Skip to main content

Erasmus+

EU programme for education, training, youth and sport
Search the guide

2. Põhimeede: Organisatsioonide ja asutuste koostöö

Selle põhimeetme raames toetatakse järgmist tegevust.

  • partnerlused koostöö edendamiseks, sh koostööpartnerlused ja väikepartnerlused;
  • partnerlused akadeemilise tipptaseme saavutamiseks, sh kutsehariduse tipptaseme keskused, Teacher Academy ja Erasmus Munduse meetmed;
  • innovatsioonipartnerlused, sh liidud ja tulevikku suunatud projektid;
  • suutlikkuse suurendamise projektid noorte valdkonnas;
  • mittetulunduslikud Euroopa spordiüritused.

Selle põhimeetme raames toetatavate meetmetega tuleks olulisel määral kaasa aidata programmi prioriteetide elluviimisele, samuti oodatakse neist positiivset ja kauakestvat mõju osalevatele organisatsioonidele ning poliitikasüsteemidele, mille raames selliseid meetmeid kavandatakse, ent ka võetavate meetmetega otseselt ja kaudselt seotud organisatsioonidele ja isikutele.

Selle põhimeetme tulemusena töötatakse eeldatavalt välja, antakse edasi ja/või rakendatakse innovaatilisi tavasid organisatsiooni, kohalikul, piirkondlikul, riigi või Euroopa tasandil.

Olenevalt käsitletavast valdkonnast ja taotleja kategooriast haldavad neid meetmeid kas riiklikud bürood või teeb seda Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusamet (EACEA). Täpsemat teavet selle kohta, kes võivad taotluse esitada ja kellele tuleb taotlus esitada, leiab allpool.

Osalevatele organisatsioonidele peaksid selle põhimeetme alusel toetatavad projektid tooma järgmisi tulemusi:

  • uuenduslik lähenemine oma sihtrühmadele, pakkudes näiteks järgmist: ligitõmbavamad haridus- ja koolitusprogrammid, mis vastavad üksikisikute vajadustele ja ootustele; osalust soodustavate lähenemisviiside ja digimetoodika kasutamine; uued või täiustatud protsessid pädevuse tunnustamiseks ja valideerimiseks; tõhusam tegevus, mis toob kasu kohalikele kogukondadele; uued või täiustatud tavad, et täita vähemate võimalustega sihtrühmade vajadusi ning tulla toime geograafilistest erinevustest ja sotsiaal-majanduslikust ebavõrdsusest tingitud erinevustega õpiväljundites; uued meetodid, et arvestada sotsiaalse, etnilise, keelelise ja kultuurilise mitmekesisusega; uued lahendused, et toetada paremini konkurentsivõimet ja tööhõivet, eelkõige piirkonna ja kohalikul tasandil; võimalus omandada keele õppimisel või õpetamisel saavutatud tipptaseme eest Euroopa keeleõppe tunnuskiri;
  • ajakohasem, dünaamilisem, pühendunum ja professionaalsem organisatsioonisisene keskkond, mida iseloomustab: valmidus lõimida oma igapäevategevusse häid tavasid ja uusi meetodeid, sealhulgas digivõimekust; avatus koostoimele organisatsioonidega, kes tegutsevad muudes valdkondades või sotsiaal-majanduslikes sektorites; töötajate kutsealase arengu strateegiline kavandamine vastavalt üksikisikute vajadustele ja organisatsiooni eesmärkidele;
  • suurem suutlikkus ja professionaalsus, mis võimaldab töötada ELi/rahvusvahelisel tasandil: paremad juhtimisoskused ja rahvusvahelistumise strateegiad; tugevdatud koostöö muudest riikidest pärit ning muudes hariduse, koolituse ja noortega seotud valdkondades ja/või muudes sotsiaal-majanduslikes sektorites tegutsevate partneritega; suuremate rahaliste vahendite (muude kui ELi vahendite) eraldamine ELi/rahvusvaheliste projektide korraldamiseks haridus-, koolitus- ja noortevaldkonnas; ELi/rahvusvaheliste projektide kvaliteetsem ettevalmistamine ja elluviimine, seire ning järelmeetmed;
  • paremad teadmised ja suurem teadlikkus seoses spordi ja kehalise aktiivsusega;
  • suurem teadlikkus spordi rollist sotsiaalse kaasatuse, võrdsete võimaluste ja tervisliku eluviisi edendamisel.

Samuti on selle põhimeetme raames rahastatavatel projektidel tõenäoliselt positiivne mõju meetmega otseselt või kaudselt seotud isikutele, mis väljendub näiteks järgmises:

  • suurem algatusvõime ja ettevõtlikkus;
  • parem võõrkeeleoskus;
  • suurem digipädevus;
  • igat laadi mitmekesisuse, nt sotsiaalse, etnilise, keelelise, soolise ja kultuurilise mitmekesisuse, samuti erinevate võimete parem mõistmine ja nendega arvestamine;
  • tööalase konkurentsivõime ja uute ettevõtete loomiseks (sh sotsiaalne ettevõtlus) vajalike oskuste paranemine;
  • aktiivsem osalus ühiskonnas;
  • positiivsem suhtumine Euroopa projekti ja ELi väärtustesse;
  • oskuste ja kvalifikatsioonide parem mõistmine ja tunnustamine nii Euroopas kui ka mujal;
  • suurem ametiprofiilidega seotud pädevus (õpetamise, koolitamise, noorsootöö, spordiõpetuse jms valdkonnas);
  • hariduse, koolituse, noorte ja spordiga seotud tavade, strateegiate ning süsteemide parem mõistmine kõigis riikides;
  • formaalse ja mitteformaalse hariduse, kutseõppe, muude õppevormide ning tööturu vastastikuste seoste parem mõistmine;
  • suuremad kutsealase arengu võimalused;
  • suurem motivatsioon ja rahulolu igapäevatöös;
  • ulatuslikum spordi harrastamine ja inimeste suurem kehaline aktiivsus.

Süsteemi tasandil tuleks projektidega algatada ajakohastamist ning aidata haridus- ja koolitussüsteemide ja noorsoopoliitika raames tõhusamalt tegeleda tänapäeva maailma sõlmküsimustega: keskkonnasäästlikkus, digipööre, tööhõive, majanduse stabiilsus ja kasv, aga ka vajadus edendada sotsiaalset ja kultuuridevahelise suhtlemise pädevust ning kodanikupädevust, kultuuridevahelist dialoogi, demokraatlikke väärtusi ja põhiõigusi, sotsiaalset kaasatust, vaimset tervist ja heaolu, diskrimineerimisest hoidumist ja kodanikuaktiivsust, kriitilist mõtlemist ja meediapädevust.

Seepärast on selle põhimeetme mõju eeldatavasti järgmine:

  • hariduse, koolituse, noorsootöö ja sporditegevuse parem kvaliteet nii Euroopas kui ka mujal: akadeemilise tipptaseme ja õppeasutuste atraktiivsuse ühendamine kõigile suuremate võimaluste tagamisega;
  • haridus-, koolitus- ja noorsootöösüsteemid, mis on paremini kohandatud tööturu vajadustele ja võimalustele, ning tihedamad seosed ettevõtete ja kogukonnaga;
  • põhi- ja valdkonnaüleste oskuste parem õpetamine ja hindamine, eelkõige seoses järgmisega: ettevõtlikkus, sotsiaalne, kultuuridevahelise suhtluse ja keelepädevus, kodanikupädevus, kriitiline mõtlemine, digioskused ja meediapädevus;
  • suurem koostoime ja tihedamad seosed ning parem üleminek hariduse, koolituse ja noorte eri valdkondade vahel riigi tasandil, kasutades tõhusamalt Euroopa võrdlusvahendeid, mis on ette nähtud pädevuse ja kvalifikatsioonide tunnustamiseks ja valideerimiseks ning nende läbipaistvuse tagamiseks;
  • õpiväljundite ulatuslikum kasutamine kvalifikatsioonide, kvalifikatsioonide osade ja õppekavade kirjeldamisel ning kindlaksmääramisel, et toetada õpetamist ja õppimist, ning samuti hindamise puhul;
  • suurem teadlikkus ja avatus sotsiaalse mitmekesisuse suhtes, suurem kaasamine ja hõlpsam juurdepääs haridussüsteemidele ja võimalustele;
  • avaliku sektori asutuste uus ja ulatuslikum piirkondade- ja riikidevaheline koostöö koolituse, hariduse ja noorte valdkonnas;
  • strateegilisem ja lõimitum IKT ning avatud õppematerjalide kasutamine haridus-, koolitus- ja noorsootöösüsteemides;
  • suurem motivatsioon keeleõppeks, mis lähtub innovaatilistest õpetamismeetoditest või mille käigus luuakse seoseid keeleoskuse praktilise kasutamisega tööturul;
  • praktika, teadustegevuse ja poliitika tugevam koostoime;
  • ulatuslikum spordi harrastamine ja suurem kehaline aktiivsus tervise ja heaolu nimel;
  • suuremad teadmised selle kohta, kuidas võidelda spordiausust ohustavate piiriüleste probleemidega, nagu doping, võistluste tulemuste kokkuleppimine ja vägivald, aga ka igasugune sallimatus ja diskrimineerimine; spordi hea juhtimistava ja sportlaste topeltkarjääri parem toetamine;
  • vabatahtliku tegevuse ulatuslikum tunnustamine spordis;
  • vabatahtlike, treenerite, spordijuhtide ja mittetulunduslike spordiorganisatsioonide töötajate suurem õpiränne;
  • suurem sotsiaalne kaasatus ja võrdsed võimalused spordis.