Oma projekti koostades ja enne ELi rahastuse taotlemist peavad osalejad kontrollima, kas nemad ja projekt vastavad järgmistele kriteeriumidele: taotluse vastuvõetavus, rahastamiskõlblikkus, kõrvalejätmise ning valiku- ja hindamiskriteeriumid.

Taotluse vastuvõetavuse kriteeriumid

Taotlused tuleb saata hiljemalt konkursikutses märgitud taotluste esitamise tähtajaks. 

Taotlused peavad olema loetavas ja juurdepääsetavas vormingus.

Taotlused peavad olema täielikud ning sisaldama kõiki osi ja kohustuslikke lisasid. Pärast taotluste esitamise tähtaega saab korraldusasutuse taotluse korral parandada nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel vaid tehnilisi vigu.

Rakendusameti hallatavate meetmete puhul tuleb taotlused esitada elektrooniliselt ELi rahastamis- ja hankeportaali kaudu. Taotlused (koos lisade ja tõendavate dokumentidega) tuleb esitada taotlussüsteemis avaldatud vormidel.

Projektitaotlus peab olema täielik ning sisaldama kogu nõutud teavet ning kõiki nõutavaid lisasid ja tõendavaid dokumente:

• taotlusvormi A osa – sisaldab haldusteavet osalejate (tulevane koordinaator, toetusesaajad ja seotud üksused) kohta ning projekti kokkuvõtlikku eelarvet (tuleb täita otse veebis);
• taotlusvormi B osa – sisaldab projekti tehnilist kirjeldust (tuleb portaali taotluste esitamise süsteemist alla laadida, ära täita ning seejärel kokku panna ja uuesti üles laadida) ning
• C osa sisaldab täiendavaid projektiandmeid (olemasolu korral tuleb täita otse veebis).

Väikese toetussummaga (60 000 eurot või vähem) projektikonkursside puhul on taotluse (B osa) maksimaalne lehekülgede arv 40, suure toetussummaga (4 000 000 eurot) projektikonkursside puhul 120 ja kõigi muude projektikonkursside puhul 70. Sellest reeglist tehakse erand järgmiste meetmete puhul:  40 lehekülge kõrghariduse suutlikkuse suurendamise ja 70 lehekülge meetme Erasmus Mundus ühiste magistriõppekavade jaoks. Lisalehekülgi hindajad arvesse ei võta.

Programmi „Erasmus+“ riiklike büroode hallatavate meetmete puhul tuleb taotlused esitada elektrooniliselt programmi „Erasmus+“ ja Euroopa solidaarsuskorpuse veebisaidil avaldatud vormidel. 

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide alusel määratakse kindlaks, kas taotleja saab projektikonkursil osaleda ja esitada meetme elluviimiseks projektitaotluse. Need kehtivad taotlejate ja projektide/tegevuste kohta, mille jaoks toetust taotletakse (nt kaasatud osalevate organisatsioonide profiil ja arv, projekti ja/või tegevuste liik, tegevuste kestus, kaasatud osalejate profiil ja/või arv).

Taotleja ja projekt on rahastamiskõlblikud siis, kui need vastavad kõigile rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele selle meetme puhul, mille raames projektitaotlus esitatakse. Kui projekt taotluse esitamise etapis nendele rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele ei vasta, lükatakse see edasise hindamiseta tagasi. Kui projekti elluviimise või lõpparuande etapis ilmneb, et need kriteeriumid ei ole täidetud, võidakse leida, et tegevused ei ole rahastamiskõlblikud, misjärel vähendatakse projektile algul antud ELi toetust või nõutakse see toetus tagasi.

Programmi „Erasmus+“ juhendi alusel elluviidavate meetmete suhtes kohaldatavaid rahastamiskõlblikkuse kriteeriume kirjeldatakse käesoleva juhendi B osas.

Menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumid

Vastavalt finantsmääruse artikli 137 lõikele 2 kohaldatakse eelarve otsese ja kaudse täitmise puhul varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi järgmise suhtes:

• osalejad ja vahendite saajad;

• üksused, kelle suutlikkusele taotleja või pakkuja kavatseb toetuda, või töövõtja alltöövõtjad;
• iga liidu vahendeid saav isik või üksus, kui eelarvet täidetakse vastavalt artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktile c ja artikli 157 lõikele 4, tuginedes artikli 158 lõike 7 kohaselt edastatud teabele;
• tagatise andjad;
• artiklis 26 osutatud sponsorid;
• artikli 138 lõikes 6 osutatud kõrvalejäetud üksuse tegelikud kasusaajad ja sellega seotud üksus;
• artikli 138 lõike 5 esimese lõigu punktides a–c osutatud füüsilised isikud.

See ei piira artikli 157 lõike 7 ja rahalist toetust käsitlevates lepingutes sätestatud eeskirjade kohaldamist liidu rahalisi vahendeid saavate isikute või üksuste suhtes juhul, kui eelarvet täidetakse vastavalt artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktile c.

Finantsmääruse artikli 138 kohaselt jätab vastutav eelarvevahendite käsutaja eespool kirjeldatud isiku või üksuse programmi „Erasmus+“ raames toimuvast väljavalimismenetlusest kõrvale või ei vali teda liidu vahendite haldajaks, kui isik või üksus on ühes järgmises kõrvalejätmist põhjustavas olukorras:

1. isik või üksus on pankrotis, tema suhtes on algatatud maksejõuetus- või likvideerimismenetlus, tema vara haldab likvideerija või kohus, ta on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, peatanud äritegevuse või on liidu õiguse või liikmesriigi õiguse alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu analoogses olukorras;
2. lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega on tõendatud, et isik või üksus on jätnud täitmata kohaldatavast õigusest tulenevad maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega seotud kohustused;
3. lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega on tuvastatud, et isik või üksus on süüdi tõsises ametialases väärkäitumises, olles rikkunud selle kutseala suhtes kohaldatavaid õigus- või eetikanorme, mille esindaja ta on, või õigusvastases tegevuses, mis mõjutab tema ametialast usaldusväärsust, kui selline tegevus osutab süülisele tahtlusele või raskele hooletusele, sealhulgas eelkõige järgmisele:
   1. menetlusest kõrvalejätmise aluste puudumise või rahastamiskõlblikkuse või valikukriteeriumide täitmise või juriidiliste kohustuste täitmise kontrollimiseks nõutavate andmete moonutamine pettuse või hooletuse teel;
   2. teiste isikute või üksustega kokkuleppe sõlmimine konkurentsi moonutamise eesmärgil;
   3. intellektuaalomandi õiguste rikkumine;
   4. lubamatu mõjutamine või püüe lubamatult mõjutada otsustusprotsessi, et saada liidu vahendeid, kasutades valeandmete esitamise kaudu ära finantsjuhtimises osalejate või muude finantsmääruse artikli 61 lõikes 1 osutatud isikutega seotud huvikonflikti;
   5. püüe saada konfidentsiaalseid andmeid, mis võivad anda talle väljavalimismenetluses põhjendamatu eelise;
   6. diskrimineerimisele, vihkamisele või vägivallale õhutamine isikute rühma või rühma liikme vastu või muu samalaadne tegevus, mis on vastuolus ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtustega, millel liit rajaneb, ning kui selline rikkumine mõjutab isiku või üksuse eetilisust ja kahjustab või ähvardab konkreetselt mõjutada juriidilise kohustuse täitmist;
4. lõpliku kohtuotsusega on tõendatud, et taotleja on süüdi ühes järgmises rikkumises:
   1. pettus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1371¹ artikli 3 ning nõukogu 26. juuli 1995. aasta aktiga koostatud Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni² artikli 1 tähenduses;
   2. korruptsioon direktiivi (EL) 2017/1371 artikli 4 lõike 2 tähenduses, aktiivne korruptsioon nõukogu 26. mai 1997. aasta aktiga koostatud Euroopa ühenduste ametnike või Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikega seotud korruptsiooni vastu võitlemise konventsiooni³ artikli 3 tähenduses, nõukogu raamotsuse 2003/568/JSK⁴ artikli 2 lõikes 1 osutatud käitumine või muus kohaldatavas õiguses määratletud korruptsioon;
   3. käitumine, mis on seotud kuritegeliku ühendusega, millele on osutatud nõukogu raamotsuse 2008/841/JSK⁵ artiklis 2;
   4. rahapesu või terrorismi rahastamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849⁶ artikli 1 lõigete 3, 4 ja 5 tähenduses;
   5. terroriaktid või terroristliku tegevusega seotud õigusrikkumised, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/541⁷ artiklites 3–12, või sellistele aktidele või õigusrikkumisele üleskutsumine, nendele kaasaaitamine või nendele kihutamine ning nende katse, nagu on osutatud kõnealuse direktiivi artiklis 14;
   6. lapstööjõu kasutamine või muud inimkaubandusega seotud süüteod, millele on osutatudEuroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/36/EL⁸ artiklis 2;
5. eelarvest rahastatava juriidilise kohustuse täitmisel on isiku või üksuse peamiste kohustuste täitmise osas esinenud märkimisväärseid puudusi, mis:
   1. on viinud juriidilise kohustuse ennetähtaegse lõpetamiseni;
   2. on viinud leppetrahvide või muude lepingujärgsete karistuste kohaldamiseni või
   3. on avastatud eelarvevahendite käsutaja, OLAFi, Euroopa Prokuratuuri (EPPO) või kontrollikoja poolt tehtud kontrollide, auditite või juurdluste tulemusena;
6. lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega on tõendatud, et isik või üksus on eiranud eeskirju nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95⁹ artikli 1 lõike 2 tähenduses;
7. lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega on tõendatud, et isik või üksus on loonud üksuse teises jurisdiktsioonis kavatsusega hoida kõrvale maksu-, sotsiaalsetest või muudest juriidilistest kohustustest, mille täitmine on kohustuslik tema registrijärgse asukoha, juhatuse asukoha või peamise tegevuskoha jurisdiktsioonis;
8. lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega on tõendatud, et üksus on loodud punktis g osutatud kavatsusega.
9. üksus või isik on tahtlikult ja ilma mõjuva põhjuseta vastu eelarvevahendite käsutaja või tema esindaja või audiitori, OLAFi, Euroopa Prokuratuuri või kontrollikoja läbiviidavale uurimisele, kontrollile või auditile. Isik või üksus on uurimise, kontrolli või auditi vastu, kui ta võtab meetmeid, mille eesmärk või tagajärg on uurimise, kontrolli või auditi läbiviimiseks vajalike toimingute vältimine, takistamine või edasilükkamine. Selliste meetmete hulka kuuluvad eelkõige oma ruumidele või muudele äritegevuseks kasutatavatele kohtadele vajaliku juurdepääsu andmisest keeldumine, teabe varjamine või avalikustamisest keeldumine või valeteabe esitamine.

Lõpliku kohtuotsuse või asjakohaselt juhul lõpliku haldusotsuse puudumisel eespool punktides c–i nimetatud juhtudel jätab vastutav eelarvevahendite käsutaja isiku või üksuse menetlusest kõrvale kõnealustes punktides osutatud tegevusele antud esialgse õigusliku hinnangu alusel, võttes arvesse finantsmääruse artiklis 143 osutatud toimkonna soovituses sisalduvaid tuvastatud asjaolusid või muid järeldusi. 

Eespool osutatud asjaolud ja järeldused hõlmavad eelkõige järgmist: 

1. määruse (EL) 2017/1939 kohases tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide puhul Euroopa Prokuratuuri korraldatud ning kontrollikoja, OLAFi või siseaudiitori korraldatud auditite või juurdluste või eelarvevahendite käsutaja vastutusel korraldatud mis tahes muu kontrolli, auditi või kontrollimise käigus kindlaks tehtud asjaolud;
2. mittelõplikud haldusotsused, mis võivad hõlmata kutseala eetiliste normide kohaldamise kontrolli eest vastutava pädeva järelevalveorgani võetud distsiplinaarmeetmeid;
3. asjaolud, millele on osutatud artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punkti c kohaselt liidu vahendeid haldavate isikute ja üksuste otsustes;
4. liidu konkurentsiõiguse rikkumist puudutavad komisjoni otsused või liidu või liikmesriigi konkurentsiõiguse rikkumist puudutavad pädeva siseriikliku asutuse otsused.

Vastutav eelarvevahendite käsutaja jätab finantsmääruse artikli 135 lõikes 2 osutatud isiku või üksuse menetlusest kõrvale, kui:

1. füüsiline või juriidiline isik, kes on finantsmääruse artikli 137 lõikes 2 osutatud isiku või üksuse haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liige (vt ka eespool) või kellel on volitus neid isikuid või üksuseid esindada, nende nimel otsuseid teha või neid kontrollida, on ühes või mitmes eespool punktides c– i osutatud olukorras;
2. artikli 137 lõikes 2 osutatud taotleja võlgade eest piiramatut vastutust kandev füüsiline või juriidiline isik on ühes või mitmes eespool punktis a või b osutatud olukorras;
3. füüsiline isik, kes on väljavalimismenetluse või juriidilise kohustuse täitmise seisukohast hädavajalik, on ühes või mitmes eespool punktides c–i osutatud olukorras.

Artikli 138 lõikes 3 osutatud juhtudel võib vastutav eelarvevahendite käsutaja jätta osutatud isiku või üksuse ajutiselt menetlusest kõrvale ilma finantsmääruse artiklis 143 osutatud toimkonna soovituseta, kui nende osalemine väljavalimismenetluses või nende valimine liidu vahendite haldajaks ohustaks tõsiselt ja otseselt liidu finantshuve. Sellisel juhul edastab vastutav eelarvevahendite käsutaja asja viivitamata arutamiseks finantsmääruse artiklis 145 osutatud toimkonnale ja teeb lõpliku otsuse hiljemalt 14 päeva jooksul pärast toimkonna soovituse saamist.

Võttes asjakohasel juhul arvesse artiklis 145 osutatud toimkonna soovitust, ei jäta vastutav eelarvevahendite käsutaja artikli 137 lõikes 2 osutatud isikut või üksust väljavalimismenetluses osalemisest ja liidu vahendite haldajaks valimisest kõrvale järgmistel juhtudel:

1. isik või üksus on võtnud finantsmääruse artikli 138 lõikes 10 sätestatud parandusmeetmeid, mis on piisavad tema usaldusväärsuse tõendamiseks. Käesolevat punkti ei kohaldata artikli 138 lõike 1 punktis d osutatud juhul;
2. piiratud ajavahemiku jooksul ja kuni finantsmääruse artikli 138 lõikes 7 sätestatud parandusmeetmete vastuvõtmiseni on see vältimatu, et tagada teenuste osutamise jätkumine;
3. selline kõrvalejätmine oleks finantsmääruse artikli 138 lõikes 3 osutatud kriteeriumide alusel ebaproportsionaalne.

Kui meedet viib ellu taotleja, kellel on seotud üksusi, peavad ka nemad vastama samadele menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumidele kui juhttaotleja.

Vastutav eelarvevahendite käsutaja lükkab väljavalimismenetluses tehtud pakkumuse tagasi, kui selle on teinud osaleja, kes on:

1. artikli 138 kohases kõrvalejätmist põhjustavas olukorras;
2. menetluses osalemiseks vajalike andmetena esitanud valeandmeid või on nõutavad andmed esitamata jätnud;
3. varem osalenud väljavalimismenetluses kasutatavate dokumentide ettevalmistamises, kui sellest tulenevalt on tegemist võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega, sealhulgas konkurentsi moonutamisega, mida ei saa muul moel heastada.

Eespool esimese lõigu punktides c‒i nimetatud juhtudel võib riiklik büroo või rakendusamet avaldada oma veebisaidil järgmise teabe menetlusest kõrvalejätmise ja, kui see on asjakohane, rahalise karistuse kohta:

1. asjaomase isiku või üksuse nimi;
2. kõrvalejätmist põhjustav olukord;
3. kõrvalejätmise kestus ja/või rahalise karistuse summa.

Menetlusest kõrvalejätmise kriteeriume kohaldatakse taotlejate suhtes kõikide programmi „Erasmus+“ meetmete puhul. Kooskõlas finantsmääruse artikli 199 lõike 1 punktiga b peab toetusetaotlus sisaldama taotleja kirjalikku kinnitust vastavalt finantsmääruse artikli 139 lõikele 1 (Kinnitus ja tõendid menetlusest kõrvalejätmist põhjustava olukorra puudumise kohta) ning vastavuse kohta rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele (vt eespool) ja valikukriteeriumidele (vt allpool). Konsortsiumi nimel esitatud taotluste puhul kohaldatakse eespool kirjeldatud menetlusest kõrvalejätmise kriteeriume kõigi projektis osalevate liikmete suhtes.

Kooskõlas finantsmääruse artikli 137 lõikega 4 ja artikliga 140 võidakse määrata rahaline karistus ELi vahendite saajale, kes on võtnud juriidilise kohustuse ja kes on menetlusest kõrvalejätmise olukorras, millele on osutatud finantsmääruse artikli 138 lõike 1 punktides c–i.

Lisaks sellele on komisjon arvamusel, et käesolevas programmijuhendis käsitletavate meetmete elluviimisel tekib või võib tekkida järgmiste üksuste puhul huvide konflikt ja seepärast ei ole või ei pruugi neil olla õigust osaleda.

• Riiklikud asutused, kes teostavad järelevalvet riiklike büroode ja programmi „Erasmus+“ elluviimise üle oma riigis, ei saa esitada taotlust ega osaleda üheski riiklike büroode hallatavas meetmes üheski riigis, kuid nad võivad taotleda osalemist (taotlejate või partneritena) rakendusameti või hariduse, noorte, spordi ja kultuuri peadirektoraadi hallatavates meetmetes, kui see ei ole asjaomase meetme puhul sõnaselgelt välistatud (nagu on osutatud käesoleva juhendi B osas).
• Riiklikud bürood (riikliku büroo ülesannete täitmine on asjaomase juriidilise isiku ainus tegevus) või väljaspool riiklike büroode pädevusvaldkondi tegutsevate juriidiliste isikute riiklike büroode osakonnad ei saa esitada taotlust ega osaleda üheski käesoleva juhendi alusel ellu viidavas meetmes.
• Struktuurid ja võrgustikud, millele on määratud programmis „Erasmus+“ või ükskõik millises kõnealuse programmi elluviimiseks vastu võetud iga-aastases komisjoni tööprogrammis programmi „Erasmus+“ elluviimise raames komisjoni spetsiaalne rahaline toetus ning mida haldab juriidiline isik, kes haldab ka riiklikku büroo, ei saa esitada taotlust ega osaleda üheski programmi „Erasmus+“ riiklike büroode hallatavas meetmes üheski riigis, kuid võivad taotleda osalemist (taotlejate või partneritena) rakendusameti või hariduse, noorte, spordi ja kultuuri peadirektoraadi hallatavates meetmetes, kui see ei ole asjaomase meetme puhul sõnaselgelt välistatud (nagu on osutatud käesoleva juhendi B osas). Nad peaksid olema võimelised tõendama enne toetuse saamist või lepingu sõlmimist, et nende puhul ei esine huvide konflikti, sest nad kas rakendavad ettevaatusabinõusid või on huvide selgelt lahus hoidmine tagatud nende sisekorraldusega. Peale selle tuleb iga meetme või tegevuse puhul, mille jaoks antakse ELi vahendeid, kindlaks teha kulud ja tulud. Otsuse kinnitamaks, et tegeliku huvide konflikti puudumine on piisavalt kinnitust leidnud, teeb rakendusamet või hariduse, noorte, spordi ja kultuuri peadirektoraat oma vastutuse ja aruandekohustuse raames.
• Juriidilised isikud, kelle juures tegutsevad programmi „Erasmus+“ riiklikud bürood, kuid kellel on ka muu tegevus seoses programmiga „Erasmus+“ või väljaspool kõnealust programmi, samuti nende juriidiliste isikutega seotud üksused, ei saa esitada taotlust ega osaleda üheski riiklike büroode hallatavas meetmes üheski riigis, kuid võivad põhimõtteliselt taotleda osalemist rakendusameti või hariduse, noorte, spordi ja kultuuri peadirektoraadi hallatavates meetmetes, kui see ei ole asjaomase meetme puhul sõnaselgelt välistatud (nagu on osutatud käesoleva juhendi B osas). Enne toetuse saamist või lepingu sõlmimist peavad nad siiski tõendama, et nende puhul ei esine huvide konflikti, sest nad kas rakendavad ettevaatusabinõusid või on huvide selgelt lahus hoidmine tagatud nende sisekorraldusega (nt vähemalt eraldi raamatupidamisarvestus, eraldi aruandlus- ja otsustusprotsessid, meetmed, millega takistatakse juurdepääsu piiratud juurdepääsuga teabele). Peale selle tuleb iga meetme või tegevuse puhul, mille jaoks antakse ELi vahendeid, kindlaks teha kulud ja tulud. Otsuse kinnitamaks, et tegeliku huvide konflikti puudumine on piisavalt kinnitust leidnud, teeb rakendusamet või hariduse, noorte, spordi ja kultuuri peadirektoraat oma vastutuse ja aruandekohustuse raames.

ELi piiravad meetmed

Teatavate üksuste (nt üksused, kelle suhtes kohaldatakse ELi piiravaid meetmeidvastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 29 ja ELi toimimise lepingu artiklile 215¹⁰ ) suhtes kohaldatakse erieeskirju. Sellistel üksustel ei ole õigust osaleda üheski rollis, sealhulgas toetusesaajate, seotud üksuste, liitunud partnerite, alltöövõtjate või rahaliselt toetatavate kolmandate isikutena (kui neid on). 

Valikukriteeriumide alusel hindab riiklik büroo või rakendusamet taotlusvormil nõutud teabe põhjal taotleja finants- ja tegevussuutlikkust kavandatav projekt lõpule viia. Olenemata taotletavast toetussummast võib asjaomane asutus nõuda, et taotleja esitaks täiendavaid dokumente ja lisateavet kooskõlas allpool loetletud sätetega.

Finantssuutlikkus

Finantssuutlikkus tähendab, et taotlejal on stabiilsed ja piisavad rahastamisallikad, mis võimaldavad tal tegevust jätkata kogu selle ajavahemiku jooksul, milleks toetus antakse, ning osaleda tegevuse rahastamises.

Tavaliselt kontrollitakse finantssuutlikkust kõikide koordinaatorite puhul (sh projekti ainsad toetusesaajad), välja arvatud:

• haridustoetust saavad füüsilised isikud;
• avalik-õiguslike asutuste, kaasa arvatud liikmesriikide organisatsioonide¹¹ puhul;
• rahvusvaheliste organisatsioonide puhul;
• sellist intressitoetust või tagatistasu toetust taotlevad isikud ja üksused, mille eesmärk on tugevdada toetusesaaja finantssuutlikkust või toota tulu;
• selliste haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkonnas tegutsevate avalik-õiguslike juriidiliste isikute, institutsioonide ja organisatsioonide puhul, mis on viimase kahe aasta jooksul saanud üle 50 % oma aastatuludest avalikest allikatest¹² ;
• rahvusvaheliste organisatsioonide puhul;
• juhul kui projekti jaoks taotletav toetussumma ei ületa 60 000 eurot.

Vajaduse korral võib sama teha ka seotud üksuste puhul.

Kui ELi toetust taotleb muud liiki üksus kui eespool nimetatud ja summa ei ületa 60 000 eurot, peab taotleja esitama kirjaliku kinnituse selle kohta, et tal on projekti elluviimiseks vajalik finantssuutlikkus. Kinnitus lisatakse taotlusvormile eriosana. Asjaomane asutus võib nõuda, et taotleja esitaks täiendavaid dokumente ja lisateavet.

Kui ELi toetust taotleb muud liiki üksus kui eespool nimetatud ja summa ületab 60 000 eurot, peab taotleja lisaks kirjalikule kinnitusele esitama rahastamis- ja hankeportaali (Osalejate register – vahekaart „Finantssuutlikkus“) / organisatsioonide registreerimise süsteemi kaudu järgmised dokumendid:

• koordinaator kasumiaruanne;
• bilanss ja
• muud dokumendid, kui neid nõutakse.

Rakendusameti hallatavate meetmete puhul saab lisateavet dokumendist „Eeskirjad juriidilise isiku valideerimise, juriidilise isiku määratud esindaja määramise ja finantssuutlikkuse hindamise kohta“: https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/docs/2021-2027/common/guidance/rules-lev-lear-fca_en.pdf.

Kui toetusetaotlus on esitatud 750 000 eurot ületava tegevustoetuse kohta, võidakse nõuda eelmainitule lisaks tunnustatud välisaudiitori koostatud auditiaruannet, kui see on kättesaadav. Kõnealune aruanne tuleb esitada alati, kui audit on liidu või riiklikust õigusest tulenevalt kohustuslik, ning sellega kinnitatakse kolme viimase majandusaasta raamatupidamisarvestus. Kõigil muudel juhtudel esitab taotluse esitaja ise oma kolme viimast kättesaadavate andmetega majandusaastat käsitleva raamatupidamisarvestuse kohta kinnituse, mille kirjutab alla tema volitatud esindaja.

Üksused, kes ei saa eespool osutatud dokumente esitada, sest nad on äsja asutatud, võivad nende dokumentide asemel esitada hinnangulised finantsandmed / finants- või kindlustusdeklaratsiooni, milles kirjeldatakse taotleja finantsriske.

Koordinaator peab need dokumendid rahastus- ja hankeportaali (Osalejate register – vahekaart „Finantssuutlikkus“) /organisatsioonide registreerimise süsteemi üles laadima ainult siis, kui ELi kesksed valideerimistalitused võtavad osalejate registri või asjakohase riikliku büroo kaudu ühendust ja paluvad taotlejal esitada vajalikud tõendavad dokumendid. Rakendusameti poolt otse hallatavate meetmete puhul saadetakse see nõue asjaomase süsteemi sõnumsidesüsteemi kaudu.

Kui partnerite konsortsiumi nimel esitatud projektitaotluste korral on riiklikul bürool või rakendusametil kahtlusi konsortsiumi finantssuutlikkuse suhtes, tuleks teha riskihindamine, mille alusel võidakse kõikidelt konsortsiumis osalevatelt organisatsioonidelt nõuda samu dokumente, nagu on osutatud eespool. See nõue kehtib olenemata antava toetuse summast.

Kui pärast nende dokumentide analüüsimist otsustab riiklik büroo või rakendusamet, et finantssuutlikkus on nõrk, võib ta

• küsida lisateavet;
• nõuda tugevdatud finantsvastutuse korda, st kaastoetusesaajate või seotud üksuste solidaarvastutust;
• otsustada teha eelmakse osamaksetena;
• otsustada teha (ühe või mitu) pangatagatisega kaetud eelmakset või
• otsustada eelmakset mitte teha.

Kui leitakse, et finantssuutlikkus ei ole piisav, lükatakse vastav projektitaotlus tagasi.

Tegevussuutlikkus

Tegevussuutlikkus tähendab, et taotlejal on kavandatava projekti elluviimiseks vajalik kutsealane pädevus ja kvalifikatsioon, näiteks piisavalt kvalifitseeritud personali, kellel on asjaomases valdkonnas erialane kvalifikatsioon ja varasem töökogemus, samuti peavad neil olema asjakohased materiaalsed vahendid ja varustus. Tegevussuutlikkuse hindamist võib laiendada ka partnerlusele tervikuna, kuna rakendamise kvaliteet sõltub kõigi partnerorganisatsioonide suutlikkusest. Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib sõltuvalt oma riskianalüüsist loobuda kohustusest kontrollida avalik-õiguslike asutuste, liikmesriigi organisatsioonide või rahvusvaheliste organisatsioonide tegevussuutlikkust. 

Riiklikele büroodele esitatavad taotlused 

Tegevussuutlikkuse tõendamiseks peavad taotlejad esitama taotlusvormil järgmise teabe: 

• organisatsiooni(de) üldine tutvustus;
• projekti juhtimise ja elluviimise eest vastutavate töötajate üldine iseloomustus (kvalifikatsioonid ja kogemused);
• konsortsiumi koosseisu kirjeldus (vajaduse korral).

Lisaks sellele peavad taotlejad esitama projekti elluviimiseks vajaliku tegevussuutlikkuse kohta kirjaliku kinnituse. 

Kui toetus ületab 60 000 eurot, peavad taotlejad koos taotlusega esitama alljärgneva:

• osalevate organisatsioonide asjakohaste publikatsioonide loetelu¹³ ;
• ammendav loetelu varasematest ja käimasolevatest projektidest ja tegevustest, mis on seotud poliitikavaldkonna või konkreetse meetmega. 

Kahtluse korral¹⁴ võib riiklik büroo kasutada ka muid teabeallikaid, näiteks varasemate auditite tulemusi, varasemate või käimasolevate projektide juhtide tagasisidet (sh teistelt riiklikelt büroodelt saadud tagasisidet), kontrollkäikude aruandeid või teavet organisatsiooni veebisaidilt või sotsiaalmeediaprofiilidest, et hinnata tegevussuutlikkust ja selle omandamise võimet. Riiklik büroo võib taotluses esitatud teabe kontrollimiseks küsida ka täiendavaid tõendavaid dokumente ja lisateavet (näiteks projektis osalevate võtmeisikute asjaomase kutsealase töökogemuse tõendamiseks nende elulookirjeldused (CVd)).

Riiklik büroo võib nõuda ja hinnata sarnast teavet partnerorganisatsioonide kohta.

Peale selle peab täiskasvanuhariduse, kutsehariduse ja -õppe, üldhariduse ja noortevaldkonna akrediteeringut taotlevatel isikutel olema vähemalt kaks aastat kogemust tegevuses, millega seoses nad akrediteeringut taotlevad. Asjakohase kogemusena võetakse arvesse ka kogemust, mis on saadud enne avaliku sektori asutuste (nt koolide või hariduskeskuste) ühinemist või sarnast struktuurimuutust.

Õpirände konsortsiumi koordinaator peab olema võimeline konsortsiumi koordineerima, võttes arvesse kavandatavat Erasmuse plaani, konsortsiumi eesmärki, kavandatavat ülesannete jaotust ning Erasmuse programmi kvaliteedistandardeid (mis on kättesaadavad Euroopa Liidu ametlikul veebisaidil: https://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/sites/erasmusplus2/files/eac-a02-2020-quality-standards.pdf.

Eespool nimetatud tingimuste täitmist kontrollitakse taotluse (sh teave taotleja varasema osaluse kohta ajavahemiku 2014–2020 ja 2021–2027 programmis „Erasmus+“) ja organisatsioonide registreerimise süsteemis esitatud dokumentide alusel. Taotlejad, kes ei esita kogu taotlusvormil nõutavat teavet või riikliku büroo nõutavat lisateavet ettenähtud aja jooksul, võidakse selle alusel diskvalifitseerida.

Kui leitakse, et tegevussuutlikkus ei ole piisav, lükatakse taotlus tagasi.

Rakendusametile esitatavad taotlused 

Tegevussuutlikkust hinnatakse taotluste kvaliteedi hindamise ajal, võttes arvesse taotlejate ja nende projektimeeskondade pädevust ja kogemust, sealhulgas tegevuseks vajalikke (inim-, tehnilisi ja muid) ressursse.

Taotlejatel on piisav tegevussuutlikkus, kui käesolevas konkursikutses tegevussuutlikkuse kohta esitatud nõuded on täidetud.

Suutlikkuse tõendamiseks peavad taotlejad esitama taotlusvormil alljärgneva teabe (osa B):

• projekti juhtimise ja elluviimise eest vastutavate töötajate üldiseloomustus (kvalifikatsioonid ja kogemused);
• konsortsiumi koosseisu kirjeldus;
• loetelu ELi rahastatud projektidest viimase nelja aasta jooksul.

Riiklik büroo või rakendusamet võivad taotluses esitatud teabe kontrollimiseks küsida täiendavaid tõendavaid dokumente.

Hindamiskriteeriumid

Hindamiskriteeriumid võimaldavad riiklikul bürool või täitevasutusel:

• hinnata esitatud projekti-/akrediteerimistaotluste kvaliteeti, pidades silmas programmi „Erasmus+“ põhimeetmete raames seatud eesmärke ja prioriteete ning oodatavaid tulemusi;
• anda toetusi/akrediteeringuid projektidele, mis viivad liidu rahastamise üldise tulemuslikkuse kõrgeimale tasemele;
• hinnata toetus-/akrediteerimistaotlusi.

Projektikonkursi ettenähtud eelarve raames kaalutakse selliste projektitaotluste rahastamist, mis ületavad individuaalsed künnised ja üldise kvaliteedikünnise. Ülejäänud projektitaotlused kantakse reservnimekirja või lükatakse tagasi.

Programmi „Erasmus+“ juhendi alusel elluviidavate meetmete suhtes kohaldatavaid hindamiskriteeriume kirjeldatakse käesoleva juhendi B osas.

Footnote

1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29). ↩ back
2. EÜT C 316, 27.11.1995, lk 48. ↩ back
3. EÜT C 195, 25.6.1997, lk 1. ↩ back
4. Nõukogu 22. juuli 2003. aasta raamotsus 2003/568/JSK korruptsioonivastase võitluse kohta erasektoris (ELT L 192, 31.7.2003, lk 54). ↩ back
5. Nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta raamotsus 2008/841/JSK organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta (ELT L 300, 11.11.2008, lk 42). ↩ back
6. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73). ↩ back
7. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73). ↩ back
8. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiiv 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK (ELT L 101, 15.4.2011, lk 1). ↩ back
9. Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1). ↩ back
10. Juhime tähelepanu, et ametlik loetelu on avaldatud  Euroopa Liidu Teatajas  ja vastuolude korral on selle sisu  ELi sanktsioonide kaardi  (https://www.sanctionsmap.eu) suhtes ülimuslik. ↩ back
11. Sealhulgas loetakse, et koolidel, kõrgkoolidel ning haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkonnas tegutsevatel organisatsioonidel, mis on viimase kahe aasta jooksul saanud üle 50 % oma aastatuludest avalikest allikatest, on olemas programmi tegevuste elluviimiseks vajalik finants-, kutsealane ja haldussuutlikus . ↩ back
12. Erasmus+ määruse (EL) 2021/817 artikli 21 lõige 3 .  Riiklikke, Euroopa või muid projektitoetusi ei käsitata finantssuutlikkuse kontrollimisel avaliku sektori vahenditena. ↩ back
13. Seda nõuet kohaldatakse üksnes juhul, kui osalevad organisatsioonid on koostanud poliitikavaldkonna või konkreetse meetmega seotud publikatsioone. ↩ back
14. See kehtib mis tahes toetussumma korral. ↩ back