Kõrghariduse valdkonna suutlikkuse suurendamise meetmega toetatakse rahvusvahelisi koostööprojekte, mis põhinevad kõrghariduse valdkonnas tegutsevate organisatsioonide mitmepoolsel partnerlusel. Sellega suurendatakse kõrghariduse asjakohasust, parandatakse kõrghariduse kvaliteeti ja reageerimisvõimet ning edendatakse kõrghariduse ajakohastamist programmivälistes kolmandates riikides, et soodustada sotsiaal-majanduslikku taastumist, majanduskasvu ja õitsengut ning aidata neil riikidel toime tulla hiljutiste suundumustega, eeskätt majanduse üleilmastumise, ent ka inimarengu hiljutise raugemise, ebakindluse ning sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase ebavõrdsusega, mis on COVID-19 pandeemia tõttu süvenenud.

Oodatakse, et meetmega aidatakse saavutada Euroopa Komisjoni üldprioriteete:

roheline kokkulepe 

kõrgharidussüsteemid on keskse tähtsusega Euroopa rohelise kokkuleppe toetamisel ning võimaldavad esile kutsuda olulisi muutusi inimeste käitumisviisides ja arendada nende oskusi. Kõrghariduse valdkonna suutlikkuse suurendamise projektides tuleks arendada pädevust mitmesugustes kestlikkuse seisukohalt asjakohastes sektorites ning valdkondlike roheoskuste strateegiaid ja metoodikaid, samuti tulevikku suunatud õppekavasid, mis vastavad paremini üksikisikute vajadustele. Programmiga „Erasmus+“ toetatakse ka innovaatiliste tavade katsetamist, et valmistada õppijaid ja kõrghariduse pakkujaid ette ellu viima muutusi;

digipööre 

projektidega tuleks toetada digioskuste arendamist ja omaksvõtmist, et muuta digipööre võimalikult terviklikuks ja kaasavaks. Soodustada tuleks digitaalse kõrghariduse strateegiate väljatöötamist ja elluviimist. Digipöörde kindlustamiseks tuleks lõimida digitaliseerimine kõrgharidussüsteemidesse ja tugevdada digioskusi hõlmavaid programme. Tuleks pakkuda abi õpetajakoolituses ja veebipõhises õppes;

rändajate integreerimine 

projektidega tuleks edendada õpirännet ning eelkõige toetada kraadide ja kvalifikatsioonide tunnustamist erinevates piirkondades, et toetada ka piirkondadevahelist ühenduvust. Projektidega tuleks toetada rändajate ja põgenike integreerimist, andes neile juurdepääsu haridusele;

juhtimine, rahu, julgeolek ja inimareng 

kõrghariduse valdkonna suutlikkuse suurendamise projektidega on võimalik rajada alus, et tugevdada kodanikuaktiivsust ning arendada eriteadmisi sellistes valdkondades nagu demokraatia, inimõigused ja mitmepoolsus. Kõrghariduse valdkonna suutlikkuse suurendamise projektide abil on võimalik leida pikaajalisi lahendusi kõrghariduse nõrga valitsemistava probleemile;

kestlik majanduskasv ja töökohtade loomine 

haridust on vaja eluks ja tööks vajalike oskuste omandamiseks, nagu põhioskused, pehmed oskused (nt probleemilahendus-, suhtlusoskused) ning teadus-, tehnoloogia-, inseneeria-, kunsti- ja matemaatikaoskused (STEAM-oskused). Samuti suurendab haridus inimeste tööalast konkurentsivõimet ning on kestliku majanduskasvu eeltingimus.

Meetmega toetatakse ka ELi sisepoliitika välismõõdet haridusvaldkonnas. Meetme eesmärk on aidata kaasa edukale keskkonnahoidlikule ja kestlikule maailmamajanduse taastumisele programmivälistes kolmandates riikides, võttes arvesse kestliku arengu eesmärke ja Pariisi kokkulepet.

Kõrghariduse valdkonna suutlikkuse suurendamise projektide tegevustest ja väljunditest peab olema kasu rahastamiskõlblikele programmivälistele kolmandatele riikidele, nende kõrgkoolidele ja kõrgharidussüsteemidele.

Meetme eesmärgid

Konkreetsemalt on meetme eesmärk:

• parandada programmivälistes kolmandates riikides kõrghariduse kvaliteeti ning suurendada selle asjakohasust tööturu ja ühiskonna seisukohast;
• parandada programmiväliste kolmandate riikide kõrgkoolide üliõpilaste pädevust, oskuste taset ja tööalast konkurentsivõimet uute ja innovaatiliste õppekavade väljatöötamise abil;
• edendada programmiväliste kolmandate riikide kõrghariduses kaasavat haridust, võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, diskrimineerimisvastast võitlust ning kodanikupädevuse arendamist;
• parandada programmiväliste kolmandate riikide kõrgkoolides töötajatele ja üliõpilastele suunatud õppe- ja hindamismehhanisme, kvaliteedi tagamist, juhtimist, valitsemistava, kaasatust, innovatsiooni, teadmusbaasi, digi- ja ettevõtluspädevust ning ka rahvusvahelistumist;
• suurendada programmiväliste kolmandate riikide kõrgkoolide, kõrghariduse eest vastutavate asutuste ja pädevate asutuste suutlikkust kõrgharidussüsteemi ajakohastada, eeskätt seoses valitsemistava ja rahastamisega; selleks aidatakse kindlaks teha ja ellu viia reformiprotsesse ning teha nende üle järelevalvet;
• täiustada programmivälistes kolmandates riikides õpetajate koolitust ja täienduskoolitust, et parandada haridussüsteemi kvaliteeti pikaajalisemas perspektiivis;
• edendada asutuste koostööd, suutlikkuse suurendamist ja heade tavade vahetust;
• soodustada maailma eri piirkondade vahelist koostööd ühisalgatuste kaudu.

Meetme kogu tegevuses tagatakse võrdsed võimalused ja kaasamine, tugevdatakse süsteemi ning suurendatakse suutlikkust ja tööalast konkurentsivõimet. Sekkumismeetmed ei ole enam suunatud ainuüksi õpetamisprogrammide ajakohastamisele, vaid tähelepanu tuleks pöörata ka kõrghariduse laiemate majanduslike ja sotsiaalsete ökosüsteemide valitsemistavale, juhtimisele ja tugevdamisele. Eeskätt julgustatakse tegelema piirkondlike küsimustega, looma liite ja koalitsioone, katsetama uusi lähenemisviise ja viima ellu algatusi, mis põhinevad riikide isevastutusel. Meetme horisontaalsed eesmärgid on toetada Euroopa rohelise kokkuleppe elluviimist, suurendada IKT suutlikkust programmivälistes kolmandates riikides ning edendada üliõpilaste osalust kavandamis- ja õpiprotsessides. Seejuures tagatakse sidusus, koostoime ja vastastikune täiendavus muude asjaomaste Euroopa Liidu sekkumismeetmetega.

Oodatav mõju

• Ajakohastatud kõrgkoolid, mida iseloomustab nii teadmussiire kui ka majanduslik ja sotsiaalne lisaväärtus, mis tekib õppe- ja teadustegevuse tulemuste ülekandest kogukonnale / riigi tasandil;
• parem juurdepääs kõrgharidusele ja kõrghariduse parem kvaliteet, eeskätt vähemate võimalustega isikutele ning eri piirkondade vaeseimates riikides elavatele inimestele;
• äärepoolsetes piirkondades asuvate kõrgkoolide suurem osalus;
• valitsemistava, mis tagab tulemusliku ja tõhusa poliitikakujundamise ja rakendamise kõrghariduse valdkonnas;
• piirkondlik integratsioon ja võrreldavate kvaliteeditagamis- ja tunnustamisvahendite loomine, et soodustada akadeemilist koostööd ning üliõpilaste, töötajate ja teadlaste õpirännet;
• tugevam seos ja koostöö erasektoriga innovatsiooni ja ettevõtlikkuse edendamise kaudu;
• tööturu vajaduste arvessevõtmine akadeemilisel tasandil ja seeläbi üliõpilaste tööalase konkurentsivõime suurendamine;
• üliõpilaste suurem algatusvõime ja ettevõtlikkus;
• üliõpilaste ja töötajate suurem digipädevus;
• asutuste omandiõigus kõrghariduse valdkonna suutlikkuse suurendamise projektide tulemuste suhtes, mis tagab kestlikkuse;
• riikide isevastutus positiivsete ideede ja parima tava kõrghariduse valdkonnas üldkasutatavaks muutmisega;
• suurem suutlikkus ja professionaalsus, mis võimaldab töötada rahvusvahelisel tasandil: paremad juhtimisoskused ja rahvusvahelistumise strateegiad;
• rahvusvaheliste projektide kvaliteetsem ettevalmistamine ja elluviimine, seire ning järelmeetmed.

Tegevus

Kavandatav tegevus peab olema otseselt seotud eespool kirjeldatud eesmärkide, piirkondlike prioriteetvaldkondade ja tegevussuundade põhijoontega (vt allpool) ning tegevust tuleb üksikasjalikult kirjeldada kogu rakendusperioodi hõlmavas projektikirjelduses.

Selle meetme puhul peab projektitegevus olema suunatud sellele, et tugevdada ja toetada rahastamiskõlblikke programmiväliseid kolmandaid riike, nende kõrgkoole ning teisi kõrghariduse ja süsteemide valdkonnas tegutsevaid organisatsioone.

Rahastatavates projektides peab olema võimalik ühitada mitmesugustes vormides koostööd, vahetustegevust, teabevahetust ja muid tegevusi, mille kohta on esitatud näited käesoleva meetme alla kuuluva kolme tegevussuuna kirjelduses. Kavandatav tegevus peaks andma lisaväärtust ja aitama otseselt kaasa projekti tulemuste saavutamisele.

Geograafilised eesmärgid

Kõrghariduse valdkonna suutlikkuse suurendamise projekte saab rakendada järgmiselt:

• riigi tasandi projektid, st projektid, kus osalevad asutused ainult ühest rahastamiskõlblikust programmivälisest kolmandast riigist;
• mitut riiki hõlmavad (piirkondlikud) projektid ühes rahastamiskõlblikus piirkonnas;
• mitut riiki hõlmavad projektid, kuhu on kaasatud enam kui üks piirkond (piirkondadevahelised projektid) ning vähemalt üks riik igast rahastamiskõlblikust piirkonnast1 .

Iga piirkonna jaoks on kindlaks määratud eelarve ning lisateave kasutada olevate summade kohta on avaldatud rahastus- ja hankeportaalis:https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/portal/screen/home.

Erilist tähelepanu pööratakse sellele, et tagada võrdne ja sooliselt tasakaalustatud juurdepääs programmivälistes kolmandates riikides asuvatele kõrgkoolidele, eeskätt vähemate võimalustega isikute puhul. Samuti rakendatakse meetme raames kõigis piirkondades kaasavat lähenemisviisi, et suurendada vähim arenenud ja vaeseimate programmiväliste kolmandate riikide osalust.

Piirkondlikud prioriteetvaldkonnad

1. ja 2. tegevussuuna raames esitatavates projektitaotlustes tuleb arvestada eelnevalt kindlaks määratud piirkondlike prioriteetidega, mis on avaldatud rahastus- ja hankeportaalis: https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/portal/screen/home.

3. tegevussuuna raames esitatavates projektitaotlustes tuleb arvestada Ukrainaga seotud nõuetega, mis on avaldatud rahastus- ja hankeportaalis: https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/portal/screen/home.

Projektide tegevussuunad

Selleks et tegeleda programmivälistes kolmandates riikides lahendamist vajavate küsimustega, hõlmab kõrghariduse valdkonna suutlikkuse suurendamise meede kolme konkreetset tegevussuunda.

1. tegevussuund – parem juurdepääs koostöövõimalustele kõrghariduse valdkonnas

Selle tegevussuuna eesmärk on kaasata kõrghariduse valdkonna suutlikkuse suurendamise meetme elluviimisse vähemate kogemustega kõrgkoole ja väiksema tegevussuutlikkusega osalejaid, et soodustada uute tulijate juurdepääsu2 . Need partnerlused peaksid olema programmivälistes kolmandates riikides asuvatele väiksema tegevussuutlikkusega kõrgkoolidele ja organisatsioonidele esimeseks puutepunktiks, et jõuda vähemate võimalustega isikuteni ning laiendada neile suunatud teavitustegevust. Selle tegevussuuna alusel rahastatakse väikesemahulisi projekte, et programmiväliste kolmandate riikide kõrgkoolidel oleksid (sama riigi või piirkonna lõikes) võrdsed võimalused oma tegevust rahvusvahelistada. Projektides tuleks luua partnerlusi, et arendada koostööideid ning ühtlasi soodustada oskusteabe, kogemuste ja heade tavade edasiandmist, et seeläbi parandada suutlikkuse suurendamise võimaluste kättesaadavust, sotsiaalset kaasatust ja vähemate võimalustega üliõpilaste/töötajate juurdepääsu kvaliteetsetele kõrgharidusvõimalustele. Eeskätt keskendutakse nendes projektides alljärgnevale:

• kõrgkoolid vähim arenenud programmivälistes kolmandates riikides;
• programmiväliste kolmandate riikide äärepoolsetes piirkondades asuvad kõrgkoolid;
• uued tulijad või vähemate kogemustega kõrgkoolid ja teaduskonnad programmivälistest kolmandatest riikidest;
• vähemate võimalustega üliõpilased ja töötajad.

Tegevused

Kavandataval tegevusel ja projektitulemustel peab olema selge lisaväärtus sihtrühma kuuluvatele toetusesaajatele. Allpool on esitatud mittetäielik loetelu võimalikest tegevustest.

Tegevus, mille eesmärk on suurendada sihtrühma kuuluvate kõrgkoolide juhtimis-/haldussuutlikkust, näiteks:

• ülikooli valitsemistava reformimine ja ajakohastamine, sh eeskätt üliõpilastele osutatavate teenuste (juhendamine, nõustamine, tööalane nõustamine jms) täiustamine;
• rahvusvaheliste suhete büroode asutamine või tugevdamine ning rahvusvahelistumise strateegiate väljatöötamine;
• kõrgkoolides uute kvaliteeditagamise üksuste ja protsesside/strateegiate loomine või olemasolevate arendamine;
• kavandamis- ja hindamisüksuste moodustamine või nende suutlikkuse suurendamine;
• mehhanismide loomine teabevahetuseks rahvusvahelistes koostööprojektides ja projektide tulemuste levitamiseks;
• suutlikkuse suurendamine, et toetada üliõpilaste ja töötajate õpirännet.

Tegevus, mille eesmärk on tagada kvaliteetne ja asjakohane haridus, näiteks:

• moodulid või õppekavad, õppekavade tehniline või kutsealane suunitlus;
• selliste intensiivõppekavade loomine, mis toovad osalevate kõrgkoolide üliõpilased ja õppejõud kokku lühiajalisteks õppeperioodideks;
• kraadiõppe üliõpilaste ja akadeemiliste töötajate suutlikkuse suurendamine ning nende õpirände edendamine;
• koolituskursuste korraldamine kõrgkoolide akadeemilistele töötajatele;
• koostoime loomine ja sidemete tugevdamine ettevõtetega ning tööturul, hariduse, koolituse ja noorte valdkonnas tegutsevate avaliku või erasektori organisatsioonidega.

Tegevus, mille eesmärk on suurendada vähemate võimalustega üliõpilaste/töötajate juurdepääsuvõimalusi, näiteks:

• kaugõppe ja kaasava õppe meetmete ja võimaluste väljatöötamine, kasutades ebasoodsas olukorras olevate üliõpilaste puhul digitehnoloogiat ja e-õpet;
• digitehnoloogia ajakohastamine, et töötada välja konkreetsed teenused, mille eesmärk on tagada võrdsed ja õiglased õpivõimalused puuetega üliõpilastele;
• selliste algatuste edendamine, mille eesmärk on tagada positiivne diskrimineerimine naiste ja etniliste/usuvähemuste mõjuvõimu suurendamise abil;
• algatuste väljatöötamine, et käsitleda takistusi, mida ebasoodsas olukorras rühmad õpivõimalustele juurdepääsul kogevad, ning neid takistusi vähendada;
• kaasaaitamine sellele, et luua kaasav keskkond, kus edendatakse võrdseid võimalusi ja võrdõiguslikkust ning reageeritakse laiema kogukonna vajadustele.

2. tegevussuund – partnerlused kõrghariduse ümberkujundamiseks

Selle tegevussuuna projektides keskendutakse programmiväliste kolmandate riikide kõrgkoolide erineva arengutaseme probleemile ning nende eriomastele küsimustele, suurendatakse programmi mõju ning vajaduse korral täiendatakse muudest allikatest rahastamist. Projektidega võetakse kõrghariduses kasutusele uusi lähenemisviise ja viiakse ellu algatusi, mis põhinevad vastastikõppel, kogemuste vahetamisel ja heal taval ning tulevad kasuks nii kõrgkoolidele kui ka ühiskonnale laiemalt. Kõrghariduse ümberkujundamise partnerlused on keerukad ja innovaatilised suutlikkuse suurendamise projektid, mis hõlmavad kogemuste, pädevuse ja hea tava vahetamist mitmesuguste vastastikku seotud tegevuste abil, et tugevdada sihtrühma kuuluvate kõrgkoolide suutlikkust tegeleda 21. sajandi sõlmküsimustega, näiteks ränne, kliimamuutused, valitsemistava ja üleminek digimajandusele. Projektide tulemused peaksid tagama sihtrühma kuuluvatele kõrgkoolidele märkimisväärse pikaajalise mõju, mis püsib ka pärast projektide lõppu ning tuleb kasuks kogu ühiskonnale.

Eeskätt ühitatakse nendes projektides alljärgnevaid elemente, et toetada programmiväliste kolmandate riikide kõrgkoole.

• Innovatsioon kõrghariduses, et suurendada selle asjakohasust tööturul ja ühiskonnas. Oodatakse, et kavandatavate projektidega aidatakse suurendada kõrgkoolides pakutavate võimaluste vastavust tööandjate vajadustele ning pakutakse välja lõimitud lahendusi, et suurendada üliõpilaste tööalast konkurentsivõimet. Selleks on võimalik võtta terviklikke sekkumismeetmeid, sealhulgas: 
  • töötada välja innovaatilisi õppekavasid ja lisada innovaatilisi elemente olemasolevatesse õppekavadesse;
  • rakendada innovaatilisi õpi- ja õpetamismeetodeid (nt õppijakeskne ja probleemipõhine õpetamine ja õpe);
  • teha aktiivselt koostööd ettevõtete ja teadusringkonnaga, korraldada täiendusõppeprogramme ja -tegevust koos ettevõtetega ja ettevõtetes;
  • tugevdada programmiväliste kolmandate riikide suutlikkust teha tulemuslikku võrgustikutööd teadusuuringute ning teadusliku ja tehnoloogilise innovatsiooni vallas.
• Reformide edendamine kõrgkoolides, et nendest kujuneksid programmivälistes kolmandates riikides majandus- ja sotsiaalarengu tõukejõud. Projektidega tuleks aidata kõrgkoolidel välja töötada ja ellu viia institutsioonilisi reforme, et edendada kõrgkoolides demokraatiat, kaasavust ja võrdseid võimalusi ning tagada, et kõrgkoolid osaleksid täiel määral kodanikuühiskonnas. Institutsiooniliste reformide alla kuuluvad uued valitsemis- ja juhtimissüsteemid ning -struktuurid, valmidus digioskuste seisukohast, tänapäevased ülikoolides osutatavad teenused, kvaliteedi kindlustamine ning vahendid ja meetodid akadeemiliste, tehniliste ja haldustöötajate tegevuse kutseliseks muutmiseks ja kutsealaseks arenguks. Selle tegevussuuna edukal elluviimisel on keskse tähtsusega ettevõtlusvaimu ning pädevuste ja oskuste arendamine kõrgkoolides. Valdkonnaüleste oskuste omandamise, ettevõtlushariduse ja ettevõtlusoskuste praktilise rakendamise abil saavad kõrgkoolid suunata oma teadmised ja ressursid kogukonna hüvanguks kohalikul/riigi/piirkondlikul tasandil.

Tegevus

Kavandataval tegevusel ja projektitulemustel peab olema selge lisaväärtus sihtrühma kuuluvatele toetusesaajatele. Allpool on esitatud mittetäielik loetelu võimalikest tegevustest.

• Selliste õppekavade väljatöötamine, katsetamine ja kohandamine, mis on sisu (võtmepädevused ja valdkonnaülesed oskused (ettevõtlikkus, probleemilahendus, keskkonnahoidlik tegevus jms], ülesehituse (moodul-, ühisõppekavad jms) ja õpetamis-/õpimeetodite (sh avatud ja paindlik õpe, virtuaalne õpiränne, avatud õppematerjalid, põimõpe, laialt avatud e-õpe (MOOCid) jne) poolest uuenduslikud;
• uute õpimeetodite ning õppevahendite ja -materjalide (nt uued mitut eriala hõlmavad õppekavad, õppijakeskne ja probleemipõhine õpetamine ja õpe) väljatöötamine, katsetamine ja kasutusele võtmine üliõpilaste õppepraktika kaudu;
• Bologna protsessil põhinevad reformid (kolmeastmeline kõrgharidussüsteem, läbipaistvusvahendid, näiteks ainepunktisüsteemid ja akadeemilised õiendid, kvaliteeditagamine, hindamine, riiklikud/piirkondlikud kvalifikatsiooniraamistikud, varasemate õpingute ja mitteformaalse õppimise tunnustamine) asutuse tasandil;
• õppekavasse täielikult lõimitud ning tunnustatavate ja ainepunktides arvestatavate praktikakavade ning õppepraktika ja juhtumiõppe võimaluste rakendamine ettevõtetes ja tööstuses;
• kihtkursuste süsteemide kasutuselevõtt, kus koondatakse kolmanda taseme õpingud kutsekeskharidusega (teise taseme hariduse ülemine aste), et suurendada kõrgkooli lõpetanute tööalast konkurentsivõimet;
• keerulistele küsimustele lahenduste väljatöötamine, toote- ja protsessiinnovatsioon (üliõpilaste, õppejõudude ja praktikute koostöös);
• lahenduste väljatöötamine ja katsetamine, et vastata tungivatele sotsiaalsetele vajadustele, mis mõjutavad ennekõike haavatavaid elanikkonnarühmi ja millele turg lahendusi ei paku; tegelemine keerukate ühiskondlike küsimustega ning muutustega hoiakutes ja väärtustes, strateegiates ja poliitikasuundades, organisatsioonilistes struktuurides ja protsessides ning rakendussüsteemides ja -teenustes;
• tegevus, millega toetatakse innovatsiooni, tehnoloogiasiirde ja idufirmade keskuste ja inkubaatorite loomist ning hariduse, teaduse ja innovatsiooni lõimimist asutuse/piirkondlikul/riigi tasandil;
• täienduskoolituse programmide ja tegevuste väljatöötamine ja katsetamine ettevõtetes ja koostöös ettevõtetega;
• partnerlused innovaatiliste meetmete katsetamiseks ja kontrollimiseks; üliõpilaste, teadlaste, õppejõudude ja ettevõtete töötajate piiratud kestusega vahetused; ettevõtete töötajate motiveerimine, et kaasata neid õpetamisse ja teadustegevusse;
• valitsemis- ja juhtimissüsteemide ning -struktuuride reform asutuse tasandil (sh kvaliteedi kindlustamise meetodid ja -süsteemid, finantsjuhtimine ja kõrgkooli autonoomia, rahvusvahelised suhted, üliõpilastele osutatavad teenused ja nõustamine, kutsenõustamine, akadeemilised ja teaduskolleegiumid jms);
• kõrgkoolide rahvusvahelistumise strateegiate ja vahendite (õppekavade rahvusvaheline avatus, asutustevahelise õpirände kavad) väljatöötamine ning nende suutlikkuse suurendamine tulemuslikuks võrgustikutööks teadusuuringute ning teadusliku ja tehnoloogilise innovatsiooni valdkonnas;
• lahenduste väljatöötamine ja katsetamine, et vastata tungivatele sotsiaalsetele vajadustele, mis mõjutavad ennekõike haavatavaid elanikkonnarühmi ja millele turg lahendusi ei paku; tegelemine keerukate ühiskondlike küsimustega ning muutustega hoiakutes ja väärtustes, strateegiates ja poliitikasuundades, organisatsioonilistes struktuurides ja protsessides ning rakendussüsteemides ja -teenustes;
• keerulistele küsimustele lahenduste väljatöötamine, toote- ja protsessiinnovatsioon (üliõpilaste, õppejõudude ja praktikute koostöös);
• akadeemiliste ja haldustöötajate oskuste täiendamise, atesteerimise/hindamise, nende tegevuse kutseliseks muutmise ja kutsealase arengu ning õpetajate põhi- ja täienduskoolituse vahendite ja meetodite väljatöötamine, kohandamine ja kasutuselevõtt.

3. tegevussuund – struktuurireformide projektid

Selle tegevussuuna projektide abil toetatakse programmivälistes kolmandates riikides jõupingutusi, et kujundada välja ühtsed ja kestlikud kõrgharidussüsteemid, mis vastavad riikide sotsiaal-majanduslikele vajadustele ning soodustavad laiemalt teadmistepõhise majanduse rajamist. Tegevussuund hõlmab ka edukate tulemuste üldkasutatavaks muutmist ja laiendamist, samuti koostoimet selles valdkonnas kahepoolsete tugiprogrammide raames juba antava ja planeeritava toetusega. Struktuurireformide projektides tegeletakse rahastamiskõlblike programmiväliste kolmandate riikide vajadustega, et toetada kestlikku süsteemset ja struktuurilist arengut ning innovatsiooni kõrgharidussektori tasandil. Täpsemalt aidatakse projektidega nendes riikides välja kujundada ühtseid ja kestlikke kõrgharidussüsteeme, mis vastavad sotsiaal-majanduslikele vajadustele ning aitavad lõppkokkuvõttes saavutada teadmistepõhise majanduse. Projektidesse kaasatakse programmiväliste kolmandate riikide pädevaid asutusi (eelkõige haridusministeeriumid), kõrgkoole, teadusasutusi ning muid asjaomaseid asutusi/organeid ja sidusrühmi ning nende eesmärk on eelkõige:

• edendada koostööd ja vastastikust õppimist ELi liikmesriikide või programmiga liitunud kolmandate riikide ja rahastamiskõlblike programmiväliste kolmandate riikide kõrgeima tasandi ametiasutuste seas ja nende vahel, et soodustada kõrgharidussektori süsteemset arendamist ja innovatsiooni;
• edendada kaasavaid kõrgharidussüsteeme, mis suudavad pakkuda erineva taustaga üliõpilastele õigeid tingimusi, et õppida ja saavutada edu; seepärast tuleks erilist tähelepanu pöörata vähemate võimalustega isikutele;
• suurendada programmiväliste kolmandate riikide kõrgkoolide, kõrghariduse eest vastutavate asutuste ja pädevate asutuste (eelkõige ministeeriumid) suutlikkust, kaasates neid kõrgharidussüsteemide ajakohastamiseks (eeskätt valitsemistava ja rahastamise seisukohast) vajalike reformiprotsesside kindlaksmääramisse, elluviimisse ja järelevalvesse;
• teha kindlaks koostoime programmivälises kolmandas riigis (programmivälistes kolmandates riikides) programmiga „Erasmus+“ hõlmatud valdkondades käimasolevate ELi algatustega.

Digiõppekeskkonna tugevdamine Ukraina jaoks

Selle 3. tegevussuuna raames toetatakse ka struktuurireformi projekti, mille eesmärk on luua avatud digiõppekeskkond, et pakkuda kvaliteetset kõrgharidust Ukraina kõrgkoolides immatrikuleeritud üliõpilastele, eelkõige neile, kes on Ukrainast põgenenud või kes on riigisisesed põgenikud, ning haridusvõimalusi laiale Ukraina kogukonnale välismaal, tuginedes Ukraina ja teiste Euroopa ülikoolide koostööle. Selline digikeskkond toetaks ka akadeemiliste töötajate vahetust ja koostööd nendega.

Selle projekti oodatav siht on:

• toetada Ukraina ülikoolide hästi toimiva digiõppekeskkonna arengut, tagades seeläbi nende tegevuse jätkumise ja tulemuslikkuse nii konflikti ajal kui ka pärast konflikti lõppemist;
• toetada õpetamis- ja õppemeetodite digitaliseerimist ning veebipõhiseks ja kaasavaks õppeks vajaliku taristu pakkumist, mis on kooskõlas ka digiõppe tegevuskava (2021–2027) üldeesmärkidega.

Täpsemalt antakse selle projekti kaudu Ukraina kõrgkoolide võrgustikule võimalus luua ühine mitut kõrgkooli hõlmav veebiplatvorm, mis ühendaks omavahel ka olemasolevad digiõppeplatvormid. Ühisplatvormi loomist ja tööd võivad toetada ka Euroopa haridusasutused, kellel on kaugõppe ja veebipõhise õppe valdkonnas kogemusi.

Sellele platvormile koondataks digitaalsed veebikursused ja muu asjakohane sisu, mida Ukraina ülikoolides õpetati enne sõda ja mida on vastavalt projekti kvaliteedistandarditele ajakohastatud. Platvorm võiks võimaldada ka kursuste haldamist, registreerimist, üliõpilaste autentimist, õppematerjalide hoiustamist, veebipõhiseid eksameid ja hindamist jmt. Platvormi peamised sihtmärgid oleksid need kõrgkoolid, mis on pöördumatult või osaliselt kaotanud oma taristu, kuna nende akadeemilised töötajad ja üliõpilased on põgenenud teistesse Ukraina piirkondadesse või välismaale; platvorm võib aga toetada ka teisi Ukraina kõrgkoole ja nende üliõpilasi.

Projekti käigus antakse Ukraina partneritele võimalus viia ellu järgmisi tegevusi (loetelu on soovituslik):

• kõrgkoolidevaheliste eeskirjade ja mehhanismide kavandamise ülikoolikursuste ja -materjalide väljatöötamiseks;
• digiõppe sisu ja kursuste kavandamine ja pakkumine ning veebiplatvormi kaudu nende kättesaadavaks tegemine kõikidele Ukraina kõrgkoolidele;
• koolitustegevuse korraldamine akadeemilistele töötajatele, kes pakuvad platvormi kaudu veebipõhist ja kaugõpet;
• menetluste väljatöötamine õpitulemuste ja EAP-de tunnustamiseks, eelkõige ülikoolikursuste puhul;
• ühiste kvaliteedi tagamise mehhanismide väljatöötamine;
• mis tahes kvaliteetne tegevus, mis tagab keerulistest tingimustest hoolimata Ukraina kõrgharidussüsteemi jätkuvuse.

Keskpikas perspektiivis võiks platvorm olla aluseks avatud ülikooli rajamisele Ukrainas, mis koondaks olemasolevate ülikoolide pakutavad digikursused ning võimaldaks lisaks välja töötada ka uusi programme, sealhulgas uusi veebikursuseid ja asjakohaseid õppematerjale.

Lisateave ja nõuded avaldatakse rahastus- ja hankeportaalis: https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/portal/screen/home.

Tegevus

Projektides tuleks kavandada tegevus, millega tagatakse selge lisaväärtus kõrgharidussüsteemile tervikuna ning vahetu mõju sihtrühma kuuluvatele toetusesaajatele. Selle tegevusega tuleks kaasa aidata kõrghariduspoliitika reformidele, et vastata ühiskondlikele ja tööturu vajadustele.

Allpool on esitatud mittetäielik loetelu võimalikest tegevustest.

• Riikide isevastutuse soodustamine positiivse ja parima tava riigi ja/või piirkondlikul tasandil kõrghariduse valdkonnas katsetamise ja üldkasutatavaks muutmisega, et
  • suurendada kõrgkooli lõpetanute tööalast konkurentsivõimet;
  • parandada vähemate võimalustega isikute juurdepääsu kõrgharidusele;
  • tugevdada hariduse, teadustegevuse ja innovatsiooni sidemeid.
• Tulemusliku ja tõhusa poliitikakujundamise toetamine kõrghariduse valdkonnas ning muude kõrghariduse valdkonna sidusrühmade kaasamine sellesse; seeläbi
  • soodustatakse muude vastutavate ametiasutuste osalemist, et suurendada kõrgharidussektori asjakohasust ja selle mõju kogu ühiskonnale;
  • võimaldatakse üliõpilaste aktiivset osalust kõrgharidussüsteemi valitsemisel ja reformimisel;
  • kaasatakse muudes asjaomastes valdkondades, näiteks kutseõppe ja noorte valdkonnas tegutsevaid ühendusi;
  • tugevdatakse kõrghariduse rahvusvahelist mõõdet ELi liikmesriikide või programmiga liitunud kolmandate riikide ja programmiväliste kolmandate riikide kõrgetasemeliste asutuste koostöö kaudu; eeskätt töötatakse välja ja rakendatakse süsteeme, millega hõlbustatakse üliõpilaste ja akadeemiliste töötajate õpirännet, näiteks luuakse piirkondlik ainepunktisüsteem või toetatakse riiklike kvalifikatsiooniraamistike väljatöötamist;
  • määratakse kindlaks riiklik/piirkondlik kvaliteedi tagamise raamistik.
• Tegevus, millega toetatakse piirkondlikku akadeemilist koostööd ja edendatakse programmiväliste kolmandate riikide vabatahtlikku lähenemist kõrghariduse valdkonna piirkondlikule ühisstrateegiale, millega
  • määratakse kindlaks piirkondliku kõrgharidusruumi loomise etapid;
  • soodustatakse riiklikku ja piiriülest tunnustamist;
  • kõrvaldatakse õppimist takistavad tegurid, parandades juurdepääsu kvaliteetsele ja innovatsioonil põhinevale haridusele ning hõlbustades õpetajate, õppijate ja töötajate riikidevahelist liikumist.
• Rahastamismehhanismide kasutuselevõtu soodustamine, et
  • suurendada vähemate võimalustega isikute osalust kõrghariduses;
  • vähendada digilõhet asutuse ja üksikisiku tasandil.
• Õpetajakutse atraktiivsemaks muutmine näiteks selliste meetmete abil, millega
  • edendatakse karjääriarengut toetavaid algatusi;
  • edendatakse stiimulite loomisega nende osalust kõrghariduse rahvusvahelistamisel.

Projektides julgustatakse osalema vastavates mõjutatud valdkondades (nt tööturg, noorsootöö, rahandus, sotsiaalküsimused, siseasjad, õigusküsimused, tervis jne) vastutavaid pädevaid asutusi ning ka ELi liikmesriikide või programmiga liitunud kolmandate riikide ametiasutusi.

Eelkõige julgustatakse käesoleva tegevussuuna raames taotlust esitama programmiväliste kolmandate riikide kõrgkoole.

Digiõppekeskkonna tugevdamine Ukraina jaoks

Selle algatuse puhul oodatakse eelkõige, et Ukraina kõrgkoolide võrgustik loob kaugõppes kogenud Euroopa kõrgkoolide toel veebiplatvormi, millele koondatakse digitaalsed veebikursused ja muu asjakohane sisu, mida Ukraina ülikoolides õpetati enne sõda ja mida on vastavalt projekti kvaliteedistandarditele ajakohastatud (esimene etapp) ja või mis on spetsiaalselt avatud (virtuaalse) Ukraina ülikooli raames/jaoks välja töötatud (teine etapp). Eesmärk peaks olema, et platvormil pakutavaid kursusi viivad läbi Ukraina ülikoolid ning seetõttu õpiksid ja lõpetaksid üliõpilased samamoodi nagu ülikoolis kohapeal õppivad üliõpilased.

Projekti käigus peaksid kõrgkoolid tegema järgmist: kavandama kõrgkoolidevahelised eeskirjad ja mehhanismid ülikoolikursuste ja -materjalide väljatöötamiseks ning kursuste pakkumiseks, õpetamiseks ja neil õppimiseks, ning need eeskirjad ja mehhanismid peavad olema veebiplatvormi kaudu kättesaadavad kõikidele Ukraina kõrgkoolidele; töötama välja menetlused õpitulemuste ja EAP-de tunnustamiseks, eelkõige ülikoolikursuste puhul; töötama välja ühised kvaliteedi tagamise mehhanismid, sealhulgas avatud virtuaalse Ukraina ülikooli kursuste ja materjalide enesehindamise raamistiku. Projektiga toetatakse uue digiõppe sisu ja kursuste loomist.

Platvormile lisatakse kaugõppealased koolitused Ukraina õppejõududele.

Eeldatakse, et esimeses etapis toetab platvorm peamiselt kõrgkoole, mis on pöördumatult või osaliselt kaotanud oma taristu, kuna nende akadeemilised töötajad ja üliõpilased on põgenenud Ukraina teistesse piirkondadesse või välismaale, ning teisi Ukraina kõrgkoole ja üliõpilasi.

Platvorm muudab Ukraina kõrgkoolide väljatöötatud digiõppetooted nähtavaks ning annab neile juurdepääsu laiemale üldsusele nii Ukrainas kui ka kogu maailmas.

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Kes võib esitada taotluse?

Selle meetme puhul rahastamiskõlblikud programmivälised kolmandad riigid:

kõik 1., 2., 3., 5., 6., 7., 8., 9., 10. ja 11. piirkonda kuuluvad programmivälised kolmandad riigid (vt käesoleva juhendi A osa jaotis „Rahastamiskõlblikud riigid“)3 .

Erand: selle meetme raames ei ole rahastamiskõlblikud Valgevenest (2. piirkond) ja Venemaa Föderatsioonist (4. piirkond) pärit organisatsioonid.

1. ja 2. tegevussuund

Taotlejad (koordinaator ja täispartnerid) peavad olema juriidilised isikud:

• kõrgkoolid või kõrgkoolide organisatsioonid4 ;
• mis on asutatud ELi liikmesriigis, programmiga liitunud kolmandas riigis5 või rahastamiskõlblikus programmivälises kolmandas riigis.

3. tegevussuund

Digiõppekeskkonna tugevdamine Ukraina jaoks

Projektitaotluse peab esitama konsortsium (koordinaator ja partnerid), mis vastab järgmistele tingimustele.

Geograafiline ulatus:

• Ukraina territoorium (nagu seda on tunnustatud rahvusvahelises õiguses);
• vähemalt üks ELi liikmesriik või programmiga liitunud kolmas riik.

Institutsiooniline ulatus:

• vähemalt üks kõrgkool igast osalevast riigist;
• Ukrainas kõrghariduse eest vastutav riiklik pädev asutus (nt ministeerium).

Muud struktuurireformide projektid

Taotlejad (koordinaator ja täispartnerid) peavad olema juriidilised isikud:

• kõrgkoolid, kõrgkoolide organisatsioonid või tunnustatud riiklikud või rahvusvahelised rektorite, õpetajate või üliõpilaste organisatsioonid;
• mis on asutatud ELi liikmesriigis, programmiga liitunud kolmandas riigis või rahastamiskõlblikus programmivälises kolmandas riigis;
• selle tegevussuuna raames ei ole rahastamiskõlblikud Süüriast pärit organisatsioonid.

ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis asuval kõrgkoolil peab olema kehtiv Erasmuse kõrgharidusharta.

Rahastamiskõlblikes programmivälistes kolmandates riikides asutatud kõrgkoolid, mida pädevad asutused on sellisena tunnustanud, ning nende seotud üksused (kui neid on) peavad pakkuma täielikke õppekavasid, mille täitmisel antakse kõrghariduskraadid ja kolmanda taseme haridust6 tõendavad tunnustatud diplomid.

Mis tahes ELi liikmesriigis, programmiga liitunud kolmandas riigis või rahastamiskõlblikus programmivälises kolmandas riigis asuvad tööturul või hariduse, koolituse ja noorte valdkonnas tegutsevad ühendused ning avaliku või erasektori organisatsioonid (koos seotud üksustega, kui neid on) võivad samuti osaleda, kuid mitte koordinaatorina.

Konsortsiumi koosseis

1. ja 2. tegevussuund

Projektitaotluse peab esitama konsortsium (koordinaator ja partnerid), mis vastab järgmistele tingimustele.

Geograafiline ulatus:

• vähemalt kaks ELi liikmesriiki või programmiga liitunud kolmandat riiki;
• vähemalt üks rahastamiskõlblik programmiväline kolmas riik;
• vähemalt kaks rahastamiskõlblikku programmivälist kolmandat riiki 1, 10. ja 11. piirkonnast;
• vähemalt üks programmiväline kolmas riik 10. piirkonnast ja teine 11. piirkonnast mõlemat piirkonda hõlmavate projektide puhul7 .

Institutsiooniline ulatus:

• vähemalt üks kõrgkool igast osalevast ELi liikmesriigist või programmiga liitunud kolmandast riigist;
• vähemalt kaks kõrgkooli igast osalevast programmivälisest kolmandast riigist.

Institutsiooniline ulatus kehtib kõigi konsortsiumis osalevate riikide puhul.

Programmivälistest kolmandatest riikidest pärit taotlejate arv peab olema võrdne ELi liikmesriikidest ja programmiga liitunud kolmandatest riikidest pärit taotlejate arvuga või suurem.

Erand:

nende programmiväliste kolmandate riikide puhul, kus on alla viie kõrgkooli kogu riigi kohta või kus üks asutus hõlmab enam kui 50% kogu riigi üliõpilaskonnast, võetakse vastu taotlused, mis hõlmavad vaid üht kõrgkooli nendest riikidest.

3. tegevussuund

Projektitaotluse peab esitama konsortsium (koordinaator ja partnerid), mis vastab järgmistele tingimustele.

Geograafiline ulatus:

• vähemalt kaks ELi liikmesriiki või programmiga liitunud kolmandat riiki;
• vähemalt üks rahastamiskõlblik programmiväline kolmas riik.

Institutsiooniline ulatus:

• vähemalt üks kõrgkool igast osalevast ELi liikmesriigist või programmiga liitunud kolmandast riigist;
• vähemalt kaks kõrgkooli igast osalevast programmivälisest kolmandast riigist
• kõrghariduse eest vastutav riiklik pädev asutus (nt ministeerium) igast rahastamiskõlblikust programmivälisest kolmandast riigist.

Institutsiooniline ulatus kehtib kõigi konsortsiumis osalevate riikide puhul.

Programmivälistest kolmandatest riikidest pärit taotlejate arv peab olema võrdne ELi liikmesriikidest ja programmiga liitunud kolmandatest riikidest pärit taotlejate arvuga või suurem.

Erand:

nende programmiväliste kolmandate riikide puhul, kus on alla viie kõrgkooli kogu riigi kohta või kus üks asutus hõlmab enam kui 50% kogu riigi üliõpilaskonnast, võetakse vastu ka taotlused, mis hõlmavad vaid üht kõrgkooli nendest riikidest.

Tegevuse elluviimise koht

Tegevused tuleks ellu viia projektis osalevates riikides.

Projekti kestus

1. ja 2. tegevussuund

Projektid peaksid tavaliselt kestma 24 või 36 kuud (pikendamine on võimalik, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud ja tehakse muudatuse kaudu).

3. tegevussuund

Projektid peaksid tavaliselt kestma 36 või 48 kuud (pikendamine on võimalik, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud ja tehakse muudatuse kaudu).

Kellele esitada taotlus?

Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusametile (EACEA).

1. tegevussuund

Konkursikutse tunnus: ERASMUS-EDU-2023-CBHE

Tegevussuuna tunnus: ERASMUS-EDU-2023-CBHE-STRAND-1

2. tegevussuund

Konkursikutse tunnus: ERASMUS-EDU-2023-CBHE

Tegevussuuna tunnus: ERASMUS-EDU-2023-CBHE-STRAND-2

3. tegevussuund

Konkursikutse tunnus: ERASMUS-EDU-2023-CBHE

Tegevussuuna tunnus: ERASMUS-EDU-2023-CBHE-STRAND-3

Millal esitada taotlus?

Taotlejad peavad oma toetustaotluse esitama hiljemalt 16. veebruaril kell 17.00.00 (Brüsseli aja järgi).

Hindamiskriteeriumid

Projekte hinnatakse kahes etapis alljärgnevalt kirjeldatud kriteeriumide alusel.

1. etapp

Projekti asjakohasus - (maksimaalne punktisumma: 30)

• Üldeesmärk: projektitaotlus on kõrghariduse valdkonna suutlikkuse suurendamise meetme eesmärke ja tegevust ning tegevussuuna erisusi silmas pidades asjakohane. Selles võetakse piisaval määral arvesse ühe või mitme sihtriigi või -piirkonna, sihtrühmade ning vahendite lõplike saajate vajadusi ja piiranguid vastaval ajal. Arvesse võetakse asjaomaste vähemate võimalustega osalejate vajadusi (kui see on asjakohane). Projektitaotluses käsitletakse ELi üldprioriteete.
• Eesmärgid: eesmärgid põhinevad põhjalikul vajaduste analüüsil. Need on selgelt kindlaks määratud, konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad, realistlikud ja tähtajalised. Need on seotud küsimustega, mis on olulised osalevatele organisatsioonidele (kooskõlas sihtrühma kuuluvate kõrgkoolide ajakohastamise, arendamise ja rahvusvahelistumise strateegiaga) ning rahastamiskõlblike programmiväliste kolmandate riikide kõrghariduse arendamise strateegiate seisukohast.
• Seos ELi poliitika ja algatustega: kui see on asjakohane, võetakse projektitaotluses arvesse ja suurendatakse vastastikust täiendavust/koostoimet muude ELi rahastatavate sekkumismeetmete ja muude üksustega (rahastajad, avaliku ja erasektori asutused).
• ELi lisaväärtus: projektitaotluses on näidatud, et sarnaseid tulemusi ei ole võimalik saavutada ELi liimesriikide või programmiga liitunud kolmandate riikide kõrgkoolide koostööta ja liidu rahaliste vahenditeta.

Eeskätt 1. tegevussuuna puhul:

• projektitaotluses käsitletakse selgelt sihtpiirkonna (-piirkondade) puhul eelnevalt kindlaks määratud piirkondlikke prioriteete.

Eeskätt 2. tegevussuuna puhul:

• projektitaotluses keskendutakse kindlakstehtud sekkumisvaldkonnas uuenduslikele ja tipptasemel meetoditele ja tehnikatele;
• projektitaotluses käsitletakse selgelt sihtpiirkonna (-piirkondade) puhul eelnevalt kindlaks määratud piirkondlikke prioriteete.

Eeskätt 3. tegevussuuna puhul:

• projektitaotluses keskendutakse kõrgharidussüsteemi(de) reformidele ja ajakohastamisele kooskõlas sihtrühma kuuluvate programmiväliste kolmandate riikide arengustrateegiatega.

Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet - (maksimaalne punktisumma: 30)

• Sidusus: projekti üldise ülesehitusega on tagatud projekti eesmärkide, metoodika, tegevuse ja kavandatud eelarve kooskõla. Projektitaotlus sisaldab ühtset ja laiaulatuslikku valikut sobivatest tegevustest, mis võimaldavad täita kindlakstehtud vajadusi ja saavutada oodatavaid tulemusi.
• Metoodika: sekkumisloogika on hea kvaliteediga, kavandatud väljundid ja tulemused on sidusad ja teostatavad ning selgelt on kindlaks tehtud põhieeldused ja -riskid. Loogiline raamistik (st objektiivselt kontrollitavate näitajate valik, andmete kättesaadavus, lähteandmed, sihtväärtused jms) vastab ülesehituselt ja sisult nõuetele.
• Töökava: töökava kvaliteet ja tulemuslikkus, sh ulatus, mil määral vastavad tööpakettidele ettenähtud ressursid asjaomastele eesmärkidele ja oodatavatele tulemustele. Ressursid on piisavad oodatavate tulemuste saavutamiseks ning töökava on realistlik ja hõlmab põhjalikult kindlaks määratud tegevust, tähtaegasid, tulemusi ja vahe-eesmärke.
• Eelarve: projektitaotlus on kulutõhus ning ette on nähtud projekti edukaks elluviimiseks vajalikud rahalised vahendid.
• Kvaliteedikontroll: kontrollimeetmete (pidev kvaliteedi hindamine, vastastikune eksperdihinnang, võrdlusanalüüsid, leevendusmeetmed jne) ja kvaliteedinäitajatega on tagatud projekti elluviimise hea kvaliteet.
• Keskkonnasäästlikkus: projekti kavandamisel on silmas peetud keskkonnahoidlikkust ning projekti eri etappides on rakendatud keskkonnasäästlikke tavasid (nt keskkonnasäästlik reisimine).

Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet - (maksimaalne punktisumma: 20)

• Juhtimine: projektitaotluses on ette nähtud põhjalik juhtimiskord; Tähtajad, juhtimisstruktuurid, koostöökord ja vastutusalad on selgelt kindlaks määratud ning realistlikud.
• Koosseis: projekti on kaasatud sobiv kooslus organisatsioonidest, kellel on projektitaotluses kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks ja tegevussuuna erisuste seisukohast vajalik pädevus. Projektitaotlus hõlmab kõige asjakohasemat ja mitmekesisemat mitteakadeemiliste partnerite ringi.
• Ülesanded: rollid ja ülesanded on määratud iga partneri konkreetset oskusteavet, profiili ja kogemustebaasi arvestades ning need on asjakohased.
• Koostöö: projektitaotluses on kavandatud tõhusad mehhanismid, et tagada partnerorganisatsioonide ja muude asjakohaste sidusrühmade sujuv koostöö, teabevahetus ja konfliktide lahendamine.
• Pühendumus: projekti partnerite panus on märkimisväärne, asjakohane ja vastastikku täiendav. Projektitaotluses on kirjeldatud partnerite, eelkõige programmivälistest kolmandatest riikidest pärit partnerite osalust, pühendumust ja vastutust projekti erieesmärkide ja tulemuste puhul.

Eeskätt 2. tegevussuuna puhul:

• projektitaotlus hõlmab asjaomaseid mitteakadeemilisi organisatsioone ja sidusrühmi, kes annavad uuendusliku lisaväärtuse projekti eesmärkide saavutamisel.

Eeskätt 3. tegevussuuna puhul:

• projektitaotluses on näidatud, et meetme juhtimisse ja rakendamisse on tugevalt kaasatud riikide pädevad asutused kõrghariduse valdkonnas.

Kestlikkus, mõju ja oodatavate tulemuste levitamine - (maksimaalne punktisumma: 20)

• Tulemuste kasutamine: projektitaotluses on kirjeldatud, kuidas partnerid ja muud sidusrühmad projekti tulemusi kasutavad, kuidas tagatakse mitmekordistav mõju (st võimalus korrata ja laiendada meetme tulemusi sektori ning ka kohalikul/piirkondlikul/riigi või rahvusvahelisel tasandil); ette on nähtud vahendid tulemuste kasutamise määra mõõtmiseks projekti rahastamise kestel ja pärast seda.
• Tulemuste levitamine: projektitaotluses on esitatud selge ja tõhus tegevuskava tulemuste levitamiseks ning see hõlmab sobivaid tegevusi (koos ajakavaga), vahendeid ja kanaleid selleks, et projekti tulemused ja projektist saadav kasu jõuaks nii projekti rahastamise kestel kui ka pärast selle lõppu tõhusalt kõigi asjaomaste sidusrühmadeni ja projektis mitteosalevate sihtrühmadeni asjaomastele sidusrühmadele suunatud teavitustegevuse kaudu.
• Mõju: projektiga tagatakse käegakatsutav mõju sihtrühmadele ja asjaomastele sidusrühmadele kohalikul, riigi või piirkondlikul tasandil. See hõlmab meetmeid ning ka eesmärke ja näitajaid, et jälgida edusamme ja hinnata oodatavat (nii lühi- kui ka pikaajalist) mõju üksikisiku, asutuse ja süsteemi tasandil.
• Kestlikkus: projektitaotluses on selgitatud, kuidas tagatakse projekti tulemuste jätkusuutlikkus rahalises mõttes (pärast projekti rahastamise lõppu) ja asutuse tasandil (tegevuste ja teenuste jätkuvus) ning kuidas tagatakse vastutus kohalikul tasandil.

Eeskätt 1. tegevussuuna puhul:

• projektiga tagatakse järjepidev ja jätkusuutlik lahendus selleks, et kõrvaldada takistused vähemate võimalustega üliõpilaste/töötajate puhul ja suurendada nende juurdepääsu kõrgkoolide pakutavatele õpivõimalustele ja ressurssidele.
• Projektiga tõenäoliselt suurendatakse programmiväliste kolmandate riikide asutuste suutlikkust teha rahvusvahelist koostööd.

Eeskätt 2. tegevussuuna puhul:

• projektiga tagatakse oluline mõju programmiväliste kolmandate riikide asutustele, eelkõige innovatsioonisuutlikkuse suurendamise ja valitsemistava ajakohastamise abil ning avatusega laiemale ühiskonnale, tööturule ja kogu maailmale.
• Projektitaotluses on näidatud, et projektil on potentsiaali avaldada laiemat mõju ühiskonnale ja/või majandussektorile.

Eeskätt 3. tegevussuuna puhul:

• projektitaotluses on kirjeldatud, kuidas viivad projekti tulemused kõrghariduspoliitika reformide või kõrgharidussüsteemide ajakohastamiseni.

Projektid võivad koguda kuni 100 punkti. Rahastamist kaalutakse üksnes selliste projektitaotluste puhul, mis koguvad kokku vähemalt 60 punkti ning iga hindamiskriteeriumi puhul vähemalt poole maksimumpunktidest.

Võrdse punktisumma korral eelistatakse projekte, millel on kõrgeim punktisumma esmalt kriteeriumi „Projekti asjakohasus“ ja seejärel kriteeriumi „Kestlikkus, mõju ja oodatavate tulemuste levitamine“ puhul.

Peale selle võtab hindamiskomisjon arvesse alljärgnevaid aspekte:

• projektide temaatiline mitmekesisus ning piisav geograafiline esindatus teatavas piirkonnas, võttes arvesse projektide arvu riigi kohta;
• allpool loetletud piirkondade suhtes kohaldatavate nõuete täitmine:
  • idapartnerluse riigid: 1. ja 2. tegevussuuna puhul eelistatakse kõrgkoole, mis asuvad muudes linnades kui pealinnad ja/või maapiirkondades ja/või äärepoolsemates piirkondades;
  • Aasia, Kesk-Aasia, Lähis-Ida ja Vaikse ookeani piirkond: 1. ja 2. tegevussuuna puhul eelistatakse vähim arenenud riike;
  • Sahara-tagune Aafrika: kõigi tegevussuundade puhul käsitatakse prioriteetsena vähim arenenud riike. Erilist tähelepanu pööratakse ka rändeküsimustes prioriteetsetele riikidele ning piirkondlikele projektidele, kus osalevad kõrgkoolid mitmest riigist. Ühelegi riigile ei tohi eraldada enam kui 8 % piirkonna jaoks ette nähtud eelarvest.

Seejärel järjestatakse projektitaotlused piirkondade ja tegevussuundade kaupa kahanevas järjekorras.

Teises etapis konsulteeritakse hindamiskomisjoni poolt rahastamiseks esitatud projektitaotluste (ja reservnimekirja) asjus asjaomases rahastamiskõlblikus programmivälises kolmandas riigis paikneva ELi delegatsiooniga (rahastamiskõlblikes programmivälistes kolmandates riikides paiknevate ELi delegatsioonidega) järgmiste aspektide üle:

• kas kõrgkool on riigi pädeva asutuse tasandil tunnustatud;
• kas projekt on kolmanda riigi (kolmandate riikide) kohalikus kontekstis teostatav;
• kas projektiga aidatakse rahuldada kohalikke vajadusi prioriteetsetes valdkonnas;
• kas esineb kattuvusi valitud teemavaldkonnas juba olemasolevate ning liidu delegatsiooni või riigi tasandi või rahvusvaheliste rahastajate rahastatavate algatusega.

Ainult ELi delegatsiooni(de)ga peetud konsultatsiooni edukalt läbinud projektid võivad saada ELi rahastuse piirkonna kohta saadaoleva eelarve piires ja iga taotleva organisatsiooni kohta rahastatakse kõige enam kaht projektitaotlust. Kõigi kolme tegevussuuna jaoks on ette nähtud soovituslik eelarve, kuid eelarvevahendeid on võimalik tegevussuundade vahel ümber paigutada.

Lisateave

Taotluse heakskiitmine ei tähenda kohustust pakkuda rahastamist taotletud mahus. Taotletud summat võidakse vähendada meetme tegevussuundade suhtes kohaldatavate finantseeskirjade ja hindamistulemuste alusel.

Üldjuhul, kuid võttes arvesse riikide ja Euroopa õigusraamistikes kehtestatud piiranguid, tuleb tulemused teha kättesaadavaks avatud õppematerjalidena ning samuti asjaomastel kutsealastel, valdkondlikel või pädevate asutuste platvormidel. Projektitaotluses kirjeldatakse, kuidas loodavad andmed, materjalid, dokumendid ning audiovisuaalsed ja sotsiaalmeedia väljundid tehakse avatud litsentside kaudu vabalt kättesaadavaks, kuidas neid levitatakse ning tagatakse, et nendega ei kaasne mingeid ebaproportsionaalseid piiranguid.

Projekti kavandamine

Lisaks tuleks arvesse võtta ka järgmisi aspekte.

1. Partnerasutuste panus projekti

Kõrghariduse valdkonna suutlikkuse suurendamise projekti õnnestumiseks tuleb tagada kõigi partnerasutuste, eeskätt programmivälistes kolmandates riikides asuvate partnerasutuste tugev osalus. Kui partnerasutused kaasatakse projektitaotluse koostamisse, saavad nad võtta vastutuse projekti tulemuste saavutamise ja projekti kestlikkuse eest. Kõrghariduse valdkonna suutlikkuse suurendamise projektidesse võib kaasata liitunud partnereid, kes aitavad projektis täita konkreetseid ülesandeid / ellu viia tegevust või toetavad projekti tulemuste levitamist ja kestlikkust. Lepingust tulenevate haldusküsimuste puhul ei käsitata liitunud partnereid partnerluse osana ning nad ei saa rahastust.

2. Vajaduste analüüs

Kõrghariduse valdkonna suutlikkuse suurendamise projektitaotluse koostamisel tuleb esimese olulise etapina hinnata vajadusi. Vajadusi tuleb hinnata selleks, et teha kindlaks parandamist vajavad valdkonnad/erialad ning nende puuduste põhjused. See omakorda võimaldab kavandada asjakohased sekkumismeetmed puuduste kõrvaldamiseks ning seeläbi suurendada kõrgkooli suutlikkust.

3. Rakendamine ja järelevalve

Kui vajaduste analüüs on tehtud, saab koostada rakenduskava, et tegeleda kindlakstehtud puudustega.

Arvesse tuleks võtta järgmisi põhielemente.

• Õppekavade ajakohastamine/väljatöötamine. Õppekava väljatöötamise projektide puhul eeldatakse, et need hõlmavad õppejõudude koolitust ning et neis käsitletakse selliseid küsimusi nagu kvaliteeditagamine ja kõrgkooli lõpetanute tööalane konkurentsivõime seoste kaudu tööturuga. Õppekavad peavad saama enne projekti rahastamisperioodi lõppu ametliku akrediteeringu ja/või loa. Uute või ajakohastatud kursuste õpetamine peab algama projekti elluviimise kestel piisava arvu üliõpilaste ja ümberkoolitatud õpetajatega ning see peab toimuma projekti kestusest vähemalt kolmandiku vältel. Õppekava reformimise projektide raames pakutava koolituse puhul võib sihtrühm olla ka haldustöötajad, nagu raamatukogu-, labori- ja IT-töötajad. Projektide raames on tungivalt soovitatav lõimida ajakohastatud õppekavadesse üliõpilaste õppepraktika ettevõtetes. Õppepraktika peab olema vajalike oskuste omandamiseks sobiva kestusega.
• Üliõpilaste kaasamine. Projektides tuleks ette näha üliõpilaste kaasamine (nt uute õppekavade väljatöötamisse), mis ei piirdu vaid projekti katseetapiga.
• Töötajate ja üliõpilaste õpiränne. Õpirändetegevus peab olema suunatud peamiselt programmiväliste kolmandate riikide üliõpilastele ja töötajatele: töötajad (nt juhid, teadlased, haridustehnoloogid, tehnilised ja haldustöötajad), kes töötavad toetust saavates asutustes töölepingu alusel ning osalevad projektis; ühesse toetust saavasse õppeasutusse immatrikuleeritud üliõpilased (lühike õppetsükkel, esimene õppetsükkel (bakalaureus või sellega võrdsustatud haridus), teine õppetsükkel (magister või sellega võrdsustatud haridus) või kolmas õppetsükkel (doktoriõpe)). Üliõpilaste õpiränne ELi riikide ja programmiga liitunud kolmandate riikide vahel ei ole rahastamiskõlblik. Õpiränne peab olema piisava kestusega, et võimaldada õpet ja vajalike oskuste omandamist kooskõlas projekti eesmärkidega, ega tohiks tavaliselt olla lühem kui üks nädal. Füüsilist õpirännet on soovitatav kombineerida virtuaalse õpirändega, et valmistada füüsilist õpirännet ette, seda toetada ning võtta järelmeetmeid. Samuti saab virtuaalset õpirännet korraldada selleks, et jõuda erivajaduste või vähemate võimalustega isikuteni ja aidata neil üle saada takistustest, mis on seotud füüsilise õpirändega.
• Selleks et kõrghariduse valdkonna suutlikkuse suurendamise projektiga oleks võimalik saavutada oodatavaid tulemusi ja mõju, mis ei piirdu vaid partnerluse endaga, peab projekti lahutamatu osa olema kvaliteedi tagamine. Ette tuleb näha kvaliteedikontrollimeetmed, sh näitajad ja võrdlusalused, mis võimaldavad tagada, et projekt viiakse ellu kvaliteetselt, õigeaegselt ja kulutõhusalt.
• Partnerlusleping. Projekti partnerid peavad kokku leppima projekti üksikasjalikus rakendamiskorras ja see tuleb vormistada partnerluslepingus, mille partnerid allkirjastavad projekti alguses. Partnerluslepingu koopia tuleb esitada rakendusametile kuue kuu jooksul pärast toetuslepingu allkirjastamist.
• Seadmed. Rahastamiskõlbliku kuluna käsitatakse üksnes selliste seadmete ostukulu, mis on otseselt vajalikud projekti eesmärkide saavutamiseks ning soetatakse hiljemalt 12 kuu jooksul enne projekti lõppu. Seadmed on ette nähtud üksnes partnerluses osalevatele programmiväliste kolmandate riikide kõrgkoolidele ning need peavad olema kantud selle kõrgkooli ametlikku inventarinimekirja, kelle jaoks need osteti.
• Mõju ja kestlikkus. Kõrghariduse valdkonna suutlikkuse suurendamise projektidelt oodatakse pikaajalist struktuurilist mõju rahastamiskõlblikes programmivälistes kolmandates riikides. Projektitaotluses tuleb kirjeldada oodatavat mõju vajaduse korral kolmel tasandil (üksikisiku, asutuse ja süsteemi tasandil) ning meetodeid ja vahendeid mõju hindamiseks. Keskkonnasäästlik elluviimine. Projekti tegevuse elluviimisel, sealhulgas projekti juhtimisel tuleks järgida keskkonnahoidlikke tavasid. Projektis tuleks süstemaatiliselt arvutada ja registreerida transpordist tulenev CO2 jalajälg iga osaleja kohta. Avatud juurdepääs. Projektitaotlusega tuleks tagada, et koostatavad materjalid, dokumendid ja meediasisu tehakse avatud litsentside kaudu vabalt ja ilma ebaproportsionaalsete piiranguteta kättesaadavaks ning neid levitatakse.

Millised on rahastamiseeskirjad?

Selle meetme puhul kasutatakse kindlasummaliste maksete alusel rahastamise mudelit. Taotlejale tehtava kindlasummalise toetuse summa määratakse iga toetuse puhul kindlaks vastavalt taotleja kavandatava meetme eelarveprognoosile. Toetust andev asutus võtab iga toetuse kindlasummalise makse kindlaksmääramisel arvesse projektitaotlust, hindamise tulemust, rahastamismäärasid ning konkursikutses osutatud toetuse maksimumsummat.

ELi toetus projekti kohta:

• 1. tegevussuund – parem juurdepääs koostöövõimalustele kõrghariduse valdkonnas: 200 000–400 000 eurot projekti kohta;
• 2. tegevussuund – partnerlused kõrghariduse ümberkujundamiseks: 400 000–800 000 eurot projekti kohta;
• 3. tegevussuund – digiõppekeskkonna tugevdamine Ukraina jaoks: kuni 5 000 000 eurot. Muud struktuurireformide projektid: 600 000–1 000 000 eurot projekti kohta.

Kuidas määratakse kindlaks projekti kindlasummaline makse?

Taotlejad peavad täitma taotlusvormis esitatud üksikasjaliku eelarvetabeli, võttes arvesse alljärgnevaid nõudeid.

• Eelarve peaks olema nii üksikasjalik kui toetusesaajad vajalikuks peavad ning olema jaotatud ühtseteks tööpakettideks (nt eraldi tööpaketid projektijuhtimise, koolituse, ürituste korraldamise, õpirände ettevalmistamise ja elluviimise, teabevahetuse ja tulemuste levitamise, kvaliteedi tagamise, seadmete jms jaoks).
• Projektitaotluses tuleb kirjeldada iga tööpaketi alla kuuluvaid tegevusi / oodatavaid tulemusi.
• Taotlejad peavad taotluses märkima hinnangulised kulud iga tööpaketi kohta (ning iga tööpaketi puhul märkima, kui suure osa rahalistest vahenditest iga toetusesaaja ja seotud üksus saab).
• Kirjeldatavad kulud võivad hõlmata personali-, reisi- ja elamiskulusid, töövahendite ja alltöövõtuga seotud kulusid ning ka muid (nt teabe levitamise, avaldamise või tõlkimisega seotud) kulusid.
• Seadmete kulud peaksid moodustama maksimaalselt 35 % antavast ELi toetusest ja ELi toetus katab 100 % rahastamiskõlblikest kuludest.
• Alltöövõtt peaks moodustama maksimaalselt 10 % antavast ELi toetusest.

Projektitaotlusi hinnatakse sise- ja/või välisekspertide abiga tavapärase hindamismenetluse korras. Eksperdid hindavad projektitaotluste kvaliteeti konkursikutses kindlaksmääratud nõuete alusel ning meetme oodatavat mõju, kvaliteeti ja tulemuslikkust arvesse võttes. Kindlasummalise makse summa võib moodustada kõige enam 90 % pärast hindamist kindlaks määratavast prognoositavast eelarvest ning toetuse parameetrid (toetuse maksimumsumma, rahastamismäär, rahastamiskõlblike kulude kogusumma jne) kehtestatakse toetuslepingus.

Projekti saavutuste hindamisel lähtutakse saavutatud väljunditest. Rahastamiskord peaks võimaldama keskenduda sisendite asemel pigem väljunditele ning lähtuda seeläbi mõõdetavate eesmärkide saavutamise kvaliteedist ja tasemest.

Täpsem teave on esitatud rahastus- ja hankeportaalis avaldatud toetuslepingu näidises. https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/portal/screen/home.

• 1 Piirkondadevahelised projektid peavad olema seotud kõigi kaasatud piirkondade prioriteetvaldkondadega, nende puhul tuleb tõendada asjakohasust iga piirkonna jaoks ning esitada ühiste vajaduste ja eesmärkide üksikasjalikku analüüsi sisaldav põhjendus.
• 2 Vt uue tulija mõiste D osas „Põhimõistete sõnastik“.
• 3 5., 7. ja 8. piirkonda kuuluvad suure sissetulekuga riigid (vt käesoleva juhendi A osa jaotis „Rahastamiskõlblikud riigid“).
• 4 Kõrgkoolide organisatsioone ei käsitata kõrgkoolidena. Toetust saavad vaid need liikmesorganisatsioonid, mis on asutatud ELi liikmesriigis, programmiga liitunud kolmandas riigis või rahastamiskõlblikus programmivälises kolmandas riigis.
• 5 Rahastamiskõlblikud on riigid, kes peavad läbirääkimisi programmiga liitumise lepingu sõlmimiseks ja kelle puhul leping jõustub enne toetuse allkirjastamist.
• 6 Rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse (ISCED 2013) järgi, kolmanda taseme haridus, vähemalt 5. tase. Kutsekeskharidust või kutseõpet keskhariduse baasil ehk ISCED 2011 4. astet ei aktsepteerita.
• 7 Piirkondadevahelisi projekte on võimalik esitada, kui osaleb ainult üks programmiväline kolmas riik 10. piirkonnast ja teine 11. piirkonnast.