Skip to main content

Erasmus+

EU programme for education, training, youth and sport
Search the guide

Suutlikkuse suurendamine kõrghariduse valdkonnas

Kõrghariduse valdkonna suutlikkuse suurendamise meetmega toetatakse rahvusvahelisi koostööprojekte, mis põhinevad kõrghariduse valdkonnas tegutsevate organisatsioonide mitmepoolsel partnerlusel. Sellega suurendatakse kõrghariduse asjakohasust, parandatakse kõrghariduse kvaliteeti ja reageerimisvõimet ning edendatakse kõrghariduse ajakohastamist kolmandates riikides, mis ei ole programmiga „Erasmus+“ liitunud, et soodustada sotsiaalmajanduslikku taastumist, majanduskasvu ja õitsengut ning aidata neil riikidel toime tulla hiljutiste suundumustega, eeskätt majanduse üleilmastumise, ent ka inimarengu hiljutise raugemise, ebakindluse ning sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase ebavõrdsusega, mis on COVID-19 pandeemia tõttu süvenenud.

Oodatakse, et meetmega aidatakse saavutada Euroopa Komisjoni üldprioriteete: Euroopa roheline kokkulepe (sh kliimamuutuste, keskkonna ja energeetikaga seotud prioriteedid), digipööre ja andmetehnoloogia, liidud kestliku majanduskasvu saavutamiseks ja töökohtade loomiseks, rändepartnerlused ning rahu, julgeolek ja valitsemistava. Samuti toetatakse ELi haridusalase sisepoliitika välismõõdet. Meetme eesmärk on aidata kaasa edukale keskkonnahoidlikule ja jätkusuutlikule maailmamajanduse taastumisele kolmandates riikides, mis ei ole programmiga „Erasmus+“ liitunud, võttes arvesse kestliku arengu eesmärke ja Pariisi kokkulepet.

Kõrghariduse valdkonna suutlikkuse suurendamise projektide tegevustest ja väljunditest peab olema kasu rahastamiskõlblikele programmivälistele kolmandatele riikidele, nende kõrgkoolidele ja kõrgharidussüsteemidele.

Meetme eesmärgid

Konkreetsemalt on meetme eesmärk:

  • parandada programmivälistes kolmandates riikides kõrghariduse kvaliteeti ning suurendada selle asjakohasust tööturu ja ühiskonna seisukohast;
  • parandada programmiväliste kolmandate riikide kõrgkoolide üliõpilaste pädevust, oskuste taset ja tööalast konkurentsivõimet uute ja innovaatiliste õppekavade väljatöötamise abil;
  • edendada programmiväliste kolmandate riikide kõrghariduses kaasavat haridust, võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, diskrimineerimisvastast võitlust ning kodanikupädevuse arendamist;
  • parandada programmiväliste kolmandate riikide kõrgkoolides töötajatele ja üliõpilastele suunatud õppe- ja hindamismehhanisme, kvaliteedi tagamist, juhtimist, valitsemistava, kaasatust, innovatsiooni, teadmusbaasi, digi- ja ettevõtluspädevust ning ka rahvusvahelistumist;
  • suurendada programmiväliste kolmandate riikide kõrgkoolide, kõrghariduse eest vastutavate asutuste ja pädevate asutuste suutlikkust kõrgharidussüsteemi ajakohastada, eeskätt seoses valitsemistava ja rahastamisega; selleks aidatakse kindlaks teha ja ellu viia reformiprotsesse ning teha nende üle järelevalvet;
  • täiustada programmivälistes kolmandates riikides õpetajate koolitust ja täienduskoolitust, et parandada haridussüsteemi kvaliteeti pikaajalisemas perspektiivis;
  • edendada asutuste koostööd, suutlikkuse suurendamist ja heade tavade vahetust;
  • soodustada maailma eri piirkondade vahelist koostööd ühisalgatuste kaudu.

Meetme kogu tegevuses tagatakse võrdsed võimalused ja kaasamine, tugevdatakse süsteemi ning suurendatakse suutlikkust ja tööalast konkurentsivõimet. Sekkumismeetmed ei ole enam suunatud ainuüksi õpetamisprogrammide ajakohastamisele, vaid tähelepanu tuleks pöörata ka kõrghariduse laiemate majanduslike ja sotsiaalsete ökosüsteemide valitsemistavale, juhtimisele ja tugevdamisele. Eeskätt julgustatakse tegelema piirkondlike küsimustega, looma liite ja koalitsioone, katsetama uusi lähenemisviise ja viima ellu algatusi, mis põhinevad riikide isevastutusel. Meetme horisontaalsed eesmärgid on toetada Euroopa rohelise kokkuleppe elluviimist, suurendada IKT suutlikkust programmivälistes kolmandates riikides ning edendada üliõpilaste osalust kavandamis- ja õpiprotsessides. Seejuures tagatakse sidusus, koostoime ja vastastikune täiendavus muude asjaomaste Euroopa Liidu sekkumismeetmetega.

Oodatav mõju

  • Ajakohastatud kõrgkoolid, mida iseloomustab nii teadmussiire kui ka majanduslik ja sotsiaalne lisaväärtus, mis tekib õppe- ja teadustegevuse tulemuste ülekandest kogukonnale / riigi tasandil;
  • parem juurdepääs kõrgharidusele ja kõrghariduse parem kvaliteet, eeskätt vähemate võimalustega isikutele ning eri piirkondade vaeseimates riikides elavatele inimestele;
  • äärepoolsetes piirkondades asuvate kõrgkoolide suurem osalus;
  • valitsemistava, mis tagab tulemusliku ja tõhusa poliitikakujundamise ja rakendamise kõrghariduse valdkonnas;
  • piirkondlik integratsioon ja võrreldavate kvaliteeditagamis- ja tunnustamisvahendite loomine, et soodustada akadeemilist koostööd ning üliõpilaste, töötajate ja teadlaste õpirännet;
  • tugevam seos ja koostöö erasektoriga innovatsiooni ja ettevõtlikkuse edendamise kaudu;
  • tööturu vajaduste arvessevõtmine akadeemilisel tasandil ja seeläbi üliõpilaste tööalase konkurentsivõime suurendamine;
  • üliõpilaste suurem algatusvõime ja ettevõtlikkus;
  • üliõpilaste ja töötajate suurem digipädevus;
  • asutuste omandiõigus kõrghariduse valdkonna suutlikkuse suurendamise projektide tulemuste suhtes, mis tagab kestlikkuse;
  • riikide isevastutus positiivsete ideede ja parima tava kõrghariduse valdkonnas üldkasutatavaks muutmisega;
  • suurem suutlikkus ja professionaalsus, mis võimaldab töötada rahvusvahelisel tasandil: paremad juhtimisoskused ja rahvusvahelistumise strateegiad;
  • rahvusvaheliste projektide kvaliteetsem ettevalmistamine ja elluviimine, seire ning järelmeetmed.

Tegevus

Kavandatav tegevus peab olema otseselt seotud eespool kirjeldatud eesmärkide, piirkondlike prioriteetvaldkondade ja tegevussuundade põhijoontega (vt allpool) ning tegevust tuleb üksikasjalikult kirjeldada kogu rakendusperioodi hõlmavas projektikirjelduses.

Selle meetme puhul peab projektitegevus olema suunatud sellele, et tugevdada ja toetada rahastamiskõlblikke programmiväliseid kolmandaid riike, nende kõrgkoole ning teisi kõrghariduse ja süsteemide valdkonnas tegutsevaid organisatsioone. 

Rahastatavates projektides peab olema võimalik ühitada mitmesugustes vormides koostööd, vahetustegevust, teabevahetust ja muid tegevusi, mille kohta on esitatud näited käesoleva meetme alla kuuluva kolme tegevussuuna kirjelduses. Kavandatav tegevus peaks andma lisaväärtust ja aitama otseselt kaasa projekti tulemuste saavutamisele.

Geograafilised eesmärgid 

Kõrghariduse valdkonna suutlikkuse suurendamise projekte saab rakendada järgmiselt:                                            

  • riigi tasandi projektid, st projektid, kus osalevad asutused ainult ühest rahastamiskõlblikust kolmandast riigist, mis ei ole programmiga „Erasmus+“ liitunud;
  • mitut riiki hõlmavad (piirkondlikud) projektid ühes rahastamiskõlblikus piirkonnas;
  • mitut riiki hõlmavad projektid, kuhu on kaasatud enam kui üks piirkond (piirkondadevahelised projektid) ning vähemalt üks riik igast rahastamiskõlblikust piirkonnast1 .

Iga piirkonna jaoks on kindlaks määratud eelarve ning lisateave kasutada olevate summade kohta on avaldatud rahastus- ja hankeportaalis: https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/portal/screen/home.

Erilist tähelepanu pööratakse sellele, et tagada võrdne ja sooliselt tasakaalustatud juurdepääs programmivälistes kolmandates riikides asuvatele kõrgkoolidele, eeskätt vähemate võimalustega isikute puhul. Samuti rakendatakse meetme raames kõigis piirkondades kaasavat lähenemisviisi, et suurendada vähim arenenud ja vaeseimate programmiväliste kolmandate riikide osalust.

Piirkondlikud prioriteetvaldkonnad

1. ja 2. tegevussuuna raames esitatavates projektiettepanekutes tuleb arvestada eelnevalt kindlaks määratud piirkondlike prioriteetidega, mis on avaldatud rahastus- ja hankeportaalis: https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/portal/screen/home.

Projektide tegevussuunad

Selleks et tegeleda programmivälistes kolmandates riikides lahendamist vajavate küsimustega, hõlmab kõrghariduse valdkonna suutlikkuse suurendamise meede kolme konkreetset tegevussuunda.

1. tegevussuund – parem juurdepääs koostöövõimalustele kõrghariduse valdkonnas

Selle tegevussuuna eesmärk on kaasata kõrghariduse valdkonna suutlikkuse suurendamise meetme elluviimisse vähemate kogemustega kõrgkoole ja väiksema tegevussuutlikkusega osalejaid, et soodustada uute tulijate2  juurdepääsu. Need partnerlused peaksid olema programmivälistes kolmandates riikides asuvatele väiksema tegevussuutlikkusega kõrgkoolidele ja organisatsioonidele esimeseks puutepunktiks, et jõuda vähemate võimalustega isikuteni ning laiendada neile suunatud teavitustegevust. Selle tegevussuuna alusel rahastatakse väikesemahulisi projekte, et programmiväliste kolmandate riikide kõrgkoolidel oleksid (sama riigi või piirkonna lõikes) võrdsed võimalused oma tegevust rahvusvahelistada. Projektides tuleks luua partnerlusi, et arendada koostööideid ning ühtlasi soodustada oskusteabe, kogemuste ja heade tavade edasiandmist, et seeläbi parandada suutlikkuse suurendamise võimaluste kättesaadavust, sotsiaalset kaasatust ja vähemate võimalustega üliõpilaste/töötajate juurdepääsu kvaliteetsetele kõrgharidusvõimalustele. Eeskätt keskendutakse nendes projektides alljärgnevale:

  • kõrgkoolid vähim arenenud kolmandates riikides, mis ei ole programmiga „Erasmus+“ liitunud;
  • programmiga „Erasmus+“ assotsieerumata kolmandate riikide äärepoolsetes piirkondades asuvad kõrgkoolid;
  • uued tulijad või vähemate kogemustega kõrgkoolid ja teaduskonnad programmivälistest kolmandatest riikidest;
  • vähemate võimalustega üliõpilaste ja töötajate kaasamine.

Tegevus

Kavandataval tegevusel ja projektitulemustel peab olema selge lisaväärtus sihtrühma kuuluvatele toetusesaajatele. Allpool on esitatud mittetäielik loetelu võimalikest tegevustest.

Tegevus, mille eesmärk on suurendada sihtrühma kuuluvate kõrgkoolide juhtimis-/haldussuutlikkust, näiteks:

  • ülikooli valitsemistava reformimine ja ajakohastamine, sh eeskätt üliõpilastele osutatavate teenuste (juhendamine, nõustamine, tööalane nõustamine jms) täiustamine;
  • rahvusvaheliste suhete büroode asutamine või tugevdamine ning rahvusvahelistumise strateegiate väljatöötamine;
  • kõrgkoolides uute kvaliteeditagamise üksuste ja protsesside/strateegiate loomine või olemasolevate arendamine;
  • kavandamis- ja hindamisüksuste moodustamine või nende suutlikkuse suurendamine; 
  • mehhanismide loomine teabevahetuseks rahvusvahelistes koostööprojektides ja projektide tulemuste levitamiseks;
  • suutlikkuse suurendamine, et toetada üliõpilaste ja töötajate õpirännet.

Tegevus, mille eesmärk on tagada kvaliteetne ja asjakohane haridus, näiteks:

  • moodulid või õppekavad, õppekavade tehniline või kutsealane suunitlus;
  • selliste intensiivõppekavade loomine, mis toovad osalevate kõrgkoolide üliõpilased ja õppejõud lühiajalisteks õppeperioodideks kokku;
  • kraadiõppe üliõpilaste ja akadeemiliste töötajate suutlikkuse suurendamine ning ka kraadiõppe üliõpilaste ja/või töötajate õpirände edendamine;
  • koolituskursuste korraldamine kõrgkoolide akadeemilistele töötajatele;
  • koostoime loomine ja sidemete tugevdamine ettevõtetega ning tööturul, hariduse, koolituse ja noorte valdkonnas tegutsevate avaliku või erasektori organisatsioonidega.

Tegevus, mille eesmärk on suurendada vähemate võimalustega üliõpilaste/töötajate juurdepääsuvõimalusi, näiteks:

  • kaugõppe ja kaasava õppe meetmete ja võimaluste väljatöötamine, kasutades ebasoodsas olukorras olevate üliõpilaste puhul digitehnoloogiat ja e-õpet;
  • digitehnoloogia ajakohastamine, et töötada välja konkreetsed teenused, mille eesmärk on tagada võrdsed ja õiglased õpivõimalused puuetega üliõpilastele;
  • selliste algatuste edendamine, mille eesmärk on tagada positiivne diskrimineerimine naiste ja etniliste/usuvähemuste mõjuvõimu suurendamise abil;
  • algatuste väljatöötamine, et käsitleda takistusi, mida ebasoodsas olukorras rühmad õpivõimalustele juurdepääsul kogevad, ning neid takistusi vähendada;
  • kaasaaitamine sellele, et luua kaasav keskkond, kus edendatakse võrdseid võimalusi ja võrdõiguslikkust ning reageeritakse laiema kogukonna vajadustele.

2. tegevussuund – partnerlused kõrghariduse ümberkujundamiseks

Selle tegevussuuna projektides keskendutakse programmiväliste kolmandate riikide kõrgkoolide erineva arengutaseme probleemile ning nende eriomastele küsimustele, suurendatakse programmi mõju ning vajaduse korral täiendatakse muudest allikatest rahastamist. Projektidega võetakse kõrghariduses kasutusele uusi lähenemisviise ja viiakse ellu algatusi, mis põhinevad vastastikõppel, kogemuste vahetamisel ja heal taval ning tulevad kasuks nii kõrgkoolidele kui ka ühiskonnale laiemalt. Kõrghariduse ümberkujundamise partnerlused on keerukad ja innovaatilised suutlikkuse suurendamise projektid, mis hõlmavad kogemuste, pädevuse ja hea tava vahetamist mitmesuguste vastastikku seotud tegevuste abil, et tugevdada sihtrühma kuuluvate kõrgkoolide suutlikkust tegeleda 21. sajandi sõlmküsimustega, näiteks ränne, kliimamuutused, valitsemistava ja üleminek digimajandusele. Projektide tulemused peaksid tagama sihtrühma kuuluvatele kõrgkoolidele märkimisväärse pikaajalise mõju, mis püsib ka pärast projektide lõppu ning tuleb kasuks kogu ühiskonnale.

Eeskätt ühitatakse nendes projektides alljärgnevaid elemente, et toetada programmiga „Erasmus+“ assotsieerumata kolmandate riikide kõrgkoole.

  • Innovatsioon kõrghariduses, et suurendada selle asjakohasust tööturul ja ühiskonnas. Oodatakse, et kavandatavate projektidega aidatakse suurendada kõrgkoolides pakutavate võimaluste vastavust tööandjate vajadustele ning pakutakse välja lõimitud lahendusi, et suurendada üliõpilaste tööalast konkurentsivõimet. Selleks on võimalik võtta terviklikke sekkumismeetmeid, sealhulgas: 
    • töötada välja innovaatilisi õppekavasid ja lisada innovaatilisi elemente olemasolevatesse õppekavadesse;
    • rakendada innovaatilisi õpi- ja õpetamismeetodeid (nt õppijakeskne ja probleemipõhine õpetamine ja õpe);
    • teha aktiivselt koostööd ettevõtete ja teadusringkonnaga, korraldada täiendusõppeprogramme ja -tegevust koos ettevõtetega ja ettevõtetes;
    • tugevdada programmiga „Erasmus+“ assotsieerumata kolmandate riikide suutlikkust teha tulemuslikku võrgustikutööd teadusuuringute ning teadusliku ja tehnoloogilise innovatsiooni vallas.
  • Reformide edendamine kõrgkoolides, et nendest kujuneksid programmivälistes kolmandates riikides majandus- ja sotsiaalarengu tõukejõud. Projektidega tuleks aidata kõrgkoolidel välja töötada ja ellu viia institutsioonilisi reforme, et edendada kõrgkoolides demokraatiat, kaasavust ja võrdseid võimalusi ning tagada, et kõrgkoolid osaleksid täiel määral kodanikuühiskonnas. Institutsiooniliste reformide alla kuuluvad uued valitsemis- ja juhtimissüsteemid ning -struktuurid, valmidus digioskuste seisukohast, tänapäevased ülikoolides osutatavad teenused, kvaliteeditagamisprotsessid ning vahendid ja meetodid akadeemiliste, tehniliste ja haldustöötajate tegevuse kutseliseks muutmiseks ja kutsealaseks arenguks.  Selle tegevussuuna edukal elluviimisel on keskse tähtsusega ettevõtlusvaimu ning pädevuste ja oskuste arendamine kõrgkoolides. Valdkonnaüleste oskuste omandamise, ettevõtlushariduse ja ettevõtlusoskuste praktilise rakendamise abil saavad kõrgkoolid suunata oma teadmised ja ressursid kogukonna hüvanguks kohalikul/riigi/piirkondlikul tasandil.

Tegevus

Kavandataval tegevusel ja projektitulemustel peab olema selge lisaväärtus sihtrühma kuuluvatele toetusesaajatele. Allpool on esitatud mittetäielik loetelu võimalikest tegevustest.

  • Selliste õppekavade väljatöötamine, katsetamine ja kohandamine, mis on innovaatilised sisu (võtmepädevused ja valdkonnaülesed oskused (ettevõtlikkus, probleemilahendus, keskkonnahoidlik tegevus jms)), ülesehituse (moodul-, ühisõppekavad jms) ja õpetamis-/õpimeetodite (sh avatud ja paindlik õpe, virtuaalne õpiränne, avatud õppematerjalid, põimõpe, laialt avatud e-õpe (MOOCid) jne) poolest;
  • uute õpimeetodite ning õppevahendite ja -materjalide (nt uued mitut eriala hõlmavad õppekavad, õppijakeskne ja probleemipõhine õpetamine ja õpe) väljatöötamine, katsetamine ja kasutusele võtmine üliõpilaste õppepraktika kaudu;
  • Bologna protsessil põhinevad reformid (kolmetasandiline kõrgharidussüsteem, läbipaistvusvahendid, näiteks ainepunktisüsteemid ja akadeemilised õiendid, kvaliteeditagamine, hindamine, riiklikud/piirkondlikud kvalifikatsiooniraamistikud, varasemate õpingute ja mitteformaalse õppimise tunnustamine) asutuse tasandil;
  • õppekavasse täielikult lõimitud ning tunnustatavate ja ainepunktides arvestatavate praktikakavade ning õppepraktika ja juhtumiõppe võimaluste rakendamine ettevõtetes ja tööstuses;
  • kihtkursuste süsteemide kasutuselevõtt, kus koondatakse kolmanda taseme õpingud kutsekeskharidusega (teise taseme hariduse ülemine aste), et suurendada kõrgkooli lõpetanute tööalast konkurentsivõimet;
  • keerulistele küsimustele lahenduste väljatöötamine, toote- ja protsessiinnovatsioon (üliõpilaste, õppejõudude ja praktikute koostöös);
  • lahenduste väljatöötamine ja katsetamine, et vastata tungivatele sotsiaalsetele vajadustele, mis mõjutavad ennekõike haavatavaid elanikkonnarühmi ja millele turg lahendusi ei paku; tegelemine keerukate ühiskondlike küsimustega ning muutustega hoiakutes ja väärtustes, strateegiates ja poliitikasuundades, organisatsioonilistes struktuurides ja protsessides ning rakendussüsteemides ja -teenustes;
  • tegevus, millega toetatakse innovatsiooni, tehnoloogiasiirde ja idufirmade keskuste ja inkubaatorite loomist ning hariduse, teaduse ja innovatsiooni lõimimist asutuse/piirkondlikul/riigi tasandil;
  • täienduskoolituse programmide ja tegevuste väljatöötamine ja katsetamine ettevõtetes ja koostöös ettevõtetega;
  • partnerlused innovaatiliste meetmete katsetamiseks ja kontrollimiseks; üliõpilaste, teadlaste, õppejõudude ja ettevõtete töötajate piiratud kestusega vahetused; ettevõtete töötajate motiveerimine, et kaasata neid õpetamisse ja teadustegevusse;
  • valitsemis- ja juhtimissüsteemide ning -struktuuride reform asutuse tasandil (sh kvaliteeditagamismeetodid ja -süsteemid, finantsjuhtimine ja kõrgkooli autonoomia, rahvusvahelised suhted, üliõpilastele osutatavad teenused ja nõustamine, kutsenõustamine, akadeemilised ja teaduskolleegiumid jms);
  • kõrgkoolide rahvusvahelistumise strateegiate ja vahendite (õppekavade rahvusvaheline avatus, asutustevahelise õpirände kavad) väljatöötamine ning nende suutlikkuse suurendamine tulemuslikuks võrgustikutööks teadusuuringute ning teadusliku ja tehnoloogilise innovatsiooni valdkonnas;
  • lahenduste väljatöötamine ja katsetamine, et vastata tungivatele sotsiaalsetele vajadustele, mis mõjutavad ennekõike haavatavaid elanikkonnarühmi ja millele turg lahendusi ei paku; tegelemine keerukate ühiskondlike küsimustega ning muutustega hoiakutes ja väärtustes, strateegiates ja poliitikasuundades, organisatsioonilistes struktuurides ja protsessides ning rakendussüsteemides ja -teenustes;
  • keerulistele küsimustele lahenduste väljatöötamine, toote- ja protsessiinnovatsioon (üliõpilaste, õppejõudude ja praktikute koostöös);
  • akadeemiliste ja haldustöötajate oskuste täiendamise, atesteerimise/hindamise, nende tegevuse kutseliseks muutmise ja kutsealase arengu ning õpetajate põhi- ja täienduskoolituse vahendite ja meetodite väljatöötamine, kohandamine ja kasutuselevõtt.

3. tegevussuund – struktuurireformide projektid

Selle tegevussuuna projektide abil toetatakse programmiga „Erasmus+“ assotsieerumata kolmandates riikides jõupingutusi, et kujundada välja ühtsed ja kestlikud kõrgharidussüsteemid, mis vastavad riikide sotsiaal-majanduslikele vajadustele ning soodustavad laiemalt teadmistepõhise majanduse rajamist. Tegevussuund hõlmab ka edukate tulemuste üldkasutatavaks muutmist ja laiendamist, samuti koostoimet selles valdkonnas kahepoolsete tugiprogrammide raames juba antava ja planeeritava toetusega. Struktuurireformide projektides tegeletakse rahastamiskõlblike programmiga „Erasmus+“ assotsieerumata kolmandate riikide vajadustega, et toetada kestlikku süsteemset ja struktuurilist arengut ning innovatsiooni kõrgharidussektori tasandil. Täpsemalt aidatakse projektidega nendes riikides välja kujundada ühtseid ja kestlikke kõrgharidussüsteeme, mis vastavad sotsiaal-majanduslikele vajadustele ning aitavad lõppkokkuvõttes saavutada teadmistepõhise majanduse. Projektidesse kaasatakse programmiväliste kolmandate riikide pädevaid asutusi (eelkõige haridusministeeriumid), kõrgkoole, teadusasutusi ning muid asjaomaseid asutusi/organeid ja sidusrühmi ning nende eesmärk on eelkõige:

  • edendada koostööd ja vastastikust õppimist ELi liikmesriikide või programmiga „Erasmus+“ liitunud riikide ja rahastamiskõlblike programmiga „Erasmus+“ liitumata kolmandate riikide kõrgeima tasandi ametiasutuste seas ja nende vahel, et soodustada kõrgharidussektori süsteemset arendamist ja innovatsiooni;
  • edendada kaasavaid kõrgharidussüsteeme, mis suudavad pakkuda erineva taustaga üliõpilastele õigeid tingimusi, et õppida ja saavutada edu; seepärast tuleks erilist tähelepanu pöörata vähemate võimalustega isikutele;
  • suurendada programmiga „Erasmus+“ assotsieerumata kolmandate riikide kõrgkoolide, kõrghariduse eest vastutavate asutuste ja pädevate asutuste (eelkõige ministeeriumid) suutlikkust, kaasates neid kõrgharidussüsteemide ajakohastamiseks (eeskätt valitsemistava ja rahastamise seisukohast) vajalike reformiprotsesside kindlaksmääramisse, elluviimisse ja järelevalvesse;
  • teha kindlaks koostoime programmivälises kolmandas riigis (kolmandates riikides) programmiga „Erasmus+“ hõlmatud valdkondades käimasolevate ELi algatustega.

Tegevus

Projektides tuleks kavandada tegevus, millega tagatakse selge lisaväärtus kõrgharidussüsteemile tervikuna ning vahetu mõju sihtrühma kuuluvatele toetusesaajatele. Selle tegevusega tuleks kaasa aidata kõrghariduspoliitika reformidele, et vastata ühiskondlikele ja tööturu vajadustele.

Allpool on esitatud mittetäielik loetelu võimalikest tegevustest.

  • Riikide isevastutuse soodustamine positiivse ja parima tava riigi ja/või piirkondlikul tasandil kõrghariduse valdkonnas katsetamise ja üldkasutatavaks muutmisega, et
    • suurendada kõrgkooli lõpetanute tööalast konkurentsivõimet;
    • parandada vähemate võimalustega isikute juurdepääsu kõrgharidusele;
    • tugevdada hariduse, teadustegevuse ja innovatsiooni sidemeid.
  • Tulemusliku ja tõhusa poliitikakujundamise toetamine kõrghariduse valdkonnas ning muude kõrghariduse valdkonna sidusrühmade kaasamine sellesse; seeläbi
    • soodustatakse muude vastutavate ametiasutuste osalust, et suurendada kõrgharidussektori asjakohasust ja selle mõju kogu ühiskonnale;
    • võimaldatakse üliõpilaste aktiivset osalust kõrgharidussüsteemi valitsemisel ja reformimisel;
    • kaasatakse muudes asjaomastes valdkondades, näiteks kutseõppe ja noorte valdkonnas tegutsevaid ühendusi;
    • tugevdatakse kõrghariduse rahvusvahelist mõõdet ELi liikmesriikide või programmiga „Erasmus+“ liitunud riikide ja programmiväliste kolmandate riikide kõrgetasemeliste asutuste koostöö kaudu; eeskätt töötatakse välja ja rakendatakse süsteeme, millega hõlbustatakse üliõpilaste ja akadeemiliste töötajate õpirännet, näiteks luuakse piirkondlik ainepunktisüsteem või toetatakse riiklike kvalifikatsiooniraamistike väljatöötamist;
    • määratakse kindlaks riiklik/piirkondlik kvaliteeditagamise raamistik.
  • Tegevus, millega toetatakse piirkondlikku akadeemilist koostööd ja edendatakse programmiga „Erasmus+“ assotsieerumata kolmandate riikide vabatahtlikku lähenemist kõrghariduse valdkonna piirkondlikule ühisstrateegiale, millega
    • määratakse kindlaks piirkondliku kõrgharidusruumi loomise etapid;
    • soodustatakse riiklikku ja piiriülest tunnustamist;
    • kõrvaldatakse õppimist takistavad tegurid, parandades juurdepääsu kvaliteetsele ja innovatsioonil põhinevale haridusele ning hõlbustades õpetajate, õppijate ja töötajate riikidevahelist liikumist. 
  • Rahastamismehhanismide kasutuselevõtu soodustamine, et
    • suurendada vähemate võimalustega isikute osalust kõrghariduses;
    • vähendada digilõhet asutuse ja üksikisiku tasandil.
  • Õpetajakutse atraktiivsemaks muutmine näiteks selliste meetmete abil, millega
    • edendatakse karjääriarengut toetavaid algatusi;
    • edendatakse stiimulite loomisega nende osalust kõrghariduse rahvusvahelistamisel.

Projektides julgustatakse osalema vastavates mõjutatud valdkondades (nt tööturg, noorsootöö, rahandus, sotsiaalküsimused, siseasjad, õigusküsimused, tervis jne) vastutavaid pädevaid asutusi ning ka ELi liikmesriikide või programmiga „Erasmus+“ liitunud riikide ametiasutusi.

Eelkõige julgustatakse käesoleva tegevussuuna raames taotlust esitama programmiga „Erasmus+“ assotsieerumata kolmandate riikide kõrgkoole.

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Kes võib esitada taotluse?

1. ja 2. tegevussuund: kõrgkoolid või kõrgkoolide ühendused või organisatsioonid, mis on asutatud mõnes ELi liikmesriigis, programmiga „Erasmus+“ liitunud kolmandas riigis või rahastamiskõlblikus, programmi „Erasmus+“ välises kolmandas riigis. Taotlev asutus esitab taotluse kõigi projektiettepanekusse kaasatud osalevate organisatsioonide nimel3 .

3. tegevussuuna puhul lisaks: seaduslikult tunnustatud riiklikud või rahvusvahelised rektorite, õpetajate või üliõpilasorganisatsioonid, mis on asutatud mõnes ELi liikmesriigis, programmiga „Erasmus+“ liitunud kolmandas riigis või rahastamiskõlblikus, programmi „Erasmus+“ välises kolmandas riigis.

Erand: Valgevenes (2. piirkond), Süürias (3. piirkond) ja Venemaa Föderatsioonis (4. piirkond) asuvad organisatsioonid ei saa osaleda taotlejatena4 .

Mis liiki organisatsioonid saavad projektis osaleda?

Kõik osalevad organisatsioonid peavad olema asutatud ELi liikmesriigis, programmiga „Erasmus+“ liitunud kolmandas riigis või rahastamiskõlblikus, programmi „Erasmus+“ välises kolmandas riigis (vt käesoleva juhendi A osa jaotis „Rahastamiskõlblikud riigid“).

Rahastamiskõlblikud kolmandad riigid, mis ei ole programmiga „Erasmus+“ liitunud, on selle meetme puhul järgmised:

kõik 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10. ja 11. piirkonda kuuluvad programmivälised kolmandad riigid5  (vt käesoleva juhendi A osa jaotis „Rahastamiskõlblikud riigid“).

Erand: selle meetme raames ei ole rahastamiskõlblikud Valgevenest (2. piirkond) pärit organisatsioonid.

Rahastamiskõlblikud osalevad organisatsioonid:

  • kõik kõrgkoolina määratletavad avaliku või erasektori organisatsioonid, mida asukohariigi pädev asutus tunnustab kõrgkoolina (koos seotud üksustega, kui neid on) ning kus pakutakse täielikke õppekavasid, mille täitmisel antakse kõrghariduskraadid ja kolmanda taseme haridust6  tõendavad tunnustatud diplomid (organisatsiooni määratletakse kõrgkoolina ja pädevad asutused tunnustavad seda kõrgkoolina);
  • kõik programmiga „Erasmus+“ assotsieerumata kolmandates riikides asuvad tööturul või hariduse, koolituse ja noorte valdkonnas tegutsevad avaliku või erasektori organisatsioonid (koos seotud üksustega, kui neid on). Selline organisatsioon võib olla näiteks: 
    • avaliku või erasektori väike-, keskmine või suurettevõte (sh sotsiaalne ettevõte);
    • kohaliku, piirkonna või riigi tasandi avalik-õiguslik asutus (sh ministeerium);
    • sotsiaalpartner või muu tööhõivesektori esindaja, sealhulgas kaubanduskoda, erialaliit, ametiühing;
    • uurimisinstituut;
    • sihtasutus;
    • kool/instituut (ükskõik mis tasandil, alates koolieelsest haridusest kuni keskhariduseni, k.a kutse- ja täiskasvanuharidus);
    • mittetulundusühendus, ühendus, vabaühendus (sh riiklikud või rahvusvahelised ühendused või kõrgkoolide ühendused/võrgustikud, üliõpilaste või õpetajate ühendused jne);
    • kultuuriorganisatsioon, raamatukogu, muuseum;
    • karjääri- ja kutsenõustamis- ning teabeteenuseid pakkuv asutus.

ELi liikmesriigis või programmiga „Erasmus+“ liitunud kolmandas riigis asuvale kõrgkoolile peab olema omistatud Erasmuse kõrgharidusharta akrediteering. Rahastamiskõlblikes programmiga „Erasmus+“ assotsieerumata kolmandates riikides asuvatelt osalevatelt kõrgkoolidelt Erasmuse kõrgharidusharta omamist ei nõuta.

Rahastamiskõlblikud on kõrgkoolide ühendused või organisatsioonid, mis on pühendunud kõrghariduse edendamisele, täiustamisele ja reformimisele ning koostööle nii Euroopas kui ka Euroopa ja maailma muude piirkondade vahel. Kui sellised ühendused, organisatsioonid või võrgustikud hõlmavad ka muid haridussektoreid ja koolitust, peab nende tegevuse põhirõhk olema kõrgharidusel ning see peab selgelt kajastuma organisatsiooni põhikirjas ja juhtimisstruktuurides.

Kõrgkoolide ühendust, organisatsiooni või võrgustikku käsitatakse ühe juriidilise isiku / partnerasutusena – see tähendab, et osalevate organisatsioonide nõutava miinimumarvu arvestamisel läheb see arvesse ühe üksusena riigist, kus asub selle peakorter. Neid organisatsioone ei käsitata kõrgkoolidena. Toetust saavad vaid need liikmesorganisatsioonid, mis on asutatud ELi liikmesriigis, programmiga liitunud kolmandas riigis või rahastamiskõlblikus programmivälises kolmandas riigis.

Rahvusvahelised valitsusorganisatsioonid saavad kõrghariduse valdkonna suutlikkuse suurendamise projektides partneritena osaleda omafinantseeringu alusel.

Osalevate organisatsioonide arv ja profiil

Riigi tasandi projektid, mis on suunatud ainult ühele programmiga „Erasmus+“ assotsieerumata kolmandale riigile

Riikide osalus

Projekti peab olema kaasatud üks rahastamiskõlblik programmiväline kolmas riik ning vähemalt kaks ELi liikmesriiki või programmiga liitunud riiki.

Kõrgkoolide osalus

Projekti peavad olema täispartneritena kaasatud:

  • vähemalt üks kõrgkool igast osalevast ELi liikmesriigist või programmiga liitunud kolmandast riigist ning
  • vähemalt kaks kõrgkooli osalevast kolmandast riigist, mis ei ole programmiga liitunud.

Lisaks (ainult 3. tegevussuuna puhul):

  • peab projekti olema täispartnerina kaasatud riigi pädev asutus (nt ministeerium), kes vastutab projektis osalevas programmiväliste kolmandas riigis kõrghariduse eest.

Mitut riiki hõlmavad projektid, mis on suunatud vähemalt kahele programmiga „Erasmus+“ assotsieerumata kolmandale riigile

Riikide osalus

Projekti peab olema kaasatud vähemalt kaks rahastamiskõlblikku programmivälist kolmandat riiki ning vähemalt kaks ELi liikmesriiki või programmiga liitunud riiki. Programmivälised kolmandad riigid võivad olla samast meetmega hõlmatud piirkonnast (piirkondlikud projektid) või eri piirkondadest (piirkondadevahelised projektid).

Kõrgkoolide osalus

Projekti peavad olema täispartneritena kaasatud:

  • vähemalt üks kõrgkool igast osalevast ELi liikmesriigist või programmiga „Erasmus+“ liitunud kolmandast riigist ning
  • vähemalt kaks kõrgkooli igast osalevast kolmandast riigist, mis ei ole programmiga „Erasmus+“ liitunud.

Lisaks (ainult 3. tegevussuuna puhul):

  • peab projekti olema täispartnerina kaasatud riigi pädev asutus (nt ministeerium), kes vastutab projektis osalevas programmivälises kolmandas riigis kõrghariduse eest.

Kõigi kõrghariduse valdkonna suutlikkuse suurendamise projektide suhtes kohaldatavad erikriteeriumid:

ELi liikmesriikide või programmiga „Erasmus+“ liitunud riikide kõrgkoolide arv ei tohi olla suurem kui programmiväliste kolmandate riikide kõrgkoolide arv.

Erand: nende programmiväliste kolmandate riikide puhul, kus on alla viie kõrgkooli kogu riigi kohta või kus üks asutus hõlmab enam kui 50 % kogu riigi üliõpilaskonnast, võetakse vastu taotlused, mis hõlmavad vaid üht kõrgkooli nendest riikidest.

Täiendavad erikriteeriumid:

  • projektidesse, kus osalevad partnerid 1. piirkonnast (1. ja 2. tegevussuund), peab olema kaasatud vähemalt kaks sellesse piirkonda kuuluvat programmiga „Erasmus+“ assotsieerumata kolmandat riiki; 
  • projektidesse, kus osalevad partnerid 4. piirkonnast, peab olema kaasatud vähemalt üks teine programmiga „Erasmus+“ assotsieerumata kolmas riik;
  • projektidesse, kus osalevad partnerid 10. ja 11. piirkonnast (1. ja 2. tegevussuund), peab olema kaasatud vähemalt kaks nendesse piirkondadesse kuuluvat programmiga „Erasmus+“ assotsieerumata kolmandat riiki;
  • tegevussuuna raames ei anta toetust projektideks Süürias.

Projekti kestus

Projekti kestus tuleb valida taotluse esitamise etapis, lähtudes projekti eesmärgist ja selle aja sisse kavandatava tegevuse liigist. Rahastamiskõlblikkuse perioodi võidakse pikendada kõige enam 12 kuu võrra, kuid üksnes erandjuhtudel, kui partneritel ei ole võimalik projekti kavandatud aja jooksul lõpule viia.

1. tegevussuund

Projektid võivad kesta 24 või 36 kuud.

2. tegevussuund

Projektid võivad kesta 24 või 36 kuud.

3. tegevussuund

Projektid võivad kesta 36 või 48 kuud.

Kellele esitada taotlus?

Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusametile (EACEA).

1. tegevussuund

Konkursikutse tunnus: ERASMUS -EDU-2022-CBHE

Tegevussuuna tunnus: ERASMUS -EDU-2022-CBHE-STRAND-1

2. tegevussuund

Konkursikutse tunnus: ERASMUS -EDU-2022-CBHE

Tegevussuuna tunnus: ERASMUS -EDU-2022-CBHE-STRAND-2

3. tegevussuund

Konkursikutse tunnus: ERASMUS -EDU-2022-CBHE

Tegevussuuna tunnus: ERASMUS -EDU-2022-CBHE-STRAND-3

Millal esitada taotlus?

Taotlejad peavad oma toetustaotluse esitama hiljemalt 17. veebruaril kell 17.00.00 (Brüsseli aja järgi).

Hindamiskriteeriumid

Projekte hinnatakse kahes etapis alljärgnevalt kirjeldatud kriteeriumide alusel.

1. etapp

Projekti asjakohasus (maksimaalne punktisumma: 30)

  • Üldeesmärk: projektiettepanek on kõrghariduse valdkonna suutlikkuse suurendamise meetme eesmärke ja tegevust ning tegevussuuna erisusi silmas pidades asjakohane. Selles võetakse piisaval määral arvesse ühe või mitme sihtriigi või -piirkonna, sihtrühmade ning vahendite lõplike saajate vajadusi ja piiranguid vastaval ajal. Arvesse võetakse asjaomaste vähemate võimalustega osalejate vajadusi (kui see on asjakohane). Ulatus, mil määral keskendutakse projektiettepanekus ELi üldprioriteetidele.
  • Eesmärgid: eesmärgid põhinevad põhjalikul vajaduste analüüsil. Need on selgelt kindlaks määratud, konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad, realistlikud ja tähtajalised. Need on seotud küsimustega, mis on olulised osalevatele organisatsioonidele (kooskõlas sihtrühma kuuluvate kõrgkoolide ajakohastamise, arendamise ja rahvusvahelistumise strateegiaga) ning rahastamiskõlblike programmiväliste kolmandate riikide kõrghariduse arendamise strateegiate seisukohast.
  • Seos ELi poliitika ja algatustega: kui see on asjakohane, võetakse projektiettepanekus arvesse ja suurendatakse vastastikust täiendavust/koostoimet muude ELi rahastatavate sekkumismeetmete ja muude üksustega (rahastajad, avaliku ja erasektori asutused).
  • ELi lisaväärtus: projektiettepanekus tõendatakse, et sarnaseid tulemusi ei ole võimalik saavutada ELi liimesriikide või programmiga liitunud kolmandate riikide kõrgkoolide koostööta ja liidu rahaliste vahenditeta.

Eeskätt 1. tegevussuuna puhul:

  • projektiettepanekus käsitletakse selgelt sihtriigi (-riikide) või -piirkonna (-piirkondade) puhul eelnevalt kindlaks määratud piirkondlikke prioriteete.

Eeskätt 2. tegevussuuna puhul:

  • projektiettepanekus pakutakse kindlakstehtud sekkumisvaldkonnas välja innovaatilised ja tipptasemel meetodid ja tehnikad;
  • projektiettepanekus käsitletakse selgelt sihtriigi (-riikide) või -piirkonna (-piirkondade) puhul eelnevalt kindlaks määratud piirkondlikke prioriteete.

Eeskätt 3. tegevussuuna puhul:

  • projektiettepanekus keskendutakse kõrgharidussüsteemi(de) reformidele ja ajakohastamisele kooskõlas sihtrühma kuuluvate programmiväliste kolmandate riikide arengustrateegiatega;
  • projektiettepanekus tõendatakse kõrghariduse valdkonnas pädeva asutuse tugevat toetust.

Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 30)

  • Sidusus: projekti üldise ülesehitusega on tagatud projekti eesmärkide, metoodika, tegevuse ja kavandatud eelarve kooskõla. Projektiettepanek sisaldab ühtset ja laiaulatuslikku valikut sobivatest tegevustest, mis võimaldavad täita kindlakstehtud vajadusi ja saavutada oodatavaid tulemusi.
  • Metoodika: sekkumisloogika on hea kvaliteediga, kavandatud väljundid ja tulemused on sidusad ja teostatavad ning selgelt on kindlaks tehtud põhieeldused ja -riskid. Loogiline raamistik (st objektiivselt kontrollitavate näitajate valik, andmete kättesaadavus, lähteandmed, sihtväärtused jms) vastab ülesehituselt ja sisult nõuetele.
  • Töökava: töökava kvaliteet ja tulemuslikkus, sh ulatus, mil määral vastavad tööpakettidele ettenähtud ressursid asjaomastele eesmärkidele ja oodatavatele tulemustele. Ressursid on piisavad oodatavate tulemuste saavutamiseks ning töökava on realistlik ja hõlmab põhjalikult kindlaks määratud tegevust, tähtaegasid, tulemusi ja vahe-eesmärke.
  • Eelarve: projektiettepanek on kulutõhus ning ette on nähtud projekti edukaks elluviimiseks vajalikud rahalised vahendid. Eelarveprognoos ei ole ei liiga suur ega liiga väike.
  • Kvaliteedikontroll: kontrollimeetmete (pidev kvaliteedi hindamine, vastastikune eksperdihinnang, võrdlusanalüüsid, leevendusmeetmed jne) ja kvaliteedinäitajatega on tagatud projekti elluviimise hea kvaliteet.
  • Keskkonnasäästlikkus: projekti kavandamisel on silmas peetud keskkonnahoidlikkust ning projekti eri etappides on rakendatud keskkonnasäästlikke tavasid (nt keskkonnasäästlik reisimine).

Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 20)

  • Juhtimine: projektiettepanekus on ette nähtud põhjalik juhtimiskord; Tähtajad, juhtimisstruktuurid, koostöökord ja vastutusalad on selgelt kindlaks määratud ning realistlikud.
  • Koosseis: projekti on kaasatud sobiv kooslus organisatsioonidest, kellel on projektiettepaneku eesmärkide saavutamiseks ja tegevussuuna erisuste seisukohast vajalik pädevus. Projektiettepanek hõlmab kõige asjakohasemat ja mitmekesisemat mitteakadeemiliste partnerite ringi.
  • Ülesanded: rollid ja ülesanded on määratud iga partneri konkreetset oskusteavet, profiili ja kogemustebaasi arvestades ning need on asjakohased.
  • Koostöö: projektiettepanekus on kavandatud tõhusad mehhanismid, et tagada partnerorganisatsioonide ja muude asjakohaste sidusrühmade sujuv koostöö, teabevahetus ja konfliktide lahendamine.
  • Pühendumus: projekti partnerite panus on märkimisväärne, asjakohane ja vastastikku täiendav.  Projektiettepanekus on kirjeldatud partnerite, eelkõige programmivälistest kolmandatest riikidest pärit partnerite osalust, pühendumust ja vastutust projekti konkreetsete eesmärkide ja tulemuste puhul.

Eeskätt 2. tegevussuuna puhul:

  • projektiettepanek hõlmab asjaomaseid mitteakadeemilisi organisatsioone ja sidusrühmi, kes annavad uuendusliku lisaväärtuse projekti eesmärkide saavutamisel.

Eeskätt 3. tegevussuuna puhul:

  • projektiettepanekus on näidatud, et meetme juhtimisse ja rakendamisse on piisaval määral kaasatud riikide pädevad asutused.

Kestlikkus, mõju ja oodatavate tulemuste levitamine (maksimaalne punktisumma: 20)

  • Tulemuste kasutamine: projektiettepanekus on kirjeldatud, kuidas partnerid ja muud sidusrühmad projekti tulemusi kasutavad, kuidas tagatakse mitmekordistav mõju (st võimalus korrata ja laiendada meetme tulemusi sektori ning ka kohalikul/piirkondlikul/riigi või rahvusvahelisel tasandil); ette on nähtud vahendid tulemuste kasutamise määra mõõtmiseks projekti rahastamise kestel ja pärast seda.
  • Tulemuste levitamine: projektiettepanekuga on ette nähtud selge ja tõhus tegevuskava tulemuste levitamiseks ning see hõlmab sobivaid tegevusi (koos ajakavaga), vahendeid ja kanaleid selleks, et projekti tulemused ja projektist saadav kasu jõuaks nii projekti rahastamise kestel kui ka pärast selle lõppu tõhusalt kõigi asjaomaste sidusrühmadeni ja projektis mitteosalevate sihtrühmadeni asjaomastele sidusrühmadele suunatud teavitustegevuse kaudu.
  • Mõju: projektiettepanekuga tagatakse käegakatsutav mõju sihtrühmadele ja asjaomastele sidusrühmadele kohalikul, riigi või piirkondlikul tasandil. See hõlmab meetmeid ning ka eesmärke ja näitajaid, et jälgida edusamme ja hinnata oodatavat (nii lühi- kui ka pikaajalist) mõju üksikisiku, asutuse ja süsteemi tasandil.
  • Avatud juurdepääs: kui see on asjakohane, kirjeldatakse projektiettepanekus seda, kuidas koostatavad materjalid, dokumendid ja meediasisu tehakse avatud litsentside kaudu vabalt ja ilma ebaproportsionaalsete piiranguteta kättesaadavaks ning kuidas neid levitatakse.
  • Kestlikkus: projektiettepanekus on selgitatud, kuidas tagatakse projekti tulemuste jätkusuutlikkus rahalises mõttes (pärast projekti rahastamise lõppu) ja asutuse tasandil (tegevuste ja teenuste jätkuvus) ning kuidas tagatakse vastutus kohalikul tasandil.

Eeskätt 1. tegevussuuna puhul:

  • projektiettepanekuga tagatakse järjepidev ja jätkusuutlik lahendus selleks, et kõrvaldada takistused vähemate võimalustega üliõpilaste/töötajate puhul ja suurendada nende juurdepääsu kõrgkoolide pakutavatele õpivõimalustele ja ressurssidele.
  • Projektiettepanekuga tõenäoliselt suurendatakse programmiväliste kolmandate riikide asutuste suutlikkust teha rahvusvahelist koostööd.

Eeskätt 2. tegevussuuna puhul:

  • projektiettepanekuga tagatakse oluline mõju programmiväliste kolmandate riikide asutustele, eelkõige innovatsioonisuutlikkuse suurendamise ja valitsemistava ajakohastamise abil ning avatusega laiemale ühiskonnale, tööturule ja kogu maailmale.
  • Projektiettepanekus tõendatakse potentsiaali avaldada mõju ühiskonnale ja/või majandussektorile.

Eeskätt 3. tegevussuuna puhul:

  • projektiettepanekus on kirjeldatud, kuidas viivad projekti tulemused kõrghariduspoliitika reformide või kõrgharidussüsteemide ajakohastamiseni.

Projektid võivad koguda kuni 100 punkti. Rahastamist kaalutakse üksnes selliste projektiettepanekute puhul, mis koguvad kokku vähemalt 60 punkti ning iga hindamiskriteeriumi puhul vähemalt poole maksimumpunktidest.

Võrdse punktisumma korral eelistatakse projekte, millel on kõrgeim punktisumma esmalt kriteeriumi „Projekti asjakohasus“ ja seejärel kriteeriumi „Kestlikkus, mõju ja oodatavate tulemuste levitamine“ puhul.

Seejärel seatakse eespool nimetatud kvaliteedikriteeriumidele vastavad projektiettepanekud punktisummade järgi pingeritta (kahanevas järjestuses). Selleks et liikuda 2. etappi, koostatakse iga piirkonna kohta loend taotlustest, mille arv on kaks korda suurem iga tegevussuuna puhul rahastatavate projektide hinnangulisest arvust (vastavalt kasutada olevale piirkondlikule eelarvele)7 .

2. etapp

Järgmistes küsimustes konsulteeritakse asjaomases rahastamiskõlblikus programmiga „Erasmus+“ assotsieerumata kolmandas riigis (asjaomastes rahastamiskõlblikes programmiga „Erasmus+“ assotsieerumata kolmandates riikides) asuva(te) liidu delegatsiooni(de)ga:

  • kas kõrgkool on riigi pädeva asutuse tasandil tunnustatud;
  • projekti teostatavus kolmanda riigi (kolmandate riikide) kohalikus kontekstis;
  • kas projektiga aidatakse rahuldada kohalikke vajadusi prioriteetvaldkonnas;
  • kattuvus valitud teemavaldkonnas juba olemasolevate ning liidu delegatsiooni või riigi tasandi või rahvusvaheliste rahastajate rahastatavate algatusega.

Ettepanek eraldada liidu rahalisi vahendeid esitatakse üksnes projektide kohta, mis läbivad liidu delegatsiooni(de)ga konsulteerimisel tehtava kontrolli.

Selle tulemusena määratakse teatavatele projektiettepanekutele hindamiskriteeriumidest lähtuva paremusjärjestuse (kahanevas järjekorras) ja liidu delegatsiooniga konsulteerimise tulemuste alusel ELi toetus, võttes arvesse iga piirkonna puhul kasutada olevat eelarvet ning põhimõtet, et iga taotleva organisatsiooni kohta rahastatakse kõige enam kaht projektiettepanekut. Kõigi kolme tegevussuuna jaoks on ette nähtud soovituslik eelarve, kuid eelarvevahendeid on võimalik tegevussuundade vahel ümber paigutada.

Peale selle võtab hindamiskomisjon arvesse alljärgnevaid aspekte:

  • projektide temaatiline mitmekesisus ning piisav geograafiline esindatus teatavas piirkonnas, arvestades projektide arvu riigi kohta; 
  • allpool loetletud piirkondade suhtes kohaldatavate nõuete täitmine. 
  • Idapartnerlusriigid:  1. ja 2. tegevussuuna puhul eelistatakse kõrgkoole, mis asuvad muudes linnades kui pealinnad ja/või maapiirkondades ja/või äärepoolsemates piirkondades.  
  • Aasia, Kesk-Aasia, Lähis-Ida ja Vaikse ookeani piirkond: 1. ja 2. tegevussuuna puhul eelistatakse vähim arenenud riike.
  • Sahara-tagune Aafrika: kõigi tegevussuundade puhul käsitatakse prioriteetsena vähim arenenud riike. Erilist tähelepanu pööratakse ka rändeküsimustes prioriteetsetele riikidele ning piirkondlikele projektidele, kus osalevad kõrgkoolid mitmest riigist. Ühelegi riigile ei tohi eraldada enam kui 8 % piirkonna jaoks ette nähtud eelarvest.

Lisateave

Taotluse heakskiitmine ei tähenda kohustust pakkuda rahastamist taotletud mahus. Taotletud summat võidakse vähendada meetme tegevussuundade suhtes kohaldatavate finantseeskirjade ja hindamistulemuste alusel.

Üldjuhul, kuid võttes arvesse riikide ja Euroopa õigusraamistikes kehtestatud piiranguid, tuleb tulemused teha kättesaadavaks avatud õppematerjalidena ning samuti asjaomastel kutsealastel, valdkondlikel või pädevate asutuste platvormidel. Projektiettepanekus kirjeldatakse, kuidas loodavad andmed, materjalid, dokumendid ning audiovisuaalsed ja sotsiaalmeedia väljundid tehakse avatud litsentside kaudu vabalt kättesaadavaks, kuidas neid levitatakse ning tagatakse, et nendega ei kaasne mingeid ebaproportsionaalseid piiranguid.

Projekti kavandamine

Horisontaalsed aspektid, mida projekti kavandamisel arvesse võtta

Taotlejaid innustatakse võtma projektide kavandamisel arvesse alljärgnevaid horisontaalseid prioriteete.

Keskkonnasäästlikkus

Kõrgharidussüsteemid on keskse tähtsusega Euroopa rohelise kokkuleppe toetamisel ning võimaldavad esile kutsuda olulisi muutusi inimeste käitumisviisides ja arendada nende oskusi. Kõrghariduse valdkonna suutlikkuse suurendamise projektides tuleks arendada pädevust mitmesugustes kestlikkuse seisukohalt asjakohastes sektorites ning valdkondlike roheoskuste strateegiaid ja metoodikaid, samuti tulevikku suunatud õppekavasid, mis vastavad paremini üksikisikute vajadustele. Programmiga „Erasmus+“ toetatakse ka innovaatiliste tavade katsetamist, et valmistada õppijaid ja kõrghariduse pakkujaid ette ellu viima muutusi.

Kaasamine ja mitmekesisus

Kõrgkoolid aitavad olulisel määral suurendada tulevaste kodanike, poliitikakujundajate ja ekspertide suutlikkust tagada kaasav majanduskasv ja ühiskonnas osalemine ning edendada võrdseid võimalusi haridussüsteemides. Samuti tuleks luua mehhanismid, et suurendada vähemate võimalustega üliõpilaste, õpetajate, teadlaste ja teiste isikute osalust ning arvestada seejuures paremini ebasoodsate sotsiaalsete ja majanduslike olude ning sooliste aspektidega.

Digipööre

Vaeseimates riikides tuleks hariduses ära kasutada digitehnoloogia võimalusi ning luua meediapädevuse parandamisega alus digioskuste omandamiseks. Nii on võimalik suurendada haridussüsteemide vastupidavust kriisidele (nagu COVID-19 pandeemia) ning vähendada digilõhet. Programmiga „Erasmus+“ toetatakse digipöördekavasid ning edendatakse digitehnoloogia otstarbekat kasutamist. See hõlmab tegevust, mille abil arendatakse digipedagoogikat ja oskusteavet seoses digivahendite (sh juurdepääsetavad ja tugitehnoloogiad) kasutamise ning digitaalse õpisisu loomise ja innovatiivse kasutamisega.

Kodanikuaktiivsus

Kõrghariduse valdkonna suutlikkuse suurendamise projektidega on võimalik rajada alus, et tugevdada kodanikuaktiivsust ning arendada eriteadmisi sellistes valdkondades nagu demokraatia, inimõigused ja mitmepoolsus. Kõrghariduse valdkonna suutlikkuse suurendamise projektide abil on võimalik leida pikaajalisi lahendusi kõrghariduse nõrga valitsemistava probleemile.

Majanduskasv ja töökohtade loomine

 Haridust on vaja eluks ja tööks vajalike oskuste omandamiseks, nagu põhioskused, pehmed oskused (nt probleemilahendus-, suhtlusoskused) ning teadus-, tehnoloogia-, inseneeria-, kunsti- ja matemaatikaoskused (STEAM-oskused). Samuti suurendab haridus inimeste tööalast konkurentsivõimet ning on kestliku majanduskasvu eeltingimus.

Lisaks sellele tuleks arvesse võtta alljärgnevaid küsimusi.

Partnerasutuste panus projekti

Kõrghariduse valdkonna suutlikkuse suurendamise projekti õnnestumiseks tuleb tagada kõigi partnerasutuste, eeskätt programmivälistes kolmandates riikides asuvate partnerasutuste tugev osalus. Kui partnerasutused kaasatakse projektiettepaneku koostamisse, saavad nad võtta vastutuse projekti tulemuste saavutamise ja projekti kestlikkuse eest. Kõrghariduse valdkonna suutlikkuse suurendamise projektidesse võib kaasata liitunud partnereid, kes aitavad projektis täita konkreetseid ülesandeid / ellu viia tegevust või toetavad projekti tulemuste levitamist ja kestlikkust. Lepinguliste küsimuste haldamise seisukohast ei käsitata liitunud partnereid partnerluse osana ning nad ei saa rahastust.

Vajaduste analüüs

Kõrghariduse valdkonna suutlikkuse suurendamise projekti ettepaneku koostamisel tuleb esimese olulise etapina hinnata vajadusi. Vajadusi tuleb hinnata selleks, et teha kindlaks parandamist vajavad valdkonnad/erialad ning nende puuduste põhjused.  See omakorda võimaldab kavandada asjakohased sekkumismeetmed puuduste kõrvaldamiseks ning seeläbi suurendada kõrgkooli suutlikkust.

Rakendamine ja seire

Kui vajaduste analüüs on tehtud, saab koostada rakenduskava, et tegeleda kindlakstehtud puudustega.

Arvesse tuleks võtta järgmisi põhielemente.

  • Õppekavade ajakohastamine/väljatöötamine. Õppekava väljatöötamise projektide puhul eeldatakse, et need hõlmavad õppejõudude koolitust ning et neis käsitletakse selliseid küsimusi nagu kvaliteeditagamine ja kõrgkooli lõpetanute tööalane konkurentsivõime seoste kaudu tööturuga. Õppekavad peavad saama enne projekti rahastamisperioodi lõppu ametliku akrediteeringu ja/või loa. Uute või ajakohastatud kursuste õpetamine peab algama projekti elluviimise kestel piisava arvu üliõpilaste ja ümberkoolitatud õpetajatega ning see peab toimuma projekti kestusest vähemalt kolmandiku vältel. Õppekava reformimise projektide raames pakutava koolituse puhul võib sihtrühm olla ka haldustöötajad, nagu raamatukogu-, labori- ja IT-töötajad. Projektide raames on tungivalt soovitatav lõimida ajakohastatud õppekavadesse üliõpilaste õppepraktika ettevõtetes. Õppepraktika peab olema vajalike oskuste omandamiseks sobiva kestusega.
  • Üliõpilaste kaasamine. Projektides tuleks ette näha üliõpilaste kaasamine (nt uute õppekavade väljatöötamisse), mis ei piirdu vaid projekti katseetapiga.
  • Töötajate ja üliõpilaste õpiränne. Õpirändetegevus peab olema suunatud peamiselt programmiväliste kolmandate riikide üliõpilastele ja töötajatele: töötajad (nt juhid, teadlased, haridustehnoloogid, tehnilised ja haldustöötajad), kes töötavad toetust saavates asutustes töölepingu alusel ning osalevad projektis; ühesse toetust saavasse õppeasutusse immatrikuleeritud üliõpilased (lühike õppetsükkel, esimene õppetasand (bakalaureus või sellega võrdsustatud haridus), teine õppetasand (magister või sellega võrdsustatud haridus) või kolmas õppetasand (doktoriõpe)). Üliõpilaste õpiränne ELi riikide ja programmiga liitunud kolmandate riikide vahel rahastamiskõlblik ei ole. Õpiränne peab olema piisava kestusega, et võimaldada õpet ja vajalike oskuste omandamist kooskõlas projekti eesmärkidega. Füüsilist õpirännet on soovitatav kombineerida virtuaalse õpirändega, et valmistada füüsilist õpirännet ette, seda toetada ning võtta järelmeetmeid. Samuti saab seda korraldada erivajadustega või vähemate võimalustega isikutele, kellel ei ole võimalik füüsilises õpirändes osaleda.
  • Selleks et kõrghariduse valdkonna suutlikkuse suurendamise projektiga oleks võimalik saavutada oodatavaid tulemusi ja mõju, mis ei piirdu vaid partnerluse endaga, peab projekti lahutamatu osa olema kvaliteedi tagamine. Ette tuleb näha kvaliteedikontrollimeetmed, sh näitajad ja võrdlusalused, mis võimaldavad tagada, et projekt viiakse ellu kvaliteetselt, õigeaegselt ja kulutõhusalt.
  • Partnerlusleping. Projekti partnerid peavad kokku leppima projekti üksikasjalikus rakendamiskorras ja see tuleb vormistada partnerluslepingus, mille partnerid allkirjastavad projekti alguses. Partnerluslepingu koopia tuleb esitada rakendusametile kuue kuu jooksul pärast toetuslepingu allkirjastamist.
  • Seadmed. Rahastamiskõlbliku kuluna käsitatakse üksnes selliste seadmete ostukulu, mis on otseselt vajalikud projekti eesmärkide saavutamiseks ning soetatakse hiljemalt 12 kuu jooksul enne projekti lõppu. Seadmed on ette nähtud üksnes partnerluses osalevatele programmiväliste kolmandate riikide kõrgkoolidele ning need peavad olema kantud selle kõrgkooli ametlikku inventarinimekirja, kelle jaoks need osteti.
  • Mõju ja kestlikkus. Kõrghariduse valdkonna suutlikkuse suurendamise projektidelt oodatakse pikaajalist struktuurilist mõju rahastamiskõlblikes programmivälistes kolmandates riikides. Projektiettepanekutes tuleb kirjeldada oodatavat mõju vajaduse korral kolmel tasandil (üksikisiku, asutuse ja süsteemi tasandil) ning meetodeid ja vahendeid mõju hindamiseks.
  • Keskkonnasäästlik elluviimine. Projekti tegevuse elluviimisel, sealhulgas projekti juhtimisel tuleks järgida keskkonnahoidlikke tavasid. Projektis tuleks süstemaatiliselt arvutada ja registreerida transpordist tulenev CO2 jalajälg iga osaleja kohta.

Millised on rahastamiseeskirjad?

Selle meetme puhul kasutatakse kindlasummaliste maksete alusel rahastamise mudelit. Taotlejale tehtava kindlasummalise koondmakse summa määratakse iga toetuse puhul kindlaks vastavalt taotleja kavandatava meetme eelarveprognoosile. Toetust andev asutus võtab iga toetuse kindlasummalise makse kindlaksmääramisel arvesse projektiettepanekut, hindamise tulemust, rahastamismäärasid ning konkursikutses osutatud toetuse maksimumsummat.

ELi toetus projekti kohta:

  • 1. tegevussuund – parem juurdepääs koostöövõimalustele kõrghariduse valdkonnas: 200 000–400 000 eurot projekti kohta;
  • 2. tegevussuund – partnerlused kõrghariduse ümberkujundamiseks: 400 000–800 000 eurot projekti kohta;
  • 3. tegevussuund – struktuurireformide projektid: 800 000–1 000 000 eurot projekti kohta.

Kuidas määratakse kindlaks projekti kindlasummaline makse?

Taotlejad peavad täitma taotlusvormis esitatud üksikasjaliku eelarvetabeli, võttes arvesse alljärgnevaid nõudeid.

  1. Eelarve peaks olema nii üksikasjalik kui toetusesaajad vajalikuks peavad ning olema jaotatud ühtseteks tööpakettideks (nt eraldi tööpaketid projektijuhtimise, koolituse, ürituste korraldamise, õpirände ettevalmistamise ja elluviimise, teabevahetuse ja tulemuste levitamise, kvaliteedi tagamise, seadmete jms jaoks).  
  2. Projektiettepanekus tuleb kirjeldada iga tööpaketi alla kuuluvaid tegevusi / oodatavaid tulemusi.
  3. Taotlejad peavad ettepanekus märkima hinnangulised kulud iga tööpaketi kohta (ning iga tööpaketi puhul märkima, kui suure osa rahalistest vahenditest iga toetusesaaja ja seotud üksus saab).
  4. Kirjeldatavad kulud võivad hõlmata personali-, reisi- ja elamiskulusid, töövahendite ja alltöövõtuga seotud kulusid ning ka muid (nt teabe levitamise, avaldamise või tõlkimisega seotud) kulusid.

Projektiettepanekuid hinnatakse sise- ja/või välisekspertide abiga tavapärase hindamismenetluse korras. Eksperdid hindavad projektiettepanekute kvaliteeti konkursikutses kindlaksmääratud nõuete alusel ning meetme oodatavat mõju, kvaliteeti ja tulemuslikkust arvesse võttes. Kindlasummalise makse summa võib moodustada kõige enam 90 % pärast hindamist kindlaks määratavast prognoositavast eelarvest ning toetuse parameetrid (toetuse maksimumsumma, rahastamismäär, rahastamiskõlblike kulude kogusumma jne) kehtestatakse toetuslepingus.

Projekti saavutuste hindamisel lähtutakse saavutatud väljunditest. Rahastamiskord peaks võimaldama keskenduda sisendite asemel pigem väljunditele ning lähtuda seeläbi mõõdetavate eesmärkide saavutamise kvaliteedist ja tasemest.

Täpsem teave on esitatud rahastus- ja hankeportaalis avaldatud toetuslepingu näidises. https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/portal/screen/home.

  • 1 Piirkondadevahelised projektid peavad olema seotud kõigi kaasatud piirkondade prioriteetvaldkondadega, nende puhul tuleb tõendada asjakohasust iga piirkonna jaoks ning esitada ühiste vajaduste ja eesmärkide üksikasjalikku analüüsi sisaldav põhjendus.
  • 2 Vt uue tulija mõiste D osas „Põhimõistete sõnastik“.
  • 3 Osalevad organisatsioonid peavad andma taotlevale organisatsioonile allkirjastatud volituse. Volitused tuleb esitada taotluse esitamise etapis ja neid kontrollitakse toetuslepingule allakirjutamise ajal. Lisateabe saamiseks tutvuge käesoleva juhendi C osaga.
  • 4 Projektiettepanekud peavad olema kooskõlas nõukogu 16. aprilli 2018. aasta järeldustega Süüria kohta. Peale selle ei anta rahastust kolmandatele isikutele (olenemata sellest, kas tegemist on üksuste, üksikisikute või üksikisikute rühmaga), kelle suhtes kohaldatakse konkursikutse avaldamise ajal ELi sanktsioone. Toetusesaajad ja töövõtjad peavad samuti tagama, et alltöövõtjad, füüsilised isikud, sealhulgas õpikodades ja/või koolituses osalejad ning kolmandatele isikutele ette nähtud rahalise toetuse saajad ei ole kantud ELi sanktsioonide loetellu.
  • 5 V.a 5., 7. ja 8. piirkonda kuuluvad suure sissetulekuga riigid (vt käesoleva juhendi A osa jaotis „Rahastamiskõlblikud riigid“).
  • 6 Rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse (ISCED 2013) järgi, kolmanda taseme haridus, vähemalt 5. tase. Kutsekeskharidust või kutseõpet keskhariduse baasil ehk ISCED 2011 4. astet ei aktsepteerita.
  • 7 Piirkondadele eraldatavad soovituslikud summad avaldatakse rahastus- ja hankeportaalis: https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/portal/screen/home.
Tagged in:  Higher education