Skip to main content

Erasmus+ Programme Guide

The essential guide to understanding Erasmus+

Programmi „Erasmus+“ teacher academy

Nõukogu 2020. aasta mais avaldatud järeldustes tuleviku Euroopa õpetajate ja koolitajate kohta1 on samuti kinnitatud, et õpetajad on Euroopa haridusruumi nurgakivi, ning rõhutatud vajadust edaspidi veelgi enam toetada õpetajate karjääriarengut ja täiendõpet ning õpetajate heaolu kogu karjääri jooksul. Järeldustes on esile tõstetud õpetajate õpirändest tõusvat kasu ja vajadust lõimida õpirännet nii õpetajate põhikoolitusse kui ka täiendusõppesse. Samuti on järeldustes kutsutud komisjoni üles toetama tihedamat õpetajahariduse pakkujate koostööd õpetajate pideva kutsealase arengu raames.

Komisjoni 2020. aasta teatises Euroopa haridusruumi saavutamise kohta aastaks 20252 tunnustatakse õpetajate ja koolitajate olulist rolli ning nähakse ette visioon, milles haridustöötajad on väga pädevad ja motiveeritud ning saavad kogu oma karjääri jooksul kasutada mitmesuguseid toetuse ja ametialase arengu võimalusi. Teatises pakutakse välja meetmed õpetajakutse esindajate ees seisvate probleemide lahendamiseks, sealhulgas kava käivitada „Erasmus+“ Teacher Academy.

Komisjoni digiõppe tegevuskavas (2021–2027)3 rõhutatakse vajadust tagada, et kõigil õpetajatel ja koolitajatel oleks kindlustunne ja pädevus kasutada tehnoloogiat tõhusalt ja loovalt õppijate kaasamiseks ja motiveerimiseks, ning samuti vajadust tagada, et kõik õppijad saaksid arendada oma digipädevust ning seeläbi õppida, elada ja töötada maailmas, kus digipööre on vältimatu.

2023. aasta novembris võttis nõukogu vastu soovituse peamiste edukat digiõpet ja -koolitust soodustavate tegurite kohta ,4 milles kutsutakse ELi liikmesriike üles tagama üldist juurdepääsu kaasavale ja kvaliteetsele digiõppele ja -koolitusele. Soovituses kutsutakse ELi liikmesriike üles töötama välja digiõppe ja -oskuste riiklikud strateegiad, tegema tihedat koostööd sidusrühmadega, investeerima digiseadmetesse, -taristusse, -vahenditesse ja -sisusse ning edendama sihipärast koolitust, et toetada õpetajaid digitehnoloogia kasutamisel õpetamisel ja õppimisel. Lisaks sellele võttis nõukogu vastu soovituse digioskuste ja -pädevuste õpetamise täiustamise kohta hariduses ja koolituses,5 milles kutsutakse ELi liikmesriike üles pakkuma võimalust digioskuste omandamiseks sidusal viisil kõigis haridus- ja koolitussektorites. Soovituses soovitatakse ELi liikmesriikidel võtta meetmeid, et edendada digioskuste arengut kõigil haridus- ja koolitustasanditel, alates põhilistest kuni kõrgel tasemel ja spetsialiseerunud digioskusteni, sealhulgas tehisintellekt.

Nõukogu soovituses „Õpiedu saavutamise teed“6 osutatakse sellele, et õpetajad, koolitajad ja koolijuhid on hariduse ja koolituse asendamatu liikumapanev jõud, ning rõhutatakse, et nende pädevusi on vaja veelgi täiendada ja ajakohastada. Kavandatud meetmete hulgas soovitatakse liikmesriikidel lõimida kaasamine, võrdsus ja mitmekesisus, alasoorituse ja võõrandumise mõistmine ning heaolu, vaimse tervise ja kiusamisega tegelemine kõikidesse kohustuslikesse õpetajate põhikoolitusprogrammidesse. Lisaks on soovituses rõhutatud vajadust kvaliteetse ja teaduspõhise õpetajate põhikoolituse ja pideva kutsealase arenguga järele, et valmistada koolijuhte, õpetajaid, koolitajaid ja teisi haridustöötajaid ette mõistma ohu- ja kaitsetegureid, mis võivad mõjutada õpitulemusi ning tingida võõrandumist või haridus- ja koolitussüsteemist varakult lahkumist ning sotsiaalseid, emotsionaalseid ja käitumisraskusi, mõistma heaolu, puude ja vaimse tervisega seotud probleeme, sealhulgas traumajärgset stressi, ning toetama õppijate sotsiaalse ja emotsionaalse pädevuse arendamist.

Hoolimata õpirände positiivsest mõjust õpetajate kutsealasele arengule ja haridussüsteemidele, ei ole seda ikka veel tulemuslikult õpetajaharidusse lõimitud – seda paljude praktiliste takistuste tõttu, mis tuleks kõrvaldada järjepidevama poliitika abil. Selleks sisaldab nõukogu soovitus „Liikuvus Euroopas – õpirände võimalused kõigile“7 eraldi lisa, milles keskendutakse õpetajate õpirändele. Selles lisas on kirjeldatud meetmeid, mille eesmärk on kõrvaldada ELi liikmesriikides kindlaks tehtud õpetajate õpirännet pärssivad takistused, näiteks lõimida õpiränne õpetajate põhi- ja täienduskoolitusse, parandada kohaliku tasandi koostööd, töötades välja õpetajate õpirännet käsitlev strateegiline lähenemisviis ja rakendades seda, lõimida õpetajate õpirände koolide üldisesse arengusse, eraldada vajalikke vahendeid, edendada õpirändega seotud eeliseid ja toetada õpirännet vajaliku koolitusega.

Õpetaja elukutse atraktiivsust tuleb suurendada: OECD uuringus TALIS (rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring) osalevates ELi liikmesriikides tundis keskmiselt alla 20 % põhikooliõpetajatest, et nende elukutse on ühiskonnas väärtustatud. 

Muret teeb õpetajaskonna vananemine, kuna lähiajal on suurenemas pensionile jäävate õpetajate arv, mis võib mõnes riigis tuua kaasa õpetajate puuduse. OECD uuringust TALIS ilmnes ka see, et ehkki õpetajatele pakutakse laialdaselt täienduskoolitust, tunnevad õpetajad ise siiski, et täienduskoolituse võimalusi ei ole piisavalt.

Nõukogu resolutsioonis, mis käsitleb strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal, et liikuda Euroopa haridusruumi loomise suunas ja kaugemale (2021–2030), on tunnistatud, et „Erasmus+“ Teacher Academy abil on võimalik hõlbustada võrgustikutööd, teadmiste jagamist ja õpirännet ning pakkuda õpetajatele ja koolitajatele õppimisvõimalusi õpetajate ja koolitajate karjääri kõigis etappides.

Ka 2023. aasta hariduse ja koolituse valdkonna ülevaatest selgus, et peaaegu kõigis Euroopa riikides on tõsine õpetajate puudus kas kõigis ainetes või mõnes konkreetses aines (nt reaalainetes) või puudus teatavate erioskustega õpetajatest, näiteks hariduslike erivajadustega õpilaste õpetajatest.

Programmi „Erasmus+“ Teacher Academy projektide eesmärk on need kitsaskohad kõrvaldada, edendades tihedat koostööd õpetajate esma- ja jätkuõppega tegelevate organisatsioonide vahel, täiendada Euroopa haridusruumi loomiseks tehtavat muud tööd ning aidata kaasa sellele, et tulemusi võetaks arvesse poliitikakujundamises riigi ja piirkondlikul tasandil ning lõppkokkuvõttes ka õpetajahariduses ja koolide toetamisel.

Nendes projektides tuleb tugineda riikide õpetajahariduse uuenduslikele ja tulemuslikele tavadele ja Euroopa koostööle ning neid edasi arendada. Erilist tähelepanu tuleb pöörata tulemuslike tavade levitamisele nii piiriüleselt kui ka õpetajahariduse pakkujate vahel, heade tavade kasutuselevõtule ning tagasiside andmisele ja mõju saavutamisele ka poliitilisel tasandil.

Meetme eesmärgid

Meetme üldeesmärk on luua õpetajaharidust ja -koolitust pakkuvaid asutusi koondavad Euroopa partnerlused, et seada sisse „Erasmus+“ Teacher Academy, mille raames arendatakse Euroopa ja rahvusvahelist mõõdet õpetajate8 hariduses.

Akadeemiate eesmärk on arendada õpetajaharidust kooskõlas ELi hariduspoliitikas kindlaksmääratud prioriteetidega ning aidata saavutada Euroopa haridusruumi eesmärke. Meede keskendub võrgustike loomisele, õpirändele ja uuenduslikele meetoditele ning hõlmab ka mitmekeelsuse, keeleteadlikkuse ja kultuurilise mitmekesisuse teemasid.

Programmi „Erasmus+“ Teacher Academy projektidel on järgmised eesmärgid.

  • Nendega aidatakse arendada õpetajahariduse poliitikat ja tavasid Euroopas, luues õpetajahariduse võrgustikke ja praktikakogukondi, mis koondavad õpetajate põhikoolitust (tulevaste õpetajate ettevalmistus enne tööleasumist) ja (töötavatele õpetajatele) täienduskoolitust pakkuvaid asutusi ning muid asjaomaseid organisatsioone, nagu õpetajate ühendused, ministeeriumid ja muud sidusrühmad, et töötada välja ja katsetada strateegiaid ja programme, mis toetaksid tõhusat, juurdepääsetavat ja teistesse kontekstidesse ülekantavat õpetajaharidust.
  • Nende raames töötatakse välja ja katsetatakse ühiselt mitmesuguseid õpirände mudeleid (virtuaalne, füüsiline ja põimitud õpiränne) nii õpetajate põhikoolituses kui ka täienduskoolituse osana, et parandada õpirände kvaliteeti ja suurendada õpirändes osalejate arvu ning muuta õpiränne Euroopa õpetajahariduse lahutamatuks osaks.
  • Nendega arendatakse kestlikku koostööd õpetajahariduse pakkujate vahel, et parandada Euroopa õpetajahariduse kvaliteeti ning rääkida kaasa õpetajahariduse poliitikas Euroopa ja riikide tasandil.
  • Nendega tugevdatakse õpetajahariduse Euroopa mõõdet ja rahvusvahelistumist uuendusliku ja praktilise koostöö kaudu teiste Euroopa riikide õpetajakoolitajate ja õpetajatega ning kogemuste jagamise kaudu, et toetada Euroopa õpetajahariduse edasist arendamist. 

Teacher Academy projektide raames tuleks kindlaks määrata üks või mitu prioriteeti, mis on nende partnerluse seisukohast eriti olulised, ja uurida muude prioriteetidega koostoime võimalusi, et edendada kvaliteetset haridust / kutsealast arengut ning tegeleda (tulevaste) õpetajate pakiliste vajadustega, eelkõige pakkudes õpetajatele kursusi, mooduleid ja muid õppimisvõimalusi järgmistel teemadel. 

1. Kaasamine ja mitmekesisus, pidades eelkõige silmas järgmisi eesmärke

Aidata õpetajatel omandada vajalikke pädevusi, näiteks teadmisi, oskusi ja hoiakuid, et haridusalaselt kaasata vähemate võimalustega lapsi/õpilasi, sealhulgas puudega või erivajadustega ja sisserändaja/pagulase taustaga lapsi/õpilasi, samuti maapiirkondades ja äärealadel, näiteks äärepoolsetes piirkondades elavad lapsi/õpilasi ning lapsi/õpilasi, kes seisavad silmitsi soolise ebavõrdsuse, sotsiaal-majanduslike raskuste või muud liiki probleemidega, mis põhjustavad diskrimineerimist soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. See tähendab ka, et mõistetakse alasooritust, millest annavad tunnistust rahvusvahelise õpilaste hindamise programmi (PISA) 2022. aasta tulemused9 . Näiteks pädevuste arendamine järgmistes valdkondades: õpetamine mitmekeelses ja mitmekultuurilises keskkonnas, sootundlikud tavad, kaasava hariduse pakkumine erivajadustega lastele, toetavate õpikeskkondade loomine ja selliste strateegiate väljatöötamine, mis käsitlevad õppijate ja õpetajate heaolu koolis, psühhosotsiaalse toe pakkumine, mitmesuguste õpimeetodite ja põimõppe (sh interdistsiplinaarne pedagoogika eri õppeainetes ja keskendudes kunstidele) ning kujundava hindamise meetodite ja vahendite kasutamine.   

Suurendada õpetajate teadlikkust sellest, kuidas lahendada probleeme, mis takistavad kõnealustel rühmadel haridust omandamast, samuti aidata luua positiivset õppekliimat ja kaasavaid keskkondi, mis soodustavad võrdseid võimalusi ja võrdõiguslikkust ning vastavad laiema kogukonna vajadustele, aitavad luua usalduslikke suhteid õppijate, lapsevanemate, pereliikmete ja hooldajatega, kasutada koostöötavasid ja töötada koolis mitme õppeaine õpetajatest koosnevates rühmades. 

Lisamaterjalid: 

2. Heaolu, pidades eelkõige silmas järgmisi eesmärke

Lõimida heaolu põhimõtted täielikult õpetajate põhikoolitusprogrammidesse: panna alus sellele, et tulevased õpetajad saaksid võtta oma heaolu eest vastutuse (nt eneseabi sekkumisstrateegiad, sotsiaalne ja emotsionaalne õppimine), arendada pädevusi, mida on vaja soojade, hoolivate ja koostööpõhiste suhete loomiseks (tulevaste) õpilaste, kolleegide ja lastevanematega, sealhulgas pädevusi konfliktide konstruktiivseks lahendamiseks, pakkuda õpetajaks õppijatele mentorlust ja eeskujuprogramme.

Pakkuda õpetajatele, haridustöötajatele ja koolijuhtidele heaolualast täienduskoolitust ja toetust: töötada välja täienduskoolitused, suunised ja standardid, mis hõlmavad kahte vaatenurka, st õpetajate koolitamine oma isikliku heaolu eest hoolt kandma ja neile vahendite andmine õppijate toetamiseks. 

3. Keskkond, kliimamuutused ja kestlikkus, pidades eelkõige silmas järgmisi eesmärke

Toetada õppijaid, et neist saaksid muutuste elluviijad ning et nad mõtleksid ja tegutseksid nii individuaalselt kui ka kollektiivselt kohalikul ja üleilmsel tasandil kestlikuma maailma nimel.  Kliimamuutustega tegelemine ja kestlikkuse lõimimine õpetamisse ja õppimisse on hariduses ja koolituses kiireloomuline ülesanne. Õpetajaharidus on üks rohepöörde kõige olulisemaid katalüsaatoreid, sest see arendab kestlikkusega seotud pädevusi, toetades seega õppijaid selle pöörde kujundamisel.

Pakkuda (tulevastele) õpetajatele erialast koolitust/haridust kliima, keskkonnakriiside ja kestlikkuse kohta; arendada (tulevaste) õpetajate/haridustöötajate ja haridusjuhtide kestlikkusega seotud pädevusi; edendada enesehindamise meetodeid ja reflekteerivat praktikat. 

Toetada õpetajaid pedagoogika kasutuselevõtmisel ja selliste innovaatiliste tavade katsetamisel nagu interdistsiplinaarsed lähenemisviisid ja probleemipõhised lähenemisviisid, mis tõhustavad kestlikkust toetavat õpetamist ja õppimist, sealhulgas sotsiaal-emotsionaalseid aspekte ja ökoärevusega tegelemist. Pakkuda lõimitud lähenemisviise, milles on ühendatud temaatilised ja pedagoogilised aspektid. 

Uurida, kuidas saab digivahendite ja -tehnoloogiaga tõhustada kliimat, keskkonnakriisi ja kestlikkust käsitlevat õpetamist ja õppimist ning kuidas käsitleda digiüleminekut ja rohepööret õpetajahariduses nii, et need üksteist tugevdaksid.

Toetada kogu asutust hõlmavaid lähenemisviise kestlikkusele, hinnates kestlikkust käsitlevat õppimist ning töötades välja kvaliteetsed õppevahendid ja tulevikku suunatud õppekavad. 

Uurida kestlikkust käsitleva õpetajakoolituse kinnitamist mikrokvalifikatsioonitunnistusega; töötada välja suunised kestlikkusega seotud täiendusõppeprogrammide ja ressursside tulemuslikkuse hindamiseks.

Lisamaterjalid: 

4. Õpetajate, õppijate ja organisatsioonide digisuutlikkuse suurendamine, pidades eelkõige silmas järgmisi eesmärke:

vajadus kaasata (tulevased) õpetajad digipöörde elluviimisesse, et nad saaksid kasutada digitehnoloogia, sealhulgas tehisintellekti potentsiaali õpetamisel ja õppimisel ning olla samal ajal igati kursis selliste tehnoloogiate eetiliste aspektidega ja osata neid arvestada; töötada välja kõigi jaoks vajalike digioskuste standard;  toetada õpetajate ja õpilaste digiheaolu ning suurendada institutsioonide digisuutlikkust ja -valmidust; 

soodustada digiõppe tegevuskava strateegiliste prioriteetide elluviimist, st 1) hästi toimiva digiõppekeskkonna väljaarendamist – selleks tuleb suurendada kõigi suutlikkust ja kriitilist mõistmist, mis aitab õpetamise ja õppimise kõigil tasanditel ja kõigis sektorites ära kasutada digitehnoloogia pakutavaid võimalusi, hallata riske ning töötada välja ja ellu viia haridusasutuste digipöördekavad –, ning 2) õpetada süvendatult digipöördeks vajalikke digioskusi ja -pädevusi, võttes sealjuures aluseks õpetajatele ja haridustöötajatele mõeldud suunised desinformatsiooni vastu võitlemiseks ja digikirjaoskuse edendamiseks hariduse kaudu.

Toetada digitehnoloogia eesmärgipärast kasutamist kutsealaseks tegevuseks, õpetamiseks, õppimiseks ja hindamiseks, võimestades õppijaid ja toetades neid oma digioskuste arendamisel.

Edendada eneseanalüüsi kui õpetajate tegevusvõimekuse, enesetõhususe ja tegevuse mehhanismi. 

 Toetada digipedagoogika ja oskusteabe arendamist seoses digivahendite (sh juurdepääsetava ja tugitehnoloogia) kasutamisega ning digitaalse õpisisu loomist ja uuenduslikku kasutamist.   Erilist tähelepanu pööratakse soolise võrdõiguslikkuse edendamisele ning vajadusele tegeleda erinevustega, mis mõjutavad alaesindatud rühmade juurdepääsu ja osalust. 

Soovitatakse kasutada haridustöötajate, kodanike ja organisatsioonide digipädevuse Euroopa raamistikke ning vahendeid SELFIE ja SELFIE for Teachers.

Lisamaterjalid: 

5. STEM ja STEAM

Aidata õpetajatel omandada õpetajate põhi- ja täienduskoolituse käigus kõik vajalikud pädevused, mille abil muuta loodusteaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) õpetamine ja õppimine asjakohasemaks ja kaasavamaks. See hõlmab uuendusliku pedagoogika ja uuenduslike hindamismeetodite väljatöötamist, nt integreeritud/valdkondadevahelise STE(A)M-õppe kasutamist kultuuri-, keskkonna-, majandus- ja muudes valdkondades, ning läbivat käsitlemist kõigis õppeainetes; õpilaste STEM-pädevuste, kaasatuse, osalemise ja (karjääri)püüdluste suurendamist; partnerluste loomist kohaliku kogukonna eestvedajate ja lapsevanemate vahel, et toetada STEM-valdkonna haridusvõimalusi koolisüsteemis ja väljaspool kooli; tütarlaste huvi toetamist loodusteaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika vastu ning sooliste stereotüüpide kaotamist hariduses ja haridusteedel (vt ka digiõppe tegevuskava 13. meede); erineva kultuurilise ja sotsiaal-majandusliku taustaga õpilaste vajaduste rahuldamist.

6. Ühised väärtused ning kodanikuaktiivsus ja -osalus, pidades eelkõige silmas järgmisi eesmärke 

  • Koolitada (tulevasi) õpetajaid ja anda neile vajalikke teadmisi.
  • Edendada nende õpetamisel kodanikuaktiivsust ja eetikat ning aidata arendada sotsiaalset ja kultuuridevahelise suhtlemise pädevust, kriitilist mõtlemist ja meediapädevust.
  • Pakkuda lastele/õpilastele võimalusi osalemiseks demokraatlikus ja ühiskonnaelus ning kodanikuühiskonnas eelkõige formaalse ja mitteformaalse õppetegevuse kaudu.
  • Suurendada teadlikkust ja arusaamist Euroopa Liidust, pöörates eelkõige tähelepanu ELi ühistele väärtustele, ühtsuse ja mitmekesisuse põhimõttele, kultuurilisele identiteedile ja kultuuriteadlikkusele ning sotsiaalsele ja ajaloopärandile.

Lisamaterjal: 

nõukogu soovitus, milles käsitletakse ühiste väärtuste, kaasava hariduse ja õpetamise Euroopa mõõtme edendamist21 .

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Programmist „Erasmus+“ toetuse saamiseks peavad Teacher Academy projektide ettepanekud vastama järgmistele kriteeriumidele.

Rahastamiskõlblikud osalevad organisatsioonid (kes võib esitada taotluse?)

Rahastamiskõlblikuna käsitatakse taotlejaid (toetusesaajad ja seotud üksused, kui see on asjakohane), kes

  • on juriidilised isikud (avalik-õiguslikud või eraõiguslikud asutused);
  • on asutatud ühes rahastamiskõlblikus riigis, st ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis (vt käesoleva juhendi A osa jaotis „Rahastamiskõlblikud riigid“).

Programmivälistes kolmandates riikides asuvad organisatsioonid ei saa meetmes osaleda.

Koordineeriv organisatsioon peab olema õpetajaharidust andev asutus. See organisatsioon esitab taotluse kõigi projekti kaasatud osalevate organisatsioonide nimel. Koordineeriv organisatsioon ei saa olla seotud üksus.

Taotlejad (toetusesaajad ja seotud üksused, kui see on asjakohane) võivad olla näiteks järgmised (mittetäielik loetelu):

  • õpetajaharidust andvad asutused (õpetajate põhikoolitust ja/või täienduskoolitust pakkuvad kolledžid, instituudid, ülikoolid), kus koolitatakse õpetajaid ning alushariduse ja lapsehoiu valdkonna töötajaid ISCEDi 0.–3. tasemel, sh kutsehariduse ja -õppe õpetajaid;
  • ministeeriumid või muud sarnased avaliku sektori asutused, kes vastutavad üldhariduspoliitika eest;
  • (kohaliku, piirkondliku või riigi tasandi) avaliku sektori asutused ja erasektori organisatsioonid, kes vastutavad õpetajahariduse poliitika ja pakkumise väljatöötamise ning õpetajate kvalifikatsiooninõuete kindlaksmääramise eest;
  • õpetajate ühendused või muud õpetajahariduse ja õpetajate täienduskoolituse pakkujana riiklikult tunnustatud asutused;
  • õpetajahariduse ja -koolituse ning õpetajate pideva kutsealase arengu ja kvalifikatsiooninõuete täitmise järelevalve eest vastutavad asutused;
  • koolid, mis teevad õpetajaharidust andvate asutustega koostööd, et pakkuda õpetajahariduse raames praktikat;
  • muud projekti seisukohast olulised alusharidus- ja lapsehoiuorganisatsioonid või koolid (alates algkoolidest kuni esmakutseõppeasutusteni) või muud organisatsioonid (nt valitsusvälised organisatsioonid, õpetajate ühendused).

Muud üksused, näiteks liitunud partnerid, võivad osaleda konsortsiumi raames muudes rollides.

Konsortsiumi koosseis (osalevate organisatsioonide arv ja profiil)

Vähemalt kuus taotlejat (toetusesaajad; v.a seotud üksused) vähemalt neljast ELi liikmesriigist või programmiga liitunud kolmandast riigist vastavalt järgmistele tingimustele:

  • vähemalt neli riiklikult asutatud õpetajate põhikoolituse pakkujat kolmest ELi liikmesriigist ja programmiga liitunud kolmandast riigist ning
  • vähemalt üks riiklikult asutatud õpetajate täienduskoolituse (täiendusõppe) pakkuja, ning
  • vähemalt üks praktika-/harjutuskool.

Konsortsiumis võivad seotud üksuste või liitunud partnerina osaleda ka muud õpetajahariduse jaoks vajalikku oskusteavet omavad organisatsioonid ja/või asutused, kes määravad kindlaks õpetajahariduse standardid ning kvalifikatsiooninõuded või kvaliteedi tagamise nõuded.

Geograafiline asukoht (tegevuse toimumiskoht)

Tegevus peab toimuma ELi liikmesriikides või programmiga liitunud kolmandates riikides.

Programmivälistes kolmandates riikides toimuv tegevus ei ole rahastamiskõlblik.

Projekti kestus

Projektid peaksid tavaliselt kestma 36 kuud (pikendamine on võimalik, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud ja tehakse toetuslepingu muudatuse kaudu).

Kellele esitada taotlus?

Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusametile (EACEA) ELi rahastamis- ja hankeportaali kaudu.

Konkursikutse tunnus: ERASMUS-EDU-2025-PEX-TEACH-ACA

Enne taotluse esitamist vaadake asjakohaseid korduma kippuvaid küsimusi rahastus- ja hankeportaalis.

Millal esitada taotlus?

Taotlejad peavad oma toetustaotluse esitama hiljemalt 26. märtsil kell 17.00 (Brüsseli aja järgi).

Kuidas esitada taotlus?

Lisateabe saamiseks tutvuge käesoleva juhendi C osaga.

Taotlevaid organisatsioone hinnatakse asjaomaste menetlusest kõrvalejätmise ja valikukriteeriumide põhjal. Lisateabe saamiseks tutvuge käesoleva juhendi C osaga.

Projekti kavandamine

Teacher Academy projektid peavad sisaldama ühtset ja laiaulatuslikku tegevuste valikut, mis hõlmab näiteks järgmisi tegevusi.

  • Koostöö ning võrgustike ja praktikakogukondade loomine õpetajahariduse pakkujate, õpetajate ühenduste, õpetajaharidusega seotud avaliku sektori asutuste ja muude asjaomaste organisatsioonide vahel, et töötada õpetajate ja koolide jaoks välja uuenduslikke põhi- ja täienduskoolituse strateegiaid ja programme.
  • Ühiste uuenduslike ja tulemuslike õpetajahariduse õpimoodulite väljatöötamine ja rakendamine, et arendada õpetajate pädevust seoses ühist huvi pakkuvate keeruliste ja/või uute pedagoogiliste küsimustega. Sellised moodulid peavad vastama (alles põhikoolituses osalevate) tulevaste õpetajate ja juba töötavate õpetajate (täienduskoolitus) erinevatele vajadustele ning need peaksid põhinema põhjalikul vajaduste analüüsil ja neid tuleks projekti käigus katsetada.
  • Ühise koolituspakkumise väljatöötamine, millel oleks tugev Euroopa mõõde ja mis hõlmaks igat liiki õpirännet, sealhulgas näiteks suvekoole, õppijate ja õpetajate õpikäike ning muud liiki füüsilistel ja virtuaalsetel tegevustel põhinevat õppeasutustevahelist koostööd.
  • Tõhusate meetodite väljaselgitamine õpirännet takistavate asjaolude kõrvaldamiseks ja selliste tingimuste – sh praktilised korraldused ja õpiväljundite tunnustamise kord – kindlakstegemine, mis aitaksid parandada õpirände kvaliteeti ja suurendada selles osalejate arvu ning muuta õpiränne õpetajate põhi- ja täienduskoolituse pakkumise lahutamatuks osaks.
  • Koolide ja eelkõige harjutuskoolide kaasamine uuenduslike õpetamisviiside (sh kaug- ja põimõppe meetodite) katsetamisse ja jagamisse.
  • Teadusuuringute läbiviimine, uurimisprojektide korraldamine või tõhusate tavade kogumine kooskõlas projektikonkursi eesmärkidega, et avaldada nende põhjal kokkuvõtteid, aruteludokumente, soovitusi jne, mis soodustaksid arutelu ja annaksid sisendandmeid õpetajahariduse poliitika kujundamiseks.
  • Programmi „Erasmus+“ olemasolevate töövahendite edendamine ja eelistamine, näiteks Euroopa koolihariduse platvormil pakutav eTwinning virtuaalseks õpirändeks, koostööks, katsetamise eesmärgil toimuvaks teabevahetuseks ja tulemuste jagamiseks ning veebipõhine keeletugi õpirände eesmärgil keeleoskuse parandamiseks.

HindamisKriteeriumid

Projekti asjakohasus (maksimaalne punktisumma: 35)

  • Seos konkursikutse eesmärkidega: mil määral hõlmab projektitaotlus Teacher Academy projekti loomist, et parandada õpetajate esma- ja jätkuõpet, pakkudes õpetajatele uuenduslikke õpivõimalusi seoses meetme vähemalt ühe prioriteediga:
    • kaasamine ja mitmekesisus;
    • heaolu;
    • keskkond, kliimamuutused ja kestlikkus;
    • õpetajate, õppijate ja organisatsioonide digisuutlikkuse suurendamine;
    • STEM ja STEAM;
    • ühised väärtused ning kodanikuaktiivsus ja -osalus.
  • ELi väärtused: projektitaotlus on asjakohane selliste ELi ühiste väärtuste austamise ja edendamise seisukohast nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine ning võitlus igat liiki diskrimineerimise vastu.
  • Kokkusobivus: mil määral põhineb projektitaotlus piisaval vajaduste analüüsil ja selgelt kindlaks määratud ja realistlikel eesmärkidel ning käsitleb osalevate organisatsioonide ja meetme seisukohast olulisi küsimusi.
  • Uuenduslik lähenemisviis: projektitaotluses on selgelt kirjeldatud uusimaid meetodeid ja võtteid ning projektitulemuste lisaväärtust. Projekt aitab jõuda uuenduslike tulemuste ja lahendusteni vastavas valdkonnas üldiselt või geograafilises piirkonnas, kus projekti ellu viiakse (pidades silmas nt projekti sisu, loodavaid väljundeid, kasutatavaid töömeetodeid, projekti kaasatud või selle sihtrühmaks olevaid organisatsioone ja isikuid).
  • Euroopa lisaväärtus: projektitaotluses on selgelt kirjeldatud lisaväärtust üksikisiku (õppijad ja/või töötajad), asutuse ja süsteemi tasandil selliste tulemuste kaudu, mida partneritel oleks ilma Euroopa koostööta raske saavutada; projektitaotluses nähakse ette olemasolevate ELi tasandi töövahendite, näiteks platvormide eTwinning ja Euroopa koolihariduse platvormi kasutamine ja edendamine koostöö tegemiseks, teabevahetuseks, katsetamiseks ja tulemuste jagamiseks.
  • Rahvusvaheline mõõde: projektitaotluses kirjeldatakse toetust õpetajahariduse rahvusvahelisele mõõtmele, sealhulgas ühiste (virtuaalse, füüsilise ja lõimitud) õpirände mudelite väljatöötamine ja muude õpivõimaluste pakkumine õpetajate põhi- ja täienduskoolituses.
  • Sootundlikkus: projektitaotluses pööratakse tähelepanu soolisele võrdõiguslikkusele ning aidatakse leida lahendusi, et tõhusalt edendada sootundlikku õpetamist koolides.

Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 25)

  • Sidusus: projekt tervikuna on kavandatud nii, et tagatud on projekti eesmärkide, tegevuste ja kavandatud eelarve kooskõla. Projektitaotlus sisaldab ühtset ja laiaulatuslikku valikut sobivatest tegevustest ja teenustest, mis võimaldavad täita kindlakstehtud vajadusi ja saavutada oodatavaid tulemusi.
  • Metoodika: kavandatav metoodika on kvaliteetne ja teostatav ning soovitud tulemuste saavutamiseks sobiv.
  • Ülesehitus: tööprogramm on selge, täielik ja kvaliteetne ning sisaldab vajalikke etappe projekti ettevalmistamiseks, elluviimiseks, seireks, hindamiseks ja tulemuste levitamiseks.
  • Juhtimine: projektitaotluses on ette nähtud põhjalik juhtimiskord. Tähtajad, korraldus, ülesanded ja vastutus on selgelt kindlaks määratud ning realistlikud. Projektitaotluses on iga meetme jaoks ette nähtud piisavad ressursid.
  • Eelarve: eelarves on ette nähtud edu tagamiseks vajalikud eelarvevahendid, mis ei ole ei liiga suured ega liiga väikesed.
  • Riskijuhtimine: projektitaotluses on selgelt esitatud projektiga seotud probleemid/riskid ja selles on asjakohaselt käsitletud leevendusmeetmeid.
  • Kvaliteedi tagamine: ette on nähtud piisavad kontrollimeetmed (pidev kvaliteedi hindamine, vastastikune eksperdihinnang, võrdlusanalüüsid jne).
  • Seirevahendid: kindlaks on määratud näitajad, mis aitavad tagada, et projekti viiakse ellu kvaliteetselt ja kulutõhusalt.

Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 20)

  • Koosseis: projekti on kaasatud sobiv kooslus üksteist täiendavatest osalevatest organisatsioonidest, kelle profiil, pädevused, kogemused ja oskusteave võimaldavad edukalt saavutada projekti kõik eesmärgid.
  • Koostöö sidusrühmadega: partnerlusega luuakse tugevaid ja püsivaid võrgustikke ja praktikakogukondi õpetajatele põhi- ja täienduskoolitust pakkujate, õpetajaharidusega seotud avaliku sektori asutuste ja muude asjaomaste organisatsioonide vahel nii kohalikul, riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil ning toetatakse nende sidusrühmade vahel tõhusat oskusteabe ja teadmiste vahetust.
  • Geograafiline tasakaal: partnerluses osalevad asjaomased partnerid eri geograafilistest piirkondadest ning neil on projektis aktiivne roll; taotleja on põhjendanud partnerluse geograafilist koosseisu ja tõendanud selle asjakohasust Teacher Academy eesmärkide saavutamiseks; partnerlusse on kaasatud laialdane ja sobiv hulk osalejaid kohalikul ja piirkondlikul tasandil.
  • Virtuaalkoostöö ja virtuaalne õpiränne: koostööks kasutatakse programmi „Erasmus+“ olemasolevaid töövahendeid, nagu platvorme eTwinning ja School Education Gateway.
  • Pühendumus: vastutuse ja ülesannete jagunemine on selge ja asjakohane ning väljendab kõikide osalevate organisatsioonide pühendumist ja aktiivset osalemist oma eripädevuse ja suutlikkuse piires.
  • Ülesanded: koordinaatoril on kvaliteetsed juhtimisoskused ning suutlikkus koordineerida riikidevahelisi võrgustikke ja olla keerulise ülesehitusega keskkonnas tegevuse eestvedajaks; konkreetsete ülesannete jagamisel on aluseks võetud iga partneri spetsiifiline oskusteave.
  • Koostöö: projektitaotluses on kavandatud tõhus mehhanism, et tagada osalevate organisatsioonide, osalejate ja muude asjakohaste sidusrühmade sujuv koordineerimine, otsustusprotsess ja teabevahetus.

Mõju (maksimaalne punktisumma: 20)

  • Tulemuste kasutamine: projektitaotluses on kirjeldatud, kuidas partnerid ja muud sidusrühmad projekti tulemusi kasutavad. Ette on nähtud vahendid tulemuste kasutamise määra mõõtmiseks projekti kestel ja pärast projekti lõppu.
  • Tulemuste levitamine: projektiettepanekuga on ette nähtud selge tegevuskava tulemuste levitamiseks nii projekti kestel kui ka pärast projekti lõppu ning see hõlmab sobivaid sihttasemeid, tegevusi, ajakava, töövahendeid ja kanaleid selleks, et projekti tulemused ja projektist saadav kasu jõuaks nii projekti kestel kui ka pärast projekti lõppu tõhusalt sidusrühmadeni, poliitikakujundajateni, õpetajahariduse pakkujateni, avaliku sektori asutusteni jne; samuti on projektiettepanekus kindlaks määratud, kes partneritest vastutab tulemuste levitamise eest, ja tõendatud nende kogemusi levitustegevuse alal; projektitaotluses kirjeldatakse tulemuste levitamiseks kasutatavaid vahendeid, eelistatavalt peaksid need olema programmi „Erasmus+“ töövahendid, näiteks eTwinning ja Euroopa koolihariduse platvorm.
  • Mõju: projektitaotluses on kirjeldatud projekti potentsiaalset mõju:
    • osalejatele ja osalevatele organisatsioonidele ning oodatavaid muutusi projekti ajal ning pärast projekti lõppu;
    • muudele kui projektis otseselt osalevatele organisatsioonidele ja üksikisikutele kohalikul, piirkondlikul, riigi ja/või Euroopa tasandil.

Projektitaotlus hõlmab meetmeid, sihttasemeid ja näitajaid, mis aitavad jälgida projekti edenemist ja hinnata (nii pika- kui ka lühiajalist) oodatavat mõju.

  • Kestlikkus: projektitaotluses on selgitatud, kuidas „Erasmus+“ Teacher Academy projekte käivitatakse ja arendatakse. Ette on nähtud pikaajalise tegevuskava väljatöötamine projektitulemuste järkjärguliseks kasutuselevõtuks pärast projekti lõppu. Tegevuskava põhineb õpetajate põhikoolituse (tulevaste õpetajate ettevalmistus enne tööleasumist) ja tegutsevate õpetajate täienduskoolituse pakkujate püsivatel partnerlussuhetel. Selles tuleks kindlaks määrata sobivad juhtimisstruktuurid ning selgitada, kuidas kavatsetakse projekti laiendada ja tagada rahaline jätkusuutlikkus, sealhulgas tuleks osutada (Euroopa, riiklikele ja erasektori) rahalistele ressurssidele, millega tagatakse, et saavutatud tulemused ja projektist saadav kasu on pikaajalised.

Rahastamist kaalutakse üksnes selliste projektitaotluste puhul, mis koguvad vähemalt 70 punkti (100 maksimumpunktist) ning saavutavad kõigi nelja hindamiskriteeriumi puhul vajaliku miinimumtaseme: vähemalt 25 punkti kategoorias „Projekti asjakohasus“, vähemalt 13 punkti kategoorias „Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet“ ning 11 punkti kategooriates „Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet“ ja „Mõju“.

Kui projektitaotlused saavutavad võrdse punktisumma, eelistatakse projekte, millel on kõrgeim punktisumma kriteeriumi „Asjakohasus“ puhul. Kui need punktisummad on võrdsed, lähtutakse prioriteetsuse määramisel kriteeriumi „Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet“ puhul saadud punktisummadest. Kui need punktisummad on võrdsed, lähtutakse prioriteetsuse määramisel kriteeriumi „Mõju“ puhul saadud punktisummadest.

Kui see ei võimalda prioriteetsust kindlaks määrata, võib edasisel prioriseerimisel võtta arvesse kogu projektiportfelli ja positiivse sünergia loomist projektide vahel või muid konkursikutse eesmärkidega seotud tegureid. Need tegurid dokumenteeritakse valikukomisjoni aruandes. 

Oodatav mõju

„Erasmus+“ Teacher Academy projektidega loodetakse suurendada õpetajakutse atraktiivsust ning tagada õpetajate, haridustöötajate ja koolijuhtide kvaliteetne põhi- ja täienduskoolitus. Õpetajad, haridustöötajad ja koolijuhid saavad parema ettevalmistuse, et tulla toime praeguste ja uute ühiskondlike ja muude probleemidega klassiruumis ja väljaspool seda.

„Erasmus+“ Teacher Academy projektidest oodatakse, et need tugevdaksid õpetajahariduse Euroopa mõõdet ja suuremat rahvusvahelistumist õpetajahariduse ja -koolituse pakkujate Euroopa partnerluste loomisega. Tihe ja Euroopa piire ületav koostöö asjaomaste organisatsioonide vahel toetab uuenduslikku Euroopa koostööd ja aitab oluliselt edasi arendada õpetajahariduse poliitikat ja tavasid, lähtudes innovatsioonist ja headest tavadest riikide õpetajahariduse süsteemides ning osalevatele õpetajatele pakutavatest ühistest õpivõimalustest. Sellise lähenemisviisiga soovitakse aidata kaasa sellele, et õpirändest saaks Euroopa õpetajahariduse lahutamatu osa, kõrvaldades õpirännet takistavad tegelikud tõkked ning tehes kindlaks õpirändestrateegiate ja -programmide õnnestumist soodustavad tingimused. 

Nii riigi kui ka Euroopa tasandil elluviidavad „Erasmus+“ Teacher Academy projektid aitavad luua tugevaid ja kestlikke partnerlusi õpetajate põhi- ja täienduskoolituse pakkujate vahel. Need projektid aitavad tihendada koostööd õpetajahariduse pakkujate vahel, luues võimalused õppeasutuste vaheliste struktuursete partnerluste loomiseks ja ühisprogrammide väljatöötamiseks. Seega tagatakse „Erasmus+“ Teacher Academy projektidega kvaliteetne ja tulemuslik õpetajate põhi- ja täienduskoolitus ning saavutatakse tulemusi, milleni oleks raske jõuda ilma teadmiste jagamise ja tõhusa koostööta.

Mitmesuguste levitamiskanalite kasutamisega riikidevahelisel, riigi ja/või piirkondlikul tasandil ning pikaajalise tegevuskava rakendamisega projektitulemuste järkjärguliseks kasutuselevõtuks tuleks projektidesse kaasata olulisi sidusrühmi nii osalevatest organisatsioonidest kui ka mujalt ja tagada jätkuv mõju ka pärast projekti lõppu.

Millised on rahastamiseeskirjad?

Selle meetme puhul kasutatakse kindlasummaliste maksete alusel rahastamise mudelit. Taotlejale tehtava kindlasummalise toetuse suurus määratakse iga toetuse puhul kindlaks vastavalt taotleja kavandatava meetme eelarveprognoosile. Toetust andev asutus määrab summa kindlaks projekti eelarveprognoosi, hindamistulemuse ja 80 % rahastamismäära alusel.

ELi toetuse maksimumsumma projekti kohta on 1 500 000 eurot.

Kolmandate isikute rahaline toetamine toetuste või auhindade kujul ei ole lubatud.

Finantsauditite kulude katmine ei ole lubatud.

Vabatahtlike kulude katmine on lubatud. Osutatud ühikuhinnad tuleb viia vastavusse vabatahtlikega seotud ühikuhindu käsitlevas otsuses22 nimetatud ühikuhindadega.

VKEde omanike puhul on lubatud VKEde ühikuhindade katmine. Osutatud ühikuhinnad tuleb viia vastavusse VKEde omanikega seotud ühikuhindu käsitlevas otsuses23 nimetatud ühikuhindadega.

Asjaomane tööpakett peaks sisaldama vähemalt ühe sellise aastakoosoleku (üks esindaja iga projekti täispartneri kohta) kulusid, mis korraldatakse Euroopa Komisjoni / Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusameti algatusel heade tavade vahetamiseks ja vastastikuseks õppimiseks „Erasmus+“ Teacher Academy projektide vahel.

Kuidas määratakse kindlaks projekti kindlasummaline makse?

Taotlejad peavad täitma taotlusvormis esitatud üksikasjaliku eelarvetabeli, võttes arvesse alljärgnevaid nõudeid. 

  1. Eelarve peaks olema nii üksikasjalik kui toetusesaaja(d) vajalikuks peab (peavad) ning olema jaotatud ühtseteks tööpakettideks (nt eraldi tööpaketid projektijuhtimise, koolituse, ürituste korraldamise, õpirände ettevalmistamise ja elluviimise, teabevahetuse ja tulemuste levitamise ning kvaliteedi tagamise jaoks).
  2. Projektitaotluses tuleb kirjeldada iga tööpaketi alla kuuluvaid tegevusi.
  3. Taotlejad peavad taotluses märkima igale tööpaketile kindlasummalisest maksest eraldatava summa (ning iga tööpaketi puhul märkima, kui suure osa rahalistest vahenditest iga toetusesaaja ja seotud üksus saab).
  4. Kirjeldatavad kulud võivad hõlmata personali-, reisi- ja elamiskulusid, töövahendite ja alltöövõtuga seotud kulusid ning ka muid (nt teabe levitamise, avaldamise või tõlkimisega seotud) kulusid.

Projektitaotluseid hinnatakse sise- ja/või välisekspertide abiga tavapärase hindamismenetluse korras. Eksperdid hindavad projektitaotluste kvaliteeti konkursikutses kindlaksmääratud nõuete alusel ning meetme oodatavat mõju, kvaliteeti ja tulemuslikkust arvesse võttes.

Pärast projektitaotluste hindamist määrab eelarvevahendite käsutaja hindamistulemuste alusel kindlaks kindlasummalise makse summa. 

Toetuse parameetrid (toetuse maksimumsumma, rahastamismäär, rahastamiskõlblike kulude kogusumma jne) kehtestatakse toetuslepingus. Täpsem teave on esitatud käesoleva programmijuhendi C osa jaotises „Rahastamiskõlblikud otsesed kulud“. 

Projekti saavutuste hindamisel lähtutakse saavutatud väljunditest. See rahastamiskord võimaldab keskenduda sisendite asemel pigem väljunditele ning lähtuda seeläbi mõõdetavate eesmärkide saavutamise kvaliteedist ja tasemest.

Täpsem teave on esitatud ELi rahastamis- ja hankeportaalis avaldatud toetuslepingu näidises.

  1. https://www.consilium.europa.eu/media/44115/st08269-en20.pdf . ↩ back
  2. https://ec.europa.eu/education/resources-and-tools/document-library/eea-communication-sept2020_et . ↩ back
  3. https://ec.europa.eu/education/education-in-the-eu/digital-education-action-plan_et . ↩ back
  4. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32024H01115 . ↩ back
  5. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:C_202401030 . ↩ back
  6. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32022H1209%2801%29 ↩ back
  7. https://erasmus-plus.ec.europa.eu/document/proposal-for-a-council-recommendation-europe-on-the-move-learning-mobility-for-everyone . ↩ back
  8. Käesolevas konkursikutses tuleb mõistet „õpetaja“ mõista laiemalt – see hõlmab koolitajaid ning alushariduse ja lapsehoiu valdkonna töötajaid. ↩ back
  9. Vt ka PISA 2022. aasta tulemuste võrdlev analüüs ELi kohta:  https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/d9d9adad-c71b-11ee-95d9-01aa75ed71a1/language-et . ↩ back
  10. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32018H0607(01)&from=ET . ↩ back
  11. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32022H1209%2801%29&qid=1671106078506 . ↩ back
  12. https://wikis.ec.europa.eu/display/EAC/Pathways+to+School+Success . ↩ back
  13. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32022H0627(01) . ↩ back
  14. https://joint-research-centre.ec.europa.eu/greencomp-european-sustainability-competence-framework_et . ↩ back
  15. https://wikis.ec.europa.eu/display/EAC/Learning+for+Sustainability . ↩ back
  16. https://education.ec.europa.eu/focus-topics/digital-education/action-plan . ↩ back
  17. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32024H01115 . ↩ back
  18. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:C_202401030 . ↩ back
  19. https://joint-research-centre.ec.europa.eu/digcompedu_en . ↩ back
  20. https://education.ec.europa.eu/focus-topics/digital-education/tools-for-schools-and-educators . ↩ back
  21. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32018H0607(01)&from=ET . ↩ back
  22. https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/docs/2021-2027/common/guidance/unit-cost-decision-volunteers_en.pdf . ↩ back
  23. unit-cost-decision-sme-owners-natural-persons_en.pdf (europa.eu) . ↩ back
Tagged in:  Üldhariduse valdkonna töötajad