Skip to main content

Erasmus+

EU programme for education, training, youth and sport
Search the guide

See veebileht ei kajasta veel Erasmus+ 2023. aasta programmijuhendi sisu.

Saate 2023. aasta täieliku programmijuhendi oma valitud keeles PDFina alla laadida selle lehekülje paremas servas asuvalt ribalt „Download“.

Algatus „Euroopa Noored Üheskoos“

Algatuse „Euroopa noored üheskoos“ projektide eesmärk on luua võrgustikke, mille raames edendatakse piirkondlikke partnerlusi, mida viivad tihedas koostöös ellu noored kogu Euroopast (ELi liikmesriikidest ja programmiga liitunud kolmandatest riikidest). Võrgustikud peaksid korraldama noortevahetusi ja koolitusi (nt noortejuhtidele) ning võimaldama noortel endil algatada ühisprojekte nii kohapealsete kui ka veebipõhiste tegevuste kaudu.

Meetme eesmärgid

Meetme „Euroopa noored üheskoos“ projektide eesmärk on luua piirkondlikku partnerlust edendavaid võrgustikke, et võimaldada kogu Euroopa noortel algatada ühisprojekte, korraldada vahetusi ja edendada koolitust (nt noortejuhtidele) nii kohapealse kui ka veebipõhise tegevuse abil. Meetmega toetatakse noorteorganisatsioonide riikidevahelist partnerlust alates rohujuuretasandist kuni ulatuslikuma tasandini, et tugevdada nende tegevuse Euroopa mõõdet, sealhulgas innustada neid avastama, kuidas paremini koos elada, ning kujundama tulevikuks välja kestlikke eluviise kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ja algatusega „Uus Euroopa Bauhaus“1 .

Olulised temaatilised prioriteedid on koostöö Euroopa noorte eesmärkide saavutamisel ja laiemalt ELi noortestrateegia (2019–2027)2 elluviimisel ning nende eesmärkide ja noortestrateegia tutvustamine. Euroopa noorte eesmärgid kajastuvad ka Euroopa Komisjoni presidendi von der Leyeni poliitilistes suunistes 3 . Projektitaotlustes võib keskenduda ka Euroopa tuleviku konverentsi teemadele. Selle meetme kontekstis on olulised 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised.

Noored ja noorteorganisatsioonid on COVID-19 pandeemiast taastumisel keskse tähtsusega. Noortevõrgustikud peaksid otsima viise, kuidas suurendada solidaarsust ja kaasatust, parandada elukvaliteeti pärast pandeemiat ning ühtlasi arendada digioskusi ja kujundada kestlikke keskkonnahoidlikke eluviise4 .

Erieesmärgid

Konkreetsemalt on meetme eesmärk aidata:

  • edendada ja arendada riikidevahelisemat struktureeritud koostööd (nii kohapeal kui ka veebis) eri noorteorganisatsioonide vahel, et luua või tugevdada partnerlusi, milles keskendutakse kõigi inimeste solidaarsusele ja kaasavale demokraatlikule osalusele, võttes arvesse tagasilööke sotsiaal-majanduslikele struktuuridele ning kooskõlas ELi noortestrateegia, Euroopa noorte eesmärkide ja noortedialoogiga;
  • viia noortevaldkonnaga seonduvalt ellu ELi raamistikke ja algatusi, näiteks Euroopa poolaasta riigipõhiseid soovitusi5 ;
  • kaasata algatustesse noorteorganisatsioone, et koolituste korraldamise kaudu julgustada noori osalema demokraatiaprotsessis ja ühiskonnas, tutvustada noorte eurooplaste sarnasusi ning õhutada arutelusid ja mõttevahetusi teemal, kuidas on noored seotud Euroopa Liiduga ning selle väärtuste ja demokraatlike alustega. See hõlmab ürituste korraldamist 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimiste eel;
  • edendada alaesindatud noorte osalust poliitikas, noorteorganisatsioonides ja muudes kodanikuühiskonna organisatsioonides, kaasates haavatavaid ja ebasoodsas sotsiaal-majanduslikus olukorras olevaid noori;
  • leida uusi lahendusi, et suurendada noorteorganisatsioonide rolli toimetulekul COVID-19 pandeemiaga, toetades innovaatilisi koostöö ning võrgustike loomise, arendamise ja juhtimise viise; see võib hõlmata noorteorganisatsioonide digikoostöö tõhustamist mitteformaalse õppimise meetodite ja korraldusmudelite abil, näiteks alternatiivsed vahetusviisid ja vastastikune abi;
  • tugevdada noorteorganisatsioonide tegevuse Euroopa mõõdet, sealhulgas tegevus eesmärgiga välja selgitada, kuidas elada paremini koos pandeemiajärgses maailmas, ning kujundada tulevikuks riikidevahelisusel põhinevaid kestlikke eluviise.

Tegevus

Meede on suunatud (kasumit mittetaotlevatele) vabaühendustele ja avalik-õiguslikele asutusele, kes suudavad kavandatavate projektidega kaasata noori partnerlustesse, mis hõlmavad eri ELi liikmesriike ja programmiga liitunud kolmandaid riike ning nende eri piirkondi.

Algatuse „Euroopa noored üheskoos“ projektide üks põhiosa peaks olema noorte õpirändetegevus, mille raames antakse noortele kogu Euroopast (nii Ida-, Lääne-, Põhja- kui ka Lõuna-Euroopast) võimalus osaleda piiriüleses vahetuses ning mitteformaalses või informaalses õppimises, mida on omakorda võimalik ette valmistada ja toetada veebiplatvormide abil, et aidata saavutada käesoleva meetme eesmärke. See õpirändetegevus peab olema meetme eesmärke arvesse võttes väga selgelt põhjendatud.

Kogu tegevus peaks aitama kaasata rohkem noori nii noorteorganisatsioonidest kui ka väljastpoolt, sealhulgas vähemate võimalustega noori, et tagada häälte mitmekesisus.

Mis kriteeriumidele peab algatuse „euroopa noored üheskoos“ projekt toetuse taotlemiseks vastama?

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Programmist „Erasmus+“ toetuse saamiseks peavad algatuse „Euroopa noored üheskoos“ projektide taotlused vastama järgmistele kriteeriumidele.

Kes võib esitada taotluse?

Taotlejad (koordinaatorid ja täispartnerid) peavad olema juriidilised isikud:

  • noortevaldkonna vabaühendused (sh Euroopa noorte vabaühendused ja riiklikud noortenõukogud);
  • kohaliku, piirkonna või riigi tasandi avaliku sektori asutused.                                                                                        

Nad peaksid olema asutatud ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis.

Avaliku või erasektori äriühingud (väikesed, keskmise suurusega või suurettevõtted, sh sotsiaalsed ettevõtted) ning nendega seotud üksused võivad samuti osaleda, kuid mitte koordinaatorina.

Mis liiki organisatsioonid saavad projektis osaleda?

Kõik noortega või noorte heaks väljaspool formaalõpet töötavad avaliku või erasektori organisatsioonid (koos seotud üksustega, kui neid on), mis on asutatud mõnes ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis.

Sellised organisatsioonid võivad olla näiteks järgmised:

  • mittetulundusühendus, ühendus, vabaühendus (sh Euroopa noorte valitsusväline organisatsioon);
  • riiklik noortenõukogu;
  • kohaliku, piirkonna või riigi tasandi avaliku sektori asutus;
  • haridus- või teadusasutus;
  • sihtasutus;

avaliku või erasektori äriühing või väike-, keskmise suurusega või suurettevõtja (sh sotsiaalne ettevõte). Ehkki käesolev meede on peamiselt suunatud mittetulundusühendustele, saavad kasumit taotlevad organisatsioonid osaleda juhul, kui see annab projektile selget lisaväärtust.

Konsortsiumi koosseis

Projektitaotluse peab esitama konsortsium, kuhu kuulub vähemalt viis taotlejat (koordinaator ja täispartnerid) vähemalt viiest ELi liikmesriigist ja/või programmiga liitunud kolmandast riigist.    

Seotud üksusi ei võeta konsortsiumi koosseisu puhul minimaalsetes rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides arvesse.

Tegevuse elluviimise koht

Tegevused peavad toimuma rahastamiskõlblikes riikides.

Projekti kestus

Projektid peaksid tavaliselt kestma 24 kuud (pikendamine on võimalik, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud ja tehakse muudatuse kaudu).

Kellele esitada taotlus?

Brüsselis asuvale Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusametile (EACEA).Üks organisatsioon saab vastavaks tähtajaks esitada üksnes ühe taotluse.

Konkursikutse tunnus: ERASMUS-YOUTH-2023-YOUTH-TOG

Millal esitada taotlus?

Taotlejad peavad oma toetustaotluse esitama hiljemalt 9. märtsil kell 17.00.00 (Brüsseli aja järgi).

Taotlevaid organisatsioone hinnatakse asjaomaste menetlusest kõrvalejätmise ja valikukriteeriumide põhjal. Lisateabe saamiseks tutvuge käesoleva juhendi C osaga.

Projekti kavandamine

Algatuse „Euroopa noored üheskoos“ projekt koosneb neljast etapist, mis algavad juba enne seda, kui projektitaotluse rahastamiseks välja valitakse, st 1) projektiidee kindlaksmääramine ja algatamine; 2) projekti ettevalmistamine, väljatöötamine ja kavandamine; 3) projekti elluviimine ja tegevuste jälgimine; 4) projekti läbivaatamine ja mõju hindamine. Osalevad organisatsioonid ja tegevustesse kaasatud osalejad peaksid kaasa lööma kõigis nimetatud etappides, et seeläbi saadud kogemustest õppida.

  • Projektiidee kindlaksmääramine ja algatamine: tehke kindlaks probleem, vajadus või võimalus, mida saaksite projektiidees konkursikutse alusel käsitleda; tehke kindlaks peamised tegevused ja tulemused, mida võiks projektist oodata; nimetage asjaomased sidusrühmad ja võimalikud partnerid; sõnastage projekti eesmärk (eesmärgid); tagage projekti kooskõla osalevate organisatsioonide strateegiliste eesmärkidega; tehke esialgsed plaanid, et anda projektile hoog sisse, koostage järgmisse etappi liikumiseks vajaminev teave jne.
  • Ettevalmistamine, väljatöötamine ja kavandamine: määrake kindlaks projekti maht, asjakohane lähenemisviis ja vastavate ülesannete täitmise ajakava; koostage vajalike ressursside prognoos ja täpsustage projekti, nt vajaduste hinnanguga; määrake kindlaks kindlad (konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad, realistlikud ja tähtajalised) eesmärgid ja mõjunäitajad; tehke kindlaks projekti- ja õpiväljundid; töötage välja tööprogramm, määrake kindlaks tegevuse vormid, oodatav mõju ja prognoositav kogueelarve; koostage projekti elluviimise kava, k.a projekti juhtimise, seire, kvaliteedikontrolli, aruandluse ja tulemuste levitamisega seotud strateegilised küsimused; määrake kindlaks kavandatava tegevuse praktiline kord ja sihtrühm(ad); sõlmige kokkulepped partneritega, koostage projektitaotlus jne.
  • Elluviimine ja tegevuste jälgimine: viige projekt kooskõlas kavaga ellu, täites aruandluse ja teabevahetusega seotud nõudeid; jälgige tegevuste kulgu ja hinnake projekti tulemuslikkust vastavalt projektikavadele; tehke kindlaks ja võtke parandusmeetmed, et tegeleda projektikava kõrvalekallete, probleemide ja riskidega; selgitage välja kindlaksmääratud kvaliteedikriteeriumidele mittevastavad valdkonnad, võtke parandusmeetmeid jne.
  • Läbivaatamine ja mõju hindamine: hinnake projekti tulemuslikkust, lähtudes selle eesmärkidest ja rakenduskavadest; hinnake tegevusi ja nende eri tasanditel avalduvat mõju, jagage ja kasutage projekti tulemusi jne.

Horisontaalsed aspektid, mida projekti kavandamisel arvesse võtta

Lisaks ametlike kriteeriumide täitmisele ja jätkusuutliku koostöökorra kokkuleppimisele kõigi projektipartneritega tasub arvesse võtta alljärgnevaid kaalutlusi, et suurendada algatuse „Euroopa noored üheskoos“ projektide mõju ja nende elluviimise kvaliteeti projekti eri etappides. Taotlejaid innustatakse suutlikkuse suurendamise projektide kavandamisel neid võimalusi ja mõõtmeid arvesse võtma.

Keskkonnasäästlikkus

Projektide kavandamisel tuleks silmas pidada keskkonnahoidlikkust ning rakendada keskkonnasäästlikke tavasid kõigis projekti tahkudes. Organisatsioonid ja osalejad peaksid projekti kavandamisel järgima keskkonnasõbralikku lähenemisviisi – see innustab kõiki projektis osalejaid arutama ja teadvustama keskkonnaküsimusi, mõtlema selle üle, mida saab eri tasanditel ette võtta, ning aitab organisatsioonidel ja osalejatel kujundada projektitegevuste elluviimiseks välja alternatiivseid, keskkonnahoidlikumaid meetodeid.

Kaasamine ja mitmekesisus

Programmi „Erasmus+“ eesmärk on edendada kõigis meetmetes võrdseid võimalusi ja võrdset juurdepääsu, kaasamist ja õiglust. Nende põhimõtete rakendamiseks on välja töötatud kaasamise ja mitmekesisuse strateegia, et jõuda paremini erineva taustaga osalejateni, eriti vähemate võimalustega isikuteni, kelle jaoks Euroopa projektides osalemine on raskendatud. Organisatsioonid peaksid projektitegevusi kavandades mõtlema nende juurdepääsetavusele ja kaasavusele, võttes arvesse vähemate võimalustega osalejate arvamusi ja kaasates neid kogu protsessi vältel otsuste tegemisse.

Valdkonnaülese põhimõttena peaksid osalevad organisatsioonid rakendama strateegiaid selleks, et ühendada rohujuure tasandil erineva taustaga noori. See hõlmab vähemate võimalustega noortest koosneva mitmekesise rühma kaasamist, sealhulgas äärepoolsetest/maapiirkondadest pärit ja/või rändetaustaga noored. Seega tuleks kõikide tegevustega aidata edendada noortele suunatud teavitustegevust ja nende aktiivset kaasamist, et kõigil noortel oleks võimalus väljendada oma seisukohta.

Digitaalne mõõde

Projektide õnnestumiseks on väga oluline virtuaalkoostöö ja eksperimenteerimine virtuaalse ja põimõppe võimalustega. Eeskätt on enne projektitegevuste algust, nende ajal ja pärast nende lõpetamist tehtavaks koostööks tungivalt soovitatav kasutada Euroopa Noorteportaali ja Euroopa noortestrateegia platvormi.

Ühised väärtused ning kodanikuaktiivsus ja -osalus

Projektidega edendatakse kodanikuaktiivsust ja eetikat ning aidatakse arendada sotsiaalset ja kultuuridevahelise suhtlemise pädevust, kriitilist mõtlemist ja meediapädevust. Samuti on kesksel kohal eesmärk suurendada teadlikkust ja parandada arusaamist Euroopa Liidu kontekstist.

Oodatav mõju

Toetatavad projektid peavad tõendama oma eeldatavat panust ELi noortepoliitikasse, st:

  • lähtuma ELi noortestrateegia (2019–2027) eesmärkidest ning eelkõige tõendama, kuidas aidatakse projektiga saavutada strateegia prioriteete seoses kaasamise, ühendamise ning mõjuvõimu suurendamisega;
  • lähtuma Euroopa noorte eesmärkide, noortedialoogi ning muude Euroopa tulevikule keskenduvate noortearutelu projektide ja arvamusuuringute tulemustest ning seostama neid tulemusi poliitikakujundamisega kohalikul/piirkondlikul/riigi/Euroopa tasandil;
  • lähtuma Euroopa poolaasta riigipõhistest soovitustest, mis on seotud noortevaldkonnaga;
  • parandama noorte osalust demokraatlikus elus, edendades kodanikuaktiivsust ja suhtlust poliitikakujundajatega (mõjuvõimu suurendamine, uued oskused, noorte kaasamine projektide väljatöötamisse jne);
  • parandama rohujuure tasandil tegutseva noortesektori suutlikkust töötada riikidevaheliselt, et suurendada kaasatust, solidaarsust ja kestlikkust ning edendada riikidevahelist õppimist ning noorte ja poliitikakujundajate koostööd;
  • laiendama olemasolevat parimat tava ja teavitustegevust väljapoole tavapärast võrgustikku (tavapäraseid võrgustikke), sealhulgas kasutada otstarbekalt ära digivahendeid, et jääda ühendatuks kõikides tingimustes, isegi kauguse, isolatsiooni või eraldatuse korral;
  • levitama tulemusi tõhusalt ja paeluvalt nii noorteorganisatsioonidesse kaasatud noorte seas kui ka nende noorte seas, kes ei ole seotud noorsootöö struktuuridega või kes on vähemate võimalustega, et luua süstemaatilisemaid partnerlusi.

Hindamiskriteeriumid

Projekti asjakohasus (maksimaalne punktisumma: 30)

  • Üldeesmärk ja ELi lisaväärtus: projektitaotluse alusel algatatakse ja töötatakse välja projekt, mis toetab noorte seisukohast olulist ELi poliitikat, eelkõige ELi noortestrateegiat 2019–2027. Projektitaotluses on selgelt kirjeldatud projekti riikidevahelisuse ja võimaliku ülekantavusega loodavat süsteemset ELi lisaväärtust.
  • Eesmärgid: projektitaotluses esitatud eesmärgid on asjakohased meetme üldeesmärkide ja vähemalt ühe erieesmärgi suhtes. Peale selle on projektitaotluses esitatud eesmärgid selgelt kindlaksmääratud, konkreetsed, saavutatavad, mõõdetavad, realistlikud ja tähtajalised. Need on seotud osalevatele organisatsioonidele oluliste küsimustega ning neil on selge lisaväärtus valitud sihtrühmadele.
  • Vajadused: projektitaotluses on näidatud, et taotlus põhineb põhjalikul vajaduste analüüsil, mis omakorda tugineb võimalikult suures ulatuses kontrollitavatele faktidele ja arvandmetele ning mida täiendavad kõigi konsortsiumis esindatud riikide ja osalevate organisatsioonide seisukohast olulised üldised ja konkreetsed andmed. Oodatakse selget vajaduste analüüsi, mis kajastab taotlejate, partnerite ja sihtrühmade tegelikku olukorda. Noorte kaasamine: partnerlusse suudetakse aktiivselt kaasata mitmekesine noorterühm (sealhulgas äärsepoolsetest/maapiirkondadest pärit noored, rändetaustaga noored ja/või ebasoodsatest sotsiaalsetest oludest pärit noored) juba alates etapist, mil noortega seotud tegevusi kavandama hakatakse.

Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 30)

  • Kavandamine: projektitaotlus on selge, täielik ja hea kvaliteediga ning sisaldab vajalikke etappe projekti ettevalmistamiseks, elluviimiseks, seireks ja hindamiseks, lähtudes tõhusast projektijuhtimismetoodikast.
  • Metoodika: projekti viiakse ellu sobiva metoodika abil. Eesmärgid on kooskõlas tegevustega ning need on selgelt kindlaks määratud, sh kirjeldatud on kindlakstehtud probleemide, vajaduste ja lahenduste loogilisi seoseid. Töökava on sidus ja konkreetne. Olemas on sobivad kvaliteedikontrollimeetmed ja kvaliteedinäitajad selle tagamiseks, et projekti viiakse ellu nõuetekohaselt, pidades silmas nõutavat kvaliteeti, ulatust, ajakava ja eelarvet. Olemas on konkreetne ja sobiv riskijuhtimiskava ja hädaolukorra lahendamise plaan.
  • Kulutõhusus: kavandatud eelarve on sidus ja sobiv projekti elluviimiseks ning kavandatud nii, et tagada parim hinna ja kvaliteedi suhe. Tööpakettidele eraldatavad ressursid on piisavad eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Eelarve võimaldab katta rohujuure tasandi organisatsioonide ja haavatavate noorte vajadused, et soodustada nende kaasamist programmi „Erasmus+“.

Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 20)

  • Koosseis: partnerluses osaleb sobiv kooslus üksteist täiendavatest organisatsioonidest, kellel on profiil, oskused, kogemused, oskusteave ja haldustugi, mis on vajalikud eesmärkide saavutamiseks. Kui konsortsiumis osaleb kasumit taotlevaid organisatsioone, siis on selgelt välja toodud nende pakutav lisaväärtus.
  • Geograafiline koosseis: partnerlus suudab geograafilise koosseisu puhul arvestada Euroopa majandusliku, sotsiaalse ja/või kultuurilise mitmekesisusega (st Euroopa ida-, lääne-, põhja- ja lõunapoolsete piirkondade kaasamine), et tagada tõeliselt üleeuroopaline koostöö.
  • Kohalike vabaühenduste areng: partnerlus suudab suurendada nende kohalike vabaühenduste suutlikkust ja täiendada nende teadmisi, kes ei ole Euroopa tasandil veel tugevalt kanda kinnitanud, et tagada kogu Euroopa vabaühenduste ulatuslikum vastastikune koostöö.
  • Pühendumine ja ülesanded: vastutuse ja ülesannete jagunemine partnerluses on selge ja asjakohane. Koordinaatoril on kvaliteetsed juhtimisoskused ning suutlikkus koordineerida riikidevahelisi võrgustikke ja olla keerulise ülesehitusega keskkondades tegevuse eestvedajaks.
  • Koostöökord: kavandatud on tõhusad juhtimismehhanismid, et tagada osalevate organisatsioonide, osalejate ja muude asjakohaste sidusrühmade tõhus koordineerimine, otsustusprotsess, teabevahetus ja konfliktide lahendamine.
  • Noorte kaasamine: noored on sobival viisil kaasatud projekti elluviimise kõigisse etappidesse ning noorte kaasamine on läbiv küsimus kõigis projekti etappides ja kõigil tasanditel; ette on nähtud noorte mõjuvõimu suurendavad rollid ja/või konkreetsed strateegiad, et tagada nende mitmekülgne osalemine.

Mõju (maksimaalne punktisumma: 20)

  • Mõju: projekti võimalik mõju osalejatele ja partnerorganisatsioonidele on suur ning väljendub eeskätt selles, et rohujuure tasandi organisatsioonidel aidatakse laiendada selliste riigi, piirkondliku või kohaliku tasandi tegevuste haaret, millel veel ei ole piiriülest mõõdet (tegevuse laiendamine või arendamine ELi tasandil projekti kestel ja pärast projekti lõppu); samuti on suur projekti võimalik mõju laiemale noortekogukonnale. Oodatavad tulemused näitavad taotleja ja partnerite arusaamist ja suutlikkust tutvustada Euroopa Liidu väärtusi eelkõige seoses kodakondsusega.
  • Tulemuste levitamine: projektitaotlusest nähtub suutlikkus tegeleda noorte teavitustegevusega ning võime teavitada nende noorte esindatavate kogukondade probleemidest ja lahendustest tulemuslikult laiemat sihtrühma ülemaailmsel tasandil. Eeskätt on projektitaotluses ette nähtud mõistlik tegevuskava tulemuste levitamiseks ja nendest teavitamiseks ning see sisaldab sobivaid sihttasemeid, tegevuste ja ülesannete jaotust partnerite vahel, ajakava, töövahendeid ja kanaleid, mis aitavad tagada, et projekti tulemused ja projektist saadav kasu jõuaks nii projekti kestel kui ka pärast projekti lõppu tõhusalt poliitikakujundajateni ja lõppkasutajateni.
  • Kestlikkus: projektitaotluses on selgelt kirjeldatud, kuidas võivad projekti tulemused kaasa aidata noortevaldkonna süsteemsetele muutustele nii projekti kestel kui ka pärast selle lõppu, sh suur potentsiaal võimaldada pikaajalist koostööd ELi tasandil ja/või ajendada ELi uute noortepoliitika põhimõtete ja algatuste väljatöötamist.

Rahastamist kaalutakse üksnes selliste projektitaotluste puhul, mis koguvad vähemalt 60 punkti ning saavutavad kõigi nelja hindamiskriteeriumi puhul vajaliku miinimumtaseme (st vähemalt 15 punkti kriteeriumides „Projekti asjakohasus“ ja „Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet“ ning 10 punkti kriteeriumides „Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet“ ja „Mõju“). Kui projektitaotlused saavutavad võrdse punktisumma, eelistatakse projekte, millel on kõrgeim punktisumma esmalt kriteeriumi „Projekti asjakohasus“ ja seejärel kriteeriumi „Mõju“ puhul.

Üldjuhul, kuid võttes arvesse riikide ja Euroopa õigusraamistikes kehtestatud piiranguid, tuleb tulemused teha kättesaadavaks avatud õppematerjalidena ning samuti asjaomastel kutsealastel, valdkondlikel või pädevate asutuste platvormidel. Projektitaotluses tuleks kirjeldada, kuidas loodavad andmed, materjalid, dokumendid ning audiovisuaalsed ja sotsiaalmeedia väljundid tehakse avatud litsentside kaudu vabalt kättesaadavaks, kuidas neid levitatakse ning tagatakse, et nendega ei kaasne mingeid ebaproportsionaalseid piiranguid.

Tähtaeg ning hindamise ja toetuslepingute sõlmimise esialgne ajakava

Etapid

Kuupäev või orienteeruv ajavahemik

Taotluste esitamise tähtaeg

9. märts kell 17.00 (Brüsseli aja järgi)

Hindamisperiood

märts–august 2023

Taotlejate teavitamine

2023. aasta september

Toetuslepingu allkirjastamine

september–november 2023

Meetme alguskuupäev

2023. aasta lõpp – 2024. aasta algus

Millised on rahastamiseeskirjad?

Selle meetme puhul kasutatakse kindlasummaliste maksete alusel rahastamise mudelit. Taotlejale tehtava kindlasummalise toetuse summa määratakse iga toetuse puhul kindlaks vastavalt taotleja kavandatava meetme eelarveprognoosile. Toetust andev asutus võtab iga toetuse kindlasummalise makse kindlaksmääramisel arvesse projektitaotlust, hindamise tulemust, rahastamismäärasid ning konkursikutses osutatud toetuse maksimumsummat.

Toetus projekti kohta on vahemikus 150 000–500 000 eurot.

Kuidas määratakse kindlaks projekti kindlasummaline makse?

Taotlejad peavad täitma taotlusvormis esitatud üksikasjaliku eelarvetabeli, võttes arvesse alljärgnevaid nõudeid.

  • Eelarve peaks olema nii üksikasjalik kui toetusesaaja(d) vajalikuks peab (peavad) ning olema jaotatud ühtseteks tööpakettideks (nt eraldi tööpaketid projektijuhtimise, koolituse, ürituste korraldamise, õpirände ettevalmistamise ja elluviimise, teabevahetuse ja tulemuste levitamise ning kvaliteedi tagamise jaoks).
  • Projektitaotluses tuleb kirjeldada iga tööpaketi alla kuuluvaid tegevusi.
  • Taotlejad peavad oma taotluses esitama hinnanguliste kulude jaotuse koos iga tööpaketi osakaaluga (ning iga tööpaketi puhul märkima, kui suure osa rahalistest vahenditest iga toetusesaaja ja seotud üksus saab).
  • Kirjeldatavad kulud võivad hõlmata personali-, reisi- ja elamiskulusid, töövahendite ja alltöövõtuga seotud kulusid ning ka muid (nt teabe levitamise, avaldamise või tõlkimisega seotud) kulusid.

Projektitaotlusi hinnatakse sise- ja/või välisekspertide abiga tavapärase hindamismenetluse korras. Eksperdid hindavad projektitaotluste kvaliteeti konkursikutses kindlaksmääratud nõuete alusel ning meetme oodatavat mõju, kvaliteeti ja tulemuslikkust arvesse võttes.

Pärast projektitaotluste hindamist määrab eelarvevahendite käsutaja hindamistulemuste alusel kindlaks kindlasummalise makse summa. Kindlasummalise makse summa võib moodustada kõige enam 80 % pärast hindamist kindlaks määratavast prognoositavast eelarvest.

Toetuse parameetrid (toetuse maksimumsumma, rahastamismäär, rahastamiskõlblike kulude kogusumma jne) kehtestatakse toetuslepingus.

Projekti saavutuste hindamisel lähtutakse saavutatud väljunditest. Rahastamiskord peaks võimaldama keskenduda sisendite asemel pigem väljunditele ning lähtuda seeläbi mõõdetavate eesmärkide saavutamise kvaliteedist ja tasemest.

Täpsem teave on esitatud rahastus- ja hankeportaalis avaldatud toetuslepingu näidises.

Tagged in:  Youth