Kutsehariduse tipptaseme lähenemisviiside rakendamine on ELi üldises oskuste ning kutsehariduse ja -õppe (VET) poliitilises tegevuskavas olulisel kohal. Euroopa oskuste tegevuskava, Euroopa haridusruum, nõukogu 2020. aasta soovitus kutsehariduse kohta¹  ning Osnabrücki deklaratsioon²  sisaldavad väga selgeid viiteid kutsehariduse tipptaseme kui kutsehariduse ja -õppe sektori reformide liikumapanevale jõule.

Kutsehariduse tipptaseme keskuste algatuse eesmärk on vastata sellele poliitilisele prioriteedile, toetades reforme kutsehariduse ja -õppe sektoris ning tagades kvaliteetsed oskused ja pädevused, mis avavad kvaliteetseid töö- ja karjäärivõimalusi ning vastavad uuendusmeelse, kaasava ja kestliku majanduse vajadustele³ . Kutsehariduse tipptaseme keskuste algatus toetab ka Euroopa rohelise kokkuleppe, uue digistrateegia, oskustööliste ja andekate inimeste meelitamist käsitleva teatise ning uute tööstus- ja VKEde strateegiate rakendamist, kuna oskused on nende edu alus.

Keskused tegutsevad konkreetses kohalikus kontekstis, kus need moodustavad innovatsiooni, regionaalarengut ja sotsiaalset kaasatust edendavaid oskuste ökosüsteeme, samuti teevad need rahvusvaheliste koostöövõrgustike kaudu koostööd teistes riikides asuvate kutsehariduse tipptaseme keskustega. Keskused rakendavad kutsehariduse tipptaseme alt ülespoole lähenemisviisi, mis hõlmab mitmesuguseid kohalikke sidusrühmi ning võimaldab kutseharidus- ja -õppeasutustel kiiresti kohandada oskuste pakkumist majanduse ja ühiskonna muutuvate vajadustega.

Nende raames pakutakse noortele esmaõppevõimalusi ning täiskasvanutele täiendus- ja ümberõppevõimalusi, kusjuures koolituse pakkumisel lähtutakse paindlikkusest, õigeaegsusest ning rohe- ja digipöörde taustal kiiresti muutuva tööturu vajadustest. Need toimivad kohalike ettevõtete arengu ja innovatsiooni katalüsaatorina, tehes rakendusuuringuprojektides tihedat koostööd ettevõtjatega (eriti VKEdega), luues teadmiste- ja innovatsioonikeskusi ning toetades oma õppijate ettevõtlusalgatusi.

Nende võrgustikega toetatakse riikide kutsehariduse tipptaseme ülespoole suunatud lähenemist. Nendes võivad osaleda riigid, kus on arenenud kutsehariduse tipptaseme süsteemid, ning riigid, kus arendatakse sarnaseid lähenemisviise, et uurida kutseharidus- ja -õppeasutuste täielikku potentsiaali majanduskasvu ja innovatsiooni aktiivsel toetamisel.

Selle algatusega lõimitakse kutsehariduse tipptasemesse n-ö Euroopa mõõde, toetades ELi kutsehariduse ja -õppe poliitika rakendamist ning liikmesriikide, sotsiaalpartnerite ja kutseharidust ja -õpet pakkuvate asutustega kokku lepitud meetmeid.

Eespool kirjeldatud kutsehariduse tipptaset iseloomustab õppijakeskne terviklik lähenemisviis, kus kutseharidus ja -õpe

• on lahutamatu osa oskuste ökosüsteemidest⁴  ning toetab regionaalarengut,⁵  innovatsiooni,[ft/]Innovatsiooni all mõistetakse uue või märkimisväärselt täiustatud toote (kaup või teenus), protsessi, uue turundus- või organisatsioonilise meetodi rakendamist ettevõtluses, töökorralduses või välissuhetes. aruka spetsialiseerumise⁶  ja klastrite strateegiaid,⁷ samuti konkreetseid väärtusahelaid ja tööstusökosüsteeme;
• on osa teadmiste kolmnurkadest,⁸  tehes tihedat koostööd muude haridus- ja koolitusvaldkondadega, teadusringkondade ja ettevõtetega;
• võimaldab õppijatel omandada nii kutsealaseid (mis on seotud töökohaga) kui ka võtmepädevusi⁹  kvaliteetse oskuste pakkumisega, mis põhineb kvaliteedi tagamisel;
• loob ​​​​​​​innovaatilisi partnerlusi¹⁰  töömaailmaga ning seda toetavad õpetajate ja koolitajate täienduskoolitus, uuenduslikud pedagoogikameetodid, õppijate ja töötajate õpiränne ning kutsehariduse ja -õppe rahvusvahelistumise strateegiad.

Meetme eesmärgid

Meetmega toetatakse kutsehariduse tipptaseme keskuste rahvusvaheliste koostöövõrgustike järkjärgulist loomist ja arendamist.

Kutsehariduse tipptaseme keskused tegutsevad kahel tasandil:

1. riigi tasandil, kus kaasatakse mitmesuguseid kohalikke sidusrühmi ja moodustatakse kohalikku innovatsiooni, regionaalarengut ja sotsiaalset kaasatust edendavaid oskuste ökosüsteeme, samuti tehakse rahvusvaheliste koostöövõrgustike kaudu koostööd teistes riikides asuvate kutsehariduse tipptaseme keskustega;
2. rahvusvahelisel tasandil, kus tuuakse kokku kutsehariduse tipptaseme keskusi, millel on ühine huvi järgmise suhtes:

• konkreetsed sektorid¹¹  või tööstusökosüsteemid¹² ​​​​​​​;
• innovaatilised lähenemisviisid majanduslikele ja ühiskondlikele väljakutsetele (nt kliimamuutused, digipööre, tehisintellekt, kestliku arengu eesmärkide¹³  saavutamine, rändajate ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade integratsioon, madala kvalifikatsiooniga inimeste oskuste täiendamine jne) või
• innovaatilised lähenemisviisid olemasolevate kutsehariduse tipptaseme keskuste tegevushaarde laiendamiseks ning nende tegevuse kvaliteedi ja tulemuslikkuse parandamiseks.

Võrgustikud toovad kokku juba tegutsevad kutsehariduse tipptaseme keskused või arendavad kutsehariduse tipptaseme mudelit sellega, et toovad kokku eri riikidest pärit partnereid, kes soovivad arendada kohalikus kontekstis kutsehariduse tipptaset rahvusvahelise koostöö kaudu. Näiteks saavad võrgustikud aidata ellu viia algatust „Uus Euroopa Bauhaus“ ning teha selleks koostööd kogukondadega, keda algatuse raames kohalikul tasandil tehtavad muudatused mõjutavad.

Kutsehariduse tipptaseme keskused võivad olla olemasolevad kutsekoolid/teenusepakkujad, kes püüavad saavutada tipptaset, osaledes selle Euroopa algatuse raames kavandatud tegevustes. Need võivad olla ka vastloodud keskused, mille eesmärk on pakkuda suurepäraseid koolitusvõimalusi ja teenuseid, mis vastavad tööturu vajadustele.

Kutsehariduse tipptaseme keskused saavutavad oma eesmärgid, tuues kokku kohalikud/piirkondlikud partnerid ja tehes nendega tihedat koostööd, näiteks esma- ja jätku-kutseõppe pakkujad, kõrgkoolid, sealhulgas rakenduskõrgkoolid ja polütehnikumid, teadusasutused, teaduspargid, innovatsiooniagentuurid, ettevõtted, muud tööandjad, kojad ja ühendused, sotsiaalpartnerid, sotsiaalsed ettevõtted, valdkondlikud oskuste nõukogud, kutse-/sektoriühendused, riiklikud ja piirkondlikud ametiasutused ja arenguagentuurid, tööturuasutused, kvalifikatsiooniasutused, sotsiaalse kaasamise ja taasintegreerimise organisatsioonid jne.

Selle projektikonkursi raames toetatakse seega projekte, mis toovad kokku eri riikidest pärit kohalikud või piirkondlikud partnerid, kes arendavad välja tegevused järgmise kolme mõõtme all: 1) õpetamine ja õppimine, 2) koostöö ja partnerlused ning 3) juhtimine ja rahastamine.

Kui see on asjakohane, peavad kutsehariduse tipptaseme keskused kohaldama ELi tasandi õigusakte ja vahendeid¹⁴ .

Nad peavad välja töötama pikaajalise tegevuskava projektitulemuste järkjärguliseks kasutuselevõtuks pärast projekti lõppu. See kava põhineb haridus- ja koolitusteenuste osutajate ning peamiste tööturul osalejate asjakohase tasandi püsival partnerlusel. See peaks hõlmama sobivate juhtimisstruktuuride kindlakstegemist ning laienemisvõimaluste ja rahalise jätkusuutlikkuse kavasid.

Samuti peaks see tagama kutsehariduse tipptaseme keskuste võrgustike töö piisava nähtavuse ja töötulemuste laialdase levitamise, sh ELi ja riigi poliitilisel tasandil, ning sisaldama üksikasjalikku kirjeldust selle kohta, kuidas kavatsetakse asjaomane kasutuselevõtt Euroopa, riigi ja/või piirkonna tasandil koos asjaomaste partneritega ellu viia. Tegevuskavas tuleb kirjeldada ka seda, kuidas saab projekti tulemuste kasutuselevõtuks kasutada ELi rahastamisvõimalusi ning riigi tasandi ja piirkondlikku rahastamist, aga ka erasektori vahenditest rahastamist.

Rahastus- ja hankeportaalis on kättesaadav nende kutsehariduse tipptaseme keskuste loetelu, keda on juba rahastatud. Rahastatud projektide teabelehed on kättesaadavad ka tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi veebisaidil¹⁵ .

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Programmist „Erasmus+“ toetuse saamiseks peavad kutsehariduse tipptaseme keskuste projektitaotlused vastama järgmistele kriteeriumidele.

Rahastamiskõlblikud osalevad organisatsioonid (Kes võib taotluse esitada?)

Rahastamiskõlblikuna käsitatakse taotlejaid (toetusesaajad ja seotud üksused, kui neid on), kes

• on juriidilised isikud (avalik-õiguslikud või eraõiguslikud asutused);
• on asutatud ühes rahastamiskõlblikus riigis, st ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis;
• tegutsevad kutsehariduse ja -õppe või töövaldkonnas.
• Kutsehariduse ja -õppe või töövaldkonnas tegutsevad organisatsioonid kolmandatest riikidest, mis ei ole programmiga liitunud, võivad samuti osaleda toetusesaaja, seotud üksuse või liitunud partnerina, kuid mitte koordinaatorina.

Erand: selle meetme raames ei ole rahastamiskõlblikud Valgevenest (2. piirkond) ja Venemaa Föderatsioonist (4. piirkond) pärit organisatsioonid.

Osalevad organisatsioonid võivad näiteks olla (mittetäielik loetelu):

• kutseharidust ja -õpet pakkuvad asutused;
• kutseharidust ja -õpet pakkuvaid asutusi esindavad organisatsioonid;
• äriühinguid, tegevusala, muid tööandjaid või sektorit esindavad organisatsioonid;
• riiklikud/piirkondlikud kvalifikatsiooniasutused;
• uurimisinstituudid;
• innovatsiooniasutused;
• regionaalarengu eest vastutavad asutused;
• kutsehariduse ja -õppe valdkonnas tegutsevad rahvusvahelised organisatsioonid.

Konsortsiumi koosseis (Osalevate organisatsioonide arv ja profiil)

Partnerluses peab osalema vähemalt kaheksa taotlejat (toetusesaajad) vähemalt neljast ELi liikmesriigist või programmiga liitunud kolmandast riigist.

Igast ELi liikmesriigist või programmiga liitunud kolmandast riigist peab osalema:

1. vähemalt üks ettevõtjaid, tegevusala, muid tööandjaid või sektorit esindav organisatsioon ning
2. vähemalt üks kutseharidust ja -õpet pakkuv asutus (keskhariduse ja/või kolmanda taseme hariduse tasemel).

Konsortsiumi miinimumkoosseisus ei võeta arvesse seotud üksusi ega liitunud partnereid. Nad ei saa tegutseda koordineeriva organisatsioonina.

Koordineeriv organisatsioon peab asuma ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis.

Programmivälistes kolmandates riikides asuvad organisatsioonid saavad samuti osaleda toetusesaajate või seotud üksustena kui tõendatakse, et nende osalus annab projektis olulist lisaväärtust. Nad võivad osaleda ka liitunud partneritena.

Rahastamiskõlblikud tegevused

Taotleja peab taotluses käsitlema kolme tegevusmõõdet (esitades konkreetsete meetmete ja tulemuste üksikasjad). Iga mõõtme puhul tuleb valida minimaalne arv tegevusi vastavalt järgmisele loetelule:

• vähemalt neli tegevust 1. mõõtme (õpetamine ja õppimine) all,
• vähemalt kolm tegevust 2. mõõtme (koostöö ja partnerlus) all ning
• vähemalt kaks tegevust 3. mõõtme (juhtimine ja rahastamine) all.

Mõõtmeid kirjeldatakse allpool jaotises „Projekti kavandamine“.

Rahastamiskõlblikud on kutsehariduse ja -õppe tegevused EQFi kvalifikatsiooniraamistiku 3.–8. tasemel, sh keskhariduse, kutsekeskhariduse, keskhariduse baasil kutseõppe ja ka kolmanda taseme hariduse (nt rakenduskõrgkoolid, polütehnikumid jne) tasemel. Taotlus ei või siiski sisaldada üksnes üliõpilastele suunatud tegevusi: kui taotluse tegevustes keskendutakse keskharidusjärgsele kutseharidusele (EQFi 6.–8. tase), peab see sisaldama ka vähemalt ühte muud kutsehariduse ja -õppe kvalifikatsioonitaset (EQFi 3.–5. tase) ning samuti tugevat töölõppimise komponenti.

Geograafiline asukoht (tegevuste elluviimise koht)

Tegevused peavad toimuma mis tahes rahastamiskõlblikus riigis (vt käesoleva juhendi A osa)

Projekti kestus

Projektid peaksid tavaliselt kestma 48 kuud (pikendamine on võimalik, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud ja tehakse toetuslepingu muudatuse kaudu).

Kellele esitada taotlus?

Taotlus tuleb esitada Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusametile (EACEA) rahastus- ja hankeportaali kaudu.

Konkursikutse tunnus: ERASMUS-EDU-2024-PEX-COVE

Enne taotluse esitamist vaadake asjakohaseid korduma kippuvaid küsimusi rahastus- ja hankeportaalis.

Millal esitada taotlus?

Taotlejad peavad oma toetustaotluse esitama hiljemalt 7. mail kell 17.00.00 (Brüsseli aja järgi).

Taotlevaid organisatsioone hinnatakse asjaomaste menetlusest kõrvalejätmise ja valikukriteeriumide põhjal. Lisateabe saamiseks tutvuge käesoleva juhendi C osaga.

Projekti kavandamine

Kutsehariduse tipptaseme keskusi (CoVEd) iseloomustab süsteemne lähenemisviis, mille kaudu kutseharidus- ja -õppeasutused aitavad koos mitmesuguste teiste kohalike/piirkondlike partneritega aktiivselt kaasa oskuste ökosüsteemide loomisele. Kutsehariduse tipptaseme keskustest oodatakse palju enamat kui lihtsalt kvaliteetse kutsekvalifikatsiooni pakkumist.

Allpool on esitatud kutsehariduse tipptaseme keskuste tavapäraste tegevuste loetelu. Projektide eesmärgid saavutatakse nende tegevuste kombinatsioonile tuginedes (allpool esitatud loetelu sisaldab näiteid võimalike tegevuste kohta iga tegevuse raames)¹⁶ .

Mõõtmete kirjeldus

1. mõõde – õpetamine ja õppimine

1. tegevus. Inimestele tööturu vajadustele vastavate oskuste pakkumine:

• tulevaste oskuste vajaduste prognoosimine, kasutades tõhusaid vahendeid tööturu muutuvate vajaduste kiireks tuvastamiseks¹⁷  ja sobitades oskuste pakkumise töövõimalustega, võttes arvesse ka valdkondliku koostöö kava¹⁸ ​​​​​​​ raames tehtud tööd, kui see on asjakohane ja kättesaadav;
• nii tehnilistele oskustele kui ka võtmepädevustele¹⁹  keskendumine;
• rohe- ja digipöördeks vajalike oskuste kaasamine²⁰ .

2. tegevus. Kutsehariduses ja -õppes elukestva õppe ja kaasava lähenemisviisi järgimine:

• õppimisvõimaluste tagamine igas vanuses ja igasuguse sotsiaal-majandusliku taustaga inimestele²¹ ;
• pakutavate esmakutseõppe kvalifikatsioonide kombineerimine ümberõppeks ja oskuste täiendamiseks pakutavate täiendusõppe võimalustega kooskõlas oskuste prognoosimisest saadavate andmetega²² ;
• kõrgema tasandi kutsehariduse ja -õppe programmide pakkumine, töötades välja paindlikud õppimisvõimalused ning luues mehhanismid kutseharidus- ja -õppeasutuste ning kõrgkoolide koostööks²³ .

3. tegevus. Kutsehariduse ja -õppe õppekavade ja kvalifikatsioonide väljatöötamine, võimaldades paindlikkust ja individualiseeritud käsitlust:

• individuaalsete õppekavade²⁴  või meetodite väljatöötamine iga õppija,²⁵ ​​​​​​​ sealhulgas täiskasvanute jaoks;
• õppekavadesse õppijate rahvusvahelise õpirände lõimimine,²⁶  tagades välisriigis omandatud õpitulemuste valideerimise ja tunnustamise;
• selliste kvalifikatsioonide kujundamine, milles on lõimitud nii koolipõhise õppe kui ka töölõppimise²⁷  komponendid;
• Euroopa kutsealaste põhiprofiilide²⁸  väljatöötamine, mis aitab kaasa õppijate ja töötajate õpirändele, tagades samal ajal selle tunnustamise, samuti õpitulemuste läbipaistvuse, mõistmise ja ülekantavuse²⁹ ​​​​​​​;
• mikrokvalifikatsioontunnistuste³⁰  väljatöötamine või kasutamine, et tunnustada kiiresti muutuva ühiskonna ja tööturuga kohandatud lühiajaliste õppimisvõimaluste tulemusi;
• Euroopa digitaalsete kvalifikatsioonitunnistuste kasutamine, mis võimaldab hõlpsasti autentida, valideerida ja ära tunda mis tahes suuruse, kuju või vormiga tunnistusi.

4. tegevus. Uuenduslike õppijakesksete õpetamis- ja õppematerjalide ning -meetodite väljatöötamine:

• interdistsiplinaarse, projekti- ja pädevuspõhise õppe, õppetehaste (learning factories), avatud töökodade³¹  (makerspaces) ja positiivse hariduse³² ​​​​​​​ kaasamine;
• Euroopa pädevusraamistike³³  ja nendel põhinevate vahendite kasutamine, nagu DigComp,³⁴ ​​​​​​​  EntreComp,³⁵ ​​​​​​​FreenComp, LifeComp,³⁶ ​​​​​​​  GreenComp,³⁷ ​​​​​​​ SELFIE WBL,³⁸ ​​​​​​​ vahend „Testige oma digioskusi“³⁹ ​​​​​​​ ja Euroopa digioskuste tunnistus⁴⁰ ​​​​​​​;
• uuenduslike õppevahendite ja digitehnoloogialahenduste (nt MOOC, simulaatorid, virtuaalne ja liitreaalsus, tehisintellekt) kasutamine nii koolipõhises õppes kui ka töölõppimisel;
• õppijate tipptaseme⁴¹  edendamine meetmete abil, millega innustatakse kutsehariduses ja -õppes osalejaid avastama oma innovatsiooni- ja loovuspotentsiaali,⁴² ​​​​​​​ et tagada pikaajaline soodne kasu õppijatele, õpetajatele/koolitajatele ning kutseharidus- ja -õppeasutusele, kus õnnestub lõimida parim tava tavapärasesse õppekavasse⁴³ ​​​​​​​.

5. tegevus. Investeerimine õpetajate ja koolitajate põhi- ja täienduskoolitusse⁴⁴

• pedagoogiliste, tehniliste, rohe- ja digioskuste, sealhulgas veebi- ja kaugõppeks vajalike oskuste arendamiseks;
• õpetajate ja koolitajate õpirände lisamine õppimis-, arengu- ja rahvusvahelistumise strateegiatesse⁴⁵
• kindlaksmääratud juhtimissüsteemidel põhineva kvaliteedikultuuri rakendamise toetamine⁴⁶ .

6. tegevus. Tugevate kvaliteedi tagamise mehhanismide loomine:

• tuginemine sellistele Euroopa abivahenditele ja instrumentidele nagu EQAVET;
• meetmete võtmine, et tagada haridus- ja koolitusteenuse osutajate sertifitseerimine asjaomaste riiklike ja/või rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide väljatöötatud standardite alusel, näiteks ISO 21001 või EFQMi standardid (vt ka EVTA kutsehariduse tipptaseme märgis).

7. tegevus. Tõhusate tagasisideahelate ja haridusasutuste lõpetanute edasise käekäigu jälgimise süsteemide loomine:

• tõhusa tagasiside ja läbivaatamise menetluste, mehhanismide ja vahendite loomine kutseharidusorganisatsiooni strateegilise õppeprotsessi osana, et toetada kvaliteetsete haridusteenuste pakkumise arendamist ja parandada õppijate võimalusi;
• meetmete võtmine, et õppevõimalusi oleks võimalik õigeaegselt kohandada, lähtudes haridusasutuse lõpetanute edasise käekäigu jälgimise tõhusatest süsteemidest⁴⁷ .

8. tegevus. Nõustamisteenistuste osutamine:

• kvaliteetse nõustamise⁴⁸  tagamine nii noortele kui ka täiskasvanutele, et toetada nende karjääri-, haridus- ja koolitusvalikuid ning elukestvas õppes osalemist;
• vajaduspõhise toetuse pakkumine haavatavatele inimestele;
• täiskasvanutele võimaluse andmine, et nad saaksid kasutada oma õigust koolitusele.

9. tegevus. Varasemate õpingute valideerimine:

• Oskuste valideerimine, olenemata nende omandamise viisist, sealhulgas väljaspool formaalset haridus- ja koolitussüsteemi: tööl, kodus või vabatahtliku tegevuse raames⁴⁹  personaalse koolituse pakkumise alusena.

2. mõõde – koostöö ja partnerlus

10. tegevus. Ettevõtlus- ja haridussektori partnerluste loomine:

• vastastikku kasulike suhete loomine ettevõtlussektoriga, luues pikaajalisi ettevõtlus- ja haridussektori partnerlusi, sealhulgas innovatsiooni edendamiseks ja oskuste prognoosimiseks;
• koostöö õppekavade pidevaks läbivaatamiseks ja ajakohastamiseks, et tagada nende asjakohasus õppijate ja tööturu vajaduste seisukohast, eelkõige töölõppimise ja praktika jaoks;
• ettevõtete, muude tööandjate ja eelkõige VKEde toetamine vajaduspõhise koolitustega, et võimaldada täiendus‑ ja ümberõpet;
• koostöö riiklike tööturuasutuste ja kodanikuühiskonnaga, et pakkuda töötutele ja tööturult eemalejäänud isikutele täiendus- ja ümberõpet;
• sektoripõhise ja piirkondliku koostöö toetamine, sealhulgas oskuste paktiga⁵⁰  ühinemine, ning koostoime loomine valdkondliku koostöö kavaga, kui see on asjakohane ja kättesaadav;
• VKEdele tehnilise toe, oskuste vajaduste hindamise, abivahendite ja meetodite pakkumine;
• õppijatele töölõppimise, õpipoisiõppe ja praktikavõimaluste korraldamine, seadmete jagamine, samuti õpetajate ja koolitajate vahetuse korraldamine ettevõtete ja kutsehariduskeskuste vahel⁵¹ ;

11. tegevus. Rakendusuuringud ja innovatsioon:

• koostöö tegemine ettevõtetega, eelkõige VKEdega, kutseharidus- ja -koolitusasutuste õppijaid ja töötajaid hõlmavates rakendusuuringute⁵²  projektides;
• innovatsioonikeskkondade ja tehnoloogia levikut edendavate keskuste⁵³  kasutamine või nende koostööpõhine loomine VKEde innovatsiooniprotsessi toetamiseks, kaasates kutseharidus- ja -koolitusasutuste õppijaid ja töötajaid;
• uute teadmiste loomisele ja levitamisele kaasaaitamine⁵⁴ .

12. tegevus. Kutsehariduse ja -õppe rahvusvahelistumine ning õpiränne välismaal:

• kutseharidus- ja -õppeasutuse arenguga tihedalt seotud rahvusvahelise tegevuse strateegilise planeerimise arendamine ning õpetamis- ja õpitavade kvaliteedi tõstmine⁵⁵ ;
• tugistruktuuride loomine ja meetmete väljatöötamine kutsehariduse ja -õppe valdkonnas õpirände (sh virtuaalse õpirände) kogemuste kvaliteedi edendamiseks ja tagamiseks kutsehariduse tipptaseme keskuste võrgustiku partnerite seas kooskõlas Erasmuse programmi kvaliteedistandarditega⁵⁶ ;
• algatuste käivitamine õppijate, õpetajate ja koolitajate (sh ettevõttesisesed koolitajad) ning ekspertide kaasamiseks, et nad kasutaksid ära programmi „Erasmus+“ (Ka1) pakutavaid võimalusi osalemiseks õpirändes välismaal.

13. tegevus. Ettevõtlusoskuste ja -algatuste edendamine:

• ettevõtluskultuuri arendamine kutseharidus- ja -õppeorganisatsioonides,⁵⁷  sealhulgas juhtide, töötajate, õpetajate ja koolitajate ning õppijate seas⁵⁸ ​​​​​​​;
• koostöö tegemine kohalike partneritega, et arendada õppijate ettevõtlusoskusi ja -hoiakuid, mis vastaksid reaalsetele väljakutsetele;
• kutseharidus- ja -koolitusasutuses õppijate jaoks ettevõtlusinkubaatorite loomine või nende kasutamise võimaldamine, et nad saaksid arendada oma ettevõtlusalaseid⁵⁹  algatusi.

14. tegevus. Kutsehariduse ja -õppe atraktiivsuse suurendamine:

• kutsehariduse ja -õppe atraktiivsuse suurendamisele suunatud teavituskampaaniate ja -tegevuste⁶⁰  käivitamine ning neis aktiivselt osalemine;
• töövõimalustest teavitamine kutsehariduse ja -õppe kaudu ning noorte ja täiskasvanute (sh põhi- ja keskkooliõpilased) innustamine valima kutsehariduse ja -õppe valdkonna õppesuundi;
• rahvusvaheliste kutsehariduse ja -õppe linnakute rajamine või suvelaagrite⁶¹  korraldamine õppijatele, õpetajatele ja koolitajatele, kutseharidus- ja -õppeasutuste juhtidele, ametiühingute liikmetele ning ka edasisi kutseõppevõimalusi kaaluvatele inimestele. Need võivad olla keskendunud konkreetsetele kutsealadele, toodetele või teenustele ning ka keerukatele ühiskondlikele ja majanduslikele väljakutsetele.

15. tegevus. Kutsevõistlused:

• õppijate osalemise soodustamine valdkondlikel, riiklikel ja rahvusvahelistel kutsevõistlustel, mille eesmärk on tõsta kutsehariduse ja -õppe atraktiivsust ja tipptaset (nt sellised võistlused nagu World Skills ja/või EuroSkills). Juhime tähelepanu, et auhinnad ei ole eelarves abikõlblikud kulud.

3. mõõde – juhtimine ja rahastamine

16. tegevus. Autonoomia ja kutsehariduse ja -õppe tõhus juhtimine:

• kutseharidust ja -õpet pakkuvate asutuste suutlikkuse arendamine seoses otsuste iseseisva ja vastutustundliku tegemisega haridus-, organisatsiooni-, finants-, personali- ja muudes küsimustes, et teostada tegevust siseriiklike eeskirjade ja normidega ettenähtud ulatuses⁶² ;
• asjaomaste sidusrühmade, eelkõige ettevõtete, kodade, kutse- ja sektoriühenduste, ametiühingute, riiklike ja piirkondlike ametiasutuste ning sotsiaalpartnerite, sealhulgas õppijate esindajate kaasamine kutseharidus- ja -õppesüsteemide juhtimisse.

17. tegevus. Oskuste arendamise ja juhtimise strateegiline lähenemisviis:

• aktiivne osalemine riiklikes ja piirkondlikes oskuste juhtimise süsteemides; 
• oskuste vaatenurgast panuse andmine tööhõive- ja sotsiaalpoliitika kujundamisse kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil.

18. tegevus. Koostööpõhine oskuste ökosüsteemide loomine:

• asjaomaste majandus- ja sotsiaalpartnerite ning muude haridus- ja koolitusasutuste kaasamine, et luua kohalikke oskuste ökosüsteeme, mille eesmärk on toetada innovatsiooni, aruka spetsialiseerumise strateegiaid, klastreid ning sektoreid ja väärtusahelaid (tööstuslikud ökosüsteemid);
• tagades oskuste õigeaegse pakkumise kohapeal investeerivatele ettevõtetele, aitab kohalike oskuste ökosüsteemide loomine tuua piirkonda välisinvesteeringuid⁶³ .

19. tegevus. Kestlike finantsmudelite väljatöötamine:

• avaliku ja erasektori rahastuse⁶⁴  ning tulu teenivate tegevuste ühendamine ja tulemuspõhiste rahastamisskeemide täielik ärakasutamine (kui see on asjakohane).

20. tegevus. Riigi tasandi ja ELi rahastamisvahendite täies mahus kasutamine:

• muu hulgas selleks, et toetada haridus- ja koolitusmeetmeid, õppijate ja töötajate õpirännet, rakendusuuringuid, taristuinvesteeringuid eesmärgiga varustada kutseharidus- ja -õppekeskused kõrgtehnoloogiliste seadmetega, ning juhtimissüsteemide rakendamist, et tagada kutseharidus- ja -õppeorganisatsioonide ja osutatavate teenuste tipptase ja kestlikkus.

Projektide puhul peab kõik valitud tegevused taotlusvormil selgelt kindlaks määrama ja iga valikut selgitama ning kirjeldama, kuidas nende tegevuste kaudu tehtav töö annab konkreetselt panuse asjakohastesse tööpakettidesse ja projekti üldeesmärkide saavutamisse.

Oodatav mõju

Kutsehariduse tipptaseme keskuste Euroopa võrgustike järkjärgulise loomise ja arendamisega loodetakse suurendada kutsehariduse ja -õppe reageerimisvõimet, et kohandada oskuste pakkumist muutuvate majanduslike ja sotsiaalsete vajadustega, tagades, et kutseharidus ja -õpe aitab tõhusalt pakkuda lahendusi olukorras, kus oskuste vajadused kiiresti muutuvad.

Kutsehariduse tipptaseme keskused on lahutamatu osa nn teadmiste kolmnurgast, mille all mõeldakse ettevõtete, haridus- ja teadusasutuste tihedat koostööd, ning täidavad tähtsat rolli innovatsiooni ja arukat spetsialiseerumist toetavate oskuste pakkumisel. Seepärast oodatakse neilt kvaliteetsete oskuste ja pädevuste tagamist, mis avavad kvaliteetseid töö- ja karjäärivõimalusi ning vastavad uuendusmeelse, kaasava ja kestliku majanduse vajadustele.

Kutsehariduse tipptaseme keskused lähtuvad alati piirkondlikust/kohalikust kontekstist, kuid tegutsevad samas riikidevahelisel tasandil, moodustades seeläbi tugevaid ja vastupidavaid partnerlusi kutsehariduse ja -õppe kogukonna ning töömaailma vahel nii riigisiseselt kui ka piiriüleselt. Samuti aitavad need kaasa kutsehariduse ja -õppe rahvusvahelistumisele, koondades partnereid kogu maailmast. Nende eesmärk on saavutada kutsehariduse ja -õppe tipptaseme ülespoole suunatud lähenemine, mida oleks ELi stiimulite, tehnilise toe ja vastastikuse õppimise võimaluste puudumisel raske saavutada.

Projektväljundite laialdase levitamisega rahvusvahelisel, riigi ja/või piirkondlikul tasandil ning pikaajalise tegevuskava väljatöötamisega projektitulemuste järkjärguliseks kasutuselevõtuks – võttes arvesse riigi tasandi ja piirkondlikku arengut ning aruka spetsialiseerumise strateegiaid – tuleks üksikprojektidesse kaasata olulisi sidusrühmi nii osalevatest organisatsioonidest kui ka mujalt ja tagada jätkuv mõju ka pärast projekti lõppu.

Hindamiskriteeriumid

Kohaldatakse järgmisi hindamiskriteeriumeid.

Projekti asjakohasus (maksimaalne punktisumma: 35)

• Seos valdkondliku poliitikaga: projektitaotluses on näidatud, kuidas kutsehariduse tipptaseme keskuste riikidevaheline koostöövõrgustik aitab saavutada jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja toimetulekut toetavat kutseharidust käsitlevas nõukogu soovituses⁶⁵  ning ka Osnabrücki deklaratsioonis⁶⁶ ​​​​​​​ kirjeldatud poliitikaprioriteetide eesmärke.
• ELi väärtused: projektitaotlus on asjakohane selliste ELi ühiste väärtuste austamise ja edendamise seisukohast nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine ning võitlus igat liiki diskrimineerimise vastu.
• Kokkusobivus: mil määral vastab projektitaotlus konkursikutse eesmärkidele ning mil määral on selles eesmärgid selgelt kindlaks määratud, realistlikud ja haakuvad osalevate organisatsioonide seisukohast oluliste teemadega; mil määral põhineb projektitaotlus sisukal ja piisaval vajaduste analüüsil.
• Tegevused: mil määral on kolme mõõtme all välja valitud tegevused selgelt kindlaks määratud, kirjeldatud ja seotud projekti üldeesmärkidega.
• Innovatsioon: projektitaotluses on arvesse võetud uusimaid meetodeid ja tehnikaid ning see aitab jõuda uuenduslike tulemuste ja lahendusteni vastavas valdkonnas üldiselt või geograafilises piirkonnas, kus projekti ellu viiakse (pidades silmas nt projekti sisu, loodavaid väljundeid, kasutatavaid töömeetodeid, projekti kaasatud või selle sihtrühmaks olevaid organisatsioone ja isikuid).
• Piirkondlik mõõde: projektitaotluses on näidatud, et projekt toetab regionaalarengut ja aruka spetsialiseerumise strateegiaid, lähtudes kindlakstehtud kohalikest/piirkondlikest probleemidest igas osalevas riigis.
• Koostöö ja partnerlused: mil määral on projektitaotluses piisavalt kindlaks määratud ja sellesse kaasatud kõige asjakohasemad partnerid, kes on vajalikud projekti eesmärkide saavutamiseks, ning selgitatud, kuidas see loob tugevad ja vastupidavad vastastikused ja vastastikku kasulikud suhted kutsehariduse ja -õppe kogukonna ning ettevõtete (keda võivad esindada kojad või ühendused) vahel nii kohalikul kui ka riikidevahelisel tasandil.
• Euroopa lisaväärtus: projektitaotluses on selgelt kirjeldatud lisaväärtust üksikisiku (õppijad ja/või töötajad), asutuse ja süsteemi tasandil selliste tulemuste kaudu, mida partneritel oleks ilma Euroopa koostööta raske saavutada.
• Rahvusvaheline mõõde: projektitaotluses on näidatud, et projektiga toetatakse kutsehariduse ja -õppe tipptaseme rahvusvahelist mõõdet, sealhulgas aidates töötada välja strateegiaid õppijate ja töötajate riikidevahelise õpirände ning kestlike partnerluste edendamiseks kutsehariduses ja -õppes.
• Digioskused: mil määral on projektitaotluses kavandatud digioskuste arendamisega seotud tegevusi (nt oskuste prognoosimine, innovaatilised õppekavad ja õpetamismeetodid, juhendamine jne).
• Roheoskused: mil määral on projektitaotluses kavandatud tegevusi, mis on seotud üleminekuga ring- ja rohemajandusele (nt oskuste prognoosimine, innovaatilised õppekavad ja õpetamismeetodid, juhendamine jne).
• Sotsiaalne mõõde: projektitaotluses kirjeldatud eri meetmetel on horisontaalne mõõde, mis võimaldab arvestada mitmekesisusega ning edendada ühiseid väärtusi, võrdõiguslikkust (sh soolist võrdõiguslikkust), diskrimineerimisest hoidumist ja sotsiaalset kaasatust, sh erivajadustega / vähemate võimalustega inimeste kaasamist.

Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 25)

• Sidusus: projekti üldise ülesehitusega on tagatud projekti eesmärkide ja tegevuste kokkusobivus. Projektitaotlus sisaldab ühtset ja laiaulatuslikku valikut sobivatest tegevustest ja teenustest, mis võimaldavad täita kindlaksmääratud vajadusi ja saavutada oodatavaid tulemusi.
• Tegevused: iga kolme mõõtme all välja valitud tegevuste raames tehtavat tööd kirjeldatakse selgelt, esitades tegevuste eeldatavad tulemused/saavutused, täpsustades tegevuste konkreetset panust asjaomastesse tööpakettidesse ja projekti üldeesmärkide saavutamisse.
• Metoodika: kavandatav metoodika on kvaliteetne ja teostatav ning soovitud tulemuste saavutamiseks sobiv.
• Juhendamine: koordinaatoril on kvaliteetsed juhtimisoskused ning suutlikkus koordineerida riikidevahelisi võrgustikke ja olla keerulise ülesehitusega keskkonnas tegevuse eestvedajaks ning ta seab sisse põhjaliku juhtimiskorra. Tähtajad, korraldus, ülesanded ja vastutus on selgelt kindlaks määratud ning realistlikud. Projektitaotluses on iga meetme jaoks ette nähtud piisavad ressursid. Kindlaks on määratud selged põhilised tulemusnäitajad ning nende hindamise ja saavutamise ajakava.
• Eelarve: eelarves on ette nähtud edu tagamiseks vajalikud eelarvevahendid, mis ei ole ei liiga suured ega liiga väikesed. Projektitaotlus on kulutõhus ja iga tegevuse jaoks on ette nähtud piisavad ressursid.
• Töökava: töökava kvaliteet ja tulemuslikkus, sh ulatus, mil määral vastavad tööpakettidele ettenähtud ressursid asjaomastele eesmärkidele ja oodatavatele tulemustele. Projektitaotlus sisaldab vajalikke etappe projekti ettevalmistamiseks, elluviimiseks, seireks, tulemuste kasutamiseks, hindamiseks ja tulemuste levitamiseks.
• Kvaliteedikontroll: kontrollimeetmete (pidev kvaliteedi hindamine, vastastikune eksperdihinnang, võrdlusanalüüsid jne) ja kvaliteedinäitajatega on tagatud projekti elluviimise hea kvaliteet. Projektitaotluses on selgelt esitatud projektiga seotud probleemid/riskid ja selles on asjakohaselt käsitletud leevendusmeetmeid. Projekti lahutamatu osana on kavandatud eksperdihindamise protsessid, mis hõlmavad sõltumatut välishindamist projekti elluviimise ajal ja lõpus.
• Kui projekt hõlmab (õppijate ja/või töötajate) õpirändetegevusi: 
  • praktilise korralduse ning juhtimis- ja toetusmeetodite kvaliteet;
  • mil määral on need tegevused kooskõlas projekti eesmärkidega ja kas nendesse on kaasatud sobival arvul osalejaid;
  • osalejate õpiväljundite tunnustamise ja valideerimise korra kvaliteet, võttes arvesse Euroopa läbipaistvus- ja tunnustamisvahendeid ja põhimõtteid.

Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 20)

• Koosseis: projekti on kaasatud sobiv kooslus üksteist täiendavatest osalevatest organisatsioonidest, kelle profiil, pädevused, kogemused ja oskusteave võimaldavad edukalt saavutada projekti kõik eesmärgid. Iga partneri roll on selgelt kindlaks määratud ja selle lisaväärtust on selgitatud.
• Ülespoole suunatud lähenemine: mil määral ühendab partnerlus kutsehariduse ja -õppe valdkonnas või töömaailmas tegutsevaid organisatsioone, kes on läbimas kutsehariduse tipptaseme väljakujundamise eri etappe, ning võimaldab nende partnerite vahel sujuvat ja tõhusat oskusteabe ja teadmiste vahetamist.
• Geograafiline mõõde: mil määral on partnerlusse kaasatud olulised partnerid eri geograafilistest piirkondadest ning mil määral on taotleja põhjendanud partnerluse geograafilist koosseisu ja tõendanud selle asjakohasust kutsehariduse tipptaseme keskuse eesmärkide saavutamiseks; mil määral on partnerlusse kaasatud laialdane ja sobiv hulk osalejaid kohalikul ja piirkondlikul tasandil.
• Programmiväliste kolmandate riikide kaasatus: (kui see on asjakohane) osalevate organisatsioonide kaasamine kolmandatest riikidest, mis ei ole programmiga liitunud, annab projektile olulist lisaväärtust.
• Koostöö: osalevate organisatsioonide, osalejate ja muude asjaomaste sidusrühmade vahelist otsustusprotsessi ja teabevahetust on selgelt, mõistlikult ja üksikasjalikult kirjeldatud (nt koosolekute arv ja ajastus, rühmade koosseis, oodatavate eesmärkide ja saavutuste kirjeldus jne) ning kujutatud projekti Gantti diagrammil/ajajoonel.

Mõju (maksimaalne punktisumma: 20)

• Tulemuste kasutamine: projektitaotluses on kirjeldatud, kuidas partnerid ja muud sidusrühmad projekti tulemusi kasutavad. Selles on ette nähtud vahendid, mille abil mõõta tulemuste kasutamist projekti kestel ja pärast selle lõppu.
• Tulemuste levitamine: projektitaotluses on esitatud selge tegevuskava tulemuste levitamiseks ning see hõlmab sobivaid sihttasemeid, tegevusi, ajakava, töövahendeid ja kanaleid selleks, et projekti tulemused ja projektist saadav kasu jõuaks nii projekti kestel kui ka pärast projekti lõppu tõhusalt sidusrühmadeni, poliitikakujundajateni, nõustajateni, ettevõteteni, õpilasteni jne; samuti on projektitaotluses kindlaks määratud, kes partneritest vastutab tulemuste levitamise eest.
• Mõju: projektitaotluses on kirjeldatud projekti potentsiaalset mõju:  
  • osalejatele ja osalevatele organisatsioonidele projekti ajal ning pärast projekti lõppu;
  • muudele kui projektis otseselt osalevatele organisatsioonidele ja isikutele, samuti potentsiaali, et see lõimitakse piirkondlikul, riigi ja/või Euroopa tasandil kutseoskuste arendamisse.
• Projektitaotlus hõlmab meetmeid, sihttasemeid ja näitajaid, mis aitavad jälgida projekti edenemist ja hinnata (nii pika- kui ka lühiajalist) oodatavat mõju.
• Kestlikkus: projektitaotluses on selgitatud, kuidas kutsehariduse tipptaseme keskust arendatakse; projektitaotlus sisaldab pikaajalist tegevuskava, mis käsitleb projektitulemuste järkjärgulist kasutuselevõttu ning püsivate partnerluste loomist haridus- ja koolitusteenuse osutajate ning tööstusharu peamiste sidusrühmade vahel asjakohasel tasandil;  tegevuskavas on kindlaks määratud sobivad juhtimisstruktuurid ning selgitatud, kuidas kavatsetakse projekti laiendada ja tagada rahaline jätkusuutlikkus, sealhulgas on täpsustatud (Euroopa, riikide ja erasektori) rahalised ressursid, millega tagatakse, et saavutatud tulemused ja projektist saadav kasu on pikaajalised.

Rahastamist kaalutakse üksnes selliste projektitaotluste puhul, mis koguvad vähemalt 70 punkti (100 maksimumpunktist) ning saavutavad kõigi nelja hindamiskriteeriumi puhul vajaliku miinimumtaseme: vähemalt 18 punkti kategoorias „Projekti asjakohasus“, vähemalt 13 punkti kategoorias „Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet“ ning 11 punkti kategooriates „Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet“ ja „Mõju“.

Kui projektitaotlused saavutavad võrdse punktisumma, eelistatakse projekte, millel on kõrgeim punktisumma kriteeriumi „Asjakohasus“ puhul. Kui need punktisummad on võrdsed, lähtutakse prioriteetsuse määramisel kriteeriumi „Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet“ puhul saadud punktisummadest. Kui need punktisummad on võrdsed, lähtutakse prioriteetsuse määramisel kriteeriumi „Mõju“ puhul saadud punktisummadest.

Kui see ei võimalda prioriteetsust kindlaks määrata, võib edasisel prioriteetsuse määramisel arvesse võtta kogu projektiportfelli ja positiivse sünergia loomist projektide vahel või muid konkursikutse eesmärkidega seotud tegureid. Need tegurid dokumenteeritakse valikukomisjoni aruandes. 

Üldjuhul, kuid võttes arvesse riikide ja Euroopa õigusraamistikes kehtestatud piiranguid, tuleb tulemused teha kättesaadavaks avatud õppematerjalidena ning samuti asjaomastel kutsealastel, valdkondlikel või pädevate asutuste platvormidel. Projektitaotluses kirjeldatakse, kuidas loodavad andmed, materjalid, dokumendid ning audiovisuaalsed ja sotsiaalmeedia väljundid tehakse avatud litsentside kaudu vabalt kättesaadavaks, kuidas neid levitatakse ning tagatakse, et nendega ei kaasne mingeid ebaproportsionaalseid piiranguid.

Kvaliteedimärgis

Projektitaotlustele, mis ületavad hinnangu kohaselt kvaliteedikünnist ja mille tulemus on kokku 75 % või rohkem, kuid mida ei saa rahastada programmi „Erasmus+“ vahenditest käesoleva projektikonkursi raames vabade eelarvevahendite puudumise tõttu, võib anda kvaliteedimärgise, mis kinnitab projektitaotluse kvaliteeti ja hõlbustab selle alternatiivset rahastamist riigi või piirkondlikul tasandil.

Kvaliteedimärgis on tunnistus, mis antakse kvaliteetsetele projektitaotlustele, mida ei saa rahaliste vahendite puudumise tõttu programmi „Erasmus+“ raames rahastada⁶⁷ . Märgisega kinnitatakse projektitaotluse kvaliteeti ja see hõlbustab alternatiivse rahastuse otsimist. Riigi või piirkondliku tasandi rahastamisasutused võivad otsustada rahastada kvaliteedimärgisega projektitaotlust otse komisjoni sõltumatute ekspertide läbiviidud kvaliteetse hindamisprotsessi tulemuse alusel, ilma et nad viiksid läbi uue täieliku hindamisprotsessi. Kvaliteedimärgise andmine võib hõlbustada ka alternatiivset rahastamist Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) või Euroopa Sotsiaalfond+-ist (ESF+) kooskõlas ühissätete määruse⁶⁸ ​​​​​​​ artikli 73 lõikega 4.

Taotlejaid tuleks teavitada sellest, et kvaliteedimärgise tunnistuse andmine ei taga automaatset alternatiivset rahastamist, kuna otsus rahastada potentsiaalselt kvaliteedimärgise omaja projektitaotlusi kuulub täielikult ühtekuuluvuspoliitika fondide korraldusasutuste, ERFi või ESF+-i või muude riigi ja piirkondliku tasandi rahastamisasutuste kaalutlusõiguse alla.  

Kui taotleja on taotlusvormis andnud eelneva loa, võib kvaliteedimärgise omaja projektitaotluse andmeid jagada riiklike büroode kaudu ühtekuuluvuspoliitika fondide korraldusasutustega ja teiste potentsiaalselt huvitatud rahastamisasutustega riigi või piirkondlikul tasandil, järgides täielikult projektitaotluse konfidentsiaalsust ja isikuandmete kaitset reguleerivaid eeskirju.

Millised on rahastamiseeskirjad?

Selle meetme puhul kasutatakse kindlasummaliste maksete alusel rahastamise mudelit. Taotlejale tehtava kindlasummalise toetuse suurus määratakse iga toetuse puhul kindlaks vastavalt taotleja kavandatava meetme eelarveprognoosile. Toetust andev asutus määrab summa kindlaks projekti eelarveprognoosi, hindamistulemuse ja 80 % rahastamismäära alusel.

ELi toetuse maksimumsumma projekti kohta on 4 miljonit eurot.

Kolmandate isikute rahaline toetamine toetuste või auhindade kujul ei ole lubatud.

Vabatahtlike kulude katmine on lubatud. Need peavad olema ühikuhindade kujul, nagu on määratletud komisjoni otsuses vabatahtlikega seotud ühikuhindade kohta⁶⁹ .

VKEde omanike puhul on lubatud VKEde ühikuhindade katmine. Need peaksid olema ühikuhindade kujul, nagu on määratletud komisjoni otsuses VKEde omanikega seotud ühikuhindade kohta⁷⁰ .

Asjaomane tööpakett peab sisaldama vähemalt ühe sellise aastakoosoleku (üks esindaja iga projekti täispartneri kohta) kulusid, mis korraldatakse Euroopa Komisjoni / Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusameti algatusel heade tavade vahetamiseks ja vastastikuseks õppimiseks kutsehariduse tipptaseme keskuste vahel.

Kuidas määratakse kindlaks projekti kindlasummaline makse?

Taotlejad peavad täitma taotlusvormis esitatud üksikasjaliku eelarvetabeli, võttes arvesse alljärgnevaid nõudeid.

1. Eelarve peaks olema nii üksikasjalik kui toetusesaaja(d) vajalikuks peab (peavad) ning olema jaotatud ühtseteks tööpakettideks (nt eraldi tööpaketid projektijuhtimise, koolituse, ürituste korraldamise, õpirände ettevalmistamise ja elluviimise, teabevahetuse ja tulemuste levitamise ning kvaliteedi tagamise jaoks).
2. Projektitaotluses tuleb kirjeldada iga tööpaketi alla kuuluvaid tegevusi.
3. Taotlejad peavad taotluses märkima igale tööpaketile kindlasummalisest maksest eraldatava summa (ning iga tööpaketi puhul märkima, kui suure osa rahalistest vahenditest iga toetusesaaja ja seotud üksus saab).
4. Kirjeldatavad kulud võivad hõlmata personali-, reisi- ja elamiskulusid, töövahendite ja alltöövõtuga seotud kulusid ning ka muid (nt teabe levitamise, avaldamise või tõlkimisega seotud) kulusid.

Projektitaotluseid hinnatakse sise- ja/või välisekspertide abiga tavapärase hindamismenetluse korras. Eksperdid hindavad projektitaotluste kvaliteeti konkursikutses kindlaksmääratud nõuete alusel ning meetme oodatavat mõju, kvaliteeti ja tulemuslikkust arvesse võttes.

Pärast projektitaotluste hindamist määrab eelarvevahendite käsutaja hindamistulemuste alusel kindlaks kindlasummalise makse summa.

Toetuse parameetrid (toetuse maksimumsumma, rahastamismäär, rahastamiskõlblike kulude kogusumma jne) kehtestatakse toetuslepingus. Täpsem teave on esitatud käesoleva programmijuhendi C osa jaotises „Rahastamiskõlblikud otsesed kulud“.

Projekti saavutuste hindamisel lähtutakse saavutatud väljunditest. See rahastamiskord võimaldab keskenduda sisendite asemel pigem väljunditele ning lähtuda seeläbi mõõdetavate eesmärkide saavutamise kvaliteedist ja tasemest.

Täpsem teave on esitatud rahastus- ja hankeportaalis avaldatud toetuslepingu näidises.

Footnote

1. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32020H1202%2801%29 ↩ back
2. https://www.cedefop.europa.eu/files/osnabrueck_declaration_eu2020.pdf. ↩ back
3. Vt brošüür „Kutsehariduse ja -õpe. Oskused tänaseks ja tulevikuks“. ↩ back
4. Oskuste ökosüsteemide all mõistetakse piirkondlikke või valdkondlikke ühiskondlikke formatsioone, kus arendatakse inimeste võimekust, et saavutada teatav tulemus (Finegold, 1999). Need erinevad peamiselt tegevuskeskkonna ja sellega seotud ärimudelite, institutsiooniliste/poliitikaraamistike, tööjõu kaasamise viiside, töökohtade struktuuri, samuti ökosüsteemi moodustumiseks vajalike oskuste taseme ja süsteemide poolest (Buchanan jt, 2001). Vt „A guide to the skill ecosystem approach to workforce development“. ↩ back
5. Regionaalarengu poliitika – regionaalareng on lai mõiste, ent selle all võib mõista üldisi jõupingutusi, mille eesmärk on toetada (töökohtade loomist ja jõukust soodustavat) majandustegevust piirkondades, et vähendada piirkondlikke erinevusi. ↩ back
6. Arukas spetsialiseerumine on kohapõhine lähenemisviis, mille puhul tehakse majanduse tugevuste ja potentsiaali analüüsi ning paljusid sidusrühmi hõlmava, ettevõtluse vaimus toimuva avastamisprotsessi alusel kindlaks strateegilised sekkumisvaldkonnad. Tegemist on väljapoole suunatud lähenemisviisiga, mille puhul käsitatakse innovatsiooni laias tähenduses. ↩ back
7. Tööstusklastrid on kohalikud spetsialiseerunud ettevõtete rühmad, sageli VKEd, ja muud seotud toetavad osalejad, kes teevad tihedat koostööd. Euroopas on ligikaudu 3 000 spetsialiseerunud klastrit. ELi uuendatud tööstuspoliitikas tunnistatakse, et klastrid on võimas vahend, millega toetada tööstusinnovatsiooni. Vt European Cluster Collaboration Platform (ECCP). ↩ back
8. Vt väljaanne „Education in the knowledge triangle“. ↩ back
9. Nagu on määratletud nõukogu 22. mai 2018. aasta soovituses võtmepädevuste kohta elukestvas õppes. ↩ back
10. Vt Euroopa Koolitusfondi tegevus kaasava oskuste arendamise valdkonna avaliku ja erasektori partnerluste loomisel. ↩ back
11. Vt näiteks põllumajanduse tootlikkust ja kestlikkust käsitlev Euroopa innovatsioonipartnerlus (EIP-AGRI). ↩ back
12. Vt 14 tööstusökosüsteemi, mida on kirjeldatud komisjoni teatises 2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamise kohta ning komisjoni talituste töödokumendis SWD(2021) 351 (2021. aasta aruanne ühtse turu kohta). ↩ back
13. Vt Berliini deklaratsioon kestlikku arengut toetava hariduse kohta. ↩ back
14. Nt Euroopa kvalifikatsiooniraamistik (EQF), Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistik kutsehariduse ja -õppe valdkonnas (EQAVET), nõukogu soovitus kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe Euroopa raamistiku kohta, nõukogu soovitus võtmepädevuste kohta jne. ↩ back
15.  https://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=25692&langId=en https://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=25693&langId=en https://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=26252&langId=en https://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=26951&langId=en ↩ back
16. Võib täiendada ka partnerite vahel kokkulepitud muude tegevustega. ↩ back
17. Vt Cedefopi töö teemadel „Oskused ja tööturg“ ning „Oskuste sobitamine“. ↩ back
18. https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1415&langId=et. ↩ back
19. Nagu on määratletud nõukogu 22. mai 2018. aasta soovituses võtmepädevuste kohta elukestvas õppes. ↩ back
20. Vt Cedefopi väljaanded „Digital, greener and more resilient“ (Digitaalne, keskkonnahoidlikum ja vastupidavam) ja „The green employment and skills transformation“ (Rohelised töökohad ja uued oskused) ning ESCO taxonomy of skills for the green transition (rohepöördeks vajalike oskuste taksonoomia).  ↩ back
21. ILO juhend tehnilise ning kutsehariduse ja -õppe ning oskuste arendamise kaasavaks muutmise kohta. ↩ back
22. Tuginedes ka olemasolevatele oskuste prognoosimise abivahenditele, näiteks Cedefopi abivahend OVATE tool, ning muudele sellistele oskustega seotud algatustele, mille eesmärk on pakkuda tööturu vajadustele vastavat koolitust (nt oskuste pakt ja valdkondliku koostöö kavad). ↩ back
23. Vt kutse- ja kõrgkoolide koostöö protsessimudel ja OECD tulevane uuring „Pathways to Professions: Understanding higher vocational and professional tertiary education systems“. ↩ back
24. Vt Michele Schweisfurthi artikkel „Learner-Centred Education in International Perspective“. ↩ back
25. Vt Soome näide. ↩ back
26. Sealhulgas riigisisese rahvusvahelistumise, mille all mõistetakse rahvusvahelise ja kultuuridevahelise mõõtme sihipärast lõimimist siseriiklikes õpikeskkondades kõigile õpilastele suunatud formaalõppe ja informaalse õppimise õppekavadesse. Vt Beelen & Jones, 2015. ↩ back
27. Vt ETFi väljaanne „A handbook for policy makers and social partners“, milles käsitletakse töölõppimist. ↩ back
28. Euroopa peamiste ametiprofiilide all kirjeldatakse ametiprofiilidele vastavaid peamiseid õpitulemusi, mis on konkreetsete ametite/kutsealade puhul ühised ja asjakohased kõigi ELi riikide riiklike kutsehariduse ja -õppe programmide jaoks. ↩ back
29. Vt Cedefopi uuring „Comparing Vocational Education and Training Qualifications“. ↩ back
30. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32022H0627%2802%29&qid=1656349729862. ↩ back
31. Avatud töökojad (makerspaces) on koostööpõhised töökeskkonnad loometegevuseks, õppimiseks, avastamiseks ja jagamiseks (vt Teadusuuringute Ühiskeskuse aruanne). ↩ back
32. Vt väljaanne „The state of positive education“ ja IPENi rahvusvaheline positiivse hariduse võrgustik. ↩ back
33. Vt Margherita Bacigalupo artikkel „Competence frameworks as orienteering tools“. ↩ back
34. Euroopa digipädevuse raamistik. ↩ back
35. EntreComp – ettevõtluspädevuse raamistik. ↩ back
36. Isikliku, sotsiaalse ja õppimispädevuse Euroopa raamistik. ↩ back
37. Vt Euroopa kestlikkusalaste pädevuste raamistik , GreenComp ja UNESCO-UNEVOCi väljaanne „Greening Technical and Vocational Education and Training: A Practical Guide for Institutions“. ↩ back
38. Kogu teave seoses vahendiga SELFIE töölõppimise jaoks on kättesaadav veebis. ↩ back
39. Vt Testige oma digioskusi | Europass. ↩ back
40. Euroopa digioskuste tunnistus on meede, mis kehtestati digiõppe tegevuskavaga. ↩ back
41. Vt nt Madalmaade kutsekeskhariduse (MBO) tipptaseme algatus. ↩ back
42. Teadusuuringute Ühiskeskus uuris loovuse soodustamist elukestvas õppes, sealhulgas kutsehariduses ja -õppes. ↩ back
43. Vt näiteks Teadusuuringute Ühiskeskuse uuring „Creativity – a transversal skill for lifelong learning“, tabel 3. ↩ back
44. Vt Cedefopi töö seoses õpetajate ja koolitajate kutsealase arenguga. ↩ back
45. Vt​​​​​​​ nõukogu järeldused õpetajate ja koolitajate liikuvuse, eelkõige Euroopa liikuvuse parandamiseks nende põhikoolituse ning tööalase täiendusõppe ja -koolituse ajal. ↩ back
46. Vt ka ELi algatus „Teacher Academy“. ↩ back
47. Vt väljaanded „Tracking Learning and Career Paths of VET graduates to improve quality of VET provision“, „Mapping of VET graduate tracking measures“ ja „ Mapping the state of graduate tracking policies and practices“ning nõukogu soovitus haridusasutuse lõpetanute käekäigu jälgimise kohta. ↩ back
48. Vt Euroguidance võrgustik, nõukogu resolutsioon „Elukestva nõustamise parem integreerimine elukestva õppe strateegiatesse“, väljaanne „Investing in career guidance“ ning Cedefopi töö elukestva nõustamise teemal. ↩ back
49. Vt Cedefopi töö mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise teemal, samuti nõukogu soovitus mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta. ↩ back
50. Vt oskuste pakt. ↩ back
51. See võib hõlmata koolitusliitude loomist ja tegevust (vt Austria mudel) ja ettevõttesiseste koolituskeskuste (vt Saksamaa mudel) loomist ja tegevust. Vt ka ettevõtete ja haridusasutuste IKT-valdkonna partnerluse näide Madalmaadest. ↩ back
52. Vt organisatsiooni Canadian Colleges and institutes näide, milles kirjeldatakse, kuidas rakendusuuringutega tugevdatakse innovatsioonisuutlikkust ning kasutatakse ära tugevaid sidemeid ettevõtete ja kogukonnaga, ja NCVERi väljaanne „Developing VET applied research: steps towards enhancing VET's role in the innovation system“, samuti väljaanne „SMEs and TAFEs collaborating through applied research for growth“. ↩ back
53. Nt Fraunhofer Academy, mille eesmärk on edendada teadmussiiret uurimisinstituutide teadustegevusest eraõiguslikesse äriühingutesse. ↩ back
54. Vt ELi väärtustamispoliitika: teadusuuringute tulemuste kasutamine ühiskonna heaks ↩ back
55. Vt väljaanne „GO-international – A practical guide on strategic internationalisation in VET“ ↩ back
56. Vt Erasmuse programmi kvaliteedistandardid – õpirände projektid – kutseharidus ja -õpe, täiskasvanud, koolid, ning õpirände- ja õppelepingute näidised. ↩ back
57. Vt UNESCO-UNEVOCi praktiline juhend „Entrepreneurial learning for TVET institutions“. ↩ back
58. Vt EntreComp – ettevõtluspädevuse raamistik. Vt JA Europe seoses inimeste ettevalmistamisega tööks ja ettevõtluseks. ↩ back
59. Vt lõpparuanne „Entrepreneurship in Vocational Education and Training“, Austria ettevõtlusalase hariduse riikliku tegevuskava näide ning ettevõtlusalase hariduse edendamise juhend. ↩ back
60. Vt näiteks Saksamaa Sommer der Berufsausbildung. ↩ back
61. Vt näiteks järgmised algatused: suvelaager, Tech Camp ja suvelaager puuetega lastele. ↩ back
62. St autonoomia pedagoogilises, finants- ja tegevusjuhtimises koos tõhusate vastutusmehhanismidega. Vt ka GEORG SPÖTTLi artikkel „Autonomy of (Vocational) Schools as an Answer to Structural Changes“. ↩ back
63. Vt näited Kanadast ja Singapurist. ↩ back
64. Vt OECD Education GPS ja poliitikadokument „Funding Mechanisms for Financing Vocational Training: An Analytical Framework“. ↩ back
65. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=uriserv:OJ.C_.2020.417.01.0001.01.EST ↩ back
66. https://www.cedefop.europa.eu/files/osnabrueck_declaration_eu2020.pdf ↩ back
67. Määrus, millega luuakse programm „Erasmus+“ (2021–2027), artikli 32 lõige 3. ↩ back
68. EUR-Lex – 32021R1060 – ET – EUR-Lex (europa.eu). ↩ back
69. https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/docs/2021-2027/common/guidance/unit-cost-decision-volunteers_en.pdf. ↩ back
70. unit-cost-decision-sme-owners-natural-persons_en.pdf (europa.eu). ↩ back