Skip to main content

Erasmus+

EU programme for education, training, youth and sport
Search the guide

Suutlikkuse suurendamine kutsehariduse ja -õppe valdkonnas

Suutlikkuse suurendamise projektid on rahvusvahelised koostööprojektid, mis põhinevad programmiriikides ja programmivälistes kolmandates riikides kutsehariduse ja -õppe valdkonnas tegutsevate organisatsioonide mitmepoolsel partnerlusel. Projektide eesmärk on parandada kutseharidus- ja -õppeasutuste ning -süsteemide asjakohasust, juurdepääsetavust ja kohanemisvõimet programmivälistes kolmandates riikides, et soodustada kestlikku sotsiaal-majanduslikku arengut.

Meetme eesmärgid

Konkreetsemalt on meetme eesmärk:

  • tugevdada programmiväliste kolmandate riikide kutseharidus- ja -õppesüsteemi seoseid tööturuga, et viia kutseharidus ja -õpe paremini vastavusse kohaliku tööturu (esilekerkivate) võimalustega;
  • suurendada kutsehariduse ja -õppe oskuste, pädevuste, teadmiste ja kvalifikatsioonide kogumi seost kohalike/piirkondlike/riiklike strateegiatega ning oskustest mõjutatud prioriteetidega, eeskätt muude Euroopa Liidu meetmete raames toetatavate strateegiate ja prioriteetidega, et tagada sidusus;
  • suurendada kutseharidust ja -õpet pakkuvate asutuste suutlikkust, eelkõige juhtimise, valitsemise, kaasamise, kvaliteedi tagamise, innovatsiooni ja rahvusvahelistumise valdkonnas;
  • tutvustada töötajatele, juhatajatele, poliitikakujundajatele ja staažikatele õpetajatele lähenemisviise, mis aitavad tihendada kutsehariduse ja -õppe sidemeid tööturuga (kihtkursused, õppekavade väljatöötamine koostöös erasektori partneritega jne);
  • parandada kutsehariduse ja -õppe õpetajate ja koolitajate teadmisi ning tehnilisi, juhtimis- ja pedagoogilisi oskusi;
  • võtta õpetajate/koolitajate, kutsehariduses ja -õppes osalejate ning (eriti erasektori) tööandjate soovitusi arvesse õppekavades, oskuste, pädevuste, teadmiste ja kvalifikatsioonide kogumi kavandamisel ja koolitusreformides;
  • parandada kutsehariduses ja -õppes osalejate pädevust, oskusi ja tööalast konkurentsivõimet kutsehariduse ja -õppe uute ja innovaatiliste õppekavade väljatöötamisega, eeskätt võtmepädevuste, põhiliste keeleoskuste ja IKT-oskuste omandamist võimaldavad õppekavad;
  • soodustada maailma eri piirkondade vahelist koostööd ühisalgatuste kaudu.

Teemavaldkonnad

Kutsehariduse ja -õppe suutlikkuse suurendamine hõlmab muu hulgas alljärgnevad teemavaldkondi. Projektiettepanekutes tuleks keskenduda ühele või mitmele alljärgnevale teemale:

  • töölõppimine (noored ja/või täiskasvanud);
  • kvaliteedi tagamise mehhanismid;
  • kutsehariduse ja -õppe õpetajate/koolitajate kutsealane areng;
  • võtmepädevused, sealhulgas ettevõtlikkus;
  • oskuste vastavusse viimine tulevikku suunatud majandussektorite vajadustega;
  • rohe- ja digipöördeks vajalike rohe- ja digioskuste arendamise toetamine.

Lisaks võib taotleja keskenduda teemavaldkondadele, mida ei ole eespool loetletud. Sel juhul tuleb tõendada, et need teemavaldkonnad on iseäranis olulised konkursikutse eesmärkide ja kindlakstehtud vajaduste täitmiseks.

Tegevus

Kogu kavandatav tegevus peab olema otseselt seotud meetme eesmärkide ja teemavaldkondadega, st see peab vastama ühele või mitmele eespool loetletud teemavaldkonnale; tegevust tuleb üksikasjalikult kirjeldada kogu rakendusperioodi hõlmavas projektikirjelduses.

Meetme rahvusvahelist ja ülemaailmset mõõdet arvestades tuleb projekti tegevustes keskenduda kutsehariduse ja -õppe valdkonnas tegutsevate organisatsioonide suutlikkuse suurendamisele peamiselt nendes meetmega hõlmatud kolmandates riikides, mis ei ole programmiga liitunud.

Rahastatavates projektides on võimalik lõimida mitmesuguseid koostöö-, teabevahetus- ja muid tegevusi, sealhulgas näiteks:

  • võrgustike loomine ja arendamine ning heade tavade vahetamine programmivälistes kolmandates riikides kutseharidust ja -õpet pakkuvate asutuste ning ELi liikmesriikides või programmiga liitunud kolmandates riikides kutseharidust ja -õpet pakkuvate asutuste vahel;
  • vahendite, programmide ja muude materjalide väljatöötamine, et suurendada programmiväliste kolmandate riikide asutuste suutlikkust (praktikakavad, koolitusprogrammid ning vahendid kutsehariduse ja -õppe õpiväljundite hindamiseks ja valideerimiseks, osalevate asutuste individuaalsed tegevuskavad, kutsesuunitluse ja -nõustamise ning juhendamise meetodid jms);
  • mehhanismide loomine, et kaasata erasektorit nii õppekavade väljatöötamisse kui ka elluviimisse ning pakkuda kutsehariduses ja -õppes osalejatele kvaliteetseid töölõppimise kogemusi;
  • pedagoogiliste lähenemisviiside, õpetamis- ja koolitusmaterjalide ning -meetodite väljatöötamine ja edasiandmine, sealhulgas töölõppimine, virtuaalne õpiränne, avatud õppematerjalid ja IKT võimaluste parem ärakasutamine;
  • rahvusvahelise (virtuaalse) vahetustegevuse kavandamine ja korraldamine peamiselt töötajatele (sh õpetajad ja teised, mitteõpetavad töötajad, nt koolijuhid, juhatajad, nõustajad, nõunikud jne).

Kui kavandatakse õppijate ja töötajate õpirännet, peaks see tegevus otseselt toetama projekti eesmärkide täitmist ning olema tihedalt lõimitud projekti üldisse loogilisse raamistikku.

Kavandatav tegevus peaks andma lisaväärtust ja aitama otseselt kaasa projekti tulemuste saavutamisele.

Geograafilised eesmärgid

Ettenähtud eelarve on jagatud maailma eri piirkondade vahel 12ks erineva suurusega eelarvepaketiks. Lisateave igas eelarvepaketis saadaolevate summade kohta avalikustatakse rahastus- ja hankeportaalis. Vahendeid tuleb kasutada geograafiliselt tasakaalustatult.

ELi tasandil on kindlaks määratud mitu geograafilise tasakaalu ja prioriteetidega seotud eesmärki. Peale selle julgustatakse kõrgkoole tegema koostööd partneritega vaeseimatest ja vähim arenenud kolmandatest riikidest, mis ei ole programmiga liitunud.

Selle meetme puhul on kindlaks määratud alljärgnev geograafiline eesmärk.

  • Ameerika ja Kariibi piirkond: eelistatakse piirkondlikke projekte (projektid, kus osaleb enam kui üks rahastamiskõlblik programmiväline kolmas riik) või väikese või keskmise sissetulekuga riikides ellu viidavaid projekte.
  • Sahara-tagune Aafrika: prioriteetsena käsitatakse vähim arenenud riike; erilist tähelepanu pööratakse ka rändeküsimustes prioriteetsetele riikidele; ühelegi riigile ei eraldata enam kui 8 % piirkonna jaoks ette nähtud eelarvest.
  • Lääne-Balkan: eelistatakse õppijate õpirännet.

Piirkondlikud ja horisontaalsed prioriteedid

Olenevalt projektis osalevatest riikidest võidakse kindlaks määrata piirkondlikud või horisontaalsed prioriteedid. Kui seda peaks tehtama, tuleb projektide puhul näidata, kuidas ja mil määral neid prioriteete käsitletakse.

Suutlikkuse suurendamise projektide suhtes kohaldatavate prioriteetide üksikasjalik loetelu avaldatakse rahastus- ja hankeportaalis.

Projekti kavandamine

Kutsehariduse ja -õppe valdkonna suutlikkuse suurendamise projekt koosneb neljast etapist:

  1. projektiidee kindlaksmääramine ja algatamine;
  2. projekti ettevalmistamine, väljatöötamine ja kavandamine;
  3. projekti elluviimine ja tegevuste jälgimine;
  4. projekti läbivaatamine ja mõju hindamine.

Meeles tuleb pidada, et kuigi ettevalmistustegevus võib alata enne projektiettepaneku esitamist või rahastamiseks väljavalimist, saab kulusid kanda ja tegevusi ellu viia alles pärast toetuslepingule allakirjutamist.

Osalevad organisatsioonid ja tegevustesse kaasatud osalejad peaksid kaasa lööma kõigis nimetatud etappides, et seeläbi saadud kogemustest õppida.

Projektiidee kindlaksmääramine ja algatamine:

  • tehke kindlaks probleem, vajadus või võimalus, mida saaksite projektiidees konkursikutse alusel käsitleda;
  • tehke kindlaks peamised tegevused ja tulemused, mida võiks projektist oodata; nimetage asjaomased sidusrühmad ja võimalikud partnerid; sõnastage projekti eesmärk (eesmärgid); tagage projekti kooskõla osalevate organisatsioonide strateegiliste eesmärkidega; tehke esialgsed plaanid, et anda projektile hoog sisse, koostage järgmisse etappi liikumiseks vajaminev teave jne.

Ettevalmistamine, väljatöötamine ja kavandamine:

  • määrake kindlaks projekti maht ja asjakohane lähenemisviis; kirjeldage selgelt metoodikat, mida kavatsete rakendada projekti eesmärkide ja tegevuste kooskõla tagamiseks; määrake kindlaks asjaomaste ülesannete täitmise ajakava; koostage vajalike ressursside prognoos ja täpsustage projekti, nt vajaduste hinnanguga;
  • määrake kindlaks kindlad (konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad, realistlikud ja tähtajalised) eesmärgid ja mõjunäitajad; tehke kindlaks projekti- ja õpiväljundid; töötage välja tööprogramm, määrake kindlaks tegevuse vormid, oodatav mõju ja prognoositav kogueelarve; koostage projekti elluviimise kava ning mõistlik ja realistlik teabevahetuskava, k.a projekti juhtimise, seire, kvaliteedikontrolli, aruandluse ja tulemuste levitamisega seotud strateegilised küsimused; määrake kindlaks kavandatava tegevuse praktiline kord ja sihtrühm(ad);
  • sõlmige kokkulepped partneritega, koostage projektiettepanek jne.

Elluviimine ja tegevuste jälgimine:

  • viige projekt kooskõlas kavaga ellu, täites aruandluse ja teabevahetusega seotud nõudeid; jälgige tegevuste kulgu ja hinnake projekti tulemuslikkust vastavalt projektikavadele;
  • tehke kindlaks ja võtke parandusmeetmed, et tegeleda projektikava kõrvalekallete, probleemide ja riskidega;
  • selgitage välja kindlaksmääratud kvaliteedikriteeriumidele mittevastavad valdkonnad, võtke parandusmeetmeid jne.

Läbivaatamine ja mõju hindamine:

  • hinnake projekti tulemuslikkust, lähtudes selle eesmärkidest ja rakenduskavadest;
  • hinnake tegevusi ja nende eri tasanditel avalduvat mõju, jagage ja kasutage projekti tulemusi jne.

Peale selle oodatakse projektidelt (kui see on asjakohane), et:

  • projekti lõimitakse pikaajaline tegevuskava tulemuste järkjärguliseks kasutuselevõtuks pärast projekti lõppu (jätkuva partnerluse kaudu), sealhulgas meetmed laiendamiseks ja rahalise jätkusuutlikkuse tagamiseks;
  • projektis tagatakse tulemuste asjakohane nähtavus ja levitamine riikidevahelisel, riigi ja/või piirkondlikul tasandil ja koostöös asjaomaste partneritega.

Horisontaalsed aspektid, mida projekti kavandamisel arvesse võtta

Lisaks ametlike kriteeriumide täitmisele ja jätkusuutliku koostöökorra kokkuleppimisele kõigi projektipartneritega tasub arvesse võtta alljärgnevaid kaalutlusi, et suurendada suutlikkuse suurendamise projektide mõju ja nende elluviimise kvaliteeti projekti eri etappides.

Taotlejaid innustatakse suutlikkuse suurendamise projektide kavandamisel neid võimalusi ja mõõtmeid arvesse võtma. 

Kaasamine ja mitmekesisus

Programmiga toetatakse projekte, mille raames edendatakse sotsiaalset kaasatust ja püütakse paremini jõuda vähemate võimalustega isikuteni, sealhulgas puudega ja sisserändaja taustaga inimesed, samuti maapiirkondades ja äärepoolsetes piirkondades elavad inimesed ning inimesed, kes seisavad silmitsi sotsiaal-majanduslike raskuste või muud liiki probleemidega, mis põhjustavad diskrimineerimist (soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel). Nende projektidega aidatakse lahendada probleeme, mis takistavad kõnealustel rühmadel programmi alusel pakutavaid võimalusi kasutamast, samuti aidatakse luua kaasavaid keskkondi, mis soodustavad võrdseid võimalusi ja võrdõiguslikkust ning vastavad laiema kogukonna vajadustele.

Keskkonnasäästlikkus

Programmiga toetatakse teadlikkuse suurendamist keskkonna ja kliimamuutustega seotud küsimustest. Projektides tuleks arendada pädevust mitmesugustes kestlikkuse seisukohalt asjakohastes sektorites ning valdkondlike roheoskuste strateegiaid ja metoodikaid, samuti tulevikku suunatud õppekavasid, mis vastavad paremini üksikisikute vajadustele. Programmiga toetatakse ka selliste uuenduslike tavade katsetamist, mille eesmärk on valmistada õppijaid ning kutseharidust ja -õpet pakkuvaid asutusi ette ellu viima muutusi (hoidma kokku ressursse, vähendama energiatarbimist ja jäätmeteket, kompenseerima CO2 jalajälge ja heidet, tegema kestlikke valikuid seoses toitumise ja õpirändega jne).

Digitaalne mõõde

Programmiga toetatakse põhi- ja keskhariduse ning kutsehariduse ja -õppe digipöörde kavasid. Sellega edendatakse digitehnoloogia otstarbekat kasutamist. See hõlmab tegevust, mille abil arendatakse digipedagoogikat ja oskusteavet seoses digivahendite (sh juurdepääsetavad ja tugitehnoloogiad) kasutamise ning digitaalse õpisisu loomise ja innovatiivse kasutamisega.

Ühised väärtused ning kodanikuaktiivsus ja -osalus

Programmiga toetatakse kodanikuaktiivsust ja elukestva õppe eetikat. Projektides tuleks pakkuda inimestele võimalusi osaleda demokraatlikus ja ühiskondlikus elus. Programmis keskendutakse ka teadlikkuse ja arusaamise suurendamisele Euroopa Liidu kohta, pöörates eelkõige tähelepanu ELi ühistele väärtustele, ühtsuse ja mitmekesisuse põhimõtetele, kultuurilisele identiteedile ja kultuuriteadlikkusele ning sotsiaalsele ja ajaloopärandile.

Mis kriteeriumidele peab kutsehariduse ja -õppe valdkonna suutlikkuse suurendamise projekt toetuse taotlemiseks vastama?

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Programmist „Erasmus+“ toetuse saamiseks peavad kutsehariduse ja -õppe suutlikkuse suurendamise projektide ettepanekud vastama järgmistele kriteeriumidele.

Kes võib esitada taotluse?

Kõik kutsehariduse ja -õppe valdkonnas tegutsevad avaliku ja erasektori organisatsioonid, mis on seaduslikult asutatud mõnes ELi liikmesriigis või rahastamiskõlblikus programmiga liitunud kolmandas riigis. Taotleja esitab taotluse kõigi projekti kaasatud osalevate organisatsioonide nimel.

Mis liiki organisatsioonid saavad projektis osaleda?

Rahastamiskõlblikud osalevad organisatsioonid:

  • kutseharidust ja -õpet pakkuvad asutused, mis on seaduslikult asutatud mõnes ELi liikmesriigis, programmiga liitunud kolmandas riigis või rahastamiskõlblikus programmivälises kolmandas riigis;
  • muud kutsehariduse ja -õppe valdkonnas ning tööturul tegutsevad avaliku või erasektori organisatsioonid, mis on seaduslikult asutatud mõnes ELi liikmesriigis, programmiga liitunud kolmandas riigis või rahastamiskõlblikus programmivälises kolmandas riigis;
  • liitunud partnerid avalikust või erasektorist, kes panustavad projekti konkreetsete ülesannete täitmisse / tegevuste elluviimisse või toetavad projekti tulemuste levitamist ja kestlikkust. Lepinguliste küsimuste haldamise seisukohast ei käsitata liitunud partnereid projektipartneritena ning nad ei saa rahastust.

Selle meetme puhul rahastamiskõlblikud programmivälised kolmandad riigid:

  • kõik 1., 2., 3., 4., 9., 10. ja 11. piirkonda kuuluvad programmivälised kolmandad riigid (vt käesoleva juhendi A osa jaotis „Rahastamiskõlblikud riigid“).

Erand: selle meetme raames ei ole rahastamiskõlblikud Valgevenest (2. piirkond) pärit organisatsioonid.

Osalevate organisatsioonide arv ja profiil

Suutlikkuse suurendamise projektid on riikidevahelised ning nendes peab osalema vähemalt neli organisatsiooni vähemalt kolmest riigist: vähemalt üks organisatsioon kahest eri ELi liikmesriigist ja programmiga liitunud kolmandast riigist ning vähemalt kaks organisatsiooni vähemalt ühest rahastamiskõlblikust kolmandast riigist, mis ei ole programmiga liitunud.

ELi liikmesriikides ja programmiga liitunud kolmandates riikides asuvate organisatsioonide arv ei tohi olla suurem kui programmivälistes kolmandates riikides asuvate organisatsioonide arv.

Tegevuse elluviimise koht

Tegevus peab toimuma tegevuses osalevate organisatsioonide riikides, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mil tegevust on meetme eesmärke silmas pidades vaja ellu viia mujal.

Lisaks võivad tegevused juhul, kui seda on seoses projekti eesmärkide või elluviimisega nõuetekohaselt põhjendatud,

  • toimuda ka mõne Euroopa Liidu institutsiooni asukohas, isegi kui projektis ei osale organisatsioone vastava institutsiooni asukohariigist.
  • Tulemuste jagamise ja tutvustamisega seotud tegevused võivad toimuda ka asjaomastel temaatilistel riikidevahelistel üritustel/konverentsidel ELi liikmesriikides, programmiga liitunud kolmandates riikides või programmivälistes kolmandates riikides.

Projekti kestus

Projektid võivad kesta 1, 2 või 3 aastat. Projekti kestus tuleb valida taotluse esitamise etapis, lähtudes projekti eesmärgist ja selle aja sisse kavandatava tegevuse liigist.

Kellele esitada taotlus?

Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusametile (EACEA).

Konkursikutse tunnus: ERASMUS-EDU-2022-CB-VET

Millal esitada taotlus?

Taotlejad peavad oma toetustaotluse esitama hiljemalt 31. märtsil kell 17.00.00 (Brüsseli aja järgi).

Muud kriteeriumid

Iga taotleja võib esitada vaid ühe projektiettepaneku tähtaja kohta. Kui sama taotleja esitab enam kui ühe projektiettepaneku, võetakse arvesse kõige varem esitatud ettepanekut ning teine (teised) ettepanekud lükatakse tagasi.

Taotlevaid organisatsioone hinnatakse asjaomaste menetlusest kõrvalejätmise ja valikukriteeriumide põhjal. Lisateabe saamiseks tutvuge käesoleva juhendi C osaga.

Oodatav mõju

Toetust saanud projektide oodatav mõju peaks avalduma järgmiste tulemustena:

  • programmiväliste kolmandate riikide kutseharidus- ja -õppesüsteemi tihedamad seosed tööturuga;
  • kutsehariduse ja -õppe oskuste, pädevuste, teadmiste ja kvalifikatsioonide kogumi parem seotus kohalike/piirkondlike/riiklike strateegiate ja prioriteetidega;
  • kutseharidust ja -õpet pakkuvate asutuste suurem suutlikkus, eelkõige juhtimise, valitsemise, kaasamise, kvaliteedi tagamise, innovatsiooni ja rahvusvahelistumise valdkonnas;
  • töötajate, juhatajate, poliitikakujundajate ja staažikate õpetajate suurem teadlikkus tööturu ning kutsehariduse ja -õppe seoseid tugevdavatest lähenemisviisidest;
  • kutsehariduse ja -õppe õpetajate ja koolitajate paremad teadmised ning tehnilised, juhtimis- ja pedagoogilised oskused;
  • õpetajate/koolitajate, kutsehariduses ja -õppes osalejate ja tööandjate soovituste parem arvessevõtmine õppekavades, oskuste, pädevuste, teadmiste ja kvalifikatsioonide kogumi kavandamisel ja koolitusreformides;
  • kutsehariduses ja -õppes osalejate paremal tasemel pädevused, oskused ja tööalane konkurentsivõime;
  • suurem koostöö maailma eri piirkondade vahel ühisalgatuste kaudu;
  • osalevate organisatsioonide suurem keskkonnasäästlikkusega seotud pädevus;
  • sihtrühma paremad digioskused ja -pädevused tänu asjakohastele tegevustele ja algatustele;
  • suurem sotsiaalne ja kultuuridevahelise suhtlemise pädevus kutsehariduse ja -õppe valdkonnas.

Hindamiskriteeriumid

Projekti asjakohasus (maksimaalne punktisumma: 30)

Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 30)

  • Tööprogramm on selge, täielik ja kvaliteetne ning sisaldab vajalikke etappe projekti ettevalmistamiseks, elluviimiseks, seireks, hindamiseks ja tulemuste levitamiseks;
  • kindlakstehtud vajaduste täitmiseks kavandatava metoodika asjakohasus ja kvaliteet;
  • kavandatavate lähenemisviiside innovaatilisus: digitehnoloogia kasutamine ja juurdepääsetavus, digitaalse õpisisu loomine ja uuenduslik kasutamine, innovaatilised tavad, et valmistada õppijaid ning kutseharidust ja -õpet pakkuvaid asutusi ette tegutsema keskkonnasäästlikkuse ja muutuste eestvedajatena jne;
  • projekti eesmärkide ja kavandatava tegevuse kokkusobivus;
  • töökava kvaliteet ja tulemuslikkus, sh ulatus, mil määral vastavad tööpakettidele ettenähtud ressursid asjaomastele eesmärkidele ja oodatavatele tulemustele;
  • kavandatavate mitteformaalse õppimise meetodite kvaliteet;
  • osalejate valimise korra kvaliteet kaasamise ja mitmekesisusega seotud eesmärke arvestades;
  • osalejate õpiväljundite tunnustamise ja valideerimise korra kvaliteet ning Euroopa läbipaistvus- ja tunnustamisvahendite järjepidev kasutamine;
  • kvaliteedikontrollimeetmete olemasolu selle tagamiseks, et projekti viiakse ellu kvaliteetselt ning et peetakse kinni ajakavast ja eelarvest, ning nende meetmete asjakohasus;
  • mil määral on projekt kulutõhus ja iga tegevuse jaoks on ette nähtud piisavad ressursid;
  • õpirändetegevustes (kui neid on) osalejate valiku ja/või kaasamise meetmete asjakohasus (vt jaotis „Osalejate kaitse, tervis ja turvalisus“ käesoleva juhendi A osas ning ka muud 1. põhimeetme alla kuuluvate õpirändeprojektide suhtes kohaldatavad nõuded ja soovitused).

Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 20)

  • Hinnatakse, kas:  
    • projekti on kaasatud sobiv kooslus üksteist täiendavatest osalevatest organisatsioonidest, kelle profiil, kogemused ja oskusteave võimaldavad edukalt saavutada projekti kõik eesmärgid;
    • vastutuse ja ülesannete jaotus kajastab kõikide osalevate organisatsioonide pühendumist ning aktiivset osalust;
    • olemas on tõhusad mehhanismid koordineerimiseks ja teabevahetuseks osalevate organisatsioonide vahel ja teiste asjaomaste sidusrühmadega.

Mõju (maksimaalne punktisumma: 20)

  • Projekti tulemuste hindamise meetmete kvaliteet;
  • projekti võimalik mõju:  
    • osalejatele ja osalevatele organisatsioonidele projekti ajal ning pärast projekti lõppu;
    • kohalikul, piirkondlikul, riigi ja/või rahvusvahelisel tasandil muudele kui projektis otseselt osalevatele organisatsioonidele ja isikutele;
    • tulemuste levitamise kava kvaliteet: nende meetmete asjakohasus ja kvaliteet, mille eesmärk on jagada projekti tulemusi osalevate organisatsioonide seas ning mujal;
    • kui see on asjakohane, kirjeldatakse projektiettepanekus seda, kuidas koostatavad materjalid, dokumendid ja meediasisu tehakse avatud litsentside kaudu vabalt kättesaadavaks, kuidas neid levitatakse ning tagatakse, et nendega ei kaasne mingeid ebaproportsionaalseid piiranguid;
    • projekti kestlikkuse tagamise kavade kvaliteet: projekti suutlikkus tagada jätkuv mõju ja tulemuslikkus ka pärast seda, kui ELi toetus on ära kasutatud.

Rahastamist kaalutakse üksnes selliste projektiettepanekute puhul, mis koguvad vähemalt 60 punkti (võimalikust 100 punktist).

Peale selle peavad projektid koguma kõigi nelja eespool nimetatud hindamiskriteeriumi puhul vähemalt poole maksimumpunktidest (st vähemalt 15 punkti kriteeriumides „Projekti asjakohasus“ ja „Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet“ ning 10 punkti kriteeriumides „Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet“ ja „Mõju“).

Lisateave

Taotluse heakskiitmine ei tähenda kohustust pakkuda rahastamist taotletud mahus. Taotletud summat võidakse vähendada meetme suhtes kohaldatavate finantseeskirjade ja hindamistulemuste alusel.

Üldjuhul, kuid võttes arvesse riikide ja Euroopa õigusraamistikes kehtestatud piiranguid, tuleb tulemused teha kättesaadavaks avatud õppematerjalidena ning samuti asjaomastel kutsealastel, valdkondlikel või pädevate asutuste platvormidel. Projektiettepanekus kirjeldatakse, kuidas loodavad andmed, materjalid, dokumendid ning audiovisuaalsed ja sotsiaalmeedia väljundid tehakse avatud litsentside kaudu vabalt kättesaadavaks, kuidas neid levitatakse ning tagatakse, et nendega ei kaasne mingeid ebaproportsionaalseid piiranguid.

Millised on rahastamiseeskirjad?

Selle meetme puhul kasutatakse kindlasummaliste maksete alusel rahastamise mudelit. Taotlejale tehtava kindlasummalise koondmakse summa määratakse iga toetuse puhul kindlaks vastavalt taotleja kavandatava meetme eelarveprognoosile. Toetust andev asutus võtab iga toetuse kindlasummalise makse kindlaksmääramisel arvesse projektiettepanekut, hindamise tulemust, rahastamismäärasid ning konkursikutses osutatud toetuse maksimumsummat.

ELi toetuse summa projekti kohta jääb vahemikku 100 000–400 000 eurot.

Kuidas määratakse kindlaks projekti kindlasummaline makse? 

Taotlejad peavad täitma taotlusvormis esitatud üksikasjaliku eelarvetabeli, võttes arvesse alljärgnevaid nõudeid. 

  • Eelarve peaks olema nii üksikasjalik kui toetusesaaja(d) vajalikuks peab (peavad) ning olema jaotatud ühtseteks tööpakettideks (nt eraldi tööpaketid projektijuhtimise, koolituse, ürituste korraldamise, õpirände ettevalmistamise ja elluviimise, teabevahetuse ja tulemuste levitamise ning kvaliteedi tagamise jaoks). 
  • Projektiettepanekus tuleb kirjeldada iga tööpaketi alla kuuluvaid tegevusi.
  • Taotlejad peavad ettepanekus märkima igale tööpaketile kindlasummalisest maksest eraldatava summa (ning iga tööpaketi puhul märkima, kui suure osa rahalistest vahenditest iga toetusesaaja ja seotud üksus saab).
  • Kirjeldatavad kulud võivad hõlmata personali-, reisi- ja elamiskulusid, töövahendite ja alltöövõtuga seotud kulusid ning ka muid (nt teabe levitamise, avaldamise või tõlkimisega seotud) kulusid.

Projektiettepanekuid hinnatakse sise- ja/või välisekspertide abiga tavapärase hindamismenetluse korras. Eksperdid hindavad projektiettepanekute kvaliteeti konkursikutses kindlaksmääratud nõuete alusel ning meetme oodatavat mõju, kvaliteeti ja tulemuslikkust arvesse võttes. Pärast projektiettepanekute hindamist määrab eelarvevahendite käsutaja hindamistulemuste alusel kindlaks kindlasummalise makse summa. Kindlasummalise makse summa võib moodustada kõige enam 80 % pärast hindamist kindlaks määratavast prognoositavast eelarvest.

Toetuse parameetrid (toetuse maksimumsumma, rahastamismäär, rahastamiskõlblike kulude kogusumma jne) kehtestatakse toetuslepingus.

Projekti saavutuste hindamisel lähtutakse saavutatud väljunditest. Rahastamiskord peaks võimaldama keskenduda sisendite asemel pigem väljunditele ning lähtuda seeläbi mõõdetavate eesmärkide saavutamise kvaliteedist ja tasemest.

Täpsem teave on esitatud rahastus- ja hankeportaalis avaldatud toetuslepingu näidises.

Tagged in:  Vocational education and training