Selle kõrgharidusvaldkonna õpirände meetmega toetatakse üliõpilaste füüsilist ja põimitud õpirännet olenemata erialast ja õppetasandist (lühike õppetsükkel, bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõpe). Üliõpilased saavad välismaal õppida partnerkõrgkoolis või läbida praktika ettevõttes, uurimisinstituudis, laboris, organisatsioonis või muus asjakohases töökeskkonnas. Samuti saavad üliõpilased kombineerida välismaal läbitud õppeperioode praktikaga; see võimaldab veelgi tõhustada õpiväljundeid ja soodustab valdkonnaüleste oskuste arengut. Ehkki üliõpilasi julgustatakse osalema eeskätt pikaajalises füüsilises õpirändes, tunnistatakse selle meetme puhul vajadust pakkuda kestuse mõttes paindlikumaid füüsilise õpirände võimalusi, et kõigil üliõpilastel oleks programmile juurdepääs, olenemata nende taustast, asjaoludest ja erialast.

Samuti innustatakse selle meetmega kõrgkoolide õppejõude ja haldustöötajaid võtma osa täienduskoolitusest välismaal ning julgustatakse ettevõtete töötajaid õpetama ja koolitama üliõpilasi või töötajaid kõrgkoolides. See tegevus võib hõlmata nii õpetamist kui ka b koolitusperioode (nt töövarjutamine, vaatlusperioodid, koolituskursused).

Peale selle toetatakse selle meetmega põimitud intensiivprogramme, mis võimaldavad kõrgkoolidel koostöös välja töötada põimitud õpirände õppekavasid ning tegevusi nii üliõpilastele kui ka akadeemilistele ja haldustöötajatele.

Meetme eesmärgid

Selle meetme eesmärk on aidata kaasa ülemaailmse haardega Euroopa haridusruumi loomisele ning tugevdada kõrghariduse ja teadusuuringute valdkonna vastastikust seost.

Samuti püütakse meetmega edendada tööalast konkurentsivõimet, sotsiaalset kaasatust, kodanikuosalust, innovatsiooni ja keskkonnasäästlikkust nii Euroopas kui ka mujal, pakkudes kõikidele üliõpilastele – olenemata erialast ja õppetasandist – võimalust õppida oma õpingute raames välismaal või osaleda välismaal praktikas. Meetme eesmärk on:

• tutvustada üliõpilastele erinevaid seisukohti, teadmisi, õpetamis- ja uurimismeetodeid ning töötavasid nende erialal Euroopa ja rahvusvahelises kontekstis;
• arendada valdkonnaüleseid oskusi, nagu suhtlus- ja keeleoskus, kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamise oskus, kultuuridevahelised ja uurimisoskused;
• arendada tulevikku suunatud oskusi, näiteks digi- ja roheoskused, mis võimaldavad neil toime tulla probleemidega nii praegu kui ka edaspidi;
• soodustada isiklikku arengut, näiteks arendada võimet kohaneda uute olukordadega ja suurendada enesekindlust.

Samuti on eesmärk pakkuda töötajatele – sealhulgas ettevõtete töötajatele – võimalust osana kutsealasest arengust õpetada või osaleda koolitusel välismaal, et

• jagada oma oskusteavet; 
• omandada kogemusi uutes õpetamiskeskkondades;
• omandada uusi uuenduslikke pedagoogilisi ja õppekava koostamisega seotud oskusi, samuti digioskusi;
• suhelda kolleegidega välismaal, et kavandada ühistegevust programmi eesmärkide saavutamiseks;
• vahetada häid tavasid ja soodustada kõrgkoolide koostööd;
• valmistada üliõpilasi paremini ette tööeluks.

Peale selle püütakse soodustada riikide- ja erialadevaheliste õppekavade koostamist ning ka uuenduslike õpi- ja õpetamismeetodite väljatöötamist, sealhulgas veebipõhine koostöö, uurimispõhine õpe ja konkreetsetele ühiskondlikele ülesannetele suunatud probleemipõhised lähenemisviisid.

Kuidas kasutada programmi „Erasmus+“ kõrgharidusvaldkonna õpirände võimalusi?

Taotlev organisatsioon peab olema asutatud ELi liikmesriigis või Erasmus+ programmiga liitunud kolmandas riigis ning sellel peab olema kehtiv kõrgharidusvaldkonna akrediteering. Organisatsioon võib esitada taotluse kas eraldiseisva kõrgkoolina (selleks on vajalik Erasmuse kõrgharidusharta (ECHE)) või õpirändekonsortsiumi nimel (selleks on vajalik konsortsiumi akrediteering).

Organisatsiooni eraldiseisev akrediteering – Erasmuse kõrgharidusharta

Kõrgkoolidele peab olema antud Erasmuse kõrgharidusharta (ECHE)1 enne, kui nad esitavad asjaomasele programmi „Erasmus+“ riiklikule büroole õpirändeprojekti taotluse. Kirjutades alla Erasmuse kõrgharidushartale, kohustuvad kõrgkoolid pakkuma õpirändeprojektides osalejatele kogu vajalikku tuge, sh keelelist ettevalmistust. Õpirändes osalejad saavad kasutada veebipõhist keeletuge oma võõrkeeleoskuse parandamiseks enne õpirännet ja/või selle ajal.

Muude Erasmuse kõrgharidusharta põhimõtete järgimise kõrval peab kõrgkool tagama, et õppimise ja õpetamise eesmärgil ette võetav õpiränne toimuks üksnes kõrgkoolide vahel eelnevalt sõlmitud lepingu raamistikus ning et tulevasi osalejaid valitakse ja õpirändetoetusi antakse õiglasel, läbipaistval, sidusal ja dokumenteeritud viisil kooskõlas riikliku bürooga sõlmitud toetuslepingus sätestatuga. Selliseid õiglasi ja läbipaistvaid menetlusi tuleb rakendada kõigis õpirände etappides ning osalejate teabenõuetele/kaebustele vastamisel. Kõrgkool peab tagama, et ainepunktide omandamisega seotud õpirändeperioodi (lühiajaline õpiränne) eest ei võetaks tasu ning et õpirändele saabuvatelt üliõpilastelt ei võetaks õppemaksu ega tasu registreerimise, eksamite, laboriruumidele ega raamatukogule juurdepääsu eest. Pärast õpirännet peab kõrgkool samuti automaatselt ja täielikult tunnustama välismaal veedetud õppeperioodi väljundeid.

Erasmuse kõrgharidushartat täiendavad harta suunised2 millest kõrgkoolid saavad harta põhimõtete rakendamisel juhinduda. Kõrgkoolid peavad hartast ja seda toetavatest suunistest nõuetekohaselt kinni pidama kõigi selliste meetmete elluviimisel, mille korral on kõnealune akrediteering nõutav. Sel eesmärgil on kättesaadavaks tehtud Erasmuse kõrgharidusharta enesehindamisvahend,3 mille abil kõrgkoolid saavad hinnata oma tulemuslikkust Erasmuse kõrgharidusharta põhimõtete järgimisel ja teha kindlaks parandamist vajavad valdkonnad. Samuti saavad nad soovitusi edasiseks arenguks.

Ehkki programmivälistes kolmandates riikides asuvad kõrgkoolid Erasmuse kõrgharidushartale4 alla kirjutada ei saa, peavad nad järgima harta põhimõtteid. Seepärast tuleb rahvusvahelise õpirände kõrgkoolidevahelises lepingus sõnaselgelt käsitleda selliseid küsimusi nagu õiglane ja läbipaistev osalejate valik, õpiväljundite tunnustamine ning vajalik tugi õpirändeprojektides osalejatele.

Rühmaviisiline akrediteering – kõrgharidusvaldkonna õpirändekonsortsiumide Erasmuse akrediteering

Kõrgharidusvaldkonna õpirändeprojekti taotlusi võivad lisaks eraldiseisvatele kõrgkoolidele esitada ka kõrgkoolide rühmad. Seda rühma nimetatakse õpirändekonsortsiumiks. Õpirändekonsortsiumil peab olema kõrgharidusvaldkonna õpirändekonsortsiumide Erasmuse akrediteering.

Õpirändekonsortsiumi koordinaator taotleb õpirändekonsortsiumi nimel kõrgharidusvaldkonna õpirändekonsortsiumide Erasmuse akrediteeringut ja programmi „Erasmus+“ toetust. Selle akrediteeringu annab sama riiklik büroo, kes hindab kõrgharidusvaldkonna õpirändeprojekti rahastamise taotlust. Akrediteerimistaotluse ja õpirändeprojektide toetustaotluse võib esitada sama projektikonkursi raames. Õpirändeprojektidega seotud toetust antakse siiski vaid nendele kõrgkoolide ja organisatsioonide rühmadele, kes läbivad edukalt akrediteerimisprotsessi.

Konsortsiumi akrediteeringu saamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused.

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Rahastamiskõlblikud osalevad organisatsioonid

Kõrgharidusvaldkonna õpirändekonsortsium võib koosneda järgmistest osalevatest organisatsioonidest:

• kõrgkoolid, kellel on kehtiv Erasmuse kõrgharidusharta;
• ükskõik milline tööturul või hariduse, koolituse ja noorte valdkonnas tegutsev avaliku või erasektori organisatsioon.

Iga osalev organisatsioon peab olema asutatud mõnes ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis. Õpirändekonsortsium ei tohi olla asutatud programmivälises kolmandas riigis.

Konsortsiumi akrediteeringu taotlemisel tuleb ära märkida kõik õpirändekonsortsiumi liikmesorganisatsioonid.

Kes võib esitada taotluse?

Iga rahastamiskõlblik osalev organisatsioon võib tegutseda koordinaatorina ja esitada taotluse kõikide konsortsiumi kaasatud organisatsioonide nimel.

Osalevate organisatsioonide arv

Õpirändekonsortsiumi peab kuuluma vähemalt kolm rahastamiskõlblikku osalevat organisatsiooni, kellest kaks peavad olema kõrgkoolid.

Konsortsiumi akrediteeringu kehtivus

Kogu programmiperiood.

Kui akrediteering on saadud, tuleb õpirändekonsortsiumi koosseisus oluliste muutuste toimumisel esitada uus akrediteerimistaotlus.

Kellele esitada taotlus?

Selle riigi riiklikule büroole, kus taotlev organisatsioon on asutatud.

Millal esitada taotlus?

Taotlejad peavad esitama oma akrediteerimistaotluse hiljemalt 23. veebruaril kell 12.00.00 (keskpäev Brüsseli aja järgi) projektide puhul, mida hakatakse ellu viima sama aasta või järgnevate aastate 1. juunist.

Kuidas esitada taotlus?

Üksikasjalik teave taotluse esitamise kohta on esitatud käesoleva juhendi C osas.

Hindamiskriteeriumid

Akrediteerimistaotlust hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel.

Konsortsiumi asjakohasus - (maksimaalne punktisumma: 30)

• Projekti asjakohasus, võttes arvesse: 
  • meetme eesmärke;
  • konsortsiumis osalevate organisatsioonide ja individuaalsete osalejate vajadusi ning eesmärke.
• Projekti sobivus selleks, et 
  • võimaldada osalejatel saavutada kvaliteetseid õpiväljundeid;
  • tugevdada konsortsiumis osalevate organisatsioonide suutlikkust ja rahvusvahelist haaret;
  • pakkuda ELi tasandil lisaväärtust tulemuste kaudu, mida kõrgkoolid ei suudaks saavutada eraldi tegutsedes.

Konsortsiumi koosseisu ja koostöökorralduse kvaliteet - (maksimaalne punktisumma: 20)

• Hinnatakse järgmist: 
  • kas konsortsiumis on saavutatud sobiv kooslus saatvatest kõrgkoolidest ja vajaduse korral muid sotsiaal-majanduslikke sektoreid esindavatest osalevatest organisatsioonidest, kellel on sellised omadused, kogemused ja oskusteave, mis on vajalikud selleks, et saavutada edukalt tulemused projekti kõikide aspektide puhul;
  • konsortsiumi koordinaatori varasemad kogemused seoses konsortsiumi või sarnast liiki projekti juhtimisega;
  • rollide, vastutuse ja ülesannete/ressursside selge jaotus ning see, mil määral väljendab see kõikide osalevate organisatsioonide pühendumist ja aktiivset osalust;
  • mil määral on ülesanded/ressursid koondatud ja jagatud;
  • vastutusalade selgus lepingu ja finantsjuhtimisega seotud küsimuste puhul;
  • mil määral kaasab konsortsium meetmesse uusi tulijaid ja vähemate kogemustega organisatsioone.

Konsortsiumi tegevuse ülesehituse ja elluviimise kvaliteet - (maksimaalne punktisumma: 20)

• Õpirändeprojekti kõikide etappide (ettevalmistused, õpirändetegevuse elluviimine ja järelmeetmed) selgus, täielikkus ja kvaliteet;
• praktiliste korralduste ning juhtimis- ja toetamismeetodite (nt vastuvõtvate organisatsioonide leidmine, osalejate kokkuviimine, teavitamine, keeletugi ja kultuuridevahelise suhtlusega seotud tugi, seire) kvaliteet;
• osalevate organisatsioonide vahelise ja teiste asjaomaste sidusrühmadega toimuva koostöö, koordineerimise ning teabevahetuse kvaliteet;
• kui see on asjakohane, osalejate õpiväljundite tunnustamise ja valideerimise korra kvaliteet ning Euroopa läbipaistvus- ja tunnustamisvahendite järjepidev kasutamine;
• kui see on asjakohane, õpirändetegevuses osalejate väljavalimise ja vähemate võimalustega isikute õpirändetegevuses osalemise edendamisega seotud meetmete sobivus.

Mõju ja tulemuste levitamine -(maksimaalne punktisumma: 30)

• Konsortsiumi juhitavate tegevuste tulemuste hindamiseks võetavate meetmete kvaliteet.
• Projekti võimalik mõju: 
  • osalejatele ja osalevatele organisatsioonidele projekti ajal ning pärast projekti lõppu;
  • muudele kui projektis otseselt osalevatele organisatsioonidele ja isikutele institutsioonilisel, kohalikul, piirkondlikul, riigi ja/või rahvusvahelisel tasandil.
• Nende meetmete asjakohasus ja kvaliteet, mille eesmärk on levitada konsortsiumi juhitavate tegevuste tulemusi osalevate organisatsioonide ja partnerite seas ning laiemalt.

Akrediteerimist kaalutakse üksnes selliste taotluste korral, mis koguvad kokku vähemalt 60 punkti. Veelgi enam, need peavad koguma vähemalt poole maksimaalsest punktisummast iga hindamiskriteeriumi kohta.

Projekti kavandamine

Taotlev organisatsioon esitab taotluse õpirändeprojekti toetuse saamiseks, allkirjastab toetuslepingu ja täidab seda ning annab aru.

Õpirändeprojektis on organisatsioonidel järgmised rollid ja ülesanded.

• Saatev organisatsioon vastutab üliõpilaste/töötajate väljavalimise ja nende välismaale saatmise eest. Need kohustused hõlmavad ka õpirändeperioodi toetuste maksmist (osalejatele ELi liikmesriikides ja programmiga liitunud kolmandates riikides), ettevalmistusi, seiret ja automaatset tunnustamist.
• Vastuvõtva organisatsiooni ülesanne on võtta välismaalt saabuvad üliõpilased/töötajad vastu ja pakkuda neile õppe-/praktika- või koolitusprogrammi või saada osa nende õpetamistegevusest. Need kohustused hõlmavad ka toetuste maksmist (programmivälistest kolmandatest riikidest pärit osalejatele).
• Vahendav organisatsioon on organisatsioon, mis tegutseb ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmanda riigi tööturul või hariduse, koolituse ja noorte valdkonnas. See organisatsioon võib olla õpirändekonsortsiumi liige, kuid ei ole saatev organisatsioon. Kõnealuse organisatsiooni roll võib olla jagada ja hõlbustada saatvate kõrgkoolide haldusmenetlusi ning aidata seoses pakutavate praktikavõimalustega sobitada õpilaste profiile paremini ettevõtjate vajadustega ja valmistada osalejaid ühiselt ette.

Saatev ja vastuvõttev organisatsioon koos üliõpilaste/töötajatega peavad kokku leppima üliõpilaste tegevuses (sõlmima õppelepingu) või töötajate tegevuses (sõlmima õpirändelepingu) enne õpirändeperioodi algust. Nendes lepingutes määratakse kindlaks välismaal veedetava õpirändeperioodi sisu ja täpsustatakse iga lepinguosalise ametliku tunnustamise nõudeid. Õigused ja kohustused on sätestatud toetusesaaja ja osaleja sõlmitud toetuslepingus. Kui tegevuses lepivad kokku kaks kõrgkooli (üliõpilaste õpiränne õppimise eesmärgil, sh põimitud õpiränne, ja töötajate õpiränne õpetamise eesmärgil), tuleb enne vahetuste algust sõlmida leping saatva ja vastuvõtva asutuse vahel.

Horisontaalsed mõõtmed

Õpirändeprojekti kavandades tuleb tugevdada alljärgnevaid horisontaalseid mõõtmeid.

Kaasamine ja mitmekesisus kõrgharidusvaldkonna õpirändes

Selleks et teha juurdepääs üliõpilaste ja töötajate õpirändele võimalikult hõlpsaks, peavad kõrgkoolid kooskõlas Erasmuse kõrgharidusharta põhimõtetega tagama võrdse ja õiglase juurdepääsu ning võimalused praegustele ja võimalikele osalejatele, olenemata nende taustast. See tähendab, et kaasata tuleb vähemate võimalustega osalejaid, näiteks füüsilise puude, vaimse tervise häire ja muude terviseprobleemidega inimesed, lapsevanematest üliõpilased, töötavad või tippsportlasest üliõpilased ning kõigi õpirändeprojektides alaesindatud erialade üliõpilased. Selle põhimõtte järgimiseks on oluline kehtestada sellised sisemised valikumenetlused, milles võetakse arvesse võrdseid võimalusi ja kaasatust ning hinnatakse taotlejate saavutusi ja motiveeritust terviklikul viisil. Peale selle innustatakse kõrgkoole töötama välja integreeritud õpirände võimalusi, näiteks lõimides need õppekavadesse, et soodustada kõikide erialade üliõpilaste osalust. Sellega seoses võib kasu olla põimitud õpirände võimalustest, mis võivad mõnele üksikisikule või üliõpilaste rühmale sobida paremini. Seda silmas pidades on kaasamise ja mitmekesisuse seisukohast kasulik, kui kõrgkoolis on olemas kaasamisküsimustega tegelev ametnik, kes võib näiteks aidata suurendada teadlikkust, töötada välja teabevahetus- ja teavitusstrateegiaid, tagada asjaomaste kolleegidega koostöös piisava toe õpirändeperioodi kestel ning aidata hõlbustada kaasamise ja mitmekesisuse valdkonna oskusteabega asjaomaste töötajate koostööd asutuses.

Keskkonnasäästlikkus ja keskkonnahoidlikud tavad kõrgharidusvaldkonna õpirändes

Kooskõlas Erasmuse kõrgharidusharta põhimõtetega peavad kõrgkoolid edendama kõikides programmiga seotud tegevustes keskkonnasõbralikke tavasid. See tähendab õpirände jaoks säästvate transpordivahendite kasutamise edendamist, aktiivsete meetmete võtmist selleks, et korraldada programmi „Erasmus+“ raames toimuva õpirändega seotud üritusi, konverentse ja kohtumisi keskkonnasõbralikumal viisil, ning paberkandjapõhiste haldusprotsesside asendamist digitaalsete protsessidega (kooskõlas Euroopa üliõpilaspileti algatuse normide ja ajakavaga). Samuti peaksid kõrgkoolid suurendama kõigi osalejate teadlikkust mitmesugustest meetmetest, mida nad saavad välismaal viibides võtta oma õpirändetegevusega seotud CO2 jalajälje ja keskkonnajalajälje vähendamiseks, ning jälgima üliõpilaste ja töötajate õpirände tegevuste keskkonnasäästlikkuse suurendamiseks tehtavaid edusamme.

Digipööre ning digiõpe ja -oskused kõrgharidusvaldkonna õpirändes

Kooskõlas Erasmuse kõrgharidusharta põhimõtetega peaksid kõrgkoolid üliõpilaste õpirände haldamiseks kasutusele võtma digitaalsed lahendused, järgides Euroopa üliõpilaspileti algatuse tehnilisi norme. See tähendab, et programmis osalevad kõrgkoolid peavad ühendama oma süsteemi paberivaba Erasmuse võrku, et nad saaksid niipea, kui asjaomased funktsioonid kasutusele võetakse, vahetada õpirändega seotud andmeid ning hallata veebipõhiseid õppelepinguid ja digitaalseid kõrgkoolidevahelisi lepinguid5 . Õpirände digitaalse haldamise kasutuselevõtuks saavad kõrgkoolid kasutada oma korraldustoetuse vahendeid. Asutused peaksid edendama põimitud õpirännet ehk füüsilise ja virtuaalse komponendi ühitamist asutuses, et pakkuda paindlikumaid õpirände võimalusi, täiendada õpiväljundeid ning suurendada füüsilise õpirände mõju. Põimitud õpirändetegevuse puhul peavad kõrgkoolid tagama tegevuse kvaliteedi ning põimitud õpirändes, sealhulgas selle virtuaalses osas, osalemise ametliku tunnustamise. Samuti peaksid asutused suurendama üliõpilaste ja töötajate teadlikkust programmi raames pakutavatest võimalustest omandada ja arendada asjaomaseid digioskusi kõigil erialadel, sealhulgas digiteemalise praktika kaudu, mis võimaldab üliõpilastel ja äsjalõpetanutel arendada või omandada digioskusi6 . Digioskuste koolituskursustest võib kasu olla ka õpetajatele ja haldustöötajatele, sest see võimaldab neil omandada asjakohaseid digioskusi, et kasutada digitaaltehnoloogiat kursustel ja haldustegevuses.

Osalemine ja kodanikuaktiivsus

Programmi eesmärk on aidata osalejatel avastada kodanikuaktiivsusest ja demokraatlikus elus osalemisest saadavat kasu. Toetatavate õpirändetegevustega tuleks tugevdada kodanikuühiskonna eri valdkondades osalemise oskusi, samuti arendada kultuuridevahelise suhtlemise ja sotsiaalset pädevust, kriitilist mõtlemist ja meediapädevust. Projektides tuleks pakkuda võimalusi osalemiseks demokraatlikus ja ühiskonnaelus ning kodanikuühiskonnas formaalõppe ja mitteformaalse õppimise kaudu, kui see on võimalik, samuti õppetegevuste koosloomise ja -kavandamise tavade edendamisega. Osalemine õpirändes peaks parandama ka osalejate arusaamist Euroopa Liidust ja Euroopa ühistest väärtustest, sealhulgas demokraatlike põhimõtete, inimväärikuse ning ühtsuse ja mitmekesisuse põhimõtete austamine, kultuuridevaheline dialoog ning ka Euroopa sotsiaalne, kultuuri- ja ajaloopärand.

Tegevuste kirjeldus

Üliõpilaste õpiränne

Üliõpilaste õpiränne võib toimuda ükskõik mis erialal ja õppetasandil (lühike õppetsükkel / bakalaureuse-/magistri-/doktoriõpe). Selleks et tagada kvaliteetsed õpirändega seotud tegevused, millel oleks üliõpilastele võimalikult suur mõju, peab tegevus vastama üliõpilase kraadiõppe ja isikliku arengu vajadustele.

Üliõpilased võivad osaleda alljärgnevas tegevuses.

• Õppeperiood välismaal partnerkõrgkoolis. Välismaal veedetav õppeperiood peab moodustama osa üliõpilase kraadiõppeprogrammist ükskõik mis õppetasandil. Õppeperiood välismaal võib hõlmata ka praktikaperioodi. Selline kombineerimine tagab välismaal omandatud akadeemilise ja erialase kogemuse koostoime. Mis puudutab töökoormust, siis Euroopa kõrgharidusruumi kuuluvates riikides koosneb õppeaasta täiskoormusega õppe puhul tavaliselt hariduskäigu komponentidest, mis annavad kokku 60 EAPd (või samaväärsed ühikud Euroopa kõrgharidusruumi välistes riikides). Õppeaastast lühemate õpirändeperioodide puhul on soovitatav õppelepingus sisalduvaid hariduskäigu komponente proportsionaalselt kohandada.
• Praktika (õppepraktika) välismaal mõnes ettevõttes, uurimisinstituudis, laboris, organisatsioonis või muus asjakohases töökeskkonnas. Välismaal läbitavat praktikat toetatakse nii õpingute ajal (olenemata õppetsüklist) kui ka vahetult pärast õpingute lõpetamist. See hõlmab ka õpetajapraktikat õpetajaks õppijatele ning üliõpilaste ja doktorantide uurimispraktikat ükskõik mis asjaomases uurimisasutuses. Selleks et suurendada koostoimet programmiga „Euroopa horisont“, võib kõnealune õpiränne toimuda ka programmist „Euroopa horisont“ rahastatavate teadusprojektide raames, ent seejuures tuleb täielikult järgida ELi vahenditest topeltrahastamise vältimise põhimõtet. Kui vähegi võimalik, peaks praktika olema üliõpilase õppeprogrammi lahutamatu osa. Mis puudutab töökoormust, siis peavad osalejad põhimõtteliselt töötama täiskohaga, lähtudes vastuvõtva organisatsiooni tööajast.

Doktorantide õpiränne

Selleks et paremini täita doktorantide mitmesuguseid õpi- ja koolitusvajadusi ning tagada neil kõrgharidustöötaja staatusega isikutega võrdsed võimalused, saavad doktorandid ja hiljuti doktorikraadi omandanud isikud7 osaleda lühi- või pikaajalises füüsilises õpirändes või praktikas välismaal. Füüsilisele õpirändele on soovitatav lisada virtuaalne osa.

Põimitud õpiränne

Välismaal läbitav õppeperiood või praktika (sh doktorantide õpiränne) võib olenemata kestusest igal juhul toimuda põimitud õpirände vormis. Põimitud õpiränne hõlmab füüsilist õpirännet, millele lisatakse virtuaalne osa, et soodustada koostööpõhist vastastikust veebiõpet ja rühmatööd. Näiteks saavad õppijad eri riikidest ja erialadelt virtuaalse õpirände kaudu osaleda veebikursustel või teha rühmades ja individuaalselt ülesandeid, mida omakorda tunnustatakse osana nende õpingutest.

Kõik üliõpilased saavad põimitud õpirändes osaleda ka põimitud intensiivprogrammi kaudu, kui täidetud on käesolevas juhendis põimitud intensiivprogrammide puhul kirjeldatud rahastamiskõlblikkuse erikriteeriumid.

Need üliõpilased (lühike õppetsükkel / bakalaureuse-/magistriõpe), kellel ei ole võimalik osaleda pikaajalises füüsilises õpirändes või praktikas, näiteks seoses oma erialaga või seetõttu, et neil on vähem võimalusi osalemiseks, saavad samuti valida kohustuslikku virtuaalset osa hõlmava lühiajalise füüsilise õpirände.

Töötajate õpiränne

Töötajate õpirändes võivad osaleda kõik kõrgharidustöötajad või väljastpoolt kõrgkooli õpetama kutsutud töötajad. Selleks et tagada kvaliteetsed õpirändega seotud tegevused, millel oleks võimalikult suur mõju, peab tegevus olema seotud töötajate kutsealase arenguga ning vastama nende õpi- ja isikliku arengu vajadustele.

Töötajad võivad osaleda alljärgnevas tegevuses.

• Õpetamisperiood välismaal partnerkõrgkoolis. Õpetamisperioodi jooksul saavad kõrgkoolide õppejõud või ettevõtete töötajad võimaluse õpetada partnerkõrgkoolis välismaal. Õpetamisega seotud töötajate õpirännet on võimalik rakendada iga eriala puhul.
• Koolitusperiood välismaal partnerkõrgkoolis, ettevõttes või muus asjakohases töökeskkonnas. Koolitusperiood välismaal võimaldab kõrgkoolide töötajatel osaleda seal koolitustegevuses, mis on seotud nende igapäevatööga kõrgkoolis. Tegevus võib toimuda koolitusürituste (v.a konverentsid) või töövarju- ja vaatlusperioodide vormis.

Välismaal veedetava õpirändeperioodi vältel võib õpetamis- ja koolitustegevusi põimida. Välismaal veedetav õpetamis- või koolitusperiood võib toimuda põimitud õpirände kujul.

Põimitud intensiivprogrammid

Tegemist on lühiajaliste intensiivprogrammidega, milles kasutatakse uuenduslikke õpi- ja õpetamismeetodeid, sealhulgas veebipõhist koostööd. Programmid võivad hõlmata probleemipõhist õpet, mille puhul riikide- ja erialadevahelised rühmad teevad koostööd konkreetsete probleemide lahendamiseks, näiteks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kestliku arengu eesmärkidega seotud probleemid või piirkondades, linnades või äriühingutes kindlaks tehtud ühiskondlikud väljakutsed. Võrreldes osalevates kõrgkoolides pakutavate olemasolevate kursuste või koolitustegevustega peab intensiivprogrammil olema lisaväärtus ning tegemist võib olla mitmeaastase programmiga. Põimitud intensiivprogrammide eesmärk on jõuda kõigi üliõpilasteni, olenemata nende taustast, erialast ja õppetsüklist ning need võimaldavad füüsilise ja virtuaalse õpirände ühendamise teel uusi paindlikumaid õpirände võimalusi.

Kõrgkoolidel on võimalus koostöös korraldada üliõpilastele ja töötajatele suunatud lühiajalisi põimitud intensiivprogramme, mis hõlmavad õpet, õpetamist ja koolitust. Nende põimitud intensiivprogrammide ajal viibivad üliõpilaste või õppivate töötajate rühmad lühikest aega välismaal ning peavad lisaks sellele läbima kohustusliku virtuaalse osa, mis võimaldab koostööpõhist vastastikust veebiõpet ja rühmatööd. Virtuaalne osa peab võimaldama õppijatel teha veebis rühmades ja samaaegselt konkreetseid põimitud intensiivprogrammi lõimitud ülesandeid, mida arvestatakse üldiste õpiväljundite puhul.

Peale selle võivad põimitud intensiivprogrammid olla avatud mis tahes kõrgkoolide üliõpilastele ja töötajatele. Põimitud intensiivprogrammid aitavad suurendada suutlikkust uuenduslike õpetamis- ja õpitavade väljakujundamiseks ja rakendamiseks osalevates kõrgkoolides.

Programmiväliseid kolmandaid riike hõlmav rahvusvaheline õpiränne

Kõrgharidusvaldkonna õpirände meetme põhieesmärk on toetada Euroopa mõõtmega õpirännet ehk õpirännet ELi liikmesriikide ja programmiga liitunud kolmandate riikide vahel. Peale selle toetatakse meetme raames ka rahvusvahelist mõõdet – selleks on ette nähtud kaks tegevussuunda õpirändeks, mis hõlmab programmiväliseid kolmandaid riike kogu maailmast. Ühe tegevussuunaga toetatakse õpirännet kõigisse programmivälistesse kolmandatesse riikidesse (1.–14. piirkonna riigid8 ) ning seda rahastatakse ELi sisepoliitika rahalistest vahenditest9 . Teise tegevussuunaga toetatakse õpirännet programmivälistesse kolmandatesse riikidesse ning nendest riikidest (v.a 13. ja 14. piirkonna riigid) ning seda rahastatakse ELi välistegevuse rahastust (vt käesoleva juhendi A osa jaotis „Rahastamiskõlblikud riigid“).

Nendel kahel rahvusvahelise õpirände tegevussuunal on erinevad, ent vastastikku täiendavad eesmärgid, mis põhinevad vastavate rahastamisallikate poliitikaprioriteetidel.

Sisepoliitika rahalistest vahenditest toetatav väljapoole suunatud rahvusvaheline õpiränne 

 Tähelepanu keskmes on ELi liikmesriikides ja programmiga liitunud kolmandates riikides asuvate kõrgkoolide üliõpilaste ja töötajate tulevikku suunatud ja muude asjaomaste oskuste arendamine. Rahvusvahelist õpirännet programmivälistesse riikidesse rahastatakse õpirändeprojektidele eraldatud toetusest. Toetusesaajad võivad eraldada kuni 20 % neile viimati antud projektitoetuse summast väljapoole suunatud õpirändeks programmivälistesse riikidesse kogu maailmast (1.–14. piirkonna riigid). Nende võimaluste eesmärk on innustada ELi liikmesriikide või programmiga liitunud kolmandate riikide organisatsioone välja töötama väljapoole suunatud õpirände tegevusi koos mitme programmivälise kolmanda riigiga ning projekti geograafiline ulatus peaks olema võimalikult suur.

Välispoliitika rahalistest vahenditest toetatav väljapoole suunatud ja sissetulev rahvusvaheline õpiränne

 Selle meetme puhul juhindutakse ELi välispoliitika prioriteetidest ning seega on 12 rahastamiskõlbliku piirkonna (1.–12. piirkonna riigid) koostööks kindlaks määratud teatavad eesmärgid ja eeskirjad, mis on esitatud allpool jaotises „Lisateave välispoliitika rahalistest vahenditest toetatavate õpirändeprojektide kohta“.

Selle meetme all kirjeldatavad rahvusvahelise õpirände tegevused kehtivad mõlema tegevussuuna puhul, kui ei ole sätestatud teisiti.

Õpirändeprojekti jaoks toetuse taotlemise ja projekti rakendamise kriteeriumid

Rahastamiskõlblikkuse üldkriteeriumid on seotud projektidele esitatavate üldnõuetega; järgmistes jaotistes loetletud erikriteeriumid on aga seotud konkreetsete tegevuste elluviimist käsitlevate nõuetega. 

Rahastamiskõlblikkuse üldkriteeriumid

Programmist „Erasmus+“ toetuse saamiseks peab taotleja vastama järgmistele kriteeriumidele.

Rahastamiskõlblikud tegevused

Kõrgkoolid võivad ellu viia üht või mitut järgmistest tegevustest:

• üliõpilaste õpiränne õppimise eesmärgil;
  • üliõpilaste õpiränne praktika eesmärgil;
• töötajate õpiränne õpetamise eesmärgil;
• töötajate õpiränne koolituse eesmärgil;
• põimitud intensiivprogrammid (v.a välispoliitika rahalistest vahenditest toetatavate õpirändeprojektide puhul).

Rahastamiskõlblikud õpirändevood:

• sisepoliitika rahalistest vahenditest toetatavad õpirändeprojektid: ELi liikmesriikidest ja programmiga liitunud kolmandatest riikidest ükskõik mis riiki maailmas (ELi liikmesriigid, programmiga liitunud kolmandad riigid ja 1.–14. piirkonda kuuluvad programmivälised kolmandad riigid);
• välispoliitika rahalistest vahenditest toetatavad õpirändeprojektid: ELi liikmesriikide või programmiga liitunud kolmandate riikide ning programmiväliste kolmandate riikide vahel (v.a 13. ja 14. piirkonna riigid).

Kes võib esitada taotluse?

Toetust võivad taotleda järgmiste akrediteeringutega organisatsioonid.

• Taotlus eraldiseisva kõrgkoolina: ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis asutatud kõrgkoolid, kellele on omistatud Erasmuse kõrgharidusharta.
• Taotlus õpirändekonsortsiumina: ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis asutatud organisatsioonid, kes koordineerivad kõrgharidusvaldkonna õpirändekonsortsiumide Erasmuse akrediteeringuga konsortsiumi. Organisatsioonid, kellel ei ole kehtivat konsortsiumi akrediteeringut, saavad seda akrediteeringut taotleda sama projektikonkursi raames õpirändeprojekti toetust taotleva õpirändekonsortsiumi nimel või mõnel varasemal projektikonkursil osalenud õpirändekonsortsiumi nimel. Kõikidel osalevatel ELi liikmesriikide ja programmiga liitunud kolmandate riikide kõrgkoolidel peab olema Erasmuse kõrgharidusharta. Organisatsiooni õpirändeprojekt on rahastamiskõlblik üksnes juhul, kui tema konsortsiumi akrediteeringu taotlus rahuldatakse.

Üliõpilased ja kõrgharidustöötajad ei saa taotleda toetust otse; õpirändega seotud tegevuses ja põimitud intensiivprogrammides osalejate valikukriteeriumid määrab kindlaks kõrgkool, kus osalejad õpivad või töötavad.

Rahastamiskõlblikud riigid

Tegevuses võivad osaleda:

• ELi liikmesriigid või programmiga liitunud kolmandad riigid;
• programmivälised kolmandad riigid (võimalikud tingimused välispoliitika rahalistest vahenditest toetatavate õpirändeprojektide puhul on esitatud käesolevat meedet käsitlevas jaotises „Lisateave välispoliitika rahalistest vahenditest toetatavate õpirändeprojektide kohta“ ja jaotises „Rahastamiskõlblikud riigid“ A osas).

Osalevate organisatsioonide arv

Taotlusvormil saab märkida ühe organisatsiooni (taotleja). See on kas ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis asutatud individuaalne kõrgkool või õpirändekonsortsiumi koordinaator.

Õpirändeprojekti elluviimisel peavad kaasa lööma vähemalt kaks organisatsiooni (vähemalt üks saatev organisatsioon ja vähemalt üks vastuvõttev organisatsioon). Välispoliitika rahalistest vahenditest toetatavates õpirändeprojektides peab osalema vähemalt üks organisatsioon programmivälisest kolmandast riigist.

Sisepoliitika rahalistest vahenditest toetatavates õpirändeprojektides toimuvate põimitud intensiivprogrammide puhul peab projekti elluviimise ajal põimitud intensiivprogrammi korraldamisel lisaks taotlejale (taotlev kõrgkool või taotlevasse õpirändekonsortsiumisse kuuluv kõrgkool) osalema vähemalt kaks kõrgkooli kahest teisest ELi liikmesriigist ja programmiga liitunud kolmandast riigist. 

Projekti kestus

Sisepoliitika rahalistest vahenditest toetatavad õpirändeprojektid: 26 kuud.

Välispoliitika rahalistest vahenditest toetatavad õpirändeprojektid: 24 või 36 kuud.

Kellele esitada taotlus?

Selle riigi riiklikule büroole, kus taotlev organisatsioon on asutatud.

Millal esitada taotlus?

Taotlejad peavad esitama oma toetustaotluse hiljemalt 23. veebruaril kell 12.00.00 (keskpäev Brüsseli aja järgi) nii sisepoliitika rahalistest vahenditest rahastatavate projektide puhul, mida hakatakse ellu viima sama aasta 1. juunil, kui ka välispoliitika rahalistest vahenditest rahastatavate projektide puhul, mida hakatakse ellu viima sama aasta 1. augustil.

Kuidas esitada taotlus?

Üksikasjalik teave taotluse esitamise kohta on esitatud käesoleva juhendi C osas.

Muud nõutavad kriteeriumid

Kõrgkool võib riikliku büroo kaudu toetust taotleda kahel viisil:

• otse eraldiseisva kõrgkoolina;
• õpirändekonsortsiumi koordinaatorina/liikmena.

Kõrgkool võib esitada igas valikuvoorus vaid ühe taotluse õpirändeprojekti kohta kas eraldiseisva kõrgkoolina ja/või teatavat konsortsiumi koordineeriva kõrgkoolina. Kõrgkool võib siiski kuuluda mitmesse samal ajal toetust taotlevasse õpirändekonsortsiumi või koordineerida nende tegevust.

Mõlemat varianti (individuaalne taotlus ja konsortsiumi taotlus) võib kasutada ühel ajal. Kui samal õppeaastal kasutatakse mõlemat rahastuse taotlemise varianti, vastutab kõrgkool siiski osaleja topeltrahastamise vältimise eest.

Õpirändeprojektis tuleks rakendada Euroopa üliõpilaspileti algatust, et hõlbustada õpirändetsükli veebipõhist haldamist, ning muid keskkonnasõbralikkust ja kaasamist edendavaid lähenemisviise kooskõlas Erasmuse kõrgharidusharta ja selle suunistega.

Lisaks ülalnimetatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele hinnatakse taotlejaid järgmises jaotises esitatud asjakohaste rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide ning asjakohaste väljajätmis-, valiku- ja hindamiskriteeriumide alusel. Lisateabe saamiseks tutvuge käesoleva juhendi C osaga.

Rahastamiskõlblikkuse erikriteeriumid üliõpilaste õpirände korral

Rahastamiskõlblikud osalevad organisatsioonid

Üliõpilaste õpiränne õppimise eesmärgil

Kõik osalevad (nii saatvad kui ka vastuvõtvad) organisatsioonid ELi liikmesriikidest või programmiga liitunud kolmandatest riikidest peavad olema kõrgkoolid, kellele on omistatud Erasmuse kõrgharidusharta. Kõik (nii saatvad kui ka vastuvõtvad) programmivälistes kolmandates riikides paiknevad organisatsioonid peavad olema pädevate asutuste tunnustatud kõrgkoolid, kes on enne õpirändetegevust allkirjastanud kõrgkoolidevahelised lepingud partneritega ELi liikmesriikidest või programmiga liitunud kolmandatest riikidest.

Üliõpilaste õpiränne praktika eesmärgil

Saatev organisatsioon peab olema ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis asuv kõrgkool, kellele on omistatud Erasmuse kõrgharidusharta, või programmivälises kolmandas riigis asuv kõrgkool, keda on tunnustanud pädevad asutused ja kes on enne õpirändetegevust allkirjastanud kõrgkoolidevahelised lepingud partneritega ELi liikmesriikidest või programmiga liitunud kolmandatest riikidest.

Kui tegemist on üliõpilaste õpirändega praktika eesmärgil, võib vastuvõttev organisatsioon olla10 :

• ükskõik milline tööturul või hariduse, koolituse, noorte või teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas tegutsev avaliku või erasektori organisatsioon. Selline organisatsioon võib olla näiteks:
  • avaliku või erasektori ettevõte või väike-, keskmise suurusega või suurettevõte (sh sotsiaalne ettevõte);
  • kohaliku, piirkonna või riigi tasandi avalik-õiguslik asutus;
  • saatva ELi liikmesriigi või programmiga liitunud kolmanda riigi saatkond või konsulaat;
  • sotsiaalpartner või muu tööhõivesektori esindaja, sealhulgas kaubanduskoda, erialaliit, ametiühing;
  • uurimisinstituut;
  • sihtasutus;
  • kool/instituut/hariduskeskus (ükskõik mis tasandil, alates koolieelsest haridusest kuni keskhariduseni, k.a kutse- ja täiskasvanuharidus); 
• mittetulundusühendus, ühendus, vabaühendus;
• karjääri- ja kutsenõustamis- ning teabeteenuseid pakkuv asutus;
• ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis asuv kõrgkool, kellele on omistatud Erasmuse kõrgharidusharta, või programmivälises kolmandas riigis asuv kõrgkool, keda on tunnustanud pädevad asutused ja kes on enne õpirändetegevust allkirjastanud kõrgkoolidevahelised lepingud partneritega ELi liikmesriigist või programmiga liitunud kolmandast riigist.

Meetme kestus

Üliõpilaste õpiränne õppimise eesmärgil: 2 kuud (või üks semester või trimester) kuni 12 kuud füüsilist õpirännet (ei sisalda reisimisele kuluvat aega).

See võib hõlmata täiendavat praktikaperioodi, kui see on ette nähtud, ning tegevused võivad olenevalt asjaoludest olla korraldatud eri viisidel: kas üksteise järel või samal ajal. Sellise kombinatsiooni puhul järgitakse rahastamiseeskirju ja õpirände miinimumkestust.

Üliõpilaste õpiränne praktika eesmärgil: 2–12 kuud füüsilist õpirännet (ei sisalda reisimisele kuluvat aega).

Kõik üliõpilased, eelkõige need, kellel ei ole võimalik osaleda pikaajalises füüsilises õpirändes õppimise või praktika eesmärgil, saavad põimida lühemat aega kestva füüsilise õpirände virtuaalse osaga (lühiajaline põimitud õpiränne). Peale selle saavad üliõpilased osaleda põimitud intensiivprogrammides. Nendel juhtudel peab füüsiline õpiränne kestma 5–30 päeva (ei sisalda reisimisele kuluvat aega) ning see tuleb ühitada kohustusliku virtuaalse osaga, mis võimaldab koostööpõhist vastastikust veebiõpet ja rühmatööd. Õppimise eesmärgil toimuva põimitud õpirände eest peab üliõpilane saama vähemalt 3 EAP.

Doktorantide õpiränne õpinguteks ja praktikaks: 5–30 päeva või 2–12 kuud füüsilist õpirännet (ei sisalda reisimisele kuluvat aega), kusjuures õpiränne võib hõlmata täiendavat praktikaperioodi, kui see on ette nähtud.

Rahastamiskõlbliku tegevuse kogukestus õppetsükli kohta

Sama üliõpilane võib osaleda õpirändeperioodides, mille puhul füüsilise õpirände kestus on kokku maksimaalselt 12 kuud11 iga õppetsükli kohta12 , olenemata õpirändega seotud tegevuste arvust ja liigist:

• esimese õppetsükli (bakalaureuseõpe või muu samaväärne õpe), sealhulgas lühikese õppetsükli jooksul (EQFi 5. ja 6. tase);
• teise õppetsükli (magistriõpe või muu samaväärne õpe – EQFi 7. tase) jooksul ning
• kolmanda õppetsükli jooksul doktorandina (doktoriõpe või EQFi 8. tase).

Äsjalõpetanute praktika kestus moodustab osa selle tsükli 12-kuulisest maksimumperioodist, mille jooksul nad praktikakohta taotlevad.

Füüsilise õpirände periood võib olla katkestustega. Katkestusperioodi ei võeta õpirände kestuse arvestuses arvesse.

Praktika puhul ei käsitata ettevõtte/organisatsiooni puhkust katkestusperioodina.  Toetus säilib selle puhkuse ajal. Puhkuseperioodi võetakse arvesse praktikaperioodi miinimumkestuse arvestuses.

Meetme elluviimise koht (kohad)

Üliõpilaste füüsiline õpiränne peab toimuma sellises ELi liikmesriigis, programmiga liitunud kolmandas riigis või programmivälises kolmandas riigis, mis ei ole saatva organisatsiooni riik ega üliõpilase elukohariik õpingute ajal13 .

Rahastamiskõlblikud osalejad

Kõrgkoolide üliõpilased, kes on immatrikuleeritud õppekavale, mis viib tunnustatud kraadi või muu tunnustatud kolmanda taseme kvalifikatsiooni omandamiseni (kuni ja kaasa arvatud doktoriõpe). Doktorantide õpirände korral peab osaleja kvalifikatsioon vastama EQFi 8. tasemele.

Äsjalõpetanud võivad osaleda õpirändes praktika eesmärgil. Toetust saav organisatsioon võib loobuda praktikavõimaluste pakkumisest äsjalõpetanutele. Äsjalõpetanud isikud peab välja valima vastav kõrgkool nende viimasel õpinguaastal ning nad peavad läbima ja lõpetama oma praktika välismaal ühe aasta jooksul pärast kõrgkooli lõpetamist14 .

Muud kriteeriumid

Üliõpilaste õpiränne võib olla seotud ükskõik mis erialaga. Üliõpilaste õpirände puhul võib õppeperiood olla põimitud lühiajalise (vähem kui 2 kuud) praktikaga, kusjuures seda käsitatakse tervikliku õppeperioodina. Üliõpilane ning saatev ja vastuvõttev organisatsioon peavad allkirjastama õppelepingu.

Välismaal veedetav õppeperiood peab moodustama osa üliõpilase kraadiõppeprogrammist. Kui vähegi võimalik, peaks praktika olema üliõpilase õppeprogrammi lahutamatu osa.

Osalemist kõrgkoolis toimuvatel kursustel ei saa lugeda praktikaks.

Üliõpilaste põimitud õpirände puhul võivad tegevused hõlmata osalemist põimõppe vormis pakutavatel kursustel ükskõik mis partnerkõrgkoolis, veebikoolitust ja veebis tehtavaid ülesandeid või osalemist põimitud intensiivprogrammides.

Rahvusvahelise õpirände küsimuses vt jaotis „Programmiväliseid kolmandaid riike hõlmav rahvusvaheline õpiränne“.

Rahastamiskõlblikkuse erikriteeriumid töötajate õpirände korral

Rahastamiskõlblikud osalevad organisatsioonid

Töötajate õpiränne õpetamise eesmärgil

Saatev organisatsioon peab olema:

• ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis asuv kõrgkool, kellele on omistatud Erasmuse kõrgharidusharta, või
• programmivälises kolmandas riigis asuv kõrgkool, keda on tunnustanud pädevad asutused ja kes on enne õpirändetegevust allkirjastanud kõrgkoolidevahelised lepingud partneritega ELi liikmesriigist või programmiga liitunud kolmandast riigist, või
• kõrgkooli õpetama kutsutud töötajate korral: ükskõik milline ELi liikmesriigis, programmiga liitunud kolmandas riigis või programmivälises kolmandas riigis tööturul või hariduse, koolituse, noorte või teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas tegutsev avaliku või erasektori organisatsioon (kellele ei ole omistatud Erasmuse kõrgharidushartat). Selline organisatsioon võib olla näiteks:
  • avaliku või erasektori ettevõte või väike-, keskmise suurusega või suurettevõte (sh sotsiaalne ettevõte);
  • kohaliku, piirkonna või riigi tasandi avalik-õiguslik asutus;
  • sotsiaalpartner või muu tööhõivesektori esindaja, sealhulgas kaubanduskoda, erialaliit, ametiühing;
  • uurimisinstituut;
  • sihtasutus;
  • kool/instituut/hariduskeskus (ükskõik mis tasandil, alates koolieelsest haridusest kuni keskhariduseni, k.a kutse- ja täiskasvanuharidus);
  • mittetulundusühendus, ühendus, vabaühendus;
  • karjääri- ja kutsenõustamis- ning teabeteenuseid pakkuv asutus.

Vastuvõttev organisatsioon peab olema ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis asuv kõrgkool, kellele on omistatud Erasmuse kõrgharidusharta akrediteering, või programmivälises kolmandas riigis asuv kõrgkool, keda on tunnustanud pädevad asutused ja kes on enne õpirändetegevust allkirjastanud kõrgkoolidevahelise lepingu partneriga ELi liikmesriigist või programmiga liitunud kolmandast riigist.

Töötajate õpiränne koolituse eesmärgil

Saatev organisatsioon peab olema ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis asuv kõrgkool, kellele on omistatud Erasmuse kõrgharidusharta akrediteering, või programmivälises kolmandas riigis asuv kõrgkool, keda on tunnustanud pädevad asutused ja kes on enne õpirändetegevust allkirjastanud kõrgkoolidevahelised lepingud partneritega ELi liikmesriigist või programmiga liitunud kolmandast riigist.

Vastuvõttev organisatsioon peab olema:

• ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis asuv kõrgkool, kellele on omistatud Erasmuse kõrgharidusharta, või programmivälises kolmandas riigis asuv kõrgkool, keda on tunnustanud pädevad asutused ja kes on enne õpirändetegevust allkirjastanud kõrgkoolidevahelised lepingud partneritega ELi liikmesriigist või programmiga liitunud kolmandast riigist, või
• ükskõik milline ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis (või programmivälises kolmandas riigis, kui õpirändeprojekti rahastatakse sisepoliitika rahalistest vahenditest) tööturul või hariduse, koolituse, noorte või teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas tegutsev avaliku või erasektori organisatsioon.

Õpirände kestus

Töötajate õpiränne õpetamise ja koolituse eesmärgil

Õpirände kestus ELi liikmesriikide ja programmiga liitunud riikide vahel peab olema 2–60 päeva füüsilist õpirännet (ei sisalda reisimisele kuluvat aega). Ettevõtetest kutsutud töötajate puhul on minimaalne kestus 1 päev füüsilist õpirännet.

Kui õpiränne hõlmab programmiväliseid kolmandaid riike, peab kestus olema 5–60 päeva (ei sisalda reisimisele kuluvat aega). Sama kehtib ettevõtetest kutsutud töötajate puhul.

Kõigil juhtudel peavad miinimumkestuse päevad olema järjestikused.

Füüsilise õpirände periood võib olla katkestustega. Katkestusperioodi ei võeta õpirände kestuse arvestuses arvesse.

Õpetamistegevust peab igal juhul olema vähemalt 8 tundi nädalas (või mis tahes nädalast lühema perioodi jooksul). Kui õpiränne kestab kauem kui nädal, peab pooliku nädala minimaalne õpetamistundide arv olema proportsionaalne nädala kestusega. Kehtib järgmine erand:

• õpetamistundide minimaalse arvu nõuet ei kohaldata ettevõtetest kutsutud töötajate puhul;
• kui õpetamistegevus on ühe välismaal veedetud perioodi jooksul ühendatud koolitustegevusega, lühendatakse nädala (või mis tahes nädalast lühema perioodi) minimaalset õpetamistundide arvu 4 tunnini.

Tegevuse elluviimise koht (kohad)

Töötajate füüsiline õpiränne peab toimuma ELi liikmesriigis, programmiga liitunud kolmandas riigis või programmivälises kolmandas riigis, mis ei ole ei saatva organisatsiooni riik ega töötaja elukohariik.

Rahastamiskõlblikud osalejad

Töötajate õpiränne õpetamise eesmärgil:

• ELi liikmesriigis, programmiga liitunud või programmivälises kolmandas riigis asuva kõrgkooli töötajad;
• ükskõik mis riigi ettevõtte, tööturul või hariduse, koolituse, noorte või teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas tegutseva avaliku või erasektori organisatsiooni (millele ei ole omistatud Erasmuse kõrgharidushartat) töötajad (sh tööl käivad doktorandid), kes on kutsutud ükskõik mis riigi kõrgkooli õpetama. 

Töötajate õpiränne koolituse eesmärgil: ELi liikmesriigis, programmiga liitunud või programmivälises kolmandas riigis asuva kõrgkooli töötajad.

Muud kriteeriumid

Töötajate õpiränne võib koosneda õpetamisperioodist, mis on põimitud koolitusperioodiga; seda arvestatakse tervikliku õpetamisperioodina. Õpiränne õpetamise või koolituse eesmärgil võib toimuda samas riigis enam kui ühes vastuvõtvas organisatsioonis, kusjuures seda käsitatakse ühe õpetamis- või koolitusperioodina, mille suhtes kohaldatakse miinimumkestuse nõuet.

Õpetamisega seotud õpiränne võib olla seotud ükskõik mis erialaga.

Õpetamisega seotud õpiränne võib hõlmata koolituse korraldamist partnerkõrgkooli arendamiseks.

Töötaja ning saatev ja vastuvõttev organisatsioon peavad allkirjastama õpirändelepingu.

Rahvusvahelise õpirände küsimuses vt jaotis „Programmiväliseid kolmandaid riike hõlmav rahvusvaheline õpiränne“.

Rahastamiskõlblikkuse erikriteeriumid põimitud intensiivprogrammide puhul

Rahastamiskõlblikud osalevad organisatsioonid

Põimitud intensiivprogrammi peab olema välja töötanud ja seda peab ellu viima vähemalt kolm kõrgkooli vähemalt kolmest ELi liikmesriigist ja programmiga liitunud kolmandast riigist.

Peale selle võivad osaleda ja osalejaid saata teised ELi liikmesriigi või programmiga liitunud või programmivälise kolmanda riigi kõrgkoolid või organisatsioonid.

Üliõpilasi ja töötajaid põimitud intensiivprogrammides õppima saatev kõrgkool peab olema ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis asuv kõrgkool, kellele on omistatud Erasmuse kõrgharidusharta, või programmivälises kolmandas riigis asuv kõrgkool, keda on tunnustanud pädevad asutused ja kes on enne õpirändetegevust allkirjastanud kõrgkoolidevahelised lepingud partneritega ELi liikmesriigist või programmiga liitunud kolmandast riigist.

Programmi elluviimisel osalevate õppejõudude ja koolitajate puhul võib see olla ükskõik mis organisatsioon ELi liikmesriigist, programmiga liitunud kolmandast riigist või programmivälisest kolmandast riigist (vt „Rahastamiskõlblikud osalejad“).

Osalejaid võidakse saata programmist „Erasmus+“ eraldatavate rahaliste vahendite toel või nad osalevad omal kulul. Programmiväliste kolmandate riikide kõrgkoolid võivad osalejaid programmist „Erasmus+“ eraldatavate rahaliste vahendite toel saata juhul, kui vastuvõtvas kõrgkoolis on samal ajal käigus välispoliitika rahalistest vahenditest rahastatav õpirändeprojekt, mille raames võetakse vastu üliõpilasi ja töötajaid nendest riikidest. Neid programmivälistest kolmandatest riikidest pärit osalejaid miinimumnõuete täitmise seisukohast arvesse ei võeta.

Vastuvõtvale kõrgkoolile peab olema omistatud Erasmuse kõrgharidusharta. Vastuvõttev kõrgkool võib, kuid ei pruugi olla koordineeriv kõrgkool. Osalejaid võivad vastuvõtvas riigis toimuva füüsilise õpirände teatava perioodi jooksul võõrustada ka muud organisatsioonid.

Ka koordineeriv kõrgkool peab olema kõrgkool, kellele on omistatud Erasmuse kõrgharidusharta. Koordineeriv/vastuvõttev kõrgkool on kas sisepoliitika rahalistest vahenditest rahastatava õpirändeprojekti taotlust esitav kõrgkool või taotleva õpirändekonsortsiumi liige.

Meetme kestus

Põimitud intensiivprogrammi füüsilise osa kestus peab olema vahemikus 5–30 päeva. Virtuaalse osa kestuse puhul ei ole kriteeriume kehtestatud, ent virtuaalne ja füüsiline osa koos peavad üliõpilastele andma vähemalt 3 EAP.

Tegevuse elluviimise koht (kohad)

Füüsiline õpiränne võib toimuda vastuvõtvas kõrgkoolis või mis tahes muus vastuvõtva kõrgkooli riigis asuvas kohas.

Rahastamiskõlblikud osalejad

Üliõpilased:

ELi liikmesriigis, programmiga liitunud või programmivälises kolmandas riigis asuva kõrgkooli üliõpilased, kes on immatrikuleeritud õppekavale, mis viib tunnustatud kraadi või muu tunnustatud kolmanda taseme kvalifikatsiooni omandamiseni (kuni ja kaasa arvatud doktoriõpe).

Töötajad

 ELi liikmesriigis, programmiga liitunud või programmivälises kolmandas riigis asuva kõrgkooli töötajad.

Programmi elluviimisel osalevad õppejõud ja koolitajad:

• ELi liikmesriigis, programmiga liitunud või programmivälises kolmandas riigis asuva kõrgkooli töötajad.
• kõrgkooli õpetama kutsutud töötajad; avaliku või erasektori ettevõtte/organisatsiooni (v.a kõrgkoolid, kellele on omistatud Erasmuse kõrgharidusharta) töötajad; ettevõte/organisatsioon peab olema asutatud ELi liikmesriigis, programmiga liitunud või programmivälises kolmandas riigis ning tegutsema tööturul või hariduse, koolituse, noorte või teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas; selle meetme alusel on rahastamiskõlblikud ka töötavad doktorandid.

Muud kriteeriumid

Üliõpilastele ja töötajatele suunatud põimitud intensiivprogrammid peavad hõlmama lühiajalist füüsilist õpirännet välismaal koos kohustusliku virtuaalse osaga, mis võimaldab koostööpõhist vastastikust veebiõpet ja rühmatööd. Virtuaalne osa peab võimaldama õppijatel teha veebis rühmades ja samaaegselt konkreetseid põimitud intensiivprogrammi lõimitud ülesandeid, mida arvestatakse üldiste õpiväljundite puhul.

Põimitud intensiivprogrammide eest peavad üliõpilased saama vähemalt 3 EAP.

Korraldustoetuse saamiseks peab põimitud intensiivprogramm hõlmama vähemalt 15-t programmi „Erasmus+“ õpirändes osalevat õppijat, keda toetatakse sisepoliitika rahalistest vahenditest (õppejõud ja koolitajad, kes programmi ellu viivad, ei lähe arvesse). Need 15 isikut peavad osalema õpirändes spetsiaalselt selleks, et võtta põimitud intensiivprogrammist osa programmi „Erasmus+“ ühe järgnevalt loetletud meetme raames: põimitud lühiajaline üliõpilaste õpiränne õppimise eesmärgil või põimitud töötajate õpiränne koolituse eesmärgil.

Füüsilises õpirändes osalejatele pakub individuaalset toetust ja vajaduse korral reisimisega seotud toetust saatev kõrgkool (ja vastuvõttev kõrgkool, kui tegemist on ettevõtetest kutsutud töötajatega ning programmivälistest kolmandatest riikidest pärit osalejatega, kelle osalust rahastatakse välistegevuse rahastust).

Lisateave välispoliitika rahalistest vahenditest toetatavate õpirändeprojektide kohta

Välispoliitika rahalistest vahenditest toetatavateks õpirändeprojektideks ettenähtud vahendid on jagatud maailma eri piirkondade vahel 12 eelarvepaketiks, mille suurus on olenevalt vastavast ELi välispoliitika prioriteedist erinev. Lisateave igas eelarvepaketis saadaolevate summade kohta avalikustatakse riiklike büroode veebisaitidel.

EL on geograafilise tasakaalustatuse puhul kindlaks määranud hulga soovituslikke eesmärke ja prioriteete, mis tuleb Euroopa tasandil programmi kogu kestuse jooksul (2021–2027) saavutada, sealhulgas koostöö vähim arenenud riikidega. Neid soovituslikke eesmärke ja prioriteete ei pea kõrgkoolid saavutama eraldi, vaid riiklikud bürood võtavad neid arvesse saadaoleva eelarve jaotamisel. Alljärgnevalt on loetletud välispoliitika rahalistest vahenditest tervikuna toetatavate õpirändeprojektide eesmärgid, mis tuleb ELi liikmesriikide ja programmiga liitunud kolmandate riikide tasandil saavutada 2027. aasta projektikonkursiks.

• Aasia:  
  • vähemalt 25% eelarvest tuleks kasutada õpirändetegevuseks piirkonna vähim arenenud riikidega;
  • õpirändetegevuseks piirkonna suure sissetulekuga riikidega ei tohiks kasutada rohkem kui 25% eelarvest;
  • õpirändetegevuseks Hiinaga ei tohiks kasutada rohkem kui 15 % eelarvest;
  • õpirändetegevuseks Indiaga ei tohiks kasutada rohkem kui 10 % eelarvest.
• Vaikse ookeani piirkond:
  • õpirändetegevuseks Austraalia ja Uus-Meremaaga ei tohiks kasutada kokku rohkem kui 86,5% eelarvest.
• Sahara-tagune Aafrika: 
  • vähemalt 35% eelarvest tuleks kasutada õpirändetegevuseks piirkonna vähim arenenud riikidega, eelkõige rändeküsimustes prioriteetsete riikidega;
  • ühegi riigi puhul ei tohiks õpirändetegevuse rahastamiseks kasutada rohkem kui 8% eelarvest.
• Ladina-Ameerika:
  • õpirändetegevuseks Brasiilia ja Mehhikoga ei tohiks kasutada kokku rohkem kui 30% eelarvest.
• Idapartnerlus:
  • vähemalt 40% eelarvest tuleks eraldada vähemate võimalustega üliõpilaste toetuseks.
• Lõunanaabrus:
  • ühegi riigi puhul ei tohiks õpirändetegevuse rahastamiseks kasutada rohkem kui 15% eelarvest;
  • vähemalt 65% rahalistest vahenditest tuleks eraldada üliõpilaste toetuseks, kellest 50% peavad olema vähemate võimalustega isikud.
• Lääne-Balkan: tähelepanu tuleks pöörata üliõpilaste õpirändele.

Võttes arvesse nõuet panustada ELi välistegevuse eesmärkide saavutamisse, piirdub koostöös 2.–11. piirkonna alla kuuluvate ametliku arenguabi saamise tingimustele vastavate riikidega15 korraldatav lühikese õppetsükli ning esimese ja teise õppetasandi üliõpilaste õpiränne üliõpilaste vastuvõtmisega programmivälistest kolmandatest riikidest. Võimalused õpirändeks nendesse piirkondadesse on kättesaadavad ainult doktorantidele ja töötajatele.

Kui taotlejale on antud sisepoliitika rahalistest vahenditest toetatav õpirändeprojekt, võidakse selliseid väljapoole suunatud rahvusvahelise õpirände vooge (mis rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele ei vasta) nendesse piirkondadesse rahastada vastastikku täiendaval viisil kõnealuse õpirändeprojekti raames, mida toetatakse sisepoliitika rahalistest vahenditest.

Kõrgkoolid võivad taotleda 100% töötajate õpirännet või 100% üliõpilaste õpirännet või nende kombinatsioone, kui see on kooskõlas projektide puhul riikliku büroo kehtestatud mis tahes täiendavate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega (vt järgmine jaotis).

Riiklike büroode kehtestatud täiendavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid välispoliitika rahalistest vahenditest toetatavate õpirändeprojektide puhul

Kui riikliku büroo eelarvepakett konkreetse partnerpiirkonna jaoks on piiratud, võib riiklik büroo otsustada kasutada üht või mitut alljärgnevat rahastamiskõlblikkuse kriteeriumi:

• kraadiõppe tasandi piiramine osalejate puhul (nt taotluste piiramine vaid ühe või kahe õppetsükliga – bakalaureuseõpe, magistriõpe, doktoriõpe);
• osalejate piiramine üksnes töötajate või üliõpilastega;
• õpirändeperioodide kestuse piiramine (nt üliõpilaste õpirände piiramine 6 kuuni või töötajate õpirände piiramine 10 päevani).

Kui riiklik büroo otsustab kasutada projektide täiendavaid rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, teavitatakse sellest otsusest enne taotluste esitamise tähtaega, eeskätt riikliku büroo veebisaidil.

Hindamiskriteeriumid

Hindamiskriteeriumid sisepoliitika rahalistest vahenditest toetatavate õpirändeprojektide puhul

Kuna kvalitatiivset hindamist ei toimu (kvaliteeti hinnati Erasmuse kõrgharidusharta taotlusvoorus või õpirändekonsortsiumi akrediteerimisel), puuduvad hindamiskriteeriumid.

Rahastatakse kõiki rahastamiskõlblikke toetustaotlusi (pärast seda, kui taotlused on läbinud rahastamiskõlblikkuse kontrolli).

Antava toetuse maksimumsumma sõltub mitmest tegurist:

• taotletavate õpirändetegevuste arv;
• taotleja varasem tulemuslikkus seoses õpirändetegevuste arvu, tegevuste elluviimise kvaliteedi ja usaldusväärse finantsjuhtimisega, juhul kui taotleja on saanud varasematel aastatel sarnast toetust;
• põimitud intensiivprogrammide arv taotluses;
• sisepoliitika rahalistest vahenditest toetatavatele õpirändeprojektidele eraldatud riiklik kogueelarve.

Hindamiskriteeriumid välispoliitika rahalistest vahenditest toetatavate õpirändeprojektide puhul

Rahastamiskõlblikke toetustaotlusi hinnatakse (pärast seda, kui taotlused on läbinud rahastamiskõlblikkuse kontrolli) järgmiste hindamiskriteeriumide alusel.

Projekti tasandi hindamiskriteerium: projekti kavandamise ja koostöökorralduse kvaliteet - (maksimaalne punktisumma: 40)

• Ulatus, mil määral kirjeldab taotlev organisatsioon selgelt partneritevahelist vastutusalade, rollide ja ülesannete jaotust;
• osalejate väljavalimise, nende toetamise ja nende õpirändeperioodi tunnustamise korra täielikkus ja kvaliteet (eeskätt programmivälises kolmandas riigis).

Piirkonna tasandi hindamiskriteerium: strateegia asjakohasus - (maksimaalne punktisumma: 40)

Iga piirkondliku partnerluse puhul

• Kavandatava õpirändeprojekti asjakohasus osalevate kõrgkoolide rahvusvahelistumisstrateegiate seisukohast;
• töötajate ja/või üliõpilaste õpirände valiku põhjendus;
• partnerpiirkonna konkreetsete riikide kõrgkoolidega/organisatsioonidega koostöö taotlemise põhjendus.

Piirkonna tasandi hindamiskriteerium: mõju ja tulemuste levitamine - (maksimaalne punktisumma: 20)

Iga piirkondliku partnerluse puhul

• Projekti võimalik mõju osalejatele, taotlejatele ja partneritele kohalikul, piirkondlikul ja riigi tasandil;
• selliste meetmete kvaliteet, mille eesmärk on levitada õpirändeprojekti tulemusi teaduskonna ja kõrgkooli tasandil ning vajaduse korral laiemalt kõigis osalevates riikides.

Taotleja selgitab, kuidas vastab projekt nendele kolmele kriteeriumile nii oma kõrgkooli (või kõrgkoolide, kui taotluse esitab konsortsium) kui ka programmivälistes kolmandates riikides asuvate partnerkõrgkoolide seisukohast. Hindamiskriteeriumi „projekti kavandamise ja koostöökorralduse kvaliteet“ puudutavale küsimusele tuleb vastata üks kord kogu projektitaotluse kohta, samas kui hindamiskriteeriume „strateegia asjakohasus“ ning „mõju ja levitamine“ puudutavatele küsimustele tuleb vastata üks kord iga piirkonna kohta, mida taotleja plaanib projekti kaasata.

Taotlejad peaksid koondama oma taotlused „piirkondlike partnerluste“ alla, st rühmitama ümber kõik meetmed, mis hõlmavad sama piirkonna riike. Iga piirkondlikku partnerlust hinnatakse eraldi. Rahastamisel võetakse arvesse üksnes neid piirkondlikke partnerlusi, millele antud punktisumma on vähemalt 60 ja mille iga tabelis esitatud hindamiskriteeriumi puhul on saavutatud miinimumtase 50 %.

Projektile antav kogutoetus on nendele piirkondlikele partnerlustele antavate toetuste summa, mis on saavutanud minimaalse kvaliteedikünnise, mis sõltub mitmest elemendist:

• osalejate arv ja taotletav meetme kestus;
• riigi või piirkonna jaoks saadaolev eelarve;
• geograafiline tasakaal asjaomases piirkonnas.

Olenemata sellest, kas piirkondliku partnerluse puhul on osutatud künnis ületatud, võib riiklik büroo eelistada õpirändetegevust teatavate riikidega, et tagada selles piirkonnas geograafiline tasakaal kooskõlas eespool nimetatud geograafiliste eesmärkidega.

Riiklik büroo ei ole kohustatud rahastama kõiki konkreetse programmivälise kolmanda riigi puhul taotletud õpirändetegevusi, kui taotlust peetakse olemasolevat eelarvet ületavaks.

A) Kõikide kõrgharidusvaldkonna õpirändega seotud tegevuste suhtes kohaldatavad rahastamiseeskirjad

Eelarvekategooria - Korraldustoetus

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Kulud, mis on otseselt seotud õpirändetegevuse elluviimisega (v.a osalejate elamis- ja reisikulud).

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse õpirändetegevuses osalejate arv.

Summa

Sisepoliitika rahalistest vahenditest toetatavad õpirändeprojektid:

kuni 100. osalejani 400 eurot osaleja kohta ja alates 101. osalejast 230 eurot iga täiendava osaleja kohta.

Välispoliitika rahalistest vahenditest toetatavad õpirändeprojektid:

500 eurot osaleja kohta.

Eelarvekategooria – Kaasamistoetus

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Kaasamistoetus organisatsioonidele: kulud, mis on seotud õpirändetegevuste korraldamisega vähemate võimalustega osalejatele, kes vajavad tegelike kulude alusel eraldatavat täiendavat toetust.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse nende vähemate võimalustega osalejate arv, kes saavad kaasamistoetuse kategooria alusel lisatoetust vastavalt tegelikele kuludele.

Summa

100 eurot osaleja kohta

Kaasamistoetus osalejatele: lisakulud, mis on otseselt seotud vähemate võimalustega osalejatega ja mida ei ole võimalik katta vähemate võimalustega osalejatele antava individuaalse toetuse lisasummast. Eelkõige on need kulud ette nähtud selleks, et tagada täiendav rahaline toetus füüsilise puude, vaimse tervise häire või muude terviseprobleemidega isikutele, et nad saaksid osaleda õpirändes ja ettevalmistavatel kohtumistel, ning saatvatele isikutele (sh reisi- ja elamiskulude katmiseks, kui see on põhjendatud ja tingimusel, et neid ei kaeta vastavate osalejate puhul reisitoetuse või individuaalse toetuse eelarvekategooriate alusel)16 .

Rahastamismehhanism: tegelikud kulud.

Eraldamisel kohaldatav reegel: taotleja peab taotlust põhjendama ja riiklik büroo peab selle heaks kiitma.

Summa

100% rahastamiskõlblikest kuludest

Eelarvekategooria – Erakorralised kulud

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Kulud, mis on seotud finantstagatise andmisega, kui riiklik büroo seda nõuab.

Sisepoliitika rahalistest vahenditest toetatava õpirändeprojekti puhul: reisitoetuse saamise tingimustele vastavate osalejate suured reisikulud.

Rahastamismehhanism: tegelikud kulud.

Eraldamisel kohaldatav reegel: taotleja peab taotlust põhjendama ja riiklik büroo peab selle heaks kiitma.

Summa

Finantstagatisega seotud kulud: 80% rahastamiskõlblikest kuludest.

Suured reisikulud: 80% rahastamiskõlblikest reisikuludest.

Korraldustoetus toetusesaajale (kõrgkoolid või konsortsiumid)

Õpirändega seotud korraldustoetusega aidatakse katta kõik need kulud, mis tekivad kõrgkoolidel seoses nii kõrgkooli saabuvate kui ka sealt lähetatavate üliõpilaste ja töötajate õpirännet toetavate tegevustega, et järgida ELi liikmesriikides ja programmiga liitunud kolmandates riikides Erasmuse kõrgharidushartat ja programmiväliste kolmandate riikide kõrgkoolide puhul kõrgkoolidevahelistes lepingutes kajastuvaid Erasmuse kõrgharidusharta põhimõtteid. Kulusid võivad kaasa tuua näiteks:

• korralduslikud kokkulepped partnerkõrgkoolidega, sealhulgas kohtumised potentsiaalsete partneritega, et leppida kokku kõrgkoolidevaheliste lepingute tingimustes õpirändes osalejate väljavalimiseks, ettevalmistamiseks, vastuvõtmiseks ja lõimimiseks, ning hoida neid lepinguid ajakohasena;
• rahvusvaheliste üliõpilaste varustamine ajakohastatud kursusekataloogidega;
• üliõpilaste ja töötajate teavitamine ja abistamine;
• üliõpilaste ja töötajate väljavalimine;
• õppelepingute ettevalmistamine, et tagada üliõpilaste hariduskäigu komponentide täielik tunnustamine; töötajate õpirändelepingute ettevalmistamine ja tunnustamine;
• nii kõrgkooli saabuvate kui ka sealt lähetatavate üliõpilaste ja töötajate keeleline ja kultuuridevahelise suhtlusega seotud ettevalmistus, mis täiendab programmi „Erasmus+“ veebipõhist keeletuge;
• kõrgkooli saabuvate õpirändes osalejate lõimumise hõlbustamine;
• õpirändes osalejate tõhusa mentorluse ja nõustamise korra sisseseadmine;
• erikorraldused, et tagada üliõpilastele vastuvõtvates ettevõtetes/organisatsioonides pakutavate praktikavõimaluste kvaliteet;
• hariduskäigu komponentide ja nendega seotud ainepunktide tunnustamine, õpitulemuste väljavõtete ja akadeemiliste õiendite väljastamine;
• õpirändes osalejate taaslõimumise toetamine ning osalejate omandatud uute pädevuste ärakasutamine kõrgkooli ja kaasüliõpilaste hüvanguks;
• Euroopa üliõpilaspileti algatuse rakendamine (õpirände digitaalne haldamine);
• keskkonnasõbralike õpirändeviiside edendamine ja haldusmenetluste keskkonnasäästlikumaks muutmine;
• vähemate võimalustega isikute osaluse edendamine ja haldamine;
• kodanikuosaluse võimaluste kindlakstegemine ja edendamine ning sellises tegevuses osalemise jälgimine;
• põimitud ja/või rahvusvahelise õpirände edendamine ja haldamine.

Kõrgkoolid kohustuvad järgima kõiki kõrgharidusharta põhimõtteid, et tagada kvaliteetne õpiränne, sealhulgas: tagama väljaminevate õpirändes osalejate hea ettevalmistuse välismaal toimuvaks tegevuseks, sealhulgas põimitud õpirändeks, korraldades tegevust vajaliku keeleoskuse ja kultuuridevahelise pädevuse omandamiseks, ning pakkuma sissetulevatele õpirändes osalejatele asjakohast keelelist tuge. Selleks võib kasutada kõrgkooli olemasolevaid keeleõppevõimalusi. Nendel kõrgkoolidel, kes suudavad tagada üliõpilaste ja töötajate kvaliteetse õpirände, sealhulgas keeletoe, väiksemate kuludega (või kes rahastavad seda muudest allikatest kui ELi eelarve), on võimalus kanda osa korraldustoetusest üle täiendavate õpirändetegevuste rahastamiseks. Sellise paindlikkuse tase täpsustatakse toetuslepingus.

Lepingust tulenevalt on toetusesaajad igal juhul kohustatud osutama kvaliteetseid teenuseid. Nende tegevust jälgivad ja kontrollivad riiklikud bürood, kes võtavad arvesse ka üliõpilaste ja töötajate esitatud aruandeid, millele riiklikel büroodel ja komisjonil on vahetu juurdepääs.

Korraldustoetuse summa arvutamisel võetakse aluseks kõikide toetatavate õpirändes osalejate arv (k.a osalejad, kellele ei maksta kogu õpirändeperioodi jaoks toetust programmi „Erasmus+“ vahenditest – vt allpool õpirände kohta, mille puhul ei maksta toetust –, ja ettevõtetest kõrgkooli õpetama kutsutud töötajad). Õpirändes osalejad, kellele ei maksta kogu õpirändeperioodi jaoks toetust programmi „Erasmus+“ vahenditest, lähevad arvesse kui toetatavad õpirändes osalejad, sest nad saavad kasu õpiränderaamistikust ja korraldustegevusest. Seepärast makstakse korraldustoetust ka nende osalejate puhul. See ei kehti osalejaid välismaal toimuvas õpirändetegevuses saatvate isikute suhtes. Kui täiendavaid õpirändetegevusi korraldatakse rahaliste vahendite ümberpaigutamisega eelarvekategooriate vahel, ei suurene korraldustoetuse arvutus automaatselt.

Õpirändekonsortsiumi puhul võib saadud korraldustoetuse jagada kõikide asjaomasest riigist pärit liikmete vahel vastavalt eeskirjadele, milles liikmed on eelnevalt kokku leppinud.

Välispoliitika rahalistest vahenditest toetatavate õpirändeprojektide puhul jagatakse korraldustoetus asjaomaste partnerite vahel viisil, milles osalevad kõrgkoolid on kokku leppinud ja mis sobib kõigile osalejatele.

Õpirändes osalejad, kellele ei maksta toetust programmi „Erasmus+“ ELi vahenditest

Üliõpilased ja töötajad, kellele ei maksta toetust programmi „Erasmus+“ vahenditest, on need õpirändes osalejad, kes ei saa reisi- ja elamiskulude katmiseks ELi toetust programmist „Erasmus+“, kuid kes muus osas vastavad kõikidele üliõpilaste ja töötajate õpirändega seotud kriteeriumidele ning saavad osa kõikidest programmi „Erasmus+“ üliõpilaseks või töötajaks olemise hüvedest. Nad võivad saada oma õpirändega seotud kulude katmiseks toetust muust ELi fondist (ESF jne) kui programm „Erasmus+“ või piirkondlikku, riiklikku või muud liiki toetust. Nende õpirändes osalejate arvu, kellele ei maksta kogu õpirändeperioodi jaoks toetust programmi „Erasmus+“ ELi vahenditest, arvestatakse statistikas, mille põhjal arvutatakse välja tulemuslikkuse näitaja, mida omakorda kasutatakse ELi eelarvevahendite jaotamisel riikide vahel.

Kaasamistoetus

Vähemate võimalustega isikul ei ole isiklike asjaolude, füüsilise puude, vaimse tervise häire või muude terviseprobleemide tõttu võimalik projektis/õpirändetegevuses osaleda ilma täiendava rahalise või muud liiki toetuseta. Kõrgkoolid, kes on välja valinud vähemate võimalustega üliõpilased ja/või töötajad, saavad esitada riiklikule büroole lisatoetuse taotluse, et katta kõnealuste isikute õpirändetegevuses osalemisega kaasnevad täiendavad kulud. Vähemate võimalustega osalejate, eeskätt füüsilise puude, vaimse tervise häire või muude terviseprobleemidega isikute puhul võib toetus seepärast olla suurem kui allpool esitatud individuaalse toetuse maksimumsumma. Juhised selle kohta, kuidas vähemate võimalustega üliõpilased ja töötajad saavad sellist lisatoetust taotleda ja põhjendada, esitab kõrgkool oma veebisaidil.

Vähemate võimalustega üliõpilastele ja töötajatele ette nähtud täiendavad rahalised vahendid võivad olla pärit ka muudest kohaliku, piirkondliku ja/või riigi tasandi allikatest.

Erasmuse kõrgharidushartale alla kirjutades kohustub iga kõrgkool tagama osalejatele võrdse juurdepääsu ja võrdsed võimalused olenemata nende taustast. Seepärast saavad vähemate võimalustega üliõpilased ja töötajad kasutada tugiteenuseid, mida vastuvõttev kõrgkool pakub oma kohalikele üliõpilastele ja töötajatele.

Erakorralised kulud suurte reisikulude katmiseks

Erakorralised kulud suurte reisikulude katmiseks on rahastamiskõlblikud üksnes nende sisepoliitika rahalistest vahenditest toetatavates õpirändeprojektides osalejate puhul, kes vastavad reisitoetuse saamise tingimustele.

Õpirändeprojektide toetuse saajad võivad taotleda osalejate suurte reisikulude katmiseks rahalist toetust erakorraliste kulude rubriigi alusel (80 % rahastamiskõlblikest kogukuludest). See on lubatud eeldusel, et toetusesaajad põhjendavad, miks rahastamine eeskirjade alusel (vastavalt ühikuhindadele sihtkoha kauguse vahemiku kohta) ei kata osalejate reisikuludest vähemalt 70 %. Eraldamise korral asendavad erakorralised kulud suurte reisikulude katmiseks reisitoetust.

Muud rahastamisallikad

Üliõpilased ja töötajad võivad saada programmi „Erasmus+“ raames antava toetuse kõrval või selle toetuse asemel (puudutab neid õpirändes osalejaid, kellele ei maksta toetust ELi vahenditest) piirkondlikku, riiklikku või mis tahes muud liiki toetust, mida haldab mõni muu organisatsioon kui riiklik büroo (nt ministeerium või piirkondlik omavalitsus). Programmi „Erasmus+“ raames antava toetuse asemel võib osaleja saada muid vahendeid ELi eelarvest (ESF jne).  Muudest rahastamisallikatest kui ELi eelarvest antava toetuse puhul ei kehti käesolevas dokumendis kindlaks määratud miinimum- ja maksimumsummad.

Praktika eesmärgil toimuva õpirände korral võivad vastuvõtvad organisatsioonid anda praktikantidele rahalist või mitterahalist toetust.

B) Toetus üliõpilaste õpirände jaoks

Individuaalne toetus füüsilise õpirände korral – põhisummad pikaajalise õpirände jaoks

Üliõpilased võivad saada individuaalset toetust, mis aitab katta välismaal läbitava õppe- või praktikaperioodiga seotud täiendavad reisi- ja elamiskulud.

ELi liikmesriikide ja programmiga liitunud kolmandate riikide vahelise õpirände ning 13. ja 14. piirkonda kuuluvatesse programmivälistesse kolmandatesse riikidesse suunduva õpirände puhul määravad need igakuised summad kindlaks riiklikud bürood kokkuleppel riiklike asutuste ja/või kõrgkoolidega allpool kirjeldatud viisil objektiivsete ja läbipaistvate kriteeriumide põhjal. Täpsed summad avaldatakse riiklike büroode ja kõrgkoolide veebisaitidel.

ELi liikmesriigid ja programmiga liitunud kolmandad riigid ning 13. ja 14. piirkonda kuuluvad programmivälised kolmandad riigid17 on jagatud järgmisse kolme rühma.

1. rühm Kõrgema elukallidusega riigid

Iirimaa, Island, Liechtenstein, Luksemburg, Norra, Rootsi, Soome, Taani

Programmivälised kolmandad riigid 14. piirkonnast

2. rühm Keskmise elukallidusega riigid

Austria, Belgia, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Küpros, Madalmaad, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa

Programmivälised kolmandad riigid 13. piirkonnast

3. rühm Madalama elukallidusega riigid

Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Leedu, Läti, Poola, Põhja-Makedoonia, Rumeenia, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Türgi, Ungari

Üliõpilastele programmi „Erasmus+“ raames antav individuaalne toetus oleneb lähte- ja sihtriigist:

• suundumine sarnase elukallidusega riiki: üliõpilased saavad ELi keskmise taseme toetust;
• suundumine kõrgema elukallidusega riiki: üliõpilased saavad ELi kõrgema taseme toetust;
• suundumine madalama elukallidusega riiki: üliõpilased saavad ELi madalama taseme toetust.

Riiklikud bürood määravad kindlaks toetuse summad järgmistes vahemikes.

• ELi keskmise taseme toetus: keskmist toetussummat – vahemikus 292–606 eurot kuus – kohaldatakse siis, kui õpirändetegevuseks suundutakse sarnase elukallidusega riiki: a) 1. rühma riikidest 1. rühma riikidesse, b) 2. rühma riikidest 2. rühma riikidesse ja c) 3. rühma riikidest 3. rühma riikidesse.
• ELi kõrgema taseme toetus: vastab riikliku büroo kohaldatavale keskmise taseme toetuse summale, millele on lisatud vähemalt 50 eurot; jääb vahemikku 348–674 eurot kuus. Neid summasid kohaldatakse siis, kui õpirändetegevuseks suundutakse kõrgema elukallidusega riiki: a) 2. rühma riikidest 1. rühma riikidesse ning b) 3. rühma riikidest 1. ja 2. rühma riikidesse.
• ELi madalama taseme toetus: vastab riikliku büroo kohaldatavale keskmise taseme toetuse summale, millest on maha arvatud vähemalt 50 eurot; jääb vahemikku 225–550 eurot kuus. Neid summasid kohaldatakse siis, kui õpirändetegevuseks suundutakse madalama elukallidusega riiki: a) 1. rühma riikidest 2. ja 3. rühma riikidesse ning b) 2. rühma riikidest 3. rühma riikidesse.

Oma riigis toetusesaajate suhtes kohaldatavate summade kindlaksmääramisel võtavad riiklikud bürood arvesse kaht erikriteeriumi:

• ELi toetust täiendavate selliste muude rahaliste vahendite kättesaadavus ja summa, mis saadakse kohalikul, piirkondlikul või riigi tasandil eraõiguslike või avalik-õiguslike asutuste pakutava kaasrahastamise teel;
• välismaal õppida või end koolitada soovivate üliõpilaste nõudluse üldine tase.

Riiklikud bürood võivad ELi liikmesriikide ja programmiga liitunud kolmandate riikide vahelise õpirände ning 13. ja 14. piirkonda kuuluvatesse programmivälistesse kolmandatesse riikidesse suunduva õpirände puhul pakkuda oma kõrgkoolidele paindlikkust ning määrata riigi tasandil kindlaks toetuste vahemikud, mitte summad. See peaks olema põhjendatud – näiteks võiks seda võimaldada riikides, kus piirkondlikul või kõrgkooli tasandil on kättesaadav kaasrahastamine.

Vähemate võimalustega üliõpilased ja äsjalõpetanud – individuaalse toetuse lisasumma pikaajalise õpirände korral

Vähemate võimalustega üliõpilased ja äsjalõpetanud saavad lisaks programmi „Erasmus+“ raames antavale individuaalsele ELi toetusele lisasumma 250 eurot kuus. Kohaldatavad kriteeriumid määravad riigi tasandil kindlaks riiklikud bürood kokkuleppel riiklike asutustega.

Praktikal olevad üliõpilased ja äsjalõpetanud – individuaalse toetuse lisasumma pikaajalise õpirände korral

Praktikal olevad üliõpilased ja äsjalõpetanud saavad lisaks programmi „Erasmus+“ individuaalsele ELi toetusele täiendava lisasumma 150 eurot kuus. Praktikal osalevatel vähemate võimalustega üliõpilastel ja äsjalõpetanutel on õigus saada nii vähemate võimalustega üliõpilastele ja äsjalõpetanutele ette nähtud lisasumma kui ka praktika jaoks ette nähtud lisasumma.

Äärepoolseimatest piirkondadest ning ülemeremaadest ja -territooriumidelt pärit üliõpilased ja äsjalõpetanud, kes osalevad pikaajalises õpirändes

ELi liikmesriikide äärepoolseimates piirkondades ning ELi liikmesriikide koosseisu kuuluvates ülemeremaades ja -territooriumidel asuvates kõrgkoolides õppivate või õppinud üliõpilaste ja äsjalõpetanute puhul kohaldatakse alljärgnevaid suuremaid individuaalse toetuse summasid, võttes arvesse piiranguid, mis tulenevad kaugusest teistest ELi liikmesriikidest ja programmiga liitunud kolmandatest riikidest, ning majandustaset.

Lähtekoht	Sihtkoht	Summa
Äärepoolseimad piirkonnad ning ülemeremaad ja -territooriumid	ELi liikmesriigid, programmiga liitunud kolmandad riigid ning 13. ja 14. piirkonda kuuluvad programmivälised kolmandad riigid.	786 eurot kuus

Vähemate võimalustega üliõpilastele ja äsjalõpetanutele ette nähtud lisasummat sel juhul ei määrata. Praktika jaoks ette nähtud lisasumma määratakse.

Üliõpilased ja äsjalõpetanud, kes osalevad programmiväliseid kolmandaid riike hõlmavas pikaajalises rahvusvahelises õpirändes 

Individuaalse toetuse põhisumma on alljärgnev.

Lähtekoht	Sihtkoht	Summa
ELi liikmesriigid ja programmiga liitunud kolmandad riigid	Programmivälised kolmandad riigid 1.–12. piirkonnast	700 eurot kuus
ELi liikmesriigid ja programmiga liitunud kolmandad riigid	Programmivälised kolmandad riigid 13. ja 14. piirkonnast	Nagu on kirjeldatud eespool jaotises „Toetus üliõpilaste õpirände jaoks“ („Individuaalne toetus füüsilise õpirände korral“)
Programmivälised kolmandad riigid 1.–12. piirkonnast	1. rühma kuuluvad ELi liikmesriigid ja programmiga liitunud kolmandad riigid 2. rühma kuuluvad ELi liikmesriigid ja programmiga liitunud kolmandad riigid 3. rühma kuuluvad ELi liikmesriigid ja programmiga liitunud kolmandad riigid	900 eurot kuus 850 eurot kuus 800 eurot kuus

Vähemate võimalustega üliõpilastele ja äsjalõpetanutele ette nähtud lisasumma sel juhul määratakse.

Praktika jaoks ette nähtud lisasumma määratakse üksnes juhul, kui õpirände raames suundutakse 13. ja 14. piirkonda kuuluvasse programmivälisesse kolmandasse riiki.

ELi liikmesriikide ja programmiga liitunud kolmandate riikide alla kuuluvad ülemeremaad ja -territooriumid.

Lühiajalises füüsilises õpirändes osalevad üliõpilased ja äsjalõpetanud – individuaalse toetuse põhisummad (põimitud õpiränne ning doktorantide lühiajaline õpiränne)

Individuaalse toetuse põhisummad on alljärgnevad.

Füüsilise õpirände kestus	Summa (mis tahes ELi liikmesriik, programmiga liitunud kolmas riik või programmiväline kolmas riik)
Tegevuse elluviimise 14. päevani	79 eurot päevas
Tegevuse elluviimise 15.–30. päev	56 eurot päevas

Individuaalne toetus võib hõlmata ka üht reisimisele kuluvat päeva enne tegevuse elluviimist ja üht reisimisele kuluvat päeva pärast tegevuse elluviimist.

Vähemate võimalustega üliõpilased ja äsjalõpetanud – individuaalse toetuse lisasumma lühiajalise füüsilise õpirände korral

Vähemate võimalustega üliõpilased ja äsjalõpetanud saavad lisaks programmi „Erasmus+“ individuaalsele ELi toetusele lisasumma 100 eurot 5–14 päeva kestva füüsilise õpirände perioodi korral ning 150 eurot juhul, kui see periood kestab 15–30 päeva. Kohaldatavad kriteeriumid määravad riigi tasandil kindlaks riiklikud bürood kokkuleppel riiklike asutustega.

Praktika jaoks ette nähtud lisasummat sel juhul ei määrata.

ELi liikmesriikide ja programmiga liitunud kolmandate riikide alla kuuluvad ülemeremaad ja -territooriumid.

Üliõpilased ja äsjalõpetanud, kes ei saa reisitoetust – individuaalse toetuse lisasumma keskkonnasäästliku reisimise korral

Üliõpilased ja äsjalõpetanud, kes ei saa eelarvekategooriast reisitoetust, saavad valida ka keskkonnasäästliku reisimise. Sel juhul makstakse neile individuaalse toetuse ühekordse lisasummana 50 eurot ning täiendavat individuaalset toetust kuni nelja päeva eest, et katta vajaduse korral edasi-tagasisõiduks kuluvate reisipäevade kulud.

Reisitoetus

Reisikulude katmiseks saavad alljärgnevates summades reisitoetust järgmised osalejad (v.a need, kelle suhtes kohaldatakse allpool kirjeldatud loobumisklauslit):

• ELi liikmesriikide äärepoolseimates piirkondades, Küprosel, Islandil, Maltal ning ELi liikmesriikide koosseisu kuuluvates ülemeremaades ja -territooriumidel asuvates kõrgkoolides õppivad või õppinud üliõpilased ja äsjalõpetanud, kes suunduvad ELi liikmesriikidesse ja programmiga liitunud kolmandatesse riikidesse või 13. või 14. piirkonda kuuluvatesse programmivälistesse kolmandatesse riikidesse;
• lühiajalises õpirändes osalevad vähemate võimalustega üliõpilased ja äsjalõpetanud ning
• programmiväliseid kolmandaid riike (v.a 13. ja 14. piirkonna riigid) hõlmavas rahvusvahelises õpirändes osalevad üliõpilased ja äsjalõpetanud, kes suunduvad neisse riikidesse ja saabuvad nendest riikidest. 

Reisi pikkus18	Tavapärase reisimise korral	Keskkonnasäästliku reisimise korral
10–99 km	23 eurot osaleja kohta
100–499 km	180 eurot osaleja kohta	210 eurot osaleja kohta
500–1 999 km	275 eurot osaleja kohta	320 eurot osaleja kohta
2 000–2 999 km	360 eurot osaleja kohta	410 eurot osaleja kohta
3 000–3 999 km	530 eurot osaleja kohta	610 eurot osaleja kohta
4 000–7 999 km	820 eurot osaleja kohta
8 000 km või enam	1 500 eurot osaleja kohta

Üliõpilased ja äsjalõpetanud, kes valivad keskkonnasäästliku reisimise, saavad täiendavat individuaalset toetust kuni 4 päeva eest, et katta vajaduse korral edasi-tagasisõiduks kuluvate reisipäevade kulud.

Sisepoliitika rahalistest vahenditest toetatavates õpirändeprojektides võivad toetusesaajad loobuda reisitoetuse pakkumisest kõigile rahastamiskõlblikele üliõpilastele ja äsjalõpetanutele, kes osalevad õpirändes, kus toetusesaaja liigub ELi liikmesriigist või programmiga liitunud kolmandast riigist programmivälisesse kolmandasse riiki. Seda loobumisklauslit ei saa kohaldada vähemate võimalustega üliõpilaste ja äsjalõpetanute puhul, kes peavad saama reisitoetust igal juhul.

C) Toetus töötajate õpirände jaoks

Töötajad saavad ELi toetust, mis aitab katta välismaal viibimise ajal nende reisi- ja elamiskulud, vastavalt alljärgnevatele tingimustele.

Eelarvekategooria - Reisitoetus

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Toetus, mis aitab katta osalejate kulud seoses reisimisega lähtekohast tegevuse elluviimise kohta ja tagasi.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse sihtkoha kaugus osaleja kohta. Taotleja peab märkima lähtekoha ja tegevuse toimumise koha vahemaa19 , kasutades Euroopa Komisjoni pakutavat vahemaa kalkulaatorit20 .

Summa

Sihtkoha kaugus	Tavapärane reisimine	Keskkonnasäästlik reisimine
10–99 km	23 eurot
100–499 km	180 eurot	210 eurot
500–1 999 km	275 eurot	320 eurot
2 000–2 999 km	360 eurot	410 eurot
3 000–3 999 km	530 eurot	610 eurot
4 000–7 999 km	820 eurot
8 000 km või enam	1 500 eurot

Eelarvekategooria - Individuaalne toetus

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Osalejate otsesed elamiskulud meetme elluviimise ajal.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse viibimise kestus osaleja kohta (mis hõlmab vajaduse korral ka üht reisimisele kuluvat päeva enne tegevuse elluviimist ja hõlmab vajaduse korral ka üht reisimisele kuluvat päeva enne tegevuse elluviimist ja üht reisimisele kuluvat päeva pärast tegevuse elluviimist).

Töötajad, kes valivad keskkonnasäästliku reisimise, saavad täiendavat individuaalset toetust kuni nelja päeva eest, et katta vajaduse korral edasi-tagasisõiduks kuluvate reisipäevade kulud.

Summa

Tegevuse elluviimise 14. päevani: tabeli A veerus 1.1 esitatud summa ELi liikmesriigist või programmiga liitunud kolmandast riigist pärit osaleja kohta (päevas) või tabeli A veerus 1.2 esitatud summa programmivälisest kolmandast riigist pärit osaleja kohta (päevas).

Tegevuse elluviimise 15.–60. päev: 70 % tabeli A veerus 1.1 esitatud summast ELi liikmesriigist või programmiga liitunud kolmandast riigist pärit osaleja kohta (päevas) või 70 % tabeli A veerus 1.2 esitatud summast programmivälisest kolmandast riigist pärit osaleja kohta (päevas).

Tabel A. Individuaalne toetus (summa eurodes päevas)

Summad sõltuvad vastuvõtvast riigist. Need summad määratakse kindlaks allpool esitatud tabelis märgitud miinimum- ja maksimumsummade piires. Oma riigis toetusesaajate suhtes kohaldatavate summade kindlaksmääramisel võtavad riiklikud bürood kokkuleppel riiklike asutustega arvesse kaht erikriteeriumi:

• ELi toetust täiendavate selliste muude rahaliste vahendite kättesaadavus ja summa, mis saadakse kohalikul, piirkondlikul või riigi tasandil eraõiguslike või avalik-õiguslike asutuste pakutava kaasrahastamise teel;
• välismaal õpetada või end koolitada soovivate töötajate nõudluse üldine tase.

Kõikide sihtriikide suhtes tuleks kohaldada asjaomase vahemiku piires sama protsendimäära. Kõikide sihtriikide jaoks ei saa kindlaks määrata sama summat.

Vastuvõttev riik	Töötajad ELi liikmesriikidest ja programmiga liitunud kolmandatest riikidest	Töötajad programmivälistest kolmandatest riikidest
	Miinimumsumma – maksimumsumma (päevas)	Summa (päevas)
	A1.1	A1.2
Iirimaa, Island, Liechtenstein, Luksemburg, Norra, Rootsi, Soome, Taani	90–180	180
Programmivälised kolmandad riigid 14. piirkonnast	90–180	Ei ole rahastamiskõlblikud
Austria, Belgia, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Küpros, Madalmaad, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa	79–160	160
Programmivälised kolmandad riigid 13. piirkonnast	79–160	Ei ole rahastamiskõlblikud
Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Leedu, Läti, Poola, Põhja-Makedoonia, Rumeenia, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Türgi, Ungari	67–140	140
Programmivälised kolmandad riigid 1.–12. piirkonnast	180	Ei ole rahastamiskõlblikud

Riiklikud bürood võivad ELi liikmesriikide ja programmiga liitunud kolmandate riikide vahelise õpirände ning 13. ja 14. piirkonda kuuluvatesse programmivälistesse kolmandatesse riikidesse suunduva õpirände puhul pakkuda oma kõrgkoolidele paindlikkust ning määrata riigi tasandil kindlaks toetuste vahemikud, mitte summad. See peaks olema põhjendatud – näiteks võiks seda võimaldada riikides, kus piirkondlikul või kõrgkooli tasandil on kättesaadav kaasrahastamine. Täpsed summad avaldatakse riiklike büroode ja kõrgkoolide veebisaitidel.

D) Kõrgkoolide ja õpirändekonsortsiumide kindlaksmääratav üliõpilastele ja töötajatele antava rahalise toetuse summa

Oma asutustes ELi määrade kindlaksmääramisel ja/või kohaldamisel peavad kõrgkoolid ja õpirändekonsortsiumid igal juhul kinni pidama järgmistest põhimõtetest ja kriteeriumidest.

• Kui kõrgkoolid/konsortsiumid on toetuse määrad paika pannud, peavad need jääma samaks kogu õpirändeprojekti kestuse ajal. Ühe projekti raames ei ole võimalik toetusi vähendada ega suurendada.
• Määrad tuleb kindlaks määrata ja/või neid tuleb kohaldada objektiivselt ja läbipaistvalt, võttes igati arvesse eespool kirjeldatud põhimõtteid ning metoodikat (st arvestades õpirändevoo ja täiendavate eritoetustega).
• Kõik üliõpilased, kes suunduvad sama liiki õpirändetegevuse (õpingud või praktika) raames sama rühma riikidesse, peavad saama sama suurt toetust (v.a äärepoolseimatest ELi liikmesriikidest ja programmiga liitunud kolmandatest riikidest, äärepoolseimatest piirkondadest ning ülemeremaadest ja -territooriumidelt pärit või vähemate võimalustega üliõpilased ja äsjalõpetanud).

E) Põimitud intensiivprogrammid

Eelarvekategooria – Korraldustoetu

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Kulud, mis on otseselt seotud põimitud intensiivprogrammide korraldamisega (v.a osalejate elamis- ja reisikulud).

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse sisepoliitika rahalistest vahenditest toetatavate õpirändeprojektide raames rahastatavate kõrgharidusvaldkonna õpirändes osalejate (õppijad) arv, v.a programmi elluviimisel osalevad õpetajad/koolitajad.

Taotluse korraldustoetuse saamiseks esitab põimitud intensiivprogrammi ühiselt korraldavate kõrgkoolide nimel koordineeriv kõrgkool.

Summa

400 eurot osaleja kohta, vähemalt 15 ja kõige rohkem 20 õpirändes osalejat, kes saavad toetust programmist „Erasmus+“

Põimitud intensiivprogrammide korraldustoetusega kantakse kõik kulud, mis osalevatel kõrgkoolidel võivad põimitud intensiivprogrammide korraldamisel tekkida, näiteks programmide ettevalmistamise, kavandamise, väljatöötamise, elluviimise ja järelmeetmetega, sealhulgas füüsilise ja virtuaalse/kaugtegevuse elluviimise ning ka üldise haldamise ja koordineerimisega seotud kulud.

Koordineeriv kõrgkool jagab põimitud intensiivprogrammide korraldustoetuse partnerite vahel, kes eespool nimetatud kulusid kannavad.

• 1 https://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/resources/documents/applicants/higher-education-charter_et.
• 2 https://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/resources/documents/erasmus-charter-higher-education-2021-2027-guidelines_et.
• 3 https://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/eche/start_et.
• 4 Erandiks on Lääne-Balkani programmivälistes kolmandates riikides paiknevad kõrgharidusasutused, kes võivad osaleda Euroopa ülikoolide algatuse konkursikutsetel, kui nad vastavad nende konkursikutsete tingimustele.
• 5 Euroopa Komisjon töötab praegu välja ajakava digitehnoloogiale üleminekuks rahvusvahelise õpirände haldamisel ning sellest teatatakse hilisemas etapis.
• 6 Üliõpilase praktika loetakse digioskuste praktikaks juhul, kui praktikant tegeleb selle käigus ühe või mitme alljärgneva tegevusega: digiturundus (nt sotsiaalmeediahaldus, veebianalüütika); graafiline, mehaaniline või arhitektuuriline digidisain; mobiilirakenduste, tarkvara või veebisaitide arendus, skriptide kirjutamine; IT-süsteemide installimine ja võrkude paigaldamine, hooldus ja haldus; küberturvalisus; andmeanalüütika, andmekaeve ja andmete visualiseerimine; programmeerimine, robootika ja tehisintellekti rakenduste arendamine; üldine kasutajatugi, tellimuste täitmine, andmesisestus või kantseleitöö selle kategooria alla ei kuulu.
• 7 Hiljuti doktorikraadi omandanud isik (nn post-doc) võib praktikal osaleda samadel tingimustel nagu iga teine äsjalõpetanud isik (12 kuu jooksul alates lõpetamisest). Nende riikide puhul, kus äsjalõpetanud peavad astuma kohustuslikku sõjaväe- või tsiviilteenistusse, pikendatakse rahastamiskõlblikkuse perioodi nimetatud teenistuse kestuse võrra.
• 8 Piirkonnad on kindlaks määratud käesoleva juhendi A osa jaotises „Rahastamiskõlblikud riigid“.
• 9 ELi eelarve rubriik 2 „Ühtekuuluvus, vastupanuvõime ja väärtused“.
• 10 Üliõpilaste praktikaga seotud õpirände korral ei ole vastuvõtvate organisatsioonidena rahastamiskõlblikud järgmised organisatsioonid:ELi institutsioonid ja muud ELi asutused, sealhulgas spetsialiseeritud asutused (nende täielik nimekiri on kättesaadav aadressil https://europa.eu/european-union/about-eu/institutions-bodies_et); ELi programme haldavad organisatsioonid, näiteks programmi „Erasmus+“ riiklikud bürood (selleks et vältida võimalikku huvide konflikti ja/või topeltrahastamist).
• 11 Varasem kogemus programmi „Erasmus+“ raames ja/või Erasmus Munduse programmi stipendiumisaajana moodustab osa õppetsükli puhul arvestatavast 12 kuust.
• 12 Ühe õppetsükliga õppeprogrammide puhul (nt meditsiini erialal) saavad üliõpilased õpirändes osaleda kuni 24 kuud.
• 13 Emakõrgkoolist sõltuva ja sama Erasmuse kõrgharidushartaga hõlmatud filiaali korral loetakse saatvaks riigiks riik, kus asub emakõrgkool. Seetõttu ei ole võimalik korraldada programmi „Erasmus+“ õpirännet sama Erasmuse kõrgharidushartaga hõlmatud emakõrgkooli ja selle filiaalide vahel.
• 14 Nende riikide puhul, kus äsjalõpetanud peavad astuma kohustuslikku sõjaväe- või tsiviilteenistusse, pikendatakse rahastamiskõlblikkuse perioodi nimetatud teenistuse kestuse võrra.
• 15 Riigid, mille suhtes seda nõuet kohaldatakse, on loetletud ametlikku arenguabi saavate riikide nimekirjas, mille on avaldanud OECD arenguabi komitee DAC-List-of-ODA-Recipients-for-reporting-2022-23-flows.pdf (oecd.org). OECD arenguabi komitee nimekirja uuendatakse perioodiliselt, et riigid saaksid liikuda ühest kategooriast teise või nimekirjast väljuda. Sellegipoolest ei muutu riigi ametliku arenguabi staatus ja suhtelised piirangud sama projektikonkursi projektide kogu elutsükli jooksul.
• 16 Saatvate isikute puhul võidakse kohaldada töötajate puhul kohaldatavaid määrasid ja erakorralisi kulusid suurte reisikulude katmiseks. Kui erandjuhtudel peab saatev isik jääma välismaale kauemaks kui 60 päevaks, toetatakse 60päevast perioodi ületaval ajal täiendavaid elamiskulusid kaasamistoetuse rubriigist.
• 17 13. ja 14. piirkonda kuuluvad programmivälised kolmandad riigid on üksnes vastuvõtvad riigid.
• 18 Aluseks võetakse sihtkoha kaugus osaleja kohta. Sihtkoha kauguse arvutamisel tuleb kasutada Euroopa Komisjoni pakutavat vahemaa arvutamise kalkulaatorit (https://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/resources/distance-calculator_et). Edasi-tagasisõidu katmiseks vajaminev ELi toetus tuleb arvutada ühe suuna vahemaa põhjal.
• 19 Näiteks kui osaleja on pärit Madridist (Hispaania) ja tegevus toimub Roomas (Itaalia), arvutab taotleja vahemaa Madridist Rooma (1 365,28 km) ning valib seejärel vastava sihtkoha kauguse vahemiku (st 500–1 999 km).
• 20 https://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/resources/distance-calculator_et.