Oma projekti koostades ja enne ELi rahastuse taotlemist peavad osalejad kontrollima, kas nemad ja projekt vastavad järgmistele kriteeriumidele: taotluse vastuvõetavus, rahastamiskõlblikkus, kõrvalejätmise ning valiku- ja hindamiskriteeriumid.

Taotluse vastuvõetavuse kriteeriumid

Taotlused tuleb saata hiljemalt konkursikutses märgitud taotluste esitamise tähtajaks.

Taotlused peavad olema loetavas ja juurdepääsetavas vormingus.

Taotlused peavad olema täielikud ning sisaldama kõiki osi ja kohustuslikke lisasid. Pärast taotluste esitamise tähtaega saab korraldusasutuse taotluse korral parandada nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel vaid tehnilisi vigu.

Rakendusameti hallatavate meetmete puhul tuleb taotlused esitada elektrooniliselt rahastus- ja hankeportaali elektroonilise taotlussüsteemi kaudu: https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/portal/screen/home. Taotlused (koos lisade ja tõendavate dokumentidega) tuleb esitada taotlussüsteemis avaldatud vormidel.

Projektitaotlus peab olema täielik ning sisaldama kogu nõutud teavet ning kõiki nõutavaid lisasid ja tõendavaid dokumente:

• taotlusvormi A osa – sisaldab haldusteavet osalejate (tulevane koordinaator, toetusesaajad ja seotud üksused) kohta ning projekti kokkuvõtlikku eelarvet (tuleb täita otse veebis);
• taotlusvormi B osa – sisaldab projekti tehnilist kirjeldust (tuleb taotluste esitamise portaalist alla laadida, ära täita ning seejärel kokku panna ja uuesti üles laadida);
• C osa sisaldab täiendavaid projektiandmeid (olemasolu korral tuleb täita otse veebis).

Väikese toetussummaga (60 000 eurot või vähem) projektikonkursside puhul on taotluse (B osa) maksimaalne lehekülgede arv 40, suure toetussummaga (4 000 000 eurot) projektikonkursside puhul 120 lk ja kõigi muude projektikonkursside puhul 70 lk. Lisalehekülgi hindajad arvesse ei võta.

Programmi „Erasmus+“ riiklike büroode hallatavate meetmete puhul tuleb taotlused esitada elektrooniliselt programmi „Erasmus+“ veebisaidil ja programmi „Erasmus+“ riiklike büroode veebisaitidel avaldatud vormidel.

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide alusel määratakse kindlaks, kas taotleja saab projektikonkursil osaleda ja esitada meetme elluviimiseks projektitaotluse. Need kehtivad taotlejate ja projektide/tegevuste kohta, mille jaoks toetust taotletakse (nt kaasatud osalevate organisatsioonide profiil ja/või arv, projekti või/või tegevuste liik, rakendusperiood, kaasatud osalejate profiil ja/või arv ).

Taotleja ja projekt on rahastamiskõlblikud siis, kui need vastavad kõigile rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele selle meetme puhul, mille raames projektitaotlus esitatakse. Kui projekt taotluse esitamise etapis nendele rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele ei vasta, lükatakse see edasise hindamiseta tagasi. Kui projekti elluviimise või lõpparuande etapis ilmneb, et need kriteeriumid ei ole täidetud, võidakse leida, et tegevused ei ole rahastamiskõlblikud, misjärel vähendatakse projektile algul antud ELi toetust või nõutakse see toetus tagasi.

Programmi „Erasmus+“ juhendi alusel elluviidavate meetmete suhtes kohaldatavaid rahastamiskõlblikkuse kriteeriume kirjeldatakse käesoleva juhendi B osas.

Menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumid

Taotleja jäetakse programmi „Erasmus+“ raames korraldataval projektikonkursil osalemisest kõrvale, kui tuvastatakse, et ta on ühes allpool kirjeldatud olukordadest vastavalt finantsmääruse artiklitele 136–141:

1. taotleja on pankrotis, tema suhtes on algatatud maksejõuetus- või likvideerimismenetlus, tema vara haldab likvideerija või kohus, ta on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, peatanud äritegevuse või on liidu õiguse või liikmesriigi õiguse alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu analoogses olukorras;
2. lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega on tõendatud, et taotleja on jätnud täitmata kohaldatavast õigusest tulenevad maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega seotud kohustused;
3. lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega on tõendatud, et taotleja on süüdi tõsises ametialases rikkumises, olles rikkunud kohaldatavaid õigusnorme või selle kutseala eetilisi norme, mille esindaja ta on, või olles pannud toime süülise teo, mis mõjutab tema ametialast usaldusväärsust, kui selline tegevus osutab süülisele tahtlusele või raskele hooletusele, sealhulgas eelkõige järgmisele:
   1. menetlusest kõrvalejätmise aluste puudumise või rahastamiskõlblikkuse või valikukriteeriumide täitmise või lepingu või toetuslepingu täitmise kontrollimist võimaldavate andmete moonutamine pettuse või hooletuse teel;
   2. teiste isikute või üksustega kokkuleppe sõlmimine konkurentsi moonutamise eesmärgil;
   3. intellektuaalomandi õiguste rikkumine;
   4. püüe mõjutada väljavalimismenetluse ajal vastutava eelarvevahendite käsutaja otsustusprotsessi;
   5. püüe saada konfidentsiaalseid andmeid, mis võivad anda talle väljavalimismenetluses põhjendamatu eelise;
4. lõpliku kohtuotsusega on tõendatud, et taotleja on süüdi ühes järgnevas rikkumises:
   1. pettus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)  2017/1371¹  artikli 3 ning nõukogu 26. juuli 1995. aasta aktiga koostatud Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni² artikli 1 tähenduses;
   2. korruptsioon direktiivi (EL) 2017/1371 artikli 4 lõike 2 tähenduses, aktiivne korruptsioon nõukogu 26. mai 1997. aasta aktiga koostatud Euroopa ühenduste ametnike või Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikega seotud korruptsiooni vastu võitlemise konventsiooni³  artikli 3 tähenduses, nõukogu raamotsuse 2003/568/JSK⁴  artikli 2 lõikes 1 osutatud käitumine või muus kohaldatavas õiguses määratletud korruptsioon;
   3. käitumine, mis on seotud kuritegeliku ühendusega, millele on osutatud nõukogu raamotsuse 2008/841/JSK⁵  artiklis 2;
   4. rahapesu või terrorismi rahastamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)  2015/849⁶  artikli 1 lõigete 3, 4 ja 5 tähenduses;
   5. terroriaktid või terroristliku tegevusega seotud kuriteod, samuti sellistele kuritegudele kaasaaitamine või kihutamine või sellise kuriteo katse, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiivi (EL) 2017/541 (terrorismivastase võitluse kohta) artiklites 3 ja 14 ning III jaotises;
   6. lapstööjõu kasutamine või muud inimkaubandusega seotud süüteod, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/36/EL⁷  artiklis 2;
5. eelarvest rahastatava lepingu või kokkuleppe täitmisel on taotleja peamiste kohustuste täitmise osas esinenud märkimisväärseid puudusi, mis:
   1. on viinud selle ennetähtaegse lõpetamiseni;
   2. on viinud leppetrahvide või muude lepingujärgsete karistuste kohaldamiseni või
   3. avastati eelarvevahendite käsutaja, OLAFi, Euroopa Prokuratuuri (EPPO) või kontrollikoja poolt tehtud kontrollide, auditite või juurdluste tulemusena;
6. lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega on tõendatud, et taotleja on eiranud eeskirju nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr  2988/95⁸  artikli 1 lõike 2 tähenduses;
7. lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega on tõendatud, et taotleja on loonud üksuse teises jurisdiktsioonis kavatsusega hoida kõrvale maksu-, sotsiaalsetest või muudest juriidilistest kohustustest, mille täitmine on kohustuslik tema registrijärgse asukoha, juhatuse asukoha või peamise tegevuskoha jurisdiktsioonis;
8. lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega on tõendatud, et üksus on loodud punktis g osutatud kavatsusega;
9. lõpliku kohtuotsuse või asjakohasel juhul lõpliku haldusotsuse puudumisel on taotleja ühes eespool punktides c, d, f, g ja h osutatud olukorras, lähtudes eelkõige järgmisest:
   1. määruse (EL) 2017/1939 kohases tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide puhul Euroopa Prokuratuuri korraldatud ning kontrollikoja, OLAFi või siseaudiitori korraldatud auditite või juurdluste või eelarvevahendite käsutaja vastutusel korraldatud mis tahes muu kontrolli, auditi või kontrollimise käigus kindlaks tehtud asjaolud;
   2. mittelõplikud haldusotsused, mis võivad hõlmata kutseala eetiliste normide kohaldamise kontrolli eest vastutava pädeva järelevalveorgani võetud distsiplinaarmeetmeid;
   3. asjaolud, millele on osutatud liidu vahendeid ELi finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punkti c kohaselt haldavate isikute ja üksuste otsustes;
   4. teave, mille on edastanud ELi finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punkti b kohaselt liidu vahendeid haldavad üksused, nagu on sätestatud ELi finantsmääruse artikli 142 lõike 2 punktis d;
   5. liidu konkurentsiõiguse rikkumist puudutavad komisjoni otsused või liidu või liikmesriigi konkurentsiõiguse rikkumist puudutavad pädeva siseriikliku asutuse otsused;
   6. teda on mis tahes moel teavitatud sellest, et tema suhtes toimub Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlus kas sellepärast, et OLAF on andnud talle võimaluse esitada märkusi teda puudutavate asjaolude kohta või juurdluse käigus on OLAF korraldanud tema tegevuskohas kohapealse kontrolli või OLAF on teda teavitatud teda puudutava juurdluse algatamisest, lõpetamisest või muust juurdlusega seotud asjaolust.
10. ELi finantsmääruse artikli 135 lõikes 2 osutatud taotleja, kui:
    1. füüsiline või juriidiline isik, kes on artikli 135 lõikes 2 osutatud taotleja haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liige või kellel on volitused seda taotlejat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on ühes või mitmes eespool punktides c–h osutatud olukorras;
    2. artikli 135 lõikes 2 osutatud taotleja võlgade eest piiramatut vastutust kandev füüsiline või juriidiline isik on ühes või mitmes eespool punktis a või b osutatud olukorras;
    3. füüsiline isik, kes on väljavalimismenetluse või juriidilise kohustuse täitmise seisukohast hädavajalik, on ühes või mitmes eespool punktides c–h osutatud olukorras.

Kui taotleja on ühes eespool loetletud kõrvalejätmist põhjustavas olukorras, peab ta märkima selle olukorra parandamiseks võetud meetmed, et tõendada seeläbi oma usaldusväärsust. Need võivad hõlmata näiteks tehnilisi ning töökorralduse ja töötajatega seotud meetmeid asjaomase tegevuse kordumise vältimiseks, kahjude hüvitamist või trahvide maksmist. See ei kehti käesoleva jaotise punktis d nimetatud olukordade suhtes.

Eespool punktides c–h kirjeldatud juhtudel võib riiklik büroo või rakendusamet lõpliku kohtuotsuse või, kui see on kohaldatav, lõpliku haldusotsuse puudumisel taotleja projektikonkursil osalemisest ajutiselt kõrvale jätta.

Kui meedet viib ellu taotleja, kellel on seotud üksusi, peavad ka nemad vastama samadele menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumidele kui juhttaotleja.

Kui menetluses osalemiseks vajalikud kinnitused või teave osutuvad valeks, võidakse taotleja väljavalimismenetlusest kõrvale jätta.

Eespool punktides c‒h nimetatud juhtudel võib riiklik büroo või rakendusamet avaldada oma veebisaidil järgmise teabe menetlusest kõrvalejätmise ja, kui see on asjakohane, rahalise karistuse kohta:

1. asjaomase taotleja nimi;
2. menetlusest kõrvalejätmise põhjustanud olukord;
3. menetlusest kõrvalejätmise kestus ja/või rahalise karistuse suurus.

Menetlusest kõrvalejätmise kriteeriume kohaldatakse taotlejate suhtes kõikide programmi „Erasmus+“ meetmete puhul. Tõendamaks, et nad ei ole üheski eespool nimetatud olukorras, peavad ELi toetuse taotlejad esitama kirjaliku kinnituse. Kirjalik kinnitus lisatakse taotlusvormile eriosa või lisana.

Konsortsiumi nimel esitatavate projektitaotluste puhul kohaldatakse eespool esitatud menetlusest kõrvalejätmise kriteeriume kõikide projektis osalevate liikmete suhtes.

Kooskõlas finantsmääruse artikli 135 lõikega 4 ja artikliga 138 võidakse määrata rahaline karistus ELi vahendite saajale, kellega on sõlmitud leping või kokkulepe, kui ELi eelarvest rahastatava lepingu või kokkuleppe täitmisel on tema peamiste kohustuste täitmise osas esinenud märkimisväärseid puudusi.

Lisaks sellele on komisjon arvamusel, et käesolevas programmijuhendis käsitletavate meetmete elluviimisel tekib või võib tekkida järgmiste üksuste puhul huvide konflikt ja seepärast ei ole või ei pruugi neil olla õigust osaleda.

• Riiklikud asutused, kes teostavad järelevalvet riiklike büroode ja programmi „Erasmus+“ elluviimise üle oma riigis, ei saa esitada taotlust ega osaleda üheski riiklike büroode hallatavas meetmes üheski riigis, kuid nad võivad taotleda osalemist (taotlejate või partneritena) rakendusameti või hariduse, noorte, spordi ja kultuuri peadirektoraadi hallatavates meetmetes, kui see ei ole asjaomase meetme puhul sõnaselgelt välistatud (nagu on osutatud käesoleva juhendi B osas).
• Riiklikud bürood (riikliku büroo ülesannete täitmine on asjaomase juriidilise isiku ainus tegevus) või väljaspool riiklike büroode pädevusvaldkondi tegutsevate juriidiliste isikute riiklike büroode osakonnad ei saa esitada taotlust ega osaleda üheski käesoleva juhendi alusel ellu viidavas meetmes.
• Struktuurid ja võrgustikud, millele on määratud programmis „Erasmus+“ või ükskõik millises kõnealuse programmi elluviimiseks vastu võetud iga-aastases komisjoni tööprogrammis programmi „Erasmus+“ elluviimise raames komisjoni spetsiaalne rahaline toetus ning mida haldab juriidiline isik, kes haldab ka riiklikku büroo, ei saa esitada taotlust ega osaleda üheski programmi „Erasmus+“ riiklike büroode hallatavas meetmes üheski riigis, kuid võivad taotleda osalemist (taotlejate või partneritena) rakendusameti või hariduse, noorte, spordi ja kultuuri peadirektoraadi hallatavates meetmetes, kui see ei ole asjaomase meetme puhul sõnaselgelt välistatud (nagu on osutatud käesoleva juhendi B osas). Nad peaksid olema võimelised tõendama enne toetuse saamist või lepingu sõlmimist, et nende puhul ei esine huvide konflikti, sest nad kas rakendavad ettevaatusabinõusid või on huvide selgelt lahus hoidmine tagatud nende sisekorraldusega. Peale selle tuleb iga meetme või tegevuse puhul, mille jaoks antakse ELi vahendeid, kindlaks teha kulud ja tulud. Otsuse kinnitamaks, et tegeliku huvide konflikti puudumine on piisavalt kinnitust leidnud, teeb rakendusamet või hariduse, noorte, spordi ja kultuuri peadirektoraat oma vastutuse ja aruandekohustuse raames.
• Juriidilised isikud, kelle juures tegutsevad programmi „Erasmus+“ riiklikud bürood, kuid kellel on ka muu tegevus seoses programmiga „Erasmus+“ või väljaspool kõnealust programmi, samuti nende juriidiliste isikutega seotud üksused, ei saa esitada taotlust ega osaleda üheski riiklike büroode hallatavas meetmes üheski riigis, kuid võivad põhimõtteliselt taotleda osalemist rakendusameti või hariduse, noorte, spordi ja kultuuri peadirektoraadi hallatavates meetmetes, kui see ei ole asjaomase meetme puhul sõnaselgelt välistatud (nagu on osutatud käesoleva juhendi B osas). Enne toetuse saamist või lepingu sõlmimist peavad nad siiski tõendama, et nende puhul ei esine huvide konflikti, sest nad kas rakendavad ettevaatusabinõusid või on huvide selgelt lahus hoidmine tagatud nende sisekorraldusega (nt vähemalt eraldi raamatupidamisarvestus, eraldi aruandlus- ja otsustusprotsessid, meetmed, millega takistatakse juurdepääsu piiratud juurdepääsuga teabele). Peale selle tuleb iga meetme või tegevuse puhul, mille jaoks antakse ELi vahendeid, kindlaks teha kulud ja tulud. Otsuse kinnitamaks, et tegeliku huvide konflikti puudumine on piisavalt kinnitust leidnud, teeb rakendusamet või hariduse, noorte, spordi ja kultuuri peadirektoraat oma vastutuse ja aruandekohustuse raames.

Valikukriteeriumid

Valikukriteeriumide alusel hindab riiklik büroo või rakendusamet taotleja finants- ja tegevussuutlikkust kavandatav projekt lõpule viia.

Finantssuutlikkus

Finantssuutlikkus tähendab, et taotlejal on stabiilsed ja piisavad rahastamisallikad, mis võimaldavad tal tegevust jätkata kogu projekti jooksul või kogu aasta jooksul, milleks toetus on antud, ning osaleda tegevuse rahastamises.

Tavaliselt kontrollitakse finantssuutlikkust kõikide koordinaatorite puhul (sh projekti ainsad toetusesaajad), välja arvatud:

• avalik-õiguslike asutuste, kaasa arvatud liikmesriikide organisatsioonide⁹  puhul;
• selliste haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkonnas tegutsevate avalik-õiguslike juriidiliste isikute, institutsioonide ja organisatsioonide puhul, mis on viimase kahe aasta jooksul saanud üle 50 % oma aastatuludest avalikest allikatest¹⁰ ;
• rahvusvaheliste organisatsioonide puhul;
• juhul kui projekti jaoks taotletav toetussumma ei ületa 60 000 eurot.

Vajaduse korral võib sama teha ka seotud üksuste puhul.

Kui ELi toetust taotleb muud liiki üksus kui eespool nimetatud ja summa ei ületa 60 000 eurot, peab taotleja esitama kirjaliku kinnituse selle kohta, et tal on projekti elluviimiseks vajalik finantssuutlikkus. See kirjalik kinnitus esitatakse taotlusvormi eraldi osana.

Kui ELi toetust taotleb muud liiki üksus kui eespool nimetatud ja summa ületab 60 000 eurot, peab taotleja lisaks kirjalikule kinnitusele esitama rahastus- ja hankeportaali (Osalejate register – vahekaart „Finantssuutlikkus“) / organisatsioonide registreerimise süsteemi kaudu järgmised dokumendid:

• koordinaator kasumiaruanne;
• bilanss;
• muud dokumendid, kui neid nõutakse.

Rakendusameti hallatavate meetmete puhul saab lisateavet dokumendist „Eeskirjad juriidilise isiku valideerimise, juriidilise isiku määratud esindaja määramise ja finantssuutlikkuse hindamise kohta“: https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/docs/2021-2027/common/guidance/rules-lev-lear-fca_et.pdf.

Kui projekti jaoks taotletakse meetmetoetust summas üle 750 000 euro, võidakse lisaks eespool kirjeldatule nõuda tunnustatud välisaudiitori väljastatud auditiaruannet. Selle aruandega kinnitatakse raamatupidamisarvestus viimase eelarve-/majandusaasta kohta, mille andmed on kättesaadavad.

Üksused, kes ei saa eespool osutatud dokumente esitada, sest nad on äsja asutatud, võivad nende dokumentide asemel esitada hinnangulised finantsandmed / finants- või kindlustusdeklaratsiooni, milles kirjeldatakse taotleja finantsriske.

Koordinaator peab need dokumendid rahastus- ja hankeportaali (Osalejate register – vahekaart „Finantssuutlikkus“) /organisatsioonide registreerimise süsteemi üles laadima ainult siis, kui ELi kesksed valideerimistalitused võtavad osalejate registri või asjakohase riikliku büroo kaudu ühendust ja paluvad taotlejal esitada vajalikud tõendavad dokumendid. Rakendusameti (kellele tuleb taotlus esitada) poolt otse hallatavate meetmete puhul saadetakse see nõue asjaomase süsteemi sõnumsidesüsteemi kaudu.

Kui partnerite konsortsiumi nimel esitatud projektitaotluste korral on riiklikul bürool või rakendusametil kahtlusi konsortsiumi finantssuutlikkuse suhtes, tuleks teha riskihindamine, mille alusel võidakse kõikidelt konsortsiumis osalevatelt organisatsioonidelt nõuda samu dokumente, nagu on osutatud eespool. See nõue kehtib olenemata antava toetuse summast.

Kui pärast nende dokumentide analüüsimist otsustab riiklik büroo või rakendusamet, et finantssuutlikkus on nõrk, võib ta:

• küsida lisateavet;
• nõuda tugevdatud finantsvastutuse korda, st kaastoetusesaajate või seotud üksuste solidaarvastutust;
• otsustada teha eelmakse osamaksetena;
• otsustada teha (ühe või mitu) pangatagatisega kaetud eelmakset või
• otsustada eelmakset mitte teha.

Kui leitakse, et finantssuutlikkus ei ole piisav, lükatakse vastav projektitaotlus tagasi.

Tegevussuutlikkus

Tegevussuutlikkus tähendab, et taotlejal on kavandatava projekti elluviimiseks vajalik kutsealane pädevus ja kvalifikatsioon. Kavandatud projekti elluviimiseks peab taotlejatel olema vajalik erialane pädevus ja kvalifikatsioon, näiteks piisavalt kvalifitseeritud personali, kellel on asjaomases valdkonnas erialane kvalifikatsioon ja varasem töökogemus, samuti peavad neil olema asjakohased materiaalsed vahendid ja varustus.  Tegevussuutlikkuse hindamist võib laiendada ka partnerlusele tervikuna, kuna rakendamise kvaliteet sõltub kõigi partnerorganisatsioonide suutlikkusest. Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib sõltuvalt oma riskianalüüsist loobuda kohustusest kontrollida avalik-õiguslike asutuste, liikmesriigi organisatsioonide või rahvusvaheliste organisatsioonide tegevussuutlikkust.

Riiklikele büroodele esitatavad taotlused

Taotlejad peavad esitama projekti rakendamiseks vajaliku tegevussuutlikkuse kohta kirjaliku kinnituse. Kui taotlusvormis on seda nõutud ja kui toetus ületab 60 000 eurot, peavad taotlejad esitama projektis osalevate võtmeisikute asjaomase kutsealase töökogemuse tõendamiseks nende elulookirjeldused (CVd) või muud tõendavad dokumendid, näiteks:

• põhimeeskonna asjakohaste publikatsioonide loetelu;
• ammendav loetelu varasematest projektidest ja tegevustest, mis on seotud poliitikavaldkonna või konkreetse meetmega. Sarnast teavet partnerorganisatsioonide kohta võib taotleda ka riiklikult büroolt.

Peale selle peab täiskasvanuhariduse, kutsehariduse ja -õppe, üldhariduse ja noortevaldkonna akrediteeringut taotlevatel isikutel olema vähemalt kaks aastat kogemust tegevuses, millega seoses nad akrediteeringut taotlevad. Asjakohase kogemusena võetakse arvesse ka kogemust, mis on saadud enne avaliku sektori asutuste (nt koolide või hariduskeskuste) ühinemist või sarnast struktuurimuutust.

Õpirändekonsortsiumi koordinaatorite puhul peab taotlev organisatsioon olema võimeline konsortsiumi koordineerima, võttes arvesse kavandatavat Erasmuse plaani, konsortsiumi eesmärki, kavandatavat ülesannete jaotust ning Erasmuse programmi kvaliteedistandardeid (mis on kättesaadavad Euroopa Liidu ametlikul veebisaidil: https://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/resources/documents/erasmus-quality-standards-mobility-projects-vet-adults-schools_et).

Eespool nimetatud tingimuste täitmist kontrollitakse taotluse (sh teave taotleja varasema osaluse kohta ajavahemiku 2014–2020 ja 2021–2027 programmis „Erasmus+“) ja organisatsioonide registreerimise süsteemis esitatud dokumentide alusel. Taotlejad, kes ei esita kogu taotlusvormil nõutavat teavet, võidakse sel alusel diskvalifitseerida.

Kui leitakse, et tegevussuutlikkus ei ole piisav, lükatakse vastav projektitaotlus tagasi.

Rakendusametile esitatavad taotlused

Tegevussuutlikkust hinnatakse taotluste kvaliteedi hindamise ajal, võttes arvesse taotlejate ja nende projektimeeskondade pädevust ja kogemust, sealhulgas tegevuseks vajalikke (inim-, tehnilisi ja muid) ressursse.

Loetakse, et taotlejatel on piisav tegevussuutlikkus juhul, kui täidetud on konkursikutses tegevussuutlikkuse kohta esitatud nõuded.Suutlikkuse tõendamiseks peavad taotlejad esitama taotlusvormil alljärgneva teabe (osa B):

• projekti juhtimise ja elluviimise eest vastutavate töötajate üldiseloomustus (kvalifikatsioonid ja kogemused);
• konsortsiumi koosseisu kirjeldus;
• loetelu ELi rahastatud projektidest viimase nelja aasta jooksul.

Riiklik büroo või rakendusamet võivad taotluses esitatud teabe kontrollimiseks küsida täiendavaid tõendavaid dokumente.

Hindamiskriteeriumid

Hindamiskriteeriumide alusel saab riiklik büroo või rakendusamet hinnata programmi „Erasmus+“ põhimeetmete raames esitatud projektitaotluste kvaliteeti.

Projektikonkursi ettenähtud eelarve raames kaalutakse selliste projektitaotluste rahastamist, mis ületavad individuaalsed künnised ja üldise kvaliteedikünnise. Ülejäänud projektitaotlused kantakse reservnimekirja või lükatakse tagasi.

Programmi „Erasmus+“ juhendi alusel elluviidavate meetmete suhtes kohaldatavaid hindamiskriteeriume kirjeldatakse käesoleva juhendi B osas.

Footnote

• 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29). ↩ back
• 2 EÜT C 316, 27.11.1995, lk 48. ↩ back
• 3 EÜT C 195, 25.6.1997, lk 1. ↩ back
• 4 Nõukogu 22. juuli 2003. aasta raamotsus 2003/568/JSK korruptsioonivastase võitluse kohta erasektoris (ELT L 192, 31.7.2003, lk 54). ↩ back
• 5 Nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta raamotsus 2008/841/JSK organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta (ELT L 300, 11.11.2008, lk 42). ↩ back
• 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73). ↩ back
• 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiiv 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK (ELT L 101, 15.4.2011, lk 1). ↩ back
• 8 Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1). ↩ back
• 9 Sealhulgas loetakse, et koolidel, kõrgkoolidel ning haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkonnas tegutsevatel organisatsioonidel, mis on viimase kahe aasta jooksul saanud üle 50 % oma aastatuludest avalikest allikatest, on olemas programmi tegevuste elluviimiseks vajalik finants-, kutsealane ja haldussuutlikus. ↩ back
• 10 Erasmuse programmi käsitleva määruse artikli 21 lõige 3; riiklikke, Euroopa või muid projektitoetusi ei käsitata finantssuutlikkuse kontrolli eesmärgil avaliku sektori vahenditena. ↩ back