Skip to main content

Erasmus+

EU programme for education, training, youth and sport
Search the guide

See veebileht ei kajasta veel Erasmus+ 2023. aasta programmijuhendi sisu.

Saate 2023. aasta täieliku programmijuhendi oma valitud keeles PDFina alla laadida selle lehekülje paremas servas asuvalt ribalt „Download“.

Kutsehariduse tipptaseme keskused

Kutsehariduse tipptaseme keskuste algatusega toetatakse mitmesuguseid kohalikke sidusrühmi kaasavat alt ülespoole lähenemisviisi kutsehariduse tipptaseme saavutamisele. See võimaldab kutseharidus- ja -õppeasutustel kiiresti kohandada oskuste pakkumist majanduse ja ühiskonna, sealhulgas digi- ja rohepöördest ajendatud muutuvate vajadustega. Kutsehariduse tipptaseme keskused tegutsevad konkreetses kohalikus kontekstis ning on kesksel kohal innovatsiooni, regionaalarengut ja sotsiaalset kaasatust edendavates oskuste ökosüsteemides, samuti teevad need rahvusvaheliste koostöövõrgustike kaudu koostööd teistes riikides asuvate kutsehariduse tipptaseme keskustega.

Nende raames pakutakse noortele esmaõppevõimalusi ning täiskasvanutele täiendus- ja ümberõppevõimalusi, kusjuures koolituse pakkumisel lähtutakse paindlikkusest, õigeaegsusest ning rohe- ja digipöörde taustal kiiresti muutuva tööturu vajadustest. Keskused soodustavad innovatsiooni kohalikus ettevõtluses ning teevad selleks koostööd äriühingutega, eeskätt VKEdega.

Kutsehariduse tipptaseme keskused võimaldavad omandada kvaliteetseid oskusi ja pädevusi, mis avavad kvaliteetseid töö- ja karjäärivõimalusi ja vastavad innovatiivse, kaasava ja jätkusuutliku1  majanduse vajadustele.

Eespool kirjeldatud kutsehariduse tipptaset iseloomustab õppijakeskne terviklik lähenemisviis, kus kutseharidus ja -õpe:

  • on lahutamatu osa oskuste ökosüsteemidest2  ning toetab regionaalarengut,3  innovatsiooni,4  aruka spetsialiseerumise5  ja klastrite strateegiaid,6  samuti konkreetseid väärtusahelaid ja tööstusökosüsteeme;7
  • on osa teadmiste kolmnurkadest,8  tehes tihedat koostööd muude haridus- ja koolitusvaldkondadega, teadusringkondade, loomesektori ja ettevõtetega;
  • võimaldab õppijatel omandada nii kutsealaseid (mis on seotud töökohaga) kui ka võtmepädevusi9  kvaliteetse oskuste pakkumisega, mis põhineb kvaliteedi tagamisel;
  • loob uuenduslikke partnerlusi10  töömaailmaga ning seda toetavad õpetajate ja koolitajate täienduskoolitus, uuenduslikud pedagoogikameetodid, õppijate ja töötajate õpiränne ning kutsehariduse ja -õppe rahvusvahelistumise strateegiad.

Meetme eesmärgid

Meetmega toetatakse kutsehariduse tipptaseme keskuste rahvusvaheliste koostöövõrgustike järkjärgulist loomist ja arendamist, et aidata luua oskuste ökosüsteeme innovatsiooni, regionaalarengu ja sotsiaalse kaasatuse edendamiseks.

Kutsehariduse tipptaseme keskused tegutsevad kahel tasandil:

  1. riigi tasandil, kus kaasatakse mitmesuguseid kohalikke sidusrühmi ja moodustatakse kohalikku innovatsiooni, regionaalarengut ja sotsiaalset kaasatust edendavaid oskuste ökosüsteeme, samuti tehakse rahvusvaheliste koostöövõrgustike kaudu koostööd teistes riikides asuvate kutsehariduse tipptaseme keskustega;
  2. rahvusvahelisel tasandil, kus tuuakse kokku kutsehariduse tipptaseme keskusi, millel on ühine huvi järgmise suhtes:  
  • konkreetsed sektorid või tööstusökosüsteemid;11
  • uuenduslikud lähenemisviisid ühiskondlikele väljakutsetele (nt kliimamuutused, digipööre, tehisintellekt, kestliku arengu eesmärkide saavutamine, välismaalaste integratsioon, madala kvalifikatsiooniga inimeste oskuste täiendamine jne) või
  • uuenduslikud lähenemisviisid olemasolevate kutsehariduse tipptaseme keskuste tegevushaarde laiendamiseks ning nende tegevuse kvaliteedi ja tulemuslikkuse parandamiseks.

Võrgustikud toovad kokku eri riikides juba tegutsevad kutsehariduse tipptaseme keskused või arendavad kutsehariduse tipptaseme mudelit sellega, et toovad kokku eri riikidest pärit partnereid, kes soovivad arendada kohalikus kontekstis kutsehariduse tipptaset rahvusvahelise koostöö kaudu. Näiteks saavad võrgustikud aidata ellu viia algatust „Uus Euroopa Bauhaus“ ning teha selleks koostööd kogukondadega, keda algatuse raames kohalikul tasandil tehtavad muudatused mõjutavad.

Nende võrgustikega toetatakse riikide kutsehariduse tipptaseme ülespoole suunatud lähenemist. Nendes võivad osaleda riigid, kus on arenenud kutsehariduse tipptaseme süsteemid, ning riigid, kus arendatakse sarnaseid lähenemisviise, et uurida kutseharidus- ja -õppeasutuste täielikku potentsiaali majanduskasvu ja innovatsiooni aktiivsel toetamisel.

Kutsehariduse tipptaseme keskused on mõeldud organisatsioonidele, kes pakuvad kutseharidust ja -õpet EQFi kvalifikatsiooniraamistiku 3.–8. tasemel, sh keskhariduse, kutsekeskhariduse, keskhariduse baasil kutseõppe ja ka kolmanda taseme hariduse (nt rakenduskõrgkoolid, polütehnikumid jne) tasemel.

Taotlus ei või siiski sisaldada üksnes kõrgkooliõpilastele suunatud tegevusi; taotlused, milles keskendutakse kolmanda taseme kutseharidusele (EQFi 6.–8. tase), peavad sisaldama ka vähemalt ühte muud kutsehariduse ja -õppe kvalifikatsioonitaset (EQFi 3.–5. tase) ning samuti tugevat töölõppimise komponenti12 .

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Programmist „Erasmus+“ toetuse saamiseks peavad kutsehariduse tipptaseme keskuste projektiettepanekud vastama järgmistele kriteeriumidele.

Kes võib esitada taotluse?

Taotluse võib esitada iga ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis seaduslikult asutatud osalev organisatsioon. See organisatsioon esitab taotluse kõigi projekti kaasatud osalevate organisatsioonide nimel.

Mis liiki organisatsioonid saavad projektis osaleda?

Kõik kutsehariduse ja -õppe valdkonnas või töömaailmas tegutsevad avaliku või erasektori organisatsioonid, mis on seaduslikult asutatud ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis või mõnes programmivälises kolmandas riigis (vt käesoleva juhendi A osa jaotis „Rahastamiskõlblikud riigid”) saavad osaleda kas täis- või liitunud partnerina või seotud üksusena.

Sellised organisatsioonid võivad olla näiteks (mittetäielik loetelu):

  • kutseharidust ja -õpet pakkuvad asutused;
  • äriühingud, mõnd tegevusala või sektorit esindavad organisatsioonid;
  • riiklikud/piirkondlikud kvalifikatsioone andvad asutused;
  • uurimisinstituudid;
  • innovatsiooniasutused;
  • regionaalarengu eest vastutavad asutused.

Erand: selle meetme raames ei ole rahastamiskõlblikud Valgevenest (2. piirkond) pärit organisatsioonid.

Osalevate organisatsioonide arv ja profiil

Partnerluses peab osalema vähemalt kaheksa täispartnerit vähemalt neljast ELi liikmesriigist või programmiga liitunud kolmandast riigist (sh vähemalt kaks ELi liikmesriiki).

Igast ELi liikmesriigist või programmiga liitunud kolmandast riigist peab osalema:

a) vähemalt üks ettevõtjaid, tegevusala või sektorit esindav organisatsioon ning

b) vähemalt üks kutseharidust ja -õpet pakkuv asutus (keskhariduse ja/või kolmanda taseme hariduse tasemel).

Partnerluse täiendav koosseis oleneb konkreetsest taotlusest.

Programmivälistes kolmandates riikides asuvad organisatsioonid saavad samuti osaleda täispartnerite, seotud üksuste või liitunud partneritena (mitte taotlejatena), kui tõendatakse, et nende osalus annab projektile olulist lisaväärtust.

Projekti kestus

4 aastat.

Kellele esitada taotlus?

Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusametile (EACEA).

Konkursikutse tunnus: ERASMUS-EDU-2022-PEX-COVE

Millal esitada taotlus?

Taotlejad peavad oma toetustaotluse esitama hiljemalt 7. septembril kell 17.00.00 (Brüsseli aja järgi).

Taotlevaid organisatsioone hinnatakse asjaomaste menetlusest kõrvalejätmise ja valikukriteeriumide põhjal. Lisateabe saamiseks tutvuge käesoleva juhendi C osaga.

Projekti kavandamine

Kutsehariduse tipptaseme keskusi iseloomustab süsteemne lähenemisviis, mille kaudu kutseharidus- ja -õppeasutused aitavad koos mitmesuguste teiste kohalike/piirkondlike partneritega aktiivselt kaasa oskuste ökosüsteemide loomisele. Kutsehariduse tipptaseme keskustest oodatakse palju enamat kui lihtsalt kvaliteetse kutsekvalifikatsiooni pakkumist.

Allpool on esitatud mittetäielik loetelu kutsehariduse tipptaseme keskuste tavapärastest tegevustest ja osutatavatest teenustest. Projektide eesmärgid saavutatakse teatavate loetletud tegevuste kombineerimisega.

Projekt peab hõlmama olulisi väljundeid, mis on seotud alljärgneva kolme klastriga:

  1. vähemalt kolme taotlusvormis 1. klastri (õpetamine ja õppimine) all loetletud tegevusega,
  2. vähemalt kolme taotlusvormis 2. klastri (koostöö ja partnerlus) all loetletud tegevusega ja
  3. vähemalt kahe taotlusvormis 3. klastri (juhtimine ja rahastamine) all loetletud tegevusega.

1. klaster – õpetamine ja õppimine

i)  Inimestele tööturul vajalike oskuste pakkumine – sealhulgas rohe- ja digipöörde13  seisukohast vajalikud oskused – elukestval õppel (pidevõpe) põhineva kaasava14  lähenemisviisi alusel ning õppimisvõimaluste pakkumine igas vanuses ja ükskõik millise sotsiaal-majandusliku taustaga inimestele15 ​​​​​​​. Pakutavate esmakutseõppe kvalifikatsioonide kombineerimine ümberõppeks ja oskuste täiendamiseks pakutavate täiendusõppe võimalustega (sh mikrokvalifikatsioonitunnistused) kooskõlas oskuste prognoosimisest saadavate andmetega16 .

ii)  Juhendamisteenuste osutamine ning varasemate õpingute valideerimine.

iii)  Selliste uuenduslike õppekavade väljatöötamine, milles keskendutakse nii tehnilistele oskustele kui ka võtmepädevustele17  ning kasutatakse Euroopa pädevusraamistikke ja nendel põhinevaid vahendeid (nt DigComp,18  EntreComp,19 ​​​​​​​ LifeComp,20 ​​​​​​​ SELFIE WBL21 ​​​​​​​ ja Euroopa digioskuste tunnistus22 ​​​​​​​).

iv)  Uuenduslike õppijakesksete23  õpetamis- ja õppimismeetodite väljatöötamine, sealhulgas interdistsiplinaarne, projekti- ja pädevuspõhine õpe, õppetehased (learning factories) ja avatud töökojad24  (makerspaces), samuti rahvusvahelise õpirände võimaluste pakkumine (sh riigisisene rahvusvahelistumine25 ​​​​​​​), mille puhul kasutatakse täiel määral ära digitehnoloogia, nt MOOCide, simulaatorite, virtuaalreaalsuse, tehisintellekti jms võimalusi.

v)  Õppijate tipptaseme26  edendamine meetmete abil, millega innustatakse kutsehariduses ja -õppes osalejaid avastama oma innovatsiooni- ja loovuspotentsiaali,27 ​​​​​​​ et tagada pikaajaline soodne kasu õppijatele, õpetajatele ning kutseharidus- ja -õppeasutusele, kus õnnestub lõimida parim tava tavapärasesse õppekavasse.

vi)  Moodulõppel põhinevate ja õppijakesksete rahvusvaheliste kutsehariduse ja -õppe võimaluste väljatöötamine, mille puhul tagatakse õpiväljundite tunnustamine, läbipaistvus, mõistetavus ja ülekantavus, sealhulgas mikrokvalifikatsioonitunnistuste ja Euroopa peamiste ametiprofiilide väljatöötamise ja/või kasutamisega ning Europassi digitaalsete tõendite töövahendi kasutamisega.

vii)  Kõrgema tasandi kutsehariduse ja -õppe programmide pakkumine, töötades välja paindlikke õppimisvõimalusi ning luues mehhanisme kutseharidus- ja -õppeasutuste ning kõrgkoolide koostööks.

viii)  Investeeringud õpetajate ja koolitajate põhi- ja täienduskoolitusse,28  mille käigus omandatakse pedagoogilisi, tehnilisi ja eeskätt digioskusi, sealhulgas selliseid oskusi, mis on vajalikud veebi- ja kaugõppe korraldamiseks ning ka kindlaksmääratud juhtimissüsteemidel põhineva kvaliteedikultuuri rakendamiseks29 ​​​​​​​.

ix)  Tugevate kvaliteedi tagamise mehhanismide loomine Euroopa vahendite ja õigusaktide põhjal; need mehhanismid võivad samuti hõlmata meetmeid, et tagada haridus- ja koolitusteenuse osutajate sertifitseerimine asjaomaste riiklike ja/või rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide väljatöötatud standardite alusel, nt ISO 21001 või EFQMi standardid (vt ka EVTA kutsehariduse tipptaseme märgis).

x)  Tõhusate tagasisideahelate ja haridusasutuse lõpetanute edasise käekäigu jälgimise süsteemide loomine, et pakutavaid õppevõimalusi oleks võimalik õigeaegselt kohandada tööturu muutuvatele vajadustele.

2. klaster – koostöö ja partnerlus

xi)  Ettevõtete ja haridusasutuste vahel partnerlussuhete loomine, et edendada õpipoisiõpet ja praktikat, prognoosida oskusi, jagada seadmeid, korraldada töötajate ja õpetajate vahetusi äriühingute ja kutsehariduskeskuste vahel,30  sealhulgas selleks, et liituda oskuste paktiga31  jne.

xii)  VKEdele tehnilise toe, vajaduste hindamise andmete, vahendite ja meetodite, samuti nende vajadustele vastava koolituse pakkumine, et soodustada õpipoisiõppe ja täiendus-/ümberõppe võimaluste pakkumist VKEdes.

xiii)  Kutsehariduses ja -õppes osalejate ettevõtlusinkubaatorite loomine või toetamine, et nad saaksid arendada oma ettevõtlusoskusi ja -algatusi.

xiv)  Koostöö kohalike VKEdega innovatsioonikeskkondade, tehnoloogia levikut edendavate keskuste,32  prototüüpimise ja rakendusuuringute33 ​​​​​​​ projektide kaudu, kuhu on kaasatud kutsehariduses ja -õppes osalejad ja töötajad.

xv)  Uute teadmiste loomisele ja levitamisele kaasaaitamine partnerluses muude sidusrühmadega, nt avatud innovatsiooni34  ning ühise teadus- ja arendustegevuse kaudu ülikoolide, äriühingute, teiste uurimisinstituutidega jne.

xvi)  Kutsehariduse ja -õppe rahvusvahelistumise strateegiate väljatöötamine, sealhulgas strateegiad eesmärgiga soodustada kutsehariduses ja -õppes osalejate, õpetajate ja koolitajate ning ka juhtisikute rahvusvahelist õpirännet (sh virtuaalne õpiränne). See võib hõlmata ka ettevalmistustööd õpirände hõlbustamiseks, näiteks ELi uuringutele keskenduvad õpetusprogrammid või -kursused, et suurendada teadlikkust Euroopa integratsiooniprotsessist ja selle rollist globaliseerunud maailmas (nt Jean Monnet’ meetmete ainetel).

xvii)  Kampaaniate ja tegevuste35  algatamine ja aktiivne osalus nendes, et suurendada kutsehariduse ja -õppe atraktiivsust ning teadlikkust kutsehariduse ja -õppe kvalifikatsioonidega kaasnevatest tuleviku- ja töövõimalustest. Nende algatustega on võimalik innustada rohkem inimesi (sh põhi- ja keskkooliõpilased) valima teatavaid elukutseid ning aidata kaasa Euroopa kutseoskuste nädala korraldamisele.

xviii)  Riigi tasandi ja rahvusvahelistel oskusvõistlustel osalemine, et muuta kutseharidust ja -õpet atraktiivsemaks ning edendada selle tipptaset.

xix)  Rahvusvaheliste kutsehariduse ja -õppe linnakute/akadeemiate loomine põhi- ja keskkooliõpilastele, kutsehariduses ja -õppes osalejatele, õpetajatele ja koolitajatele, kutseharidus- ja -õppeasutuste juhtisikutele, ametiühingutele36  ning ka edasisi kutseõppevõimalusi kaaluvatele inimestele. Need võivad olla suunatud konkreetsetele kutsealadele, toodetele või teenustele ning ka keerukatele ühiskondlikele ja majanduslikele väljakutsetele.

3. klaster – juhtimine ja rahastamine

xx)  Piisava autonoomia37  ja tõhusa juhtimise tagamine kõigil tasanditel ning asjaomaste sidusrühmade, eeskätt äriühingute, esinduskodade, kutse- ja sektoriliitude, ametiühingute, riigi ja piirkondlike ametiasutuste ja sotsiaalpartnerite kaasamine.

xxi)  Aktiivne osalus üldistes riigi tasandi süsteemides, mille eesmärk on anda tööturu vajadustele vastavat haridust, ning sidemete loomine tööhõive- ja sotsiaalpoliitikaga kohalikul, piirkondlikul, riigi ja Euroopa tasandil.

xxii)  Koostööpõhine oskuste ökosüsteemide loomine, et toetada innovatsiooni, aruka spetsialiseerumise strateegiaid, klastreid, sektoreid ja väärtusahelaid (tööstusökosüsteemid).

xxiii)  Kestlike finantsmudelite väljatöötamine, milles ühitatakse avaliku ja erasektori vahenditest rahastamine, samuti tegevus tulu saamiseks.

xxiv)  Meetmed välismaiste investeerimisprojektide38  ligimeelitamiseks, tagades õigel ajal oskuste pakkumise kohalikul tasandil investeerivatele äriühingutele.

xxv)  Riigi tasandi ja ELi rahastamisvahendite ning fondide täies mahus kasutamine, näiteks selleks, et toetada haridus- ja koolitusmeetmeid, õppijate ja töötajate õpirännet, rakendusuuringuid, taristuinvesteeringuid eesmärgiga varustada kutsehariduse ja -õppe keskused tänapäevaste kõrgtehnoloogiliste seadmetega, juhtimissüsteemide rakendamist, et tagada kutsehariduse ja -õppe, organisatsioonide ja osutatavate teenuste tipptase ja kestlikkus jne.

Kutsehariduse tipptaseme keskuste eesmärk ei ole ehitada nullist üles uusi kutseharidus- ja -õppeasutusi ning uut taristut (ehkki ka seda võidakse teha), vaid pigem tuua kokku kohalikke/piirkondlikke partnereid, nagu esma- ja jätku-kutseõppe asutused, kolmanda taseme haridust pakkuvad asutused, sh rakenduskõrgkoolid ja polütehnikumid, uurimisinstituudid, äriühingud, kaubanduskojad, sotsiaalpartnerid, riigi ja piirkondlikud ametiasutused ning arengubürood, avalikud tööturuasutused jne.

Kui see on asjakohane, tuleb projektides kohaldada ELi tasandi õigusakte ja vahendeid39 .

Projektiga peab olema ette nähtud pikaajalise tegevuskava väljatöötamine projektitulemuste järkjärguliseks kasutuselevõtuks pärast projekti lõppu. See kava põhineb haridus- ja koolitusteenuste osutajate ning peamistest sidusrühmadest ettevõtjate asjakohase tasandi püsival partnerlusel. See peaks hõlmama sobivate juhtimisstruktuuride kindlakstegemist ning laienemisvõimaluste ja rahalise jätkusuutlikkuse kavasid. Samuti peaks see tagama platvormide töö piisava nähtavuse ja töötulemuste laialdase levitamise, sh ELi ja riigi poliitilisel tasandil, ning sisaldama üksikasjalikku kirjeldust selle kohta, kuidas kavatsetakse asjaomane kasutuselevõtt Euroopa, riigi ja/või piirkonna tasandil koos asjaomaste partneritega ellu viia. Tegevuskavas tuleb kirjeldada ka seda, kuidas saab projekti tulemuste kasutuselevõtuks kasutada ELi rahastamisvõimalusi (nt ELi struktuurifondid, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond, programm „Erasmus+“, COSME, valdkondlikud programmid) ning riigi tasandi ja piirkondlikku rahastamist (ning ka erasektori vahenditest rahastamist). Seejuures tuleks võtta arvesse riiklikke ja piirkondlikke aruka spetsialiseerumise strateegiaid.

Oodatav mõju

Kutsehariduse tipptaseme keskuste Euroopa platvormide järkjärgulise loomise ja arendamisega loodetakse suurendada kutsehariduse ja -õppe atraktiivsust ning tagada, et see valdkond aitaks tõhusalt kõrvaldada kitsaskohti olukorras, kus oskuste vajadused kiiresti muutuvad.

Kutsehariduse tipptaseme keskused on lahutamatu osa nn teadmiste kolmnurgast, mille all mõeldakse ettevõtete, haridus- ja teadusasutuste tihedat koostööd, ning täidavad tähtsat rolli innovatsiooni ja arukat spetsialiseerumist toetavate oskuste pakkumisel – seepärast oodatakse neilt kvaliteetsete oskuste ja pädevuste tagamist, mis avavad kvaliteetseid töö- ja karjäärivõimalusi ja vastavad innovatiivse, kaasava ja jätkusuutliku majanduse vajadustele. Sellise lähenemisviisiga loodetakse kujundada välja üldisem ja kaasavam arusaam kutsehariduses ja -õppes oskuste pakkumisest, mis hõlmaks innovatsiooni, pedagoogikat, sotsiaalset õiglust, elukestvat õpet, valdkonnaüleseid oskusi, organisatsioonisisest ja pidevat kutsealast õpet ja kogukonna vajadusi.

Kutsehariduse tipptaseme keskused lähtuvad alati piirkondlikust/kohalikust kontekstist, kuid tegutsevad samas riikidevahelisel tasandil, moodustades seeläbi tugevaid ja vastupidavaid partnerlusi kutsehariduse ja -õppe kogukonna ning töömaailma vahel nii riigisiseselt kui ka piiriüleselt. Sellega tagatakse jätkuvalt asjakohaste oskuste pakkumine ja saavutatakse tulemusi, mida oleks keeruline saavutada ilma teadmiste jagamise ja pideva koostööta.

Projektväljundite laialdase levitamisega rahvusvahelisel, riigi ja/või piirkondlikul tasandil ning pikaajalise tegevuskava väljatöötamisega projektitulemuste järkjärguliseks kasutuselevõtuks – võttes arvesse riigi ja piirkondlikke aruka spetsialiseerumise strateegiaid – tuleks üksikprojektidesse kaasata olulisi sidusrühmi nii osalevatest organisatsioonidest kui ka mujalt ja tagada jätkuv mõju ka pärast projekti lõppu.

Hindamiskriteeriumid

Kohaldatakse järgmisi hindamiskriteeriumeid.

Projekti asjakohasus (maksimaalne punktisumma: 35)

  • Seos poliitikaga: projektiettepanekuga luuakse kutsehariduse tipptaseme keskuste riikidevaheline koostööplatvorm ja arendatakse seda, et edendada tipptasemel kutseharidust ja -õpet; selles selgitatakse, kuidas aidatakse projektiga saavutada kestlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja toimetulekut toetavat kutseharidust käsitlevas nõukogu soovituses40  ning ka Osnabrücki deklaratsioonis41 ​​​​​​​ kirjeldatud poliitikaprioriteetide eesmärke.
  • Kokkusobivus: mil määral põhineb projektiettepanek sisukal ja piisaval vajaduste analüüsil; eesmärgid on selgelt määratletud ja realistlikud ning haakuvad osalevate organisatsioonide ja meetme seisukohast oluliste teemadega.
  • Innovatsioon: projektiettepanekus on arvesse võetud uusimaid meetodeid ja tehnikaid ning see aitab jõuda uuenduslike tulemuste ja lahendusteni vastavas valdkonnas üldiselt või geograafilises piirkonnas, kus projekti ellu viiakse (pidades silmas nt projekti sisu, loodavaid väljundeid, kasutatavaid töömeetodeid, projekti kaasatud või selle sihtrühmaks olevaid organisatsioone ja isikuid).
  • Piirkondlik mõõde: projektiettepanekust nähtub, et projekt toetab regionaalarengut, innovatsiooni ja aruka spetsialiseerumise strateegiaid, lähtudes kindlakstehtud kohalikest/piirkondlikest vajadustest ja probleemidest.
  • Koostöö ja partnerlused: mil määral sobib projekt tugevate ja vastupidavate vastastikuste ja vastastikku kasulike suhete loomiseks kutsehariduse ja -õppe kogukonna ning ettevõtete (keda võivad esindada kojad või ühendused) vahel nii kohalikul kui ka riikidevahelisel tasandil.
  • Euroopa lisaväärtus: projektiettepanekust nähtub selge lisaväärtus üksikisiku (õppijad ja/või töötajad), asutuse ja süsteemi tasandil selliste tulemuste kaudu, mida partneritel oleks ilma Euroopa koostööta raske saavutada;
  • Rahvusvahelistumine: projektiettepanekust nähtub, et projektiga toetatakse kutsehariduse ja -õppe tipptaseme rahvusvahelist mõõdet, sealhulgas aidates töötada välja strateegiaid riikidevahelise õpirände ja jätkusuutlike partnerluste edendamiseks kutsehariduses ja -õppes.
  • Digioskused: mil määral on projektiettepanekuga ette nähtud digioskuste arendamisega seotud tegevused (nt oskuste prognoosimine, uuenduslikud õppekavad ja õpetamismeetodid, juhendamine jne).
  • Roheoskused: mil määral on projektiettepanekuga ette nähtud tegevused, mis on seotud üleminekuga ring- ja keskkonnasäästlikumale majandusele (nt oskuste prognoosimine, uuenduslikud õppekavad ja õpetamismeetodid, juhendamine jne).
  • Sotsiaalne mõõde: projektiettepanekus kirjeldatud eri meetmetel on horisontaalne mõõde, mis võimaldab arvestada mitmekesisusega ning edendada ühiseid väärtusi, võrdõiguslikkust (sh soolist võrdõiguslikkust), diskrimineerimisest hoidumist ja sotsiaalset kaasatust, sh erivajadustega / vähemate võimalustega inimeste kaasamist.

Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 25)

  • Sidusus: projekt tervikuna on kavandatud nii, et tagatud on projekti eesmärkide, tegevuste ja kavandatud eelarve kooskõla. Projektiettepanek sisaldab ühtset ja laiaulatuslikku valikut sobivatest tegevustest ja teenustest, mis võimaldavad täita kindlakstehtud vajadusi ja saavutada oodatavaid tulemusi. Projektiettepanek sisaldab vajalikke etappe projekti ettevalmistamiseks, elluviimiseks, seireks, tulemuste kasutamiseks, hindamiseks ja tulemuste levitamiseks.
  • Metoodika: kavandatav metoodika on kvaliteetne ja teostatav ning soovitud tulemuste saavutamiseks sobiv.
  • Juhtimine: projektiettepanekus on ette nähtud põhjalik juhtimiskord; tähtajad, korraldus, ülesanded ja vastutus on selgelt kindlaks määratud ning realistlikud; projektiettepanekus on iga meetme jaoks ette nähtud piisavad ressursid; kindlaks on määratud selged põhilised tulemusnäitajad ning nende hindamise ja saavutamise ajakava.
  • Eelarve: eelarves on ette nähtud edu tagamiseks vajalikud eelarvevahendid, mis ei ole ei liiga suured ega liiga väikesed.
  • Töökava: töökava kvaliteet ja tulemuslikkus, sh ulatus, mil määral vastavad tööpakettidele ettenähtud ressursid asjaomastele eesmärkidele ja oodatavatele tulemustele.
  • Finants- ja kvaliteedikontroll: kontrollimeetmete (pidev kvaliteedi hindamine, vastastikune eksperdihinnang, võrdlusanalüüsid jne) ja kvaliteedinäitajatega on tagatud projekti elluviimise kvaliteet ja kulutõhusus. Projektiettepanekus on selgelt esitatud projektiga seotud probleemid/riskid ja selles on asjakohaselt käsitletud leevendusmeetmeid. Projekti lahutamatu osana on kavandatud eksperdihindamise protsessid, mis hõlmavad sõltumatut välishindamist projekti elluviimise ajal ja lõpus.
  • Kui projekt hõlmab (õppijate ja/või töötajate) õpirändetegevusi:
  • praktilise korralduse ning juhtimis- ja toetusmeetodite kvaliteet;
    • mil määral on need tegevused kooskõlas projekti eesmärkidega ja kas nendesse on kaasatud sobival arvul osalejaid;
    • osalejate õpiväljundite tunnustamise ja valideerimise korra kvaliteet, võttes arvesse Euroopa läbipaistvus- ja tunnustamisvahendeid ja põhimõtteid.

Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 20)

  • Koosseis: projekti on kaasatud sobiv kooslus üksteist täiendavatest osalevatest organisatsioonidest, kelle profiil, pädevused, kogemused ja oskusteave võimaldavad edukalt saavutada projekti kõik eesmärgid.
  • Ülespoole suunatud lähenemine: mil määral ühendab partnerlus kutsehariduse ja -õppe valdkonnas või töömaailmas tegutsevaid organisatsioone, kes on läbimas kutsehariduse tipptaseme väljakujundamise eri etappe, ning võimaldab nende partnerite vahel sujuvat ja tõhusat oskusteabe ja teadmiste vahetamist.
  • Geograafiline mõõde: mil määral on partnerlusse kaasatud olulised partnerid eri geograafilistest piirkondadest ning mil määral on taotleja põhjendanud partnerluse geograafilist koosseisu ja tõendanud selle asjakohasust kutsehariduse tipptaseme keskuse eesmärkide saavutamiseks; mil määral on partnerlusse kaasatud laialdane ja sobiv hulk osalejaid kohalikul ja piirkondlikul tasandil.
  • Programmiväliste kolmandate riikide kaasamine: (kui see on asjakohane) osalevate organisatsioonide kaasamine programmivälistest kolmandatest riikidest annab projektile olulist lisaväärtust.
  • Pühendumus: koordinaatoril on kvaliteetsed juhtimisoskused ning suutlikkus koordineerida riikidevahelisi võrgustikke ja olla keerulise ülesehitusega keskkonnas tegevuse eestvedajaks; vastutuse ja ülesannete jagunemine on selge ja asjakohane ning väljendab kõikide osalevate organisatsioonide pühendumist ja aktiivset osalemist oma eripädevuse ja suutlikkuse piires.
  • Koostöö: projektiettepanekus on kavandatud tõhus mehhanism, et tagada osalevate organisatsioonide, osalejate ja muude asjakohaste sidusrühmade sujuv koordineerimine, otsustusprotsess ja teabevahetus.

Mõju (maksimaalne punktisumma: 20)

  • Tulemuste kasutamine: projektiettepanekus on kirjeldatud, kuidas partnerid ja muud sidusrühmad projekti tulemusi kasutavad. Ette on nähtud vahendid tulemuste kasutamise määra mõõtmiseks projekti kestel ja pärast projekti lõppu.
  • Tulemuste levitamine: projektiettepanekuga on ette nähtud selge tegevuskava tulemuste levitamiseks ning see hõlmab sobivaid sihttasemeid, tegevusi, ajakava, töövahendeid ja kanaleid selleks, et projekti tulemused ja projektist saadav kasu jõuaks nii projekti kestel kui ka pärast projekti lõppu tõhusalt sidusrühmadeni, poliitikakujundajateni, nõustajateni, ettevõteteni, õpilasteni jne; samuti on projektiettepanekus kindlaks määratud, kes partneritest vastutab tulemuste levitamise eest.
  • Mõju: projektiettepanekus on kirjeldatud projekti potentsiaalset mõju:
    • osalejatele ja osalevatele organisatsioonidele projekti ajal ning pärast projekti lõppu;
    • muudele kui projektis otseselt osalevatele organisatsioonidele ja üksikisikutele kohalikul, piirkondlikul, riigi ja/või Euroopa tasandil.
  • Projektiettepanek hõlmab meetmeid, sihttasemeid ja näitajaid, mis aitavad jälgida projekti edenemist ja hinnata (nii pika- kui ka lühiajalist) oodatavat mõju.
  • Kestlikkus: projektiettepanekus on selgitatud, kuidas kutsehariduse tipptaseme keskus käivitatakse ja seda arendatakse. Ette on nähtud pikaajalise tegevuskava väljatöötamine projektitulemuste järkjärguliseks kasutuselevõtuks pärast projekti lõppu. See kava põhineb haridus- ja koolitusteenuste osutajate ning peamistest sidusrühmadest ettevõtjate asjakohase tasandi püsival partnerlusel. Selles tuleks kindlaks määrata sobivad juhtimisstruktuurid ning selgitada, kuidas kavatsetakse projekti laiendada ja tagada rahaline jätkusuutlikkus, sealhulgas tuleks osutada (Euroopa, riiklikele ja erasektori) rahalistele ressurssidele, millega tagatakse, et saavutatud tulemused ja projektist saadav kasu on pikaajalised.

Rahastamist kaalutakse üksnes selliste projektiettepanekute puhul, mis koguvad vähemalt 70 punkti (100 maksimumpunktist) ning saavutavad kõigi nelja hindamiskriteeriumi puhul vajaliku miinimumtaseme: vähemalt 18 punkti kategoorias „Projekti asjakohasus“, vähemalt 13 punkti kategoorias „Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet“ ning 11 punkti kategooriates „Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet“ ja „Mõju“. Kui projektiettepanekud saavutavad võrdse punktisumma, eelistatakse ettepanekuid, millel on kõrgeim punktisumma esmalt kriteeriumi „Projekti asjakohasus“ ja seejärel kriteeriumi „Mõju“ puhul.

Üldjuhul, kuid võttes arvesse riikide ja Euroopa õigusraamistikes kehtestatud piiranguid, tuleb tulemused teha kättesaadavaks avatud õppematerjalidena ning samuti asjaomastel kutsealastel, valdkondlikel või pädevate asutuste platvormidel. Projektiettepanekus kirjeldatakse, kuidas loodavad andmed, materjalid, dokumendid ning audiovisuaalsed ja sotsiaalmeedia väljundid tehakse avatud litsentside kaudu vabalt kättesaadavaks, kuidas neid levitatakse ning tagatakse, et nendega ei kaasne mingeid ebaproportsionaalseid piiranguid.

Millised on rahastamiseeskirjad?

Selle meetme puhul kasutatakse kindlasummaliste maksete alusel rahastamise mudelit. Taotlejale tehtava kindlasummalise koondmakse summa määratakse iga toetuse puhul kindlaks vastavalt taotleja kavandatava meetme eelarveprognoosile. Toetust andev asutus võtab iga toetuse kindlasummalise makse kindlaksmääramisel arvesse projektiettepanekut, hindamise tulemust, rahastamismäärasid ning konkursikutses osutatud toetuse maksimumsummat.

ELi toetuse maksimumsumma projekti kohta on 4 miljonit eurot.

Kuidas määratakse kindlaks projekti kindlasummaline makse?

Taotlejad peavad täitma taotlusvormis esitatud üksikasjaliku eelarvetabeli, võttes arvesse alljärgnevaid nõudeid.

  1. Eelarve peaks olema nii üksikasjalik kui toetusesaaja(d) vajalikuks peab (peavad) ning olema jaotatud ühtseteks tööpakettideks (nt eraldi tööpaketid projektijuhtimise, koolituse, ürituste korraldamise, õpirände ettevalmistamise ja elluviimise, teabevahetuse ja tulemuste levitamise ning kvaliteedi tagamise jaoks).
  2. Projektiettepanekus tuleb kirjeldada iga tööpaketi alla kuuluvaid tegevusi.
  3. Taotlejad peavad ettepanekus märkima igale tööpaketile kindlasummalisest maksest eraldatava summa (ning iga tööpaketi puhul märkima, kui suure osa rahalistest vahenditest iga toetusesaaja ja seotud üksus saab).
  4. Kirjeldatavad kulud võivad hõlmata personali-, reisi- ja elamiskulusid, töövahendite ja alltöövõtuga seotud kulusid ning ka muid (nt teabe levitamise, avaldamise või tõlkimisega seotud) kulusid.

Projektiettepanekuid hinnatakse sise- ja/või välisekspertide abiga tavapärase hindamismenetluse korras. Eksperdid hindavad projektiettepanekute kvaliteeti konkursikutses kindlaksmääratud nõuete alusel ning meetme oodatavat mõju, kvaliteeti ja tulemuslikkust arvesse võttes.

Pärast projektiettepanekute hindamist määrab eelarvevahendite käsutaja hindamistulemuste alusel kindlaks kindlasummalise makse summa. Kindlasummalise makse summa võib moodustada kõige enam 80 % pärast hindamist kindlaks määratavast prognoositavast eelarvest.

Toetuse parameetrid (toetuse maksimumsumma, rahastamismäär, rahastamiskõlblike kulude kogusumma jne) kehtestatakse toetuslepingus.

Projekti saavutuste hindamisel lähtutakse saavutatud väljunditest. Rahastamiskord peaks võimaldama keskenduda sisendite asemel pigem väljunditele ning lähtuda seeläbi mõõdetavate eesmärkide saavutamise kvaliteedist ja tasemest.

Täpsem teave on esitatud rahastus- ja hankeportaalis avaldatud toetuslepingu näidises.

Tagged in:  Kutsehariduse ja -koolituse valdkonna õpilased ja töötajad