Noortevaldkonnas suutlikkuse suurendamise projektid on rahvusvahelised koostööprojektid, mis põhinevad ühelt poolt ELis ja programmiga liitunud kolmandates riikides ning teiselt poolt programmivälistes kolmandates riikides noortevaldkonnas tegutsevate organisatsioonide mitmepoolsel partnerlusel. Viimaste puhul on see meede suunatud üksnes 1. piirkonna (Lääne-Balkan), 2. piirkonna (idapartnerlus) ja 3. piirkonna (Vahemere lõunapiirkond) riikidele. Projektide eesmärk on toetada rahvusvahelist koostööd noorte ja mitteformaalse õppimise valdkonnas ning soodustada sellega noorteorganisatsioonide ja noorte seas kestlikku sotsiaal-majanduslikku arengut ja heaolu.

Meetme eesmärgid

Meede on suunatud noortevaldkonnas tegutsevatele organisatsioonidele ja selle eesmärk on:  

• suurendada noortega väljaspool formaalõpet töötavate organisatsioonide suutlikkust;  
• edendada mitteformaalset õppimist rahastamiskõlblikes programmivälistes kolmandates riikides, eelkõige vähemate võimalustega noortele suunatud organisatsioonides, ning soodustada noorte osalemist kogu nende mitmekesisuses, et suurendada nende pädevust ja tegutsemisvõimalusi, võimaldades neil seega tagada noorte aktiivse osaluse ühiskondlikus elus;  
• toetada noorsootöö arengut rahastamiskõlblikes programmivälistes kolmandates riikides ning aidata seega parandada noorsootöö kvaliteeti ja tunnustamist;  
• edendada selliste kavade ja programmide väljatöötamist, katsetamist ja kasutuselevõttu rahastamiskõlblikes programmivälistes kolmandates riikides, mis võimaldavad tõhustada mitteformaalsel õppimisel põhinevat õpirännet;  
• toetada rahastamiskõlblike programmiväliste kolmandate riikide organisatsioone, et aidata ellu viia ELi noortestrateegiat (2019–2027), sealhulgas 11 Euroopa noorte eesmärki, Euroopa noorsootöö tegevuskava ja ELi välistegevusele suunatud noorte tegevuskava (2022–2027), ning võtta järelmeetmeid seoses 2023. aastal käivitatud Euroopa oskusteaastaga;  
• edendada maailma eri piirkondades asuvate noorteorganisatsioonide vahelist koostööd ühisalgatuste kaudu;  
• soodustada väiksemate organisatsioonide ning äärepoolsetest piirkondadest ja väiksematest kohtadest pärit organisatsioonide osalemist; 
• suurendada väljaspool formaalõpet noortega töötavate noorteorganisatsioonide sünergiat ja vastastikust täiendavust formaalõppe süsteemide ja/või tööturuga.  

Teemavaldkonnad/erieesmärgid

Projektitaotlustes tuleks keskenduda selliste noorteorganisatsioonide toetamisele, kes töötavad noortega väljaspool formaalõpet ühes või mitmes järgmises teemavaldkonnas:

• poliitikas osalemine, kodanikuaktiivsus ja dialoog poliitikakujundajatega;
• vähemate võimalustega noorte kaasamine;
• demokraatia, õigusriik ja väärtused, noorte juhtroll;
• noorte tööalase konkurentsivõime/mõjuvõimu suurendamine ja kaasamine;
• rahu ja konfliktijärgne lepitamine;
• keskkond ja kliima;
• diskrimineerimisvastane võitlus ja sooline võrdõiguslikkus;
• digi- ja ettevõtlusoskused.

Tegevus

Kogu kavandatav tegevus peab olema otseselt seotud meetme üld- ja erieesmärkidega, st see peab vastama ühele või mitmele eespool loetletud teemavaldkonnale; tegevust tuleb üksikasjalikult kirjeldada kogu rakendusperioodi hõlmavas projektikirjelduses. Meetme rahvusvahelist mõõdet arvesse võttes on oluline keskenduda projekti tegevustes noorteorganisatsioonide suutlikkuse suurendamisele, nii et nad oleksid paremini valmis noori toetama peamiselt meetmega hõlmatud programmivälistes kolmandates riikides. 

Rahastatavates projektides on võimalik lõimida noortega väljaspool formaalõpet töötavate noorteorganisatsioonide mitmesuguseid koostöö-, teabevahetus- ja muid tegevusi, millega:  

• aidatakse edendada poliitikadialoogi, koostööd, võrgustikutööd ja tavade vahetamist;  
• edendatakse noorteorganisatsioonide ja avaliku sektori asutuste strateegilist koostööd, eelkõige rahastamiskõlblikes programmivälistes kolmandates riikides;  
• edendatakse noorteorganisatsioonide koostööd hariduse ja koolituse valdkonnas ning ka tööturul tegutsevate organisatsioonidega;  
• suurendatakse noortenõukogude, noorteplatvormide ning noortega tegelevate kohalike, piirkondlike ja riiklike asutuste suutlikkust, eelkõige rahastamiskõlblikes programmivälistes kolmandates riikides;  
• suurendatakse noorteorganisatsioonide haldamis-, juhtimis- ja innovatsioonisuutlikkust ning nende juhtpositsiooni ja rahvusvahelistumist, eelkõige rahastamiskõlblikes programmivälistes kolmandates riikides;  
• toetatakse eelkõige rahastamiskõlblikes programmivälistes kolmandates riikides teadlikkuse suurendamise ja teavituskampaaniate väljatöötamist noorteorganisatsioonide poolt, samuti teabe-, side- ja meediavahendite väljatöötamist;  
• aidatakse noorteorganisatsioonidel, eelkõige rahastamiskõlblikes programmivälistes kolmandates riikides, välja töötada noorsootöö meetodeid, vahendeid ja materjale, sealhulgas soodustatakse projektide ühise loomise ja kavandamise algatusi, võimaldades projektide osaluspõhist loomist;  
• aidatakse noorteorganisatsioonidel, eelkõige rahastamiskõlblikes programmivälistes kolmandates riikides, luua uusi noorsootöö vorme ning pakkuda koolitust ja tuge, samuti lihtsustada mitteformaalse õppega seotud õpirännet.  

Tegevused võib hõlmata näiteks alljärgnevat:  

• vahendite ja meetodite väljatöötamine noorsootöötajate ja koolitajate sotsiaalse ja kutsealase arengu tagamiseks;  
• mitteformaalse õppimise meetodite väljatöötamine, eeskätt meetodid, millega toetatakse pädevuste, sealhulgas meediapädevusega seotud oskuste omandamist/parandamist;  
• uute õppepraktika vormide väljatöötamine ja ühiskonnas tegelikult esinevate olukordade matkimine;  
• uute noorsootöö vormide väljatöötamine, eelkõige avatud ja paindliku õppe, virtuaalkoostöö ja avatud õppematerjalide strateegiline kasutamine ning IKT võimaluste parem ärakasutamine;  
• ürituste/seminaride/õpikodade ja/või heade tavade vahetuse korraldamine koostöö, võrgustikutöö, teadlikkuse suurendamise ja vastastikuse õppimise eesmärgil;  
• noorsootöötajatele õpirändetegevuse korraldamine, et katsetada partnerluse raames välja töötatud vahendeid ja meetodeid. Meeles tuleb pidada, et õpirändetegevus peab olema teisejärguline meetme põhieesmärkide suhtes ning olema vajalik nende eesmärkide saavutamiseks.  

Projekti kavandamine

Noortevaldkonna suutlikkuse suurendamise projekt koosneb neljast etapist, mis algavad juba enne seda, kui projektitaotlus rahastamiseks välja valitakse,¹  st 1) projektiidee kindlaksmääramine ja algatamine; 2) projekti ettevalmistamine, väljatöötamine ja kavandamine; 3) projekti elluviimine ja tegevuste jälgimine; 4) projekti läbivaatamine ja mõju hindamine.

Osalevad organisatsioonid ja tegevustesse kaasatud osalejad peaksid kaasa lööma kõigis nimetatud etappides, et seeläbi saadud kogemustest õppida.

• Projektiidee kindlaksmääramine ja algatamine: tehke kindlaks probleem, vajadus või võimalus, mida saaksite projektiidees konkursikutse alusel käsitleda; tehke kindlaks peamised tegevused ja tulemused, mida võiks projektist oodata; nimetage asjaomased sidusrühmad ja võimalikud partnerid; sõnastage projekti eesmärk (eesmärgid); tagage projekti kooskõla osalevate organisatsioonide strateegiliste eesmärkidega; tehke esialgsed plaanid, et anda projektile hoog sisse, koostage järgmisse etappi liikumiseks vajaminev teave jne.
• Ettevalmistamine, väljatöötamine ja kavandamine: määrake kindlaks projekti maht ja asjakohane lähenemisviis; kirjeldage selgelt metoodikat, mida kavatsete rakendada projekti eesmärkide ja tegevuste kooskõla tagamiseks; määrake kindlaks asjaomaste ülesannete täitmise ajakava; koostage vajalike ressursside prognoos ja täpsustage projekti, nt vajaduste hinnanguga; määrake kindlaks kindlad (konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad, realistlikud ja tähtajalised) eesmärgid ja mõjunäitajad; tehke kindlaks projekti- ja õpiväljundid; töötage välja tööprogramm, määrake kindlaks tegevuse vormid, oodatav mõju ja prognoositav kogueelarve; koostage projekti elluviimise kava ning mõistlik ja realistlik teabevahetuskava, k.a projekti juhtimise, seire, kvaliteedikontrolli, aruandluse ja tulemuste levitamisega seotud strateegilised küsimused; määrake kindlaks kavandatava tegevuse praktiline kord ja sihtrühm(ad); sõlmige kokkulepped partneritega, koostage projektitaotlus jne.
• Elluviimine ja tegevuste jälgimine: viige projekt kooskõlas kavaga ellu, täites aruandluse ja teabevahetusega seotud nõudeid; jälgige tegevuste kulgu ja hinnake projekti tulemuslikkust vastavalt projektikavadele; tehke kindlaks ja võtke parandusmeetmed, et tegeleda projektikava kõrvalekallete, probleemide ja riskidega; selgitage välja kindlaksmääratud kvaliteedikriteeriumidele mittevastavad valdkonnad, võtke parandusmeetmeid jne.
• Läbivaatamine ja mõju hindamine: projekti tulemuslikkuse hindamisel tuleb lähtuda selle eesmärkidest ja rakenduskavadest; hinnatakse tegevusi ja nende eri tasanditel avalduvat mõju ning seda, kuidas projekti tulemusi on jagatud ja kasutatud jne.

Horisontaalsed aspektid, mida projekti kavandamisel arvesse võtta

Lisaks ametlike kriteeriumide täitmisele ja jätkusuutliku koostöökorra kokkuleppimisele kõigi projektipartneritega tasub arvesse võtta alljärgnevaid kaalutlusi, et suurendada suutlikkuse suurendamise projektide mõju ja nende elluviimise kvaliteeti projekti eri etappides. Taotlejaid innustatakse suutlikkuse suurendamise projektide kavandamisel neid võimalusi ja mõõtmeid arvesse võtma.

Ökoloogiline kestlikkus

Projektide kavandamisel tuleks silmas pidada keskkonnahoidlikkust ning rakendada keskkonnakestlikke tavasid kõigis projekti tahkudes. Organisatsioonid ja osalejad peaksid projekti kavandamisel järgima keskkonnasõbralikku lähenemisviisi – see innustab kõiki projektis osalejaid arutama ja teadvustama keskkonnaküsimusi, mõtlema selle üle, mida saab eri tasanditel ette võtta, ning aitab organisatsioonidel ja osalejatel kujundada projektitegevuste elluviimiseks välja alternatiivseid, keskkonnahoidlikumaid meetodeid.

Kaasamine ja mitmekesisus

Programmi „Erasmus+“ eesmärk on edendada kõigis meetmetes võrdseid võimalusi ja võrdset juurdepääsu, kaasamist ja õiglust. Nende põhimõtete rakendamiseks on välja töötatud kaasamise ja mitmekesisuse strateegia, et jõuda paremini erineva taustaga osalejateni, eriti vähemate võimalustega isikuteni, kelle jaoks Euroopa projektides osalemine on raskendatud. Organisatsioonid peaksid projektitegevusi kavandades mõtlema nende juurdepääsetavusele ja kaasavusele, võttes arvesse vähemate võimalustega osalejate arvamusi ja kaasates neid kogu protsessi vältel otsuste tegemisse.

Digitaalne mõõde

Projektide õnnestumiseks on väga oluline virtuaalkoostöö ja eksperimenteerimine virtuaalse ja põimõppe võimalustega. Eeskätt on enne projektitegevuste algust, nende ajal ja pärast nende lõpetamist tehtavaks koostööks tungivalt soovitatav kasutada Euroopa Noorteportaali ja Euroopa noortestrateegia platvormi.

Ühised väärtused ning kodanikuaktiivsus ja -osalus

Projektidega edendatakse kodanikuaktiivsust ja eetikat ning aidatakse arendada sotsiaalset ja kultuuridevahelise suhtlemise pädevust, kriitilist mõtlemist ja meediapädevust. Samuti on kesksel kohal eesmärk suurendada teadlikkust ja parandada arusaamist Euroopa Liidu rollist maailmas.

Mis kriteeriumidele peab noortevaldkonna Suutlikkuse Suurendamise projekt toetuse taotlemiseks vastama?

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Programmist „Erasmus+“ toetuse saamiseks peavad noortevaldkonna suutlikkuse suurendamise projektide taotlused vastama järgmistele kriteeriumidele.

Kes võib esitada taotluse?

Rahastamiskõlblikuna käsitatakse taotlejaid (toetusesaajad ja seotud üksused, kui see on asjakohane), kes on 

• juriidilised isikud:  
  • noortega tegelevad valitsusvälised organisatsioonid (sh Euroopa noorte valitsusvälised organisatsioonid ja riiklikud noortenõukogud);  
  • kohaliku, piirkonna või riigi tasandi avaliku sektori asutused;  
  • avaliku või erasektori äriühingud (väikesed, keskmise suurusega või suurettevõtted, sh sotsiaalsed ettevõtted) võivad samuti osaleda, kuid mitte koordinaatorina;  
• seaduslikult asutatud ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis või 1. piirkonda (Lääne-Balkan), 2. piirkonda (idanaabrus² ) või 3. piirkonda (Vahemere lõunapiirkond) kuuluvas programmivälises kolmandas riigis. Vt programmijuhendi A osa jaotis „Rahastamiskõlblikud riigid“.  

Konsortsiumi koosseis (Osalevate organisatsioonide arv ja profiil) 

Projektitaotluse peab esitama vähemalt neljast taotlejast (toetusesaajad, v.a seotud üksused) koosnev konsortsium, mis vastab järgmistele tingimustele:  

• vähemalt üks juriidiline isik ELi liikmesriigist või programmiga liitunud kolmandast riigist;  
• vähemalt kaks juriidilist isikut kahest erinevast rahastamiskõlblikust programmivälisest kolmandast riigist, mis kuuluvad samasse rahastamiskõlblikku piirkonda, mida on nimetatud eespool punktis „Kes saab esitada taotluse?“.
  • Erinevatest rahastamiskõlblikest piirkondadest pärit organisatsioonid ei saa samades projektides osaleda. Piirkondadevahelised projektid ei ole rahastamiskõlblikud.

Seotud üksusi ja liitunud partnereid ei võeta konsortsiumi koosseisus arvesse.  

Geograafiline asukoht (tegevuste elluviimise koht)

Tegevused tuleb ellu viia taotlevate organisatsioonide (koordinaator, toetusesaajad ja seotud üksused, kui neid on) riikides.

Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib tegevused ellu viia ka teistes selle meetme raames rahastamiskõlblikes riikides.

Projekti kestus

Projektid peaksid tavaliselt kestma vahemikus 12–36 kuud (pikendamine on võimalik, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud ja tehakse muudatuse kaudu).

Kellele esitada taotlus?

Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusametile (EACEA).

Konkursikutse tunnus: ERASMUS-YOUTH-2023-CB

Millal esitada taotlus?

Taotlejad peavad oma toetustaotluse esitama hiljemalt 6. märtsil kell 17.00.00 (Brüsseli aja järgi).

Taotlevaid organisatsioone hinnatakse asjaomaste menetlusest kõrvalejätmise ja valikukriteeriumide põhjal. Lisateabe saamiseks tutvuge käesoleva juhendi C osaga.

Hindamiskriteeriumid

Projekti asjakohasus (maksimaalne punktisumma: 30)

• Projektitaotluse asjakohasus, pidades silmas meetme eesmärke;
• projektitaotlus on asjakohane selliste ELi ühiste väärtuste austamise ja edendamise seisukohast nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine ning võitlus igat liiki diskrimineerimise vastu;
• hinnatakse, kas:
  • vajaduste analüüs põhineb kontrollitavatel üldistel ja konkreetsetel andmetel, mis on seotud taotlejate, partnerite ja sihtrühmade tegeliku olukorraga;
  • eesmärgid on selgelt määratletud ja realistlikud ning seotud osalevatele organisatsioonidele ja sihtrühmadele oluliste küsimustega;
  • projektitaotlus on innovaatiline ja/või täiendab muid algatusi, mille osalevad organisatsioonid on juba ellu viinud;
  • suutlikkuse suurendamise tegevused on selgelt kindlaks määratud ning on suunatud osalevate organisatsioonide suutlikkuse suurendamisele;
  • projekt suurendab noorteorganisatsioonide suutlikkust kaasata vähemate võimalustega noori, eelkõige rahastamiskõlblikes programmivälistes kolmandates riikides.

Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 30)

• Tööprogramm on selge, täielik ja kvaliteetne ning sisaldab vajalikke etappe projekti ettevalmistamiseks, elluviimiseks, seireks, hindamiseks ja tulemuste levitamiseks;
• kindlakstehtud vajaduste täitmiseks kavandatava metoodika asjakohasus ja kvaliteet;
• projekti eesmärkide ja kavandatava tegevuse kokkusobivus;
• töökava kvaliteet ja tulemuslikkus, sh ulatus, mil määral vastavad tööpakettidele ettenähtud ressursid asjaomastele eesmärkidele ja oodatavatele tulemustele;
• kavandatavate mitteformaalse õppimise meetodite kvaliteet;
• kui see on asjakohane, osalejate õpiväljundite tunnustamise ja valideerimise korra kvaliteet ning Euroopa läbipaistvus- ja tunnustamisvahendite järjepidev kasutamine;
• kvaliteedikontrollimeetmete olemasolu selle tagamiseks, et projekti viiakse ellu kvaliteetselt ning et peetakse kinni ajakavast ja eelarvest, ning nende meetmete asjakohasus;
• mil määral on projekt kulutõhus ja iga tegevuse jaoks on ette nähtud piisavad ressursid;
• õpirändetegevustes (kui neid on) osalejate valiku ja/või kaasamise meetmete asjakohasus (vt jaotis „Osalejate kaitse, tervis ja turvalisus“ käesoleva juhendi A osas ning ka muud 1. põhimeetme alla kuuluvate õpirändeprojektide suhtes kohaldatavad nõuded ja soovitused).

Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 20)

• Hinnatakse, kas:  
  • projekti on kaasatud sobiv kooslus üksteist täiendavatest osalevatest organisatsioonidest, kelle profiil, kogemused ja oskusteave võimaldavad edukalt saavutada projekti kõik eesmärgid;
  • vastutuse ja ülesannete jaotus kajastab kõikide osalevate organisatsioonide pühendumist ning aktiivset osalust;
• olemas on tõhusad mehhanismid koordineerimiseks ja teabevahetuseks osalevate organisatsioonide vahel ja teiste asjaomaste sidusrühmadega.

Mõju (maksimaalne punktisumma: 20)

• Projekti tulemuste hindamise meetmete kvaliteet;
• projekti võimalik mõju:  
  • osalejatele ja osalevatele organisatsioonidele projekti ajal ning pärast projekti lõppu;
  • seoses osalevate organisatsioonide suutlikkusega suurendada noorte mõjuvõimu ja edendada nende aktiivset osalemist projektivälistes tegevustes;
  • kohalikul, piirkondlikul, riigi ja/või rahvusvahelisel tasandil muudele kui projektis otseselt osalevatele organisatsioonidele ja isikutele;
• tulemuste levitamise kava kvaliteet: nende meetmete asjakohasus ja kvaliteet, mille eesmärk on jagada projekti tulemusi osalevate organisatsioonide seas ning mujal.
• kui see on asjakohane, siis selle kirjeldus, kuidas koostatavad materjalid, dokumendid ja meediasisu tehakse avatud litsentside kaudu vabalt ja ilma ebaproportsionaalsete piiranguteta kättesaadavaks ning kuidas neid levitatakse;
• projekti kestlikkust tagavate meetmete kvaliteet: suutlikkus säilitada projekti mõju ja tulemuslikkus ka pärast seda, kui ELi toetus on ära kasutatud.

Rahastamist kaalutakse üksnes selliste projektitaotluste puhul, mis koguvad vähemalt 60 punkti. Peale selle peavad projektid koguma iga eespool nimetatud toetuse määramise kriteeriumi puhul vähemalt poole maksimumpunktidest (st kriteeriumide „projekti asjakohasus“ ning „projekti ülesehituse ja elluviimise kvaliteet“ puhul vähemalt 15 punkti ning kriteeriumide ning „partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet“ ja „mõju“ puhul vähemalt 10 punkti).

Kui projektitaotlused saavutavad võrdse punktisumma, eelistatakse projekte, millel on kõrgeim punktisumma kriteeriumi „Asjakohasus“ puhul. Kui need punktisummad on võrdsed, lähtutakse prioriteetsuse määramisel kriteeriumi „Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet“ puhul saadud punktisummadest. Kui need punktisummad on võrdsed, lähtutakse prioriteetsuse määramisel kriteeriumi „Mõju“ puhul saadud punktisummadest. 

Kui see ei võimalda prioriteetsust kindlaks määrata, võib edasisel prioriseerimisel võtta arvesse kogu projektiportfelli ja positiivse sünergia loomist projektide vahel või muid konkursikutse eesmärkidega seotud tegureid. Need tegurid dokumenteeritakse valikukomisjoni aruandes. 

Üldjuhul, kuid võttes arvesse riikide ja Euroopa õigusraamistikes kehtestatud piiranguid, tuleb tulemused teha kättesaadavaks avatud õppematerjalidena ning samuti asjaomastel kutsealastel, valdkondlikel või pädevate asutuste platvormidel. Projektitaotluses kirjeldatakse, kuidas loodavad andmed, materjalid, dokumendid ning audiovisuaalsed ja sotsiaalmeedia väljundid tehakse avatud litsentside kaudu vabalt kättesaadavaks, kuidas neid levitatakse ning tagatakse, et nendega ei kaasne mingeid ebaproportsionaalseid piiranguid.

Oodatav mõju

Toetatavad projektid peaksid oma oodatavat mõju tõendama, suurendades noorteorganisatsioonide suutlikkust, eelkõige rahastamiskõlblikes programmivälistes kolmandates riikides, et:  

• aidata saavutada ELi noortestrateegia (2019–2027) noorte kaasamise ja ühendamise ning nende mõjuvõimu suurendamisega seotud prioriteete ja ellu viia Euroopa noorsootöö tegevuskava; 
• toetuda Euroopa noorte eesmärkide, noortedialoogi ja muude noorteprojektide tulemustele;  
• parandada noorte osalust demokraatlikus elus, edendades kodanikuaktiivsust ja suhtlust poliitikakujundajatega (mõjuvõimu suurendamine, uued oskused, noorte kaasamine projektide väljatöötamisse jne), eelkõige rahastamiskõlblikes programmivälistes kolmandates riikides;  
• suurendada rahastamiskõlblike programmiväliste kolmandate riikide noorte ettevõtlikkust ja innovatsioonisuutlikkust;  
• töötada riikidevaheliselt, tagades ühtlasi kaasatuse, solidaarsuse ja kestlikkuse;  
• edendada ja toetada riikidevahelist õpet ja koostööd spordiinimeste ja poliitikakujundajate vahel, eelkõige rahastamiskõlblikes programmivälistes kolmandates riikides;  
• laiendada olemasolevaid tavasid ja teavitustegevust väljapoole partnerlust, sealhulgas kasutada otstarbekalt ära digivahendeid, et jääda ühendatuks kõikides tingimustes, isegi kauguse, isolatsiooni või eraldatuse korral;  
• võimaldada kohalikel kogukondadel tulemusi kasutada, luues töövõimalusi ja arendades uuenduslikke ideid, mida oleks võimalik korrata ja laiendada muudesse valdkondadesse programmivälistes kolmandates riikides;  
• tõendada vähemate võimalustega sihtrühmade ja programmivälistest kolmandatest riikidest pärit üksikisikute kaasatust ja juurdepääsu;  
• töötada välja uusi vahendeid ja mitteformaalse õppimise meetodeid – eeskätt sellised, millega toetatakse pädevuste, sealhulgas meediapädevusega seotud oskuste omandamist/parandamist – ning uuenduslikke tavasid, eelkõige rahastamiskõlblikes programmivälistes kolmandates riikides;  
• levitada tulemusi noorteorganisatsioonidesse kaasatud noortele ligitõmbaval ja tulemuslikul viisil.  

Millised on rahastamiseeskirjad?

Toetus on kindlasummaline toetus. See tähendab, et hüvitatakse kindel summa, mis põhineb kindlasummalisel maksel või rahastamisel, mis ei ole kuludega seotud. Toetust andev asutus määrab summa kindlaks projekti eelarveprognoosi ja 80 % rahastamismäära alusel. 

ELi toetuse maksimumsumma projekti kohta: 300 000 eurot. 

Kolmandate isikute rahaline toetamine toetuste või auhindade kujul ei ole lubatud. 

Vabatahtlike kulude katmine ei ole lubatud.

Kuidas määratakse kindlaks projekti kindlasummaline makse?  

1. Eelarve peaks olema nii üksikasjalik kui toetusesaaja(d) vajalikuks peab (peavad) ning olema jaotatud ühtseteks tööpakettideks (nt eraldi tööpaketid projektijuhtimise, koolituse, ürituste korraldamise, õpirände ettevalmistamise ja elluviimise, teabevahetuse ja tulemuste levitamise ning kvaliteedi tagamise jaoks).  
2. Projektitaotluses tuleb kirjeldada iga tööpaketi alla kuuluvaid tegevusi.  
3. Taotlejad peavad taotluses märkima hinnangulised kulud iga tööpaketi kohta (ning iga tööpaketi puhul märkima, kui suure osa rahalistest vahenditest iga toetusesaaja ja seotud üksus saab).  
4. Kirjeldatavad kulud võivad hõlmata personali-, reisi- ja elamiskulusid, töövahendite ja alltöövõtuga seotud kulusid ning ka muid (nt teabe levitamise, avaldamise või tõlkimisega seotud) kulusid.  

Projektitaotluseid hinnatakse sise- ja/või välisekspertide abiga tavapärase hindamismenetluse korras. Eksperdid hindavad projektitaotluse kvaliteeti konkursikutses kindlaksmääratud nõuete alusel ning meetme oodatavat mõju, kvaliteeti ja tulemuslikkust arvesse võttes.

Pärast projektitaotluste hindamist määrab eelarvevahendite käsutaja hindamistulemuste alusel kindlaks kindlasummalise makse summa. Toetuse parameetrid (toetuse maksimumsumma, rahastamismäär, rahastamiskõlblike kulude kogusumma jne) kehtestatakse toetuslepingus. Projekti saavutuste hindamisel lähtutakse saavutatud väljunditest. Rahastamiskord peaks võimaldama keskenduda sisendite asemel pigem väljunditele ning lähtuda seeläbi mõõdetavate eesmärkide saavutamise kvaliteedist ja tasemest.

Täpsem teave on esitatud rahastus- ja hankeportaalis avaldatud toetuslepingu näidises. 

Footnote

• 1 Meeles tuleb pidada, et kuigi ettevalmistustegevus võib alata enne projektitaotluse esitamist või rahastamiseks väljavalimist, saab kulusid kanda ja tegevusi ellu viia alles pärast toetuslepingule allakirjutamist. ↩ back
• 2 Selle meetme raames ei ole rahastamiskõlblikud Valgevenest pärit organisatsioonid. Armeeniast ja Aserbaidžaanist pärit organisatsioonid võivad osaleda, kuid mitte koordinaatoritena. ↩ back