Erasmuse akrediteering on vahend kutsehariduse ja -õppe, üldhariduse ja täiskasvanuhariduse valdkonnas tegutsevatele organisatsioonidele, kes soovivad osaleda piiriüleses vahetustegevuses ja koostöös. Erasmuse akrediteeringu saamine kinnitab, et taotleja on koostanud kava, mille alusel viiakse ellu kvaliteetseid õpirändetegevusi osana ulatuslikumast jõupingutusest arendada oma organisatsiooni. Seda kava nimetatakse Erasmuse kavaks ning see on Erasmuse akrediteeringu taotluse oluline osa.

Taotlejad võivad taotleda oma organisatsioonile individuaalset Erasmuse akrediteeringut või õpirändekonsortsiumi koordinaatori Erasmuse akrediteeringut, nagu selgitatakse allpool. Varasem programmis osalemise kogemus ei ole taotlemiseks vajalik.

Organisatsioonidele, kellel juba on Erasmuse akrediteering, võidakse anda tipptaseme märgis, et avaldada neile tunnustust tehtud töö ja kvaliteedile pühendumise eest.

Kuidas kasutada õpirände võimalusi Erasmuse akrediteeringuga?

Taotlejad, kellele on antud Erasmuse akrediteering, saavad käesolevas juhendis kirjeldatud akrediteeritud õpirändeprojektide vormis lihtsustatud juurdepääsu 1. põhimeetme raames pakutavatele rahastamisvõimalustele.

Meetme eesmärgid

Kõigis kolmes valdkonnas

Õpetamise ja õppimise Euroopa mõõtme tugevdamine:

• edendades kaasamist, mitmekesisust, sallivust ja demokraatlikku osalust;
• täiendades teadmisi Euroopa ühisest pärandist ja mitmekesisusest;
• toetades erialaste võrgustike arengut kogu Euroopas.

Kutsehariduse ja -õppe valdkonnas

Kutseharidust käsitleva nõukogu soovituse, Osnabrücki deklaratsiooni ¹ ja Euroopa oskuste tegevuskava ² elluviimisele ning Euroopa haridusruumi loomisele kaasaaitamine:

• parandades esma- ja jätku-kutseõppe kvaliteeti;
• tugevdades võtmepädevusi ja valdkonnaüleseid oskusi, eeskätt keeleõpe ja digioskused;
• toetades tööturul praegu ja edaspidi vajaminevate kutseoskuste arendamist;
• jagades parimat tava, edendades uute ja uuenduslike pedagoogiliste meetodite ja tehnoloogialahenduste kasutamist ning toetades õpetajate, koolitajate, mentorite ning muude kutsehariduse ja -õppe valdkonna töötajate kutsealast arengut; 
• suurendades kutseharidust ja -õpet pakkuvate asutuste suutlikkust viia ellu kvaliteetseid õpirändeprojekte ning võimet luua kvaliteetseid partnerlussuhteid, arendades ühtlasi oma rahvusvahelistumisstrateegiaid;
• pakkudes õpirände võimalusi kõikidele esma- ja jätku-kutseõppes õppijatele ning pikendades kutsehariduses ja -õppes osalejate õpirände keskmist kestust, et parandada kvaliteeti ja suurendada mõju;
• parandades välismaal veedetud õpirändeperioodide õpiväljundite kvaliteeti, läbipaistvust ja tunnustamist, kasutades selleks eeskätt Euroopa tasandi vahendeid ja rahastamisvahendeid.

Üldhariduse valdkonnas

Õpetamise ja õppe kvaliteedi parandamine üldhariduses:

• toetades õpetajate, koolijuhtide ja teiste koolitöötajate kutsealast arengut;
• edendades uue tehnoloogia ja uuenduslike õpetamismeetodite kasutamist;
• täiustades keeleõpet ja suurendades keelelist mitmekesisust koolides;
• toetades õpetamise ja koolide arenguga seotud parima tava jagamist ja edasiandmist.

Euroopa haridusruumi loomisele kaasaaitamine:

• suurendades koolide suutlikkust osaleda piiriüleses vahetustegevuses ja koostöös ning ellu viia kvaliteetseid õpirändeprojekte;
• pakkudes õpirände võimalusi kõigile üldharidust omandavatele õpilastele;
• soodustades õpilaste ja töötajate välismaal veedetud õpirändeperioodide õpiväljundite tunnustamist.

Täiskasvanuhariduse valdkonnas 

Euroopa haridusruumi loomisele ja Euroopa oskuste tegevuskava ³ elluviimisele kaasaaitamine:

• tõstes formaalse, informaalse ja mitteformaalse täiskasvanuõppe kvaliteeti;
• parandades pakutava täiskasvanuhariduse kvaliteeti töötajate suurema professionaalsuse tagamise abil ning suurendades täiskasvanuharidust pakkuvate asutuste suutlikkust õppeprogrammide rakendamisel;
• parandades õpetamise ja õppe kvaliteeti kõigis täiskasvanuhariduse vormides ning tagades nende asjakohasuse kogu ühiskonna vajadusi arvesse võttes;
• parandades täiskasvanuharidusteenuste osutamist seoses ELi raamistikus (2018) määratletud võtmepädevuste omandamisega, sh põhioskused (kirjaoskus, arvutusoskus, digioskused) ja muud eluks vajalikud oskused;  
• suurendades täiskasvanuharidust pakkuvate asutuste ja teiste täiskasvanuhariduse valdkonnas tegutsevate organisatsioonide suutlikkust viia ellu kvaliteetseid õpirändeprojekte;
• suurendades igas vanuses ja erineva sotsiaal-majandusliku taustaga täiskasvanute osalust täiskasvanuhariduses, eeskätt soodustades ebasoodsas olukorras olevate õppijatega töötavate organisatsioonide, täiskasvanuharidust pakkuvate väikeettevõtjate, programmi uute tulijate, vähemate kogemustega organisatsioonide ja ka kogukonnapõhiste rohujuure tasandi organisatsioonide osalust.

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Kes võib esitada taotluse?

Kutsehariduse ja -õppe valdkonnas:

1. esma- või jätku-kutseõpet pakkuvad organisatsioonid;
2. kohalikud ja piirkondlikud avaliku sektori asutused, koordineerivad asutused ning muud kutsehariduse ja -õppe valdkonnas tegutsevad organisatsioonid;
3. ettevõtted ja muud avaliku või erasektori organisatsioonid, kes võtavad vastu või koolitavad kutsehariduses ja -õppes osalejaid ja õpipoisse või töötavad nendega muul viisil.

Üldhariduse valdkonnas:

1. koolieelset, põhi- või keskharidust pakkuvad üldhariduskoolid ⁴ ;
2. kohalikud ja piirkondlikud avaliku sektori asutused, koordineerivad asutused ning muud üldhariduse valdkonnas tegutsevad organisatsioonid.

Täiskasvanuhariduse valdkonnas:

1. formaalse, informaalse ja mitteformaalse täiskasvanuhariduse võimalusi pakkuvad organisatsioonid ⁵ ;
2. kohalikud ja piirkondlikud avaliku sektori asutused, koordineerivad asutused ning muud täiskasvanuhariduse valdkonnas tegutsevad organisatsioonid.

Kõigis kolmes valdkonnas kohaldatavad määratlused ja põhimõtted

Organisatsioonide rahastamiskõlblikkus kriteeriumi 1 alusel tehakse kindlaks pakutavate õppeprogrammide ja -tegevuste põhjal. Organisatsioon võib olla rahastamiskõlblik enam kui ühes valdkonnas, kui ta pakub erinevaid õppeprogramme ja -tegevusi.

Iga riigi pädev ametiasutus määrab kindlaks:

• õppeprogrammid ja -tegevused, mille pakkumisel loetakse organisatsioonid rahastamiskõlblikuks kriteeriumi 1 alusel, ning
• organisatsioonid, kes on osalemiskõlblikud kriteeriumi 2 alusel.

Kohaldatavad määratlused ja rahastamiskõlblike organisatsioonide näited avaldatakse vastutava riikliku büroo veebisaidil.

Rahastamiskõlblikud riigid

Taotlejad peavad olema asutatud ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis.

Kellele esitada taotlus?

Taotlused tuleb esitada selle riigi riiklikule büroole, kus taotlev organisatsioon on asutatud.

Taotluste esitamise tähtaeg

19. oktoober kell 12.00.00 (keskpäev Brüsseli aja järgi)

Erasmuse programmi kvaliteedistandardid

Erasmuse akrediteeringu taotlejad peavad järgima Erasmuse programmi kvaliteedistandardeid, mis on esitatud Euroopa Liidu ametlikul veebisaidil:

https://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/resources/documents/erasmus-quality-standards-mobility-projects-vet-adults-schools_et. 

Erasmuse programmi kvaliteedistandardeid võidakse akrediteeringu kehtivuse ajal ajakohastada. Sel juhul küsitakse akrediteeritud organisatsioonidelt nõusolekut, enne kui nad saavad taotleda uut toetust.

Taotluste arv

Organisatsioon saab esitada ühe taotluse kõigis kolmes käesoleva projektikonkursiga hõlmatud valdkonnas: täiskasvanuharidus, kutseharidus ja -õpe ning üldharidus. Organisatsioonid, kes esitavad taotluse enam kui ühes valdkonnas, peavad iga valdkonna kohta esitama eraldi taotluse.

Organisatsioonid, kellel juba on Erasmuse akrediteering, ei saa taotleda uut akrediteeringut samas valdkonnas.

Taotluste liigid

Taotluse saab esitada organisatsioon individuaalselt või õpirändekonsortsiumi koordinaatorina. Samas valdkonnas ei saa taotleda mõlemat tüüpi akrediteeringut.

Erasmuse akrediteering õpirändekonsortsiumi koordinaatoritele

Õpirändekonsortsium on rühm samas riigis asutatud organisatsioone, kes viivad ellu õpirändetegevust ühise Erasmuse kava alusel. Iga õpirändekonsortsiumi koordineerib üks juhtorganisatsioon ehk õpirändekonsortsiumi koordinaator, kellel peab olema Erasmuse akrediteering.

Õpirändekonsortsiumi koordinaator võib korraldada tegevust (nagu eraldiseisva akrediteeringuga organisatsioongi), ent selle kõrval võib ta pakkuda õpirände võimalusi teistele konsortsiumi liikmesorganisatsioonidele. Konsortsiumi liikmetel Erasmuse akrediteeringut olema ei pea.

Õpirändekonsortsiumi koordinaatori taotluse esitaja peab taotluses kirjeldama konsortsiumi eesmärki ja kavandatavat koosseisu. Kõik kavandatavad konsortsiumi liikmesorganisatsioonid peavad olema samast ELi liikmesriigist või programmiga liitunud kolmandast riigist kui õpirändekonsortsiumi koordinaator. Selles etapis ei pea aga esitama konsortsiumi liikmete täpset nimekirja.

Konsortsiumi liikmetele kehtivad rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid ja lisateave on esitatud akrediteeritud õpirändeprojekte käsitlevas jaotises.

Toetavad organisatsioonid

Toetav organisatsioon on organisatsioon, kes abistab akrediteeritud organisatsiooni projekti läbiviimise praktilistes aspektides, mis ei puuduta Erasmuse programmi kvaliteedistandardites kindlaks määratud projekti põhiülesandeid.

Toetav organisatsioon võib olla ükskõik milline hariduse ja koolituse valdkonnas tegutsev organisatsioon. Toetavate organisatsioonide roll ja kohustused tuleb ametlikult kindlaks määrata nende organisatsioonide ja akrediteeritud organisatsiooni kokkuleppel. Toetav organisatsioon tegutseb akrediteeritud organisatsiooni järelevalve all, kusjuures akrediteeritud organisatsioon kannab lõplikku vastutust läbiviidud tegevuste tulemuste ja kvaliteedi eest. Toetavate organisatsioonide panus peab kõikidel juhtudel vastama Erasmuse programmi kvaliteedistandarditele.

Õpirändekonsortsiumis peetakse konsortsiumi liikmesorganisatsioone toetavateks organisatsioonideks, kui nad võtavad süstemaatiliselt ülesandeid, mis on seotud sellistele osalejatele suunatud õpirändetegevusega, kes töötavad või on immatrikuleeritud konsortsiumi teistes liikmesorganisatsioonides.

Valikukriteeriumid

Taotlejatel peab olema piisav tegevus- ja kutsealane suutlikkus kavandatava Erasmuse kava elluviimiseks, sealhulgas vähemalt kaks aastat asjakohast kogemust taotlusega seotud valdkonnas, ning – kui tegemist on õpirändekonsortsiumi koordinaatoriga – sobiv suutlikkus konsortsiumi koordineerimiseks.

Lisateave tegevussuutlikkust käsitlevate üldkriteeriumide ja akrediteeringu taotlejatele esitatavate erinõuete kohta on esitatud käesoleva juhendi C osas.

Menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumid

Taotlejad peavad esitama allkirjastatud kirjaliku kinnituse tõendamaks, et nad ei ole üheski menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumides (loetletud käesoleva juhendi C osas) osutatud olukorras, et esitatud Erasmuse kava sisaldab taotleja koostatud originaalsisu ning et taotlust ei ole tasu eest koostanud ükski teine organisatsioon ega kolmas isik.

Samal ajal on taotlejatel lubatud ja soovitatav küsida poliitikaalast nõu asjaomastelt haridusasutustelt ja -ekspertidelt või vahetada häid tavasid sarnaste organisatsioonidega, kel on programmiga „Erasmus+“ rohkem kogemust. Õpirändekonsortsiumi koordinaatori taotluse esitajad võivad taotluse koostamisel konsulteerida konsortsiumi võimalike liikmetega. Taotlejad võivad oma taotlusele lisada Erasmuse kava seisukohast olulised strateegilised dokumendid, näiteks rahvusvahelistumist käsitlev strateegia või nende koordineeriva või järelevalveasutuse väljatöötatud strateegia.

Hindamiskriteeriumid

Taotlusi hinnatakse eraldi kutsehariduse ja -õppe, üldhariduse ning täiskasvanuhariduse valdkonnas. Taotluste kvaliteeti hinnatakse 100 punkti skaalal, lähtudes allpool esitatud kriteeriumidest ja nende kaalust.

Selleks et taotluse saaks rahuldada, peab see koguma:

• vähemalt 70 punkti 100 maksimumpunktist ja
• vähemalt poole maksimaalsest punktisummast igas neljas hindamiskriteeriumide kategoorias.

Asjakohasus - (maksimaalne punktisumma: 10)

Hinnatakse järgmist:

• taotleja profiili, kogemuse, tegevuse ja õppijate sihtrühma asjakohasus taotluse valdkonna, Erasmuse akrediteeringute eesmärkide ja taotluse liigi (taotlus eraldiseisva organisatsioonina või konsortsiumi koordinaatorina) seisukohast;
• selliste organisatsioonide puhul, kes taotlevad akrediteeritud konsortsiumi koordinaatoriks saamist hinnatakse lisaks järgmist:
  • kavandatavate konsortsiumi liikmete profiili asjakohasus konsortsiumi otstarbe ja eesmärkide (nagu on kindlaks määratud taotluses), taotluse valdkonna ja Erasmuse akrediteeringute eesmärkide seisukohast;
  • kas konsortsiumi loomine annab selle liikmetele selget lisaväärtust, võttes arvesse Erasmuse akrediteeringute eesmärke.

Erasmuse kava: eesmärgid - (maksimaalne punktisumma: 40)

Hinnatakse järgmist:

• kas kavandatav Erasmuse kava on kooskõlas Erasmuse akrediteeringute eesmärkidega;
• kas kavandatava Erasmuse kava eesmärgid vastavad selgelt ja konkreetselt taotleja, selle töötajate ja õppijate vajadustele;
  • konsortsiumi koordinaatorite puhul kehtib see kriteerium kogu kavandatava konsortsiumi suhtes ning Erasmuse kava eesmärgid peavad olema kooskõlas konsortsiumi eesmärgiga, nagu on kindlaks määratud taotluses;
• kas kavandatava Erasmuse kava eesmärgid ja nende täitmise ajakava on realistlikud ja piisavalt ambitsioonikad, et saavutada positiivne mõju organisatsiooni (või konsortsiumi) jaoks;
• kas Erasmuse kava eesmärkide täitmise jälgimiseks ja hindamiseks kavandatavad meetmed on asjakohased ja konkreetsed;
• kui taotleja on lisanud oma taotlusele strateegilisi dokumente: kas kavandatava Erasmuse kava ja lisatud dokumentide seost on selgelt selgitatud.

Erasmuse kava: tegevus - (maksimaalne punktisumma: 20)

Hinnatakse järgmist:

• kas kavandatav õpirändetegevuses osalejate arv vastab taotleva organisatsiooni suurusele ja kogemustele;
  • konsortsiumi koordinaatorite puhul võetakse arvesse konsortsiumi kavandatavat suurust;
• kas kavandatav õpirändetegevuses osalejate arv on Erasmuse kava eesmärkide seisukohast realistlik ja asjakohane;
• kas kavandatavate osalejate profiil on asjakohane taotluse valdkonna, kavandatava Erasmuse kava ja Erasmus akrediteeringute eesmärkide seisukohast;
• kui see on asjakohane ja kui taotleja kavatseb korraldada õpirändetegevust: kuidas kaasatakse tegevusse vähemate võimalustega osalejaid.

Erasmuse kava: juhtimine - (maksimaalne punktisumma: 30)

Hinnatakse, kas:

• taotleja on kavandanud konkreetse tegevuse Erasmuse akrediteeringu aluspõhimõtete (kirjeldatud Erasmuse programmi kvaliteedistandardites) järgimiseks;
• taotleja on välja pakkunud selge ja tervikliku ülesannete jaotuse kooskõlas Erasmuse programmi kvaliteedistandarditega;
• taotleja on eraldanud piisavalt vahendeid programmi tegevuse juhtimiseks kooskõlas Erasmuse programmi kvaliteedistandarditega;
• organisatsiooni juhtkonna asjakohane osalus on tagatud;
• on kindlaks määratud sobivad meetmed programmi tegevuse järjepidevuse tagamiseks juhul, kui taotleva organisatsiooni personalis või juhtkonnas toimub muutusi; 
• taotleja on kavandanud konkreetseid ja loogilisi samme selleks, et lõimida õpirändetegevuste tulemusi organisatsiooni igapäevasesse töösse
  • (konsortsiumi koordinaatorite puhul kehtib see kriteerium kogu kavandatava konsortsiumi suhtes).

Antavate Erasmuse akrediteeringute maksimumarv

Riikides, kus huvi Erasmuse akrediteeringute vastu on väga suur, võib riiklik büroo kindlaks määrata antavate Erasmuse akrediteeringute maksimumarvu. See otsus tehakse kõigi kolme valdkonna kohta eraldi ning avaldatakse riikliku büroo veebisaidil koos käesoleva konkursikutsega.

• Kui riiklik büroo ei määra konkreetse valdkonna puhul kindlaks antavate akrediteeringute maksimumarvu, siis rahuldatakse kõik käesolevas konkursikutses esitatud miinimumkriteeriumidele vastavad taotlused.
• Kui riiklik büroo määrab konkreetse valdkonna puhul kindlaks antavate akrediteeringute maksimumarvu, koostatakse miinimumkriteeriumidele vastavate taotluste paremusjärjestus. Akrediteeringute andmist alustatakse suurima punktisummaga taotlusest, kuni antavate akrediteeringute maksimumarv on saavutatud. Kui viimasena antava akrediteeringu korral on järjestuses sama punktisummaga taotlusi, siis antavate akrediteeringute arvu suurendatakse, et hõlmata kõik vastava punktisumma saavutanud taotlused.

Kehtivus

Käesoleva projektikonkursi tulemusena antud Erasmuse akrediteeringute kehtivusaeg algab 1. veebruaril 2024 ja kestab kogu programmiperioodi kuni 2027. aastani. Selleks et tagada realistlik kavandamine, esitatakse Erasmuse kava lühema perioodi kohta – 2–5 aastat – ning seda ajakohastatakse korrapäraselt.

Kui Erasmuse akrediteering on nõutav pärast programmiperioodi 2021–2027 lõppu toimuvateks meetmeteks, võib riiklik büroo Euroopa Komisjoni kindlaksmääratud tingimustel akrediteeringu kehtivust pikendada. Seda võimalust silmas pidades võivad taotlejad esitada Erasmuse kavad, mis hõlmavad ka 2027. aastale järgnevaid aastaid.

Akrediteeringu saab ükskõik millal tühistada, juhul kui organisatsioon lõpetab tegevuse või riiklik büroo ja akrediteeritud organisatsioon selles kokku lepivad. Riiklik büroo võib akrediteeringu ühepoolselt tühistada jaotises „Aruanded, seire ja kvaliteedi tagamine“ kirjeldatud tingimustel.  Akrediteeringu ühepoolne tühistamine akrediteeritud organisatsiooni poolt on võimalik ainult juhul, kui vähemalt kolme järjestikuse aasta jooksul ei ole akrediteeritud õpirändeprojektide taotluste esitamiseks akrediteeringut kasutatud.

Aruanded, seire ja kvaliteedi tagamine

Iga toetuslepingu lõpetamisel esitatav lõpparuanne

Kui Erasmuse akrediteeringu alusel heaks kiidetud toetusleping lõppeb, esitab akrediteeritud organisatsioon läbiviidud tegevuse ja saavutatud eesmärkide kohta lõpparuande, nagu on ette nähtud kohaldatavas toetuslepingus.

Akrediteeringu eduaruanded

Vastavalt heakskiidetud Erasmuse kava sisule ja vähemalt kord viie aasta jooksul peavad akrediteeritud organisatsioonid:

• esitama aruande selle kohta, kuidas on tagatud Erasmuse programmi kvaliteedistandardite järgimine;
• esitama aruande Erasmuse kava eesmärkide täitmisel tehtud edusammude kohta;
• ajakohastama oma Erasmuse kava.

Riiklik büroo võib otsustada, et eespool nimetatud elementide kohta tuleb eduaruanded esitada samal ajal või eraldi.

Selle asemel et nõuda akrediteeringu eduaruannet, võib riiklik büroo otsustada korraldada struktureeritud seirekäigu.

Võttes arvesse akrediteeritud organisatsiooni tulemuslikkust aruannete, seire ja kvaliteedi tagamise kontrollide alusel, või juhul, kui organisatsioonis on toimunud olulisi muutusi, võib riiklik büroo otsustada muuta eduaruannete arvu ja nende esitamise ajakava.

Peale selle võivad akrediteeritud organisatsioonid omal algatusel taotleda Erasmuse kava ajakohastamist. Organisatsiooni põhjenduse alusel otsustab riiklik büroo, kas ajakohastamine on põhjendatud. Erasmuse kava ajakohastamine võib hõlmata taotlust muuta eraldiseisva organisatsiooni akrediteering õpirändekonsortsiumi koordinaatori akrediteeringuks või vastupidi.

Seire ja kontroll

Riiklik büroo võib korraldada ametlikke kontrolle, seirekäike või muud tegevust, et jälgida akrediteeritud organisatsioonide edusamme ja tulemuslikkust, tagada kokkulepitud kvaliteedistandardite järgimine ja pakkuda tuge.

Ametliku kontrolli käigus võidakse kontrollida dokumente või teha kontrollkäike akrediteeritud organisatsioonide, konsortsiumi liikmete ja toetavate organisatsioonide juurde ning muudesse kohtadesse, kus tegevus toimub. Teises riigis toimuva tegevuse kontrollimiseks ja seireks võib riiklik büroo abi küsida vastava riigi büroolt.

Pärast aruande saamist või seiretegevust annab riiklik büroo akrediteeritud organisatsioonile tagasisidet. Samuti võib riiklik büroo anda akrediteeritud organisatsioonile kohustuslikud või soovituslikud juhised tulemuslikkuse parandamiseks.

Äsja akrediteeringu saanud taotlejate või suure riskiga organisatsioonide korral või juhul, kui kinni ei ole peetud riikliku büroo juhistest ja tähtaegadest, kui aruannete, seire ja kvaliteedi tagamise kontrollide tulemusena on kindlaks tehtud, et tulemuslikkus on väga väike, või kui rikutud on programmi eeskirju (sh mõne teise meetme puhul), võib riiklik büroo võtta järgmisi parandusmeetmeid.

• Vaatluse alla võtmine: riiklik büroo võib vähendada nende rahaliste vahendite summat, mida akrediteeritud organisatsioonid saavad taotleda Erasmuse akrediteeringu nõudega meetmete puhul.

Äsja akrediteeringu saanud organisatsioonid võidakse võtta vaatluse alla, kui tegevussuutlikkuse kontrollimisel ilmneb puuduliku rakendamise risk või kui taotluse hindajad juhivad tähelepanu olulistele puudustele taotleja Erasmuse kavas.

• Peatamine: peatatud akrediteeringuga organisatsioonid ei saa taotleda rahastamist Erasmuse akrediteeringu nõudega meetmete korral. Samuti võib riiklik büroo lõpetada teatavad või kõik kehtivad toetuslepingud, mis peatatud akrediteeringu alusel sõlmiti.

Vaatlus- või peatamisperiood kestab seni, kuni riiklik büroo teeb kindlaks, et käesolevas konkursikutses esitatud tingimused ja kvaliteedinõuded on taas täidetud ning et akrediteeritud organisatsioon on tegelenud vähese tulemuslikkuse riskiga.

Organisatsioonid, kelle akrediteering on peatatud või vaatluse all, ei saa taotleda uut akrediteeringut samas valdkonnas.

Kui riikliku büroo juhistest ja tähtaegadest ei ole jätkuvalt kinni peetud, tulemuslikkus on endiselt väike või programmi eeskirju on korduvalt või olulisel määral rikutud (sh mõne teise meetme puhul), võib riiklik büroo akrediteeringu tühistada.

Tipptaseme tunnustamine

Akrediteeritud organisatsioone, kes on saavutanud parimaid tulemusi, tunnustatakse tipptaseme märgiste andmisega.

Selle projektikonkursi raames antakse tipptaseme märgis kõigile akrediteeritud organisatsioonidele, kes on saavutanud akrediteeritud liikuvusprojektide kahe viimase lõpparuande hindamisel keskmiselt vähemalt 85 punkti (projektid, mis lõpetati endise kutsehariduse ja -õppe valdkonna õpirännet käsitleva harta alusel programmi „Erasmus+“ 2014.–2020. aasta programmiperioodil, võetakse arvesse nende kutseharidusorganisatsioonide puhul, kes akrediteeriti uuesti 2020. aasta projektikonkursi lihtsustatud akrediteerimismenetluse tulemusena).

Antud tipptaseme märgised kehtivad kolm aastat.

Footnote

• 1 https://www.cedefop.europa.eu/files/osnabrueck_declaration_eu2020.pdf. ↩ back
• 2 https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1223 ↩ back
• 3  https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1223. ↩ back
• 4 Sh alusharidus- ja lapsehoiuteenuseid osutavad organisatsioonid. Eristaatusega koolid ja mõne teise riigi ametiasutuse järelevalve all tegutsevad koolid (nt prantsuse lütseumid või saksa koolid) peavad võib-olla esitama taotluse järelevalvet tegeva riigi riiklikule büroole. Täpsemat teavet iga juhtumi kohta saab riiklikult büroolt vastuvõtvas riigis või asjaomase ametiasutuse riigis. ↩ back
• 5 Juhime tähelepanu, et täiskasvanud õppijatele kutseharidust ja -õpet pakkuvaid organisatsioone peetakse tavaliselt kutsehariduse ja -õppe pakkujateks, mitte täiskasvanuhariduse pakkujateks, ilma et see piiraks riigi pädeva asutuse kehtestatud määratluste kohaldamist. Lisateabe saamiseks tutvuge kohaldatavate määratlustega oma riikliku büroo veebisaidil. ↩ back