Virtuaalse vahetuse projektid hõlmavad veebipõhist inimestevahelist tegevust, mille eesmärk on edendada kultuuridevahelist dialoogi ja arendada pehmeid oskusi. Nende projektidega antakse kõigile noortele võimalus omandada kvaliteetset rahvusvahelist ja kultuuridevahelist haridust (nii formaal- kui ka mitteformaalse õppe vormis) ilma füüsilise õpirändeta. Ehkki virtuaalne arutelu ja koolitus ei suuda täielikult asendada füüsilisest õpirändest saadavat kasu, võivad virtuaalsetes vahetustes osalejad siiski oodata teatavat rahvusvaheliste hariduskogemustega kaasnevat lisaväärtust. COVID-19 pandeemia tõttu on õpiränne kogu maailmas piiratud. Seda probleemi on võimalik osaliselt lahendada digitaalsete platvormide kasutamisega. Samuti aitavad virtuaalsed vahetused levitada euroopalikke väärtusi. Peale selle võivad need teatavatel juhtudel olla sissejuhatuseks füüsilisele vahetusele, täiendada ja laiendada füüsilist vahetust ning suurendada nõudlust selle järele.

Virtuaalsed vahetused toimuvad väikestes rühmades ning neid juhatab kõigil juhtudel vastava koolituse läbinud juhendaja. Need peavad olema hõlpsasti integreeritavad noorteprojektidesse (mitteformaalse õppe projektid) või kõrgkoolide kursustesse. Virtuaalsetes vahetustes saavad osaleda ühe või mõlema kõnealuse valdkonna esindajad, olenevalt konkreetse projekti asjaoludest. Kõigis konkursikutsega hõlmatud projektides osalevad organisatsioonid ja osalejad nii ELi liikmesriikidest ja programmiga liitunud kolmandatest riikidest kui ka programmivälistest kolmandatest riikidest. 

Meetme eesmärgid

Meetme eesmärgid on järgmised:

• edendada kultuuridevahelist dialoogi programmiväliste kolmandate riikidega ning suurendada sallivust veebipõhise inimestevahelise suhtluse kaudu ja noortesõbraliku digitehnoloogia abil;
• soodustada eri liiki virtuaalset vahetust, mis täiendab programmi „Erasmus+“ raames toimuvat füüsilist õpirännet, et pakkuda rohkematele noortele võimalust omandada kultuuridevahelisi ja rahvusvahelisi kogemusi;
• edendada kriitilist mõtlemist ja meediapädevust, eelkõige interneti ja sotsiaalmeedia kasutamise puhul, et võidelda diskrimineerimise, ideoloogilise mõjutamise, polariseerumise ja vägivaldse radikaliseerumise vastu;
• soodustada üliõpilaste, noorte ja noorsootöötajate1  digi- ja pehmete oskuste2  arengut, sealhulgas võimaldada neil praktiseerida võõrkeeli ja teha meeskonnatööd, eeskätt selleks, et suurendada tööalast konkurentsivõimet;
• edendada hariduse kaudu kodanikuaktiivsust ning vabaduse, sallivuse ja mittediskrimineerimise ühiseid väärtusi;
• tugevdada noorte mõõdet ELi suhetes kolmandate riikidega.

Teemavaldkonnad / erieesmärgid

Erasmus+ virtuaalsete vahetuste programm on alt üles suunatud algatus. Käesoleva konkursikutse puhul võivad osalevad organisatsioonid ise valida teemad, millele projektis keskenduda, kuid projektiettepanekus tuleb veenvalt tõendada projekti oodatavat mõju ühe või mitme eespool osutatud eesmärgi saavutamise seisukohast (vt ka allpool jaotis „Oodatav mõju“). Vastavalt vajadusele ja olenevalt projekti ulatusest ja teemadest tuleb arvesse võtta soolisi aspekte (nt võidakse koolitusse lõimida sootundlikkusega seotud küsimused). Erilist tähelepanu tuleb pöörata sotsiaalselt ja majanduslikult haavavate inimeste ja nende inimeste kaasamisele, kes ei saa osaleda füüsilises õpirändes. Kuna virtuaalseid vahetusi on hõlpsam korraldada üliõpilaste ja ülikoolidega, julgustatakse taotlejaid kaasama noori ja organisatsioone, kes kõrghariduse valdkonnaga seotud ei ole.

Tegevus

Projekte rahastatakse töökavade alusel, mis võivad hõlmata mitmesuguseid veebipõhiseid koostöötegevusi, näiteks:

• eri riikides asuvatesse noorteorganisatsioonidesse kuuluvate noorte veebiarutelud noorteprojektide raames; arutelu võib hõlmata rollimänge;
• koolitus noorsootöötajatele, kes on valmis kavandama virtuaalse vahetuse projekti kolleegidega teistest riikidest;
• eri riikides asuvate kõrgkoolide üliõpilaste veebiarutelud (juhendajaga) kraadiõppe raames;
• koolitus ülikoolide professoritele/töötajatele, kes on valmis kavandama virtuaalse vahetuse projekti kolleegidega teistest riikidest;
• interaktiivsed avatud veebikursused, mis hõlmavad tavapäraseid kursusematerjale, nagu loenguvideod, lektüür ja probleemistikud (nt levinud MOOCid (laialt avatud e-õpe)), kuid rõhku asetatakse väikestes rühmades toimuvale interaktiivsele arutelule, et toetada kogukonnapõhist suhtlust üliõpilaste, professorite, õpetajaabide, noorte ja noorsootöötajate seas.

Projekti kavandamine

Kõik virtuaalse vahetuse projektid peavad vastama järgmistele tingimustele:

• neid peavad juhatama vastava koolituse läbinud juhendajad;
• osalejatele ja võõrustajatele tuleb tagada turvalisus ja kaitse täielikus kooskõlas ELi andmekaitse-eeskirjadega3 ;
• projektid peavad olema poliitiliselt mõistlikud ja kultuuriliselt asjakohased: virtuaalsed vahetustegevused peavad olema tihedalt seotud noorte ja kõrghariduse valdkonnaga ning haakuma veebipõhise ja -välise noortekultuuriga osalevates riikides;
• projektid peavad olema avatud ja juurdepääsetavad kasutajakogemuse ja suhtluse tasandil; registreerimine ja suhtlus eakaaslaste/kolleegide, juhendajate, administraatorite ja muude sidusrühmadega peaks olema lihtne ja selge;
• virtuaalne vahetus peab toimuma peamiselt sünkroonselt mõningate asünkroonsete komponentidega (nt lektüür, videod).

Osalevad organisatsioonid peavad korraldama virtuaalseid vahetusi 13–30aastastele inimestele. Kui projektis osaleb alla 18aastaseid, peavad osalevad organisatsioonid saama noorte osalemiseks enne loa vanematelt või eestkostjatelt. Üksikosalejad peavad asuma projektis osalevate organisatsioonide riikides.

Tegevuste elluviimiseks tuleks projektides nii palju kui võimalik kasutada olemasolevaid vahendeid ja platvorme. Kui konkreetse projekti jaoks on vaja välja töötada uusi vahendeid või platvorme, tuleb seda nõuetekohaselt põhjendada.

Mis kriteeriumidele peavad kõrghariduse ja noorte valdkonna virtuaalsed vahetused toetuse taotlemiseks vastama?

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Programmist „Erasmus+“ toetuse saamiseks peavad kõrghariduse ja noorte valdkonna virtuaalsete vahetuste projektiettepanekud vastama järgmistele kriteeriumidele.

Kes võib esitada taotluse?

Koordinaatorina saavad osaleda järgmised organisatsioonid:

• kõrghariduse või noorte valdkonnas tegutsevad avaliku või erasektori organisatsioonid (mitteformaalne õpe);
• kõrgkoolid, kõrgkoolide ühendused või organisatsioonid, samuti seaduslikult tunnustatud riigisisesed või rahvusvahelised rektorite, õpetajate või õpilasorganisatsioonid.

See organisatsioon esitab taotluse kõigi projekti kaasatud osalevate organisatsioonide nimel ning peab olema seaduslikult asutatud ja asuma mõnes ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis.

Mis liiki organisatsioonid saavad projektis osaleda?

Osaleda võivad organisatsioonid, mis on asutatud mõnes ELi liikmesriigis, programmiga liitunud kolmandas riigis või rahastamiskõlblikus programmivälises kolmandas riigis. Iga projektiettepanek võib hõlmata organisatsioone ja osalejaid vaid ühest rahastamiskõlblikust programmiväliste kolmandate riikide piirkonnast. Selle meetme raames on rahastamiskõlblikud 1., 2., 3., 4. ja 9. piirkond (vt käesoleva juhendi A osa jaotis „Rahastamiskõlblikud riigid“).

Osaleda võivad järgmistesse kategooriatesse kuuluvad organisatsioonid:

• noorteorganisatsioonid4 ;
• kõrgkoolid, kõrgkoolide ühendused või organisatsioonid, samuti seaduslikult tunnustatud riigisisesed või rahvusvahelised rektorite, õpetajate või õpilasorganisatsioonid;
• haridussüsteemi otsusetegijad (ülikoolide juhid, rahvusvahelised osakonnad, dekaanid, kvaliteeditagamisasutused jne); kõrghariduse või noorte valdkonnas tegutsevad avaliku või erasektori organisatsioonid, mis on asutatud ELi liikmesriigis, programmiga liitunud kolmandas riigis või ühes rahastamiskõlblikest programmivälistest riikidest.

Muud üksused võivad osaleda muudes konsortsiumirollides, näiteks liitunud partnerid, alltöövõtjad, kolmandad isikud, kes annavad projekti mitterahalise panuse, jne. Seotud üksused rahastamiskõlblikud ei ole.

Osalevate organisatsioonide arv ja profiil

Taotluse peab esitama konsortsium, kuhu kuulub vähemalt neli organisatsiooni (toetusesaajad; v.a seotud üksused). Konsortsiumid peavad vastama järgmistele tingimustele:

• osalema peab vähemalt kaks kõrgkooli või noorteorganisatsiooni kahest ELi liikmesriigist ja programmiga liitunud kolmandast riigist ning kaks kõrgkooli või noorteorganisatsiooni kahest rahastamiskõlblikust programmivälisest kolmandast riigist, mis kuuluvad samasse piirkonda (v.a Venemaaga korraldatavad projektid, kus programmivälise kolmanda riigina võib osaleda vaid Venemaa), ning
• ELi liikmesriikides ja programmiga liitunud kolmandates riikides asuvate organisatsioonide arv ei tohi olla suurem kui programmivälistes kolmandates riikides asuvate organisatsioonide arv.
• Sahara-taguse Aafrika puhul julgustatakse taotlejaid kaasama projektiettepanekusse osalejaid paljudest eri riikidest – sealhulgas vähim arenenud riikidest5  – ja/või partnereid, kellel on programmiga „Erasmus+“ vähem kogemusi.

Tegevuse elluviimise koht

Tegevus tuleb ellu viia osalevate organisatsioonide riikides.

Projekti kestus

Kõrghariduse ja noorte valdkonna virtuaalse vahetuse projektid kestavad 3 aastat.

Kellele esitada taotlus?

Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusametile (EACEA).

Konkursikutse tunnus: ERASMUS-EDU-2022-VIRT-EXCH

Millal esitada taotlus?

Taotlejad peavad esitama oma toetustaotluse hiljemalt 26. aprillil kell 17.00.00 (Brüsseli aja järgi).

Taotlevaid organisatsioone hinnatakse asjaomaste menetlusest kõrvalejätmise ja valikukriteeriumide põhjal. Lisateabe saamiseks tutvuge käesoleva juhendi C osaga.

Oodatav mõju

Eri projektide tegevuste ja väljundite eesmärk on tagada positiivne mõju seoses konkursikutse eesmärkidega; see mõju võib olenevalt projekti konkreetsetest asjaoludest erineda, kuid peaks olema tihedalt seotud virtuaalsete vahetuste õppimismõõtmega. Iga projektitaotlus peaks sisaldama teavet selle eeldatava mõju kohta. Taotlejatel on soovitatav projekti mõju kirjeldamisel prognoosida mõju osalevatele üksikisikutele ja organisatsioonidele, eeskätt õppimisest saadava väärtuse osas.

Hindamiskriteeriumid

Projekti asjakohasus (maksimaalne punktisumma: 30)

• Taotlus on asjakohane konkursikutsega hõlmatud valitud üld- ja erieesmärkide saavutamiseks. Projektiettepanek vastab konkursikutses loetletud nõuetele. Projektiettepanek sisaldab selget põhjendust. 
• Kokkusobivus: taotluse eri osad on sidusad ja kokkusobivad. Taotlus põhineb nõuetekohasel väljakutsete ja vajaduste analüüsil. Eesmärgid on realistlikud ning seotud osalevatele organisatsioonidele ning otsestele ja kaudsetele sihtrühmadele oluliste küsimustega. Esitatud on tõendid kavandatava virtuaalse vahetuse lähenemisviisi tulemuslikkuse kohta.
• Laiendamine: taotluses tõendatakse potentsiaali laiendada tava(sid) eri tasanditel (nt kohalikul, piirkondlikul, riigi, ELi tasandil) ning selle ülekantavust eri sektoritele. Laiendamine tagab tõenäoliselt mõju nii eri partnerorganisatsioonide kui ka süsteemi ja/või poliitika tasandil. Projektiettepaneku alusel on võimalik suurendada vastastikust usaldust ja edendada piiriülest koostööd.
• Euroopa lisaväärtus: taotlus tagab ELi lisaväärtuse selliste tulemuste kujul, mida ei ole võimalik saavutada üksnes riigi tasandil, ning tulemusi on võimalik üle kanda riikidele, kes projektis ei osale. Projekti tulemusi on võimalik arvesse võtta asjaomastes ELi poliitilistes kavades. 

Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 20)

• Strateegiline kava: taotluses on kindlaks määratud selge teostatavusanalüüsil põhinev strateegia ning tegevused, mis on vajalikud virtuaalse vahetuse tava(de) katsetamiseks, kohandamiseks ja/või laiendamiseks projektipartnerluse uues kontekstis.
• Vajadused: eri partnerite erinevad vajadused on kindlaks tehtud ja neid on nõuetekohaselt arvesse võetud. Nende erinevate vajadustega tegelemiseks on välja töötatud selge kontseptsioon ning ka pedagoogiline lähenemisviis aitab (pedagoogilised lähenemisviisid aitavad) neid erinevaid vajadusi rahuldada.
• Ülesehitus: tööprogramm on selge ja arusaadav ning hõlmab kõiki projektietappe. Iga väljundi jaoks on selgelt kindlaks määratud tulemusnäitajad ja kontrollimeetmed.
• Juhtimine: projektijuhtimiskava on mõistlik ning eri ülesannetele on eraldatud piisavalt ressursse. Paika on pandud tõhusad koostöö- ja otsustusprotsessid, mis on kõigile sidusrühmadele arusaadavad. Eelarvest nähtub kulutõhusus ning parim hinna-kvaliteedi suhe. Ülesanded, rollid ja rahalised vahendid on partnerite vahel jaotatud sidusal viisil. Finantsjuhtimiskord on selge ja asjakohane.
• Hindamine: konkreetsete meetmetega protsesside ja tulemuste jälgimiseks (st tulemusnäitajad ja kontrollimeetmed) tagatakse, et projekt viiakse ellu hea kvaliteediga. Projektis hinnatakse ja tunnustatakse õpiväljundeid. Olemas on selge kvaliteeditagamiskava, mis hõlmab piisaval määral ka projektijuhtimist. Seirestrateegia sisaldab tegevuskava riskide kindlakstegemiseks ja leevendamiseks. Need elemendid sisalduvad ja on lahti kirjutatud ka loogilises raamistikus (konkursikutse kohustuslik vorm).

Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 20)

• Koosseis: partnerlus on võimeline täiel määral saavutama projekti eesmärke. Konsortsiumis on olemas projektiga hõlmatud valdkondades vajaminevad oskused, eksperditeadmised ja kogemused. Partnerite vahel on tagatud nõuetekohane panuse- ja ajajaotus. Partnerluses on oskused ja pädevused vastastikku täiendavad.
• Pühendumus: iga osalev organisatsioon näitab üles täielikku pühendumust vastavalt oma suutlikkusele ja konkreetsele pädevusvaldkonnale.
• Koostöö: koostöökord on tasakaalustatud. Kavandatud on tõhusad mehhanismid, et tagada osalevate organisatsioonide, sidusrühmade ja muude asjaomaste isikute sujuv koordineerimine, otsustusprotsess ja teabevahetus.

Mõju - (maksimaalne punktisumma: 30)

• Tulemuste levitamine: teadlikkuse suurendamise, tulemuste levitamise ja teabevahetuse selge kava abil tagatakse, et projekti käigus jõutakse asjaomaste sihtrühmadeni ning ka peamiste sidusrühmade ja üldsuseni. See strateegia hõlmab kava, millega tehakse võimalikud väljatöötatavad materjalid avatud litsentside kaudu kättesaadavaks.
• Tulemuste kasutamine: taotluses on tõendatud, et virtuaalse vahetuse puhul valitud lähenemisviisi (-viise) on võimalik edukalt levitada ja/või laiendada ning et see tagab (need tagavad) laiema mõju ja aitab (aitavad) kaasa süsteemsetele muutustele. Projekti tulemuste kasutamise lähenemisviisi on selgelt kirjeldatud ning selleks kavandatavad meetmed on eeldatavalt tõhusad.
• Mõju: selgelt on kindlaks määratud prognoositav mõju, eeskätt mõju valitud sihtrühmadele, ning kehtestatud on meetmed selle mõju saavutamiseks ja hindamiseks. Enne iga virtuaalset vahetustegevust määratakse selgelt kindlaks õpiväljundid, neid hinnatakse pärast tegevust, edusammud dokumenteeritakse ja saavutusi tunnustatakse. Tegevuste tulemused on tõenäoliselt märkimisväärsed. Projekti väljunditega on võimalik soodustada pikaajalisi muutusi, täiustusi või arengut, millest on kasu asjaomastele sihtrühmadele ja süsteemi tasandil. Taotluses selgitatakse samuti, kuidas hinnatakse virtuaalse vahetuse käigus toimuvast õppimisest saadavat mõju (õpiväljundeid), et esitada (andmetel põhinevaid) teadlikke soovitusi selle kohta, kuidas täiustada virtuaalses vahetuses toimuvat õpetamist ja õppimist ka väljaspool projekti. Need elemendid sisalduvad ja on lahti kirjutatud ka loogilises raamistikus (konkursikutse kohustuslik vorm).
• Kestlikkus: taotlus sisaldab asjakohaseid meetmeid ja ressursse selle tagamiseks, et tulemused ja kasutegurid püsivad ka pärast projekti lõppu.

Rahastamist kaalutakse üksnes selliste projektiettepanekute puhul, mis koguvad vähemalt 60 punkti. Peale selle peavad need saavutama iga eespool nimetatud hindamiskriteeriumi puhul vähemalt poole maksimumpunktidest (st vähemalt 15 punkti kriteeriumides „Projekti asjakohasus“ ja „Mõju“ ning 10 punkti kriteeriumides „Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet“ ning „Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet“).

Võrdse punktisumma korral eelistatakse projekte, millel on kõrgeim punktisumma esmalt kriteeriumi „Projekti asjakohasus“ ja seejärel kriteeriumi „Mõju“ puhul.

Geograafilised eesmärgid

Seda meedet rahastatakse ELi välistegevuse rahastust. Ettenähtud eelarve on jagatud eri piirkondade vahel erineva suurusega eelarvepakettideks. Lisateave igas eelarvepaketis saadaolevate summade kohta avalikustatakse rahastus- ja hankeportaalis.

Sahara-tagune Aafrika: prioriteetsena käsitatakse vähim arenenud riike selles piirkonnas; erilist tähelepanu pööratakse ka rändeküsimustes prioriteetsetele riikidele;6  ühelegi riigile ei eraldata enam kui 8% selle piirkonna jaoks ette nähtud eelarvest.

Üldjuhul, kuid võttes arvesse riikide ja Euroopa õigusraamistikes kehtestatud piiranguid, tuleb tulemused teha kättesaadavaks avatud õppematerjalidena ning samuti asjaomastel kutsealastel, valdkondlikel või pädevate asutuste platvormidel. Projektitaotluses kirjeldatakse, kuidas loodavad andmed, materjalid, dokumendid ning audiovisuaalsed ja sotsiaalmeedia väljundid tehakse avatud litsentside kaudu vabalt kättesaadavaks, kuidas neid levitatakse ning tagatakse, et nendega ei kaasne mingeid ebaproportsionaalseid piiranguid.

Millised on rahastamiseeskirjad?

Selle meetme puhul kasutatakse kindlasummaliste maksete alusel rahastamise mudelit. Taotlejale tehtava kindlasummalise koondmakse summa määratakse iga toetuse puhul kindlaks vastavalt taotleja kavandatava meetme eelarveprognoosile. Toetust andev asutus võtab iga toetuse kindlasummalise makse kindlaksmääramisel arvesse projektiettepanekut, hindamise tulemust, rahastamismäärasid ning konkursikutses osutatud toetuse maksimumsummat.

ELi toetuse maksimumsumma projekti kohta on 500 000 eurot, kusjuures maksimuminvesteering iga osaleja kohta on 200 eurot (st projektis, millele eraldatakse 500 000 eurot, peab osalema vähemalt 2 500 inimest). Antav toetus võib olla taotletud summast väiksem.

Kuidas määratakse kindlaks projekti kindlasummaline makse?

Taotlejad peavad täitma taotlusvormis esitatud üksikasjaliku eelarvetabeli, võttes arvesse alljärgnevaid nõudeid. 

1. Eelarve peaks olema nii üksikasjalik kui toetusesaaja(d) vajalikuks peab (peavad) ning olema jaotatud ühtseteks tööpakettideks (nt eraldi tööpaketid projektijuhtimise, koolituse, ürituste korraldamise, õpirände ettevalmistamise ja elluviimise, teabevahetuse ja tulemuste levitamise ning kvaliteedi tagamise jaoks). 
2. Projektiettepanekus tuleb kirjeldada iga tööpaketi alla kuuluvaid tegevusi.
3. Taotlejad peavad ettepanekus märkima hinnangulised kulud iga tööpaketi kohta (ning iga tööpaketi puhul märkima, kui suure osa rahalistest vahenditest iga toetusesaaja ja seotud üksus saab).
4. Kirjeldatavad kulud võivad hõlmata personali-, reisi- ja elamiskulusid, töövahendite ja alltöövõtuga seotud kulusid ning ka muid (nt teabe levitamise, avaldamise või tõlkimisega seotud) kulusid.

Projektiettepanekuid hinnatakse sise- ja/või välisekspertide abiga tavapärase hindamismenetluse korras. Eksperdid hindavad projektiettepanekute kvaliteeti konkursikutses kindlaksmääratud nõuete alusel ning meetme oodatavat mõju, kvaliteeti ja tulemuslikkust arvesse võttes.

Pärast projektitaotluste hindamist määrab eelarvevahendite käsutaja hindamistulemuste alusel kindlaks kindlasummalise makse summa. Kindlasummalise makse summa võib moodustada kõige enam 95 % pärast hindamist kindlaks määratavast prognoositavast eelarvest.

Toetuse parameetrid (toetuse maksimumsumma, rahastamismäär, rahastamiskõlblike kulude kogusumma jne) kehtestatakse toetuslepingus. Rahalise toetuse andmine kolmandatele isikutele ei ole lubatud. Vabatahtlike ja VKEde kulude katmine on lubatud. Täpsem teave on esitatud käesoleva programmijuhendi C osa jaotises „Rahastamiskõlblikud otsesed kulud“. Projektitaotlus peab sisaldama Euroopa Komisjoni poolt või algatusel korraldatava kahe kohtumise (kuni kaks inimest taotluse kohta) kulusid aastas.

Projekti saavutuste hindamisel lähtutakse saavutatud väljunditest. Rahastamiskord peaks võimaldama keskenduda sisendite asemel pigem väljunditele ning lähtuda seeläbi mõõdetavate eesmärkide saavutamise kvaliteedist ja tasemest.

Täpsem teave on esitatud rahastus- ja hankeportaalis avaldatud toetuslepingu näidises.

• 1 Noorsootöötajad on isikud, kes on kas oma erialase või vabatahtliku tegevuse tõttu seotud mitteformaalse õppimisega ning kes toetavad noorte isiklikku, sotsiaalhariduslikku ja kutsealast arengut.
• 2 Pehmed oskused hõlmavad võimet kriitiliselt mõelda, uudishimulikkust ja loomingulisust, algatusvõimet, võimet lahendada probleeme ja teha koostööd, suhelda tõhusalt mitmekultuurilises ja valdkondadevahelises keskkonnas, kohanemisvõimet, võimet tulla toime pinge ja ebakindlusega. Need oskused kuuluvad võtmepädevuste hulka, mis on kindlaks määratud nõukogu soovituses võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (ELT C 189/1, 4.6.2018).
• 3  https://ec.europa.eu/info/law/law-topic/data-protection/eu-data-protection-rules_et.
• 4 St kõik avaliku või erasektori organisatsioonid, kes töötavad noortega või noorte heaks väljaspool formaalõpet. Sellised organisatsioonid võivad olla näiteks: mittetulundusühendus, ühendus, vabaühendus (sh Euroopa noorte valitsusväline organisatsioon); riiklik noortenõukogu; kohaliku, piirkonna või riigi tasandi avaliku sektori asutus; haridus- või teadusasutus; sihtasutus.
• 5 Vt OECD arenguabi komitee vähim arenenud riikide loend: DAC-List-ODA-Recipients-for-reporting-2021-flows.pdf (oecd.org).
• 6  Rändealase koostöö valdkonnas on olulisemad järgmised programmivälised kolmandad riigid: Burkina-Faso, Burundi, Côte d’Ivoire, Etioopia, Gambia, Guinea, Lõuna-Aafrika, Lõuna-Sudaan, Mali, Mauritaania, Nigeeria, Niger, Senegal ja Sudaan.