Skip to main content
Erasmus+ home page Erasmus+ home page

Erasmus+

EU programme for education, training, youth and sport
Search the guide

Innovatsiooniliidud

Innovatsiooniliitude eesmärk on tugevdada Euroopa innovatsioonisuutlikkust, edendades innovatsiooni koostöö ja teadmiste vahetamise kaudu kõrgkoolide ning kutsehariduse ja -õppe (nii esma- kui ka jätku-kutseõppe) asutuste vahel ja laiemas sotsiaal-majanduslikus keskkonnas; see hõlmab ka teadusuuringuid.

Samuti on innovatsiooniliitude eesmärk suurendada uute oskuste pakkumist ja viia oskused vastavusse tööturu vajadustega, töötades välja uusi kõrghariduse ning kutsehariduse ja -õppe õppekavasid, mis edendaksid ELis algatusvõimet ja ettevõtlikku mõtteviisi.

Meetme eesmärgid

Nende partnerlustega rakendatakse ühtset ja laiaulatuslikku valikut sektoripõhistest või -ülestest tegevustest, mis peaksid olema kohandatavad teadmiste tulevase arenguga kogu ELis.

Innovatsiooni edendamiseks keskendutakse annete ja oskuste arendamisele. Esiteks on digipädevused muutunud kogu tööturul ja kõikide töökohtade puhul järjest olulisemaks. Teiseks eeldab üleminek ring- ja rohemajandusele muudatusi kvalifikatsiooninõuetes ning riikliku hariduse ja koolituse õppekavades, et need vastaksid tööturul kujunevatele uutele vajadustele roheoskuste ja kestliku arengu järele. Kolmandaks nõuab digi- ja rohepööre uue tehnoloogia kiirendatud kasutuselevõttu, eelkõige väga uuenduslikes süvatehnoloogia valdkondades ning kõigis majanduse ja ühiskonna sektorites.

Innovatsiooniliitude eesmärkide saavutamiseks võib esitada taotluse konkursi ühe või mõlema osa raames (organisatsioon võib olla kaasatud mitmesse projektitaotlusesse).

1. osa: haridus- ja ettevõtlusliidud

Haridus- ja ettevõtlusliidud on riikidevahelised, struktureeritud ja tulemustele suunatud projektid, kus partnerid jagavad ühiseid eesmärke ja töötavad koos selle nimel, et edendada innovatsiooni, uusi oskusi, algatusvõimet ja ettevõtlikku mõtteviisi.

Nende eesmärk on toetada innovatsiooni kõrghariduses, kutsehariduses ja -õppes, ettevõtluses ja laiemas sotsiaal-majanduslikus keskkonnas. Selle juurde kuulub ka sotsiaalse innovatsiooni ja kogukondade vastupanuvõime suurendamine, et tegeleda selliste ühiskondlike ja majanduslike sõlmküsimustega nagu kliimamuutused, demograafilised muutused, digipööre, sellise uue murrangulise tehnoloogia nagu tehisintellekti esilekerkimine ja kiired muutused tööturul, ning tööturu innovatsiooni edendamine.

Haridus- ja ettevõtlusliidud võimaldavad ettevõttel ning nii kõrg- kui ka kutseharidust pakkuvatel asutustel sõlmida partnerlusi ja teha koostööd. Ühes või mitmes majandussektoris tegutsevad liidud aitavad luua usaldusväärseid ja kestlikke suhteid ning need peavad olema kõikides aspektides uuendusmeelsed ja riikidevahelised. Ehkki igasse partnerlusse peab kuuluma vähemalt üks kutseharidus- ja -õppeasutus või üks kõrgkool, võib projektis käsitleda kas mõlemat või ühte nendest haridusvaldkondadest. Koostöö kutseharidus- ja -õppeorganisatsioonide ning kõrgharidusorganisatsioonide vahel peaks olema asjakohane ja kasulik mõlemale sektorile.

Liitudel on üks või mitu järgmist eesmärki:

  • edendada uusi, innovaatilisi ja valdkonnaüleseid lähenemisviise õpetamisele ja õppimisele: edendada innovatsiooni hariduse kavandamisel ja rakendamisel, õppe- ja hindamismeetodites, õpikeskkondades ja/või uute oskuste väljaarendamisel;
  • toetada oskuste arendamist süvatehnoloogia valdkondades; toetada Euroopa innovatsioonisuutlikkust, suurendades tema talendireservi nende uute murranguliste tehnoloogialahenduste valdkonnas;
  • soodustada inkubaatorite loomist haridus- ja koolitusasutustes kogu Euroopas;
  • edendada ettevõtja sotsiaalset vastutust (nt võrdsete võimaluste ja kaasamise, kliimamuutuste, keskkonnakaitse ja kestliku arengu küsimused);
  • ergutada õppijates ning haridus- ja teistes töötajates algatusvõimet, ettevõtlikku suhtumist ja mõtteviisi ning ettevõtlusoskusi kooskõlas Euroopa ettevõtlikkuspädevuse raamistikuga (EntreComp)1 ;
  • parandada haridus- ja koolitussüsteemis arendatavate ja dokumenteeritavate oskuste kvaliteeti ja asjakohasust (sh edendada uusi oskusi ja viia oskusi paremini kooskõlla tööturu vajadustega);
  • hõlbustada teadmiste liikumist ja koosloomist kõrgkoolide ning kutseharidus- ja -õppeasutuste, teadusasutuste, avaliku ja ettevõtlussektori vahel;
  • luua ja toetada tõhusaid ja tulemuslikke, omavahel seotud, kaasavaid ja innovatsiooni toetavaid kõrgharidussüsteeme ning kutsehariduse ja -õppe süsteeme.

2. osa: oskustealase valdkondliku koostöö liidud, mis viivad ellu oskustealase valdkondliku koostöö kava (Blueprint) 2

Oskustealase valdkondliku koostöö liitude eesmärk on luua uusi strateegilisi lähenemisviise ja teha koostööd, et töötada välja konkreetseid lahendusi oskuste arendamiseks (nii lühikeses kui ka keskpikas perspektiivis) valdkondades, kus viiakse ellu jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava Euroopa oskuste tegevuskava üht olulist meedet – oskuste pakti. Pakti põhieesmärk on koondada ja innustada kõiki asjaomaseid sidusrühmi võtma konkreetseid meetmeid tööjõu oskuste täiendamise ja ümberõppe soodustamiseks; selleks tuleb teha ühiseid jõupingutusi ja luua partnerlussuhteid (sh ELi tasandil), et täita tööturu vajadusi, toetada rohe- ja digipööret ning ka riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke oskuste ja majanduskasvu strateegiaid. Seepärast antakse oskustealase valdkondliku koostöö liitude töötulemustega (st valdkondlike oskuste prognoosid, oskuste strateegiad, ametiprofiilid, koolitusprogrammid ja pikaajalised kavad) oluline panus oskuste paktiga ühinenud ökosüsteemipõhiste ulatuslike partnerluste töösse.

Oskustealase valdkondliku koostöö liitude eesmärk on tegeleda tööturul nii lühiajaliste sekkumismeetmete kui ka pikaajaliste strateegiate abil oskuste nappuse probleemiga, mis takistab majanduskasvu, innovatsiooni ja konkurentsivõimet konkreetsetes sektorites või valdkondades. Liitude tegevust viiakse ellu Euroopa uues tööstusstrateegias3 kindlaks määratud 14 tööstusökosüsteemis (vt rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid).

Oskuste paktiga ühinenud ökosüsteemipõhised ulatuslikud partnerlused tuginevad oskustealase valdkondliku koostöö kavale (Blueprint). Seega toetatakse 2. osa alla kuuluvate liitudega paktis võetud kohustuste rakendamist seeläbi, et töötatakse välja oskusi käsitlevad valdkondlikud strateegiad. Need strateegiad peavad süsteemselt ja struktuurselt vähendama oskuste nappust ja oskuste mittevastavust tööturu vajadustele, samuti tuleb nendega tagada oskuste sobiv kvaliteet ja tase. Valdkondlikud oskuste strateegiad peavad hõlmama selgeid tegevusi, vahe-eesmärke ja täpselt kindlaksmääratud eesmärke, et viia oskuste nõudlus vastavusse pakkumisega ja toetada seeläbi paktiga liitunud ökosüsteemipõhiste ulatuslike oskustealaste partnerluste üldist rakendamist. Liitude eesmärk on rajada alus nendeks oskustealasteks partnerlusteks ning kindlaks määrata pärast projektide lõppu võetavad meetmed.

Ametiprofiilidest lähtuvaid oskuste vajadusi kajastavate tõendite põhjal toetavad oskustealase valdkondliku koostöö kava ellu viivad liidud riikidevahelise haridus- ja koolitussisu väljakujundamist ja pakkumist ning ka õpetamis- ja koolitusmeetodite väljatöötamist, et tagada nende kiire kasutuselevõtt piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning kujunemisjärgus elukutsete puhul.

Projektitaotlused peaksid hõlmama jätkuõppeprogrammide kavandamist, et tegeleda tööealiste isikute kiireloomuliste vajadustega oskuste järele. Samuti peaksid projektitaotlused hõlmama kujunemisjärgus elukutsete profiilide ja seotud kvalifikatsioonide arendamist, sh nii kutsekeskhariduses kui ka keskharidusjärgses kutsehariduses (EQFi 3.–5. tase) kui ka kolmanda taseme hariduses (EQFi 6.–8. tase). Peale selle peaksid projektitaotlused hõlmama selliste seotud tuumõppekavade ning haridus- ja koolitusprogrammide väljatöötamist, mille alusel saab vastavaid kvalifikatsioone omandada.

Igas projektis peab partneritena osalema nii kutseharidus- ja -õppeasutusi ning kõrgkoole kui ka tööturul osalejaid. Ideaaljuhul osalevad projektides ka poliitika kujundamisega tegelevad organid, sertifitseerimisasutused, üleeuroopalised valdkondlikud ühendused ja tööstusharu esindajad.

Mis kriteeriumidele peavad innovatsioonipartnerlused toetuse taotlemiseks vastama?

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Programmist „Erasmus+“ toetuse saamiseks peavad 1. osa (haridus- ja ettevõtlusliidud) projektitaotlused vastama järgmistele kriteeriumidele.

Kes võib esitada taotluse?

Taotlejad (koordinaator ja täispartnerid) peavad olema:

  • avalik-õiguslikud või eraorganisatsioonid;
  • kõrgkoolid, kutseharidust ja -õpet pakkuvad asutused, kutseharidust ja -õpet pakkuvate asutuste võrgustikud, väikesed ja keskmise suurusega või suured ettevõtted (sh sotsiaalsed ettevõtted), uurimisinstituudid, vabaühendused, kohaliku, piirkondliku või riigi tasandi avalik-õiguslikud asutused, haridus-, koolitus- ja noortevaldkonnas tegutsevad organisatsioonid, haridus-, koolitus- või noorteorganisatsioone või ettevõtteid esindavad vahendusorganisatsioonid, akrediteerimis-, sertifitseerimis-, tunnustamis- ja kvalifitseerimisasutused, kaubandus- ja tööstuskojad, kutseliidud, käsitööettevõtjate kojad, Euroopa või riiklikud sotsiaalpartnerid, haiglad või muud hoolekandeasutused, sh pikaajalise hoolduse asutused, hariduse, koolituse või tööhõive eest vastutavad piirkondliku või riigi tasandi asutused, tööturuasutused, riiklikud statistikaametid, majandusarengu agentuurid, valdkondlikud või kutseliidud, valdkondlike oskuste nõukogud, karjääri- ja kutsenõustamist ning teabe- ja tööhõiveteenuseid osutavad asutused;
  •  mis on asutatud ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis.

Programmivälistes kolmandates riikides asuvad organisatsioonid võivad samuti osaleda täispartneritena, kuid mitte koordinaatorina.

Erand: selle meetme raames ei ole rahastamiskõlblikud Valgevenest (2. piirkond) ja Venemaa Föderatsioonist (4. piirkond) pärit organisatsioonid.

ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis asutatud kõrgkoolil peab olema kehtiv Erasmuse kõrgharidusharta. Programmivälistes kolmandates riikides asutatud osalevatelt kõrgkoolidelt Erasmuse kõrgharidusharta omamist ei nõuta. 

Konsortsiumi koosseis

Haridus- ja ettevõtlusliit peab hõlmama vähemalt nelja ELi liikmesriiki või programmiga liitunud kolmandat riiki ning sinna peab kuuluma vähemalt kaheksa taotlejat (koordinaator ja täispartnerid). Konsortsiumis peavad osalema taotlejatena (koordinaator ja täispartnerid) vähemalt kolm tööturul osalejat (ettevõtted või äriühingud või neid esindavad organisatsioonid, nagu kaubandus- või tööstuskojad, ametiühingud või kutseorganisatsioonid) ning vähemalt kolm haridus- ja koolitusteenuste osutajat (kutseharidus- ja -õppeasutused ning kõrgkoolid). Igasse projektitaotlusesse peab olema taotlejatena (koordinaator ja täispartnerid) kaasatud vähemalt üks kõrgkool ning üks kutseharidust ja -õpet pakkuv asutus.

Seotud üksusi ei võeta konsortsiumi koosseisu puhul minimaalsetes rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides arvesse.

Projekti kestus

Projektid peaksid tavaliselt kestma 24 või 36 kuud (pikendamine on võimalik, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud ja tehakse muudatuse kaudu).

Projekti kestus tuleb valida taotluse esitamise etapis, lähtudes projekti eesmärgist ja selle aja sisse kavandatavate tegevuste liigist.

Kellele esitada taotlus?

Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusametile (EACEA).

Konkursikutse tunnus, 1. osa: ERASMUS-EDU-2023-PI-ALL-INNO-EDU-ENTERP

Millal esitada taotlus?

Taotlejad peavad oma toetustaotluse esitama hiljemalt 3. mail kell 17.00.00 (Brüsseli aja järgi).

Programmist „Erasmus+“ toetuse saamiseks peavad 2. osa (oskustealase valdkondliku koostöö liidud, mis viivad ellu oskustealase valdkondliku koostöö kava (Blueprint) projektitaotlused vastama järgmistele kriteeriumidele.

Kes võib esitada taotluse? 

2. osa (oskustealase valdkondliku koostöö liidud, mis viivad ellu oskustealase valdkondliku koostöö kava (Blueprint)) raames või liitunud partneritena võivad osaleda järgmised organisatsioonid, eeldusel et nad on partnerid oskuste pakti4 kohastes ulatuslikes oskustealastes partnerlustes. Nad võivad olla ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis seaduslikult asutatud avalik-õiguslikud või eraorganisatsioonid:

  • kõrgkoolid;
  • kutseharidust ja -õpet pakkuvad asutused;
  • kutseharidust ja -õpet pakkuvate asutuste võrgustikud;
  • väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad või suurettevõtjad (sh sotsiaalsed ettevõtted);
  • uurimisinstituudid;
  • vabaühendused;
  • kohaliku, piirkonna või riigi tasandi avaliku sektori asutused;
  • haridus-, koolitus- ja noortevaldkonnas tegutsevad organisatsioonid;
  • haridus-, koolitus- või noorteorganisatsioone või ettevõtteid esindavad vahendusorganisatsioonid;
  • akrediteerimis-, sertifitseerimis-, tunnustamis- ja kvalifitseerimisasutused;
  • kaubandus- ja tööstuskojad, kutseliidud, käsitööettevõtjate kojad;
  • Euroopa või riikide tasandi sotsiaalpartnerid;
  • haiglad või muud hoolekandeasutused, sh pikaajalise hoolduse asutused;
  • hariduse, koolituse või tööhõive eest vastutavad piirkondliku või riigi tasandi asutused;
  • tööturuasutused;
  • riiklikud statistikaametid;
  • majandusarengu asutused;
  • valdkondlikud või kutseliidud;
  • valdkondlike oskuste nõukogud;
  • karjääri- ja kutsenõustamist ning teabe- ja tööhõiveteenuseid osutavad asutused.

Peale selle peab oskuste pakti kohast ökosüsteemipõhist ulatuslikku oskustealast partnerlust koordineerima koordinaator. 

ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis asutatud kõrgkoolil peab olema kehtiv Erasmuse kõrgharidusharta.

Konsortsiumi koosseis

Oskustealase valdkondliku koostöö liit (kes viib ellu oskustealase valdkondliku koostöö kava) peab hõlmama vähemalt kaheksat ELi liikmesriiki või programmiga liitunud kolmandat riiki ning sinna peab kuuluma vähemalt 12 taotlejat (koordinaator ja täispartnerid). Konsortsiumis peavad osalema taotlejatena (koordinaator ja täispartnerid) vähemalt viis tööturul osalejat (ettevõtted või äriühingud või neid esindavad organisatsioonid, nagu kaubandus- või tööstuskojad, ametiühingud või kutseorganisatsioonid) ning vähemalt viis haridus- ja koolitusteenuste osutajat (kutseharidus- ja -õppeasutused ning kõrgkoolid). Igasse projektitaotlusesse peab olema taotlejatena (koordinaator ja täispartnerid) kaasatud vähemalt üks kõrgkool ning üks kutseharidust ja -õpet pakkuv asutus.

Seotud üksusi ei võeta konsortsiumi koosseisu puhul minimaalsetes rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides arvesse.

Sektorid või valdkonnad

2021. aasta aruandes ühtse turu kohta5 kindlakstehtud 14 tööstusökosüsteemi

Projektitaotlusi, mis hõlmavad järgmisi tööstusökosüsteeme, peetakse prioriteetseks, kui ühtegi seotud oskustealase valdkondliku koostöö kava ei ole pooleli või kui käimasolevad seotud oskustealase valdkondliku koostöö kavad lõpevad 2023. aasta lõpuks:

  1. liikuvus, transport, autotööstus:mootorsõidukite, laevade ja rongide ning lisavarustuse tootmine; nende remont ja hooldus; kaubavedu jms;
  2. tekstiilitööstus:tekstiilide, rõivaste, jalatsite, naha, ehete jms tootmine;
  3. taastuvenergia:elektrimootorid, mootorid ja turbiinid; elektrienergia tootmine; gaasi tootmine ja jaotamine jms;
  4. elektroonika:elektroonikatootmine jms;
  5. jaekaubandus:jaemüük; hulgimüük otse tarbijatele jms;
  6. ehitustööstus:eluhoonete ja mitteeluhoonete ehitamine; teede- ja raudtee-ehitus; kommunaalrajatiste ehitamine ja tsiviilehitus; seotud tegevused jms;
  7. lennundus ja kaitsetööstus:õhusõidukite tootmine; kosmosetööstus ja -teenused; kaitseotstarbelised tooted ja kaitsetehnoloogia jms;
  8. vähese CO2 heitega energiamahukad tööstusharud:fossiilkütuste kaevandamine; rafineerimine; suure keskkonnamõjuga toodete tootmine: plastid, kemikaalid, väetised, raud ja teras, metsatööstustooted, tsement, kumm, mitteraudmetall jms.Projektitaotlusi, mis hõlmavad järgmisi tööstusökosüsteeme, ei peeta prioriteetseks, kuna nendega seotud oskustealase valdkondliku koostöö kava ellu viivate liitude projektid on pooleli:
  9. turism:sõitjatevedu ja reisiteenused; hotellid, lühiajaline majutus; restoranid ja toitlustamine; üritused, teemapargid jms;
  10. põllumajanduslik toidutööstus:taime- ja loomakasvatus; toiduainete töötlemine; veterinaaria jms;
  11. kultuuri- ja loometööstus:ajalehed, raamatud ja perioodikaväljaanded; filmid, videod ja televisioon; raadio ja muusika jms;
  12. digivaldkond:telekommunikatsioon; tarkvara ja programmeerimine; veebiportaalid; arvutite ja lisaseadmete tootmine jms;
  13. lokaal- ja sotsiaalmajandus:sotsiaalse mõju nimel tegutsevad sotsiaalsed ettevõtted, ühendused ja ühingud jms;
  14. tervishoid:ravimid ja meditsiiniseadmed; haiglad, hooldekodud, hoolekandeasutused jms.

Liidud peavad projektitaotluse jaoks välja valima ühe tööstusökosüsteemi, millele projektis keskendutakse6 . Iga tööstusökosüsteemi kohta saab rahastamiseks välja valida ainult ühe projektitaotluse. Projekt võib olla seotud ökosüsteemiga, mida ei käsitleta üheski käimasolevas oskustealase valdkondliku koostöö kava projektis, või ökosüsteemiga, millel puhul on selline projekt juba käimas. Viimasel juhul peab projektitaotlus olema seotud valdkondadega, mida käimasolev(ad) oskustealase valdkondliku koostöö kava projekt(id) ei hõlma7 .

Projekti kestus

Projektid peaksid tavaliselt kestma 48 kuud (pikendamine on võimalik, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud ja tehakse muudatuse kaudu).

Kellele esitada taotlus?

Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusametile (EACEA).

Konkursikutse tunnus, 2. osa: ERASMUS-EDU-2023-PI-ALL-INNO-BLUEPRINT

Millal esitada taotlus?

Taotlejad peavad oma toetustaotluse esitama hiljemalt 3. mail kell 17.00.00 (Brüsseli aja järgi).

Taotlevaid organisatsioone hinnatakse asjaomaste menetlusest kõrvalejätmise ja valikukriteeriumide põhjal. Lisateabe saamiseks tutvuge käesoleva juhendi C osaga.

Projekti kavandamine

Iga liit viib ellu terviklikku, ulatuslikku ja mitmekesist valikut omavahel seotud tegevustest, mille eesmärk on edendada innovatsiooni kõrghariduses, kutsehariduses ja -õppes ning ettevõtetes (sh suur-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ja sotsiaalsed ettevõtted) ning laiemas sotsiaal-majanduslikus keskkonnas.

1. osa: haridus- ja ettevõtlusliidud

Iga haridus- ja ettevõtlusliit peab hõlmama vähemalt üht alljärgnevatest tegevustest (mittetäielik loetelu).

Innovatsiooni edendamine

  • Uute õpi- ja õpetamismeetodite ühine väljatöötamine (uued valdkonnaülesed õppekavad, õppijakeskne ja probleemipõhine õpetamine ja õpe uuenduslikku tehnoloogiat kasutades, mikrokvalifikatsioonitunnistuste laialdasem kasutamine);
  • täienduskoolituse programmide ja tegevuste väljatöötamine ja katsetamine ettevõtetes ja koostöös ettevõtetega;
  • haridus- ja koolitusprogrammide väljatöötamine, et toetada süvatehnoloogia valdkondades vajalike oskuste arendamist;
  • inkubaatorite loomine haridus- ja õppeasutustes kogu Euroopas tihedas koostöös ettevõtlussektoriga, et aidata üliõpilasettevõtjatel arendada oma ideid ettevõtluseks. Seda on võimalik saavutada näiteks laia valikut teenuseid pakkudes, näiteks pakkudes oskusi, finants-, äri- ja juhtimiskoolitust ning büroopindasid ja hõlbustades riskikapitali kaudu rahastamist;
  • lahenduste väljatöötamine ja katsetamine, et vastata tungivatele sotsiaalsetele vajadustele, mis mõjutavad ennekõike haavatavaid elanikkonnarühmi ja millele turg lahendusi ei paku; tegelemine keerukate ühiskondlike küsimustega ning muutustega hoiakutes ja väärtustes, strateegiates ja poliitikasuundades, organisatsioonilistes struktuurides ja protsessides ning rakendussüsteemides ja -teenustes;
  • keerulistele küsimustele lahenduste väljatöötamine, toote- ja protsessiinnovatsioon (üliõpilaste, õppejõudude ja praktikute koostöös).

Algatusvõime, ettevõtliku mõtteviisi, ettevõtlikkuspädevuse ja ettevõtlusoskuste arendamine

  • Koostöös ettevõtetega selliste uute õpetamismeetodite ja õpivahendite väljatöötamine, mis hõlmavad valdkonnaüleste oskuste omandamist ja rakendamist kõrghariduse ning kutsehariduse ja -õppe programmides, et suurendada tööalast konkurentsivõimet ja loovust ning luua uusi karjäärivõimalusi;
  • erialal, õppekavas, kursusel jne igal võimalusel algatusvõime ja ettevõtlikkuse edendamine, et anda üliõpilastele, õppejõududele, teadlastele ja muudele töötajatele pädevus, oskused ja motivatsioon arendada algatusvõimet ja ettevõtlikku mõtteviisi, et nad oleksid võimelised lahendama mitmesuguseid haridus-, töö- ja eraelus ette tulevaid probleeme;
  • uute õpivõimaluste loomine praktiliste kogemuste ning algatusvõime, ettevõtlikkuspädevuse ja ettevõtlusoskuste rakendamise kaudu; see võib hõlmata uute teenuste, toodete ja prototüüpide ning idu- ja võrsefirmade loomist või selleni viia;
  • õppijakesksemate lähenemisviiside kasutuselevõtt, võimaldades õppijatel kujundada oma haridusteed vastavalt vajadustele.

Teadmiste liikumise ja vahetamise elavdamine kõrgkoolide, kutseharidus- ja -õppeasutuste, ettevõtete ja teadlaste vahel

  • Kaasavate ja omavahel seotud kõrgharidussüsteemide, kutsehariduse ja -õppe süsteemide ning ettevõtete loomine, tuginedes vastastikusele usaldusele, piiriülesele tunnustamisele ja sertifitseerimisele ning paindlikule liikumisele kutsehariduse ja -õppe ning kõrghariduse vahel, kutsehariduse ja -õppe edendamine kõrgematel EQFi tasemetel ning õppijate ja töötajate õpirände edendamine;
  • ettevõtetes toimuv õpipoisiõpe ja õpitava erialaga seotud muu tegevus, mis on täielikult lõimitud õppekavasse ning mille tulemusi tunnustatakse ja hinnatakse ainepunktidega; partnerlused innovaatiliste meetmete katsetamiseks ja kontrollimiseks; üliõpilaste, teadlaste, õppejõudude ja ettevõtete töötajate piiratud kestusega vahetused; ettevõtete töötajate motiveerimine, et kaasata neid õpetamisse ja teadustegevusse; teadusandmete analüüs. Vajaduse korral võiksid projektid olla seotud Euroopa Õpipoisiõppe Liiduga8 .

Vastupanuvõimega seotud turuvajaduste ja kujunemisjärgus elukutsete kindlakstegemine

  • Turuvajaduste ja kujunemisjärgus elukutsete kindlakstegemine (nõudluspoolel), igal tasandil süsteemide kohandamine, et need vastaksid tööturu vajadustele (pakkumispoolel); kõrghariduse ning kutsehariduse ja -õppe teenuste osutamise kohandamine oskuste vajadustega, arendades välja ja võttes kasutusele riikidevahelisi valdkondlikke õppekavasid, mis hõlmaksid töölõppimist;
  • selliste oskuste kindlakstegemine, mida on vaja keerukate ühiskondlike küsimuste (nt kliimamuutused, tervishoiuküsimused) lahendamiseks ning ühiskonna ja kogukonna vastupanuvõime suurendamiseks; selleks peavad kõrgkoolid ning kutseharidust ja -õpet pakkuvad asutused muu hulgas tegema koostööd riigi, piirkonna ja kohalike ametiasutustega ning erasektoriga, et aidata piirkondades kavandada ja ellu viia aruka spetsialiseerumise strateegiaid;
  • toetuse pakkumine selleks, et vähendada oskuste mittevastavust tööturu vajadustele nii vastupanuvõime suurendamiseks kui ka turuvajaduste täitmiseks.

2. osa: oskustealase valdkondliku koostöö liidud, mis viivad ellu oskustealase valdkondliku koostöö kava (Blueprint)

Rakendada tuleb alljärgnevaid tegevusi.

Oskustealase valdkondliku koostöö strateegilise lähenemisviisi väljatöötamine

  • Oskuste arendamise eesmärgil jätkusuutliku koostöö algatamine tööstusharu peamiste sidusrühmade, sh sotsiaalpartnerite, haridus- ja koolitusteenuste osutajate ning avaliku sektori asutuste vahel (riigi ja piirkondlikul tasandil). Samuti on projekti eesmärk luua koostöösuhteid konkreetse tööstusökosüsteemi kogu väärtusahelas tegutsevate suurte äriühingute ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) vahel.
  • Järjepidev oskuste prognoosimine: kõigi asjaomaste ELi, riigi ja/või piirkondliku tasandi kvalitatiivsete tõendite ning kvantitatiivsete andmete esitamine lingitud avatud andmevormingus; ühise metoodika väljatöötamine selleks, et prognoosida tulevasi oskuste vajadusi, samuti jälgida edusamme (aastapõhiselt) ning oskuste nõudluse ja pakkumise arengut tulevikusuundade usaldusväärsete stsenaariumide alusel, lähtudes ELi oskuste ülevaatest ning tööst, mida on teinud OECD, Maailma Majandusfoorum ja olemasolevad valdkondlike oskuste ühendused (kui see on asjakohane).
  • Valdkonnas/ökosüsteemis juba olemasolevate ümberõpet ja oskuste täiendamist toetavate (tööstuse ning avaliku ja erasektori sidusrühmade pakutavate) meetmete kaardistamine ning kindlakstegemine, mis meetmeid saaks väärtusahelates tegutsevate äriühingute toetamiseks laiendada.
  • Oskuste prognoosimise põhjal tööstusökosüsteemi oskuste strateegia väljatöötamine, mis hõlmab prioriteetseid meetmeid, et toetada tööstusökosüsteemi tööjõu ning valdkonda potentsiaalselt suunduvate (nt majanduslikult mitteaktiivsete) isikute ümberõppe ja oskuste täiendamisega seotud eesmärkide saavutamist. Strateegias tuleks täpsustada, kuidas võivad töökohti ja oskuste vajadusi mõjutada tööstusökosüsteemi peamised suundumused, näiteks üleilmne, ühiskondlik ja tehnoloogia areng. Selles tuleks kirjeldada eeldatavat ajakava ning pöörata erilist tähelepanu digitehnoloogia ja peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate mõjule. Strateegias tuleks kindlaks teha ja määratleda ametiprofiilid ning seotud oskused, mis valdkonnas tõenäoliselt välja kujunevad (st täiesti uued elukutsed ja oskused). Samuti tuleks kindlaks teha peamised tööstusharu osalejad ja sidusrühmad, kes peaksid strateegia elluviimisel osalema. See strateegia peaks olema projekti üks esimesi põhiväljundeid – selles tuleb selgelt kirjeldada tegevusi ja vahe-eesmärke, esitada konkreetselt määratletud väljundid ning määrata kindlaks konkreetsed prioriteetsed meetmed, mis võimaldaksid nende kujunemisjärgus elukutsete puhul ühitada tulevast oskuste nõudlust ja pakkumist. Sellest strateegiast tuleks juhinduda oskuste pakti raames partnerluse loomisel.
  • Vajaduse korral tagamine, et projekti tulemused on kättesaadavad avatud andmevormingus, et neid saaks kasutada ELi oskuste ülevaates ning oskuste, kompetentside, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa klassifikaatori (ESCO) tarbeks.
  • Asjaomaste ELi, riigi ja/või piirkondliku tasandi kvalitatiivsete tõendite ning kvantitatiivsete andmete esitamine lingitud avatud andmevormingus.

Sektori tasandil kokkulepitud Euroopa tuumõppekavade ja koolitusprogrammide väljatöötamine

Esimesel tegevuste elluviimise aastal (reageerimismeetmed)

Eespool kirjeldatud meetmete kõrval tuleks kõigis projektides kiiremas korras tegeleda sellega, et täita tööstusökosüsteemi elukutsete puhul selliseid kiireloomulisi oskuste vajadusi, mis on tekkinud COVID-19 pandeemia tõttu ning on seotud digi- ja rohepöördega (projektitaotluses tuleb esitada vastavad tõendid); selleks tuleks:

  • lähtuda oskuste, kompetentside, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa klassifikaatoril põhinevatest ametiprofiilidest ning olemasolevatest pädevusraamistikest9 ;
  • töötada välja jätku-kutseõppe õppekavasid, et võimaldada tööjõu täiendus- ja ümberõpet uuendusliku põimõppe ja töölõppimise abil;
  • tagada uute koolitusprogrammide sisu ja pakkumise hea kvaliteet, kohaldades kvaliteedi tagamise meetodeid kooskõlas Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku ning Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustamise standardite ja suunistega;  
  • tagada koolitusprogrammide kiire kasutuselevõtt ja kasutamine, teavitades peamisi tööstusökosüsteemi väärtusahelas osalejaid, kutsehariduse tipptaseme keskusi,10 aruka spetsialiseerumise strateegiaid rakendavaid piirkondi,11 Euroopa klasterpartnerlusi12 ning samas tööstusökosüsteemis tegutsevaid Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) teadmis- ja innovaatikakogukondi13 .

Projekti kestel (ennetavad meetmed)

Seejärel tuleks projektides keskenduda muutuvate ja kujunemisjärgus elukutsete profiilide puhul ametiprofiilide ja koolitussisu väljatöötamisele:

  • uute kutsehariduse ja -õppe moodulõppekavade, seonduvate esmakutseõppe kvalifikatsioonide (riiklikesse haridus- ja koolitussüsteemidesse lõimitavad terviklikud õppekavad) ning tööealise elanikkonna täiendus- või ümberõpet võimaldavate jätku-kutseõppe õppekavade (moodulõpe oskustega seotud tekkivate vajadustega arvestamiseks) väljatöötamine, võttes arvesse tööstusökosüsteemi kujunemisjärgus elukutsete profiilide puhul kindlaks tehtud oskuste vajadusi;
  • need õppekavad ja koolitusprogrammid koosnevad Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule (EQF) / riiklikele kvalifikatsiooniraamistikele vastavate ning oskuste, kompetentside, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa klassifikaatoril (ESCO) põhinevate õpiväljundite ühikutest; õppekavad peaksid võimaldama omandada töökohapõhiseid oskusi, ent ka võtmepädevusi,14 sealhulgas eeskätt valdkonnaüleseid oskusi ja STEAM-erialade oskusi15 ;
  • uude koolitussisusse töölõppimise perioodide lisamine, sh andes õppijatele võimaluse rakendada teadmisi tegelikes tööoludes, ning võimaluse korral riikidevaheliste õpikogemuste võimaldamine;
  • uue koolitussisu kvaliteedijuhtimine, rakendades kas Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku (EQAVET) ning Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustuse standardite ja suuniste (ESG) kohaseid kvaliteedi tagamise põhimõtteid või kasutades juba olemasolevaid kvaliteedi tagamise süsteeme, mis peaksid siiski olema kooskõlas EQAVETi ja ESGga;
  • asjaomaste valdkondlike kvalifikatsioonide (sh riikidevahelised ühisprogrammid (mis hõlmavad Euroopa peamisi ametiprofiile16 ), mida pakuvad mitu haridus- ja koolitusteenuste osutajat) edendamine, et lihtsustada piiriülest sertifitseerimist ning luua vastastikust usaldust, aidates suurendada õppijate ja spetsialistide õpirännet sektoris.

Tuumõppekavade ja koolitusprogrammide elluviimine

  • Meetodite väljatöötamine mitmesuguste sihtrühmade jaoks kohandatud õppekavade ja koolitusprogrammide elluviimiseks, kasutades uuenduslikku lähenemisviisi õpetamisele ja õppimisele, mis hõlmaks ka töölõppimist, IKT kasutamist (nt põimõpe, simulaatorid, liitreaalsus jne), virtuaalse/põimitud õpirände lahendusi õppijatele ja töötajatele ning avatud õppematerjale (nt õpe tehisintellekti toel, MOOCid17 );
  • meetmete väljatöötamine kutsealaste teadmiste põlvkondadevahelise ülemineku lihtsustamiseks;  
  • kirjeldamine, kuidas saab hindamismetoodikat ja -toiminguid kasutada kõigi õpivormide, sealhulgas töölõppimise puhul, ning varem omandatud oskuste ja pädevuste valideerimise lihtsustamiseks;
  • töövõimaluste pakkujatega (nt tööandjad avalikust ja erasektorist ning tööturuasutused) suhtlemine, et viia neid kokku kursuse lõpetanutega, kasutades varasemaid ja uusi kontakte oskuste prognoosimise etapis kindlaks tehtud oskuste nõudluse poolelt;
  • asjakohaste meetmete kindlakstegemine õppijate jälgimiseks pärast koolituse lõppu, et pakkuda tagasisideahelat18 ; need jälgimis- ja tagasisidesüsteemid võivad põhineda äriühingutelt, õppijatelt/töötajatelt, avalikest teabeallikatest ja tööturu sidusrühmadelt saadud teabel;
  • sobivate meetmete väljapakkumine uute või kohandatud kutsehariduse ja -õppe ning kõrghariduse õppekavade ja kvalifikatsioonide ametlikuks tunnustamiseks partnerite asukohariikides ja asjaomases tööstusökosüsteemis.

Pikaajalise tegevuskava väljatöötamine projektitulemuste järkjärguliseks kasutuselevõtuks pärast projekti lõppu

  • See kava põhineb haridus- ja koolitusteenuste osutajate, peamiste tööstusharu sidusrühmade ja (piirkondlike või riigi tasandi) ametiasutuste asjakohase tasandi püsival partnerlusel, et hõlbustada/tugevdada oskuste pakti raames eri sidusrühmi koondavaid oskustealaseid partnerlusi tööjõu ümberõppe ja oskuste täiendamise toetamiseks. See peaks hõlmama sobivate juhtimisstruktuuride kindlakstegemist ning laienemisvõimaluste ja rahalise kestlikkuse kavasid.
  • Kavaga tuleb ette näha tulemuste piisav nähtavus ja ulatuslik levitamine, sealhulgas ELi ja riigi/piirkondlikul poliitilisel tasandil, ning see peab sisaldama üksikasjalikku teavet selle kohta, kuidas tulemused riigi ja/või piirkondlikul tasandil koostöös asjaomaste ametiasutustega kasutusele võetakse.
  • Kavas tuleb kirjeldada, kuidas kavatsetakse projektitulemusi (eeskätt oskuste prognoosid, oskuste strateegia ja koolitusprogrammid) pärast 4-aastast projektiperioodi ajakohastada, sealhulgas tuleb ette näha edasised rahastamisallikad.
  • Kavas tuleb osutada sellele, kuidas saab oskuste strateegiaid toetada ELi rahastamisvõimaluste (nt taaste- ja vastupidavusrahastu, ELi mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027, sh Euroopa struktuurifondid, programmid „InvestEU“ ja „Erasmus+“), samuti erasektori investeeringute ja riikliku/piirkondliku rahastamise abil. Seejuures tuleks arvesse võtta aruka spetsialiseerumise strateegiaid, Euroopa klasterpartnerlusi, kutsehariduse tipptaseme keskuste võrgustikke ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi innovaatikakogukondi.

Mõlemad osad (1. osa: haridus- ja ettevõtlusliidud; 2. osa: oskustealase valdkondliku koostöö liidud, mis viivad ellu oskustealase valdkondliku koostöö kava (Blueprint)

Innovatsiooniliidud peavad võimaluse korral alati kasutama kogu ELi hõlmavaid tööriistu ja vahendeid, nagu EQF, ESCO, Europass (sh Euroopa digitaalsed kvalifikatsioonitunnistused), EQAVET ja ESG. Kui projektitaotlustes soovitatakse näiteks luua praktikakogukondi või arendada koostööks veebisaite, peaksid need vajaduse korral tuginema olemasolevatele veebiplatvormidele, nagu koolihariduse platvorm, EPALE või EPALE kutsehariduse ja -õppe praktikakogukond,19 ning kasutama neid.

Selleks et katsetada uusi õppekavasid või uusi õpi- ja õppemeetodeid, võivad innovatsiooniliidud korraldada õppijate, õppejõudude, teadlaste ja töötajate õpirändetegevust, kui see toetab/täiendab partnerluse põhitegevust ja annab lisaväärtust projekti eesmärkide saavutamisel.

Oodatav mõju

Innovatsiooniliidud põhinevad strateegilisel ja jätkusuutlikul koostööl kutseharidus- ja -õppeasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete vahel, kes töötavad ühiselt selle nimel, et suurendada Euroopa innovatsioonisuutlikkust. Selliste partnerlustega tugevdatakse märkimisväärselt kõrghariduse ning kutsehariduse ja -õppe sünergiat, et edendada innovatsiooni, uusi oskusi, algatusvõimet ja ettevõtlikku mõtteviisi. Kõrgkoolide, kutseharidus- ja -õppeasutuste ning ettevõtete vahel sõlmitud liitudelt oodatakse, et need aitavad välja kujundada piirkondlikke ökosüsteeme ja annavad töölõppimise lõimimisega vahetu väärtusliku panuse majandusse. Kui ülikoolidel on teaduslikud teadmised ja andmed, mis võimaldavad neil anda otsese sisendi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning toetada seeläbi kohalikku majandust, siis kutseharidust ja -õpet pakkuvad asutused pakuvad ettevõtete jaoks vajalikke oskusi ja kiirendavad sellega kohalikku majanduskasvu.

Laiemalt oodatakse innovatsiooniliitudelt panust ühiskondlike ja majanduslike probleemide lahendamisse nii hariduses kui ka tööhõives, pidades silmas selliseid olulisi valdkondi nagu innovatsioon, oskuste pakkumine, kliimamuutused, keskkonnasäästlik majandus, demograafilised muutused, digipööre ja tehisintellekt. Eeliseid annab ka koostöö suurettevõtjatega. Innovatsiooniliidud keskenduvad kodanike vajadustele ja kiirendavad kõrghariduse ning kutsehariduse ja -õppe ajakohastamist.

Oskuste paktiga luuakse raamistik uue oskuste tegevuskava teiste meetmete elluviimiseks, ent ka innovatsiooniliitude projektitulemuste levitamiseks ja ärakasutamiseks. Eeskätt kasutatakse oskustealase valdkondliku koostöö kava ellu viivate liitude töötulemusi ulatuslike valdkondlike partnerluste loomiseks oskuste pakti alusel.

Peale selle aitavad liidud rakendada teatist ELi uue kõrghariduse tegevuskava kohta20 ning aitavad kaasa Euroopa haridusruumi21 loomisele. Samuti aidatakse nendega ellu viia ELi tööstusstrateegiat ja VKEde strateegiat (2021).

Innovatsiooniliitudes võetakse üldpõhimõtetena arvesse ka kestliku arengu tegevuskava 2030 „Muudame oma maailma“ kestliku arengu eesmärke22 ja Pariisi deklaratsiooni kliimamuutuste kohta,23 aidates sellega Euroopa Komisjonil viia ellu uut rohelepet24 ja Euroopa majanduse taastekava25 . Samuti panustavad liidud ideedega algatusse „Uus Euroopa Bauhaus“,26 mille eesmärk on kujundada uusi kestlikke eluviise, et saavutada roheleppe eesmärgid.

Innovatsiooniliitudel on eelduste kohaselt üksikisiku, organisatsiooni ja süsteemi tasandil lühiajaline ja pikaajaline mõju laiemale sidusrühmade ringile. See mõju kestab eeldatavalt ka pärast projekti lõppemist ja ulatub partnerlustesse kaasatud organisatsioonidest kaugemale. Eeldatakse partnerlussuhete ja tegevuste jätkumist. Seepärast ei tohiks tulemused/väljundid olla eraldiseisvad, vaid peaksid olema seotud olemasolevate ettevõtmiste, kavade, projektide, platvormide, tegevuskohtadega jms või nendesse lõimitud.

Hindamiskriteeriumid

1. osa projektide (haridus- ja ettevõtlusliidud) suhtes kohaldatakse järgmisi hindamiskriteeriume.

Projekti asjakohasus (maksimaalne punktisumma: 25)

Taust ja üldeesmärgid

  • Seos ELi poliitika ja algatustega: projektitaotluses võetakse arvesse Euroopa eesmärke kutsehariduse ja -õppe ning kõrghariduse valdkonnas ja sellega aidatakse neid saavutada; projektitaotluses võetakse arvesse olemasolevaid oskuste arendamise ELi vahendeid ja algatusi ning sellega aidatakse neid nähtavaks muuta.
  • Eesmärk: projektitaotlus on meetme eesmärke ja prioriteete silmas pidades asjakohane.

Vajaduste analüüs ja erieesmärgid

  • Kokkusobivus: eesmärgid põhinevad põhjalikul vajaduste analüüsil; need on selgelt määratletud ja realistlikud ning neis on käsitletud osalevate organisatsioonide ja meetme jaoks olulisi küsimusi.
  • Digioskused: ulatus, mil määral on projektitaotlusega ette nähtud digioskuste lõimimine ühe või mitme omavahel seotud ametiprofiili koolitussisusse ning vajaduse korral süvatehnoloogia valdkondade vajadustega seotud oskuse lõimimine koolitussisusse.
  • Roheoskused: ulatus, mil määral on projektitaotlusega ette nähtud ringmajandusele ülemineku ja rohepöördega seotud oskuste lõimimine ühe või mitme omavahel seotud ametiprofiili koolitussisusse.
  • Vastupanuvõimega seotud oskused: mil määral hõlmab projektitaotlus oskusi, mis on seotud kohanemisvõime, muutuste juhtimise ja üksteisest kogukonnana hoolimisega.

Vastastikune täiendavus muude meetmetega ja innovatsioon – Euroopa lisaväärtus

  • Innovatsioon: projektitaotluses on arvesse võetud tänapäevaseid meetodeid ja töövõtteid, nagu inkubaatorite loomine haridus- ja koolitusasutustes, ning see viib projektipõhiste innovaatiliste tulemuste ja lahendusteni.
  • Euroopa lisaväärtus: projektitaotluses on selgelt kirjeldatud projekti riikidevahelisuse ja võimaliku ülekantavusega loodavat lisaväärtust.
  • Haridus- ja koolitusvaldkonna esindatus: liitu kaasatud partnerid esindavad piisaval määral haridus- ja koolitusteenuste osutajaid ning liit toob selgelt välja kasu/asjakohasuse nii kõrghariduse kui ka kutsehariduse ja -õppe jaoks.

Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet - (maksimaalne punktisumma: 30)

Kontseptsioon ja metoodika

  • Sidusus: projekti üldise ülesehitusega on tagatud projekti eesmärkide, metoodika ning kavandatava tegevuse ja eelarve kokkusobivus; projektitaotlus sisaldab ühtset ja laiaulatuslikku valikut sobivatest tegevustest, mis võimaldavad täita kindlakstehtud vajadusi ja saavutada oodatavaid tulemusi.
  • Ülesehitus: tööprogramm on selge ja arusaadav ning hõlmab kõiki etappe (ettevalmistamine, elluviimine, kasutamine, seire, hindamine ja tulemuste levitamine).
  • Metoodika: projektitaotluses kasutatakse ära oskuste ja elukutsetega seotud ELi vahendeid, nagu EQF, ESCO, Europass, EQAVET ja ESG.

Projekti juhtimine, kvaliteedi tagamine ning seire- ja hindamisstrateegia 

  • Juhtimine: projektitaotluses on ette nähtud põhjalik juhtimiskord; tähtajad, korraldus, ülesanded ja vastutus on selgelt kindlaks määratud ning realistlikud; projektitaotluses on iga tegevuse jaoks ette nähtud piisavad ressursid.
  • Töökava: töökava kvaliteet ja tulemuslikkus, sh ulatus, mil määral vastavad tööpakettidele ettenähtud ressursid asjaomastele eesmärkidele ja oodatavatele tulemustele.
  • Kvalifikatsioonide tunnustamise ja valideerimise korra kvaliteet: kooskõlas Euroopa läbipaistvus- ja tunnustamisvahendite ning põhimõtetega, sh mikrokvalifikatsioonitunnistuste puhul.

Kulutõhusus ja finantsjuhtimine

  • Eelarve: eelarves on ette nähtud edu tagamiseks vajalikud eelarvevahendid, mis ei ole ei liiga suured ega liiga väikesed.
  • Finants- ja kvaliteedikontroll: kontrollimeetmete (pidev kvaliteedi hindamine, vastastikune eksperdihinnang, võrdlusanalüüsid jne) ja kvaliteedinäitajatega on tagatud projekti elluviimise kvaliteet ja kulutõhusus. Projektitaotluses on selgelt esitatud projektiga seotud probleemid/riskid ja selles on asjakohaselt käsitletud leevendusmeetmeid. Projekti lahutamatu osana on kavandatud eksperdihindamise protsessid. Liidu tööprogramm sisaldab projekti elluviimise keskpaigas ja lõpus tehtavat sõltumatut välist kvaliteedihindamist.

Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 25)

Konsortsiumi koosseis

  • Koosseis: partnerluse koosseis on kooskõlas meetme ja projekti eesmärkidega; kaasatud on sobiv kooslus asjaomastest organisatsioonidest, sh kutseharidus- ja -õppeasutused, kõrgkoolid ja ettevõtted, kellel on profiil, oskused, kogemused, oskusteave ja haldustugi, mis on vajalikud projekti edukaks elluviimiseks; liitu on kaasatud partnerid, kes esindavad piisaval määral asjaomast sektorit või sektoriülest lähenemisviisi.
  • Pühendumus: partnerite panus on märkimisväärne, asjakohane ja vastastikku täiendav; vastutuse ja ülesannete jagunemine on selge ja asjakohane ning väljendab kõikide osalevate organisatsioonide pühendumist ja aktiivset osalemist oma eripädevuse ja suutlikkuse piires.
  • Programmiväliste kolmandate riikide kaasatus: (kui see on asjakohane) programmivälistest kolmandatest riikidest pärit organisatsioonide kaasamine annab liidule olulist lisaväärtust.

Konsortsiumi juhtimine ja otsuste tegemine

  • Ülesanded: koordinaatoril on kvaliteetsed juhtimisoskused ning suutlikkus koordineerida riikidevahelisi võrgustikke ja olla keerulise ülesehitusega keskkonnas tegevuse eestvedajaks. Konkreetsete ülesannete jagamisel on aluseks võetud iga partneri spetsiifiline oskusteave.
  • Koostöö/meeskonnavaim: projektitaotluses on kavandatud tõhus mehhanism, et tagada osalevate organisatsioonide, osalejate ja muude asjakohaste sidusrühmade sujuv koordineerimine, konfliktide lahendamine, otsustusprotsess ja teabevahetus.
  • Tasu: liit toob igale partnerorganisatsioonile selget lisaväärtust ja kasu.

Mõju (maksimaalne punktisumma: 20)

Mõju ja ambitsioonikus

  • Tulemuste kasutamine: projektitaotluses kirjeldatakse, kuidas partnerid ja teised sidusrühmad kasutavad liidu töö tulemusi. Selles on ette nähtud vahendid, mille abil mõõta kasutamise määra projekti kestel ja pärast selle lõppu.
  • Mõju: projektitaotluses on välja toodud projekti sotsiaalne ja majanduslik olulisus ning projekti mõjuala. Projekt tagab kohalikul, riigi ja Euroopa tasandil mõju sihtrühmadele ja asjaomastele sidusrühmadele, kellel on oluline roll asjaomases majandussektoris, sh hariduses ja koolituses. See hõlmab meetmeid, sihttasemeid ja näitajaid, et jälgida edusamme ja hinnata oodatavat (nii lühi- kui ka pikaajalist) mõju.

Teabevahetus, tulemuste levitamine ja nähtavus

  • Tulemuste levitamine: projektitaotlusega on ette nähtud selge kava tulemuste levitamiseks ning see hõlmab sobivaid tegevusi (koos ajakavaga), vahendeid ja kanaleid selleks, et projekti tulemused ja projektist saadav kasu jõuaksid nii projekti kestel kui ka pärast projekti lõppu tõhusalt sidusrühmadeni ja projektis mitteosalevate sihtrühmadeni.

Kestlikkus ja jätkuvus

  • Avatud juurdepääs: kui see on asjakohane, kirjeldatakse projektitaotluses seda, kuidas koostatavad materjalid, dokumendid ja meediasisu tehakse avatud litsentside kaudu vabalt kättesaadavaks, kuidas neid levitatakse ning tagatakse, et nendega ei kaasne mingeid ebaproportsionaalseid piiranguid.
  • Kestlikkus: projektitaotluses on selgitatud, kuidas töötatakse välja tegevuskava projektitulemuste kasutuselevõtuks riigi ja piirkondlikul tasandil. Projektitaotlus sisaldab asjakohaseid meetmeid ja kindlakstehtud rahastamisallikaid (Euroopa, riigi ja erasektori tasandil) selle tagamiseks, et saavutatud tulemused ja kasutegurid püsiksid ka pärast projekti lõppu.

Rahastamist kaalutakse üksnes selliste projektitaotluste puhul, mis koguvad vähemalt 70 punkti ning saavutavad kõigi nelja hindamiskriteeriumi puhul vajaliku miinimumtaseme: vähemalt 13 punkti kategoorias „Projekti asjakohasus“, 16 punkti kategoorias „Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet“, 13 punkti kategoorias „Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet“ ning 11 punkti kategoorias „Mõju“.

Kui sama teemavaldkonna projektitaotlused saavutavad võrdse punktisumma, eelistatakse projekte, millel on kõrgeim punktisumma esmalt kriteeriumi „Projekti asjakohasus“ ja seejärel kriteeriumi „Mõju“ puhul.

2. osa (oskustealase valdkondliku koostöö liidud, mis viivad ellu oskustealase valdkondliku koostöö kava (Blueprint)) projektide suhtes kohaldatakse järgmisi hindamiskriteeriume.

Projekti asjakohasus (maksimaalne punktisumma: 25)

Taust ja üldeesmärgid

  • Seos ELi poliitika ja algatustega: projektitaotluses võetakse arvesse kõrghariduse ning kutsehariduse ja -õppe valdkonna Euroopa tasandi eesmärke ning valitud tööstusökosüsteemi suhtes asjakohase valdkondliku ELi poliitika eesmärke ning projektiga aidatakse kaasa nende eesmärkide saavutamisele, samuti toetatakse sellega oskuste pakti kohast ulatuslikku oskustealast partnerlust asjaomases tööstusökosüsteemis. Sellega aidatakse kaasa Euroopa oskuste tegevuskava elluviimisele ja nähakse ette ELi töövahendite kasutamine. Kui projektitaotluses keskendutakse tööstusökosüsteemile, mille puhul on mõni oskustealase valdkondliku koostöö kava ellu viiva liidu projekt juba rakendatud, tuleb taotluses täpsustada, kuidas see põhineb varasemal projektil. Projektide ulatus, väljundid ja tegevused ei tohi kattuda. Võrdse kvaliteedi korral on prioriteetset ökosüsteemi hõlmav projektitaotlus asjakohasem kui sellist ökosüsteemi hõlmav taotlus, mis ei ole prioriteetne.
  • Eesmärk: projektitaotlus on meetme eesmärke ja prioriteete silmas pidades asjakohane. Eeskätt nähakse projektitaotluses ette äärmiselt oluliste ametiprofiilide väljatöötamine kujunemisjärgus elukutsete puhul ning seotud kvalifikatsioonide väljatöötamine õpiväljundite ühikutena nii EQFi 3.–5. tasemel kui ka 6.–8. tasemel. Projektitaotlus hõlmab seotud haridus- ja koolitusprogrammide väljatöötamist, katsetamist ja esialgset pakkumist; need programmid kavandatakse ja viiakse ellu moodulõppel põhinevate paindlike ja juurdepääsetavate õpivõimaluste kaudu, võttes arvesse varem omandatud oskuste valideerimist.

Vajaduste analüüs ja erieesmärgid

  • Kokkusobivus: eesmärgid põhinevad põhjalikul vajaduste analüüsil; need on selgelt määratletud ja realistlikud ning neis on käsitletud osalevate organisatsioonide ja meetme jaoks olulisi küsimusi.
  • Sektori/valdkonna esindatus: liitu kaasatud partnerid esindavad piisaval määral asjaomast sektorit või tööstusökosüsteemi.
  • Digitehnoloogia ja peamine progressi võimaldav tehnoloogia, sh tehisintellektialased oskused: projektitaotluses käsitletakse neid oskusi ühe või mitme omavahel seotud ametiprofiili puhul.
  • Roheoskused: projektitaotlusega on ette nähtud ringmajandusele ülemineku ja rohepöördega seotud oskuste lõimimine ühe või mitme omavahel seotud ametiprofiili koolitussisusse.

Vastastikune täiendavus muude meetmetega ja innovatsioon – Euroopa lisaväärtus

  • Innovatsioon: projektitaotluses on arvesse võetud tänapäevaseid meetodeid ja töövõtteid ning see viib uuenduslike tulemuste ja lahendusteni.
  • Euroopa lisaväärtus: projektitaotluses on selgelt esile toodud projekti riikidevahelisuse kaudu loodav lisaväärtus.
  • Haridus- ja koolitusvaldkonna esindatus: liitu kaasatud partnerid esindavad piisaval määral haridus- ja koolitusteenuste osutajaid.

Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 30)

Kontseptsioon ja metoodika

  • Sidusus: projektitaotlus sisaldab ühtset ja laiaulatuslikku valikut sobivatest, konkreetsetest ja praktilistest tegevustest, mis võimaldavad täita kindlakstehtud vajadusi ja saavutada oodatavaid tulemusi.
  • Ülesehitus: tööprogramm on selge ja arusaadav ning hõlmab kõiki etappe (ettevalmistamine, elluviimine, kasutamine, seire, hindamine ja tulemuste levitamine).
  • Metoodika: projektitaotluses kasutatakse ära oskuste ja elukutsetega seotud ELi vahendeid, nagu EQF, ESCO, Europass, EQAVET ja ESG.

Projekti juhtimine, kvaliteedi tagamine ning seire- ja hindamisstrateegia 

  • Juhtimine: projektitaotluses on ette nähtud põhjalik juhtimiskord; tähtajad, korraldus, ülesanded ja vastutus on selgelt kindlaks määratud ning realistlikud; projektitaotluses on iga tegevuse jaoks ette nähtud piisavad ressursid.
  • Töökava: töökava kvaliteet ja tulemuslikkus, sh ulatus, mil määral vastavad tööpakettidele ettenähtud ressursid asjaomastele eesmärkidele ja oodatavatele tulemustele.
  • Kvalifikatsioonide tunnustamise ja valideerimise korra kvaliteet: kooskõlas Euroopa läbipaistvus- ja tunnustamisvahendite ning põhimõtetega.

Kulutõhusus ja finantsjuhtimine

  • Eelarve: eelarves on ette nähtud edu tagamiseks vajalikud eelarvevahendid, mis ei ole ei liiga suured ega liiga väikesed ning on proportsionaalsed projekti mahuga; projektitaotluses, milles keskendutakse mõnes käimasolevas oskustealase valdkondliku koostöö kava ellu viiva liidu projektis juba käsitletavale tööstusökosüsteemile, tuleb esitada eelarve, millest on selgelt näha, et välistatud on topeltrahastamine, sest projektiga täiendatakse käimasolevas projektis tehtud tööd ja lähtutakse sellest.
  • Finants- ja kvaliteedikontroll: kontrollimeetmete (pidev kvaliteedi hindamine, vastastikune eksperdihinnang, võrdlusanalüüsid jne) ja kvaliteedinäitajatega on tagatud projekti elluviimise kvaliteet ja kulutõhusus. Projektitaotluses on selgelt esitatud projektiga seotud probleemid/riskid ja selles on asjakohaselt käsitletud leevendusmeetmeid. Projekti lahutamatu osana on kavandatud eksperdihindamise protsessid. Liidu tööprogramm sisaldab projekti elluviimise keskpaigas ja lõpus tehtavat sõltumatut välist kvaliteedihindamist.

Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 25)

Konsortsiumi koosseis

  • Koosseis: partnerluses osalevad oskuste pakti kohaste ulatuslike oskustealaste partnerluste partnerid; kaasatud on sobiv kooslus asjaomastest organisatsioonidest, sh kutseharidus- ja -õppeasutused, kõrgkoolid ja ettevõtted, kellel on profiil, oskused, kogemused, oskusteave ja haldustugi, mis on vajalikud projekti edukaks elluviimiseks. Taotluses kavandatud partnerluse puhul on välja toodud oskuste pakti kohase ulatusliku oskustealase partnerluse asjatundlikkus ja esinduslikkus. Väga asjakohased on projektitaotlused, kus liidu tegevustes osalevad sotsiaalpartnerid Euroopa ja/või riikide tasandil. Asjaomaste partnerite geograafiline haare ja esinduslikkus liitu kaasatud ELi liikmesriikides ja piirkondades peaks olema selline, et liidul oleks kaasatud riikides ja piirkondades suur rakendamissuutlikkus (nt Euroopa valdkondlike organisatsioonide ja/või Euroopa sotsiaalpartnerite osalemise kaudu).
  • Pühendumus: partnerite panus on märkimisväärne, asjakohane ja vastastikku täiendav; vastutuse ja ülesannete jagunemine on selge ja asjakohane ning väljendab kõikide osalevate organisatsioonide pühendumist ja aktiivset osalemist oma eripädevuse ja suutlikkuse piires.

Konsortsiumi juhtimine ja otsuste tegemine

  • Ülesanded: koordinaatoril on kvaliteetsed juhtimisoskused ning suutlikkus koordineerida riikidevahelisi võrgustikke ja olla keerulise ülesehitusega keskkonnas tegevuse eestvedajaks. Konkreetsete ülesannete jagamisel on aluseks võetud iga partneri spetsiifiline oskusteave.
  • Koostöö/meeskonnavaim: projektitaotluses on kavandatud tõhus mehhanism, et tagada osalevate organisatsioonide, osalejate ja muude asjakohaste sidusrühmade sujuv koordineerimine, otsustusprotsess ja teabevahetus.
  • Tasu: liit toob asjaomasele ulatuslikule oskustealasele partnerlusele selget lisaväärtust ja kasu.

Mõju (maksimaalne punktisumma: 20)

Mõju ja ambitsioonikus

  • Tulemuste kasutamine: projektitaotluses on kirjeldatud, kuidas liidu töö tulemused vastavalt oskuste pakti kohaste asjaomaste ulatuslike oskustealaste partnerluste eesmärkidele ja kohustustele kasutusele võetakse.
  • Mõju: projektitaotluses on välja toodud projekti sotsiaalne ja majanduslik olulisus ning projekti mõjuala. Projekt tagab kohalikul, riigi ja Euroopa tasandil mõju sihtrühmadele ja asjaomastele sidusrühmadele, kellel on oluline roll asjaomases ökosüsteemis, sh hariduses ja koolituses, näiteks oskuste paktiga ühinenud sidusrühmad. See hõlmab meetmeid, sihttasemeid ja näitajaid, et jälgida edusamme ja hinnata oodatavat (nii lühi- kui ka pikaajalist) mõju.

Teabevahetus, tulemuste levitamine ja nähtavus

  • Tulemuste levitamine: projektitaotluses on esitatud selge kava tulemuste levitamiseks ning see hõlmab sobivaid tegevusi (koos ajakavaga), vahendeid ja kanaleid selleks, et projekti tulemused ja projektist saadav kasu jõuaksid tõhusalt sidusrühmadeni.

Kestlikkus ja jätkuvus

  • Avatud juurdepääs: kui see on asjakohane, kirjeldatakse projektitaotluses seda, kuidas koostatavad materjalid, dokumendid ja meediasisu tehakse avatud litsentside kaudu ja lingitud avatud andmevormingus vabalt kättesaadavaks, kuidas neid levitatakse ning tagatakse, et nendega ei kaasne mingeid ebaproportsionaalseid piiranguid.
  • Kestlikkus: projektitaotluses on selgitatud, kuidas töötatakse välja tegevuskava projektitulemuste kasutuselevõtuks riigi ja piirkondlikul tasandil. Projektitaotlus sisaldab asjakohaseid meetmeid ja kindlakstehtud rahastamisallikaid (Euroopa, riigi ja erasektori tasandil) selle tagamiseks, et liidu saavutatud tulemused ja kasutegurid püsiksid ka pärast projekti lõppu.

2. osa raames on võimalik rahastada ainult ühte projektitaotlust ökosüsteemi kohta.

Rahastamist kaalutakse üksnes selliste projektitaotluste puhul, mis koguvad vähemalt 70 punkti ning saavutavad kõigi nelja hindamiskriteeriumi puhul vajaliku miinimumtaseme: vähemalt 13 punkti kategoorias „Projekti asjakohasus“, 16 punkti kategoorias „Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet“, 13 punkti kategoorias „Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet“ ning 11 punkti kategoorias „Mõju“.

Millised on rahastamiseeskirjad?

Selle meetme puhul kasutatakse kindlasummaliste maksete alusel rahastamise mudelit. Taotlejale tehtava kindlasummalise toetuse summa määratakse iga toetuse puhul kindlaks vastavalt taotleja kavandatava meetme eelarveprognoosile. Toetust andev asutus võtab iga toetuse kindlasummalise makse kindlaksmääramisel arvesse projektitaotlust, hindamise tulemust, rahastamismäärasid ning konkursikutses osutatud toetuse maksimumsummat.

ELi toetuse maksimumsummad projekti kohta on alljärgnevad.

  • 1. osa: haridus- ja ettevõtlusliidud:
    • 1 miljon eurot (kaheaastane projekt)
    • 1,5 miljonit eurot (kolmeaastane projekt)
  • 2. osa: oskustealase valdkondliku koostöö liidud, mis viivad ellu oskustealase valdkondliku koostöö kava (Blueprint):
    • 4 miljonit eurot (nelja-aastane projekt) – iga tööstusökosüsteemi kohta saab välja valida ainult ühe projektitaotluse. Samaväärse kvaliteediga projektitaotluste puhul on taotlus, mis hõlmab sellist ökosüsteemi, mida ei käsitleta üheski käimasolevas oskustealase valdkondliku koostöö kava ellu viivas liidu projektis, kaalukam kui taotlus, milles keskendutakse mõnes käimasolevas oskustealase valdkondliku koostöö kava ellu viivas liidu projektis juba käsitletavale ökosüsteemi osale.

Kuidas määratakse kindlaks projekti kindlasummaline makse?

Taotlejad peavad täitma taotlusvormis esitatud üksikasjaliku eelarvetabeli, võttes arvesse alljärgnevaid nõudeid.

  1. Eelarve peaks olema nii üksikasjalik kui toetusesaaja(d) vajalikuks peab (peavad) ning olema jaotatud ühtseteks tööpakettideks (nt eraldi tööpaketid projektijuhtimise, koolituse, ürituste korraldamise, õpirände ettevalmistamise ja elluviimise, teabevahetuse ja tulemuste levitamise ning kvaliteedi tagamise jaoks).
  2. Projektitaotluses tuleb kirjeldada iga tööpaketi alla kuuluvaid tegevusi.
  3. Taotlejad peavad taotluses märkima hinnangulised kulud iga tööpaketi kohta (ning iga tööpaketi puhul märkima, kui suure osa rahalistest vahenditest iga toetusesaaja ja seotud üksus saab).
  4. Kirjeldatavad kulud võivad hõlmata personali-, reisi- ja elamiskulusid, töövahendite ja alltöövõtuga seotud kulusid ning ka muid (nt teabe levitamise, avaldamise või tõlkimisega seotud) kulusid.

Projektitaotlusi hinnatakse sise- ja/või välisekspertide abiga tavapärase hindamismenetluse korras. Eksperdid hindavad projektitaotluste kvaliteeti konkursikutses kindlaksmääratud nõuete alusel ning meetme oodatavat mõju, kvaliteeti ja tulemuslikkust arvesse võttes. Kindlasummalise makse summa võib moodustada kõige enam 80% pärast hindamist kindlaks määratavast prognoositavast eelarvest.

Pärast projektitaotluse hindamist määrab eelarvevahendite käsutaja hindamistulemuste alusel kindlaks kindlasummalise makse summa.

Toetuse parameetrid (toetuse maksimumsumma, rahastamismäär, rahastamiskõlblike kulude kogusumma jne) kehtestatakse toetuslepingus. Rahalise toetuse andmine kolmandatele isikutele ei ole lubatud. Vabatahtlike kulude katmine on lubatud. Täpsem teave on esitatud käesoleva programmijuhendi C osa jaotises „Rahastamiskõlblikud otsesed kulud“.

Projekti saavutuste hindamisel lähtutakse saavutatud väljunditest. Rahastamiskord peaks võimaldama keskenduda sisendite asemel pigem väljunditele ning lähtuda seeläbi mõõdetavate eesmärkide saavutamise kvaliteedist ja tasemest.

Täpsem teave on esitatud rahastus- ja hankeportaalis avaldatud toetuslepingu näidises.

Tagged in:  Higher education Kutsehariduse ja -koolituse valdkonna õpilased ja töötajad