Skip to main content

Erasmus+

EU programme for education, training, youth and sport
Search the guide

Suutlikkuse suurendamine noortevaldkonnas

Suutlikkuse suurendamise projektid on rahvusvahelised koostööprojektid, mis põhinevad programmiriikides ja programmivälistes kolmandates riikides noortevaldkonnas tegutsevate organisatsioonide mitmepoolsel partnerlusel. Nende eesmärk on toetada rahvusvahelist koostööd ja poliitikadialoogi noorte ja mitteformaalse õppimise valdkonnas ning seeläbi soodustada noorteorganisatsioonide ja noorte jätkusuutlikku sotsiaal-majanduslikku arengut ja heaolu.

Meetme eesmärgid

Meetme eesmärgid on järgmised:

  • suurendada noortega väljaspool formaalõpet töötavate organisatsioonide suutlikkust;
  • edendada mitteformaalset õppimist programmivälistes kolmandates riikides ning püüda jõuda eelkõige vähemate võimalustega noorteni, et suurendada noorte pädevust ja tagada nende aktiivne osalus ühiskondlikus elus;
  • soodustada noorsootöö arengut programmivälistes kolmandates riikides ning aidata seeläbi parandada noorsootöö kvaliteeti ja tunnustamist;
  • edendada mitteformaalsel õppimisel põhineva õpirände kavade ja programmide väljatöötamist, katsetamist ja kasutuselevõttu programmivälistes kolmandates riikides;
  • aidata kaasa ELi noortestrateegia (2019–2027) elluviimisele, sh Euroopa noorte 11 eesmärgi saavutamisele;
  • edendada maailma eri piirkondade vahelist koostööd ühisalgatuste kaudu;
  • suurendada formaalõppe süsteemide ja/või tööturu sünergiat ja vastastikust täiendavust.

Teemavaldkonnad/erieesmärgid

Projektiettepanekutes tuleks keskenduda ühele või mitmele alljärgnevale teemavaldkonnale:

  • poliitikas osalemine ja dialoog poliitikakujundajatega;
  • vähemate võimalustega noorte kaasamine;
  • demokraatia, õigusriigi põhimõte ja väärtused;
  • noorte tööalase konkurentsivõime/mõjuvõimu suurendamine ja kaasamine;
  • rahu ja konfliktijärgne lepitamine;
  • keskkond ja kliima;
  • diskrimineerimisvastane võitlus ja sooline võrdõiguslikkus;
  • digi- ja ettevõtlusoskused.

Tegevus

Kogu kavandatav tegevus peab olema otseselt seotud meetme üld- ja erieesmärkidega, st see peab vastama ühele või mitmele eespool loetletud teemavaldkonnale; tegevust tuleb üksikasjalikult kirjeldada kogu rakendusperioodi hõlmavas projektikirjelduses. Meetme rahvusvahelist ja ülemaailmset mõõdet arvestades tuleb projekti tegevustes keskenduda noorteorganisatsioonide ja noorte suutlikkuse suurendamisele peamiselt nendes meetmega hõlmatud kolmandates riikides, mis ei ole programmiga liitunud.

Rahastatavates projektides on võimalik lõimida mitmesuguseid koostöö-, teabevahetus- ja muid tegevusi, millega:

  • aidatakse edendada poliitikadialoogi, koostööd, võrgustikutööd ja tavade vahetamist;
  • edendatakse noorteorganisatsioonide ja avaliku sektori asutuste strateegilist koostööd, eelkõige rahastamiskõlblikes programmivälistes kolmandates riikides;
  • edendatakse noorteorganisatsioonide koostööd hariduse ja koolituse valdkonnas ning ka tööturul tegutsevate organisatsioonidega;
  • suurendatakse noortenõukogude, noorteplatvormide ning noortega tegelevate kohalike, piirkondlike ja riiklike asutuste suutlikkust, eelkõige rahastamiskõlblikes programmivälistes kolmandates riikides;
  • suurendatakse noorteorganisatsioonide haldamis-, juhtimis- ja innovatsioonisuutlikkust ning nende juhtpositsiooni ja rahvusvahelistumist, eelkõige rahastamiskõlblikes programmivälistes kolmandates riikides;
  • aidatakse välja töötada teadlikkuse suurendamise ja teavituskampaaniaid ning ka teabe-, side- ja meediavahendeid;
  • aidatakse välja töötada noorsootöö meetodeid, vahendeid ja materjale;
  • luuakse uusi noorsootöö vorme ning pakutakse koolitust ja tuge; soodustatakse mitteformaalsel õppimisel põhinevat õpirännet.

Tegevus võib hõlmata näiteks alljärgnevat:

  • vahendite ja meetodite väljatöötamine noorsootöötajate ja koolitajate sotsiaalse ja kutsealase arengu tagamiseks;
  • mitteformaalse õppimise meetodite väljatöötamine, eeskätt meetodid, millega toetatakse pädevuste, sealhulgas meediapädevusega seotud oskuste omandamist/parandamist;
  • uute õppepraktika vormide väljatöötamine ja ühiskonnas tegelikult esinevate olukordade matkimine;
  • uute noorsootöö vormide väljatöötamine, eelkõige avatud ja paindliku õppe, virtuaalkoostöö ja avatud õppematerjalide strateegiline kasutamine ning IKT võimaluste parem ärakasutamine;
  • ürituste/seminaride/õpikodade ja/või heade tavade vahetuse korraldamine koostöö, võrgustikutöö, teadlikkuse suurendamise ja vastastikuse õppimise eesmärgil;
  • noortele ja/või noorsootöötajatele õpirändetegevuse korraldamine, et katsetada partnerluse raames välja töötatud vahendeid ja meetodeid. Meeles tuleb pidada, et õpirändetegevus peab olema teisejärguline meetme põhieesmärkide suhtes ning olema vajalik nende eesmärkide saavutamiseks.

Projekti kavandamine

Noortevaldkonna suutlikkuse suurendamise projekt koosneb neljast etapist, mis algavad juba enne seda, kui projektiettepanek rahastamiseks välja valitakse,1  st 1) projektiidee kindlaksmääramine ja algatamine; 2) projekti ettevalmistamine, väljatöötamine ja kavandamine; 3) projekti elluviimine ja tegevuste jälgimine; 4) projekti läbivaatamine ja mõju hindamine.

Osalevad organisatsioonid ja tegevustesse kaasatud osalejad peaksid kaasa lööma kõigis nimetatud etappides, et seeläbi saadud kogemustest õppida.

  • Projektiidee kindlaksmääramine ja algatamine: tehke kindlaks probleem, vajadus või võimalus, mida saaksite projektiidees konkursikutse alusel käsitleda; tehke kindlaks peamised tegevused ja tulemused, mida võiks projektist oodata; nimetage asjaomased sidusrühmad ja võimalikud partnerid; sõnastage projekti eesmärk (eesmärgid); tagage projekti kooskõla osalevate organisatsioonide strateegiliste eesmärkidega; tehke esialgsed plaanid, et anda projektile hoog sisse, koostage järgmisse etappi liikumiseks vajaminev teave jne.
  • Ettevalmistamine, väljatöötamine ja kavandamine: määrake kindlaks projekti maht ja asjakohane lähenemisviis; kirjeldage selgelt metoodikat, mida kavatsete rakendada projekti eesmärkide ja tegevuste kooskõla tagamiseks; määrake kindlaks asjaomaste ülesannete täitmise ajakava; koostage vajalike ressursside prognoos ja täpsustage projekti, nt vajaduste hinnanguga; määrake kindlaks kindlad (konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad, realistlikud ja tähtajalised) eesmärgid ja mõjunäitajad; tehke kindlaks projekti- ja õpiväljundid; töötage välja tööprogramm, määrake kindlaks tegevuse vormid, oodatav mõju ja prognoositav kogueelarve; koostage projekti elluviimise kava ning mõistlik ja realistlik teabevahetuskava, k.a projekti juhtimise, seire, kvaliteedikontrolli, aruandluse ja tulemuste levitamisega seotud strateegilised küsimused; määrake kindlaks kavandatava tegevuse praktiline kord ja sihtrühm(ad); sõlmige kokkulepped partneritega, koostage projektiettepanek jne.
  • Elluviimine ja tegevuste jälgimine: viige projekt kooskõlas kavaga ellu, täites aruandluse ja teabevahetusega seotud nõudeid; jälgige tegevuste kulgu ja hinnake projekti tulemuslikkust vastavalt projektikavadele; tehke kindlaks ja võtke parandusmeetmed, et tegeleda projektikava kõrvalekallete, probleemide ja riskidega; selgitage välja kindlaksmääratud kvaliteedikriteeriumidele mittevastavad valdkonnad, võtke parandusmeetmeid jne.
  • Läbivaatamine ja mõju hindamine: hinnake projekti tulemuslikkust, lähtudes selle eesmärkidest ja rakenduskavadest; hinnake tegevusi ja nende eri tasanditel avalduvat mõju, jagage ja kasutage projekti tulemusi jne.

Horisontaalsed aspektid, mida projekti kavandamisel arvesse võtta

Lisaks ametlike kriteeriumide täitmisele ja jätkusuutliku koostöökorra kokkuleppimisele kõigi projektipartneritega tasub arvesse võtta alljärgnevaid kaalutlusi, et suurendada suutlikkuse suurendamise projektide mõju ja nende elluviimise kvaliteeti projekti eri etappides. Taotlejaid innustatakse suutlikkuse suurendamise projektide kavandamisel neid võimalusi ja mõõtmeid arvesse võtma.

Keskkonnasäästlikkus

Projektide kavandamisel tuleks silmas pidada keskkonnahoidlikkust ning rakendada keskkonnasäästlikke tavasid kõigis projekti tahkudes. Organisatsioonid ja osalejad peaksid projekti kavandamisel järgima keskkonnasõbralikku lähenemisviisi – see innustab kõiki projektis osalejaid arutama ja teadvustama keskkonnaküsimusi, mõtlema selle üle, mida saab eri tasanditel ette võtta, ning aitab organisatsioonidel ja osalejatel kujundada projektitegevuste elluviimiseks välja alternatiivseid, keskkonnahoidlikumaid meetodeid.

Kaasamine ja mitmekesisus

Programmi „Erasmus+“ eesmärk on edendada kõigis meetmetes võrdseid võimalusi ja võrdset juurdepääsu, kaasamist ja õiglust. Nende põhimõtete rakendamiseks on välja töötatud kaasamise ja mitmekesisuse strateegia, et jõuda paremini erineva taustaga osalejateni, eriti vähemate võimalustega isikuteni, kelle jaoks Euroopa projektides osalemine on raskendatud. Organisatsioonid peaksid projektitegevusi kavandades mõtlema nende juurdepääsetavusele ja kaasavusele, võttes arvesse vähemate võimalustega osalejate arvamusi ja kaasates neid kogu protsessi vältel otsuste tegemisse.

Digitaalne mõõde

Projektide õnnestumiseks on väga oluline virtuaalkoostöö ja eksperimenteerimine virtuaalse ja põimõppe võimalustega. Eeskätt on enne projektitegevuste algust, nende ajal ja pärast nende lõpetamist tehtavaks koostööks tungivalt soovitatav kasutada Euroopa Noorteportaali ja Euroopa noortestrateegia platvormi.

Ühised väärtused ning kodanikuaktiivsus ja -osalus

Projektidega edendatakse kodanikuaktiivsust ja eetikat ning aidatakse arendada sotsiaalset ja kultuuridevahelise suhtlemise pädevust, kriitilist mõtlemist ja meediapädevust. Samuti on kesksel kohal eesmärk suurendada teadlikkust ja parandada arusaamist Euroopa Liidu rollist maailmas.

Mis kriteeriumidele peab noortevaldkonna suutlikkuse suurendamise projekt toetuse taotlemiseks vastama?

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Programmist „Erasmus+“ toetuse saamiseks peavad noortevaldkonna suutlikkuse suurendamise projektide ettepanekud vastama järgmistele kriteeriumidele.

Kes võib esitada taotluse?

Koordinaatorina saavad osaleda järgmised organisatsioonid:

  • noortevaldkonna vabaühendused (sh Euroopa noorte valitsusvälised organisatsioonid ja riiklikud noortenõukogud);
  • kohaliku, piirkonna või riigi tasandi avaliku sektori asutused.

See organisatsioon esitab taotluse kõigi projekti kaasatud osalevate organisatsioonide nimel ning peab olema seaduslikult asutatud ja asuma mõnes ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis või käesoleva meetme raames rahastamiskõlblikus programmivälises kolmandas riigis.

Mis liiki organisatsioonid saavad projektis osaleda?

Kõik noortega või noorte heaks väljaspool formaalõpet töötavad avaliku või erasektori organisatsioonid (koos seotud üksustega, kui neid on), mis on asutatud ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis või 1. ja 3. piirkonda kuuluvas programmivälises kolmandas riigis (vt käesoleva juhendi A osa jaotis „Rahastamiskõlblikud riigid“). 

Sellised organisatsioonid võivad olla näiteks järgmised:

  • mittetulundusühendus, ühendus, vabaühendus (sh Euroopa noorte valitsusväline organisatsioon);
  • riiklik noortenõukogu;
  • kohaliku, piirkonna või riigi tasandi avaliku sektori asutus;
  • haridus- või teadusasutus;
  • sihtasutus;

avaliku või erasektori äriühing või väike-, keskmise suurusega või suurettevõtja (sh sotsiaalne ettevõte). Ehkki käesolev meede on peamiselt suunatud ühendustele, vabaühendustele ja üldisemalt mittetulundusühendustele, saavad kasumit taotlevad organisatsioonid osaleda juhul, kui see annab projektile selget lisaväärtust. Suutlikkuse suurendamise eesmärki silmas pidades peab koordineerimisülesandeid sellegipoolest täitma mittetulundusühendus.

Osalevate organisatsioonide arv ja profiil

Suutlikkuse suurendamise projektid on riikidevahelised ning nendes peab osalema vähemalt üks organisatsioon kahest eri ELi liikmesriigist ja/või programmiga liitunud kolmandast riigist ning kaks organisatsiooni vähemalt ühest rahastamiskõlblikust programmivälisest kolmandast riigist (st vähemalt neli organisatsiooni vähemalt kolmest riigist).

ELi liikmesriikides ja programmiga liitunud kolmandates riikides asuvate organisatsioonide arv ei tohi olla suurem kui programmivälistes kolmandates riikides asuvate organisatsioonide arv.

Tegevuse elluviimise koht

Tegevus peab toimuma tegevuses osalevate organisatsioonide riikides, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mil tegevust on meetme eesmärke silmas pidades vaja ellu viia mujal.

Lisaks võivad tegevused juhul, kui seda on seoses projekti eesmärkide või elluviimisega nõuetekohaselt põhjendatud,

  • toimuda ka mõne Euroopa Liidu institutsiooni asukohas, isegi kui projektis ei osale organisatsioone vastava institutsiooni asukohariigist.
  • Tulemuste jagamise ja tutvustamisega seotud tegevused võivad toimuda ka asjaomastel temaatilistel riikidevahelistel üritustel/konverentsidel ELi liikmesriikides, programmiga liitunud kolmandates riikides või programmivälistes kolmandates riikides.

Projekti kestus

Suutlikkuse suurendamise projektid võivad kesta 12, 24 või 36 kuud. Projekti kestus tuleb valida taotluse esitamise etapis, lähtudes projekti eesmärgist ja selle aja sisse kavandatava tegevuse liigist.

Kellele esitada taotlus?

Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusametile (EACEA).

Konkursikutse tunnus: ERASMUS-YOUTH-2022-CB

Millal esitada taotlus?

Taotlejad peavad esitama oma toetustaotluse hiljemalt 7. aprillil kell 17.00.00 (Brüsseli aja järgi).

Taotlevaid organisatsioone hinnatakse asjaomaste menetlusest kõrvalejätmise ja valikukriteeriumide põhjal. Lisateabe saamiseks tutvuge käesoleva juhendi C osaga.

Oodatav mõju

Toetatavates projektide tuleks oodatava mõjuna:

  • aidata kaasa ELi noortestrateegia (2019–2027) noorte kaasamise ja ühendamise ning nende mõjuvõimu suurendamisega seotud prioriteetide täitmisele;
  • toetuda Euroopa noorte eesmärkide, noortedialoogi ja muude noorteprojektide tulemustele;
  • parandada noorte osalust demokraatlikus elus, edendades kodanikuaktiivsust ja suhtlust poliitikakujundajatega (mõjuvõimu suurendamine, uued oskused, noorte kaasamine projektide väljatöötamisse jne), eelkõige rahastamiskõlblikes programmivälistes kolmandates riikides;
  • suurendada rahastamiskõlblike programmiväliste kolmandate riikide noorte ettevõtlikkust ja innovatsioonisuutlikkust;
  • parandada noortevaldkonna suutlikkust töötada riikidevaheliselt, tagades kaasavuse, solidaarsuse ja kestlikkuse;
  • edendada ja toetada riikidevahelist õpet ja koostööd noorte ja poliitikakujundajate vahel, eelkõige rahastamiskõlblikes programmivälistes kolmandates riikides;
  • laiendada olemasolevaid tavasid ja teavitustegevust väljapoole partnerlust, sealhulgas kasutada otstarbekalt ära digivahendeid, et jääda ühendatuks kõikides tingimustes, isegi kauguse, isolatsiooni või eraldatuse korral;
  • võimaldada kohalikel kogukondadel tulemusi kasutada, luues töövõimalusi ja arendades uuenduslikke ideid, mida oleks võimalik korrata ja laiendada muudesse valdkondadesse programmivälistes kolmandates riikides;
  • tõendada vähemate võimalustega sihtrühmade ja programmivälistest kolmandatest riikidest pärit üksikisikute kaasatust ja juurdepääsu;
  • töötada välja uusi vahendeid ja mitteformaalse õppimise meetodeid – eeskätt sellised, millega toetatakse pädevuste, sealhulgas meediapädevusega seotud oskuste omandamist/parandamist – ning uuenduslikke tavasid, eelkõige rahastamiskõlblikes programmivälistes kolmandates riikides;
  • levitada tulemusi noorteorganisatsioonidesse kaasatud noortele ligitõmbaval ja tulemuslikul viisil.

Hindamiskriteeriumid

Projekti asjakohasus (maksimaalne punktisumma: 30)

  • Projekti asjakohasus, pidades silmas meetme eesmärke;
  • hinnatakse, kas:
  • eesmärgid on selgelt määratletud ja realistlikud ning seotud osalevatele organisatsioonidele ja sihtrühmadele oluliste küsimustega;
  • projektiettepanek on uuenduslik ja/või täiendab muid algatusi, mille osalevad organisatsioonid on juba ellu viinud;
  • suutlikkuse suurendamise tegevused on selgelt kindlaks määratud ning on suunatud osalevate organisatsioonide suutlikkuse suurendamisele;
  • projekti on kaasatud vähemate võimalustega noori.

Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 30)

  • Tööprogramm on selge, täielik ja kvaliteetne ning sisaldab vajalikke etappe projekti ettevalmistamiseks, elluviimiseks, seireks, hindamiseks ja tulemuste levitamiseks;
  • kindlakstehtud vajaduste täitmiseks kavandatava metoodika asjakohasus ja kvaliteet;
  • projekti eesmärkide ja kavandatava tegevuse kokkusobivus;
  • töökava kvaliteet ja tulemuslikkus, sh ulatus, mil määral vastavad tööpakettidele ettenähtud ressursid asjaomastele eesmärkidele ja oodatavatele tulemustele;
  • kavandatavate mitteformaalse õppimise meetodite kvaliteet;
  • kui see on asjakohane, osalejate õpiväljundite tunnustamise ja valideerimise korra kvaliteet ning Euroopa läbipaistvus- ja tunnustamisvahendite järjepidev kasutamine;
  • kvaliteedikontrollimeetmete olemasolu selle tagamiseks, et projekti viiakse ellu kvaliteetselt ning et peetakse kinni ajakavast ja eelarvest, ning nende meetmete asjakohasus;
  • mil määral on projekt kulutõhus ja iga tegevuse jaoks on ette nähtud piisavad ressursid;
  • õpirändetegevustes (kui neid on) osalejate valiku ja/või kaasamise meetmete asjakohasus (vt jaotis „Osalejate kaitse, tervis ja turvalisus“ käesoleva juhendi A osas ning ka muud 1. põhimeetme alla kuuluvate õpirändeprojektide suhtes kohaldatavad nõuded ja soovitused).

Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 20)

  • Hinnatakse, kas:  
    • projekti on kaasatud sobiv kooslus üksteist täiendavatest osalevatest organisatsioonidest, kelle profiil, kogemused ja oskusteave võimaldavad edukalt saavutada projekti kõik eesmärgid;
    • vastutuse ja ülesannete jaotus kajastab kõikide osalevate organisatsioonide pühendumist ning aktiivset osalust;
  • olemas on tõhusad mehhanismid koordineerimiseks ja teabevahetuseks osalevate organisatsioonide vahel ja teiste asjaomaste sidusrühmadega.

Mõju (maksimaalne punktisumma: 20)

  • Projekti tulemuste hindamise meetmete kvaliteet;
  • projekti võimalik mõju:  
    • osalejatele ja osalevatele organisatsioonidele projekti ajal ning pärast projekti lõppu;
    • kohalikul, piirkondlikul, riigi ja/või rahvusvahelisel tasandil muudele kui projektis otseselt osalevatele organisatsioonidele ja isikutele;
  • tulemuste levitamise kava kvaliteet: nende meetmete asjakohasus ja kvaliteet, mille eesmärk on jagada projekti tulemusi osalevate organisatsioonide seas ning mujal;
  • kui see on asjakohane, kirjeldatakse projektiettepanekus seda, kuidas koostatavad materjalid, dokumendid ja meediasisu tehakse avatud litsentside kaudu vabalt kättesaadavaks, kuidas neid levitatakse ning tagatakse, et nendega ei kaasne mingeid ebaproportsionaalseid piiranguid;
  • projekti kestlikkuse tagamise kavade kvaliteet: projekti suutlikkus tagada jätkuv mõju ja tulemuslikkus ka pärast seda, kui ELi toetus on ära kasutatud.

Rahastamist kaalutakse üksnes selliste projektiettepanekute puhul, mis koguvad vähemalt 60 punkti. Peale selle peavad projektid koguma iga eespool nimetatud hindamiskriteeriumi puhul vähemalt poole maksimumpunktidest (st vähemalt 15 punkti kriteeriumides „Projekti asjakohasus“ ja „Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet“ ning 10 punkti kriteeriumides „Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet“ ja „Mõju“).

Võrdse punktisumma korral eelistatakse projekte, millel on kõrgeim punktisumma esmalt kriteeriumi „Projekti asjakohasus“ ja seejärel kriteeriumi „Mõju“ puhul.

Üldjuhul, kuid võttes arvesse riikide ja Euroopa õigusraamistikes kehtestatud piiranguid, tuleb tulemused teha kättesaadavaks avatud õppematerjalidena ning samuti asjaomastel kutsealastel, valdkondlikel või pädevate asutuste platvormidel. Projektiettepanekus kirjeldatakse, kuidas loodavad andmed, materjalid, dokumendid ning audiovisuaalsed ja sotsiaalmeedia väljundid tehakse avatud litsentside kaudu vabalt kättesaadavaks, kuidas neid levitatakse ning tagatakse, et nendega ei kaasne mingeid ebaproportsionaalseid piiranguid.

Millised on rahastamiseeskirjad?

Selle meetme puhul kasutatakse kindlasummaliste maksete alusel rahastamise mudelit. Taotlejale tehtava kindlasummalise koondmakse summa määratakse iga toetuse puhul kindlaks vastavalt taotleja kavandatava meetme eelarveprognoosile. Toetust andev asutus võtab iga toetuse kindlasummalise makse kindlaksmääramisel arvesse projektiettepanekut, hindamise tulemust, rahastamismäärasid ning konkursikutses osutatud toetuse maksimumsummat.

ELi toetuse summa projekti kohta jääb vahemikku 100 000–300 000 eurot.

Kuidas määratakse kindlaks projekti kindlasummaline makse?

Taotlejad peavad täitma taotlusvormis esitatud üksikasjaliku eelarvetabeli, võttes arvesse alljärgnevaid nõudeid.

  1. Eelarve peaks olema nii üksikasjalik kui toetusesaaja(d) vajalikuks peab (peavad) ning olema jaotatud ühtseteks tööpakettideks (nt eraldi tööpaketid projektijuhtimise, koolituse, ürituste korraldamise, õpirände ettevalmistamise ja elluviimise, teabevahetuse ja tulemuste levitamise ning kvaliteedi tagamise jaoks).
  2. Projektiettepanekus tuleb kirjeldada iga tööpaketi alla kuuluvaid tegevusi.
  3. Taotlejad peavad ettepanekus märkima hinnangulised kulud iga tööpaketi kohta (ning iga tööpaketi puhul märkima, kui suure osa rahalistest vahenditest iga toetusesaaja ja seotud üksus saab).
  4. Kirjeldatavad kulud võivad hõlmata personali-, reisi- ja elamiskulusid, töövahendite ja alltöövõtuga seotud kulusid ning ka muid (nt teabe levitamise, avaldamise või tõlkimisega seotud) kulusid.

Projektiettepanekuid hinnatakse sise- ja/või välisekspertide abiga tavapärase hindamismenetluse korras. Eksperdid hindavad projektiettepanekute kvaliteeti konkursikutses kindlaksmääratud nõuete alusel ning meetme oodatavat mõju, kvaliteeti ja tulemuslikkust arvesse võttes.

Pärast projektiettepanekute hindamist määrab eelarvevahendite käsutaja hindamistulemuste alusel kindlaks kindlasummalise makse summa. Kindlasummalise makse summa võib moodustada kõige enam 80% pärast hindamist kindlaks määratavast prognoositavast eelarvest.

Toetuse parameetrid (toetuse maksimumsumma, rahastamismäär, rahastamiskõlblike kulude kogusumma jne) kehtestatakse toetuslepingus.

Projekti saavutuste hindamisel lähtutakse saavutatud väljunditest. Rahastamiskord peaks võimaldama keskenduda sisendite asemel pigem väljunditele ning lähtuda seeläbi mõõdetavate eesmärkide saavutamise kvaliteedist ja tasemest.

Täpsem teave on esitatud rahastus- ja hankeportaalis avaldatud toetuslepingu näidises.

  • 1 Meeles tuleb pidada, et kuigi ettevalmistustegevus võib alata enne projektiettepaneku esitamist või rahastamiseks väljavalimist, saab kulusid kanda ja tegevusi ellu viia alles pärast toetuslepingule allakirjutamist.
Tagged in:  Youth