Virtuaalse vahetuse projektid hõlmavad veebipõhist inimestevahelist tegevust, mille eesmärk on edendada kultuuridevahelist dialoogi ja arendada pehmeid oskusi. Nende projektidega antakse kõigile noortele võimalus omandada kvaliteetset rahvusvahelist ja kultuuridevahelist haridust ilma füüsilise õpirändeta. Ehkki virtuaalne arutelu ja koolitus ei suuda täielikult asendada füüsilisest õpirändest saadavat kasu, võivad virtuaalsetes vahetustes osalejad siiski oodata teatavat rahvusvaheliste hariduskogemustega kaasnevat lisaväärtust. COVID-19 pandeemia tõttu on õpiränne kogu maailmas piiratud. Seda probleemi on võimalik osaliselt lahendada digitaalsete platvormide kasutamisega. Samuti aitavad virtuaalsed vahetused levitada euroopalikke väärtusi. Peale selle võib virtuaalne vahetus anda mõnel juhul ideid ja valmistada ette pinnast tulevasteks füüsilisteks vahetusteks, mida selle meetme raames ei rahastata.

Virtuaalsed vahetused toimuvad väikestes rühmades ning neid juhatab kõigil juhtudel vastava koolituse läbinud juhendaja. Need peavad olema hõlpsasti integreeritavad noorteprojektidesse (mitteformaalse õppe projektid) või kõrgkoolide kursustesse. Virtuaalsetes vahetustes saavad osaleda ühe või mõlema kõnealuse valdkonna esindajad, olenevalt konkreetse projekti asjaoludest. Kõigis selle konkursikutsega hõlmatud projektides osalevad organisatsioonid ja osalejad nii ELi liikmesriikidest ja programmiga liitunud kolmandatest riikidest kui ka rahastamiskõlblikes piirkondades asuvatest programmivälistest kolmandatest riikidest. 

Meetme eesmärgid

Meetme eesmärgid on järgmised:

• edendada kultuuridevahelist dialoogi programmiväliste kolmandate riikidega ning suurendada sallivust veebipõhise inimestevahelise suhtluse kaudu ja noortesõbraliku digitehnoloogia abil;
• soodustada eri liiki virtuaalset vahetust, mis täiendab programmi „Erasmus+“ raames toimuvat füüsilist õpirännet, et pakkuda rohkematele noortele võimalust omandada kultuuridevahelisi ja rahvusvahelisi kogemusi;
• edendada kriitilist mõtlemist ja meediapädevust, eelkõige interneti ja sotsiaalmeedia kasutamise puhul, et võidelda diskrimineerimise, ideoloogilise mõjutamise, polariseerumise ja vägivaldse radikaliseerumise vastu;
• soodustada üliõpilaste, noorte ja noorsootöötajate¹  digi- ja pehmete oskuste²  arengut, sealhulgas võimaldada neil praktiseerida võõrkeeli ja teha meeskonnatööd, eeskätt selleks, et suurendada tööalast konkurentsivõimet;
• edendada hariduse kaudu kodanikuaktiivsust ning vabaduse, sallivuse ja mittediskrimineerimise ühiseid väärtusi;
• tugevdada noorte mõõdet ELi suhetes kolmandate riikidega.

Teemavaldkonnad / Erieesmärgid

Virtuaalsed vahetused tuleks korraldada ühes või mitmes järgmises teemavaldkonnas, mis vastavad programmi „Erasmus+“ prioriteetidele:

• kaasamine ja mitmekesisus; 
• digipööre;
• keskkond ja võitlus kliimamuutuste vastu;
• osalemine demokraatlikus elus, ühised väärtused ja kodanikuosalus.

Selles laias raamistikus (kuna virtuaalsete lähetuste programm on alt üles suunatud algatus) võivad osalevad organisatsioonid ise valida teemad, millele projektis keskenduda, kuid projektitaotluses tuleb tõendada projekti oodatavat mõju ühe või mitme eespool osutatud eesmärgi saavutamise seisukohast (vt ka allpool jaotis „Oodatav mõju“). Vastavalt vajadusele ja olenevalt projekti ulatusest ja teemadest tuleb arvesse võtta soolisi aspekte (nt võidakse koolitusse lõimida sootundlikkusega seotud küsimused). Erilist tähelepanu tuleb pöörata sotsiaalselt ja majanduslikult haavavate inimeste ja nende inimeste kaasamisele, kes ei saa osaleda füüsilises õpirändes.

Tegevus

Projekte rahastatakse töökavade alusel, mis hõlmavad veebipõhiseid koostöötegevusi, sealhulgas järgmisi:

• eri riikides asuvatesse noorteorganisatsioonidesse kuuluvate noorte veebiarutelud noorteprojektide raames. Sellised arutelud võivad hõlmata rollimänge;
• koolitus noorsootöötajatele, kes on valmis kavandama virtuaalse vahetuse projekti kolleegidega teistest riikidest;
• eri riikides asuvate kõrgkoolide üliõpilaste veebiarutelud (juhendajaga) kraadiõppe raames;
• koolitus ülikoolide professoritele/töötajatele, kes on valmis kavandama virtuaalse vahetuse projekti kolleegidega teistest riikidest;
• interaktiivsed avatud veebikursused, sealhulgas tavapärased kursusematerjalid (loenguvideod, lektüür ja probleemide lahendamise töölehed, nt levinud MOOCid (laialt avatud e-õpe)), kuid rõhku asetatakse väikestes rühmades toimuvale interaktiivsele arutelule, et toetada kogukonnapõhist suhtlust üliõpilaste, professorite, õpetajaabide, noorte ja noorsootöötajate seas).

Projekti kavandamine

Kõik virtuaalse vahetuse projektid peavad vastama järgmistele tingimustele:

• neid peavad juhatama asjakohase koolituse läbinud juhendajad;
• osalejatele ja vastuvõtjatele tuleb tagada turvalisus ja kaitse täielikus kooskõlas ELi andmekaitse-eeskirjadega³ ;
• projektid peavad olema poliitiliselt mõistlikud ja kultuuriliselt asjakohased: virtuaalsed vahetustegevused peavad olema tihedalt seotud noorte ja kõrghariduse valdkonnaga ning haakuma veebipõhise ja -välise noortekultuuriga osalevates riikides;
• projektid peavad olema avatud ja juurdepääsetavad kasutajakogemuse ja suhtluse tasandil; registreerimine ja suhtlus eakaaslaste/kolleegide, juhendajate, administraatorite ja muude sidusrühmadega peaks olema lihtne ja selge;
• virtuaalne vahetus peab toimuma peamiselt sünkroonselt mõningate asünkroonsete komponentidega (nt lektüür, videod);
• projektide puhul tuleb ette näha meetod noorte osalemise ja õpitulemuste tunnustamiseks vahetuse lõpus.

Osalevad organisatsioonid peavad korraldama virtuaalseid vahetusi 13–30aastastele inimestele. Kui projektis osaleb alla 18aastaseid, peavad osalevad organisatsioonid saama noorte osalemiseks enne loa vanematelt või eestkostjatelt. Üksikosalejad peavad asuma projektis osalevate organisatsioonide riikides.

Tegevuste elluviimiseks tuleks projektides nii palju kui võimalik kasutada olemasolevaid vahendeid ja platvorme.

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Programmist „Erasmus+“ toetuse saamiseks peavad kõrghariduse ja noorte valdkonna virtuaalsete vahetuste projektitaotlused vastama järgmistele kriteeriumidele.

Rahastamiskõlblikud osalevad organisatsioonid (Kes võib esitada taotluse?)

Taotlejad (toetusesaajad ja vajaduse korral seotud üksused) peavad olema juriidilised isikud (avalik-õiguslikud või eraasutused) ja nad võivad kuuluda järgmistesse kategooriatesse:

• kõrghariduse või noorte valdkonnas tegutsevad organisatsioonid (mitteformaalne õpe);
• noorteorganisatsioonid⁴ ;
• kõrgkoolid, kõrgkoolide ühendused või organisatsioonid, samuti seaduslikult tunnustatud riigisisesed või rahvusvahelised rektorite, õpetajate või õpilaste organisatsioonid.

Need üksused peavad olema asutatud ühes rahastamiskõlblikus riigis, st:

• ELi liikmesriigis,
• programmiga liitunud kolmandas riigis või
• rahastamiskõlblikus piirkonnas asuvas programmivälises kolmandas riigis. Selle meetme raames on rahastamiskõlblikud 1., 2., 3. ja 9. piirkond (vt käesoleva juhendi A osa jaotis „Rahastamiskõlblikud riigid‘). Iga projektitaotlus peab hõlmama organisatsioone ja osalejaid vaid ühest rahastamiskõlblikust programmiväliste kolmandate riikide piirkonnast.

Koordineeriv organisatsioon peab olema noorteorganisatsioon või kõrgkool ning ta peab olema seaduslikult asutatud ja asuma mõnes ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis. Koordineeriv organisatsioon esitab taotluse kõigi projekti kaasatud osalevate organisatsioonide nimel.

Koordineeriv organisatsioon ei saa olla seotud üksus.

Muud üksused, näiteks liitunud partnerid, võivad osaleda konsortsiumi raames muudes rollides.

Konsortsiumi koosseis (Osalevate organisatsioonide arv ja profiil)

Projektitaotluse peab esitama vähemalt neljast taotlejast (toetusesaajad, v.a seotud üksused) koosnev konsortsium, mis vastab järgmistele tingimustele:

• osalema peab vähemalt neli sõltumatut üksust (v.a seotud üksused) neljast erinevast rahastamiskõlblikust riigist;
• osalema peab vähemalt kaks kõrgkooli või noorteorganisatsiooni kahest ELi liikmesriigist ja programmiga liitunud kolmandast riigist ning kaks kõrgkooli või noorteorganisatsiooni kahest rahastamiskõlblikust programmivälisest kolmandast riigist, mis kuuluvad samasse rahastamiskõlblikku piirkonda;
• ELi liikmesriikidest ja programmiga liitunud kolmandatest riikidest pärit organisatsioonide arv ei tohi olla suurem kui rahastamiskõlblikest programmivälistest kolmandatest riikidest pärit organisatsioonide arv.
• Konsortsiumi koosseisus võetakse arvesse ainult toetusesaajaid (v.a seotud üksused).

Liitunud partnereid ei võeta konsortsiumi koosseisus arvesse.

Geograafiline asukoht (tegevuste elluviimise koht)

Tegevusi tuleb ellu viia osalevate organisatsioonide riikides.

Projekti kestus

Projektid peaksid tavaliselt kestma 36 kuud (pikendamine on võimalik, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud ja tehakse toetuslepingu muudatuse kaudu).

Kellele esitada taotlus?

Taotlus tuleb esitada Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusametile (EACEA) rahastus- ja hankeportaali kaudu.

Konkursikutse tunnus: ERASMUS-EDU-2024-VIRT-EXCH

Enne taotluse esitamist vaadake asjakohaseid korduma kippuvaid küsimusi rahastus- ja hankeportaalis.

Millal esitada taotlus?

Taotlejad peavad esitama oma toetustaotluse hiljemalt 25. aprillil kell 17.00.00 (Brüsseli aja järgi).

Taotlevaid organisatsioone hinnatakse asjaomaste menetlusest kõrvalejätmise ja valikukriteeriumide põhjal. Lisateabe saamiseks tutvuge käesoleva juhendi C osaga.

Hindamiskriteeriumid

Projekti asjakohasus - (maksimaalne punktisumma: 30)

• Asjakohasus: taotlus on asjakohane konkursikutsega hõlmatud valitud üld- ja erieesmärkide saavutamiseks. See vastab konkursikutses loetletud nõuetele ja sisaldab selget põhjendust. Taotluses käsitletakse käesoleva projektikonkursi puhul kindlaks määratud teemavaldkondi.
• ELi väärtused: taotlus on asjakohane selliste ELi ühiste väärtuste austamise ja edendamise seisukohast nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine ning võitlus igat liiki diskrimineerimise vastu.
• Vajaduste analüüs: taotlus põhineb nõuetekohasel väljakutsete ja vajaduste analüüsil. Eri partnerite erinevad vajadused on kindlaks tehtud ja neid on nõuetekohaselt arvesse võetud.
• Kokkusobivus: taotluse eri osad on sidusad ja kokkusobivad. Taotluses on eesmärgid selgelt määratud ja realistlikud ning seotud osalevatele organisatsioonidele ja sihtrühmadele oluliste küsimustega.
• Tegevused: virtuaalsed vahetused on selgelt kindlaks määratud ja need edendavad kultuuridevahelist dialoogi ja pehmete oskuste arendamist ning soodustavad peamiselt programmivälistest kolmandatest riikidest pärit osalejate hariduslikku, isiklikku või kutsealast arengut. Esitatud on tõendid kavandatava virtuaalse vahetuse lähenemisviisi tulemuslikkuse kohta.
• Laiendamine: taotluses tõendatakse potentsiaali laiendada tava(sid) eri tasanditel (nt kohalikul, piirkondlikul, riigi, ELi tasandil) ning selle ülekantavust eri sektoritele. Laiendamine tagab tõenäoliselt mõju nii eri partnerorganisatsioonide kui ka süsteemi ja/või poliitika tasandil. Kavandatud projekti alusel on võimalik suurendada vastastikust usaldust ja edendada piiriülest koostööd.
• Euroopa lisaväärtus: taotlus tagab ELi lisaväärtuse selliste tulemuste kujul, mida ei ole võimalik saavutada üksnes riigi tasandil, ning tulemusi on võimalik üle kanda riikidele, kes projektis ei osale. Projekti tulemusi on võimalik arvesse võtta asjaomastes ELi poliitilistes kavades. 

Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet - (maksimaalne punktisumma: 30)

• Sidusus: projekti üldise ülesehitusega on tagatud projekti eesmärkide, metoodika ning kavandatava tegevuse ja eelarve kokkusobivus. Taotlus sisaldab ühtset ja laiaulatuslikku valikut sobivatest tegevustest, mis võimaldavad täita kindlakstehtud vajadusi ja saavutada oodatavaid tulemusi.
• Metoodika: kavandatav metoodika on kvaliteetne ja teostatav ning kindlakstehtud vajaduste, sealhulgas eri partnerite vajaduste rahuldamiseks sobiv. Nende erinevate vajadustega tegelemiseks on välja töötatud selge kontseptsioon ning ka pedagoogiline lähenemisviis aitab (pedagoogilised lähenemisviisid aitavad) neid erinevaid vajadusi rahuldada.
• Õpiväljundid: projektis hinnatakse ja tunnustatakse õpiväljundeid (nt noortepass). Enne iga virtuaalset vahetustegevust määratakse selgelt kindlaks õpiväljundid, neid hinnatakse pärast tegevust, edusammud dokumenteeritakse ja saavutusi tunnustatakse.
• Töökava: töökava on selgelt kvaliteetne ja tõhusus ning hõlmab kõiki projekti etappe.
• Juhtimine: projektijuhtimiskava on mõistlik ning eri ülesannetele on eraldatud piisavalt ressursse. tähtajad, korraldus, ülesanded ja vastutus on selgelt kindlaks määratud ning realistlikud;
• Eelarve: eelarvest nähtub kulutõhusus ning parim hinna-kvaliteedi suhe. Ülesanded, rollid ja rahalised vahendid on partnerite vahel jaotatud sidusal viisil. Finantsjuhtimiskord on selge ja asjakohane.
• Hindamine: konkreetsete meetmetega protsesside ja tulemuste jälgimiseks (st tulemusnäitajad ja kontrollimeetmed) tagatakse, et projekt viiakse ellu hea kvaliteediga. Olemas on selge kvaliteeditagamiskava, mis hõlmab piisaval määral ka projektijuhtimist. Seirestrateegia sisaldab tegevuskava riskide kindlakstegemiseks ja leevendamiseks.

Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet - (maksimaalne punktisumma: 20)

• Koosseis: partnerlus on võimeline täiel määral saavutama projekti eesmärke. Konsortsiumis on olemas projektiga hõlmatud valdkondades vajaminevad oskused, eksperditeadmised ja kogemused. Partnerite vahel on tagatud nõuetekohane panuse- ja ajajaotus. Partnerluses on oskused ja pädevused vastastikku täiendavad.
• Pühendumus: iga osalev organisatsioon näitab üles täielikku pühendumust vastavalt oma suutlikkusele ja konkreetsele pädevusvaldkonnale.
• Koostöö: koostöökord on tasakaalustatud. Kavandatud on tõhusad mehhanismid, et tagada osalevate organisatsioonide, sidusrühmade ja muude asjaomaste isikute sujuv koordineerimine, otsustusprotsess ja teabevahetus.

Mõju - (maksimaalne punktisumma: 20)

• Tulemuste levitamine: teadlikkuse suurendamise, tulemuste levitamise ja teabevahetuse selge kava abil tagatakse, et projekti käigus jõutakse asjaomaste sihtrühmadeni ning ka peamiste sidusrühmade ja üldsuseni. See strateegia hõlmab kava, millega tehakse võimalikud väljatöötatavad materjalid avatud litsentside kaudu kättesaadavaks.
• Tulemuste kasutamine: taotluses on tõendatud, et virtuaalse vahetuse puhul valitud lähenemisviisi (-viise) on võimalik edukalt levitada ning et see tagab (need tagavad) laiema mõju ja aitab (aitavad) kaasa süsteemsetele muutustele. Projekti tulemuste kasutamise lähenemisviisi on selgelt kirjeldatud ning selleks kavandatavad meetmed on eeldatavalt tõhusad.
• Mõju: selgelt on kindlaks määratud prognoositav mõju, eeskätt mõju valitud sihtrühmadele, ning kehtestatud on meetmed selle mõju saavutamiseks ja hindamiseks. Tegevuste tulemused on tõenäoliselt märkimisväärsed. Projekti väljunditega on võimalik soodustada pikaajalisi muutusi, täiustusi või arengut, millest on kasu asjaomastele sihtrühmadele ja süsteemi tasandil. Taotluses selgitatakse samuti, kuidas hinnatakse virtuaalse vahetuse käigus toimuvast õppimisest saadavat mõju (õpiväljundeid), et esitada (andmetel põhinevaid) teadlikke soovitusi selle kohta, kuidas täiustada virtuaalses vahetuses toimuvat õpetamist ja õppimist ka väljaspool projekti.
• Kestlikkus: taotlus sisaldab asjakohaseid meetmeid ja ressursse selle tagamiseks, et tulemused ja kasutegurid püsivad ka pärast projekti lõppu.

Rahastamist kaalutakse üksnes selliste projektitaotluste puhul, mis koguvad vähemalt 60 punkti. Peale selle peavad projektid koguma iga eespool nimetatud toetuse määramise kriteeriumi puhul vähemalt poole maksimumpunktidest (st kriteeriumide „projekti asjakohasus“ ning „projekti ülesehituse ja elluviimise kvaliteet“ puhul vähemalt 15 punkti ning kriteeriumide ning „partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet“ ja „mõju“ puhul vähemalt 10 punkti).

Kui projektitaotlused saavutavad võrdse punktisumma, eelistatakse projekte, millel on kõrgeim punktisumma kriteeriumi „Asjakohasus“ puhul. Kui need punktisummad on võrdsed, lähtutakse prioriteetsuse määramisel kriteeriumi „Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet“ puhul saadud punktisummadest. Kui need punktisummad on võrdsed, lähtutakse prioriteetsuse määramisel kriteeriumi „Mõju“ puhul saadud punktisummadest.

Kui see ei võimalda prioriteetsust kindlaks määrata, võib edasisel prioriseerimisel võtta arvesse kogu projektiportfelli ja positiivse sünergia loomist projektide vahel või muid konkursikutse eesmärkidega seotud tegureid. Need tegurid dokumenteeritakse valikukomisjoni aruandes.

Oodatav mõju

Eri projektide tegevuste ja väljundite eesmärk on tagada positiivne mõju seoses konkursikutse eesmärkidega; see mõju võib olenevalt projekti konkreetsetest asjaoludest erineda, kuid peaks olema tihedalt seotud virtuaalsete vahetuste õppimismõõtmega.

Iga projektitaotlus peaks sisaldama teavet selle eeldatava mõju kohta. Taotlejatel on soovitatav projekti mõju kirjeldamisel prognoosida mõju osalevatele üksikisikutele ja organisatsioonidele, eeskätt õppimisest saadava väärtuse osas.

Geograafilised eesmärgid

Seda meedet rahastatakse ELi välistegevuse rahastust. Ettenähtud eelarve on jagatud eri piirkondade vahel erineva suurusega eelarvepakettideks. Lisateave igas eelarvepaketis saadaolevate summade kohta avalikustatakse rahastus- ja hankeportaalis.

Sahara-tagune Aafrika: taotlejatel soovitatakse eelistada vähim arenenud riike⁵  selles piirkonnas ja pöörata erilist tähelepanu rändeküsimustes prioriteetsetele riikidele⁶ ; selles piirkonnas ei eraldata ühelegi riigile vahendeid üle 8 %. Samuti julgustatakse taotlejaid kaasama projektitaotlusesse osalejaid paljudest eri riikidest, sealhulgas partnereid, kellel on programmiga „Erasmus+“ vähem kogemusi.

Üldjuhul, kuid võttes arvesse riikide ja Euroopa õigusraamistikes kehtestatud piiranguid, tuleb tulemused teha kättesaadavaks avatud õppematerjalidena ning samuti asjaomastel kutsealastel, valdkondlikel või pädevate asutuste platvormidel. Projektitaotluses kirjeldatakse, kuidas loodavad andmed, materjalid, dokumendid ning audiovisuaalsed ja sotsiaalmeedia väljundid tehakse avatud litsentside kaudu vabalt kättesaadavaks, kuidas neid levitatakse ning tagatakse, et nendega ei kaasne mingeid ebaproportsionaalseid piiranguid.

Millised on rahastamiseeskirjad?

Selle meetme puhul kasutatakse kindlasummaliste maksete alusel rahastamise mudelit. Taotlejale tehtava kindlasummalise toetuse suurus määratakse iga toetuse puhul kindlaks vastavalt taotleja kavandatava meetme eelarveprognoosile. Toetust andev asutus määrab summa kindlaks projekti eelarveprognoosi, hindamistulemuse ja 95 % rahastamismäära alusel.

ELi toetuse maksimumsumma projekti kohta on 500 000 eurot, kusjuures maksimuminvesteering iga osaleja kohta on 200 eurot (st projektis, millele eraldatakse 500 000 eurot, peab olema vähemalt 2 500 osalejat).

Antav toetus võib olla taotletud summast väiksem.

Kolmandate isikute rahaline toetamine toetuste või auhindade kujul ei ole lubatud.

Vabatahtlike kulude katmine on lubatud. Need peavad olema ühikuhindade kujul, nagu on määratletud komisjoni otsuses vabatahtlikega seotud ühikuhindade kohta⁷ .

VKEde omanike puhul on lubatud VKEde ühikuhindade katmine. Need peaksid olema ühikuhindade kujul, nagu on määratletud komisjoni otsuses VKEde omanikega seotud ühikuhindade kohta⁸ .

Kuidas määratakse kindlaks projekti kindlasummaline makse?

Taotlejad peavad täitma taotlusvormis esitatud üksikasjaliku eelarvetabeli, võttes arvesse alljärgnevaid nõudeid.

1. Eelarve peaks olema nii üksikasjalik kui toetusesaaja(d) vajalikuks peab (peavad) ning olema jaotatud ühtseteks tööpakettideks (nt eraldi tööpaketid projektijuhtimise, koolituse, ürituste korraldamise, õpirände ettevalmistamise ja elluviimise, teabevahetuse ja tulemuste levitamise ning kvaliteedi tagamise jaoks).
2. Projektitaotluses tuleb kirjeldada iga tööpaketi alla kuuluvaid tegevusi.
3. Taotlejad peavad taotluses märkima igale tööpaketile kindlasummalisest maksest eraldatava summa (ning iga tööpaketi puhul märkima, kui suure osa rahalistest vahenditest iga toetusesaaja ja seotud üksus saab).
4. Kirjeldatavad kulud võivad hõlmata personali-, reisi- ja elamiskulusid, töövahendite ja alltöövõtuga seotud kulusid ning ka muid (nt teabe levitamise, avaldamise või tõlkimisega seotud) kulusid.

Projektitaotluseid hinnatakse sise- ja/või välisekspertide abiga tavapärase hindamismenetluse korras. Eksperdid hindavad projektitaotluste kvaliteeti konkursikutses kindlaksmääratud nõuete alusel ning meetme oodatavat mõju, kvaliteeti ja tulemuslikkust arvesse võttes.

Pärast projektitaotluste hindamist määrab eelarvevahendite käsutaja hindamistulemuste alusel kindlaks kindlasummalise makse summa.

Toetuse parameetrid (toetuse maksimumsumma, rahastamismäär, rahastamiskõlblike kulude kogusumma jne) kehtestatakse toetuslepingus. Täpsem teave on esitatud käesoleva programmijuhendi C osa jaotises „Rahastamiskõlblikud otsesed kulud“.

Projekti saavutuste hindamisel lähtutakse saavutatud väljunditest. See rahastamiskord võimaldab keskenduda sisendite asemel pigem väljunditele ning lähtuda seeläbi mõõdetavate eesmärkide saavutamise kvaliteedist ja tasemest.

Täpsem teave on esitatud rahastus- ja hankeportaalis avaldatud toetuslepingu näidises.​​​​​​​

Footnote

1. Noorsootöötajad on isikud, kes on kas oma erialase või vabatahtliku tegevuse tõttu seotud mitteformaalse õppimisega ning kes toetavad noorte isiklikku, sotsiaalhariduslikku ja kutsealast arengut. ↩ back
2. Pehmed oskused hõlmavad võimet kriitiliselt mõelda, uudishimulikkust ja loomingulisust, algatusvõimet, võimet lahendada probleeme ja teha koostööd, suhelda tõhusalt mitmekultuurilises ja valdkondadevahelises keskkonnas, kohanemisvõimet, võimet tulla toime pinge ja ebakindlusega. Need oskused kuuluvad võtmepädevuste hulka, mis on kindlaks määratud nõukogu soovituses võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (ELT C 189, 4.6.2018, lk 1). ↩ back
3. https://ec.europa.eu/info/law/law-topic/data-protection/eu-data-protection-rules_et. ↩ back
4. St kõik avaliku või erasektori organisatsioonid, kes töötavad noortega või noorte heaks väljaspool formaalõpet. Sellised organisatsioonid võivad olla näiteks: mittetulundusühendus, ühendus, valitsusväline organisatsioon (sh Euroopa noorte valitsusväline organisatsioon); riiklik noortenõukogu; kohaliku, piirkonna või riigi tasandi avaliku sektori asutus; haridus- või teadusasutus; sihtasutus. ↩ back
5. Vt OECD arenguabi komitee vähim arenenud riikide loend: https://www.oecd.org/dac/financing-sustainable-development/development-finance-standards/DAC-List-of-ODA-Recipients-for-reporting-2024-25-flows.pdf. ↩ back
6. Rändeküsimustes on olulisemad järgmised programmivälised kolmandad riigid: Burkina-Faso, Burundi, Côte d’Ivoire, Etioopia, Gambia, Guinea, Lõuna-Aafrika, Lõuna-Sudaan, Mali, Mauritaania, Nigeeria, Niger, Senegal ja Sudaan. ↩ back
7. https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/docs/2021-2027/common/guidance/unit-cost-decision-volunteers_en.pdf. ↩ back
8. unit-cost-decision-sme-owners-natural-persons_en.pdf (europa.eu). ↩ back