Kutsehariduse tipptaseme lähenemisviiside rakendamine on ELi üldises oskuste ning kutsehariduse ja -õppe (VET) poliitilises tegevuskavas olulisel kohal. Euroopa oskuste tegevuskava, Euroopa haridusruum, nõukogu 2020. aasta soovitus kutsehariduse kohta¹ ning Osnabrücki deklaratsioon² sisaldavad väga selgeid viiteid kutsehariduse tipptaseme kui kutsehariduse ja -õppe sektori reformide liikumapanevale jõule. 

Kutsehariduse tipptaseme keskuste algatuse eesmärk on vastata sellele poliitilisele prioriteedile, toetades reforme kutsehariduse ja -õppe sektoris ning tagades kvaliteetsed oskused ja pädevused, mis avavad kvaliteetseid töö- ja karjäärivõimalusi ning vastavad uuendusmeelse, kaasava ja kestliku majanduse vajadustele³ . Kutsehariduse tipptaseme keskuste algatusega toetatakse ka Euroopa rohelise kokkuleppe, teatise „Oskustööliste ja andekate inimeste meelitamine ELi“ ning uute tööstus- ja VKEde strateegiate rakendamist, kuna oskused on nende edu alus, samuti 2023. aastal vastu võetud teatise „Oskuste ja talentide liikuvuse kohta“⁴ , tööjõupuudust ja oskuste nappust käsitleva tegevuskava ja nõukogu soovituse „Liikuvus Euroopas“⁵ rakendamist. 

Keskused tegutsevad konkreetses kohalikus kontekstis, kus need moodustavad innovatsiooni, regionaalarengut ja sotsiaalset kaasatust edendavaid oskuste ökosüsteeme, samuti teevad need rahvusvaheliste koostöövõrgustike kaudu koostööd teistes riikides asuvate kutsehariduse tipptaseme keskustega. Keskused rakendavad kutsehariduse tipptaseme alt ülespoole lähenemisviisi, mis hõlmab mitmesuguseid kohalikke sidusrühmi ning võimaldab kutseharidus- ja -õppeasutustel kiiresti kohandada oskuste pakkumist majanduse ja ühiskonna muutuvate vajadustega. 

Nende raames pakutakse noortele esmaõppevõimalusi ning täiskasvanutele täiendus- ja ümberõppevõimalusi, kusjuures koolituse pakkumisel lähtutakse paindlikkusest, õigeaegsusest ning rohe- ja digipöörde taustal kiiresti muutuva tööturu vajadustest. Need toimivad kohalike ettevõtete arengu ja innovatsiooni katalüsaatorina, tehes rakendusuuringuprojektides tihedat koostööd ettevõtjatega (eriti VKEdega), luues teadmiste- ja innovatsioonikeskusi ning toetades oma õppijate ettevõtlusalgatusi.

Nende võrgustikega toetatakse riikide kutsehariduse tipptaseme ülespoole suunatud lähenemist. Nendes võivad osaleda riigid, kus on arenenud kutsehariduse tipptaseme süsteemid, ning riigid, kus arendatakse sarnaseid lähenemisviise, et uurida kutseharidus- ja -õppeasutuste täielikku potentsiaali majanduskasvu ja innovatsiooni aktiivsel toetamisel.

Selle algatusega lõimitakse kutsehariduse tipptasemesse n-ö Euroopa mõõde, toetades ELi kutsehariduse ja -õppe poliitika rakendamist ning liikmesriikide, sotsiaalpartnerite ja kutseharidust ja -õpet pakkuvate asutustega kokku lepitud meetmeid.

Eespool kirjeldatud kutsehariduse tipptaset iseloomustab õppijakeskne terviklik lähenemisviis, kus kutseharidus ja -õpe 

• on lahutamatu osa oskuste <strong>ökosüsteemidest</strong>⁶ ning toetab regionaalarengut,⁷ innovatsiooni,⁸ nutika spetsialiseerumise⁹ ja klastrite strateegiaid,¹⁰ samuti konkreetseid väärtusahelaid ja tööstusökosüsteeme;
• on osa teadmiste kolmnurkadest ,¹¹ tehes tihedat koostööd muude haridus- ja koolitusvaldkondadega, teadusringkondade ja ettevõtetega;
• võimaldab õppijatel omandada nii kutsealaseid (mis on seotud töökohaga) kui ka  <strong>võtmepädevusi</strong>¹² kvaliteetse oskuste pakkumisega, mis põhineb kvaliteedi tagamisel;
• loob <strong>innovaatilisi</strong> <strong>partnerlusi</strong>¹³ töömaailmaga ning seda toetavad õpetajate ja koolitajate täienduskoolitus, uuenduslikud pedagoogikameetodid, õppijate ja töötajate õpiränne ning kutsehariduse ja -õppe rahvusvahelistumise strateegiad.

Meetmega toetatakse kutsehariduse tipptaseme keskuste rahvusvaheliste koostöövõrgustike järkjärgulist loomist ja arendamist. Kutsehariduse tipptaseme keskustel on järgmised eesmärgid:

• tagada paindliku ja õppijakeskse kutsehariduse ja -õppe pakkumisega kvaliteetsed oskused, tänu millele avanevad kvaliteetsed töö- ja karjäärivõimalused, ning reageerida kiiresti uuendusmeelse, kaasava ja kestliku majanduse vajadustele;
• toetada kohalikku ja piirkondlikku arengut, innovatsiooni ja sotsiaalset kaasatust ning tegutseda nende eestvedajana rohepöörde ja digiülemineku kontekstis;
• anda panus kutsehariduse ja -õppe tipptaseme ülespoole suunatud lähenemisse, et tõsta kutsehariduse ja -õppe kvaliteeti süsteemi tasandil aina enamates riikides;
• tagada, et väljundid ja tulemused võetakse kasutusele ning et neil on mõju ka väljaspool projekti partnerorganisatsioone ja pärast projektiperioodi.

Kutsehariduse tipptaseme keskused tegutsevad kahel tasandil:

1. riigi tasandil, kus kaasatakse mitmesuguseid kohalikke sidusrühmi ja moodustatakse kohalikku innovatsiooni, regionaalarengut ja sotsiaalset kaasatust edendavaid oskuste ökosüsteeme, samuti tehakse rahvusvaheliste koostöövõrgustike kaudu koostööd teistes riikides asuvate kutsehariduse tipptaseme keskustega;
2. rahvusvahelisel tasandil, kus tuuakse kokku kutsehariduse tipptaseme keskusi, millel on ühine huvi järgmise suhtes:

• konkreetsed sektorid¹⁴ või tööstusökosüsteemid¹⁵ ;
• innovaatilised lähenemisviisid majanduslikele ja ühiskondlikele väljakutsetele (nt kliimamuutused, digipööre, tehisintellekt, kestliku arengu eesmärkide¹⁶ saavutamine, rändajate ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade integratsioon, madala kvalifikatsiooniga inimeste oskuste täiendamine jne) või
• innovaatilised lähenemisviisid olemasolevate kutsehariduse tipptaseme keskuste tegevushaarde laiendamiseks ning nende tegevuse kvaliteedi ja tulemuslikkuse parandamiseks.

Võrgustikud toovad kokku juba tegutsevad kutsehariduse tipptaseme keskused või arendavad kutsehariduse tipptaseme mudelit sellega, et toovad kokku eri riikidest pärit partnereid, kes soovivad arendada kohalikus kontekstis kutsehariduse tipptaset rahvusvahelise koostöö kaudu. Näiteks saavad võrgustikud aidata ellu viia algatust „Uus Euroopa Bauhaus“¹⁷ ning teha selleks koostööd kogukondadega, keda algatuse raames kohalikul tasandil tehtavad muudatused mõjutavad.

Kutsehariduse tipptaseme keskused saavutavad oma eesmärgid, tuues kokku kohalikud/piirkondlikud partnerid ja tehes nendega tihedat koostööd, näiteks esma- ja jätku-kutseõppe pakkujad, kõrgkoolid, sealhulgas rakenduskõrgkoolid ja polütehnikumid, teadusasutused, teaduspargid, innovatsiooniagentuurid, ettevõtted, muud tööandjad, kojad ja ühendused, sotsiaalpartnerid, sotsiaalsed ettevõtted, valdkondlikud oskuste nõukogud, kutse-/valdkondlikud ühendused, riiklikud ja piirkondlikud ametiasutused ja arenguagentuurid, tööturuasutused, kvalifikatsiooniasutused, sotsiaalse kaasamise ja taasintegreerimise organisatsioonid jne.

Selle projektikonkursi raames toetatakse seega projekte, mis toovad kokku eri riikidest pärit kohalikud või piirkondlikud partnerid, kes arendavad välja tegevused järgmise kolme mõõtme all: 1) õpetamine ja õppimine, 2) koostöö ja partnerlused ning 3) juhtimine ja rahastamine.

Kui see on asjakohane, peavad kutsehariduse tipptaseme keskused kohaldama ELi tasandi õigusakte ja vahendeid¹⁸ .

Nad peavad välja töötama pikaajalise tegevuskava projektitulemuste järkjärguliseks kasutuselevõtuks pärast projekti lõppu. See kava põhineb haridus- ja koolitusteenuste osutajate ning peamiste tööturul osalejate asjakohase tasandi püsival partnerlusel. See peaks hõlmama sobivate juhtimisstruktuuride kindlakstegemist ning laienemisvõimaluste ja rahalise jätkusuutlikkuse kavasid.

Kuigi programmi „Erasmus+“ kutsehariduse tipptaseme keskuste algatusega edendatakse kutsehariduse ja -õppe tipptaseme Euroopa mõõdet, on ELi kutsehariduse ja -õppe tipptaseme poliitikal ka rahvusvaheline mõõde, mida toetab Euroopa Koolitusfond (ETF). ETF on välja töötanud enesehindamisvahendi (ISATCOVE) ja tipptaseme märgise kontseptsiooni ning pakub tugiteenuseid kutsehariduse tipptasemest huvitatud organisatsioonidele. 

Rahastus- ja hankeportaalis on kättesaadav nende kutsehariduse tipptaseme keskuste loetelu, keda on juba rahastatud. Rahastatud projektide teabelehed on kättesaadavad ka tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi veebisaidil¹⁹ .

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Programmist „Erasmus+“ toetuse saamiseks peavad kutsehariduse tipptaseme keskuste projektitaotlused vastama järgmistele kriteeriumidele.

Rahastamiskõlblikud osalevad organisatsioonid (kes võib taotluse esitada?)

Rahastamiskõlblikuna käsitatakse taotlejaid (toetusesaajad ja seotud üksused, kui neid on), kes

• on juriidilised isikud (avalik-õiguslikud või eraõiguslikud asutused);
• on asutatud ühes rahastamiskõlblikus riigis, st ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis;
• tegutsevad kutsehariduse ja -õppe või töövaldkonnas.

Kutsehariduse ja -õppe või töövaldkonnas tegutsevad organisatsioonid 1.–3. piirkonna kolmandatest riikidest, mis ei ole programmiga liitunud, võivad samuti osaleda toetusesaaja või seotud üksuse, kuid mitte koordinaatorina. Muudes programmivälistes kolmandates riikides asuvad organisatsioonid võivad osaleda liitunud partneritena.

Erand: selle meetme raames ei ole rahastamiskõlblikud Valgevenest (2. piirkond) pärit organisatsioonid.

Osalevad organisatsioonid võivad näiteks olla (mittetäielik loetelu):

• kutseharidust ja -õpet pakkuvad asutused;
• kutseharidust ja -õpet pakkuvaid asutusi esindavad organisatsioonid;
• äriühinguid, tegevusala, muid tööandjaid või sektorit esindavad organisatsioonid;
• riiklikud/piirkondlikud kvalifikatsiooniasutused;
• uurimisinstituudid;
• innovatsiooniasutused;
• regionaalarengu eest vastutavad asutused;
• kutsehariduse ja -õppe valdkonnas tegutsevad rahvusvahelised organisatsioonid.

Konsortsiumi koosseis (osalevate organisatsioonide arv ja profiil)

Partnerluses peab osalema vähemalt kaheksa taotlejat (toetusesaajad) vähemalt neljast ELi liikmesriigist või programmiga liitunud kolmandast riigist.

Igast ELi liikmesriigist või programmiga liitunud kolmandast riigist peab osalema:

1. vähemalt üks ettevõtjaid, tegevusala, muid tööandjaid või sektorit esindav organisatsioon ning
2. vähemalt üks kutseharidust ja -õpet pakkuv asutus (keskhariduse ja/või kolmanda taseme hariduse tasemel).

Konsortsiumi miinimumkoosseisus ei võeta arvesse seotud üksusi ega liitunud partnereid. Nad ei saa tegutseda koordineeriva organisatsioonina.

Koordineeriv organisatsioon peab asuma ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis.

1.–3. piirkonna rahastamiskõlblikes programmivälistes kolmandates riikides asuvad organisatsioonid saavad samuti osaleda toetusesaajate või seotud üksustena, kui tõendatakse, et nende osalus annab projektile olulist lisaväärtust.

Erand: selle meetme raames ei ole rahastamiskõlblikud Valgevenest (2. piirkond) pärit organisatsioonid.

Rahastamiskõlblikud tegevused

Taotleja peab taotluses käsitlema kolme tegevusmõõdet (esitades konkreetsete meetmete ja tulemuste üksikasjad). Iga mõõtme puhul tuleb valida minimaalne arv tegevusi vastavalt järgmisele loetelule:

• vähemalt neli tegevust 1. mõõtme (õpetamine ja õppimine) all,
• vähemalt kolm tegevust 2. mõõtme (koostöö ja partnerlus) all ning
• vähemalt kaks tegevust 3. mõõtme (juhtimine ja rahastamine) all.

Mõõtmeid kirjeldatakse allpool jaotises „Projekti kavandamine“.

Rahastamiskõlblikud on kutsehariduse ja -õppe tegevused EQFi kvalifikatsiooniraamistiku 3.–8. tasemel, sh keskhariduse, kutsekeskhariduse, keskhariduse baasil kutseõppe ja ka kolmanda taseme hariduse (nt rakenduskõrgkoolid, polütehnikumid jne) tasemel. Taotlus ei või siiski sisaldada üksnes üliõpilastele suunatud tegevusi: kui taotluse tegevustes keskendutakse keskharidusjärgsele kutseharidusele (EQFi 6.–8. tase), peab see sisaldama ka vähemalt ühte muud kutsehariduse ja -õppe kvalifikatsioonitaset (EQFi 3.–5. tase) ning samuti tugevat töölõppimise komponenti.

Geograafiline asukoht (tegevuse toimumiskoht)

Tegevus peab toimuma mis tahes rahastamiskõlblikus riigis (vt käesoleva juhendi A osa)

Projekti kestus

Projektid peaksid tavaliselt kestma 48 kuud (pikendamine on võimalik, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud ja tehakse toetuslepingu muudatuse kaudu).

Kellele esitada taotlus?

Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusametile (EACEA) ELi rahastamis- ja hankeportaali kaudu.

Konkursikutse tunnus: ERASMUS-EDU-2025-PEX-COVE

Enne taotluse esitamist vaadake asjakohaseid korduma kippuvaid küsimusi rahastus- ja hankeportaalis.

Millal esitada taotlus?

Taotlejad peavad oma toetustaotluse esitama hiljemalt 11. juunil kell 17.00 (Brüsseli aja järgi).

Taotlevaid organisatsioone hinnatakse asjaomaste menetlusest kõrvalejätmise ja valikukriteeriumide põhjal. Lisateabe saamiseks tutvuge käesoleva juhendi C osaga.

Kutsehariduse tipptaseme keskusi (CoVEd) iseloomustab süsteemne lähenemisviis, mille kaudu kutseharidus- ja -õppeasutused aitavad koos mitmesuguste teiste kohalike/piirkondlike partneritega aktiivselt kaasa oskuste ökosüsteemide loomisele. Kutsehariduse tipptaseme keskustest oodatakse palju enamat kui lihtsalt kvaliteetse kutsekvalifikatsiooni pakkumist. 

Allpool on esitatud kutsehariduse tipptaseme keskuste tavapäraste tegevuste loetelu. Projektide eesmärgid saavutatakse nende tegevuste kombinatsioonile tuginedes (allpool esitatud loetelu sisaldab näiteid võimalike tegevuste kohta iga tegevuse raames)²⁰ .

Mõõtmete kirjeldus

1. Mõõde – õpetamine ja õppimine

1. Tegevus. Inimestele tööturu vajadustele vastavate oskuste pakkumine, tehes järgmist:

• tulevaste oskuste vajaduste prognoosimine, kasutades tõhusaid vahendeid tööturu muutuvate vajaduste kiireks tuvastamiseks²¹ ja sobitades oskuste pakkumise töövõimalustega, võttes arvesse ka valdkondliku koostöö kava²² raames tehtud tööd, kui see on asjakohane ja kättesaadav;
• nii tehnilistele oskustele kui ka  <strong>võtmepädevustele</strong>²³ keskendumine;
• rohe- ja digipöördeksvajalike oskuste kaasamine²⁴ .

2. Tegevus. Kutsehariduses ja -õppes elukestva õppe ja kaasava lähenemisviisi järgimine, tehes järgmist:

• õppimisvõimaluste tagamine igas vanuses ja igasuguse sotsiaal-majandusliku taustaga inimestele²⁵ ;
• pakutavate esmakutseõppe kvalifikatsioonide kombineerimine ümberõppeks ja oskuste täiendamiseks pakutavate täiendusõppevõimalustega kooskõlas oskuste prognoosimisest saadavate andmetega²⁶ ;
• kõrgema tasandi kutsehariduse ja -õppe programmide pakkumine, töötades välja paindlikud õppimisvõimalused ning luues mehhanismid kutseharidus- ja -õppeasutuste ning kõrgkoolide koostööks²⁷ .

3. Tegevus. Kutsehariduse ja -õppe õppekavade ja kvalifikatsioonide väljatöötamine, võimaldades paindlikkust ja individualiseeritud käsitlust. Selleks tehakse järgmist:

• individuaalsete õppekavade²⁸ või meetodite väljatöötamine iga õppija,²⁹ sealhulgas täiskasvanute jaoks;
• õppekavadesse õppijate rahvusvahelise õpirände lõimimine,³⁰ tagades välisriigis omandatud õpitulemuste valideerimise ja tunnustamise;
• selliste kvalifikatsioonide kujundamine, milles on lõimitud nii koolipõhise õppe kui ka töölõppimise³¹ komponendid;
• Euroopa kutsealaste põhiprofiilide³² väljatöötamine, mis aitab kaasa õppijate ja töötajate õpirändele, tagades samal ajal selle tunnustamise, samuti õpitulemuste läbipaistvuse, mõistmise ja ülekantavuse³³ ;
• mikrokvalifikatsioontunnistuste tulemusi;³⁴ väljatöötamine või kasutamine, et tunnustada kiiresti muutuva ühiskonna ja tööturuga kohandatud lühiajaliste õppimisvõimaluste
• Euroopa digitaalsete kvalifikatsioonitunnistuste kasutamine selleks, et hõlpsasti autentida, valideerida ja ära tunda mis tahes suuruse, kuju või vormiga tunnistusi;
• tuginemine valdkondliku koostöö kavadele, kui see on asjakohane ja kättesaadav.

4. Tegevus. Uuenduslike õppijakesksete õpetamis- ja õppematerjalide ning -meetodite väljatöötamine, tehes järgmist:

• interdistsiplinaarse, projekti- ja pädevuspõhise õppe, õppetehaste (learning factories), avatud töökodade kasutamine;³⁵ (makerspaces) ja positiivse hariduse³⁶
• Euroopa pädevusraamistike³⁷ ja nendel põhinevate vahendite nagu DigComp,³⁸ EntreComp,³⁹ FreenComp, LifeComp,⁴⁰ GreenComp,⁴¹ SELFIE WBL,⁴² vahend „Testige oma digioskusi“⁴³ ja Euroopa digioskuste tunnistus⁴⁴ kasutamine;
• uuenduslike õppevahendite ja digitehnoloogialahenduste (nt MOOC, simulaatorid, virtuaalne ja liitreaalsus, tehisintellekt) kasutamine nii üldharidussüsteemis kui ka töölõppimisel;
• õppijate <strong>tipptaseme</strong>⁴⁵ edendamine meetmete abil, millega innustatakse kutsehariduses ja -õppes osalejaid avastama oma innovatsiooni- ja loovuspotentsiaali ,⁴⁶ et tagada pikaajaline soodne kasu õppijatele, õpetajatele/koolitajatele ning kutseharidus- ja -õppeasutusele, kus õnnestub lõimida parim tava tavapärasesse õppekavasse⁴⁷ .

5. Tegevus. Investeerimine õpetajate ja koolitajate põhi- ja täienduskoolitusse:⁴⁸

• pedagoogiliste, tehniliste, rohe- ja digioskuste, sealhulgas veebi- ja kaugõppeks vajalike oskuste arendamine;
• õpetajate ja koolitajate õpirände lisamine õppimis-, arengu- ja rahvusvahelistumise strateegiatesse⁴⁹
• kindlaksmääratud juhtimissüsteemidel põhineva kvaliteedikultuuri rakendamise toetamine⁵⁰ .

6. Tegevus. Tugevate kvaliteedi tagamise mehhanismide loomine:

• tuginemine sellistele Euroopa abivahenditele ja instrumentidele nagu EQAVET;
• meetmete võtmine, et tagada haridus- ja koolitusteenuse osutajate sertifitseerimine asjaomaste riiklike ja/või rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide väljatöötatud standardite alusel, näiteks ISO 21001 või EFQMi standardid (vt ka EVTA kutsehariduse tipptaseme märgis).

7. Tegevus. Tõhusate tagasisideahelate ja haridusasutuste lõpetanute edasise käekäigu jälgimise süsteemide loomine: 

• tõhusa tagasiside ja läbivaatamise menetluste, mehhanismide ja vahendite loomine kutseharidusorganisatsiooni strateegilise õppeprotsessi osana, et toetada kvaliteetsete haridusteenuste pakkumise arendamist ja parandada õppijate võimalusi;
• meetmete võtmine, et õppevõimalusi oleks võimalik õigeaegselt kohandada, lähtudes haridusasutuse lõpetanute edasise käekäigu jälgimise tõhusatest süsteemidest⁵¹ .

8. Tegevus. Nõustamisteenistuste osutamine, tehes järgmist:

• kvaliteetse nõustamise⁵² tagamine nii noortele kui ka täiskasvanutele, et toetada nende karjääri-, haridus- ja koolitusvalikuid ning elukestvas õppes osalemist;
• vajaduspõhise toetuse pakkumine haavatavatele inimestele;
• täiskasvanutele võimaluse andmine, et nad saaksid kasutada oma õigust koolitusele.

9. Tegevus. Varasemate õpingute valideerimine:

• oskuste valideerimine, olenemata nende omandamise viisist, sealhulgas väljaspool formaalset haridus- ja koolitussüsteemi: tööl, kodus või vabatahtliku tegevuse raames⁵³ personaalse koolituse pakkumise alusena.

2. Mõõde – koostöö ja partnerlus

10. Tegevus. Ettevõtlus- ja haridussektori partnerluste loomine:

• vastastikku kasulike suhete loomine ettevõtlussektoriga, luues pikaajalisi ettevõtlus- ja haridussektori partnerlusi, sealhulgas innovatsiooni edendamiseks ja oskuste prognoosimiseks;
• koostöö õppekavade pidevaks läbivaatamiseks ja ajakohastamiseks, et tagada nende asjakohasus õppijate ja tööturu vajaduste seisukohast, eelkõige töölõppimise ja praktika jaoks, kooskõlas Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistikuga kutsehariduse ja -õppe valdkonnas ning koostoime saavutamiseks Euroopa Õpipoisiõppe Liiduga⁵⁴ ;
• ettevõtete, muude tööandjate ja eelkõige VKEde toetamine vajaduspõhise koolitusega, et võimaldada täiendus- ja ümberõpet;
• koostöö riiklike tööturuasutuste ja kodanikuühiskonnaga, et pakkuda töötutele ja tööturult eemalejäänud isikutele täiendus- ja ümberõpet;
• sektoripõhise ja piirkondliku koostöö toetamine, sealhulgas oskuste paktiga⁵⁵ ühinemine, ning koostoime loomine valdkondliku koostöö kavaga, kui see on asjakohane ja kättesaadav;
• VKEdele tehnilise toe, oskuste vajaduste hindamise, abivahendite ja meetodite pakkumine;
• õppijatele töölõppimise, õpipoisiõppe ja praktikavõimaluste korraldamine, seadmete jagamine, samuti õpetajate ja koolitajate vahetuse korraldamine ettevõtete ja kutsehariduskeskuste vahel⁵⁶ ;

11. Tegevus. Rakendusuuringud ja innovatsioon:

• koostöö tegemine ettevõtetega, eelkõige VKEdega, kutseharidus- ja -koolitusasutuste õppijaid ja töötajaid hõlmavates  <strong>rakendusuuringute</strong>⁵⁷ projektides;
• innovatsioonikeskkondade ja tehnoloogia levikut edendavate <strong>keskuste</strong>⁵⁸ kasutamine või nende koostööpõhine loomine, et toetada VKEde innovatsiooniprotsessi, kaasates kutsehariduses ja -õppes osalejaid ja töötajaid;
• uute teadmiste loomisele ja levitamisele kaasaaitamine⁵⁹ .

12. Tegevus. Kutsehariduse ja -õppe rahvusvahelistumine ning õpiränne välismaal:

• kutseharidus- ja -õppeasutuse arenguga tihedalt seotud rahvusvahelise tegevuse strateegilise planeerimise arendamine ning õpetamis- ja õpitavade kvaliteedi tõstmine⁶⁰ ;
• tugistruktuuride loomine ja meetmete väljatöötamine kutsehariduse ja -õppe valdkonnas õpirände (sh virtuaalse õpirände) kogemuste kvaliteedi edendamiseks ja tagamiseks kutsehariduse tipptaseme keskuste võrgustiku partnerite seas kooskõlas Erasmuse programmi kvaliteedistandarditega⁶¹ ;
• algatuste käivitamine õppijate, õpetajate ja koolitajate (sh ettevõttesisesed koolitajad) ning ekspertide kaasamiseks, et nad kasutaksid ära programmi „Erasmus+“ (Ka1) pakutavaid võimalusi osalemiseks õpirändes välismaal.

13. Tegevus. Ettevõtlusoskuste ja -algatuste edendamine:

• ettevõtluskultuuri arendamine kutseharidus- ja -õppeorganisatsioonides,⁶² sealhulgas juhtide, töötajate, õpetajate ja koolitajate ning õppijate seas⁶³ ;
• koostöö tegemine kohalike partneritega, et arendada õppijate ettevõtlusoskusi ja -hoiakuid, mis vastaksid reaalsetele väljakutsetele;
• kutseharidus- ja -koolitusasutuses õppijate jaoks ettevõtlusinkubaatorite loomine või nende kasutamise võimaldamine, et nad saaksid arendada oma ettevõtlusalaseid⁶⁴ algatusi.

14. Tegevus. Kutsehariduse ja -õppe atraktiivsuse suurendamine: 

• kutsehariduse ja -õppe atraktiivsuse suurendamisele suunatud teavituskampaaniate ja -tegevuste⁶⁵ käivitamine ning neis aktiivselt osalemine;
• töövõimalustest teavitamine kutsehariduse ja -õppe kaudu ning noorte ja täiskasvanute (sh põhi- ja keskkooliõpilased) innustamine valima kutsehariduse ja -õppe valdkonna õppesuundi;
• rahvusvaheliste kutsehariduse ja -õppe linnakute rajamine või <strong>suvelaagrite</strong>⁶⁶ korraldamine õppijatele, õpetajatele ja koolitajatele, kutseharidus- ja -õppeasutuste juhtidele, ametiühingute liikmetele ning ka edasisi kutseõppevõimalusi kaaluvatele inimestele. Need võivad olla keskendunud konkreetsetele kutsealadele, toodetele või teenustele ning ka keerukatele ühiskondlikele ja majanduslikele väljakutsetele.

15. Tegevus. Kutsevõistlused:

• õppijate osalemise soodustamine valdkondlikel, riiklikel ja rahvusvahelistel kutsevõistlustel, mille eesmärk on tõsta kutsehariduse ja -õppe atraktiivsust ja tipptaset (nt sellised võistlused nagu World Skills ja/või EuroSkills). Juhime tähelepanu, et auhinnad ei ole eelarves abikõlblikud kulud.

3. Mõõde – juhtimine ja rahastamine

16. Tegevus. Autonoomia ja kutsehariduse ja -õppe tõhus juhtimine:

• kutseharidust ja -õpet pakkuvate asutuste suutlikkuse arendamine seoses otsuste iseseisva ja vastutustundliku tegemisega haridus-, organisatsiooni-, finants-, personali- ja muudes küsimustes, et teostada tegevust siseriiklike eeskirjade ja normidega ettenähtud ulatuses⁶⁷ ;
• asjaomaste sidusrühmade, eelkõige ettevõtete, kodade, kutse- ja valdkondlike ühenduste, ametiühingute, riiklike ja piirkondlike ametiasutuste ning sotsiaalpartnerite, sealhulgas õppijate esindajate kaasamine kutseharidus- ja -õppesüsteemide juhtimisse.

17. Tegevus. Oskuste arendamise ja juhtimise strateegiline lähenemisviis:

• aktiivne osalemine riiklikes ja piirkondlikes oskuste juhtimise süsteemides;
• oskuste vaatenurgast panuse andmine tööhõive- ja sotsiaalpoliitika kujundamisse kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil.

18. Tegevus. Koostööpõhine oskuste ökosüsteemide loomine:

• asjaomaste majandus- ja sotsiaalpartnerite ning muude haridus- ja koolitusasutuste kaasamine, et luua kohalikke oskuste ökosüsteeme, mille eesmärk on toetada innovatsiooni, nutika spetsialiseerumise strateegiaid, klastreid ning sektoreid ja väärtusahelaid (tööstuslikud ökosüsteemid);
• tagades oskuste õigeaegse pakkumise kohapeal investeerivatele ettevõtetele, aitab kohalike oskuste ökosüsteemide loomine tuua piirkonda välisinvesteeringuid⁶⁸ .
• Koostöö teiste programmi „Erasmus+“ kutsehariduse tipptaseme keskuste projektidega, eelkõige kutsehariduse tipptaseme keskuste praktikakogukonna⁶⁹ kaudu, jagades kogemusi ja tulemusi ning aidates sellega saavutada kutsehariduse tipptaseme keskuste algatuse laiemat mõju. 

19. Tegevus. Kestlike finantsmudelite väljatöötamine:

• avaliku ja erasektori rahastuse⁷⁰ ning tulu teenivate tegevuste ühendamine ja tulemuspõhiste rahastamisskeemide täielik ärakasutamine (kui see on asjakohane).

20. Tegevus. Riigi tasandi ja ELi rahastamisvahendite täies mahus kasutamine:

• muu hulgas selleks, et toetada haridus- ja koolitusmeetmeid, õppijate ja töötajate õpirännet, rakendusuuringuid, taristuinvesteeringuid eesmärgiga varustada kutseharidus- ja -õppekeskused kõrgtehnoloogiliste seadmetega, ning juhtimissüsteemide rakendamist, et tagada kutseharidus- ja -õppeorganisatsioonide ja osutatavate teenuste tipptase ja kestlikkus.

Projektide puhul peab kõik valitud tegevused taotlusvormil selgelt kindlaks määrama ja iga valikut selgitama ning kirjeldama, kuidas nende tegevuste kaudu tehtav töö annab konkreetselt panuse asjakohastesse tööpakettidesse ja projekti üldeesmärkide saavutamisse.

Kutsehariduse tipptaseme keskuste Euroopa võrgustike järkjärgulise loomise ja arendamisega loodetakse suurendada kutsehariduse ja -õppe süsteemide kohanemisvõimet, et kohandada oskuste pakkumist muutuvate majanduslike ja sotsiaalsete vajadustega, tagades, et kutseharidus ja -õpe aitab tõhusalt pakkuda lahendusi olukorras, kus oskuste vajadused kiiresti muutuvad.

Kutsehariduse tipptaseme keskused on lahutamatu osa nn teadmiste kolmnurgast – projektid peaksid edendama ettevõtete, haridus- ja teadusasutuste koostööd – ning täidavad tähtsat rolli innovatsiooni ja nutikat spetsialiseerumist toetavate oskuste pakkumisel. Seepärast oodatakse neilt kvaliteetsete oskuste ja pädevuste tagamist, mis avavad kvaliteetseid töö- ja karjäärivõimalusi ning vastavad uuendusmeelse, kaasava ja kestliku majanduse vajadustele. 

Projektväljundite laialdase levitamisega rahvusvahelisel, riigi ja/või piirkondlikul tasandil ning pikaajalise tegevuskava väljatöötamisega projektitulemuste järkjärguliseks kasutuselevõtuks – võttes arvesse riigi tasandi ja piirkondlikku arengut ning nutika spetsialiseerumise strateegiaid – tuleks üksikprojektidesse kaasata olulisi sidusrühmi nii osalevatest organisatsioonidest kui ka mujalt ja tagada jätkuv mõju ka pärast projekti lõppu.

Kohaldatakse järgmisi hindamiskriteeriumeid.

Projekti asjakohasus (maksimaalne punktisumma: 35)

• Seos poliitikaga: Seos valdkondliku poliitikaga: projektitaotluses on näidatud, kuidas kutsehariduse tipptaseme keskuste riikidevaheline koostöövõrgustik aitab saavutada jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja toimetulekut toetavat kutseharidust käsitlevas nõukogu soovituses⁷¹ ning ka Osnabrücki deklaratsioonis⁷² kirjeldatud poliitikaprioriteetide eesmärke.
• ELi väärtused: projektitaotlus on asjakohane selliste ELi ühiste väärtuste austamise ja edendamise seisukohast nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine ning võitlus igat liiki diskrimineerimise vastu.
• Kokkusobivus: mil määral vastab projektitaotlus konkursikutse eesmärkidele ning mil määral on selles eesmärgid selgelt kindlaks määratud, realistlikud ja haakuvad osalevate organisatsioonide seisukohast oluliste teemadega; mil määral põhineb projektitaotlus sisukal ja piisaval vajaduste analüüsil.
• Innovatsioon: projektitaotluses on arvesse võetud uusimaid meetodeid ja tehnikaid ning see aitab jõuda uuenduslike tulemuste ja lahendusteni vastavas valdkonnas üldiselt või geograafilises piirkonnas, kus projekti ellu viiakse (pidades silmas nt projekti sisu, loodavaid väljundeid, kasutatavaid töömeetodeid, projekti kaasatud või selle sihtrühmaks olevaid organisatsioone ja isikuid).
• Piirkondlik mõõde: projektitaotluses on näidatud, et projekt toetab regionaalarengut ja nutika spetsialiseerumise strateegiaid, lähtudes kindlakstehtud kohalikest/piirkondlikest probleemidest igas osalevas riigis.
• Koostöö ja partnerlused: mil määral on projektitaotluses piisavalt kindlaks määratud ja sellesse kaasatud kõige asjakohasemad partnerid, kes on vajalikud projekti eesmärkide saavutamiseks, ning selgitatud, kuidas see loob tugevad ja vastupidavad vastastikused ja vastastikku kasulikud suhted kutsehariduse ja -õppe kogukonna ning ettevõtete (keda võivad esindada kojad või ühendused) vahel nii kohalikul kui ka riikidevahelisel tasandil.
• Euroopa lisaväärtus: projektitaotluses on selgelt kirjeldatud lisaväärtust üksikisiku (õppijad ja/või töötajad), asutuse ja süsteemi tasandil selliste tulemuste kaudu, mida partneritel oleks ilma Euroopa koostööta raske saavutada.
• Rahvusvaheline mõõde: projektitaotluses on näidatud, et projektiga toetatakse kutsehariduse ja -õppe tipptaseme rahvusvahelist mõõdet, sealhulgas aidates töötada välja strateegiaid õppijate ja töötajate riikidevahelise õpirände ning kestlike partnerluste edendamiseks kutsehariduses ja -õppes.
• Digioskused: mil määral on projektitaotluses kavandatud digioskuste arendamisega seotud tegevusi (nt oskuste prognoosimine, innovaatilised õppekavad ja õpetamismeetodid, juhendamine jne).
• Roheoskused: mil määral on projektitaotluses kavandatud tegevusi, mis on seotud üleminekuga ring- ja rohemajandusele (nt oskuste prognoosimine, innovaatilised õppekavad ja õpetamismeetodid, juhendamine jne).
• Sotsiaalne mõõde: projektitaotluses kirjeldatud eri meetmetel on horisontaalne mõõde, mis võimaldab arvestada mitmekesisusega ning edendada ühiseid väärtusi, võrdõiguslikkust (sh soolist võrdõiguslikkust), diskrimineerimisest hoidumist ja sotsiaalset kaasatust, sh erivajadustega / vähemate võimalustega inimeste kaasamist.

Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 25)

• Sidusus: projekti üldise ülesehitusega on tagatud projekti eesmärkide ja tegevuste kokkusobivus. Projektitaotlus sisaldab ühtset ja laiaulatuslikku valikut sobivatest tegevustest ja teenustest, mis võimaldavad täita kindlaksmääratud vajadusi ja saavutada oodatavaid tulemusi.
• Tegevused: iga kolme mõõtme all välja valitud tegevuste raames tehtavat tööd kirjeldatakse selgelt, esitades tegevuste eeldatavad tulemused/saavutused, täpsustades tegevuste konkreetset panust asjaomastesse tööpakettidesse ja projekti üldeesmärkide saavutamisse.
• Metoodika: kavandatav metoodika on kvaliteetne ja teostatav ning soovitud tulemuste saavutamiseks sobiv.
• Juhendamine: koordinaatoril on kvaliteetsed juhtimisoskused ning suutlikkus koordineerida riikidevahelisi võrgustikke ja olla keerulise ülesehitusega keskkonnas tegevuse eestvedajaks ning ta seab sisse põhjaliku juhtimiskorra. Tähtajad, korraldus, ülesanded ja vastutus on selgelt kindlaks määratud ning realistlikud.  Kindlaks on määratud selged põhilised tulemusnäitajad ning nende hindamise ja saavutamise ajakava.
• Eelarve: eelarves on ette nähtud edu tagamiseks vajalikud eelarvevahendid, mis ei ole ei liiga suured ega liiga väikesed. Projektitaotlus on kulutõhus ja iga tegevuse jaoks on ette nähtud piisavad ressursid.
• Töökava: töökava kvaliteet ja tulemuslikkus, sh ulatus, mil määral vastavad tööpakettidele ettenähtud ressursid asjaomastele eesmärkidele ja oodatavatele tulemustele. Projektitaotlus sisaldab vajalikke etappe projekti ettevalmistamiseks, elluviimiseks, seireks, tulemuste kasutamiseks, hindamiseks ja tulemuste levitamiseks.
• Kvaliteedikontroll: kontrollimeetmete (pidev kvaliteedi hindamine, vastastikune eksperdihinnang, võrdlusanalüüsid jne) ja kvaliteedinäitajatega on tagatud projekti elluviimise hea kvaliteet. Projektitaotluses on selgelt esitatud projektiga seotud probleemid/riskid ja selles on asjakohaselt käsitletud leevendusmeetmeid. Projekti lahutamatu osana on kavandatud eksperdihindamise protsessid, mis hõlmavad sõltumatut välishindamist projekti elluviimise ajal ja lõpus.
• Kui projekt hõlmab (õppijate ja/või töötajate) õpirändetegevusi:
  • praktilise korralduse ning juhtimis- ja toetusmeetodite kvaliteet;
  • mil määral on need tegevused kooskõlas projekti eesmärkidega ja kas nendesse on kaasatud sobival arvul osalejaid;
  • osalejate õpiväljundite tunnustamise ja valideerimise korra kvaliteet, võttes arvesse Euroopa läbipaistvus- ja tunnustamisvahendeid ja põhimõtteid.

Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 20)

• Koosseis: projekti on kaasatud sobiv kooslus üksteist täiendavatest osalevatest organisatsioonidest, kelle profiil, pädevused, kogemused ja oskusteave võimaldavad edukalt saavutada projekti kõik eesmärgid. Iga partneri roll on selgelt kindlaks määratud ja selle lisaväärtust on selgitatud.
• Ülespoole suunatud lähenemine: mil määral ühendab partnerlus kutsehariduse ja -õppe valdkonnas või töömaailmas tegutsevaid organisatsioone, kes on läbimas kutsehariduse tipptaseme väljakujundamise eri etappe, ning võimaldab nende partnerite vahel sujuvat ja tõhusat oskusteabe ja teadmiste vahetamist.
• Geograafiline mõõde: mil määral on partnerlusse kaasatud olulised partnerid eri geograafilistest piirkondadest ning mil määral on taotleja põhjendanud partnerluse geograafilist koosseisu ja tõendanud selle asjakohasust kutsehariduse tipptaseme keskuse eesmärkide saavutamiseks; mil määral on partnerlusse kaasatud laialdane ja sobiv hulk asjakohaseid osalejaid kohalikul ja piirkondlikul tasandil, sealhulgas võimaluste piires avaliku sektori asutused.
• Programmiväliste kolmandate riikide kaasatus: (kui see on asjakohane) osalevate organisatsioonide kaasamine kolmandatest riikidest, mis ei ole programmiga liitunud, annab projektile olulist lisaväärtust.
• Koostöö: osalevate organisatsioonide, osalejate ja muude asjaomaste sidusrühmade vahelist otsustusprotsessi ja teabevahetust on selgelt, mõistlikult ja üksikasjalikult kirjeldatud (nt koosolekute arv ja ajastus, rühmade koosseis, oodatavate eesmärkide ja saavutuste kirjeldus jne) ning kujutatud projekti Gantti diagrammil/ajajoonel.

Mõju (maksimaalne punktisumma: 20)

• Tulemuste kasutamine: projektitaotluses on kirjeldatud, kuidas partnerid ja muud sidusrühmad projekti tulemusi kasutavad. Selles on ette nähtud vahendid, mille abil mõõta tulemuste kasutamist projekti kestel ja pärast selle lõppu.
• Tulemuste levitamine: projektitaotluses on esitatud selge tegevuskava tulemuste levitamiseks ning see hõlmab sobivaid sihttasemeid, tegevusi, ajakava, töövahendeid ja kanaleid selleks, et projekti tulemused ja projektist saadav kasu jõuaks nii projekti kestel kui ka pärast projekti lõppu tõhusalt sidusrühmadeni, poliitikakujundajateni, nõustajateni, ettevõteteni, õpilasteni jne; samuti on projektitaotluses kindlaks määratud, kes partneritest vastutab tulemuste levitamise eest.
• Mõju: projektitaotluses on kirjeldatud projekti potentsiaalset mõju:
  • osalejatele ja osalevatele organisatsioonidele projekti ajal ning pärast projekti lõppu;
  • muudele kui projektis otseselt osalevatele organisatsioonidele ja isikutele, samuti potentsiaali, et see lõimitakse piirkondlikul, riigi ja/või Euroopa tasandil kutseoskuste arendamisse.
• Projektitaotlus hõlmab meetmeid, sihttasemeid ja näitajaid, mis aitavad jälgida projekti edenemist ja hinnata (nii pika- kui ka lühiajalist) oodatavat mõju.
• Kestlikkus: projektitaotluses on selgitatud, kuidas kutsehariduse tipptaseme keskust arendatakse; projektitaotlus sisaldab pikaajalist tegevuskava, mis käsitleb projektitulemuste järkjärgulist kasutuselevõttu ning püsivate partnerluste loomist haridus- ja koolitusteenuse osutajate ning tööstusharu peamiste sidusrühmade vahel asjakohasel tasandil;  tegevuskavas on kindlaks määratud sobivad juhtimisstruktuurid ning selgitatud, kuidas kavatsetakse projekti laiendada ja tagada rahaline jätkusuutlikkus, sealhulgas on täpsustatud (Euroopa, riikide ja erasektori) rahalised ressursid, millega tagatakse, et saavutatud tulemused ja projektist saadav kasu on pikaajalised.

Rahastamist kaalutakse üksnes selliste projektitaotluste puhul, mis koguvad vähemalt 75 punkti (100 maksimumpunktist) ning saavutavad kõigi nelja hindamiskriteeriumi puhul vajaliku miinimumtaseme: vähemalt 18 punkti kategoorias „Projekti asjakohasus“, vähemalt 13 punkti kategoorias „Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet“ ning 11 punkti kategooriates „Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet“ ja „Mõju“. 

Kui projektitaotlused saavutavad võrdse punktisumma, eelistatakse projekte, millel on kõrgeim punktisumma kriteeriumi „Asjakohasus“ puhul. Kui need punktisummad on võrdsed, lähtutakse prioriteetsuse määramisel kriteeriumi „Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet“ puhul saadud punktisummadest. Kui need punktisummad on võrdsed, lähtutakse prioriteetsuse määramisel kriteeriumi „Mõju“ puhul saadud punktisummadest.

Kui see ei võimalda prioriteetsust kindlaks määrata, võib edasisel prioriteetsuse määramisel arvesse võtta kogu projektiportfelli ja positiivse sünergia loomist projektide vahel või muid konkursikutse eesmärkidega seotud tegureid. Need tegurid dokumenteeritakse valikukomisjoni aruandes. 

Võttes arvesse riikide ja Euroopa õigusraamistikes kehtestatud piiranguid, tuleb tulemused teha kättesaadavaks avatud õppematerjalidena ning samuti asjaomastel kutsealastel, valdkondlikel või pädevate asutuste platvormidel. Projektitaotluses kirjeldatakse, kuidas loodavad andmed, materjalid, dokumendid ning audiovisuaalsed ja sotsiaalmeedia väljundid tehakse avatud litsentside kaudu vabalt kättesaadavaks, kuidas neid levitatakse ning tagatakse, et nendega ei kaasne mingeid ebaproportsionaalseid piiranguid.

Kvaliteedimärgis

Projektitaotlustele, mis ületavad hinnangu kohaselt kvaliteedikünnist ja mille tulemus on kokku 75 % või rohkem, kuid mida ei saa rahastada programmi „Erasmus+“ vahenditest käesoleva projektikonkursi raames vabade eelarvevahendite puudumise tõttu, võib anda kvaliteedimärgise, mis kinnitab projektitaotluse kvaliteeti ja hõlbustab selle alternatiivset rahastamist riigi või piirkondlikul tasandil. 

Kvaliteedimärgis on tunnistus, mis antakse kvaliteetsetele projektitaotlustele, mida ei saa rahaliste vahendite puudumise tõttu programmi „Erasmus+“ raames rahastada⁷³ . Märgisega kinnitatakse projektitaotluse kvaliteeti ja see hõlbustab alternatiivse rahastuse otsimist. Riigi või piirkondliku tasandi rahastamisasutused võivad otsustada rahastada kvaliteedimärgisega projektitaotlust otse komisjoni sõltumatute ekspertide läbiviidud kvaliteetse hindamisprotsessi tulemuse alusel, ilma et nad viiksid läbi uue täieliku hindamisprotsessi. Kvaliteedimärgise andmine võib hõlbustada ka alternatiivset rahastamist Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) või Euroopa Sotsiaalfond+-ist (ESF+)⁷⁴ . 

Taotlejaid tuleks teavitada sellest, et kvaliteedimärgise tunnistuse andmine ei taga automaatset alternatiivset rahastamist, kuna otsus rahastada potentsiaalselt kvaliteedimärgise omaja projektitaotlusi kuulub täielikult ühtekuuluvuspoliitika fondide korraldusasutuste, ERFi või ESF+-i või muude riigi ja piirkondliku tasandi rahastamisasutuste kaalutlusõiguse alla.  

Kui taotleja on taotlusvormis andnud eelneva loa, võib kvaliteedimärgise omaja projektitaotluse andmeid jagada riiklike büroode kaudu ühtekuuluvuspoliitika fondide korraldusasutustega ja teiste potentsiaalselt huvitatud rahastamisasutustega riigi või piirkondlikul tasandil, järgides täielikult projektitaotluse konfidentsiaalsust ja isikuandmete kaitset reguleerivaid eeskirju. 

Selle meetme puhul kasutatakse kindlasummaliste maksete alusel rahastamise mudelit. Taotlejale tehtava kindlasummalise toetuse suurus määratakse iga toetuse puhul kindlaks vastavalt taotleja kavandatava meetme eelarveprognoosile. Toetust andev asutus määrab summa kindlaks projekti eelarveprognoosi, hindamistulemuse ja 80 % rahastamismäära alusel.

Kolmandate isikute rahaline toetamine toetuste või auhindade kujul ei ole lubatud.

Finantsauditite kulude katmine ei ole lubatud.

Vabatahtlike kulude katmine on lubatud. Need peavad olema ühikuhindade kujul, nagu on määratletud komisjoni otsuses vabatahtlikega seotud ühikuhindade kohta⁷⁵ . 

VKEde omanike puhul on lubatud VKEde ühikuhindade katmine. Need peaksid olema ühikuhindade kujul, nagu on määratletud komisjoni otsuses VKEde omanikega seotud ühikuhindade kohta⁷⁶ .

Asjaomane tööpakett peab sisaldama vähemalt ühe sellise aastakoosoleku (üks esindaja iga projekti täispartneri kohta) kulusid, mille korraldab või mida soovitab Euroopa Komisjon / Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusamet heade tavade vahetamiseks ja vastastikuseks õppimiseks kutsehariduse tipptaseme keskuste vahel.

Taotlejad peavad täitma taotlusvormis esitatud üksikasjaliku eelarvetabeli, võttes arvesse alljärgnevaid nõudeid. 

1. Eelarve peaks olema nii üksikasjalik kui toetusesaaja(d) vajalikuks peab (peavad) ning olema jaotatud ühtseteks tööpakettideks (nt eraldi tööpaketid projektijuhtimise, koolituse, ürituste korraldamise, õpirände ettevalmistamise ja elluviimise, teabevahetuse ja tulemuste levitamise ning kvaliteedi tagamise jaoks).
2. Projektitaotluses tuleb kirjeldada iga tööpaketi alla kuuluvaid tegevusi.
3. Taotlejad peavad taotluses märkima igale tööpaketile kindlasummalisest maksest eraldatava summa (ning iga tööpaketi puhul märkima, kui suure osa rahalistest vahenditest iga toetusesaaja ja seotud üksus saab).
4. Kirjeldatavad kulud võivad hõlmata personali-, reisi- ja elamiskulusid, töövahendite ja alltöövõtuga seotud kulusid ning ka muid (nt teabe levitamise, avaldamise või tõlkimisega seotud) kulusid.

Projektitaotluseid hinnatakse sise- ja/või välisekspertide abiga tavapärase hindamismenetluse korras. Eksperdid hindavad projektitaotluste kvaliteeti konkursikutses kindlaksmääratud nõuete alusel ning meetme oodatavat mõju, kvaliteeti ja tulemuslikkust arvesse võttes.

Pärast projektitaotluste hindamist määrab eelarvevahendite käsutaja hindamistulemuste alusel kindlaks kindlasummalise makse summa. 

Toetuse parameetrid (toetuse maksimumsumma, rahastamismäär, rahastamiskõlblike kulude kogusumma jne) kehtestatakse toetuslepingus. Täpsem teave on esitatud käesoleva programmijuhendi C osa jaotises „Rahastamiskõlblikud otsesed kulud“. 

Projekti saavutuste hindamisel lähtutakse saavutatud väljunditest. See rahastamiskord võimaldab keskenduda sisendite asemel pigem väljunditele ning lähtuda seeläbi mõõdetavate eesmärkide saavutamise kvaliteedist ja tasemest.

Täpsem teave on esitatud ELi rahastamis- ja hankeportaalis avaldatud toetuslepingu näidises.

Footnote

1. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32020H1202%2801%29 ↩ back
2. https://www.cedefop.europa.eu/files/osnabrueck_declaration_eu2020.pdf . ↩ back
3. Vt brošüür Kutsehariduse ja -õpe.  Oskused tänaseks ja tulevikuks . ↩ back
4. https://commission.europa.eu / publications/communication-skills-and-talent-mobility_et . ↩ back
5. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=C E LEX:32018H0502(01) . ↩ back
6. Oskuste ökosüsteemide  all mõistetakse piirkondlikke või valdkondlikke ühiskondlikke formatsioone, kus arendatakse inimeste võimekust, et saavutada teatav tulemus (Finegold, 1999). Need erinevad peamiselt tegevuskeskkonna ja sellega seotud ärimudelite, institutsiooniliste/poliitikaraamistike, tööjõu kaasamise viiside, töökohtade struktuuri, samuti ökosüsteemi moodustumiseks vajalike oskuste taseme ja süsteemide poolest ( Buchanan jt, 2001 ). Vt „ A guide to the skill ecosystem approach to workforce development “. ↩ back
7. Regionaalarengu poliitika  – regionaalareng  on lai mõiste, ent selle all võib mõista üldisi jõupingutusi, mille eesmärk on toetada (töökohtade loomist ja jõukust soodustavat) majandustegevust piirkondades, et vähendada piirkondlikke erinevusi. ↩ back
8. Innovatsiooni  all mõistetakse uue või märkimisväärselt täiustatud toote (kaup või teenus), protsessi, uue turundus- või organisatsioonilise meetodi rakendamist ettevõtluses, töökorralduses või välissuhetes. ↩ back
9. Nutikas spetsialiseerumine  on kohapõhine lähenemisviis, mille puhul tehakse majanduse tugevuste ja potentsiaali analüüsi ning paljusid sidusrühmi hõlmava, ettevõtluse vaimus toimuva avastamisprotsessi alusel kindlaks strateegilised sekkumisvaldkonnad. Tegemist on väljapoole suunatud lähenemisviisiga, mille puhul käsitatakse innovatsiooni laias tähenduses. ↩ back
10. Tööstusklastrid  on kohalikud spetsialiseerunud ettevõtete rühmad, sageli VKEd, ja muud seotud toetavad osalejad, kes teevad tihedat koostööd. Euroopas on ligikaudu 3 000 spetsialiseerunud klastrit. ELi uuendatud tööstuspoliitikas tunnistatakse, et klastrid on võimas vahend, millega toetada tööstusinnovatsiooni. Vt  European Cluster Collaboration Platform (ECCP). ↩ back
11. Vt väljaanne „ Education in the knowledge triangle “. ↩ back
12. Nagu on määratletud  nõukogu 22. mai 2018. aasta soovituses võtmepädevuste kohta elukestvas õppes. ↩ back
13. Vt Euroopa Koolitusfondi tegevus  kaasava oskuste arendamise valdkonna avaliku ja erasektori partnerluste  loomisel. ↩ back
14. Vt näiteks põllumajanduse tootlikkust ja kestlikkust käsitlev  Euroopa innovatsioonipartnerlus (EIP-AGRI) . ↩ back
15. Vt 14 tööstusökosüsteemi, mida on kirjeldatud  komisjoni teatises 2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamise kohta  ning komisjoni talituste töödokumendis SWD(2021) 351 ( 2021. aasta aruanne ühtse turu kohta ). ↩ back
16. Vt Berliini deklaratsioon  kestlikku arengut toetava hariduse kohta . ↩ back
17. https://new-european-bauhaus.europa.eu/index_en . ↩ back
18. Näiteks Euroopa kvalifikatsiooniraamistik (EQF), Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistik kutsehariduse ja -õppe valdkonnas (EQAVET), nõukogu soovitus kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe Euroopa raamistiku kohta, nõukogu soovitus võtmepädevuste kohta jne. ↩ back
19. https://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=25692&langId=en ;  https://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=25693&langId=en ;  https://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=26252&langId=en ;  https://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=26951&langId=en . ↩ back
20. Võib täiendada ka partnerite vahel kokkulepitud muude tegevustega. ↩ back
21. Vt Cedefopi töö teemadel „ Oskused ja tööturg “ ning „ Oskuste sobitamine “. ↩ back
22. https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1415&langId=et . ↩ back
23. Nagu on määratletud  nõukogu 22. mai 2018. aasta soovituses võtmepädevuste kohta elukestvas õppes . ↩ back
24. Vt Cedefopi väljaanded      „Digital, greener and more resilient“  (Digitaalne, keskkonnahoidlikum ja vastupidavam) ja  „The green employment and skills transformation“      (Rohelised töökohad ja uued oskused) ning  ESCO       taxonomy of skills for the green transition  (rohepöördeks vajalike oskuste taksonoomia). ↩ back
25. ILO juhend      tehnilise ning kutsehariduse ja -õppe ning oskuste arendamise kaasavaks muutmise kohta . ↩ back
26. Tuginedes ka olemasolevatele  oskuste prognoosimise  abivahenditele, näiteks Cedefopi abivahend  OVATE tool , ning muudele sellistele oskustega seotud algatustele, mille eesmärk on pakkuda tööturu vajadustele vastavat koolitust (nt  oskuste pakt  ja valdkondliku koostöö kavad). ↩ back
27. Vt      kutse- ja kõrgkoolide koostöö protsessimudel  ja OECD tulevane uuring „Pathways to Professions:  Understanding higher vocational and professional tertiary education systems“. ↩ back
28. Vt Michele Schweisfurthi artikkel „ Learner-Centred Education in International Perspective “. ↩ back
29. Vt Soome  näide . ↩ back
30. Sealhulgas riigisisese rahvusvahelistumise, mille all mõistetakse rahvusvahelise ja kultuuridevahelise mõõtme sihipärast lõimimist siseriiklikes õpikeskkondades kõigile õpilastele suunatud formaalõppe ja informaalse õppimise õppekavadesse. Vt  Beelen & Jones , 2015. ↩ back
31. Vt ETFi väljaanne „A handbook for policy makers and social partners“, milles käsitletakse  töölõppimist . ↩ back
32. Euroopa peamiste ametiprofiilide all kirjeldatakse ametiprofiilidele vastavaid peamiseid õpitulemusi, mis on konkreetsete ametite/kutsealade puhul ühised ja asjakohased kõigi ELi riikide riiklike kutsehariduse ja -õppe programmide jaoks. ↩ back
33. Vt Cedefopi uuring „ Comparing Vocational Education and Training Qualifications “. ↩ back
34. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32022H0627%2802%29&qid=1656349729862 . ↩ back
35. Avatud töökojad ( makerspaces ) on koostööpõhised töökeskkonnad loometegevuseks, õppimiseks, avastamiseks ja jagamiseks (vt  Teadusuuringute Ühiskeskuse aruanne ). ↩ back
36. Vt väljaanne „ The state of positive education“  ja  IPENi rahvusvaheline positiivse hariduse võrgustik . ↩ back
37. Vt Margherita Bacigalupo artikkel „ Competence frameworks as orienteering tools “. ↩ back
38. Euroopa digipädevuse raamistik . ↩ back
39. EntreComp –      ettevõtluspädevuse raamistik . ↩ back
40. Isikliku, sotsiaalse ja õppimispädevuse Euroopa raamistik . ↩ back
41. Vt      Euroopa kestlikkusalaste pädevuste raamistik  , GreenComp ja UNESCO-UNEVOCi väljaanne „ Greening Technical and Vocational Education and Training :  A Practical Guide for Institutions “. ↩ back
42. Kogu teave seoses vahendiga SELFIE töölõppimise jaoks on kättesaadav  veebis . ↩ back
43. Vt  Testige oma digioskusi  | Europass ↩ back
44. Euroopa digioskuste tunnistus on meede, mis kehtestati  digiõppe tegevuskavaga . ↩ back
45. Vt nt  Madalmaade kutsekeskhariduse (MBO) tipptaseme algatus . ↩ back
46. Teadusuuringute Ühiskeskus uuris  loovuse soodustamist elukestvas õppes , sealhulgas kutsehariduses ja -õppes. ↩ back
47. Vt näiteks Teadusuuringute Ühiskeskuse uuring „Creativity – a transversal skill for lifelong learning“, tabel 3. ↩ back
48. Vt  Cedefopi töö seoses õpetajate ja koolitajate  kutsealase arenguga. ↩ back
49. Vt  nõukogu järeldused  õpetajate ja koolitajate liikuvuse, eelkõige Euroopa liikuvuse parandamiseks nende põhikoolituse ning tööalase täiendusõppe ja -koolituse ajal. ↩ back
50. Vt ka ELi algatus „ Teacher Academy “. ↩ back
51. Vt väljaanded „ Tracking Learning and Career Paths of VET  graduates to improve quality of VET provision“, „ Mapping of VET graduate tracking measures “ ja „  Mapping the state of graduate tracking policies and practices “   ning  nõukogu soovitus  haridusasutuse lõpetanute käekäigu jälgimise kohta. ↩ back
52. Vt  Euroguidance võrgustik ,  nõukogu resolutsioon  „Elukestva nõustamise parem integreerimine elukestva õppe strateegiatesse“, väljaanne „ Investing in career guidance “ ning Cedefopi töö  elukestva nõustamise teemal . ↩ back
53. Vt Cedefopi töö      mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise teemal , samuti  nõukogu soovitus  mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta. ↩ back
54. Euroopa Õpipoisiõppe Liit – Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus – Euroopa Komisjon (europa.eu) . ↩ back
55. Vt  oskuste pakt . ↩ back
56. See võib hõlmata koolitusliitude loomist ja tegevust (vt  Austria mudel ) ja ettevõttesiseste koolituskeskuste (vt  Saksamaa mudel ) loomist ja tegevust. Vt ka  ettevõtete ja haridusasutuste IKT-valdkonna partnerluse näide Madalmaadest . ↩ back
57. Vt organisatsiooni Canadian Colleges and institutes näide, milles kirjeldatakse, kuidas      rakendusuuringutega      tugevdatakse innovatsioonisuutlikkust ning kasutatakse ära tugevaid sidemeid ettevõtete ja kogukonnaga, ja NCVERi väljaanne „ Developing VET applied research : steps towards enhancing VET's role in the innovation system“, samuti väljaanne „ SMEs and TAFEs collaborating through applied research for growth “. ↩ back
58. Nt Fraunhofer Academy, mille eesmärk on  edendada teadmussiiret uurimisinstituutide teadustegevusest eraõiguslikesse äriühingutesse . ↩ back
59. Vt  ELi väärindamispoliitika : teadusuuringute tulemuste kasutamine ühiskonna heaks ja  komisjoni soovitus tegevusjuhiste kohta, mis käsitlevad tööstuse ja akadeemiliste ringkondade koosloomet teadmiste väärindamiseks . ↩ back
60. Vt väljaanne „ GO-international – A practical guide on strategic internationalisation in VET “ . ↩ back
61. Vt Erasmuse programmi kvaliteedistandardid – õpirände projektid – kutseharidus ja -õpe, täiskasvanud, koolid, ning  õpirände- ja õppelepingute  näidised. ↩ back
62. Vt UNESCO-UNEVOCi praktiline juhend „ Entrepreneurial learning for TVET institutions “. ↩ back
63. Vt      EntreComp  – ettevõtlikkuspädevuse raamistik. Vt      JA Europe  seoses inimeste ettevalmistamisega tööks ja ettevõtluseks. ↩ back
64. Vt lõpparuanne „ Entrepreneurship in Vocational Education and Training “,  Austria ettevõtlusalase hariduse riikliku tegevuskava näide ning  ettevõtlusalase hariduse edendamise juhend . ↩ back
65. Vt näiteks Saksamaa  Sommer der Berufsausbildung . ↩ back
66. Vt näiteks järgmised algatused:  suvelaager ,  Tech Camp  ja suvelaager puuetega lastele . ↩ back
67. St autonoomia pedagoogilises, finants- ja tegevusjuhtimises koos tõhusate vastutusmehhanismidega. Vt ka GEORG SPÖTTLi artikkel „ Autonomy of (Vocational) Schools as an Answer to Structural Changes “. ↩ back
68. Vt näited  Kanadast ja Singapurist. ↩ back
69. Vt kutsehariduse tipptaseme keskuste praktikakogukond (copcoves.eu) . ↩ back
70. Vt  OECD Education GPS  ja poliitikadokument „ Funding Mechanisms for Financing Vocational Training :  An Analytical Framework “. ↩ back
71. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=uriserv:OJ.C_.2020.417.01.0001.01.EST . ↩ back
72. https://www.cedefop.europa.eu/files/osnabrueck_declaration_eu2020.pdf . ↩ back
73. Erasmus+ määruse (EL) 2021/817 artikli 32 lõige 3. ↩ back
74. Ühissätete määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõige 4,  EUR-Lex – 32021R1060 – ET – EUR-Lex (europa.eu) . ↩ back
75. https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/docs/2021-2027/common/guidance/unit-cost-decision-volunteers_en.pdf . ↩ back
76. unit-cost-decision-sme-owners-natural-persons_en.pdf (europa.eu) . ↩ back