selle meetmega toetatakse rahvusvahelisi koostööprojekte, mis põhinevad ELi liikmesriikides või programmiga liitunud ja programmivälistes kolmandates riikides spordivaldkonnas tegutsevate organisatsioonide mitmepoolsel partnerlusel. Projektide eesmärk on parandada kutseharidus- ja -õppeasutuste ning -süsteemide asjakohasust, juurdepääsetavust ja kohanemisvõimet programmivälistes kolmandates riikides, et soodustada sotsiaal-majanduslikku arengut.

Korraldades ühisalgatusi, mis soodustavad koostööd maailma eri piirkondade vahel, on selle meetme eesmärk suurendada kutseharidust ja -õpet pakkuvate asutuste suutlikkust – eriti haldamise, juhtimise, kaasamise, kvaliteedi tagamise ja innovatsiooni valdkonnas –, et nad oleksid paremini valmis suhtlema erasektor/ettevõtete/äriühingutega, eesmärgiga uurida töövõimalusi ning ühiselt arendada reageerivaid sekkumisi kutsehariduse ja -õppe valdkonnas. Rahvusvahelised partnerlused peaksid aitama parandada kutsehariduse ja -õppe kvaliteeti programmivälistes kolmandates riikides, tugevdades eelkõige kutsehariduse ja -õppe valdkonna töötajate ja õpetajate suutlikkust ning tugevdades sidet kutseharidust ja -õpet pakkuvate asutuste ja tööturu vahel.

Kava kohaselt peaksid kutsehariduse ja -õppe valdkonna suutlikkuse suurendamise projektid aitama saavutada laiemaid poliitikaeesmärke, mida Euroopa Komisjoni ja programmiväliste kolmandate riikide või asjaomase piirkonna vahel taotletakse, sealhulgas Global Gateway algatuse investeerimispaketid.

Meetme eesmärgid

Konkreetsemalt on meetme eesmärk:

• suurendada kutseharidust ja -õpet pakkuvate asutuste suutlikkust tugevdada koostööd kutsehariduse ja -õppe valdkonna avaliku ja erasektori sidusrühmade vahel, et tagada nõudlusele orienteeritud ja võimalustest lähtuvad sekkumised kutsehariduse ja -õppe valdkonnas;
• parandada kutsehariduse ja -õppe kvaliteeti ning reageerimist majanduslikele ja sotsiaalsetele muudatustele, et suurendada oskuste pakkumise vastavus tööturu vajadustele;
• viia kutsehariduse ja -õppe pakkumine vastavusse kohalike, piirkondlike ja riiklike arengustrateegiatega.

Teemavaldkonnad

Kutsehariduse ja -õppe suutlikkuse suurendamine hõlmab muu hulgas alljärgnevad teemavaldkondi. Projektitaotluses tuleks keskenduda ühele või mitmele alljärgnevale teemale:

• töölõppimine (noored ja/või täiskasvanud);
• kvaliteedi tagamise mehhanismid;
• kutsehariduse ja -õppe õpetajate/koolitajate kutsealane areng;
• võtmepädevused, sealhulgas ettevõtlikkus;
• avaliku ja erasektori partnerlused kutsehariduse ja -õppe valdkonnas;
• innovatsioon kutsehariduse ja -õppe valdkonnas;
• rohe- ja digipöördeks vajalikud rohe- ja digioskused;
• oskuste vastavusse viimine praeguste ja tulevaste töövõimalustega.

Lisaks võivad taotlejad keskenduda teemavaldkondadele, mida ei ole eespool loetletud. Sel juhul tuleb tõendada, et need teemavaldkonnad on iseäranis olulised konkursikutse eesmärkide ja kindlakstehtud vajaduste täitmiseks.

Tegevus

Kogu kavandatav tegevus peab olema otseselt seotud meetme eesmärkide ja teemavaldkondadega, st see peab vastama ühele või mitmele eespool loetletud teemavaldkonnale; tegevust tuleb üksikasjalikult kirjeldada kogu rakendusperioodi hõlmavas projektikirjelduses.

Meetme rahvusvahelist ja ülemaailmset mõõdet arvestades tuleb projekti tegevustes keskenduda kutsehariduse ja -õppe valdkonnas tegutsevate organisatsioonide suutlikkuse suurendamisele peamiselt nendes meetmega hõlmatud kolmandates riikides, kes ei ole programmiga liitunud.

Rahastatavates projektides on võimalik lõimida mitmesuguseid koostöö-, teabevahetus- ja muid tegevusi, sealhulgas näiteks:

• võrgustike loomine ja arendamine ning heade tavade vahetamine programmivälistes kolmandates riikides kutseharidust ja -õpet pakkuvate asutuste ning ELi liikmesriikides või programmiga liitunud kolmandates riikides kutseharidust ja -õpet pakkuvate asutuste vahel;
• vahendite, programmide ja muude materjalide väljatöötamine, et suurendada programmiväliste kolmandate riikide asutuste suutlikkust (praktikakavad, koolitusprogrammid ning vahendid kutsehariduse ja -õppe õpiväljundite hindamiseks ja valideerimiseks, osalevate asutuste individuaalsed tegevuskavad, kutsesuunitluse ja -nõustamise ning juhendamise meetodid jms);
• mehhanismide loomine, et kaasata erasektorit nii õppekavade väljatöötamisse kui ka elluviimisse ning pakkuda kutsehariduses ja -õppes osalejatele kvaliteetseid töölõppimise kogemusi;
• pedagoogiliste lähenemisviiside, õpetamis- ja koolitusmaterjalide ning -meetodite väljatöötamine ja edasiandmine, sealhulgas töölõppimine, virtuaalne õpiränne, avatud õppematerjalid ja IKT võimaluste parem ärakasutamine;
• rahvusvahelise (virtuaalse) vahetustegevuse kavandamine ja korraldamine peamiselt töötajatele (sh õpetajad ja teised, mitteõpetavad töötajad, nt koolijuhid, juhatajad, nõustajad, nõunikud jne).

Kui kavandatakse õppijate ja töötajate õpirännet, peaks see tegevus otseselt toetama projekti eesmärkide täitmist ning olema tihedalt lõimitud projekti üldisse loogilisse raamistikku.

Kavandatav tegevus peaks andma lisaväärtust ja aitama otseselt kaasa projekti tulemuste saavutamisele.

Piirkondlikud prioriteedid

Olemasolev eelarve on jagatud maailma eri piirkondade vahel (st Lääne-Balkani riigid, idanaabruse riigid, Vahemere lõunapiirkonna riigid, Sahara-tagune Aafrika, Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkond) ning iga eelarvepaketi suurus on erinev. Lisateave igas eelarvepaketis saadaolevate summade kohta avalikustatakse rahastus- ja hankeportaalis.

ELi tasandil on kindlaks määratud mitu geograafilise tasakaalu ja erieesmärkidega seotud prioriteeti. Peale selle julgustatakse organisatsioone tegema koostööd partneritega vaeseimatest ja vähim arenenud kolmandatest riikidest, kes ei ole programmiga liitunud.

Selle meetme puhul on kindlaks määratud alljärgnevad piirkondlikud prioriteedid.

Kui taotlus hõlmab ühte või mitut Euroopa Koolitusfondi (ETF) partnerriiki, ¹ peaks projektitaotlus sisaldama tõendeid selle kohta, et järgitakse ETFi soovitusi, mis on sõnastatud Torino protsessi ² asjakohastes piirkondlikes aruannetes ³ .

Lääne-Balkani riigid  

• Prioriteetseks peetakse projekte, mis aitavad saavutada selle piirkonna majandus- ja investeerimiskava eesmärke ja/või täita Euroopa Koolitusfondi soovitusi Torino protsessi raames (vt eespool); 
• eelistatakse õppijate (üliõpilased) ja töötajate (õpetajad, koolitajad, direktorid, juhid jne) õpirände projekte.

Idanaabruse riigid

• Prioriteetseks peetakse projekte, mis aitavad saavutada selle piirkonna majandus- ja investeerimiskava eesmärke ja/või täita Euroopa Koolitusfondi soovitusi Torino protsessi raames (vt eespool). 

Vahemere lõunapiirkonna riigid

• Prioriteetseks peetakse projekte, mis aitavad saavutada selle piirkonna majandus- ja investeerimiskava eesmärke ja/või täita Euroopa Koolitusfondi soovitusi Torino protsessi raames (vt eespool). 

Sahara-tagune Aafrika

• Prioriteetsena käsitatakse vähim arenenud riike; erilist tähelepanu pööratakse ka rändeküsimustes prioriteetsetele riikidele; ühelegi riigile ei eraldata enam kui 8 % piirkonna jaoks ette nähtud eelarvest; 
• prioriteetseks peetakse projekte, mis aitavad saavutada asjaomaste geograafiliste mitmeaastaste sihtprogrammide ⁴  eesmärke riigi või piirkonna tasandil.

Ladina-Ameerika  

• Prioriteetseks peetakse piirkondlikke projekte (projektid, kus osaleb enam kui üks rahastamiskõlblik programmiväline kolmas riik) või väikese või keskmisest suurema sissetulekuga riikides ellu viidavaid projekte;
• prioriteetseks peetakse projekte, mis aitavad saavutada asjaomase geograafilise mitmeaastase sihtprogrammi ⁵  eesmärke riigi või piirkonna tasandil.  

Kariibi mere piirkond

• Prioriteetseks peetakse piirkondlikke projekte (projektid, kus osaleb enam kui üks rahastamiskõlblik programmiväline kolmas riik) või vähim arenenud ning väikese või keskmisest suurema sissetulekuga riikides ellu viidavaid projekte; 
• prioriteetseks peetakse projekte, mis aitavad saavutada asjaomase geograafilise mitmeaastase sihtprogrammi ⁶  eesmärke riigi või piirkonna tasandil.  

Kui projektidega käsitletakse ülaltoodud piirkondlikke prioriteete, tuleb näidata, kuidas ja mil määral neid käsitletakse. 

Projekti kavandamine

Kutsehariduse ja -õppe valdkonna suutlikkuse suurendamise projekt koosneb neljast etapist:

• projektiidee kindlaksmääramine ja algatamine;
• projekti ettevalmistamine, väljatöötamine ja kavandamine;
• projekti elluviimine ja tegevuste jälgimine;
• projekti läbivaatamine ja mõju hindamine.

Meeles tuleb pidada, et kuigi ettevalmistustegevus võib alata enne projektitaotluse esitamist või rahastamiseks väljavalimist, saab kulusid kanda ja tegevusi ellu viia alles pärast toetuslepingule allakirjutamist.

Osalevad organisatsioonid ja tegevustesse kaasatud osalejad peaksid kaasa lööma kõigis nimetatud etappides, et seeläbi saadud kogemustest õppida.

Projektiidee kindlaksmääramine ja algatamine:

tehke kindlaks probleem, vajadus või võimalus, mida saaksite projektiidees konkursikutse alusel käsitleda; tehke kindlaks peamised tegevused ja tulemused, mida võiks projektist oodata; nimetage asjaomased sidusrühmad ja võimalikud partnerid; sõnastage projekti eesmärk (eesmärgid); tagage projekti kooskõla osalevate organisatsioonide strateegiliste eesmärkidega; tehke esialgsed plaanid, et anda projektile hoog sisse, koostage järgmisse etappi liikumiseks vajaminev teave jne.

Ettevalmistamine, väljatöötamine ja kavandamine:

määrake kindlaks projekti maht ja asjakohane lähenemisviis; kirjeldage selgelt metoodikat, mida kavatsete rakendada projekti eesmärkide ja tegevuste kooskõla tagamiseks; määrake kindlaks asjaomaste ülesannete täitmise ajakava; koostage vajalike ressursside prognoos ja täpsustage projekti, nt vajaduste hinnanguga; määrake kindlaks kindlad (konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad, realistlikud ja tähtajalised) eesmärgid ja mõjunäitajad; tehke kindlaks projekti- ja õpiväljundid; töötage välja tööprogramm, määrake kindlaks tegevuse vormid, oodatav mõju ja prognoositav kogueelarve; koostage projekti elluviimise kava ning mõistlik ja realistlik teabevahetuskava, k.a projekti juhtimise, seire, kvaliteedikontrolli, aruandluse ja tulemuste levitamisega seotud strateegilised küsimused; määrake kindlaks kavandatava tegevuse praktiline kord ja sihtrühm(ad); sõlmige kokkulepped partneritega, koostage projektitaotlus jne.

Elluviimine ja tegevuste jälgimine:

viige projekt kooskõlas kavaga ellu, täites aruandluse ja teabevahetusega seotud nõudeid; jälgige tegevuste kulgu ja hinnake projekti tulemuslikkust vastavalt projektikavadele; tehke kindlaks ja võtke parandusmeetmed, et tegeleda projektikava kõrvalekallete, probleemide ja riskidega; selgitage välja kindlaksmääratud kvaliteedikriteeriumidele mittevastavad valdkonnad, võtke parandusmeetmeid jne.

Läbivaatamine ja mõju hindamine:

hinnake projekti tulemuslikkust, lähtudes selle eesmärkidest ja rakenduskavadest; hinnake tegevusi ja nende eri tasanditel avalduvat mõju, jagage ja kasutage projekti tulemusi jne.

Peale selle oodatakse projektidelt (kui see on asjakohane), et:

• projekti lõimitakse pikaajaline tegevuskava tulemuste järkjärguliseks kasutuselevõtuks pärast projekti lõppu (jätkuva partnerluse kaudu), sealhulgas meetmed laiendamiseks ja rahalise jätkusuutlikkuse tagamiseks;
• projektis tagatakse tulemuste asjakohane nähtavus ja levitamine riikidevahelisel, riigi ja/või piirkondlikul tasandil ja koostöös asjaomaste partneritega.

Horisontaalsed aspektid, mida projekti kavandamisel arvesse võtta

Lisaks ametlike kriteeriumide täitmisele ja jätkusuutliku koostöökorra kokkuleppimisele kõigi projektipartneritega tasub arvesse võtta alljärgnevaid kaalutlusi, et suurendada suutlikkuse suurendamise projektide mõju ja nende elluviimise kvaliteeti projekti eri etappides.

Taotlejaid (koordinaator ja täispartnerid) innustatakse suutlikkuse suurendamise projektide kavandamisel neid võimalusi ja mõõtmeid arvesse võtma. 

Kaasamine ja mitmekesisus

Programmiga toetatakse projekte, mille raames edendatakse sotsiaalset kaasatust ja püütakse paremini jõuda vähemate võimalustega isikuteni, sealhulgas puudega ja sisserändaja taustaga inimesed, samuti maapiirkondades ja äärepoolsetes piirkondades elavad inimesed ning inimesed, kes seisavad silmitsi sotsiaal-majanduslike raskuste või muud liiki probleemidega, mis põhjustavad diskrimineerimist (soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel). Nende projektidega aidatakse lahendada probleeme, mis takistavad kõnealustel rühmadel programmi alusel pakutavaid võimalusi kasutamast, samuti aidatakse luua kaasavaid keskkondi, mis soodustavad võrdseid võimalusi ja võrdõiguslikkust ning vastavad laiema kogukonna vajadustele.

Keskkonnasäästlikkus

Programmiga toetatakse teadlikkuse suurendamist keskkonna ja kliimamuutustega seotud küsimustest. Projektides tuleks arendada pädevust mitmesugustes kestlikkuse seisukohalt asjakohastes sektorites ning valdkondlike roheoskuste strateegiaid ja metoodikaid, samuti tulevikku suunatud õppekavasid, mis vastavad paremini üksikisikute vajadustele. Programmiga toetatakse ka selliste uuenduslike tavade katsetamist, mille eesmärk on valmistada õppijaid ning kutseharidust ja -õpet pakkuvaid asutusi ette ellu viima muutusi (hoidma kokku ressursse, vähendama energiatarbimist ja jäätmeteket, kompenseerima CO2 jalajälge ja heidet, tegema kestlikke valikuid seoses toitumise ja õpirändega jne).

Digitaalne mõõde

Programmiga toetatakse põhi- ja keskhariduse ning kutsehariduse ja -õppe digipöörde kavasid. Sellega edendatakse digitehnoloogia otstarbekat kasutamist. See hõlmab tegevust, mille abil arendatakse digipedagoogikat ja oskusteavet seoses digivahendite (sh juurdepääsetavad ja tugitehnoloogiad) kasutamise ning digitaalse õpisisu loomise ja uuendusliku kasutamisega.

Ühised väärtused ning kodanikuaktiivsus ja -osalus

Programmiga toetatakse kodanikuaktiivsust ja elukestva õppe eetikat. Projektides tuleks pakkuda inimestele võimalusi osaleda demokraatlikus ja ühiskondlikus elus. Programmis keskendutakse ka teadlikkuse ja arusaamise suurendamisele Euroopa Liidu kohta, pöörates eelkõige tähelepanu ELi ühistele väärtustele, ühtsuse ja mitmekesisuse põhimõtetele, kultuurilisele identiteedile ja kultuuriteadlikkusele ning sotsiaalsele ja ajaloopärandile.

Mis kriteeriumidele peab kutsehariduse ja -õppe valdkonna suutlikkuse suurendamise projekt toetuse taotlemiseks vastama?

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Programmist „Erasmus+“ toetuse saamiseks peavad kutsehariduse ja -õppe suutlikkuse suurendamise projektide taotlused vastama järgmistele kriteeriumidele.

Kes võib esitada taotluse?

Kõik kutsehariduse ja -õppe valdkonnas tegutsevad avaliku või erasektori organisatsioonid, mis on seaduslikult asutatud mõnes ELi liikmesriigis või rahastamiskõlblikus programmiga liitunud kolmandas riigis (vt käesoleva juhendi A osa). Programmivälistest kolmandatest riikidest pärit organisatsioonid ei saa olla koordinaatorid. Koordinaator esitab taotluse kõigi projekti kaasatud osalevate organisatsioonide nimel.

Mis liiki organisatsioonid saavad projektis osaleda?

Iga osalev organisatsioon peab aktiivselt tegutsema kutsehariduse ja -õppe valdkonnas või tööturul. Ta võib olla kaasatud täispartnerina, seotud üksusena või liitunud partnerina ning ta peab olema asutatud ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis (vt käesoleva juhendi A osa) või rahastamiskõlblikus programmivälises kolmandas riigis (vaata allpool). 

Selle meetme puhul rahastamiskõlblikud programmivälised kolmandad riigid:

• kõik programmivälised kolmandad riigid 1., 2., 3., 9., 10. ja 11. piirkonnas (vt käesoleva juhendi A osa). 

Erand: selle meetme raames ei ole rahastamiskõlblikud Valgevenest (2. piirkond) pärit organisatsioonid.

Rahastamiskõlblikud organisatsioonid võivad olla (mittetäielik loetelu):

• kutseharidust ja -õpet pakkuvad asutused;
• äriühingud, mõnd tegevusala või sektorit esindavad organisatsioonid;
• riiklikud/piirkondlikud kvalifikatsioone andvad asutused;
• tööturuasutused;
• uurimisinstituudid;
• innovatsiooniasutused;
• regionaalarengu eest vastutavad asutused jms.

Liitunud partnerid saavad osaleda, kui on tõendatud, et nende osalemine annab projektile olulist lisaväärtust (nt konkreetsete projektiülesannete/tegevuste elluviimine või projekti tulemuste levitamise ja kestlikkuse toetamine). Lepingust tulenevate haldusküsimuste puhul ei käsitata liitunud partnereid partnerluse osana ning nad ei saa rahastust.   

Osalevate organisatsioonide arv ja profiil

Suutlikkuse suurendamise projektid on riikidevahelised ning nendes peab osalema vähemalt neli organisatsiooni (koordinaator ja täispartnerid) vähemalt kolmest riigist: 

• vähemalt üks organisatsioon kahest eri ELi liikmesriigist ja vähemalt kaks organisatsiooni vähemalt ühest rahastamiskõlblikust programmivälisest kolmandast riigist või
• vähemalt üks organisatsioon kahest erinevast programmiga liitunud kolmandast riigist ning vähemalt kaks organisatsiooni vähemalt ühest rahastamiskõlblikust programmivälisest kolmandast riigist või
• vähemalt üks organisatsioon ELi liikmesriigist ja üks organisatsioon programmiga liitunud kolmandast riigist ning vähemalt kaks organisatsiooni vähemalt ühest rahastamiskõlblikust programmivälisest kolmandast riigist. 

Konsortsiumisse peab kuuluma vähemalt üks keskhariduse baasil kutseharidust ja -õpet pakkuv asutus.

ELi liikmesriikidest ja programmiga liitunud kolmandatest riikidest pärit organisatsioonide arv ei tohi olla suurem kui rahastamiskõlblikest programmivälistest kolmandatest riikidest pärit organisatsioonide arv.

Seotud üksusi ja liitunud partnereid ei võeta ülaltoodud nõuete puhul arvesse. 

Tegevuse elluviimise koht

Tegevus peab toimuma projektis osalevate organisatsioonide riikides, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mil tegevust on meetme eesmärke silmas pidades vaja ellu viia mujal.

Lisaks võivad tegevused, juhul kui seda on seoses projekti eesmärkide või elluviimisega nõuetekohaselt põhjendatud,

• toimuda ka mõne Euroopa Liidu institutsiooni asukohas, isegi kui projektis ei osale organisatsioone asjaomase institutsiooni asukohariigist; 
• tulemuste jagamise ja tutvustamisega seotud tegevused võivad toimuda ka asjaomastel temaatilistel riikidevahelistel üritustel/konverentsidel ELi liikmesriikides, programmiga liitunud kolmandates riikides või rahastamiskõlblikes programmivälistes kolmandates riikides.

Projekti kestus

Projektid peaksid tavaliselt kestma 12, 24 või 36 kuud (pikendamine on võimalik, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud ja tehakse muudatuse kaudu). Projekti kestus tuleb valida taotluse esitamise etapis, lähtudes projekti eesmärgist ja selle aja sisse kavandatavate tegevuste liigist.

Kellele esitada taotlus?

Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusametile (EACEA).

Konkursikutse tunnus: ERASMUS-EDU-2023-CB-VET

Millal esitada taotlus?

Taotlejad peavad toetustaotluse esitama hiljemalt 28. veebruaril kell 17.00.00 (Brüsseli aja järgi).

Muud kriteeriumid

Iga koordinaator võib taotlusvooru kestel esitada vaid ühe projektitaotluse. Kui sama koordinaator esitab mitu projektitaotlust, võetakse arvesse ainult kõige varem esitatud taotlust ning teine (teised) taotlus(ed) lükatakse automaatselt tagasi.

Taotlevaid organisatsioone hinnatakse asjaomaste menetlusest kõrvalejätmise ja valikukriteeriumide põhjal. Lisateabe saamiseks tutvuge käesoleva juhendi C osaga.

Oodatav mõju

Toetust saanud projektide oodatav mõju peaks avalduma järgmiste tulemustena:

• programmiväliste kolmandate riikide kutseharidus- ja -õppesüsteemi tihedamad seosed tööturuga;
• kutsehariduse ja -õppe oskuste, pädevuste, teadmiste ja kvalifikatsioonide kogumi parem seotus kohalike/piirkondlike/riiklike strateegiate ja prioriteetidega;
• kutseharidust ja -õpet pakkuvate asutuste suurem suutlikkus, eelkõige juhtimise, valitsemise, kaasamise, kvaliteedi tagamise, innovatsiooni ja rahvusvahelistumise valdkonnas;
• töötajate, juhatajate, poliitikakujundajate ja staažikate õpetajate suurem teadlikkus tööturu ning kutsehariduse ja -õppe seoseid tugevdavatest lähenemisviisidest;
• kutsehariduse ja -õppe õpetajate ja koolitajate paremad teadmised ning tehnilised, juhtimis- ja pedagoogilised oskused;
• õpetajate/koolitajate, kutsehariduses ja -õppes osalejate ja tööandjate soovituste parem arvessevõtmine õppekavades, oskuste, pädevuste, teadmiste ja kvalifikatsioonide kogumi kavandamisel ja koolitusreformides;
• kutsehariduses ja -õppes osalejate paremal tasemel pädevused, oskused ja tööalane konkurentsivõime;
• suurem koostöö maailma eri piirkondade vahel ühisalgatuste kaudu;
• osalevate organisatsioonide suurem keskkonnasäästlikkusega seotud pädevus;
• sihtrühma paremad digioskused ja -pädevused tänu asjakohastele tegevustele ja algatustele;
• suurem sotsiaalne ja kultuuridevahelise suhtlemise pädevus kutsehariduse ja -õppe valdkonnas.

Hindamiskriteeriumid

Iga projektitaotluse puhul peab taotluse B osa vastama kõigile punktidele, mis on loetletud kõigi nelja alltoodud kriteeriumi all.

Projekti asjakohasus - (maksimaalne punktisumma: 30)

• Seos teemavaldkonnaga: projekti asjakohasus, pidades silmas meetme eesmärke ja teemavaldkondi.
• Piirkondlikud prioriteedid: projektitaotluses keskendutakse piirkondlikele prioriteetidele, sealhulgas käesoleva meetme all loetletud asjakohastele poliitikadokumentidele.
• Kohalik kontekst: projekt põhineb piisaval vajaduste analüüsil ja on sihtriigi (sihtriikide) kohalikus kontekstis teostatav.
• Kokkusobivus: taotluses on eesmärgid selgelt määratletud ja realistlikud ning seotud osalevatele organisatsioonidele ja sihtrühmadele oluliste küsimustega.
• Innovatsioon: projektitaotluses on arvesse võetud uusimaid meetodeid ja tehnikaid ning see aitab jõuda uuenduslike tulemuste ja lahendusteni vastavas valdkonnas üldiselt või geograafilises piirkonnas, kus projekti ellu viiakse (pidades silmas nt projekti sisu, loodavaid väljundeid, kasutatavaid töömeetodeid, projekti kaasatud või selle sihtrühmaks olevaid organisatsioone ja isikuid).
• Vastastikune täiendavus: projektitaotlus täiendab muid algatusi, mille osalevad organisatsioonid on juba ellu viinud;
• Suutlikkuse suurendamine: suutlikkuse suurendamise tegevused on selgelt kindlaks määratud ning on põhimõtteliselt suunatud programmivälistest kolmandatest riikidest pärit osalevate organisatsioonide suutlikkuse suurendamisele.
• Seos strateegiatega: tegevused on lõimitud sihtrühma kuuluvate kutseharidust ja -õpet pakkuvate asutuste arengustrateegiatesse ning riigi tasandi tugistrateegiatesse, sh kas nendega pööratakse suuremat tähelepanu tööalasele konkurentsivõimele, kaasamisele, mitmekesisusele ning ebasoodsas sotsiaal-majanduslikus olukorras olevatele osalejatele, kui see on asjakohane.
• Horisontaalsed küsimused: arvesse võetakse programmi horisontaalseid aspekte.

Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet - (maksimaalne punktisumma: 30)

• Sidusus: projekt tervikuna on kavandatud nii, et tagatud on projekti eesmärkide, tegevuste ja kavandatud eelarve kooskõla. Projektitaotlus sisaldab ühtset ja laiaulatuslikku valikut sobivatest tegevustest ja teenustest, mis võimaldavad täita kindlakstehtud vajadusi ja saavutada oodatavaid tulemusi. Projektitaotlus sisaldab vajalikke etappe projekti ettevalmistamiseks, elluviimiseks, seireks, tulemuste kasutamiseks, hindamiseks ja tulemuste levitamiseks.
• Metoodika: kindlakstehtud vajaduste täitmiseks kavandatava metoodika asjakohasus ja kvaliteet.
• Töökava: töökava kvaliteet ja tulemuslikkus, sealhulgas ulatus, mil määral vastavad tööpakettidele ettenähtud ressursid asjaomastele eesmärkidele ja oodatavatele tulemustele.
• Mitteformaalse õppimise meetodid: kavandatud mitteformaalse õppimise meetodite kvaliteet, kui see on asjakohane, st kui mitteformaalse õppimise meetodid on taotluses kavandatud.
• Osalejate valimine: projekti tegevustesse kaasatavate osalejate valimise korra kvaliteet, võttes arvesse kaasamise ja mitmekesisusega seotud eesmärke.
• Tunnustamine ja valideerimine: osalejate õpiväljundite tunnustamise ja valideerimise korra kvaliteet ning Euroopa läbipaistvus- ja tunnustamisvahendite järjepidev kasutamine.
• Kvaliteedikontrollimeetmed: kvaliteedikontrollimeetmete olemasolu selle tagamiseks, et projekti viiakse ellu kvaliteetselt ning et peetakse kinni ajakavast ja eelarvest, ning nende meetmete asjakohasus.
• Kulutasuvus: mil määral on projekt kulutõhus ja iga tegevuse jaoks on ette nähtud piisavad ressursid.
• Õpirändetegevused: õpirändetegevustes osalejate valiku ja/või kaasamise meetmete asjakohasus (vt käesoleva juhendi A osa jaotis „Osalejate kaitse, tervis ja turvalisus“ ning ka muud 1. põhimeetme alla kuuluvate õpirändeprojektide suhtes kohaldatavad nõuded ja soovitused), kui see on asjakohane, st kui taotluses on kavandatud õpirändetegevused.

Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet - (maksimaalne punktisumma: 20)

• Koosseis: projekti on kaasatud sobiv kooslus üksteist täiendavatest osalevatest organisatsioonidest, kelle profiil, kogemused ja oskusteave võimaldavad edukalt saavutada projekti kõik eesmärgid.
• Pühendumus: vastutuse ja ülesannete jaotus kajastab kõikide osalevate organisatsioonide pühendumist ning aktiivset osalust.
• Koostöö: olemas on tõhusad mehhanismid koordineerimiseks ja teabevahetuseks osalevate organisatsioonide vahel ja teiste asjaomaste sidusrühmadega.

Mõju - (maksimaalne punktisumma: 20)

• Mõju: projekti võimalik mõju:  
  • osalejatele ja osalevatele organisatsioonidele projekti ajal ning pärast projekti lõppu;
  • kohalikul, piirkondlikul, riigi ja/või rahvusvahelisel tasandil muudele kui projektis otseselt osalevatele organisatsioonidele ja isikutele.
• Tulemuste levitamine: tulemuste levitamise kava kvaliteet: nende meetmete asjakohasus ja kvaliteet, mille eesmärk on jagada projekti tulemusi osalevate organisatsioonide seas ning mujal.
• Tulemuste kasutamine: projektitaotluses on kirjeldatud, kuidas partnerid ja muud sidusrühmad projekti tulemusi kasutavad. Selles kirjeldatakse tulemuse kasutamise meetmeid projekti kestel ja pärast projekti lõppu.
• Avatud juurdepääs: projektitaotluses kirjeldatakse seda, kuidas koostatavad materjalid, dokumendid ja meediasisu tehakse avatud litsentside kaudu vabalt kättesaadavaks, kuidas neid levitatakse ning tagatakse, et nendega ei kaasne mingeid ebaproportsionaalseid piiranguid.
• Kestlikkus: projekti kestlikkuse tagamise kavade kvaliteet: projekti suutlikkus tagada jätkuv mõju ja tulemuslikkus ka pärast seda, kui ELi toetus on ära kasutatud.

Rahastamist kaalutakse üksnes selliste projektitaotluste puhul, mis koguvad vähemalt 60 punkti (võimalikust 100 punktist).

Peale selle peavad projektid koguma kõigi nelja eespool nimetatud hindamiskriteeriumi puhul vähemalt poole maksimumpunktidest (st vähemalt 15 punkti kriteeriumides „Projekti asjakohasus“ ja „Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet“ ning 10 punkti kriteeriumides „Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet“ ja „Mõju“).

Kui kaks või enam taotlust saavutavad võrdse punktisumma, eelistatakse projekte, millel on kõrgeim punktisumma esmalt kriteeriumi „Projekti asjakohasus“ ja seejärel kriteeriumi „Mõju“ puhul.

Lisateave

Taotluse heakskiitmine ei tähenda kohustust pakkuda rahastamist taotletud mahus. Taotletud summat võidakse vähendada meetme suhtes kohaldatavate finantseeskirjade ja hindamistulemuste alusel.

Üldjuhul, kuid võttes arvesse riikide ja Euroopa õigusraamistikes kehtestatud piiranguid, tuleb tulemused teha kättesaadavaks avatud õppematerjalidena ning samuti asjaomastel kutsealastel, valdkondlikel või pädevate asutuste platvormidel. Projektitaotluses kirjeldatakse, kuidas loodavad andmed, materjalid, dokumendid ning audiovisuaalsed ja sotsiaalmeedia väljundid tehakse avatud litsentside kaudu vabalt kättesaadavaks, kuidas neid levitatakse ning tagatakse, et nendega ei kaasne mingeid ebaproportsionaalseid piiranguid.

Millised on rahastamiseeskirjad?

Selle meetme puhul kasutatakse kindlasummaliste maksete alusel rahastamise mudelit. Taotlejale tehtava kindlasummalise toetuse suurus määratakse iga toetuse puhul kindlaks vastavalt taotleja kavandatava meetme eelarveprognoosile. Toetust andev asutus võtab iga toetuse kindlasummalise makse kindlaksmääramisel arvesse projektitaotlust, hindamise tulemust, rahastamismäärasid ning konkursikutses osutatud toetuse maksimumsummat.

ELi toetuse summa projekti kohta jääb vahemikku 100 000–400 000 eurot

Kuidas määratakse kindlaks projekti kindlasummaline makse? 

Taotlejad peavad täitma taotlusvormis esitatud üksikasjaliku eelarvetabeli, võttes arvesse alljärgnevaid nõudeid. 

• Eelarve peaks olema nii üksikasjalik kui toetusesaaja(d) vajalikuks peab (peavad) ning olema jaotatud ühtseteks tööpakettideks (nt eraldi tööpaketid projektijuhtimise, koolituse, ürituste korraldamise, õpirände ettevalmistamise ja elluviimise, teabevahetuse ja tulemuste levitamise ning kvaliteedi tagamise jaoks). 
• Projektitaotluses tuleb kirjeldada iga tööpaketi alla kuuluvaid tegevusi.
• Taotlejad peavad projektitaotluses märkima igale tööpaketile kindlasummalisest maksest eraldatava summa (ning iga tööpaketi puhul märkima, kui suure osa rahalistest vahenditest iga toetusesaaja ja seotud üksus saab).
• Kirjeldatavad kulud võivad hõlmata personali-, reisi- ja elamiskulusid, töövahendite ja alltöövõtuga seotud kulusid ning ka muid (nt teabe levitamise, avaldamise või tõlkimisega seotud) kulusid.

Projektitaotlusi hinnatakse sise- ja/või välisekspertide abiga tavapärase hindamismenetluse korras. Eksperdid hindavad projektitaotluste kvaliteeti konkursikutses kindlaksmääratud nõuete alusel ning meetme oodatavat mõju, kvaliteeti ja tulemuslikkust arvesse võttes. Pärast projektitaotluste hindamist määrab eelarvevahendite käsutaja hindamistulemuste alusel kindlaks kindlasummalise makse summa. Kindlasummalise makse summa võib moodustada kõige enam 80 % pärast hindamist kindlaks määratavast prognoositavast eelarvest.

Toetuse parameetrid (toetuse maksimumsumma, rahastamismäär, rahastamiskõlblike kulude kogusumma jne) kehtestatakse toetuslepingus. Rahalise toetuse andmine kolmandatele isikutele ei ole lubatud. Vabatahtlike ja VKEde kulude katmine on lubatud. Täpsem teave on esitatud käesoleva programmijuhendi C osa jaotises „Rahastamiskõlblikud otsesed kulud“.

Projekti saavutuste hindamisel lähtutakse saavutatud väljunditest. Rahastamiskord peaks võimaldama keskenduda sisendite asemel pigem väljunditele ning lähtuda seeläbi mõõdetavate eesmärkide saavutamise kvaliteedist ja tasemest.

Täpsem teave on esitatud rahastus- ja hankeportaalis avaldatud toetuslepingu näidises.

Footnote

• 1 Välja arvatud Valgevene ja Kesk-Aasia riigid, kes ei ole selle meetme raames rahastamiskõlblikud. ↩ back
• 2 Torino protsess on osalusprotsess, mille tulemusena tehakse tõenduspõhine analüüs riigi kutsehariduse ja -õppe poliitika kohta. 2010. aastal kasutusele võetud ja iga kahe aasta tagant läbiviidav Torino protsess annab ülevaate ETFi partnerriikide kutsehariduse ja -õppe süsteemide arengust, tehtud edusammudest ja tulevikuprioriteetidest. ↩ back
• 3 https://www.etf.europa.eu/en/publications-and-resources/publications/policies-human-capital-development-southern-and-eastern; https://www.etf.europa.eu/en/publications-and-resources/publications/policies-human-capital-development-eastern-partnership-etf; https://www.etf.europa.eu/en/publications-and-resources/publications/policies-human-capital-development-south-eastern-europe-and ↩ back
• 4 https://ec.europa.eu/international-partnerships/global-europe-programming_en ↩ back
• 5 Vt eespool. ↩ back
• 6 Vt eespool. ↩ back