Finantstagatis

Kui finantssuutlikkust peetakse nõrgaks, võib riiklik büroo või rakendusamet eelmaksega seotud finantsriskide vähendamiseks nõuda üle 60 000 euro suurust toetust saavalt toetusesaajalt eelnevalt tagatise esitamist. Tagatist võidakse nõuda eelmakse(te) summa(de) ulatuses.

Sellise tagatise tulemusena vastutab pank või finantseerimisasutus toetusesaaja toetuslepingust tulenevate kohustuste eest tagasivõtmatult või esimesel nõudmisel väljamakstava tagasivõetamatu tagatise andjana.

Eurodes finantstagatise esitab ELi liikmesriigis asutatud tunnustatud pank või finantseerimisasutus. Kui toetusesaaja on asutatud ELi mittekuuluvas riigis, võib riiklik büroo või rakendusamet nõustuda sellega, et tagatise esitab kõnealuses kolmandas riigis asutatud pank või finantseerimisasutus, kui ta on seisukohal, et kõnealune pank või finantseerimisasutus pakub samaväärset finantstagatist ja on omadustelt sarnane ELi liikmesriigis asutatud panga või finantseerimisasutusega.

Tagatise võib asendada kolmanda isiku solidaartagatisega või mitme kolmanda isiku tagatisega sama toetuslepingu poolteks olevatelt osalevatelt organisatsioonidelt.

Tagatis vabastatakse pärast seda, kui eelmakse on toetusesaajale kooskõlas toetuslepingus sätestatud tingimustega tehtud vahemakse või lõppmaksega järk-järgult tasaarvestatud. Kui lõppmakse asemel toimub sissenõudmine, vabastatakse tagatis pärast toetusesaaja teavitamist või see jääb sõnaselgelt jõusse kuni lõppmakse tegemiseni või, kui lõppmakse asemel toimub sissenõudmine, siis ajani, kui toetusesaaja võlateatest teavitamisest on möödunud kolm kuud.

Alltöövõtt ja hankelepingu sõlmimine

Konkreetsete erioskusi nõudvate tehniliste teenuste puhul, mis kuuluvad meetmega seotud ülesannete alla ning on seotud õigus- või maksuküsimuste, raamatupidamise, personalitöö, IT-ga vms, võib toetusesaaja kasutada alltöövõttu või rakenduslepinguid. Seepärast võidakse toetusesaaja seda liiki teenustega seoses kantud kulusid lugeda rahastamiskõlblikeks kuludeks juhul, kui need vastavad kõikidele muudele toetuslepingus kirjeldatud kriteeriumidele.

Kui projekti elluviimine nõuab kaupade, tööde või teenuste hankeid (lepingut), peavad toetusesaajad lepingu sõlmima majanduslikult soodsaima pakkumuse või vajaduse korral madalaima hinnaga pakkumuse alusel, vältides sealjuures mis tahes huvide konflikti ja säilitades dokumendid auditeerimise jaoks.

Kui rakenduslepingu väärtus ületab 60 000 eurot, võib riiklik büroo või rakendusamet rakendada toetusesaaja suhtes lisaks eelmises lõigus osutatutele erieeskirju. Sellised erieeskirjad avaldatakse riiklike büroode või rakendusameti veebisaidil.

Teave antud toetuste kohta

Kooskõlas läbipaistvuse põhimõtte ja tagantjärele avalikustamise nõudega tuleb liidu rahaliste vahendite saajaid käsitlev teave avaldada komisjoni, rakendusameti ja/või riiklike büroode veebisaidil esimese poole aasta jooksul pärast selle eelarveaasta lõpetamist, mille jaoks rahalised vahendid anti.

Teated võib avaldada ka muudes asjakohastes teabekanalites, sealhulgas Euroopa Liidu Teatajas.

Riiklikud bürood ja rakendusamet avaldavad järgmise teabe:

• toetusesaaja nimi ja asukoht;
• toetuse summa;
• toetuse laad ja eesmärk.

Nimetatud teabe avaldamisest loobutakse toetusesaaja nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral, kui avalikustamine võib seada ohtu asjaomaste isikute õigused ja vabadused, mida kaitstakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, või kahjustada toetusesaajate ärihuve.

Mis puudutab füüsiliste isikutega seotud isikuandmeid, eemaldatakse avaldatud teave kaks aastat pärast rahaliste vahendite eraldamise eelarveaasta lõppu.

Sama kehtib juriidiliste isikute ametlikes nimedes sisalduvate isikuandmete kohta (nt ühenduste või äriühingute puhul, mille nimi sisaldab nende asutajate nime).

Seda teavet ei avalikustata füüsiliste isikute kohta, kes saavad stipendiume, ja muud liiki otsetoetuste kohta, mida makstakse neid kõige enam vajavatele füüsilistele isikutele (pagulased ja töötud). Ka toetust saavatel organisatsioonidel ei ole lubatud avaldada programmi „Erasmus+“ raames õpirändetoetust saavate isikute kohta seda liiki teavet.

Avalikustamine

Lisaks projekti nähtavust ning projekti tulemuste ja mõju levitamist käsitlevatele nõuetele (mis kuuluvad valikukriteeriumide hulka) kehtib iga toetatava projekti puhul minimaalse avalikustamise nõue.

Toetusesaajad peavad Euroopa Liidu toetuse selgelt ära märkima igasuguses teabevahetuses ja kõikides väljaannetes, olenemata kasutatavast vormist või teabevahendist, sealhulgas internetis, ning seoses tegevusega, mille jaoks toetust kasutatakse.

Seda tuleb teha kooskõlas toetuslepingu sätetega. Kui neid sätteid täiel määral ei järgita, võidakse toetusesaaja toetust vähendada.

Kontrollid ja auditid

Riiklik büroo või rakendusamet ja/või Euroopa Komisjon võib/võivad korraldada seoses toetuse kasutamisega tehnilisi ja finantskontrolle ning auditeid. Samuti võivad nad kindlasummaliste maksete, ühikuhindade ja ühtse määra alusel rahastamise perioodiliseks hindamiseks kontrollida toetusesaaja (või kaastoetusesaaja) säilitatavaid kohustuslikke dokumente. Toetusesaaja (või kaastoetusesaaja) kohustub oma esindaja allkirjaga esitama tõendid toetuse nõuetekohase kasutamise kohta. Euroopa Komisjon, rakendusamet, riiklikud bürood ja/või Euroopa Kontrollikoda, Euroopa Pettustevastane Amet, Euroopa Prokuratuur või nende volitatud asutus võivad kontrollida toetuse kasutamist igal ajal kuni viie aasta jooksul või alla 60 000 euro suuruste toetuste puhul kuni kolme aasta jooksul pärast seda, kui riiklik büroo või rakendusamet on teinud lõppmakse või nõudnud sisse jääksumma. Seepärast peavad toetusesaajad säilitama selle perioodi jooksul tõendavad originaaldokumendid, statistilised andmed ja muud toetusega seotud dokumendid.

Rakendusameti (EACEA) poolt otse hallatavate projektide puhul võidakse kasutada muud liiki auditeid, olenevalt asjaomase meetme liigist ning antud toetuse summast ja vormist.

Kontrolli ja auditeid käsitlevad üksikasjalikud sätted esitatakse toetuslepingus.

Andmekaitse

Riiklik büroo või rakendusamet või Euroopa Komisjon töötleb kõiki taotlusvormil või toetuslepingus esitatud isikuandmeid kooskõlas järgmiste õigusaktidega.

• Kui andmete töötlemine on vajalik Euroopa Komisjoni ametlike suuniste või juhiste täitmiseks või programmi „Erasmus+“ elluviimiseks: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (EMPs kohaldatav tekst).
• Kui andmeid töödeldakse muul eesmärgil, st kui see ei ole vajalik Euroopa Komisjoni ametlike suuniste või juhiste täitmiseks ega programmi „Erasmus+“ elluviimiseks:
  • isikuandmete kaitse üldmäärus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679[2]), mida kohaldatakse
    • kõigi ELis/EMPs asuva vastutava töötleja või volitatud töötleja töödeldavate isikuandmete suhtes;
    • kõigi selliste isikuandmete suhtes, mille andmesubjektid asuvad töötlemise algul ELis/EMPs;
  • muu andmetöötluse korral kohaldatakse riiklikke andmekaitsealaseid õigusakte.

Nendel juhtudel on Euroopa Komisjoni asemel ja kooskõlas kohaldatavate andmekaitsealaste õigusaktidega vastutav töötleja see üksus, kes otsustab andmete kõnealustel muudel eesmärkidel töötlemise vahendite ja eesmärkide üle.

Taotleja vastused taotlusvormil esitatud küsimustele on vajalikud toetustaotluse hindamiseks ja edasiseks töötlemiseks programmi „Erasmus+“ juhendi alusel, välja arvatud juhul, kui küsimus on märgitud valikuliseks. Liidu asjaomase toetusprogrammi eest vastutav osakond või üksus (kes tegutseb vastutava töötlejana) töötleb isikuandmeid üksnes sel eesmärgil. Isikuandmeid võidakse edastada teadmisvajaduse alusel taotluste hindamise või toetuse haldamise menetlusega seotud kolmandatele isikutele, ilma et see piiraks andmete edastamist Euroopa Liidu õiguse alusel järelevalve ja inspekteerimise eest vastutavatele asutustele või programmi või selle mis tahes meetmete hindamiseks volitatud asutustele. Liidu finantshuvide kaitseks võidakse isikuandmeid edastada eeskätt siseauditi talitusele, Euroopa Kontrollikojale, finantsrikkumiste uurimise eritoimkonnale või Euroopa Pettustevastasele Ametile ning neid andmeid võivad omavahel vahetada komisjoni ja rakendusametite eelarvevahendite käsutajad. Taotlejal on õigus tutvuda oma isikuandmetega ja nõuda nende parandamist. Kui taotlejal on oma isikuandmete töötlemise kohta küsimusi, edastab ta need projekti välja valinud büroole või rakendusametile. Konflikti korral on taotlejal õigus pöörduda igal ajal abi saamiseks Euroopa Andmekaitseinspektori poole.

Üksikasjalikud isikuandmete kaitse põhimõtted isikuandmete töötlemise kohta programmi „Erasmus+“ raames, sealhulgas kontaktandmed, on esitatud komisjoni ja rakendusameti veebisaidil https://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/help/erasmus-and-data-protection_et

EACEA hallatavad meetmed: https://ec.europa.eu/research/participants/data/support/legal_notice/h2020-ssps-grants-sedia_en.pdf 

Enne projektitaotluse esitamist teavitab taotleja üksikisikuid, kelle isikuandmeid taotlus sisaldab, eespool nimetatud asjaomastest isikuandmete kaitse põhimõtetest.

Rakendusameti hallatavate meetmete raames teavitatakse taotlejaid – ning kui tegemist on juriidilise isikuga, siis isikuid, kes on taotleja haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmed või kellel on volitused taotlejat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, või taotleja võlgade eest piiramatut vastutust kandvaid füüsilisi või juriidilisi isikuid – sellest, et ameti eelarvevahendite käsutaja võib nende isikuandmed (füüsiliste isikute puhul perekonna- ja eesnimi ning juriidiliste isikute puhul nendega seotud esindus-, otsustus- või kontrollivolitust omavate isikute aadress, õiguslik vorm ning perekonna- ja eesnimi) registreerida varajase avastamise ja menetlusest kõrvalejätmise süsteemis (EDES), kui nad peaksid sattuma mõnda määruses (EL, Euratom) 2018/1046 nimetatud olukorda.