäära puhul ei arvestata eelarvekategooriaid „Kaasamistoetus osalejatele“ ja „Erakorralised kulud suurte reisikulude katmiseks“. ↩ back
18. Riiklik büroo võib proportsionaalset kohandust teatavas ulatuses muuta, et eraldatud toetus ja sihtmeetmed oleksid suuremas vastavuses, tagada kooskõla heakskiidetud Erasmuse kavaga, pakkuda piisavat toetust prioriteetseteks tegevusteks, säilitada vähemalt üks osaleja igas taotleja taotletud tegevusliigis ja -kategoorias ning järgida projektikonkursi eeskirju. ↩ back
19. Näiteks  kui osaleja on pärit Madridist (Hispaania) ja tegevus toimub Roomas (Itaalia), arvutab taotleja vahemaa Madridist Rooma (1365,28 km) ning valib seejärel vastava sihtkoha kauguse vahemiku (st 500–1999 km). ↩ back
20. http://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/tools/distance_et.htm ↩ back
21. Saatvate isikute puhul kehtivad samad määrad mis töötajate korral. Kui erandjuhtudel peab saatev isik jääma välismaale kauemaks kui 60 päevaks, toetatakse 60päevast perioodi ületaval ajal täiendavaid elamiskulusid kaasamistoetuse rubriigist. ↩ back

22. Vastuvõtvate riikide rühmad ELi liikmesriikide ja programmiga liitunud kolmandate riikide puhul: 
    1. rühma riigid : Austria, Belgia, Iirimaa, Island, Itaalia, Liechtenstein, Luksemburg, Madalmaad, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani ;
    2. rühma riigid : Eesti, Hispaania, Kreeka, Küpros, Läti, Malta, Portugal, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ; 
    3. rühma riigid : Bulgaaria, Horvaatia, Leedu, Poola, Põhja-Makedoonia, Rumeenia, Serbia, Türgi, Ungari . 

    Vastuvõtvate riikide rühmad programmiväliste kolmandate riikide puhul: 
    1. rühma riigid:  Ameerika Ühendriigid, Andorra, Angola, Araabia Ühendemiraadid, Argentina, Armeenia, Aserbaidžaan, Austraalia, Bahrein, Fääri saared, Gruusia, Hongkong, Iisrael, Jaapan, Kanada, Kuveit, Liibanon, Lõuna-Korea, Malaisia, Mehhiko, Moldova, Monaco, Saint Kitts ja Nevis, Saint Vincent  ja   Grenadiinid, San Marino, Saudi Araabia, Singapur, Sudaan, Šveits, Tai, Taiwan, Tansaania, Vatikani Linnriik, Vietnam, Ühendkuningriik; 
    2. rühma riigid: Albaania, Antigua ja Barbuda, Bahama, Bangladesh, Barbados, Bosnia ja Hertsegoviina, Brasiilia, Brunei, Costa Rica, Côte d’Ivoire, Djibouti, Dominica, Dominikaani Vabariik, Ecuador, Egiptus, Etioopia, Filipiinid, Gabon, Ghana, Grenada, Guyana, Haiti, Hiina, India, Indoneesia, Iraan, Jamaica, Jeemen, Jordaania, Kasahstan, Katar, Keenia, Kiribati, Kongo DV, Kuuba, Kõrgõzstan, Laos, Libeeria, Liibüa, Lõuna-Aafrika, Malawi, Maroko, Mauritius, Mikroneesia, Montenegro, Mosambiik, Nigeeria, Omaan, Paapua Uus-Guinea, Palestiina, Panama, Paraguay, Peruu, Põhja-Korea, Rwanda, Saint Lucia, Seišellid, Senegal, Sierra Leone, Süüria, Tšaad, Tšiili, Türkmenistan, Uganda, Ukraina, Uruguay, Usbekistan, Venezuela ; 
    3. rühma riigid: Afganistan, Alžeeria, Belau, Belize, Benin, Bhutan, Boliivia, Botswana, Burkina Faso, Burundi, Cabo Verde, Colombia, Cooki saared, El Salvador, Ekvatoriaal-Guinea, Eritrea, Eswatini, Fidži, Gambia, Guatemala, Guinea, Guinea-Bissau, Honduras, Ida-Timor, Iraak, Kambodža, Kamerun, Kesk-Aafrika Vabariik, Komoorid, Kongo Vabariik, Kosovo, Lesotho, Lõuna-Sudaan, Macau, Madagaskar, Maldiivid, Mali, Marshalli Saared, Mauritaania, Mongoolia, Myanmar, Namiibia, Nauru, Nepal, Nicaragua, Niger, Niue, Pakistan, Saalomoni Saared, Sambia, Samoa, São Tomé  ja  Príncipe, Somaalia, Sri Lanka, Suriname, Zimbabwe, Tadžikistan, Togo, Tonga, Trinidad ja Tobago, Tuneesia, Tuvalu, Uus-Meremaa, Vanuatu. ↩ back