Skip to main content

Erasmus+

EU programme for education, training, youth and sport
Search the guide

Üldhariduse valdkonna õpilaste ja töötajate õpiränne

Meetmega toetatakse koole ja muid üldhariduse valdkonnas tegutsevaid organisatsioone, kes soovivad korraldada õpirändega seotud tegevusi kooliõpilastele ja -töötajatele.

Toetatakse mitmesuguseid tegevusi, sealhulgas töövarjutamine ja täienduskoolituskursused töötajatele, õpilaste individuaalne ja rühmaviisiline õpiränne, ekspertide kutsumine ja muud allpool selgitatud tegevused.

Osalevad organisatsioonid peaksid oma tegevuses aktiivselt edendama kaasamist ja mitmekesisust, keskkonnasäästlikkust ja digiõpet, kasutades selleks programmi raames pakutavaid sihtotstarbelisi rahastamisvõimalusi, suurendades osalejate teadlikkust, jagades parimat tava ning kavandades oma tegevust asjakohasel viisil.

Meetme eesmärgid

Programmist „Erasmus+“ rahastatavate õpirändetegevuste eesmärk on pakkuda üksikisikutele õppimisvõimalusi ning toetada koolide ja muude üldhariduse valdkonnas tegutsevate organisatsioonide rahvusvahelistumist ja institutsionaalset arengut. Meetme konkreetsed eesmärgid on alljärgnevad.

Õpetamise ja õppimise Euroopa mõõtme tugevdamine:

  • edendades kaasamist, mitmekesisust, sallivust ja demokraatlikku osalust;
  • täiendades teadmisi Euroopa ühisest pärandist ja mitmekesisusest;
  • toetades erialaste võrgustike arengut kogu Euroopas.

Õpetamise ja õppe kvaliteedi parandamine üldhariduses:

  • toetades õpetajate, koolijuhtide ja teiste koolitöötajate kutsealast arengut;
  • edendades uue tehnoloogia ja innovatiivsete õpetamismeetodite kasutamist;
  • täiustades keeleõpet ja suurendades keelelist mitmekesisust koolides;
  • toetades õpetamise ja koolide arenguga seotud parima tava jagamist ja edasiandmist.

Euroopa haridusruumi loomisele kaasaaitamine:

  • suurendades koolide suutlikkust osaleda piiriüleses vahetustegevuses ja koostöös ning ellu viia kvaliteetseid õpirändeprojekte;
  • pakkudes õpirände võimalusi kõigile üldharidust omandavatele õpilastele;
  • soodustades õpilaste ja töötajate välismaal veedetud õpirändeperioodide õpiväljundite tunnustamist.

Kuidas kasutada programmi „Erasmus+“ õpirände võimalusi?

Koolidel ja muudel üldhariduse valdkonnas tegutsevatel organisatsioonidel on rahastuse taotlemiseks kaks võimalust.

  • Lühiajalised õpilaste ja töötajate õpirände projektid võimaldavad taotlevatel organisatsioonidel korraldada mitmesuguseid õpirändetegevusi 6–18 kuu jooksul. Lühiajalised projektid sobivad eeskätt organisatsioonidele, kes osalevad programmis „Erasmus+“ esimest korda või kes soovivad korraldada üksnes piiratud arvul tegevusi.
  • Akrediteeritud asutuste õpirändeprojektid (õpilaste ja töötajate õpiränne) on avatud üksnes nendele organisatsioonidele, kellel on Erasmuse akrediteering üldhariduse valdkonnas. See sihtotstarbeline rahastussuund võimaldab akrediteeritud organisatsioonidel saada korrapäraselt rahastust õpirändetegevuseks, mille abil viiakse järk-järgult ellu Erasmuse kava. Erasmuse akrediteeringut saavad taotleda kõik organisatsioonid, kes soovivad korrapäraselt korraldada õpirändetegevusi. Varasem programmis osalemise kogemus ei ole taotlemiseks vajalik. Selle võimaluse kohta saab täpsemat teavet käesoleva juhendi peatükist, milles käsitletakse Erasmuse akrediteeringut täiskasvanuhariduse, kutsehariduse ja -õppe ning üldhariduse valdkonnas.

Peale selle saavad organisatsioonid programmis osaleda taotlust esitamata, kasutades alljärgnevaid võimalusi.

  • Liitumine programmi „Erasmus+“ olemasoleva õpirändekonsortsiumiga, mida juhib akrediteeritud konsortsiumi koordinaator vastavas riigis ja kuhu võetakse vastu uusi liikmeid.
  • Teisest riigist pärit osalejate vastuvõtmine: kõik organisatsioonid saavad vastu võtta õppijaid või töötajaid teises riigis asuvast partnerorganisatsioonist. Vastuvõtva organisatsioonina tegutsemine annab väärtusliku kogemuse ning hea võimaluse luua partnerlusi ja programmiga enne ise taotlemist paremini tutvuda.

Samuti julgustatakse koole ühinema eTwinninguga. Tegemist on turvalisel platvormil asuva veebikogukonnaga, millele on juurdepääs eTwinningu riikliku tugiorganisatsiooni eelkontrolli läbinud õpetajatel ja koolitöötajatel. eTwinning võimaldab koolidel luua ühiseid virtuaalseid klassiruume ning viia ellu projekte koos teiste koolidega; samuti saavad õpetajad vahetada mõtteid ja teavet kolleegidega ning osaleda mitmesugustes täienduskoolitustegevustes. eTwinning on ka suurepärane keskkond, kust leida partnereid edasisteks projektideks.

Peale selle innustatakse koole ja õpetajaid kasutama SELFIE vahendeid – Euroopa Komisjoni väljatöötatud ja tasuta kättesaadavad mitmekeelsed veebipõhised eneseanalüüsivahendid, mille abil koolid ja õpetajad saavad arendada oma digisuutlikkust. Õpetajatele suunatud vahendi abil saavad õpetajad iseseisvalt hinnata oma digipädevust ja kindlustunnet digitehnoloogia kasutamisel, samuti selgitada välja oma tugevad küljed ja lüngad teadmistes või pädevuses. Vahendit on võimalik kasutada ka rühmaviisiliselt ning töötada välja koolituskava. SELFIE vahendid on kättesaadavad aadressil https://ec.europa.eu/education/schools-go-digital_et.

Projekti kavandamine

1. põhimeetme projektis on keskne roll taotleval organisatsioonil. Taotleja koostab ja esitab taotluse, allkirjastab toetuslepingu, viib ellu õpirändetegevusi ning esitab aruandeid riiklikule büroole. Nii lühiajaliste projektide kui ka Erasmuse akrediteeringu korral on taotlusprotsessis kesksel kohal taotleva organisatsiooni vajadused ja kavad.

Enamik pakutavatest tegevustest on seotud väljapoole suunatud õpirändega. See tähendab, et taotlev organisatsioon tegutseb saatva organisatsioonina – ta valib välja osalejad ja lähetab nad vastuvõtvasse organisatsiooni välismaal. Nende võimaluste kasutamisel on tungivalt soovitatav korraldada vastastikuse vahetuse või ühistegevusi ühe või mitme partnerkooliga. Sellisel juhul peaks iga osalev kool taotlema rahastamist programmist „Erasmus+“ või liituma olemasoleva konsortsiumiga. Selleks et partnerite otsimist lihtsustada, toetab programm „Erasmus+“ järgmisi võimalusi partnerite leidmiseks välismaal: School Education Gateway (https://www.schooleducationgateway.eu/et/pub/index.htm) ja eTwinning (https://www.etwinning.net/et/pub/index.htm).

Peale selle pakutakse eriotstarbelisi tegevusi selleks, et taotlev organisatsioon saaks kutsuda enda juurde eksperte või õpetajapraktikante. Vastuvõtutegevuste eesmärk ei ole tagada vastastikust vahetust, vaid kutsuda organisatsiooni isikuid, kes saavad aidata taotleval organisatsioonil areneda ja rahvusvahelistuda.

Kõigi selle meetme raames toetatavate tegevuste elluviimisel tuleb täita Erasmuse programmi kvaliteedistandardeid. Erasmuse programmi kvaliteedistandardid hõlmavad konkreetseid tavasid projektiga seotud ülesannete täitmiseks, näiteks osalejate valik ja ettevalmistamine, õpiväljundite kindlaksmääramine, hindamine ja tunnustamine, tulemuste jagamine jne. Erasmuse programmi kvaliteedistandardite terviktekst on kättesaadav Euroopa Liidu ametlikul veebisaidil: https://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/resources/documents/erasmus-quality-standards-mobility-projects-vet-adults-schools_et.

Kaasamine ja mitmekesisus

Erasmuse programmi kvaliteedistandardite kohaselt peavad programmist toetust saavad organisatsioonid pakkuma õpirände võimalusi kaasaval ja õiglasel viisil kõigile osalejatele, olenemata nende taustast. Projekti tegevustes osalevate õppijate valikul tuleks põhiteguritena arvesse võtta motiveeritust ja saavutusi ning ka osalejate isikliku arengu ja õpivajadusi. Ka osalevate töötajate valikul tuleks tagada, et nende kutsealasest arengust saaksid kasu kõik organisatsiooni õppijad.

Õpirändetegevuste ettevalmistamisel, elluviimisel ja järelmeetmetes peaks saatev ja vastuvõttev organisatsioon tähtsaimate otsuste tegemisse kaasama ka osalejad, et tagada iga osaleja jaoks võimalikult suur kasu ja mõju.

Haridus- ja koolitusteenuseid osutavaid osalevaid organisatsioone julgustatakse aktiivselt looma ja toetama õpirände võimalusi, näiteks lõimides need oma akadeemilisse kalendrisse ning määrates kindlaks standardmeetmed naasvate osalejate taasintegreerimiseks.

Keskkonnasäästlikud ja keskkonna suhtes vastutustundlikud tavad

Erasmuse programmi kvaliteedistandardite kohaselt peavad programmist toetust saavad organisatsioonid edendama oma osalejate seas keskkonnasäästlikku ja keskkonna suhtes vastutustundlikku käitumist, suurendades teadlikkust sellest, kui oluline on võtta meetmeid selleks, et vähendada õpirändetegevuste keskkonnajalajälge või heastada tekitatud kahju. Neid põhimõtteid tuleks arvesse võtta programmi kõigi tegevuste ettevalmistamisel ja elluviimisel, kasutades selleks eeskätt programmis kestlike reisimisviiside edendamiseks ette nähtud rahalisi vahendeid. Haridus- ja koolitusteenuseid osutavad organisatsioonid peaksid nendest põhimõtetest lähtuma ka oma igapäevases tegevuses ning aktiivselt toetama oma õppijate ja töötajate mõtteviisi ja käitumise muutust.

Digipööre hariduses ja koolituses

Erasmuse programmi kvaliteedistandardite kohaselt toetatakse programmi raames kõiki osalevaid organisatsioone digitaalsete vahendite ja õppemeetodite kasutuselevõtmisel, et täiendada füüsilise õpirändega seotud tegevust, edendada koostööd partnerorganisatsioonide vahel ning parandada õppimise ja õpetamise kvaliteeti. Peale selle on osalevatele töötajatele kättesaadav digivõimaluste praktika ehk õpirändetegevus, mille käigus on võimalik omandada digioskusi ning suurendada suutlikkust koolitada, õpetada ja teha muid ülesandeid digivahendite abil. Sellist tegevust saab korraldada ükskõik millises töötajatele pakutavate õpirändevõimaluste vormis.

Osalemine demokraatlikus elus

Programmi eesmärk on aidata osalejatel avastada kodanikuaktiivsuse ja demokraatlikus elus osalemise kasutegureid. Toetatavate õpirändetegevustega tuleks tugevdada kodanikuühiskonna eri valdkondades osalemise oskusi, samuti arendada kultuuridevahelise suhtlemise ja sotsiaalset pädevust, kriitilist mõtlemist ja meediapädevust. Projektides tuleks pakkuda võimalusi osalemiseks demokraatlikus ja ühiskonnaelus ning kodanikuühiskonnas formaalõppe ja mitteformaalse õppimise kaudu, kui see on võimalik. Samuti tuleks parandada osalejate arusaamist Euroopa Liidust ja Euroopa ühistest väärtustest, sealhulgas demokraatlike põhimõtete, inimväärikuse ning ühtsuse ja mitmekesisuse põhimõtete austamine, kultuuridevaheline dialoog ning ka Euroopa sotsiaalne, kultuuri- ja ajaloopärand.

Tegevus

Selles jaotises kirjeldatakse tegevusi, millele saab taotleda programmi „Erasmus+“ vahenditest toetust nii lühiajaliste projektide kui ka akrediteeritud asutuste projektide raames.

Iga tegevuse puhul on võimalik anda lisatoetust vähemate võimalustega osalejaid, alaealisi või järelevalvet vajavaid noori täiskasvanuid saatvatele isikutele. Saatvatele isikutele saab toetust anda kogu tegevuse ajaks või vaid teatud perioodiks.

Töötajate õpiränne

Rahastamiskõlblikud tegevused

  • Töövarjutamine (2–60 päeva)
  • Õpetamine välisriigis (2–365 päeva)
  • Kursustel ja koolitustel osalemine (2–30 päeva; kursusetasud kaetakse kuni 10 päeva eest iga osaleja kohta)

Lisaks füüsilisele õpirändele saab kõiki töötajate õpirände tegevusi põimida virtuaalse tegevusega. Eespool nimetatud miinimum- ja maksimumkestust kohaldatakse füüsilise õpirände osa suhtes.

Töövarjutamine: osalejad saavad veeta teatava aja teises riigis vastuvõtvas organisatsioonis, et õppida uusi tavasid ja koguda uusi mõtteid vastuvõtvas organisatsioonis töötavate kolleegide, ekspertide või muude praktikute igapäevatöö vaatlemise ja nendega suhtlemise kaudu.

Õpetamine või koolituse pakkumine: osalejad saavad veeta teatava aja teises riigis vastuvõtvas organisatsioonis, et õpetada või koolitada õppijaid ning samal ajal õppida ülesandeid täites ja kolleegidega suheldes ka ise.

Kursused ja koolitus: osalejad saavad kaasa lüüa struktureeritud kursusel või sarnasel koolitusel, mida viivad läbi kvalifitseeritud spetsialistid ning mis põhinevad eelnevalt kindlaksmääratud õppekaval ja õpiväljunditel. Koolitusel peab osalema inimesi vähemalt kahest eri riigist ning selle käigus peavad osalejad saama suhelda teiste õppijate ja koolitajatega. Täiesti passiivset tegevust (näiteks loengute, kõnede või suurele sihtrühmale suunatud konverentside kuulamine) ei toetata.

Taotlejad peaksid meeles pidama, et kõik kursuste pakkujad on programmist „Erasmus+“ täielikult sõltumatud ning tegutsevad teenuseosutajatena turumajanduse tingimustes. Seepärast vastutab kursuste ja koolituse valiku eest taotlev organisatsioon. Taotlejad saavad valikul lähtuda alljärgnevatest kvaliteedistandarditest: https://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/resources/quality-standards-courses-under-key-action-1-learning-mobility-individuals_et.

Rahastamiskõlblikud osalejad

Rahastamiskõlblike osalejate hulka kuuluvad õpetajad, koolijuhid ja teised, mitteõpetavad eksperdid ja töötajad üldhariduse valdkonnas.

Rahastamiskõlblike mitteõpetavate töötajate hulka kuuluvad üldhariduse valdkonna töötajad, kes töötavad kas koolides (nt õpetajaabid, õppenõustajad, psühholoogid) või muudes üldhariduse valdkonnas tegutsevates organisatsioonides (nt kooliinspektorid, nõustajad, üldhariduse küsimustega tegelevad poliitikakoordinaatorid).

Osalejad peavad olema saatva organisatsiooni töötajad või tegema sellega regulaarselt koostööd, aidates ellu viia organisatsiooni põhitegevusi (nt väliskoolitajate, ekspertide või vabatahtlikena).

Kõigil juhtudel tuleb ülesanded, mis seovad osalejat saatva organisatsiooniga, dokumenteerida viisil, mis võimaldab riiklikul bürool seda seotust kontrollida (nt töö- või vabatahtliku töö lepingu, ülesande kirjelduse või muu sarnase dokumendi põhjal). Riiklikud bürood kehtestavad läbipaistva ja järjepideva korra selle kohta, mida mõeldakse riigi kontekstis aktsepteeritava töösuhte all ja mis dokumentidega tuleb seda tõendada.

Rahastamiskõlblikud toimumiskohad

Tegevus peab toimuma välismaal, st mõnes ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis.

Õppijate õpiränne

Võimalikud vormid

  • Kooliõpilaste rühmaviisiline õpiränne (2–30 päeva, rühmas peab olema vähemalt kaks õpilast)
  • Õpilaste lühiajaline õpiränne (10–29 päeva)
  • Õpilaste pikaajaline õpiränne (30–365 päeva)

Lisaks füüsilisele õpirändele saab kõiki õpilaste õpirände tegevusi põimida virtuaalse tegevusega. Eespool nimetatud miinimum- ja maksimumkestust kohaldatakse füüsilise õpirände osa suhtes.

Kooliõpilaste rühmaviisiline õpiränne: rühm õpilasi saatvast koolist saab õppida koos kaasõpilastega teises riigis. Õpilasi peavad kogu tegevuse ajal saatma ja nende õpiprotsessi suunama õpetajad või muud kvalifitseeritud haridustöötajad saatvast koolist. Vajaduse korral võivad saatvaid õpetajaid toetada veel teised täiskasvanud1 .

Kooliõpilaste lühiajaline õpiränne: õpilased saavad teatud perioodi jooksul õppida partnerkoolis välismaal või läbida praktika muus asjaomases organisatsioonis välismaal. Igale osalejale tuleb kindlaks määrata individuaalne õppeprogramm. Vähemate võimalustega osalejate korral võib õpirände miinimumkestus olla 2 päeva, kui see on põhjendatud.

Kooliõpilaste pikaajaline õpiränne: õpilased saavad teatud perioodi jooksul õppida partnerkoolis välismaal või läbida praktika muus asjaomases organisatsioonis välismaal. Igale osalejale tuleb kindlaks määrata individuaalne õppeprogramm. Kõigile osalejatele tuleb tagada kohustuslik väljasõidueelne koolitus ning kättesaadavaks tehakse täiendav korraldus- ja keeleõppetoetus.

Rahastamiskõlblikud osalejad

Osalevad õpilased peavad olema registreeritud saatva kooli haridusprogrammis2 .

Rahastamiskõlblikud toimumiskohad

Tegevus peab toimuma välismaal, st mõnes ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis.

Kooliõpilaste rühmaviisiline õpiränne peab toimuma vastuvõtvas koolis. Erandkorras võib tegevus toimuda mõnes muus kohas vastuvõtva kooli riigis, kui see on tegevuse sisu ja kvaliteedi seisukohast põhjendatud. Sel juhul ei käsitata vastuvõtvast koolist toimumiskohta reisimisega kaasnevaid kulusid riikidevahelise õpirände kuludena. Seepärast ei saa sel otstarbel taotleda lisarahastust.

Peale selle võib õpilaste rühmaviisiline õpiränne aset leida mõne Euroopa Liidu institutsiooni asukohas, kui tegevust korraldatakse ELi institutsioonis või koostöös sellega3 .

Olenemata toimumiskohast, peab rühmaviisilises õpirändes osalema õpilasi vähemalt kahest ELi liikmesriigist või programmiga liitunud kolmandast riigist.

Muud toetatavad tegevused

Võimalikud vormid

  • Ekspertide kutsumine (2–60 päeva)
  • Õpetajapraktikantide vastuvõtmine (10–365 päeva)
  • Ettevalmistavad külaskäigud

Ekspertide kutsumine: koolid saavad kutsuda välismaalt koolitajaid, õpetajaid, poliitikaeksperte või muid kvalifitseeritud spetsialiste, kes saavad aidata tõsta õpetamise ja õppimise taset vastuvõtvas koolis. Näiteks saavad kutsutud eksperdid koolitada koolitöötajaid, demonstreerida uusi õpetamismeetodeid või aidata kasutusele võtta häid korraldus- ja juhtimistavasid.

Õpetajapraktikantide vastuvõtmine: taotlevad organisatsioonid saavad vastu võtta õpetajapraktikante, kes soovivad tulla välismaale praktikale. Vastuvõttev organisatsioon saab toetust tegevuse korraldamiseks, ent osaleja reisikulud peaks katma ja individuaalset toetust andma saatev asutus (kes võib selleks samuti taotleda rahastust programmi „Erasmus+“ kaudu).

Ettevalmistavad külaskäigud: organisatsioonid saavad enne õpirändetegevuse toimumist korraldada ettevalmistava külaskäigu vastuvõtva partneri juurde. Ettevalmistavad külaskäigud ei kujuta endast eraldiseisvat tegevust, vaid tegemist on korraldustega töötajate või õppijate õpirände toetamiseks. Iga ettevalmistavat külaskäiku tuleb selgelt põhjendada ning need peavad aitama suurendada õpirändetegevuste kaasavust ja ulatust ning parandada nende kvaliteeti. Näiteks saab ettevalmistavaid külaskäike korraldada selleks, et valmistada paremini ette vähemate võimalustega osalejate õpirännet, alustada koostööd uue partnerorganisatsiooniga või valmistada ette pikemaajalisi õpirändetegevusi. Ettevalmistavaid külaskäike saab korraldada õppijate või töötajate ükskõik mis vormis õpirände puhul, välja arvatud kursused ja koolitus.

Rahastamiskõlblikud osalejad

Kutsutavad eksperdid võivad olla teisest ELi liikmesriigist või programmiga liitunud kolmandast riigist pärit isikud, kes saavad pakkuda kutsuva organisatsiooni vajaduste ja eesmärkide seisukohast olulist oskusteavet ja koolitust.

Õpetajapraktikantide vastuvõtmise projektides osalejad peavad olema mõne muu ELi liikmesriigi või programmiga liitunud kolmanda riigi õpetajakoolitusprogrammi (või muusse sarnasesse õpetajatele suunatud koolitusprogrammi) immatrikuleeritud üliõpilased või äsjalõpetanud4 .

Ettevalmistavaid külaskäike võivad teha kõik isikud, kes vastavad töötajate õpirände tegevuses osalemise tingimustele ning on kaasatud projekti korraldamisse. Erandkorras saavad pikaajalises õpirändes osalevad õppijad ning ükskõik mis tegevuses osalevad vähemate võimalustega osalejad osa võtta vastava tegevusega seotud ettevalmistavatest külaskäikudest.

Rahastamiskõlblikud toimumiskohad

Ettevalmistavad külaskäigud võivad toimuda ELi liikmesriikides ja programmiga liitunud kolmandates riikides.

Kutsutud ekspertide ja õpetajapraktikantide puhul on toimumiskoht alati toetust saav organisatsioon (sh konsortsiumi liikmed).

Lühiajalised üldhariduse valdkonna õpilaste ja töötajate õpirände projektid

Lühiajalised õpilaste ja töötajate õpirände projektid on lihtne ja konkreetne võimalus programmist „Erasmus+“ kasu saada. Nende projektide eesmärk on võimaldada organisatsioonidel vähese vaevaga korraldada teatavaid tegevusi ja omandada programmi raames kogemusi.

Lihtsuse huvides on lühiajaliste projektide kestus ja nendes osalejate arv piiratud. Lühiajalised projektid on avatud üksnes üksikorganisatsioonidele, mitte konsortsiumide koordinaatoritele. Akrediteeritud organisatsioonid ei saa lühiajalisteks projektideks rahastamist taotleda, kuna neil on programmi „Erasmus+“ rahastusele juba alaline juurdepääs.

Lühiajalise projekti taotlus sisaldab loendit ja kirjeldust tegevustest, mida taotlev organisatsioon kavatseb korraldada.

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Rahastamiskõlblikud organisatsioonid: kes võib esitada taotluse?

Taotluse võivad esitada järgmised organisatsioonid5 :

  1. koolieelsed lasteasutused, põhikoolid ja keskkoolid6 ;
  2. kohalikud ja piirkondlikud avaliku sektori asutused, koordineerivad asutused ning muud üldhariduse valdkonnas tegutsevad organisatsioonid.

Organisatsioonid, kellel on Erasmuse akrediteering üldhariduse valdkonnas, ei saa lühiajalisteks projektideks rahastamist taotleda.

Rahastamiskõlblikud riigid

Taotlevad organisatsioonid peavad olema asutatud ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis.

Kellele esitada taotlus?

Taotlus esitatakse selle riigi riiklikule büroole, kus taotlev organisatsioon on asutatud.

Taotluse esitamise tähtajad

1. taotlusvoor (kõigi riiklike büroode puhul): 23. veebruar kell 12.00.00 (keskpäev Brüsseli aja järgi).

2. taotlusvoor: riiklikud bürood võivad otsustada avada teise tähtaja (2. taotlusvoor). Sel juhul teavitab riiklik büroo taotlejaid sellest oma veebisaidil. 2. taotlusvooru puhul peavad taotlejad esitama oma taotluse hiljemalt 4. oktoobril kell 12.00.00 (keskpäev Brüsseli aja järgi).

Projektide alguskuupäevad

Projektide alguskuupäevad võivad olla järgmised:

  • taotlusvoor: sama aasta 1. juunist 31. detsembrini;
  • taotlusvoor (kui see on avatud): järgneva aasta 1. jaanuarist 31. maini.

Projekti kestus

6–18 kuud.

Taotluste arv

Ühes taotlusvoorus võib organisatsioon taotleda rahastamist ainult üheks lühiajaliseks üldhariduse valdkonna projektiks.

Organisatsioonid, kes saavad esimeses taotlusvoorus lühiajalisele projektile toetuse, ei või osaleda sama projektikonkursi teises taotlusvoorus.

Viie järjestikuse konkursiaasta jooksul võib organisatsioon saada lühiajalisteks üldhariduse valdkonna projektideks toetust kõige enam kolmel korral. Selle ülempiiri puhul ei võeta arvesse aastatel 2014–2020 saadud toetusi.

Võimalikud tegevused

Igat liiki tegevused üldhariduse valdkonnas. Üksikasjalik loend ja eeskirjad on esitatud jaotises „Tegevus“.

Projekti maht

Lühiajalise projekti taotlus võib hõlmata kuni 30 õpirändetegevuses osalejat.

Selle ülempiiri puhul ei võeta arvesse ettevalmistavaid külaskäike ega saatvate isikute osalemist.

Toetavad organisatsioonid

Selle meetme raames toetust saavat organisatsiooni võib toetada ükskõik milline hariduse ja koolituse valdkonnas tegutsev organisatsioon. Toetavate organisatsioonide roll ja kohustused tuleb ametlikult kindlaks määrata nende organisatsioonide ja toetust saava organisatsiooni kokkuleppel. Toetavate organisatsioonide panus peab kõikidel juhtudel vastama Erasmuse programmi kvaliteedistandarditele.

Hindamiskriteeriumid

Esitatud taotlusi hinnatakse 100 punkti skaalal, lähtudes allpool esitatud kriteeriumidest ja nende kaalust. Selleks et taotluse saaks rahuldada, peab see koguma:

  • vähemalt 60 punkti 100 maksimumpunktist ja
  • vähemalt poole maksimaalsest punktisummast igas kolmes hindamiskriteeriumide kategoorias.

Asjakohasus (maksimaalne punktisumma: 30)

Hinnatakse järgmist:

  • taotleja profiili, kogemuste, tegevuste ja õppijate sihtrühma asjakohasus üldhariduse valdkonna jaoks;
  • projektiettepaneku asjakohasus meetme eesmärkide saavutamisel;
  • projektiettepaneku asjakohasus järgmiste konkreetsete prioriteetide seisukohast:
    • uute tulijate ja vähemate kogemustega organisatsioonide toetamine;
    • õpilaste pikaajalises õpirändes osalejate toetamine;
    • vähemate võimalustega osalejate toetamine.

Projekti kavandamise kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 40)

Hinnatakse, kas:

  • projekti kavandatavad eesmärgid vastavad selgelt ja konkreetselt taotleva organisatsiooni, selle töötajate ja õppijate vajadustele;
  • kavandatavate tegevuste sisu ja eri liiki tegevuste vaheline tasakaal on projekti eesmärkide saavutamiseks sobivad;
  • iga kavandatava tegevuse jaoks on olemas selge töökava;
  • projekt hõlmab keskkonnasäästlikke ja keskkonna suhtes vastutustundlikke tavasid;
  • projektis rakendatakse digitaalseid vahendeid (eeskätt eTwinning) ja õppemeetodeid, et täiendada füüsilise õpirände tegevust ja parandada koostööd partnerorganisatsioonidega.

Järelmeetmete kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 30)

Hinnatakse, kas:

  • taotleja on selgelt kindlaks määranud ülesanded ja vastutusalad tegevuse elluviimiseks kooskõlas Erasmuse programmi kvaliteedistandarditega;
  • taotleja on kavandanud konkreetseid ja loogilisi samme selleks, et rakendada õpirändetegevuste tulemusi organisatsiooni igapäevases töös;
  • taotleja on ette näinud sobiva viisi projekti väljundite hindamiseks;
  • taotleja on kavandanud konkreetseid ja tõhusaid samme selleks, et levitada projekti tulemusi taotlevas organisatsioonis, jagada neid muude organisatsioonide ja avalikkusega ning avalikult tunnustada Euroopa Liidu rahastust.

Akrediteeritud asutuste projektid üldhariduse valdkonna õpilaste ja töötajate õpirändeks

Organisatsioonid, kellel on Erasmuse akrediteering üldhariduse valdkonnas, saavad taotleda rahastamist spetsiaalse, ainult nende jaoks avatud rahastussuuna kaudu. Kuna taotlused põhinevad varem heaks kiidetud Erasmuse kaval, ei ole vaja esitada tegevuste üksikasjalikku loendit ega kirjeldust. Selle asemel keskendutakse taotlustes järgmiste tegevuste jaoks vajaliku eelarve prognoosimisele.

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Rahastamiskõlblikud organisatsioonid: kes võib esitada taotluse?

Taotluse võib esitada organisatsioon, kellel on kehtiv Erasmuse akrediteering üldhariduse valdkonnas.

Õpirändekonsortsium

Organisatsioonid, kellel on Erasmuse akrediteering õpirändekonsortsiumi koordinaatorina, peavad taotlema õpirändekonsortsiumi toetust.

Taotluse osana tuleb esitada õpirändekonsortsiumi liikmete nimekiri; konsortsiumil peab lisaks koordinaatorile olema vähemalt üks liikmesorganisatsioon.

Õpirändekonsortsiumi liikmeks võib saada mis tahes organisatsioon, kes vastab sama valdkonna Erasmuse akrediteeringu saamise kriteeriumidele. Kõik kavandatavad konsortsiumi liikmesorganisatsioonid peavad olema samast ELi liikmesriigist või programmiga liitunud kolmandast riigist kui õpirändekonsortsiumi koordinaator7 .

Konsortsiumi liikmetelt ei nõuta Erasmuse akrediteeringut.

Õpirändekonsortsiumis osalevad organisatsioonid võivad sama projektikonkursi raames saada üldhariduse valdkonnas rahastust kuni kahe 1. põhimeetme toetuslepingu alusel. Seega võivad üldhariduse valdkonna organisatsioonid, kes saavad toetust lühiajalise projekti või akrediteeritud asutuse projekti jaoks, osaleda lisaks liikmesorganisatsioonina üksnes ühes üldhariduse valdkonna õpirändekonsortsiumis. Muud organisatsioonid võivad osaleda kuni kahes õpirändekonsortsiumis.

Kellele esitada taotlus?

Taotlus esitatakse selle riigi riiklikule büroole, kus taotlev organisatsioon on asutatud.

Taotluse esitamise tähtaeg

23. veebruar kell 12.00.00 (keskpäev Brüsseli aja järgi).

Projekti alguskuupäev

Sama aasta 1. juuni.

Projekti kestus

Kõigi akrediteeritud asutuste projektide esialgne kestus on 15 kuud. 12 kuu möödudes on kõigil toetusesaajatel võimalik pikendada projekti kestust nii, et see kestaks kokku 24 kuud.

Taotluste arv

Akrediteeritud organisatsioonid võivad esitada ainult ühe taotluse taotlusvooru kohta.

Võimalikud tegevused

Igat liiki tegevused üldhariduse valdkonnas. Üksikasjalik loend ja eeskirjad on esitatud jaotises „Tegevus“.

Projekti maht

Akrediteeritud asutuste projektides osalejate arv ei ole piiratud, v.a eelarvevahendite eraldamise etapis kindlaks määratavad piirangud.

Eelarvevahendite eraldamine

Taotleja Erasmuse kava kvaliteeti on juba hinnatud akrediteeringu taotlemise etapis ning eelarvevahendite eraldamise etapis seega kvalitatiivset hindamist ei toimu. Rahastatakse kõiki rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele vastavaid toetustaotlusi.

Toetuse maksimumsumma sõltub mitmest tegurist:

  • akrediteeritud taotlejatele eraldamiseks kättesaadav kogueelarve;  
  • taotletavad tegevused (sh nende elluviimiseks vajaliku eelarve prognoos);
  • toetuse põhi- ja maksimumsumma;
  • alljärgnevad eraldamiskriteeriumid: taotleja tulemuslikkus, poliitikaprioriteedid ja geograafiline tasakaal (kui riiklik büroo seda põhimõtet kohaldab).

Üksikasjalikud eeskirjad toetuse põhi- ja maksimumsummade, eraldamiskriteeriumide punktisummade, iga kriteeriumi kaalu, eraldamismeetodi ja akrediteeritud projektidele ettenähtud eelarve kohta avaldab riiklik büroo enne konkursi tähtaega.

Millised on rahastamiseeskirjad?

Lühiajaliste projektide ja akrediteeritud asutuste projektide suhtes kohaldatakse järgmisi rahastamiseeskirju.

Korraldustoetus

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Õpirändetegevuste elluviimisega otseselt seotud kulud, mida muud kulukategooriad ei hõlma.

Kulusid võivad kaasa tuua näiteks: osalejate (pedagoogiline, kultuuriline jne) ettevalmistamine, mentorlus, seire ja toetamine õpirändetegevuse ajal, põimitud meetmete virtuaalsete komponentide jaoks vajalikud teenused, seadmed ja töövahendid, õpiväljundite tunnustamine, tulemuste jagamine ja Euroopa Liidu rahastuse avalikkusele nähtavaks tegemine.

Korraldustoetus on ette nähtud nii saatva kui ka vastuvõtva organisatsiooni kulude katmiseks (v.a töötajate õpiränne kursustel ja koolitustel osalemiseks). Saadud toetuse jagamises lepivad saatev ja vastuvõttev organisatsioon omavahel kokku.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse osalejate arv.

Summa

100 eurot

  • Rühmaviisilise õpirände puhul õpilase kohta, maksimaalselt 1 000 eurot rühma kohta
  • Töötajate kursuste ja koolitusega seotud õpirändes osaleja kohta
  • Kutsutud eksperdi kohta
  • Õpetajapraktikandi kohta

350 eurot;alates sama liiki tegevuse sajandast osalejast 200 eurot

  • Õpilaste lühiajalises õpirändes osaleja kohta
  • Töötajate töövarjutamise ning õpetamis- ja koolituslähetustega seotud õpirändes osaleja kohta

500 eurot

  • Õpilaste pikaajalises õpirändes osaleja kohta

Reisitoetus

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Toetus, mis aitab katta osalejate ja neid saatvate isikute kulud seoses reisimisega lähtekohast tegevuse toimumiskohta ja tagasi.

Lisaks: pikaajalises õpirändes osalevate õpilaste puhul toetus, mis aitab katta osalejate ja neid saatvate isikute kulud seoses reisimisega lähtekohast väljasõidueelse koolituse toimumiskohta ja tagasi.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse sihtkoha kaugus ja inimeste arv.

Taotleja peab märkima lähtekoha ja tegevuse toimumise koha lennuvahemaa,8  kasutades Euroopa Komisjoni pakutavat vahemaa kalkulaatorit9 .

Summa

Sihtkoha kaugus Sihtkoha kaugus Keskkonnasäästlik reisimine
10 – 99 km 23 EUR  
100 – 499 km 180 EUR 210 EUR
500 – 1999 km 275 EUR 320 EUR
2000 – 2999 km 360 EUR 410 EUR
3000 – 3999 km 530 EUR 610 EUR
4000 – 7999 km 820 EUR  
8000 km või enam 1500 EUR  

Individuaalne toetus

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Osalejate ja saatvate isikute10  elamiskulud tegevuse ajal.

Kui vajalik, on rahastamiskõlblikud tegevusele eelneval ja järgneval reisimisel tekkivad elamiskulud maksimaalselt kahe reisipäeva ulatuses, kui osalejad ja saatvad isikud saavad tavapärase reisimise toetust, ja maksimaalselt kuue lisapäeva ulatuses keskkonnasäästliku reisimise toetuse korral.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse isikute arv, viibimise kestus ja vastuvõttev riik11 .

Summa

Osalejate kategooria 1. rühma riigid 2. rühma riigid 3. rühma riigid
Töötajad 90 - 180 EUR 80 - 160 EUR 70 - 140 EUR
Kooliõpilased 40 - 80 EUR 35 - 70 EUR 30 - 60 EUR

Need on baasmäärad tegevuse päeva kohta. Iga riiklik büroo määrab täpse baasmäära lubatud vahemikus.

Baasmäära alusel makstakse kuni meetme 14. päevani. Alates tegevuse 15. päevast makstav summa moodustab 70 % baasmäärast. Makstavad summad ümardatakse lähima täiseuroni.

Kaasamistoetus

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Kaasamistoetus organisatsioonidele: kulud, mis on seotud õpirändetegevuste korraldamisega vähemate võimalustega osalejatele.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse vähemate võimalustega osalejate arv.

Summa

100 eurot osaleja kohta

Kaasamistoetus osalejatele: lisakulud, mis on otseselt seotud vähemate võimalustega osalejate ja neid saatvate isikutega (sealhulgas põhjendatud reisi- ja elamiskulud, kui nendele osalejatele ei ole toetust taotletud reisi- ja individuaalse toetuse eelarvekategooriatest).

Rahastamismehhanism: tegelikud kulud.

Eraldamisel kohaldatav reegel: taotleja peab taotlust põhjendama ja riiklik büroo peab selle heaks kiitma.

Summa

100% rahastamiskõlblikest kuludest

Ettevalmistavad külaskäigud

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Reisi- ja elamiskulud ettevalmistaval külaskäigul osalemise ajal.

Rahastamismehhanism: ühikuhinnad.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse osalejate arv.

Summa

575 eurot osaleja kohta, kuni kolm osalejat ühe külaskäigu kohta.

Kursusetasud

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Kulud kursuste ja koolituste osalustasude katmiseks.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse tegevuse kestus.

Summa

80 eurot päevas osaleja kohta; ühe toetuslepingu alusel võib töötaja saada kursusetasude katmiseks maksimaalselt 800 eurot.

Keeleõppetoetus

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Kulud seoses keeleõppematerjalide ja keelekoolituse võimaldamisega osalejatele, kellel on vaja täiendada tegevuse ajal õppimiseks või koolituseks kasutatava keele oskust.

Keeleõppetoetust võivad saada töötajad, kelle õpirändeperiood kestab kauem kui 30 päeva, ning lühi- ja pikaajalises individuaalses õpirändes osalevad õppijad. Toetust makstakse üksnes juhul, kui osaleja ei saa veebipõhist keeletuge, kuna vajalik keel või tase ei ole kättesaadav. Viimati nimetatud tingimust ei kohaldata õpilaste pikaajalises õpirändes osalejatele pakutava lisatoetuse suhtes.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse osalejate arv.

Summa

150 eurot osaleja kohta

Lisaks: 150 euro suurune keeleõppe lisatoetus õpilaste pikaajalises õpirändes osaleja kohta.

Erakorralised kulud

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Kulud, mis on seotud finantstagatise andmisega, kui riiklik büroo seda nõuab.

Osalejate ja neid saatvate isikute suured reisikulud, mida suure geograafilise vahemaa või muude takistuste tõttu ei saa katta tavapärase reisitoetusega.

Kulud, mis on seotud viisa, elamislubade, vaktsineerimiste ja arstitõenditega.

Rahastamismehhanism: tegelikud kulud.

Eraldamisel kohaldatav reegel: taotleja peab taotlust põhjendama ja riiklik büroo peab selle heaks kiitma. Suurte reisikuludega on tegemist juhul, kui ühikuhindadel põhinev reisitoetus ei kata 70% osalejate reisikuludest.

Summa

Finantstagatisega seotud kulud: 80% rahastamiskõlblikest kuludest.

Suured reisikulud: 80% rahastamiskõlblikest reisikuludest.

Kulud, mis on seotud viisa, elamislubade, vaktsineerimiste ja arstitõenditega: 100% rahastamiskõlblikest kuludest.

  • 1 Igal juhul vastutavad saatvad ja vastuvõtvad koolid selle eest, et tegevuses järgitakse kõiki saatvas ja vastuvõtvas riigis kohaldatavaid eeskirju ja õigusnorme.
  • 2 Igas ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis kehtestab rahastamiskõlblike haridusprogrammide määratluse riigi pädev asutus ning see avaldatakse asjaomase riikliku büroo veebisaidil.
  • 3 Euroopa Liidu institutsioonide asukohad on Brüssel, Frankfurt, Luxembourg, Strasbourg ja Haag. ELi institutsioonide asukohas toimuvat tegevust käsitatakse riikidevahelise õpirändena ning selleks on võimalik taotleda rahastust (nagu on kirjeldatud jaotises „Millised on rahastamiseeskirjad?“) kõigi osalejate jaoks, olenemata nende päritoluriigist.
  • 4 Äsjalõpetanud võivad osaleda kuni 12 kuu jooksul pärast lõpetamist. Kui osalejad on pärast lõpetamist läbinud kohustusliku tsiviil- või sõjaväeteenistuse, pikendatakse rahastamiskõlblikkuse perioodi teenistuse kestuse aja võrra.
  • 5 Igas ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis kehtestab rahastamiskõlbliku organisatsiooni määratluse riigi pädev asutus ning see avaldatakse asjaomase riikliku büroo veebisaidil koos vastavate näidetega.
  • 6 Sh alusharidus- ja lapsehoiuteenuseid osutavad organisatsioonid. Eristaatusega koolid ja mõne teise riigi ametiasutuse järelevalve all tegutsevad koolid (nt prantsuse lütseumid või saksa koolid) peavad võib-olla esitama taotluse järelevalvet tegeva riigi riiklikule büroole. Täpsemat teavet iga juhtumi kohta saab riiklikult büroolt vastuvõtvas riigis või asjaomase ametiasutuse riigis.
  • 7 Eristaatusega koolid ja mõne teise riigi ametiasutuse järelevalve all tegutsevad koolid (nt prantsuse lütseumid või saksa koolid) võivad osaleda õpirändekonsortsiumides, mida juhivad kooli üle järelevalvet tegeva riigi riikliku büroo akrediteeritud organisatsioonid. Sellegipoolest ei või nad osaleda kahe eri riigi riikliku büroo hallatavates konsortsiumides või lühiajalistes projektides.
  • 8 Näiteks kui osaleja on pärit Madridist (Hispaania) ja tegevus toimub Roomas (Itaalia), arvutab taotleja vahemaa Madridist Rooma (1 365,28 km) ning valib seejärel vastava sihtkoha kauguse vahemiku (st 500–1 999 km).
  • 9 https://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/resources/distance-calculator_et.
  • 10 Saatvate isikute puhul kehtivad samad määrad mis töötajate korral. Kui erandjuhtudel peab saatev isik jääma välismaale kauemaks kui 60 päevaks, toetatakse 60päevast perioodi ületaval ajal täiendavaid elamiskulusid kaasamistoetuse rubriigist.
  • 11

    Vastuvõtvate riikide rühmad:

    1. rühma riigid: Iirimaa, Island, Liechtenstein, Luksemburg, Norra, Rootsi, Soome, Taani;

    2. rühma riigid: Austria, Belgia, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Küpros, Madalmaad, Malta, Prantsusmaa, Portugal, Saksamaa;

    3. rühma riigid: Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Leedu, Läti, Poola, Põhja-Makedoonia, Rumeenia, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Türgi, Ungari

Tagged in:  School education