Kutsehariduse tipptaseme lähenemisviiside rakendamine on ELi üldises oskuste ning kutsehariduse ja -õppe (VET) poliitilises tegevuskavas olulisel kohal. Euroopa oskuste tegevuskava, Euroopa haridusruum, nõukogu 2020. aasta soovitus kutsehariduse kohta1 ning Osnabrücki deklaratsioon2 sisaldavad väga selgeid viiteid kutsehariduse tipptaseme kui kutsehariduse ja -õppe sektori reformide liikumapanevale jõule.

Kutsehariduse tipptaseme keskuste algatuse eesmärk on vastata sellele poliitilisele prioriteedile, toetades reforme kutsehariduse ja -õppe sektoris ning tagades kvaliteetsed oskused ja pädevused, mis avavad kvaliteetseid töö- ja karjäärivõimalusi ning vastavad uuendusmeelse, kaasava ja kestliku majanduse vajadustele3 . Kutsehariduse tipptaseme keskuste algatus toetab ka Euroopa rohelise kokkuleppe, uue digistrateegia ning uute tööstus- ja VKEde strateegiate rakendamist, kuna oskused on nende edu alus.

Keskused tegutsevad konkreetses kohalikus kontekstis, kus need moodustavad innovatsiooni, regionaalarengut ja sotsiaalset kaasatust edendavaid oskuste ökosüsteeme, samuti teevad need rahvusvaheliste koostöövõrgustike kaudu koostööd teistes riikides asuvate kutsehariduse tipptaseme keskustega. Keskused rakendavad kutsehariduse tipptaseme alt ülespoole lähenemisviisi, mis hõlmab mitmesuguseid kohalikke sidusrühmi ning võimaldab kutseharidus- ja -õppeasutustel kiiresti kohandada oskuste pakkumist majanduse ja ühiskonna muutuvate vajadustega.

Nende raames pakutakse noortele esmaõppevõimalusi ning täiskasvanutele täiendus- ja ümberõppevõimalusi, kusjuures koolituse pakkumisel lähtutakse paindlikkusest, õigeaegsusest ning rohe- ja digipöörde taustal kiiresti muutuva tööturu vajadustest. Need toimivad kohalike ettevõtete arengu ja innovatsiooni katalüsaatorina, tehes rakendusuuringuprojektides tihedat koostööd ettevõtjatega (eriti VKEdega), luues teadmiste- ja innovatsioonikeskusi ning toetades oma õppijate ettevõtlusalgatusi.

Nende võrgustikega toetatakse riikide kutsehariduse tipptaseme ülespoole suunatud lähenemist. Nendes võivad osaleda riigid, kus on arenenud kutsehariduse tipptaseme süsteemid, ning riigid, kus arendatakse sarnaseid lähenemisviise, et uurida kutseharidus- ja -õppeasutuste täielikku potentsiaali majanduskasvu ja innovatsiooni aktiivsel toetamisel.

Selle algatusega lõimitakse kutsehariduse tipptasemesse n-ö Euroopa mõõde, toetades ELi kutsehariduse ja -õppe poliitika rakendamist ning liikmesriikide, sotsiaalpartnerite ja kutseharidust ja -õpet pakkuvate asutustega kokku lepitud meetmeid.

Eespool kirjeldatud kutsehariduse tipptaset iseloomustab õppijakeskne terviklik lähenemisviis, kus kutseharidus ja -õpe

• on lahutamatu osa oskuste ökosüsteemidest4 ning toetab regionaalarengut,5 innovatsiooni,6 aruka spetsialiseerumise7 ja klastrite strateegiaid,8 samuti konkreetseid väärtusahelaid ja tööstusökosüsteeme9 ;
• on osa teadmiste kolmnurkadest,10 tehes tihedat koostööd muude haridus- ja koolitusvaldkondadega, teadusringkondade ja ettevõtetega;
• võimaldab õppijatel omandada nii kutsealaseid (mis on seotud töökohaga) kui ka võtmepädevusi11 kvaliteetse oskuste pakkumisega, mis põhineb kvaliteedi tagamisel;
• loob uuenduslikke partnerlusi töömaailmaga12 ning seda toetavad õpetajate ja koolitajate täienduskoolitus, uuenduslikud pedagoogikameetodid, õppijate ja töötajate õpiränne ning kutsehariduse ja -õppe rahvusvahelistumise strateegiad.

Meetme eesmärgid

Meetmega toetatakse kutsehariduse tipptaseme keskuste rahvusvaheliste koostöövõrgustike järkjärgulist loomist ja arendamist.

Kutsehariduse tipptaseme keskused tegutsevad kahel tasandil:

1. riigi tasandil, kus kaasatakse mitmesuguseid kohalikke sidusrühmi ja moodustatakse kohalikku innovatsiooni, regionaalarengut ja sotsiaalset kaasatust edendavaid oskuste ökosüsteeme, samuti tehakse rahvusvaheliste koostöövõrgustike kaudu koostööd teistes riikides asuvate kutsehariduse tipptaseme keskustega;
2. rahvusvahelisel tasandil, kus tuuakse kokku kutsehariduse tipptaseme keskusi, millel on ühine huvi järgmise suhtes:    

• konkreetsed sektorid13 või tööstusökosüsteemid14 ;
• uuenduslikud lähenemisviisid majanduslikele ja ühiskondlikele väljakutsetele (nt kliimamuutused, digipööre, tehisintellekt, kestliku arengu eesmärkide15 saavutamine, rändajate ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade integratsioon, madala kvalifikatsiooniga inimeste oskuste täiendamine jne) või
• uuenduslikud lähenemisviisid olemasolevate kutsehariduse tipptaseme keskuste tegevushaarde laiendamiseks ning nende tegevuse kvaliteedi ja tulemuslikkuse parandamiseks.

Võrgustikud toovad kokku juba tegutsevad kutsehariduse tipptaseme keskused või arendavad kutsehariduse tipptaseme mudelit sellega, et toovad kokku eri riikidest pärit partnereid, kes soovivad arendada kohalikus kontekstis kutsehariduse tipptaset rahvusvahelise koostöö kaudu. Näiteks saavad võrgustikud aidata ellu viia algatust „Uus Euroopa Bauhaus“16  ning teha selleks koostööd kogukondadega, keda algatuse raames kohalikul tasandil tehtavad muudatused mõjutavad.

Kutsehariduse tipptaseme keskused ei ole mõeldud uute kutseharidus- ja -õppeasutuste ning -taristute nullist ülesehitamiseks (kuigi nad võivad seda ka teha). Need võivad olla olemasolevad kutsekoolid/teenusepakkujad, kes püüavad saavutada tipptaset, osaledes selle Euroopa algatuse raames kavandatud tegevustes. Kutsehariduse tipptaseme keskused võivad olla ka vastloodud keskused, mille eesmärk on pakkuda suurepäraseid koolitusvõimalusi ja teenuseid, mis vastavad tööturu vajadustele.

Kutsehariduse tipptaseme keskused saavutavad oma eesmärgid, tuues kokku kohalikud/piirkondlikud partnerid ja tehes nendega tihedat koostööd, näiteks esma- ja jätku-kutseõppe pakkujad, kõrgkoolid, sealhulgas rakenduskõrgkoolid ja polütehnikumid, teadusasutused, teaduspargid, innovatsiooniagentuurid, ettevõtted, kojad ja ühendused, sotsiaalpartnerid, sotsiaalsed ettevõtted, valdkondlikud oskuste nõukogud, kutse-/sektoriühendused, riiklikud ja piirkondlikud ametiasutused ja arenguagentuurid, tööturuasutused, kvalifikatsiooniasutused, sotsiaalse kaasamise ja taasintegreerimise organisatsioonid jne.

Selle projektikonkursi raames toetatakse seega projekte, mis toovad kokku eri riikidest pärit kohalikud või piirkondlikud partnerid, kes arendavad välja tegevused järgmise kolme mõõtme all: 1) õpetamine ja õppimine, 2) koostöö ja partnerlused ning 3) juhtimine ja rahastamine.

Kutsehariduse tipptaseme keskused on mõeldud organisatsioonidele, kes pakuvad kutseharidust ja -õpet EQFi kvalifikatsiooniraamistiku 3.–8. tasemel, sh keskhariduse, kutsekeskhariduse, keskhariduse baasil kutseõppe ja ka kolmanda taseme hariduse (nt rakenduskõrgkoolid, polütehnikumid jne) tasemel.

Taotlus ei või siiski sisaldada üksnes kõrgkooliõpilastele suunatud tegevusi; taotlused, milles keskendutakse keskharidusjärgsele kutseharidusele (EQFi 6.–8. tase), peavad sisaldama ka vähemalt ühte muud kutsehariduse ja -õppe kvalifikatsioonitaset (EQFi 3.–5. tase) ning samuti tugevat töölõppimise komponenti17 .

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Programmist „Erasmus+“ toetuse saamiseks peavad kutsehariduse tipptaseme keskuste projektitaotlused vastama järgmistele kriteeriumidele.

Kes võib esitada taotluse?

Taotlejad (koordinaator ja täispartnerid) peavad olema:

• kutsehariduse ja -õppe või töövaldkonnas tegutsevad juriidilised isikud (avalik-õiguslikud või eraasutused);
• asutatud ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis (rahastamiskõlblikud on riigid, kes peavad läbirääkimisi programmiga liitumise lepingu sõlmimiseks ja kelle puhul leping jõustub enne toetuse allkirjastamist).

Programmivälistes kolmandates riikides asuvad organisatsioonid võivad samuti osaleda, kuid mitte koordinaatorina. Nad peavad olema kutsehariduse ja -õppe või töövaldkonnas tegutsevad avalik-õiguslikud või eraorganisatsioonid.

Erand: selle meetme raames ei ole rahastamiskõlblikud Valgevenest (2. piirkond) ja Venemaa Föderatsioonist (4. piirkond) pärit organisatsioonid.

Mis liiki organisatsioonid saavad selles projektis osaleda?

Osalevad organisatsioonid võivad näiteks olla (mittetäielik loetelu):

• kutseharidust ja -õpet pakkuvad asutused;
• kutseharidust ja -õpet pakkuvaid asutusi esindavad organisatsioonid;
• äriühingud, mõnd tegevusala või sektorit esindavad organisatsioonid;
• riiklikud/piirkondlikud kvalifikatsioone andvad asutused;
• uurimisinstituudid;
• innovatsiooniasutused;
• regionaalarengu eest vastutavad asutused.

Osalevate organisatsioonide arv ja profiil

Partnerluses peab osalema vähemalt kaheksa taotlejat (koordinaator ja täispartnerid) vähemalt neljast ELi liikmesriigist või programmiga liitunud kolmandast riigist.

Igast ELi liikmesriigist või programmiga liitunud kolmandast riigist peab osalema:

a) vähemalt üks ettevõtjaid, tegevusala või sektorit esindav organisatsioon ning

b) vähemalt üks kutseharidust ja -õpet pakkuv asutus (keskhariduse ja/või kolmanda taseme hariduse tasemel).

Partnerluse täiendav koosseis oleneb konkreetsest taotlusest.

Programmivälistes kolmandates riikides asuvad organisatsioonid saavad samuti osaleda täispartnerite, seotud üksuste või liitunud partneritena (mitte koordinaatoritena), kui tõendatakse, et nende osalus annab projektis olulist lisaväärtust.

Tegevuse elluviimise koht

Tegevused võivad toimuda mis tahes rahastamiskõlblikus riigis, kui see on projekti eesmärkide või elluviimisega seoses nõuetekohaselt põhjendatud.

Projekti kestus

Projektid peaksid tavaliselt kestma 48 kuud (pikendamine on võimalik, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud ja tehakse muudatuse kaudu).

Kellele esitada taotlus?

Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusametile (EACEA).

Konkursikutse tunnus: ERASMUS-EDU-2023-PEX-COVE

Millal esitada taotlus?

Taotlejad peavad oma toetustaotluse esitama hiljemalt 8. juunil kell 17.00.00 (Brüsseli aja järgi).

Taotlevaid organisatsioone hinnatakse asjaomaste menetlusest kõrvalejätmise ja valikukriteeriumide põhjal. Lisateabe saamiseks tutvuge käesoleva juhendi C osaga.

Projekti kavandamine

Kutsehariduse tipptaseme keskusi iseloomustab süsteemne lähenemisviis, mille kaudu kutseharidus- ja -õppeasutused aitavad koos mitmesuguste teiste kohalike/piirkondlike partneritega aktiivselt kaasa oskuste ökosüsteemide loomisele. Kutsehariduse tipptaseme keskustest oodatakse palju enamat kui lihtsalt kvaliteetse kutsekvalifikatsiooni pakkumist.

Allpool on esitatud mittetäielik loetelu kutsehariduse tipptaseme keskuste tavapärastest tegevustest. Projektide eesmärgid saavutatakse nende tegevuste kombinatsioonile tuginedes (allpool esitatud loetelu sisaldab näiteid võimalike tegevuste kohta iga tegevuse raames)18 .

Projekti kavandamisel tuleb valida asjakohased tegevused (täpsustades konkreetsete meetmete ja tulemuste üksikasjad), mis on esitatud järgmise kolme mõõtme all:

1. vähemalt neli taotlusvormis 1. mõõtme (õpetamine ja õppimine) all loetletud tegevust,
2. vähemalt kolm taotlusvormis 2. mõõtme (koostöö ja partnerlused) all loetletud tegevust ja
3. vähemalt kaks taotlusvormis 3. mõõtme (juhtimine ja rahastamine) all loetletud tegevust.

1. mõõde – õpetamine ja õppimine

i.   Inimestele tööturu vajadustele vastavate oskuste pakkumine:

• tulevaste oskuste vajaduste prognoosimine, kasutades tõhusaid vahendeid tööturu muutuvate vajaduste kiireks tuvastamiseks19 ja sobitades oskuste pakkumise töövõimalustega;
• nii tehnilistele oskustele kui ka võtmepädevustele20 keskendumine;
• rohe- ja digipöördeks vajalike oskuste kaasamine21 . 

ii.   Kutsehariduses ja -õppes elukestva õppe ja kaasava lähenemisviisi järgimine:

• õppimisvõimaluste tagamine igas vanuses ja igasuguse sotsiaal-majandusliku taustaga inimestele22 ;
• pakutavate esmakutseõppe kvalifikatsioonide kombineerimine ümberõppeks ja oskuste täiendamiseks pakutavate täiendusõppe võimalustega kooskõlas oskuste prognoosimisest saadavate andmetega23 ;
• kõrgema tasandi kutsehariduse ja -õppe programmide pakkumine, töötades välja paindlikud õppimisvõimalused ning luues mehhanismid kutseharidus- ja -õppeasutuste ning kõrgkoolide koostööks24 .

iii.   Kutsehariduse ja -õppe õppekavade ja kvalifikatsioonide väljatöötamine, võimaldades paindlikkust ja individualiseeritud käsitlust:

• individuaalsete õppekavade25 või meetodite väljatöötamine iga õppija,26 sealhulgas täiskasvanute jaoks;
• õppekavadesse õppijate rahvusvahelise õpirände lõimimine,27 tagades välisriigis omandatud õpitulemuste valideerimise ja tunnustamise;
• selliste kvalifikatsioonide kujundamine, milles on lõimitud nii koolipõhise õppe kui ka töölõppimise28 komponendid;
• Euroopa peamiste ametiprofiilide29 väljatöötamine, mis aitab õppijate ja töötajate õpirändele kaasa, tagades samal ajal selle tunnustamise, samuti õpitulemuste läbipaistvuse, mõistmise ja ülekantavuse30 ;
• mikrokvalifikatsioontunnistuste 31 väljatöötamine või kasutamine, et tunnustada kiiresti muutuva ühiskonna ja tööturuga kohandatud lühiajaliste õppimisvõimaluste tulemusi;
• Euroopa digitaalsete kvalifikatsioonitunnistuste kasutamine, mis võimaldab hõlpsasti autentida, valideerida ja ära tunda mis tahes suuruse, kuju või vormiga tunnistusi.

iv.   Uuenduslike õppijakesksete õpetamis- ja õppematerjalide ning -meetodite väljatöötamine:

• sealhulgas interdistsiplinaarne, projekti- ja pädevuspõhine õpe, õppetehased (learning factories), avatud töökojad 32 (makerspaces) ja positiivne haridus33 ;
• Euroopa pädevusraamistike34 ja nendel põhinevate vahendite kasutamine, nagu DigComp,35 EntreComp,36 FreenComp, LifeComp,37 GreenComp,38 SELFIE WBL,39 vahend „Testige oma digioskusi“40 ja Euroopa digioskuste tunnistus 41 ;
• uuenduslike õppevahendite ja digitehnoloogialahenduste (nt MOOC, simulaatorid, virtuaalne ja liitreaalsus, tehisintellekt) kasutamine nii koolipõhises õppes kui ka töölõppimisel;
• õppijate tipptaseme42 edendamine meetmete abil, millega innustatakse kutsehariduses ja -õppes osalejaid avastama oma innovatsiooni- ja loovuspotentsiaali,43 et tagada pikaajaline soodne kasu õppijatele, õpetajatele/koolitajate ning kutseharidus- ja -õppeasutusele, kus õnnestub lõimida parim tava tavapärasesse õppekavasse44 .

v.   Investeerimine õpetajate ja koolitajate põhi- ja täienduskoolitusse 45 :

• pedagoogiliste, tehniliste, rohe- ja digioskuste, sealhulgas veebi- ja kaugõppeks vajalike oskuste arendamiseks;
• õpetajate ja koolitajate õpirände lisamine õppimis-, arengu- ja rahvusvahelistumise strateegiatesse46 ;
• kindlaksmääratud juhtimissüsteemidel põhineva kvaliteedikultuuri rakendamise toetamine47 .

vi.   Tugevate kvaliteedi tagamise mehhanismide loomine:

• tuginemine sellistele Euroopa abivahenditele ja instrumentidele nagu EQAVET;
• meetmete võtmine, et tagada haridus- ja koolitusteenuse osutajate sertifitseerimine asjaomaste riiklike ja/või rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide väljatöötatud standardite alusel, nt ISO 21001 või EFQMi standardid (vt ka EVTA kutsehariduse tipptaseme märgis).

vii.   Tõhusate tagasisideahelate ja haridusasutuste lõpetanute edasise käekäigu jälgimise süsteemide loomine:

• tõhusa tagasiside ja läbivaatamise menetluste, mehhanismide ja vahendite loomine kutseharidusorganisatsiooni strateegilise õppeprotsessi osana, et toetada kvaliteetsete haridusteenuste pakkumise arendamist ja parandada õppijate võimalusi;
• meetmete võtmine, et õppevõimalusi oleks võimalik õigeaegselt kohandada, lähtudes haridusasutuse lõpetanute edasise käekäigu jälgimise tõhusatest süsteemidest48 .

viii.   Nõustamisteenistuste osutamine:

• kvaliteetse nõustamise49 tagamine nii noortele kui ka täiskasvanutele, et toetada nende karjääri-, haridus- ja koolitusvalikuid ning elukestvas õppes osalemist;
• vajaduspõhise toetuse pakkumine haavatavatele inimestele;
• täiskasvanutele võimaluse andmine, et nad saaksid kasutada oma õigust koolitusele.

ix.   Varasemate õpingute valideerimine:

• oskuste valideerimine, olenemata nende omandamise viisist, sealhulgas väljaspool formaalset haridus- ja koolitussüsteemi: tööl, kodus või vabatahtliku tegevuse raames50 personaalse koolituse pakkumise alusena.

2. mõõde – koostöö ja partnerlused

x.   Ettevõtlus- ja haridussektori partnerluste loomine:

• vastastikku kasulike suhete loomine ettevõtlussektoriga, luues pikaajalisi ettevõtlus- ja haridussektori partnerlusi, sealhulgas innovatsiooni edendamiseks ja oskuste prognoosimiseks;
• koostöö õppekavade pidevaks läbivaatamiseks ja ajakohastamiseks, et tagada nende asjakohasus õppijate ja tööturu vajaduste seisukohast, eelkõige töölõppimise ja praktika jaoks;
• ettevõtete ja eelkõige VKEde toetamine vajaduspõhise koolitustega, et võimaldada täiendus- ja ümberõpet;
• koostöö riiklike tööturuasutuste ja kodanikuühiskonnaga, et pakkuda töötutele ja tööturult eemalejäänud isikutele täiendus- ja ümberõpet;
• sektoripõhise ja piirkondliku koostöö toetamine, sh oskuste paktiga51 ühinemine ja selle rakendamise toetamine;
• VKEdele tehnilise toe, oskuste vajaduste hindamise, abivahendite ja meetodite pakkumine;
• õppijatele töölõppimise, õpipoisiõppe ja praktikavõimaluste korraldamine, seadmete jagamine, samuti õpetajate ja koolitajate vahetuse korraldamine ettevõtete ja kutsehariduskeskuste vahel52 ;

xi.   Rakendusuuringud ja innovatsioon:

• koostöö tegemine ettevõtetega, eelkõige VKEdega, kutseharidus- ja -koolitusasutuste õppijaid ja töötajaid hõlmavates rakendusuuringute53 projektides;
• innovatsioonikeskkondade ja tehnoloogia levikut edendavate keskuste54 kasutamine või nende koostööpõhine loomine VKEde innovatsiooniprotsessi toetamiseks, kaasates kutseharidus- ja -koolitusasutuste õppijaid ja töötajaid;
• uute teadmiste loomisele ja levitamisele kaasaaitamine 55 .

xii.   Kutsehariduse ja -õppe rahvusvahelistumine ning õpiränne välismaal:

• kutseharidus- ja -õppeasutuse arenguga tihedalt seotud rahvusvahelise tegevuse strateegilise planeerimise arendamine ning õpetamis- ja õpitavade kvaliteedi tõstmine56 ;
• tugistruktuuride loomine ja meetmete väljatöötamine kutsehariduse ja -õppe valdkonnas õpirände (sh virtuaalse õpirände) kogemuste kvaliteedi edendamiseks ja tagamiseks kutsehariduse tipptaseme keskuste võrgustiku partnerite seas kooskõlas Erasmuse programmi kvaliteedistandarditega57 ;
• algatuste käivitamine õppijate, õpetajate ja koolitajate (sh ettevõttesisesed koolitajad) ning ekspertide kaasamiseks, et nad kasutaksid ära programmi „Erasmus+“ (Ka1) pakutavaid võimalusi osalemiseks õpirändes välismaal.

xiii.   Ettevõtlusoskuste ja -algatuste edendamine:

• ettevõtluskultuuri arendamine kutseharidus- ja -õppeorganisatsioonides,58 sealhulgas juhtide, töötajate, õpetajate ja koolitajate ning õppijate seas59 ;
• koostöö tegemine kohalike partneritega, et arendada õppijate ettevõtlusoskusi ja -hoiakuid, mis vastaksid reaalsetele väljakutsetele;
• kutseharidus- ja -koolitusasutuses õppijate jaoks ettevõtlusinkubaatorite loomine või nende kasutamise võimaldamine, et nad saaksid arendada oma ettevõtlusalaseid60 algatusi.

xiv.   Kutsehariduse ja -õppe atraktiivsuse suurendamine:

• kutsehariduse ja -õppe atraktiivsuse suurendamisele suunatud teavituskampaaniate ja -tegevuste61 käivitamine ning neis aktiivselt osalemine;
• töövõimalustest teavitamine kutsehariduse ja -õppe kaudu ning noorte ja täiskasvanute (sh põhi- ja keskkooliõpilased) innustamine valima kutsehariduse ja -õppe valdkonna õppesuundi;
• rahvusvaheliste kutsehariduse ja -õppe linnakute rajamine või suvelaagrite62 korraldamine õppijatele, õpetajatele ja koolitajatele, kutseharidus- ja -koolitusasutuste juhtidele, ametiühingute liikmetele ning ka edasisi kutseõppevõimalusi kaaluvatele inimestele. Need võivad olla keskendunud konkreetsetele kutsealadele, toodetele või teenustele ning ka keerukatele ühiskondlikele ja majanduslikele väljakutsetele.

xv.   Kutsevõistlused:

• õppijate osalemise soodustamine valdkondlikel, riiklikel ja rahvusvahelistel kutsevõistlustel, mille eesmärk on tõsta kutsehariduse ja -õppe atraktiivsust ja tipptaset (nt sellised võistlused nagu World Skills ja/või EuroSkills).

3. mõõde – juhtimine ja rahastamine

Autonoomia ja kutsehariduse ja -õppe tõhus juhtimine:

• kutseharidust ja -õpet pakkuvate asutuste suutlikkuse arendamine seoses otsuste iseseisva ja vastutustundliku tegemisega haridus-, organisatsiooni-, finants-, personali- ja muudes küsimustes, et teostada tegevust siseriiklike eeskirjade ja normidega ettenähtud ulatuses63 ;
• asjaomaste sidusrühmade, eelkõige ettevõtete, kodade, kutse- ja sektoriühenduste, ametiühingute, riiklike ja piirkondlike ametiasutuste ning sotsiaalpartnerite, sealhulgas õppijate esindajate kaasamine kutseharidus- ja -õppesüsteemide juhtimisse.

xvii.   Oskuste arendamise ja juhtimise strateegiline lähenemisviis:

• aktiivne osalemine riiklikes ja piirkondlikes oskuste juhtimise süsteemides;
• oskuste vaatenurgast panuse andmine tööhõive- ja sotsiaalpoliitika kujundamisse kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil.

xviii.   Koostööpõhine oskuste ökosüsteemide loomine:

• asjaomaste majandus- ja sotsiaalpartnerite ning muude haridus- ja koolitusasutuste kaasamine, et luua kohalikke oskuste ökosüsteeme, mille eesmärk on toetada innovatsiooni, aruka spetsialiseerumise strateegiaid, klastreid ning sektoreid ja väärtusahelaid (tööstuslikud ökosüsteemid);
• kohalike oskuste ökosüsteemide loomine annab panuse välisinvesteeringute ligimeelitamisse,64 tagades oskuste õigeaegse pakkumise kohapeal investeerivatele ettevõtetele.

xix.   Kestlike finantsmudelite väljatöötamine:

• avaliku ja erasektori rahastuse65 ning tulu teenivate tegevuste ühendamine ja tulemuspõhiste rahastamisskeemide täielik ärakasutamine (kui see on asjakohane).

xx.   Riigi tasandi ja ELi rahastamisvahendite täies mahus kasutamine:

• muu hulgas selleks, et toetada haridus- ja koolitusmeetmeid, õppijate ja töötajate õpirännet, rakendusuuringuid, taristuinvesteeringuid eesmärgiga varustada kutseharidus- ja -õppekeskused kõrgtehnoloogiliste seadmetega, ning juhtimissüsteemide rakendamist, et tagada kutseharidus- ja -õppeorganisatsioonide ja osutatavate teenuste tipptase ja kestlikkus.

Projektide puhul peab selgelt kindlaks määrama kõik valitud tegevused ja selgitama iga valikut ning kirjeldama, kuidas nende tegevuste kaudu tehtav töö annab konkreetselt panuse asjakohastesse tööpakettidesse ja projekti üldeesmärkide saavutamisse.

Kui see on asjakohane, tuleb projektides kohaldada ELi tasandi õigusakte ja vahendeid66 .

Projektiga peab olema ette nähtud pikaajalise tegevuskava väljatöötamine projektitulemuste järkjärguliseks kasutuselevõtuks pärast projekti lõppu. See kava põhineb haridus- ja koolitusteenuste osutajate ning peamistest sidusrühmadest ettevõtjate asjakohase tasandi püsival partnerlusel. See peaks hõlmama sobivate juhtimisstruktuuride kindlakstegemist ning laienemisvõimaluste ja rahalise jätkusuutlikkuse kavasid.

Samuti peaks see tagama kutsehariduse tipptaseme keskuste võrgustike töö piisava nähtavuse ja töötulemuste laialdase levitamise, sh ELi ja riigi poliitilisel tasandil, ning sisaldama üksikasjalikku kirjeldust selle kohta, kuidas kavatsetakse asjaomane kasutuselevõtt Euroopa, riigi ja/või piirkonna tasandil koos asjaomaste partneritega ellu viia. Tegevuskavas tuleb kirjeldada ka seda, kuidas saab projekti tulemuste kasutuselevõtuks kasutada ELi rahastamisvõimalusi ning riigi tasandi ja piirkondlikku rahastamist, aga ka erasektori vahenditest rahastamist.

Oodatav mõju

Kutsehariduse tipptaseme keskuste Euroopa võrgustike järkjärgulise loomise ja arendamisega loodetakse suurendada kutsehariduse ja -õppe reageerimisvõimet, et kohandada oskuste pakkumist muutuvate majanduslike ja sotsiaalsete vajadustega, tagades, et kutseharidus ja -õpe aitab tõhusalt pakkuda lahendusi olukorras, kus oskuste vajadused kiiresti muutuvad.

Kutsehariduse tipptaseme keskused on lahutamatu osa nn teadmiste kolmnurgast, mille all mõeldakse ettevõtete, haridus- ja teadusasutuste tihedat koostööd, ning täidavad tähtsat rolli innovatsiooni ja arukat spetsialiseerumist toetavate oskuste pakkumisel. Seepärast oodatakse neilt kvaliteetsete oskuste ja pädevuste tagamist, mis avavad kvaliteetseid töö- ja karjäärivõimalusi ning vastavad uuendusmeelse, kaasava ja kestliku majanduse vajadustele.

Kutsehariduse tipptaseme keskused lähtuvad alati piirkondlikust/kohalikust kontekstist, kuid tegutsevad samas riikidevahelisel tasandil, moodustades seeläbi tugevaid ja vastupidavaid partnerlusi kutsehariduse ja -õppe kogukonna ning töömaailma vahel nii riigisiseselt kui ka piiriüleselt. Samuti aitavad need kaasa kutsehariduse ja -õppe rahvusvahelistumisele, koondades partnereid kogu maailmast. Nende eesmärk on saavutada kutsehariduse ja -õppe tipptaseme ülespoole suunatud lähenemine, mida oleks ELi stiimulite, tehnilise toe ja vastastikuse õppimise võimaluste puudumisel raske saavutada.

Projektväljundite laialdase levitamisega rahvusvahelisel, riigi ja/või piirkondlikul tasandil ning pikaajalise tegevuskava väljatöötamisega projektitulemuste järkjärguliseks kasutuselevõtuks – võttes arvesse riigi tasandi ja piirkondlikku arengut ning aruka spetsialiseerumise strateegiaid – tuleks üksikprojektidesse kaasata olulisi sidusrühmi nii osalevatest organisatsioonidest kui ka mujalt ja tagada jätkuv mõju ka pärast projekti lõppu.

Hindamiskriteeriumid

Kohaldatakse järgmisi hindamiskriteeriumeid.

Projekti asjakohasus (maksimaalne punktisumma: 35)

• Seos poliitikaga: kavandatud projektiga luuakse kutsehariduse tipptaseme keskuste riikidevaheline koostöövõrgustik ja arendatakse seda, et edendada tipptasemel kutseharidust ja -õpet; selles selgitatakse, kuidas aidatakse projektiga saavutada kestlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja toimetulekut toetavat kutseharidust käsitlevas nõukogu soovituses67 ning ka Osnabrücki deklaratsioonis68 kirjeldatud poliitikaprioriteetide eesmärke.
• Kokkusobivus: mil määral põhineb projektitaotlus sisukal ja piisaval vajaduste analüüsil; eesmärgid on selgelt määratletud ja realistlikud ning haakuvad osalevate organisatsioonide ja meetme seisukohast oluliste teemadega.
• Tegevused: kolme mõõtme alt valitud tegevused on selgelt kindlaks määratud, kirjeldatud ja seotud projekti üldeesmärkidega.
• Innovatsioon: projektitaotluses on arvesse võetud uusimaid meetodeid ja tehnikaid ning kavandatud projekt aitab jõuda uuenduslike tulemuste ja lahendusteni vastavas valdkonnas üldiselt või geograafilises piirkonnas, kus projekti ellu viiakse (pidades silmas nt projekti sisu, loodavaid väljundeid, kasutatavaid töömeetodeid, projekti kaasatud või selle sihtrühmaks olevaid organisatsioone ja isikuid).
• Piirkondlik mõõde: projektitaotluses on näidatud, et projekt toetab regionaalarengut, innovatsiooni ja aruka spetsialiseerumise strateegiaid, lähtudes kindlakstehtud kohalikest/piirkondlikest vajadustest ja probleemidest igas osalevas riigis.
• Koostöö ja partnerlused: mil määral on projektitaotluses piisavalt kindlaks määratud ja sellesse kaasatud kõige asjakohasemad partnerid, kes on vajalikud projekti eesmärkide saavutamiseks, ning selgitatud, kuidas see loob tugevad ja vastupidavad vastastikused ja vastastikku kasulikud suhted kutsehariduse ja -õppe kogukonna ning ettevõtete (keda võivad esindada kojad või ühendused) vahel nii kohalikul kui ka riikidevahelisel tasandil.
• Euroopa lisaväärtus: projektitaotluses on selgelt kirjeldatud lisaväärtust üksikisiku (õppijad ja/või töötajad), asutuse ja süsteemi tasandil selliste tulemuste kaudu, mida partneritel oleks ilma Euroopa koostööta raske saavutada;
• Rahvusvahelistumine: projektitaotluses on näidatud, et projektiga toetatakse kutsehariduse ja -õppe tipptaseme rahvusvahelist mõõdet, sealhulgas aidates töötada välja strateegiaid õppijate ja töötajate riikidevahelise õpirände ning kestlike partnerluste edendamiseks kutsehariduses ja -õppes.
• Digioskused: mil määral on projektitaotluses kavandatud digioskuste arendamisega seotud tegevusi (nt oskuste prognoosimine, uuenduslikud õppekavad ja õpetamismeetodid, juhendamine jne).
• Roheoskused: mil määral on projektitaotluses kavandatud tegevusi, mis on seotud üleminekuga ring- ja rohemajandusele (nt oskuste prognoosimine, uuenduslikud õppekavad ja õpetamismeetodid, juhendamine jne).
• Sotsiaalne mõõde: projektitaotluses kirjeldatud eri meetmetel on horisontaalne mõõde, mis võimaldab arvestada mitmekesisusega ning edendada ühiseid väärtusi, võrdõiguslikkust (sh soolist võrdõiguslikkust), diskrimineerimisest hoidumist ja sotsiaalset kaasatust, sh erivajadustega / vähemate võimalustega inimeste kaasamist.

Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 25)

• Sidusus: projekt tervikuna on kavandatud nii, et tagatud on projekti eesmärkide, tegevuste ja kavandatud eelarve kooskõla. Projektitaotlus sisaldab ühtset ja laiaulatuslikku valikut sobivatest tegevustest ja teenustest, mis võimaldavad täita kindlakstehtud vajadusi ja saavutada oodatavaid tulemusi. Projektitaotlus sisaldab vajalikke etappe projekti ettevalmistamiseks, elluviimiseks, seireks, tulemuste kasutamiseks, hindamiseks ja tulemuste levitamiseks.
• Tegevused: iga kolme mõõtme alt valitud tegevuse raames tehtavat tööd kirjeldatakse selgelt, esitades tegevuse eeldatavad tulemused/saavutused, täpsustades tegevuse konkreetset panust asjakohastesse tööpakettidesse ja selle kooskõla projekti üldeesmärkidega.
• Metoodika: kavandatav metoodika on kvaliteetne ja teostatav ning soovitud tulemuste saavutamiseks sobiv.
• Juhtimine: koordinaatoril on kvaliteetsed juhtimisoskused ning suutlikkus koordineerida riikidevahelisi võrgustikke ja olla keerulise ülesehitusega keskkonnas tegevuse eestvedajaks ning ta seab sisse põhjaliku juhtimiskorra; tähtajad, korraldus, ülesanded ja vastutus on selgelt kindlaks määratud ning realistlikud; projektitaotluses on iga meetme jaoks ette nähtud piisavad ressursid; kindlaks on määratud selged põhilised tulemusnäitajad ning nende hindamise ja saavutamise ajakava.
• Eelarve: eelarves on ette nähtud edu tagamiseks vajalikud eelarvevahendid, mis ei ole ei liiga suured ega liiga väikesed.
• Töökava: töökava kvaliteet ja tulemuslikkus, sh ulatus, mil määral vastavad tööpakettidele ettenähtud ressursid asjaomastele eesmärkidele ja oodatavatele tulemustele.
• Finants- ja kvaliteedikontroll: kontrollimeetmete (pidev kvaliteedi hindamine, vastastikune eksperdihinnang, võrdlusanalüüsid jne) ja kvaliteedinäitajatega on tagatud projekti elluviimise kvaliteet ja kulutõhusus. Projektitaotluses on selgelt esitatud projektiga seotud probleemid/riskid ja selles on asjakohaselt käsitletud leevendusmeetmeid. Projekti lahutamatu osana on kavandatud eksperdihindamise protsessid, mis hõlmavad sõltumatut välishindamist projekti elluviimise ajal ja lõpus.
• Kui projekt hõlmab (õppijate ja/või töötajate) õpirändetegevusi:

• praktilise korralduse ning juhtimis- ja toetusmeetodite kvaliteet;
• mil määral on need tegevused kooskõlas projekti eesmärkidega ja kas nendesse on kaasatud sobival arvul osalejaid;
• osalejate õpiväljundite tunnustamise ja valideerimise korra kvaliteet, võttes arvesse Euroopa läbipaistvus- ja tunnustamisvahendeid ja põhimõtteid.

Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 20)

• Koosseis: projekti on kaasatud sobiv kooslus üksteist täiendavatest osalevatest organisatsioonidest, kelle profiil, pädevused, kogemused ja oskusteave võimaldavad edukalt saavutada projekti kõik eesmärgid. Iga partneri roll peab olema selgelt kindlaks määratud ja selle lisaväärtust selgitatud.
• Ülespoole suunatud lähenemine: mil määral ühendab partnerlus kutsehariduse ja -õppe valdkonnas või töömaailmas tegutsevaid organisatsioone, kes on läbimas kutsehariduse tipptaseme väljakujundamise eri etappe, ning võimaldab nende partnerite vahel sujuvat ja tõhusat oskusteabe ja teadmiste vahetamist.
• Geograafiline mõõde: mil määral on partnerlusse kaasatud olulised partnerid eri geograafilistest piirkondadest ning mil määral on taotleja põhjendanud partnerluse geograafilist koosseisu ja tõendanud selle asjakohasust kutsehariduse tipptaseme keskuse eesmärkide saavutamiseks; mil määral on partnerlusse kaasatud laialdane ja sobiv hulk osalejaid kohalikul ja piirkondlikul tasandil.
• Programmiväliste kolmandate riikide kaasatus: kui see on asjakohane, tuleb täpselt selgitada, kuidas programmivälistest kolmandatest riikidest pärit organisatsioonide kaasamine annab projektile olulist lisaväärtust.
• Koostöö: projektitaotluses on kavandatud tõhus mehhanism, et tagada osalevate organisatsioonide, osalejate ja muude asjakohaste sidusrühmade sujuv koordineerimine, otsustusprotsess ja teabevahetus.

Mõju (maksimaalne punktisumma: 20)

• Tulemuste kasutamine: projektitaotluses on kirjeldatud, kuidas partnerid ja muud sidusrühmad projekti tulemusi kasutavad. Selles on ette nähtud vahendid, mille abil mõõta tulemuste kasutamist projekti kestel ja pärast selle lõppu.
• Tulemuste levitamine: projektitaotluses on esitatud selge tegevuskava tulemuste levitamiseks ning see hõlmab sobivaid sihttasemeid, tegevusi, ajakava, töövahendeid ja kanaleid selleks, et projekti tulemused ja projektist saadav kasu jõuaks nii projekti kestel kui ka pärast projekti lõppu tõhusalt sidusrühmadeni, poliitikakujundajateni, nõustajateni, ettevõteteni, õpilasteni jne; samuti on projektitaotluses kindlaks määratud, kes partneritest vastutab tulemuste levitamise eest.
• Mõju: projektitaotluses on kirjeldatud projekti potentsiaalset mõju:  
  • osalejatele ja osalevatele organisatsioonidele projekti ajal ning pärast projekti lõppu;
  • muudele kui projektis otseselt osalevatele organisatsioonidele ja isikutele, samuti potentsiaali, et see lõimitakse piirkondlikul, riigi ja/või Euroopa tasandil kutseoskuste arendamisse.
• Projektitaotlus hõlmab meetmeid, sihttasemeid ja näitajaid, mis aitavad jälgida projekti edenemist ja hinnata (nii pika- kui ka lühiajalist) oodatavat mõju.
• Kestlikkus: projektitaotluses on selgitatud, kuidas kutsehariduse tipptaseme keskus käivitatakse ja seda arendatakse. Ette on nähtud pikaajalise tegevuskava väljatöötamine projektitulemuste järkjärguliseks kasutuselevõtuks pärast projekti lõppu. See kava põhineb haridus- ja koolitusteenuste osutajate ning peamistest sidusrühmadest ettevõtjate asjakohase tasandi püsival partnerlusel. Selles tuleks kindlaks määrata sobivad juhtimisstruktuurid ning selgitada, kuidas kavatsetakse projekti laiendada ja tagada rahaline jätkusuutlikkus, sealhulgas tuleks osutada (Euroopa, riiklikele ja erasektori) rahalistele ressurssidele, millega tagatakse, et saavutatud tulemused ja projektist saadav kasu on pikaajalised.

Rahastamist kaalutakse üksnes selliste projektitaotluste puhul, mis koguvad vähemalt 70 punkti (100 maksimumpunktist) ning saavutavad kõigi nelja hindamiskriteeriumi puhul vajaliku miinimumtaseme: vähemalt 18 punkti kategoorias „Projekti asjakohasus“, vähemalt 13 punkti kategoorias „Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet“ ning 11 punkti kategooriates „Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet“ ja „Mõju“. Kui projektitaotlused saavutavad võrdse punktisumma, eelistatakse projekte, millel on kõrgeim punktisumma esmalt kriteeriumi „Projekti asjakohasus“ ja seejärel kriteeriumi „Mõju“ puhul.

Üldjuhul, kuid võttes arvesse riikide ja Euroopa õigusraamistikes kehtestatud piiranguid, tuleb tulemused teha kättesaadavaks avatud õppematerjalidena ning samuti asjaomastel kutsealastel, valdkondlikel või pädevate asutuste platvormidel. Projektitaotluses kirjeldatakse, kuidas loodavad andmed, materjalid, dokumendid ning audiovisuaalsed ja sotsiaalmeedia väljundid tehakse avatud litsentside kaudu vabalt kättesaadavaks, kuidas neid levitatakse ning tagatakse, et nendega ei kaasne mingeid ebaproportsionaalseid piiranguid.

Kvaliteedimärgis

Projektitaotlustele, mis ületavad hinnangu kohaselt kvaliteedikünnist ja mille tulemus on kokku 75 % või rohkem, kuid mida ei saa rahastada programmi „Erasmus+“ vahenditest käesoleva projektikonkursi raames vabade eelarvevahendite puudumise tõttu, võib anda kvaliteedimärgise, mis kinnitab kavandatud projekti kvaliteeti ja hõlbustab selle alternatiivset rahastamist riigi või piirkondlikul tasandil.

Kvaliteedimärgis on tunnistus, mis antakse kvaliteetsetele projektitaotlustele, mida ei saa rahaliste vahendite puudumise tõttu programmi „Erasmus+“ raames rahastada69 . Märgisega kinnitatakse projektitaotluse kvaliteeti ja see hõlbustab alternatiivse rahastuse otsimist. Riigi või piirkondliku tasandi rahastamisasutused võivad otsustada rahastada kvaliteedimärgisega projektitaotlust otse komisjoni sõltumatute ekspertide läbiviidud kvaliteetse hindamisprotsessi tulemuse alusel, ilma et nad viiksid läbi uue täieliku hindamisprotsessi. Kvaliteedimärgise andmine võib hõlbustada ka alternatiivset rahastamist Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) või Euroopa Sotsiaalfond+-ist (ESF+) kooskõlas ühissätete määruse70 artikli 73 lõikega 4.

Taotlejaid tuleks teavitada sellest, et kvaliteedimärgise tunnistuse andmine ei taga automaatset alternatiivset rahastamist, kuna otsus rahastada potentsiaalselt kvaliteedimärgise omaja projektitaotlusi kuulub täielikult ühtekuuluvuspoliitika fondide korraldusasutuste, ERFi või ESF+-i või muude riigi ja piirkondliku tasandi rahastamisasutuste kaalutlusõiguse alla.  

Kui taotleja on taotlusvormis andnud eelneva loa, võib kvaliteedimärgise omaja projektitaotluse andmeid jagada riiklike büroode kaudu ühtekuuluvuspoliitika fondide korraldusasutustega ja teiste potentsiaalselt huvitatud rahastamisasutustega riigi või piirkondlikul tasandil, järgides täielikult projektitaotluse konfidentsiaalsust ja isikuandmete kaitset reguleerivaid eeskirju.

Millised on rahastamiseeskirjad?

Selle meetme puhul kasutatakse kindlasummaliste maksete alusel rahastamise mudelit. Taotlejale tehtava kindlasummalise makse summa määratakse iga toetuse puhul kindlaks vastavalt taotleja kavandatava meetme eelarveprognoosile. Toetust andev asutus võtab iga toetuse kindlasummalise makse kindlaksmääramisel arvesse projektitaotlust, hindamise tulemust, rahastamismäärasid ning konkursikutses osutatud toetuse maksimumsummat.

ELi toetuse maksimumsumma projekti kohta on 4 miljonit eurot.

Kuidas määratakse kindlaks projekti kindlasummaline makse?

Taotlejad peavad täitma taotlusvormis esitatud üksikasjaliku eelarvetabeli, võttes arvesse alljärgnevaid nõudeid.

1. Eelarve peaks olema nii üksikasjalik kui toetusesaaja(d) vajalikuks peab (peavad) ning olema jaotatud ühtseteks tööpakettideks (nt eraldi tööpaketid projektijuhtimise, koolituse, ürituste korraldamise, õpirände ettevalmistamise ja elluviimise, teabevahetuse ja tulemuste levitamise ning kvaliteedi tagamise jaoks).
2. Projektitaotluses tuleb kirjeldada iga tööpaketi alla kuuluvaid tegevusi.
3. Taotlejad peavad taotluses märkima igale tööpaketile kindlasummalisest maksest eraldatava summa (ning iga tööpaketi puhul märkima, kui suure osa rahalistest vahenditest iga toetusesaaja ja seotud üksus saab).
4. Kirjeldatavad kulud võivad hõlmata personali-, reisi- ja elamiskulusid, töövahendite ja alltöövõtuga seotud kulusid ning ka muid (nt teabe levitamise, avaldamise või tõlkimisega seotud) kulusid.

Projektitaotluseid hinnatakse sise- ja/või välisekspertide abiga tavapärase hindamismenetluse korras. Eksperdid hindavad projektitaotluste kvaliteeti konkursikutses kindlaksmääratud nõuete alusel ning meetme oodatavat mõju, kvaliteeti ja tulemuslikkust arvesse võttes.

Pärast projektitaotluste hindamist määrab eelarvevahendite käsutaja hindamistulemuste alusel kindlaks kindlasummalise makse summa. Kindlasummalise makse suurus võib moodustada kõige enam 80 % pärast hindamist kindlaks määratavast prognoositavast eelarvest.

Toetuse parameetrid (toetuse maksimumsumma, rahastamismäär, rahastamiskõlblike kulude kogusumma jne) kehtestatakse toetuslepingus. Rahalise toetuse andmine kolmandatele isikutele ei ole lubatud. Vabatahtlike ja VKEde kulude katmine on lubatud. Täpsem teave on esitatud käesoleva programmijuhendi C osa jaotises „Rahastamiskõlblikud otsesed kulud“.

Projekti saavutuste hindamisel lähtutakse saavutatud väljunditest. See rahastamiskord võimaldab keskenduda sisendite asemel pigem väljunditele ning lähtuda seeläbi mõõdetavate eesmärkide saavutamise kvaliteedist ja tasemest.

Projektitaotlus peab sisaldama vähemalt ühe sellise aastakoosoleku (üks esindaja iga projekti täispartneri kohta) kulusid, mis korraldatakse Euroopa Komisjoni / Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusameti algatusel heade tavade vahetamiseks ja vastastikuseks õppimiseks kutsehariduse tipptaseme keskuste vahel.

Täpsem teave on esitatud rahastus- ja hankeportaalis avaldatud toetuslepingu näidises.

• 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32020H1202%2801%29.
• 2 https://www.cedefop.europa.eu/files/osnabrueck_declaration_eu2020.pdf.
• 3 Vt brošüür „Kutsehariduse ja -õpe. Oskused tänaseks ja tulevikuks“.
• 4 Oskuste ökosüsteemide all mõistetakse piirkondlikke või valdkondlikke ühiskondlikke formatsioone, kus arendatakse inimeste võimekust, et saavutada teatav tulemus (Finegold, 1999). Need erinevad peamiselt tegevuskeskkonna ja sellega seotud ärimudelite, institutsiooniliste/poliitikaraamistike, tööjõu kaasamise viiside, töökohtade struktuuri, samuti ökosüsteemi moodustumiseks vajalike oskuste taseme ja süsteemide poolest (Buchanan jt, 2001). Vt „A guide to the skill ecosystem approach to workforce development“.
• 5 Regionaalarengu poliitika –  regionaalareng on lai mõiste, ent selle all võib mõista üldisi jõupingutusi, mille eesmärk on toetada (töökohtade loomist ja jõukust soodustavat) majandustegevust piirkondades, et vähendada piirkondlikke erinevusi.
• 6 Innovatsiooni all mõistetakse uue või märkimisväärselt täiustatud toote (kaup või teenus), protsessi, uue turundus- või organisatsioonilise meetodi rakendamist ettevõtluses, töökorralduses või välissuhetes.
• 7 Arukas spetsialiseerumine on kohapõhine lähenemisviis, mille puhul tehakse majanduse tugevuste ja potentsiaali analüüsi ning paljusid sidusrühmi hõlmava, ettevõtluse vaimus toimuva avastamisprotsessi alusel kindlaks strateegilised sekkumisvaldkonnad. Tegemist on väljapoole suunatud lähenemisviisiga, mille puhul käsitatakse innovatsiooni laias tähenduses.
• 8 Tööstusklastrid on kohalikud spetsialiseerunud ettevõtete rühmad, sageli VKEd, ja muud seotud toetavad osalejad, kes teevad tihedat koostööd. Euroopas on ligikaudu 3 000 spetsialiseerunud klastrit. ELi uuendatud tööstuspoliitikas tunnistatakse, et klastrid on võimas vahend, millega toetada tööstusinnovatsiooni. Vt European Cluster Collaboration Platform (ECCP).
• 9 Vt 14 tööstusökosüsteemi, mida on kirjeldatud komisjoni teatises 2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamise kohta ning komisjoni talituste töödokumendis SWD(2021) 351 (2021. aasta aruanne ühtse turu kohta).
• 10 Vt väljaanne „Education in the knowledge triangle“.
• 11 Nagu on määratletud nõukogu 22. mai 2018. aasta soovituses võtmepädevuste kohta elukestvas õppes.
• 12 Vt Euroopa Koolitusfondi tegevus kaasava oskuste arendamise valdkonna avaliku ja erasektori partnerluste loomisel.
• 13 Vt näiteks põllumajanduse tootlikkust ja kestlikkust käsitlev Euroopa innovatsioonipartnerlus (EIP-AGRI).
• 14 Vt 14 tööstusökosüsteemi, mida on kirjeldatud komisjoni teatises 2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamise kohta ning komisjoni talituste töödokumendis SWD(2021) 351 (2021. aasta aruanne ühtse turu kohta).
• 15 Vt Berliini deklaratsioon kestlikku arengut toetava hariduse kohta.
• 16 https://europa.eu/new-european-bauhaus/index_et.
• 17 Cedefopi määratluse kohaselt tähendab töölõppimine teadmiste ja oskuste omandamist tööülesannete täitmise (kas töökohal või kutseharidus- ja -õppeasutuses) ja nende analüüsimise kaudu. Esmakutseõppe puhul võib komisjoni 2013. aasta aruande („Work-based learning in Europe: Practices and Policy pointers“ (Töölõppimine Euroopas – tavad ja poliitikasuunised) kohaselt eristada kolme töölõppimise vormi: 1) duaalõpe (kihtkursuste mudel ehk õpipoisiõppe/praktika ja kutseõppe kombineerimine); 2) töölõppimine koolipõhise kutsehariduse ja -õppena, mis hõlmab täiendusõppe perioode äriühingutes; 3) koolipõhisesse programmi lõimitud töölõppimine kohapealsetes laborites, töökodades, köökides, restoranides, juunior- või praktikaettevõtetes, simulatsioonide või tegeliku äritegevusega seotud / tegelike äriühingute antavate projektiülesannete kaudu.Kutsehariduse ja -õppega seotud terminite (sh „töölõppimine“) määratlused on esitatud Cedefopi ametlikus väljaandes:  https://www.cedefop.europa.eu/files/4117_en.pdf.
• 18 Võib täiendada ka partnerite vahel kokkulepitud muude tegevustega.
• 19 Vt Cedefopi töö teemadel „Oskused ja tööturg“ ning „Oskuste sobitamine“.
• 20 Nagu on määratletud nõukogu 22. mai 2018. aasta soovituses võtmepädevuste kohta elukestvas õppes.
• 21 Vt Cedefopi väljaanded „Digital, greener and more resilient“ ja „The green employment and skills transformation“ ning ESCO rohepöördeks vajalike oskuste taksonoomia.
• 22 ILO juhend tehnilise ning kutsehariduse ja -õppe ning oskuste arendamise kaasavaks muutmise kohta.
• 23 Tuginedes ka olemasolevatele oskuste prognoosimise abivahenditele, näiteks Cedefopi abivahend OVATE tool, ning muudele sellistele oskustega seotud algatustele, mille eesmärk on pakkuda tööturu vajadustele vastavat koolitust (nt oskuste pakt ja oskustealased valdkondliku koostöö kavad).
• 24 Vt kutse- ja kõrgkoolide koostöö protsessimudel OECD tulevane uuring „Pathways to Professions: Understanding higher vocational and professional tertiary education systems“.
• 25 Vt Michele Schweisfurthi artikkel „Learner-Centred Education in International Perspective“.
• 26 Vt Soome näide.
• 27 Sealhulgas riigisisese rahvusvahelistumise, mille all mõistetakse rahvusvahelise ja kultuuridevahelise mõõtme sihipärast lõimimist siseriiklikes õpikeskkondades kõigile õpilastele suunatud formaalõppe ja informaalse õppimise õppekavadesse. Vt Beelen & Jones, 2015.
• 28 Vt ETFi väljaanne „A handbook for policy makers and social partners“, milles käsitletakse töölõppimist.
• 29 Euroopa peamiste ametiprofiilide all kirjeldatakse ametiprofiilidele vastavaid peamiseid õpitulemusi, mis on konkreetsete ametite/kutsealade puhul ühised ja asjakohased kõigi ELi riikide riiklike kutsehariduse ja -õppe programmide jaoks.
• 30 Vt Cedefopi uuring „Comparing Vocational Education and Training Qualifications“.
• 31 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32022H0627%2802%29&qid=1656349729862.
• 32 Avatud töökojad (makerspaces) on koostööpõhised töökeskkonnad loometegevuseks, õppimiseks, avastamiseks ja jagamiseks (vt Teadusuuringute Ühiskeskuse aruanne).
• 33 Vt väljaanne „The state of positive education“ ja IPENi rahvusvaheline positiivse hariduse võrgustik.
• 34 Vt Margherita Bacigalupo artikkel „Competence frameworks as orienteering tools“.
• 35 Euroopa digipädevuse raamistik.
• 36 EntreComp – ettevõtlikkuspädevuse raamistik.
• 37 Enesemääratlus-, sotsiaalse ja õpipädevuse Euroopa raamistik.
• 38 Vt Euroopa kestlikkusalaste pädevuste raamistik, GreenComp ja UNESCO-UNEVOCi väljaanne „Greening Technical and Vocational Education and Training: A Practical Guide for Institutions“.
• 39 Kogu teave seoses vahendiga SELFIE töölõppimise jaoks on kättesaadav veebis.
• 40 Vt Testige oma digioskusi | Europass
• 41 Euroopa digioskuste tunnistus on meede, mis kehtestati digiõppe tegevuskavaga.
• 42 Vt nt Madalmaade kutsekeskhariduse (MBO) tipptaseme algatus.
• 43 Teadusuuringute Ühiskeskus uuris loovuse soodustamist elukestvas õppes, sealhulgas kutsehariduses ja -õppes.
• 44 Vt näiteks Teadusuuringute Ühiskeskuse uuring „Creativity – a transversal skill for lifelong learning“, tabel 3.
• 45 Vt Cedefopi töö seoses õpetajate ja koolitajate kutsealase arenguga.
• 46 Vt nõukogu järeldused õpetajate ja koolitajate liikuvuse, eelkõige Euroopa liikuvuse parandamiseks nende põhikoolituse ning tööalase täiendusõppe ja -koolituse ajal.
• 47 Vt ka ELi algatus „Teacher Academies“.
• 48 Vt väljaanded „Tracking Learning and Career Paths of VET graduates to improve quality of VET provision“, „Mapping of VET graduate tracking measures“ ja „ Mapping the state of graduate tracking policies and practices“ning nõukogu soovitus haridusasutuse lõpetanute käekäigu jälgimise kohta.
• 49 Vt Euroguidance võrgustik, nõukogu resolutsioon „Elukestva nõustamise parem integreerimine elukestva õppe strateegiatesse“, väljaanne „Investing in career guidance“ ning Cedefopi töö elukestva nõustamise teemal.
• 50 Vt Cedefopi töö mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise teemal, samuti nõukogu soovitus mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta.
• 51 Vt oskuste pakt.
• 52 See võib hõlmata koolitusliitude (vt Austria mudel) ja ettevõttesiseste koolituskeskuste (vt Saksamaa mudel) loomist ja tegevust. Vt ka ettevõtete ja haridusasutuste IKT-valdkonna partnerluse näide Madalmaadest.
• 53 Vt organisatsiooni Canadian Colleges and institutes näide, milles kirjeldatakse, kuidas rakendusuuringutega tugevdatakse innovatsioonisuutlikkust ning kasutatakse ära tugevaid sidemeid ettevõtete ja kogukonnaga, ja NCVERi väljaanne „Developing VET applied research: steps towards enhancing VET's role in the innovation system“, samuti väljaanne „SMEs and TAFEs collaborating through applied research for growth“.
• 54 Nt Fraunhofer Academy, mille eesmärk on edendada teadmussiiret uurimisinstituutide teadustegevusest eraõiguslikesse äriühingutesse.
• 55 Vt ELi taaskasutamispoliitika: teadustulemuste ühiskonna heaks tööle panemine.
• 56  Vt väljaanne „GO-international – A practical guide on strategic internationalisation in VET“.
• 57 Vt Erasmuse programmi kvaliteedistandardid – õpirände projektid – kutseharidus ja -õpe, täiskasvanud, koolid, ning õpirände- ja õppelepingute näidised.
• 58 Vt UNESCO-UNEVOCi praktiline juhend „Entrepreneurial learning for TVET institutions“.
• 59  Vt EntreComp – ettevõtlikkuspädevuse raamistik. Vt JA Europe seoses inimeste ettevalmistamisega tööks ja ettevõtluseks.
• 60 Vt lõpparuanne „Entrepreneurship in Vocational Education and Training“, Austria ettevõtlusalase hariduse riikliku tegevuskava näide ning ettevõtlusalase hariduse edendamise juhend.
• 61 Vt näiteks Saksamaa Sommer der Berufsausbildung.
• 62 Vt näiteks järgmised algatused: suvelaager, tehnikalaager ja suvelaager puuetega lastele.
• 63 St autonoomia pedagoogilises, finants- ja tegevusjuhtimises koos tõhusate vastutusmehhanismidega. Vt ka GEORG SPÖTTLi artikkel „Autonomy of (Vocational) Schools as an Answer to Structural Changes“.
• 64 Vt näited Kanadast ja Singapurist.
• 65 Vt OECD „Education GPS“ ja poliitikadokument „Funding Mechanisms for Financing Vocational Training: An Analytical Framework“.
• 66 Nt Euroopa kvalifikatsiooniraamistik (EQF), Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistik kutsehariduse ja -õppe valdkonnas (EQAVET), nõukogu soovitus kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe Euroopa raamistiku kohta, nõukogu soovitus võtmepädevuste kohta jne.
• 67 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=uriserv:OJ.C_.2020.417.01.0001.01.EST.
• 68 https://www.cedefop.europa.eu/files/osnabrueck_declaration_eu2020.pdf.
• 69 Määruse, millega luuakse programm „Erasmus+“ (2021–2027), artikli 32 lõige 3.
• 70 EUR-Lex - 32021R1060 - ET - EUR-Lex (europa.eu).