Skip to main content

Erasmus+

EU programme for education, training, youth and sport
Search the guide

See veebileht ei kajasta veel Erasmus+ 2023. aasta programmijuhendi sisu.

Saate 2023. aasta täieliku programmijuhendi oma valitud keeles PDFina alla laadida selle lehekülje paremas servas asuvalt ribalt „Download“.

Tulevikku suunatud projektid

Meetme eesmärk

Hiljutise pandeemia tagajärjel on vajadus haridus- ja koolitussüsteemide ning ka noorsootöö innovatsiooni järele suurem kui ei kunagi varem. Innovatsioon õpetamises ja õppimises on keskse tähtsusega nii üksikisiku kui ka institutsioonilisel tasandil. Innovaatilisi lähenemisviise on vaja selleks, et tagada töötajatele nii praegu kui ka edaspidi oskused, mis vastavad kiiresti muutuva tööturu vajadustele, ent ka selleks, et soodustada nii praegu kui ka edaspidi töötajate loovust ja varustada neid oskustega, mis võimaldavad leida lahendusi üha keerukamatele ühiskondlikele sõlmküsimustele, millega me kõik silmitsi seisame, näiteks võitlus kliimamuutuste vastu, elurikkuse kaitse, puhas energeetika, rahvatervis, digiüleminek ja automatiseerimine, tehisintellekt, robootika ja andmeanalüüs.

Selle meetme eesmärk on edendada innovatsiooni, loovust ja osalust, samuti sotsiaalset ettevõtlust hariduse ja koolituse eri valdkondades konkreetse sektori piires või sektori- ja erialadeülesel tasandil.

Tulevikku suunatud projektid on suuremahulised projektid, mille eesmärk on teha kindlaks, töötada välja, katsetada ja/või hinnata innovaatilisi (poliitika tasandi) lähenemisviise, mida on võimalik muuta üldkasutatavaks, et seeläbi täiustada haridus- ja koolitussüsteeme. Nende projektidega toetatakse Euroopa peamistest prioriteetidest lähtuvaid tulevikku suunatud ideid, millel on potentsiaal muutuda üldkasutatavaks, edendada haridus- ja koolitussüsteeme ning noorsootöösüsteeme, samuti märkimisväärselt uuendada meetodeid ja tavasid eri liiki õpi- ja aktiivse osaluse keskkondades Euroopa sotsiaalse ühtekuuluvuse heaks.

Üldeesmärk on toetada riikidevahelisi koostööprojekte, mille raames viiakse ellu sidusat ja terviklikku kogumit sektoripõhistest või -ülestest tegevustest, millega kas:

  • edendatakse innovatsiooni projekti ulatuse, teedrajavate meetodite ja tavade seisukohast ja/või
  • tagatakse innovatsioonisiire (riikide, poliitikasektorite või sihtrühmade vahel), mis omakorda võimaldab Euroopa tasandil jätkusuutlikul viisil ära kasutada innovaatilisi projektitulemusi ja/või kanda neid üle teistsugustesse tingimustesse ja muudele sihtrühmadele.

Partnerluses peaksid osalema mitmesugused avaliku ja erasektori organisatsioonid ning teadlased, valdkonnas tegutsejad ja partnerid, kellel on kontaktid poliitikakujundajatega.

Seepärast tuleks tulevikku suunatud projekti ellu viia mitmesuguste organisatsioonide partnerlusena, mida iseloomustab alljärgnev:

  • tipptase ja uusimad teadmised;
  • innovatsioonisuutlikkus;
  • võime tagada tegevusega süsteemne mõju ning suunata haridus- ja koolituspoliitikat.

Toetatavate projektide eesmärk on saavutada Euroopa tasandil süsteemne mõju seeläbi, et innovaatilisi väljundeid on võimalik kasutada kogu Euroopas ja/või neid on võimalik üle kanda eri teemavaldkondadesse või geograafilistesse piirkondadesse.

1. osa: sektoriülesed prioriteedid

1. osa projektid võivad hõlmata haridusvaldkonna eri sektoreid või neid ühendada.

1. osa raames esitatavates projektiettepanekutes tuleb keskenduda ühele alljärgnevast kahest prioriteedist, mida kirjeldatakse täpsemalt jaotises „Projekti kavandamine“:

  • 1. prioriteet: kvaliteetse ja kaasava digiõppe toetamine kooskõlas digiõppe tegevuskavaga;
  • 2. prioriteet:  haridus- ja koolitussüsteemide toetamine kohanemisel rohepöördega.

2. osa: kutseharidus ja -õpe

2. osa projektides keskendutakse kutsehariduse ja -õppe sektorile.

Nende projektidega aidatakse rakendada põhimõtteid ja saavutada eesmärke, mis on sätestatud Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas,1  Euroopa oskuste tegevuskavas,2  nõukogu soovituses jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja toimetulekut toetava kutseõppe kohta3  ning Osnabrücki deklaratsioonis kutsehariduse ja -õppe kohta,4  mis võimaldab majanduse taastumist ning õiglast digi- ja rohepööret.

2. osa raames esitatavates projektiettepanekutes tuleb keskenduda ühele alljärgnevast kolmest prioriteedist, mida kirjeldatakse täpsemalt jaotises „Projekti kavandamine“:

  • 3. prioriteet: oskuste pakti toetamine;
  • 4. prioriteet: kutsehariduse ja -õppe rakendusuuringute struktuurid ja mehhanismid;
  • 5. prioriteet: roheoskused kutsehariduse ja -õppe sektoris.

3. osa: täiskasvanuharidus

Nende projektidega aidatakse rakendada põhimõtteid ja saavutada eesmärke, mis on sätestatud Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas,5  Euroopa oskuste tegevuskavas6  ja nõukogu soovituses oskuste täiendamise meetmete kohta7  (uued võimalused täiskasvanutele).

3. osa projektides keskendutakse täiskasvanuhariduse sektorile. 3. osa raames esitatavates projektiettepanekutes tuleb käsitleda 6. prioriteeti, mida kirjeldatakse täpsemalt jaotises „Projekti kavandamine“:

  • 6. prioriteet: Oskuste täiendamise meetmed: uued võimalused täiskasvanutele.

Meetme eesmärgid

Üldeesmärgid on järgmised:

  • viia ellu innovaatilisi algatusi, millel on suur mõju haridus- ja koolitusreformide elluviimisele konkreetsetes strateegilistes poliitikavaldkondades;
  • aidata hariduse ja koolituse innovatsiooni edendamisega kaasa Euroopa innovatsioonisuutlikkuse suurendamisele;
  • tagada süsteemsed muutused innovatsiooni soodustamisega nii praktika kui ka poliitika tasandil;
  • toetada ELi põhiteemade ja prioriteetidega seotud tulevikku suunatud ideid, mida on võimalik muuta üldkasutatavaks ühes või enamas sektoris;
  • tagada täielikult innovaatiliste teedrajavate õppemeetodite ja -tavade ning/või innovatsioonisiirde abil, et innovaatilisi projektitulemusi on võimalik Euroopa tasandil jätkusuutlikul viisil ära kasutada ja/või kanda neid üle teistsugustesse tingimustesse ja muudele sihtrühmadele.

Erieesmärgid on muu hulgas:

  • teha kindlaks, töötada välja, katsetada ja/või hinnata innovaatilisi lähenemisviise, mida on võimalik muuta üldkasutatavaks, et täiustada haridus- ja koolitussüsteeme ning parandada hariduse ja koolituse valdkonna poliitika ja tavade tulemuslikkust; 
  • käivitada katseprojekte, et katsetada lahendusi praegustele ja edasistele probleemidele ning seeläbi tagada jätkusuutlik süsteemne mõju;
  • toetada peamiste sidusrühmade seas riikidevahelist koostööd ja vastastikust õppimist tulevikku suunatud küsimustes ning innustada neid välja töötama innovaatilisi lahendusi ja edendama nende lahenduste ülekandmist uutesse tingimustesse, sealhulgas suurendada asjaomaste sidusrühmade suutlikust.

Tulevikku suunatud projektides ellu viidava tegevusega tuleks aidata:

  • parandada haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteeti, tõhusust ja võrdseid võimalusi;
  • parandada hariduse ja koolituse valdkonna poliitika tulemuslikkust;
  • ellu viia ELi raamistikke ja seadusandlikke algatusi ning ka Euroopa poolaasta riigipõhiseid soovitusi;
  • täiendada tõendus- ja teadmusbaasi seoses sihtrühma(de)ga, õppimise ja õpetamise olukordadega ning tõhusate meetodite ja vahenditega, mille abil on võimalik soodustada innovatsiooni süsteemi tasandil;
  • täiendada teadmisi, et toetada tõenduspõhist poliitikat;
  • soodustada käitumisviiside muutust ELi tasandil.

Nende prioriteetide alusel võidakse ellu viia järgmisi põhitegevusi (mittetäielik loetelu): 

  • meetmed, teadusuuringud, kaardistamistegevus, suuremahuliste sektoripõhiste või -üleste väljundite väljatöötamine;
  • riikidevaheline suutlikkuse suurendamise tegevus, näiteks koolitus, poliitilise konteksti analüüs, poliitikauuringud, institutsioonilised muudatused;
  • katseprojektid innovaatiliste lahenduste katsetamiseks;
  • ulatuslikud riikidevahelised üritused või võrgustikutegevused sektoris või sektoriülesel tasandil;
  • tulemuste kasutamise tegevused, et levitada tulemusi hariduskogukonnas või -sektoris;
  • mõttekodadel põhinevad tegevused, innovaatiliste ideede uurimine ja nendega eksperimenteerimine.

Kui see on asjakohane, tuleb tulevikku suunatud projektides kohaldada ELi tasandi vahendeid ja õigusakte.

Projektideks tuleks kavandada pikaajaline tegevuskava (mis ei piirdu vaid programmi „Erasmus+“ alusel rahastatava projekti kestusega), milles kirjeldatakse, kuidas võetakse väljatöötatavad innovaatilised lahendused koostöös asjaomaste ameti- ja haridusasutustega järk-järgult kasutusele ja muudetakse need üldkasutatavaks, et tagada mõju haridus- ja koolitussüsteemidele. Samuti tuleks tagada tegevuse piisav nähtavus ja ulatuslik tulemuste levitamine, sealhulgas ELi ja siseriiklikul poliitilisel tasandil.

Tulevikku suunatud projektide puhul tuleks osutada ka sellele, kuidas saab projekti elluviimiseks kasutada muid ELi rahastamisvõimalusi (nt Euroopa struktuurifondid, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond, taaste- ja vastupidavusrahastu, õiglase ülemineku fond) ning riigi tasandi ja piirkondlikku rahastamist (samuti erasektori vahenditest rahastamist). Arvesse tuleks võtta siseriiklikke ja piirkondlikke aruka spetsialiseerumise strateegiaid ning Euroopa tööstusökosüsteemides toimuvat arendustegevust.

Mis kriteeriumidele peavad tulevikku suunatud projektid toetuse taotlemiseks vastama?

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Programmist „Erasmus+“ toetuse saamiseks peavad tulevikku suunatud projektide ettepanekud vastama järgmistele kriteeriumidele.

Kes võib esitada taotluse?

Taotluse võib esitada iga ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis seaduslikult asutatud täispartner. See organisatsioon esitab taotluse kõigi projekti kaasatud osalevate organisatsioonide nimel.

Mis liiki organisatsioonid saavad projektis osaleda?

  • Täispartnerina, seotud üksusena või liitunud partnerina saavad osaleda järgmised organisatsioonid: kõik avaliku või erasektori organisatsioonid, kes tegutsevad hariduse ja koolituse valdkonnas, on peamised innovatsiooni edendajad ning on asutatud ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis (vt käesoleva juhendi A osa jaotis „Rahastamiskõlblikud riigid”).

1. ja 2. osa puhul võivad need organisatsioonid olla (mittetäielik loetelu):

  • haridus- ja koolitusorganisatsioonid (nt haridus- ja koolitusteenuse osutajad: koolid, kõrgkoolid, kutseharidust ja -õpet ning täiskasvanuharidust pakkuvad asutused; ühendused; vabaühendused);
  • avaliku või erasektori äriühingud, kes pakuvad koolitust oma töötajatele või väärtus-/tarneahelas tegutsevatele partneritele;
  • innovatsiooni ja territoriaalse arengu edendajad (nt ökoinnovatsiooni laborid, uurimiskeskused, innovatsiooniasutused, regionaalarengu eest vastutavad asutused, VKEd, suured äriühingud);
  • riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi poliitikakujundajad ja ametiasutused (innovatsiooni-, haridus-, töö-, majandusministeeriumid, avalikud ja erasektori tööturuasutused, kvalifikatsiooniasutused jms);
  • sektoriülese tegevushaardega organisatsioonid ja muud tööturul tegutsejad (nt sotsiaalpartnerid, sektoriorganisatsioonid, tööstus-/kaubandus-/käsitöönduskojad ja muud vahendusasutused, kutseorganisatsioonid, kodanikuühiskonna, spordi- ja kultuuriorganisatsioonid, õpetajate ja koolitajate ühendused, noorte ja lastevanemate ühendused, tööturul osalejad);
  • avaliku või erasektori asutused, kes kannavad täielikku või osalist vastutust täiskasvanuharidusteenuste (nt oskuste hindamine, pädevuste valideerimine, hariduse ja koolituse pakkumine, suunamine ja juhendamine) korralduse ja/või rahastamise ja/või osutamise eest (või saavad seda mõjutada);
  • riigi tasandi, rahvusvahelisi, piirkondlikke ja valdkondlikke oskuste võistlusi korraldavad organisatsioonid.

ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis asutatud kõrgkoolile peab olema omistatud Erasmuse kõrgharidusharta akrediteering.

Osalevate organisatsioonide arv ja profiil

Kõik osad:

  • partnerluses peab osalema vähemalt kolm täispartnerit vähemalt kolmest ELi liikmesriigist ja programmiga liitunud kolmandast riigist (sh vähemalt kaks ELi liikmesriiki).

2. osa:

  • vähemalt kolme osaleva riigi puhul peavad partnerlustesse olema kaasatud nii tööandjad (või nende esindajad) kui ka haridus- ja koolitusorganisatsioonid (või nende esindajad).

3. osa:

  • vähemalt kolme osaleva riigi puhul peavad partnerlusse olema täispartneritena kaasatud avaliku või erasektori asutused, kes kannavad täielikku või osalist, ent suurt vastutust täiskasvanuharidusteenuste (nt oskuste hindamine, pädevuste valideerimine, hariduse ja koolituse pakkumine, suunamine ja juhendamine) korralduse ja/või rahastamise ja/või osutamise eest (või saavad seda mõjutada).

Tegevuse elluviimise koht

Tegevus peab toimuma ELi liikmesriikides või programmiga liitunud kolmandates riikides.

Projekti kestus

1. osa (sektoriülesed prioriteedid) projektide kestus:

  • 24–48 kuud.

2. ja 3. osa projektide kestus:

  • 24 kuud.

Projekti kestus tuleb valida taotluse esitamise etapis, lähtudes projekti eesmärgist, selle aja sisse kavandatavate tegevuste liigist ning projekti eelarvest ja sihtidest.

Projektide alguskuupäevad

Projektid algavad 1. novembril 2022, 1. detsembril 2022 või 1. jaanuaril 2023.

Kellele esitada taotlus?

Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusametile (EACEA).

Konkursikutse tunnus, 1. osa: ERASMUS-EDU-2022-PI-FORWARD-LOT1

Konkursikutse tunnus, 2. osa: ERASMUS-EDU-2022-PI-FORWARD-LOT2

Konkursikutse tunnus, 3. osa: ERASMUS-EDU-2022-PI-FORWARD-LOT3

Millal esitada taotlus?

Taotlejad peavad oma toetustaotluse esitama hiljemalt 15. märtsil kell 17.00 (Brüsseli aja järgi).

Taotlevaid organisatsioone hinnatakse asjaomaste menetlusest kõrvalejätmise ja valikukriteeriumide põhjal. Lisateabe saamiseks tutvuge käesoleva juhendi C osaga.

Projekti kavandamine

Tulevikku suunatud projektides tuleks igal juhul arvesse võtta alljärgnevaid horisontaalseid poliitikavaldkondi:

  1. Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava;
  2. Euroopa Komisjoni roheline kokkulepe,8  ÜRO kestliku arengu eesmärgid9  ja Pariisi deklaratsioon kliimamuutuste kohta10 ​​​;
  3. Euroopa oskuste tegevuskava,11  eelkõige meede 1 (oskuste pakt), meede 6 (kaksikülemineku toetamiseks vajalikud oskused) ja meede 8 (eluks vajalikud oskused);
  4. Nõukogu soovitus jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja toimetulekut toetava kutsehariduse kohta12
  5. nõukogu soovitus „Oskuste täiendamise meetmed: uued võimalused täiskasvanutele“13 .
  6. digipööre haridus- ja koolitussüsteemides, samuti noorsootöös, nagu on ette nähtud digiõppe tegevuskavaga (2021–2027)14 .

1. osa: sektoriülesed prioriteedid

1. osa raames esitatavates projektiettepanekutes tuleb keskenduda ühele alljärgnevast kahest prioriteedist.

1. prioriteet.  Kvaliteetse ja kaasava digiõppe toetamine kooskõlas digiõppe tegevuskavaga

Haridus- ja koolitussüsteemides toimub praegu ulatuslik digipööre, mida soodustavad üha suurem ühendatus, seadmete ja digirakenduste laialdane kasutamine, vajadus individuaalse paindlikkuse ja kvaliteetse digitaalse õpisisu järele, samuti digitaalse õpisisu laiem kättesaadavus ning kasvav nõudlus digioskuste järele. COVID-19 pandeemia on haridust ja koolitust oluliselt mõjutanud – see on kiirendanud muutuste protsessi ning andnud hulgaliselt uusi õpikogemusi ja vaatenurki. ELi poliitikapõhimõtted hariduse ja koolituse digipöördeks järgmisel programmitöö perioodil on kindlaks määratud digiõppe tegevuskavas (2021–2027). Digiõppe tegevuskavas on sätestatud kaks strateegilist prioriteeti:

  • hästitoimiva digiõppekeskkonna arendamine (1. strateegiline prioriteet);
  • digipöörde jaoks oluliste digipädevuste arendamine (2. strateegiline prioriteet).

Kõigile õppijatele tuleb tagada digipädevused (teadmised, oskused ja hoiakud), et nad saaksid elada, töötada, õppida ja areneda maailmas, kus digitehnoloogial on üha suurem roll. Kui haridustöötajad kasutavad digitehnoloogiat oskuslikult ja tõhusalt, saab selle abil tagada kõikidele õppijatele kvaliteetse ja kaasava hariduse ja koolituse. Tehnoloogia võib olla võimas ja kaasav vahend, et toetada koostööpõhist ja loovat õppimist. Tehnoloogia abil pääsevad õppijad ja haridustöötajad juurde digisisule ning saavad seda luua ja jagada. Haridus- ja koolitussüsteemide jaoks on väga tähtis tõhusa digisuutlikkuse kavandamine ja arendamine. See eeldab digistrateegia väljatöötamist ning selle pidevat läbivaatamist ja ajakohastamist, et kõrvaldada taristu tehnoloogilisi puudusi, uuendada seadmeid ning arendada haridusvaldkonna organisatsioonilist suutlikkust, sealhulgas suutlikkust pakkuda segaõpet (kaug- ja kontaktõpe). Seda silmas pidades on oluline parandada teadmisi ja arusaamist kujunemisjärgus tehnoloogiatest – näiteks tehisintellekt – ning sellest, kuidas võtta neid lahendusi hariduses eetilisel viisil kasutusele. Lisaks tuleb suurendada juurdepääsu tugitehnoloogiale ja pakutavale digitaalsele infosisule ning vähendada ebavõrdsust, mis tuleneb näiteks sotsiaal-majanduslikest põhjustest või maa- ja linnapiirkondade erinevatest võimalustest. Kvaliteetseks ja kaasavaks digiõppeks on vaja eelkõige kvaliteetset digitaalset õpisisu, kasutajasõbralikke vahendeid, lisaväärtust loovaid teenuseid ja turvalisi platvorme, mis tagavad privaatsuse ja vastavad eetikanormidele.

Lisaks kahele eespool kirjeldatud strateegilisele prioriteedile on digiõppe tegevuskavaga ette nähtud eesmärk soodustada ELi tasandil tõhusamat koostööd digiõppe ja -koolituse valdkonnas ning luua sel otstarbel Euroopa digiõppe keskus. Keskuse eesmärk on edendada sektoriülest koostööd, teha kindlaks head tavad ja neid jagada ning pakkuda liikmesriikidele ning haridus- ja koolitussektorile vahendeid, raamistikke, suuniseid, tehnilist oskusteavet ja teadusuuringuid. Oodatakse, et keskus lõimib riiklikke ja piirkondlikke digiõppe algatusi, toob kokku valdkonnas tegutsejaid, aitab luua uusi digitaalse õpisisu vahetamise mudeleid ning tegeleb seejuures selliste küsimustega nagu ühised standardid, koostalitlusvõime, juurdepääsetavus ja kvaliteedi tagamine. Samuti tuleks keskuse tööd arvesse võtta allpool kirjeldatud valdkondade puhul.

Tulevikku suunatud projektides keskendutakse täpsemalt vähemalt ühele alljärgnevast kolmest 1. prioriteedi alla kuuluvast valdkonnast:

A) Kaasava ja kvaliteetse digiõppe ja -koolituse peamised edutegurid

Projektide eesmärgid:

  • teha kindlaks tõhusaid ja hästi toimivaid digiõppe- ja -koolituskeskkondi soodustavad ja takistavad tegurid ning/või neid hinnata, kusjuures neid soodustavaid ja takistavaid tegureid võidakse käsitleda süsteemi (riigi/piirkondlikul/kohalikul) või organisatsiooni tasandil;
  • analüüsida nende soodustavate/takistavate tegurite seoseid ja esitada soovitused, mida on võimalik levitada ja rakendada organisatsioonilisel ja süsteemi tasandil.

NB!        Analüüsida tuleks selliseid tegureid nagu haridus- ja koolitussüsteemide ülesehitus ja korraldus, riiklike õppekavade puhul kasutatavad lähenemisviisid, riiklik hindamissüsteem, õpetajatele/koolitajatele ette nähtud koolitusstrateegiad, taristu ja ühendatus, ent ka muid võimalikke tegureid, mis ei pruugi olla ilmselged.

B) Tehisintellekt hariduses

Projektide eesmärgid:

  • teha kindlaks, töötada välja ja proovida katseprojektides läbi tehisintellekti kasutusmallid hariduses ja koolituses, võttes seejuures arvesse mõju andmetele, privaatsusele, eetikale ja ELi väärtustele;
  • pakkuda organisatsioonilisel ja süsteemi tasandil levitatavaid ja rakendatavaid soovitusi, vahendeid ja rakendussuuniseid seoses tehisintellekti rolli ja kasutamisega hariduses ja koolituses.

C) Kvaliteetne digitaalne õpisisu

Projektide eesmärgid:

  • teha kindlaks, töötada välja ja proovida katseprojektides läbi kasutusmallid kvaliteetse õpisisu väljatöötamiseks ja kasutusele võtmiseks (võttes arvesse seda, et digitaalse õpisisu puhul on vaja tagada kvaliteetne õpetamine, juurdepääsetavus, tunnustamine, mitmekeelsus, ristkasutamine, sertifitseerimine, kontrollimine ja ülekantavus);
  • pakkuda organisatsioonilisel ja süsteemi tasandil levitatavaid ja rakendatavaid soovitusi, vahendeid ja rakendussuuniseid seoses kvaliteetse digitaalse õpisisu väljatöötamise ja kasutusele võtmisega.

2. prioriteet.  Haridus- ja koolitussüsteemide toetamine kohanemisel rohepöördega

Euroopa rohelises kokkuleppes on rõhutatud, et keskkonnasäästlikkuse ja kestlikkuse edendamiseks Euroopas on vaja kaasata haridus- ja koolitussektor. Toetada tuleb tegevust nii kollektiivsel kui ka üksikisiku tasandil. Selleks tuleb omakorda arendada kestlikkusega seotud teadmisi, oskusi ja hoiakuid ning innustada õppijaid tegutsema muutuste eestvedajatena. Nende muutuste elluviimisel võivad tõukejõuks olla haridus- ja koolitussüsteemid ja -asutused.

Rohepöördele kaasaaitamine on üks Euroopa haridusruumi15  kuuest mõõtmest ning Euroopa oskuste tegevuskava16  kuues juhtalgatus. Peale selle käivitas Euroopa Komisjon 10. detsembril 2020 kliimaalast haridust edendava koalitsiooni, mille eesmärk on ära kasutada oskusteavet, pakkuda vahendeid võrgustike loomiseks ning toetada õpetajaid, õpilasi ja üliõpilasi kaasates loovaid lähenemisviise kliimameetmeteks ja kestlikkuse edendamiseks. Koalitsiooniga lõimitakse alt üles algatusi ja ELi tasandi meetmeid ning toetatakse kohustuste ja konkreetsete meetmete võtmist, et edendada kestlikku käitumist kogu ELis.

Peale selle on komisjonil kavas esitada 2021. aasta lõpuks ettepanek võtta vastu nõukogu soovitus keskkonnasäästlikkuse alase hariduse kohta, et toetada liikmesriike kestlikkuse lõimimisel haridus- ja koolitussüsteemidesse ning edendada Euroopa tasandil koostööd ja kogemuste vahetust keskkonnasäästlikkuse alase hariduse vallas. Samuti töötab komisjon välja Euroopa pädevusraamistikku, et aidata arendada ja hinnata kestlikkusega seotud teadmisi, oskusi ja hoiakuid.

Kõigi nende meetmete eesmärk on aidata inimestel omandada teadmisi, oskusi, väärtusi ja hoiakuid, et elada ja areneda ning toetada kestlikku ja ressursitõhusat majandust ja ühiskonda.

Tulevikku suunatud projektides keskendutakse vähemalt ühele alljärgnevast kolmest 2. prioriteedi alla kuuluvast valdkonnast:

A) Kogu asutust hõlmavate kestlikkusega seotud lähenemisviiside edendamine

Projektide eesmärgid:

  • töötada välja ja viia ellu kogu asutust hõlmavad kestlikkuskavad ning jälgida nende rakendamist, sealhulgas enesehindamisvahendite abil; 
  • innustada haridusjuhte (nt kutsealase arengu võimaluste, mentorlusprogrammide, võrgustikutöö algatuste kaudu) lõimima kestlikkust asutuse kogu tegevusse;
  • toetada üliõpilaste ja töötajate osalust kestlikkusega seotud algatustes, nt selle teemaga tegelevate eestvedajate/saadikute abiga ning luues sidemeid kohaliku kogukonna rühmade ja muude partneritega väljaspool haridusasutust;
  • töötada välja ja rakendada lähenemisviise, et edendada kestlikkust koolis/ülikoolilinnakus, nt vähendada energia- ja veetarbimist, ning jälgida nende lähenemisviiside rakendamist; liikuvus ja transport; muuta õpetamis- ja õpikeskkonda ja -taristut keskkonnasäästlikumaks.

B) Õppijate ja õpetajate oskuste ja pädevuste arendamine seoses kestlikkusega

Projektide eesmärgid:

  • töötada välja ja rakendada innovaatilisi lähenemisviise kestlikkust edendavale õpetamisele ja koolitusele ning jälgida nende lähenemisviiside rakendamist; see võib hõlmata digitehnoloogia tõhusat kasutamist kestlikkust edendava õppe toetamiseks;
  • suurendada kutsealase arengu võimalustega haridustöötajate (õpetajad, koolitajad ja muud haridusvaldkonna töötajad) suutlikkust võtta oma töös arvesse kestlikkust, sealhulgas toetada haridustöötajaid innovaatiliste õpetamistavade omandamisel ja eri erialade ainete ühitamisel;
  • ühendada eri haridussektoreid (sealhulgas formaal- ja mitteformaalne haridus) kestlikkusega seotud pädevuse arendamiseks; 
  • suurendada teadlikkust, sealhulgas selleks, et võidelda desinformatsiooni vastu (nt seoses rohepesuga) ja soodustada kriitilist mõtlemist, näiteks praktilise kogemuspõhise (hands-on) õppega avatud töökodades ja/või STEAM-õppe lähenemisviiside abil.

C) Kodanike innustamine tegutsema, et edendada kestlikkust, kaitsta keskkonda ja võidelda kliimamuutuste vastu, sealhulgas kliimaalast haridust edendava koalitsiooni raames

Projektide eesmärgid:

  • töötada kohalikul tasandil välja konkreetsed ja korratavad kliimameetmete kavad ning kaasata nendesse õppijad, õpetajad, koolitajad, haridusjuhid, kohalikud ettevõtjad, muuseumid, kunsti- ja teadusasutused ning spordikeskused;
  • töötada välja kogemusõppeprojektid, mida juhivad koolid koos lapsevanemate, kohalike ettevõtjate ja laiema kogukonnaga, näiteks selleks, et: edendada tervislikku toitumist; edendada koolihoonete keskkonnasäästlikkust, kestlikkust ja interaktiivsust kooskõlas algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ prioriteetidega; edendada keskkonnasäästlike koolihoonete ja õpikeskkonna kõigi muude elementide vastastikust täiendavust, nt innovaatilist pedagoogikat, projektipõhist õpet ja õppeainetevahelisi õpetajate rühmi;
  • toetada uuenduslikke partnerlussuhteid formaalhariduse pakkujate (nt koolid, kõrgkoolid jms) ja mitteformaalses hariduses osalejate (nt vabaühendused, keskkonnakeskused, raamatukogud, muuseumid jms) vahel.

Taotluses võib keskenduda ühele või enamale haridussektorile, alates alusharidusest ja lapsehoiust kuni täiskasvanuhariduseni, samuti võib see hõlmata formaal- ja mitteformaalset haridust ning informaalset õppimist. Enam kui ühele prioriteedi alla kuuluvale valdkonnale keskendumine taotluses ei anna hindamisel lisapunkte.

2. osa: kutseharidus ja -õpe

2. osa raames esitatavates projektiettepanekutes tuleb keskenduda ühele alljärgnevast kolmest prioriteedist. 

3. prioriteet. Oskuste pakti toetamine

Oskuste pakt on Euroopa oskuste tegevuskava (2020) esimene juhtalgatus. Tegemist on uue osalusmudeliga, mille eesmärk on leida lahendusi oskustega seotud sõlmküsimustele ning aidata saavutada taastumise, ELi tööstusstrateegia ning rohe- ja digipöörde eesmärke. See koondab kõiki asjaomaseid sidusrühmi ja innustab neid võtma konkreetseid meetmeid tööealiste inimeste oskuste täiendamiseks ja ümberõppeks, eeskätt jõupingutuste ühendamisega partnerlussuhete kaudu. Pakt on kindlalt seotud Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetega ning toetab rohelise kokkuleppe ja digipöörde eesmärke, mis on sätestatud komisjoni teatises „Tugev sotsiaalne Euroopa õiglaste üleminekute jaoks“17 .

Muu hulgas on pakti eesmärk kaasata koostöös teiste sidusrühmadega suuri äriühinguid ja pakkuda neile stiimuleid, et toetada (oskuste täiendamise ja ümberõppe kontekstis) mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid.

Selle prioriteedi eesmärk on teha kindlaks, katsetada, välja töötada või hinnata vahendeid või struktuure, mis võimaldavad vahendada ja arendada sama tööstusökosüsteemi18  väärusahelas tegutsevate suurte äriühingute ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) koostööd ning kaasata sellesse teisi täiendus- ja ümberõppega seotud osalejaid. Selline koostöö peab olema suunatud tööealiste inimeste oskuste täiendamisele ja ümberõppele konkreetses väärtusahelas või tööstusökosüsteemis. Samuti võidakse projektides keskenduda eesmärgile luua ulatuslikke oskustealaseid partnerlusi tööstusökosüsteemides.

Neid vahendeid või struktuure peaks olema võimalik muuta üldkasutatavaks ning need peaksid aitama parandada haridus- ja koolitussüsteeme ning võimaldama muul viisil oskusi prognoosida, arendada ja valideerida. Projektides peaksid osalema asjaomased sidusrühmad, näiteks kutseharidust ja -õpet pakkuvad asutused, kõrgkoolid, avalikud ja erasektori tööturuasutused, innovatsioonikeskused, sotsiaalpartnerid, äriühingud ja avaliku sektori asutused.

Koostöövahendite või -struktuuridega tuleks parandada tööealistele inimestele pakutavate ümberõppe ja oskuste täiendamise võimaluste kvaliteeti, tõhusust ja võrdseid võimalusi ning kohandada neid võimalusi mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate muutuvate tööülesannetega.

Vahendid või struktuurid võivad hõlmata avaliku sektori (nt piirkondlike või riigi tasandi) asutuste, kutseharidust ja -õpet pakkuvate asutuste, sotsiaalpartnerite ja muude sidusrühmadega tehtavat koostööd, et parandada lahenduste kestlikkust; samuti võivad need hõlmata mõju haridus- ja koolitussüsteemidele.

4. prioriteet. Kutsehariduse ja -õppe rakendusuuringute struktuurid ja mehhanismid

Rakendusuuringute all mõistetakse19  tavaliselt algupäraseid uuringuid uute teadmiste saamiseks. Need on suunatud eeskätt kindlale praktilisele eesmärgile. Rakendusuuringute tulemused peaksid üldiselt olema rakendatavad toodetele, toimingutele, meetoditele või süsteemidele. Rakendusuuringutega antakse ideedele kasutuskõlblik kuju. See on väga tihedalt seotud eksperimentaalarenduse mõistega – süstemaatiline töö, mis põhineb uurimistegevuse tulemusena saadud teadmistel ja praktilistel kogemustel ning millega luuakse uusi teadmisi eesmärgiga valmistada uusi tooteid, võtta kasutusele uusi protsesse või täiustada olemasolevaid tooteid või protsesse.

Rakendusuuringutes keskendutakse enamasti tööstusharu tegelikele probleemidele. Kutsehariduse ja -õppe rakendusuuringute eripära on see, et selles sektoris on võimalik ühitada teadusuuringuid ja innovatsiooni, et ühelt poolt mõista tööstusharus esinevaid probleeme ning teisalt viia ellu muudatusi töökeskkonnas. Teadmiste loomiseks ja levitamiseks vajaminevad oskused on samad. Mõlemad tegevused põhinevad uurimisel, refleksioonil, suhtlusel ja koostööl.

Kutsehariduse ja -õppe rakendusuuringuid iseloomustab ka tihe seos teadusuuringute ning kutsehariduse ja -õppe pedagoogilise poole parandamiseks tehtavate jõupingutuste vahel. Kõnealuse tegevusega on võimalik soodustada innovaatilist mõtlemist ning uute õpetamistavade ja koolitustoodete väljatöötamist, samuti lõppkokkuvõttes tagada, et õppeasutuse lõpetanud on loovamad20 .

Oma soovituses jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja toimetulekut toetava kutsehariduse kohta kutsus nõukogu üles looma kutsehariduse tippkeskusi, mis „toimivad kohalike investeeringute soodustajana, toetades majanduse taastamist, rohe- ja digiüleminekut, Euroopa ja piirkondlikke innovatsiooni- ja nutika spetsialiseerumise strateegiaid, kutsehariduse arendamist, sealhulgas kõrgematel kvalifikatsioonitasemetel (Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tasemed 5–8) riikliku konteksti kohaselt; samuti pakuvad need keskused uuenduslikke teenuseid, nagu klastrid ja ettevõtlusinkubaatorid idufirmadele, uuenduslik tehnoloogia VKEdele ning uuenduslikud ümberõppelahendused [...]“.

Kutsehariduse tipptaseme keskuste põhitegevuse eesmärk on muu hulgas:

  • teha koostööd kohalike VKEdega innovatsioonikeskkondade, tehnoloogia levikut edendavate keskuste, prototüüpimise ja rakendusuuringute projektide kaudu, kuhu on kaasatud kutsehariduses ja -õppes osalejad ja töötajad;
  • aidata kaasa uute teadmiste loomisele ja levitamisele partnerluses muude sidusrühmadega, nt avatud innovatsiooni ning ühise teadus- ja arendustegevuse kaudu ülikoolide, äriühingute, teiste uurimisinstituutidega jne.

Osnabrücki deklaratsioonis kutsehariduse ja -õppe kohta, mis võimaldab majanduse taastumist ning õiglast üleminekut digitaalsele ja rohelisele majandusele,21  kutsutakse üles võtma ELi tasandil meetmeid, et arendada ja tugevdada kutsehariduse tippkeskusi innovatsiooniinkubaatorite ja oskuste ökosüsteemidena, mis kätkevad endas õppimist, koolitust ja teadustegevust.

Paljudes riikides on rakendusuuringutega aidatud soodustada innovatsiooni äriühingutes, eelkõige mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) seas, ning kutsehariduse ja -õppe õpetamis- ja õpitavade pidevat arengut ja innovatsiooni. Aktiivse osalusega rakendusuuringutes saavad kutseharidust ja -õpet pakkuvad asutused koos kohalike äriühingutega luua kohalikke innovatsiooni ökosüsteeme. Lisaks sellele, et nad aitavad seeläbi välja töötada uusi ja täiustatud tooteid, teenuseid ja protsesse, tagavad nad ka kvalifitseeritud, uuenduslike ja ettevõtlike kutsehariduse ja -õppe lõpetanute juurdevoolu.

Projektide eesmärgid:

  • teha kindlaks, hinnata, katsetada ja töötada välja kutsehariduse ja -õppe rakendusuuringute struktuure ja mehhanisme, et suurendada kutsehariduse ja -õppe panust teadus- ja arendustegevusse ning innovatsioonisüsteemidesse;
  • suurendada tihedas koostöös õpetajate, koolitajate ning ka kutsehariduses ja -õppes osalejatega kutsehariduse ja -õppe süsteemide suutlikkust korraldada rakendusuuringuid ja juhtida innovatsiooniprojekte koos teiste organisatsioonidega, eelkõige VKEdega;
  • saadud kogemuste ja väljundite põhjal pakutakse projekti raames välja (tegevuslik ja finantsalane) võrdlusraamistik, mille eesmärk on muuta rakendusuuringud ja eksperimentaalarendus kutsehariduse ja -õppe pakkumisel üldkasutatavaks nii era- kui ka avaliku sektori (riigi ja ELi tasandi) rahastamisvahendite abil.

Nende projektide tulemusi peaks olema võimalik muuta üldkasutatavaks, samuti peaksid need aitama ajakohastada kutsehariduse ja -õppe süsteeme ning suurendada osalust rakendusuuringutes ja eksperimentaalarenduses, pakkudes seejuures õppijatele võimalusi probleemi- ja projektipõhiseks õppeks.

5. prioriteet. Roheoskused kutsehariduse ja -õppe sektoris

Euroopa roheline kokkulepe on Euroopa uus majanduskasvu strateegia, mille eesmärk on muuta majandust ja ühiskonda, et suunata need kestlikumale teele. Nagu on ette nähtud Euroopa oskuste tegevuskava meetmega 6, toetab komisjon rohepöördeks vajalike oskuste omandamist.

Õiglane ja edukas rohepööre eeldab investeeringuid inimeste oskustesse, et suurendada nende spetsialistide arvu, kes i) loovad ja valdavad keskkonnahoidlikku tehnoloogiat, sealhulgas digitehnoloogiat, ii) töötavad välja keskkonnahoidlikke tooteid, teenuseid ja ärimudeleid, iii) loovad uuenduslikke looduspõhiseid lahendusi ning iv) aitavad vähendada tegevuse ökoloogilist jalajälge. Üleminekuks tööturul ja liikuvuses tuleb ühtlasi tagada tööjõu ümberõpe ja oskuste täiendamine, arvestades, et töökohtade loomine ja kaotamine ei pruugi tingimata aset leida samades sektorites ning et kogu majanduses muutuvad vajaminevad oskused ja ametiprofiilid märkimisväärselt. Lisaks saab Euroopast kliimaneutraalne maailmajagu, kus on ressursitõhus ühiskond ja ringmajandus, üksnes juhul, kui seal on teadlik elanikkond ja töötajad, kes mõistavad, kuidas mõelda ja tegutseda keskkonnateadlikult.

Kutseharidus- ja -õppeasutused saavad edukaks rohepöördeks vajalikke oskusi pakkuda nii esma- kui ka jätku-kutseõppe õppekavade kaudu. Ka nõukogu soovituses jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja toimetulekut toetava kutsehariduse kohta on seatud eesmärk, et kutseharidus ja -õpe edendaks innovatsiooni ja majanduskasvu ning tagaks inimestele ettevalmistuse digi- ja rohepöördeks ning kutsealade jaoks, mille järele on suur nõudlus. Selleks tuleb laiendada koolitusvõimaluste pakkumist ning seejuures soodustada ettevõtlus-, digi- ja roheoskuste omandamist.

Osnabrücki deklaratsioonis kutsehariduse ja -õppe kohta, mis võimaldab majanduse taastumist ning õiglast üleminekut digitaalsele ja rohelisele majandusele, kutsutakse üles:

  • edendama Euroopa programmide – nagu programm „Erasmus+“ – abil algatusi, et toetada kutseharidus- ja -õppeasutuste ning kutsehariduse ja -õppe pakkujate koostööd ja teadmiste jagamist roheoskuste haridus- ja koolitusvõimalustega seotud õpimeetodite, õppekavade, suuniste, töölõppimise ja kvaliteedi tagamise vallas;
  • määrama koostöös sotsiaalpartneritega kindlaks rohepöördeks vajalikud tööturu vajadustele vastavad oskused, mis lõimitakse õppekavadesse ning kutsehariduse ja -õppe pakkumisse, sealhulgas põhioskused, mis on vajalikud kõigis sektorites ja kõigi elukutsete puhul, ning sektoripõhised oskused.

Projektides keskendutakse mõlemale kahele alljärgnevale 5. prioriteedi alla kuuluvale valdkonnale.

A) Roheliste põhioskuste kogum tööturu tarbeks

  • Projektidega aidatakse töötada tööturu tarbeks eri majandussektorites välja roheliste põhioskuste kogum, et juhtida koolitustegevust ning luua kliima-, keskkonna- ja terviseteadlike spetsialistide ning roheettevõtjate põlvkond.

B) Selle oskuste kogumi lõimimine kutseharidusse ja -õppesse

  • Projektidega aidatakse lõimida seda roheliste põhioskuste kogumit kutsehariduse ja -õppe õppekavadesse.
  • Samuti aidatakse projektidega lõimida seda oskuste kogumit õpetajate, koolitajate ja muude töötajate põhi- ja täienduskoolitusse.

3. osa: täiskasvanuharidus

3. osa raames esitatavates projektiettepanekutes tuleb keskenduda alljärgnevale prioriteedile. 

6. prioriteet. Oskuste täiendamise meetmed: uued võimalused täiskasvanutele

Oskuste täiendamise meetmed, mis on välja toodud nõukogu soovituses „Oskuste täiendamise meetmed: uued võimalused täiskasvanutele“22 , on suunatud nendele täiskasvanutele, kelle oskuste, teadmiste ja pädevuste tase on madal ning kes on parimal juhul omandanud põhihariduse. Nende eesmärk on pakkuda täiskasvanutele paindlikke võimalusi parandada oma kirja- ja arvutusoskust ning digipädevust (sh digitehnoloogia kasutamise oskus) ja omandada kõrgem kvalifikatsioon, et osaleda tööturul ja lüüa aktiivselt kaasa ühiskonnaelus.

Oskuste täiendamise meetmete eesmärk on Euroopa sotsiaalõiguste samba 1. põhimõtte vaimus tagada, et igaühel oleks õigus kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele.

Oskuste täiendamise meetmed hõlmavad kolme etappi:

  1. oskuste hindamine (st oskuste kindlakstegemine või valik);
  2. personaalse, paindliku ja kvaliteetse õppevõimaluse pakkumine ning
  3. omandatud oskuste valideerimine ja tunnustamine.

Kavandatavate meetmete abil aidatakse projektidega ellu viia oskuste täiendamise meetmeid käsitlevat nõukogu soovitust, Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava ning ka Euroopa oskuste tegevuskava (meede 8: eluks vajalike oskuste arendamine).

Projektide eesmärgid:

  • aidata suurendada oskuste täiendamise võimaluste pakkumist ning nende kasutamist madala kvalifikatsiooniga täiskasvanute seas;
  • toetada teavitus- ja juhendamismeetmete abil oskuste täiendamise meetmete etappide praktilist ja terviklikku elluviimist;
  • aidata suurendada madala kvalifikatsiooniga täiskasvanutele ette nähtud olemasolevate meetmete sidusust;
  • tagada, et oskuste täiendamise meetmeid käsitleva soovituse elluviimisse kaasatakse ja selles osalevad kõik asjaomased pooled.

Tagada tuleks partnerlusel põhinev lähenemisviis, mis soodustab oskuste täiendamise meetmete kavandamisel, elluviimisel ja seires osalevate sidusrühmade tõhusat koordineerimist ja pikaajalist koostööd.

Projektid hõlmavad kava väljundite/tulemuste kasutuselevõtuks osalevates riikides ning ettepanekuid selle kohta, kuidas sellele konkreetsele sihtrühmale pakutavat kohandatud tuge ja õpet veelgi arendada.

Oskuste täiendamise meetmetes võivad muu hulgas osaleda: täiskasvanuhariduse kavandamisel, korraldamisel või edendamisel osalevad riigi, piirkondlikud või kohalikud asutused, tööandjate organisatsioonid, tööandjad, ametiühingud, tööstus-, kaubandus- ja käsitöönduskojad, tööturuasutused, haridus- ja koolitusteenuse osutajad, vahendus- ja sektoriorganisatsioonid, kodanikuühiskonna organisatsioonid, kohalikud ja piirkondlikud ettevõtjad, raamatukogud ja kogukondlikud teenistused.

Oodatav mõju

Tulevikku suunatud projektide eesmärk on tagada innovaatilised lahendused, mida on võimalik muuta üldkasutatavaks piirkondlikul, riigi ja Euroopa tasandil; eelistatavalt peaks neid lahendusi olema võimalik ELi rahaliste vahendite või riigi ja piirkondliku toetuse abil veel edasi arendada.

Alt üles toimivates tavades tuleks nõuetekohaselt keskenduda kindlaksmääratud prioriteetidele: tugevdada Euroopa innovatsioonisuutlikkust, tagada suur mõju haridus- ja koolitusreformidele ning algatada süsteemseid muutusi.

Projekti väljundite ulatusliku levitamisega riikidevahelisel, riigi ja/või piirkondlikul tasandil – võttes seejuures arvesse Euroopa tööstusökosüsteeme ja piirkondlikke aruka spetsialiseerumise strateegiaid – oodatakse, et tulevikku suunatud projektidega tehakse märkimisväärseid uuendusi süsteemi tasandil, et haridus- ja koolitussüsteemid suudaksid paremini kohaneda kiiresti muutuva maailma väljakutsetega.

Hindamiskriteeriumid

Projekti asjakohasus (maksimaalne punktisumma: 30 punkti / miinimumtase: 15 punkti)

  • Seos ELi poliitika ja algatustega: projektiettepanekuga on ette nähtud ja kavandatud projekt, millega toetatakse tulevikku suunatud ideed ELi tasandil, võttes arvesse olemasolevaid ELi vahendeid ja algatusi ning soodustades nende rakendamist (kui see on asjakohane). Projektiettepanekuga toetatakse ka ELi poliitika (nt Euroopa oskuste tegevuskava), raamistike ja algatuste, näiteks Euroopa poolaasta riigipõhiste soovituste rakendamist.
  • Eesmärk: projektiettepanek on asjakohane meetme eesmärki ning ka meetme üld- ja erieesmärke arvesse võttes (vt jaotis „Meetme eesmärgid“ eespool).
  • Ulatus: projektiettepanekus keskendutakse ühele kuuest meetme alla kuuluvast prioriteedist (vt jaotis „Projekti kavandamine“ eespool).
  • Innovatsioon: projektiettepanekus on arvesse võetud tänapäevaseid meetodeid ja töövõtteid ning see viib uuenduslike tulemuste ja lahendusteni, mida on võimalik muuta üldkasutatavaks ühes või enamas majandus- või haridussektoris.
  • Kokkusobivus: eesmärgid põhinevad põhjalikul vajaduste analüüsil; need on selgelt määratletud ja realistlikud ning neis on käsitletud osalevate organisatsioonide ja meetme jaoks olulisi küsimusi.
  • Euroopa lisaväärtus: projektiettepanekus on selgelt kirjeldatud projekti riikidevahelisuse ja võimaliku ülekantavusega loodavat lisaväärtust ELi ja süsteemi tasandil.
  • Olenevalt käsitletavast prioriteedist:
    • prioriteet – digiõpe ja roheoskused: ulatus, mil määral on projektiettepanekus sidusal viisil kavandatud ja lõimitud tegevused, teadustegevus ja üritused, millega aidatakse selgelt kaasa digipöördele;
    • prioriteet – keskkonnaharidus ja roheoskused: ulatus, mil määral on projektiettepanekus sidusal viisil kavandatud ja lõimitud tegevused, teadustegevus ja üritused, millega toetatakse üleminekut keskkonnasäästlikumale ringmajandusele ning aidatakse seega saavutada komisjoni rohelise kokkuleppe, Pariisi kliimakokkuleppe ja kestliku arengu eesmärke;
    • prioriteet – oskuste pakt: ulatus, mil määral on projektiettepanekus sidusal viisil kavandatud ja lõimitud tegevused, teadustegevus ning ka vahendid ja struktuurid, millega tugevdatakse oskuste arendamist teatava tööstusökosüsteemi väärtusahelates;
    • prioriteet – kutsehariduse ja -õppe rakendusuuringud: ulatus, mil määral on projektiettepanekus esitatud sidus kava, et luua struktuurid ja mehhanismid kutsehariduse ja -õppe rakendusuuringuteks, millega täiustatakse õpetamis- ja õpiprotsessi ning vastatakse seejuures väliste organisatsioonide innovatsiooni- ja arenguvajadustele;
    • prioriteet – roheoskused kutsehariduse ja -õppe sektoris: ulatus, mil määral pakutakse projektiettepanekus välja mõistlik roheliste põhioskuste kogum ning näitlikustatakse, kuidas lõimida seda roheliste põhioskuste kogumit kutsehariduse ja -õppe õppekavadesse, samuti õpetajate, koolitajate ja muude töötajate koolitusse;
    • prioriteet – oskuste täiendamise meetmed: ulatus, mil määral toetatakse projektiettepanekuga oskuste täiendamise meetmete etappide praktilist ja terviklikku elluviimist teavitus- ja juhendamismeetmete abil.
  • Pandeemiajärgne olukord: ulatus, mil määral on projektiettepanekusse lõimitud meetmed, millega edendatakse uue poliitika ja tava väljakujundamist süsteemi tasandil, et tulla toime hiljutisest pandeemiast tulenevate uute probleemidega.

Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 30 punkti / miinimumtase: 15 punkti)

  • Sidusus: projekti üldise ülesehitusega on tagatud projekti eesmärkide, metoodika, tegevuse, kestuse ja kavandatud eelarve kooskõla. Projektiettepanek sisaldab ühtset ja laiaulatuslikku valikut sobivatest tegevustest, mis võimaldavad täita kindlakstehtud vajadusi ja saavutada oodatavaid tulemusi.
  • Ülesehitus: tööprogramm on selge ja terviklik (hõlmab kõiki asjakohaseid projektietappe: ettevalmistamine, elluviimine, seire, hindamine, tulemuste levitamine ja kasutamine). See hõlmab haridusvaldkonnas kasutusele võetava uuenduse eel- ja järelanalüüsi (projekti käigus).
  • Metoodika: kavandatav metoodika on kvaliteetne ja teostatav ning soovitud tulemuste saavutamiseks sobiv ning asjakohastel juhtudel kasutatakse ELi vahendeid.
  • Juhtimine: projektiettepanekus on ette nähtud põhjalik juhtimiskord; tähtajad, korraldus, ülesanded ja vastutus on selgelt kindlaks määratud ning realistlikud; projektiettepanekus on iga tegevuse jaoks ette nähtud piisavad ressursid.
  • Kvaliteedi ja tulemuslikkuse parandamine: projektiettepanekuga on ette nähtud innovaatilised tegevused ja tulemused, millega parandatakse haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteeti, tõhusust ja võrdseid võimalusi.
  • Eelarve: eelarves on ette nähtud edu tagamiseks vajalikud eelarvevahendid, mis ei ole ei liiga suured ega liiga väikesed.
  • Finants- ja kvaliteedikontroll: kontrollimeetmete (pidev kvaliteedi hindamine ja koolitus, vastastikune eksperdihinnang, võrdlusanalüüsid jne) ja kvaliteedinäitajatega on tagatud projekti elluviimise kvaliteet ja kulutõhusus. Projektiettepanekus on selgelt esitatud projektiga seotud probleemid/riskid ja selles on asjakohaselt käsitletud leevendusmeetmeid. Projekti lahutamatu osana on kavandatud eksperdihindamise protsessid. Tööprogrammiga on ette nähtud sõltumatu väline kvaliteedihindamine projekti keskpaigas ja mõni kuu enne projekti lõppu, et projekti oleks vajaduse korral võimalik kohandada.

Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 20 punkti / miinimumtase: 10 punkti)

  • Koosseis: partnerluse koosseis on kooskõlas meetme ja projekti eesmärkidega. Kaasatud on sobiv kooslus asjaomastest organisatsioonidest, kellel on profiil, oskused, kogemused, oskusteave ja haldustugi, mis on vajalikud kogu projekti edukaks elluviimiseks. Projektiettepanekusse on kaasatud partnerid, kes esindavad piisaval määral asjaomast sektorit või sektoriülest lähenemisviisi.  4. prioriteedi puhul hinnatakse eeskätt seda, mil määral viib partnerlus kutsehariduse ja -õppe pakkujaid kokku äriühingute esindajate või ühendustega igas osalevas riigis. 5. prioriteedi puhul hinnatakse eeskätt seda, mil määral viib partnerlus kutsehariduse ja -õppe pakkujaid kokku tööturu esindajatega igas osalevas riigis.
  • Pühendumus: partnerite panus on märkimisväärne, asjakohane ja vastastikku täiendav. Vastutuse ja ülesannete jagunemine on selge ja asjakohane ning väljendab kõikide osalevate organisatsioonide pühendumist ja aktiivset osalemist oma eripädevuse ja suutlikkuse piires.
  • Ülesanded: koordinaatoril on kvaliteetsed juhtimisoskused ning suutlikkus koordineerida riikidevahelisi võrgustikke ja olla keerulise ülesehitusega keskkonnas tegevuse eestvedajaks. Konkreetsete ülesannete jagamisel on aluseks võetud iga partneri spetsiifiline oskusteave.
  • Koostöö/meeskonnavaim: projektiettepanekus on kavandatud tõhus mehhanism, et tagada osalevate organisatsioonide, osalejate ja muude asjakohaste sidusrühmade sujuv koordineerimine, otsustusprotsess, teabevahetus ja konfliktide lahendamine.
  • Geograafiline mõõde ja programmiväliste kolmandate riikide kaasamine: partnerluses osalevad asjaomased partnerid eri geograafilistest piirkondadest ning see geograafiline koosseis on põhjendatud.  Kui see on asjakohane, annab programmivälistest kolmandatest riikidest pärit osalevate organisatsioonide kaasamine olulist lisaväärtust tulevikku suunatud projekti eesmärkide saavutamisel.

Mõju, tulemuste levitamine ja kestlikkus (maksimaalne punktisumma: 20 punkti / miinimumtase: 10 punkti)

  • Tulemuste kasutamine: projektiettepanekus on kirjeldatud, kuidas muudetakse projekti väljundid ühes või mitmes sektoris süsteemi tasandil üldkasutatavaks. Selles on ette nähtud vahendid, mille abil mõõta kasutamise määra projekti kestel ja pärast selle lõppu.
  • Tulemuste levitamine: projektiettepanekuga on ette nähtud selge tegevuskava tulemuste levitamiseks ning see hõlmab sobivaid sihttasemeid, tegevusi, ajakava, töövahendeid ja kanaleid selleks, et projekti tulemused ja projektist saadav kasu jõuaks nii projekti kestel kui ka pärast projekti lõppu õigete sidusrühmadeni, poliitikakujundajateni ning innovatsiooni edendajateni. Samuti on projektiettepanekus kindlaks määratud, kes partneritest vastutab tulemuste levitamise eest, ja tõendatud nende kogemusi levitustegevuse alal. Tulemuste levitamisel võetakse arvesse ka riiklikke ja piirkondlikke aruka spetsialiseerumise strateegiaid, et tagada nendel tasanditel suurim võimalik mõju. Avatud juurdepääs: üldjuhul, kuid võttes arvesse riikide ja Euroopa õigusraamistikes kehtestatud piiranguid, tuleb tulemused teha kättesaadavaks avatud õppematerjalidena ning samuti asjaomastel kutsealastel, valdkondlikel või pädevate asutuste platvormidel. Projektiettepanekus kirjeldatakse, kuidas loodavad andmed, materjalid, dokumendid ning audiovisuaalsed ja sotsiaalmeedia väljundid tehakse avatud litsentside kaudu vabalt kättesaadavaks, kuidas neid levitatakse ning tagatakse, et nendega ei kaasne mingeid ebaproportsionaalseid piiranguid.
  • Mõju: projektiettepanekus on kirjeldatud projekti potentsiaalset mõju:
    • sihtrühmadele ja -sektori(te)le;
    • poliitikakujundajatele süsteemi tasandil;
    • peale projektis otseselt osalevate poliitikakujundajate ja ametiasutuste ka avalikus või erasektoris innovatsiooni edendavatele osalejatele kohalikul, piirkondlikul, riigi ja/või Euroopa tasandil. Projektiettepanekus tõendatakse, et lahendust saavad rakendada muud peamised sidusrühmad sektoris või väljaspool sektorit.

Taotlus hõlmab meetmeid, sihttasemeid ja näitajaid, mis aitavad jälgida projekti edenemist ja hinnata (nii pika- kui ka lühiajalist) oodatavat mõju.

  • Kestlikkus: projektiettepanekus selgitatakse, kuidas tulevikku suunatud projekt käivitatakse ja seda eri tasanditel (kohalikul, piirkondlikul ja riigi) tasandil edasi arendatakse. Ette on nähtud pikaajalise tegevuskava väljatöötamine projektitulemuste järkjärguliseks kasutuselevõtuks pärast projekti lõppu ja nende üldkasutatavaks muutmiseks. See kava põhineb poliitikakujundajate, haridus- ja koolitusteenuste osutajate ning peamistest sidusrühmadest ettevõtjate asjakohase tasandi püsival partnerlusel. Selles tuleks kindlaks määrata sobivad juhtimisstruktuurid ning selgitada, kuidas kavatsetakse projekti laiendada ja tagada rahaline jätkusuutlikkus, sealhulgas võidakse osutada (Euroopa, riiklikele ja erasektori) rahalistele ressurssidele, millega tagatakse, et saavutatud tulemused ja projektist saadav kasu on pikaajalised.

Rahastamist kaalutakse üksnes selliste projektiettepanekute puhul, mis koguvad vähemalt 70 punkti (100 maksimumpunktist) ning saavutavad kõigi nelja hindamiskriteeriumi puhul vajaliku miinimumtaseme.

Kui sama prioriteediga projektiettepanekud saavutavad võrdse punktisumma, eelistatakse ettepanekuid, millel on kõrgeim punktisumma esmalt kriteeriumi „Projekti asjakohasus“ ja seejärel kriteeriumi „Mõju“ puhul.

Võimaluse korral püüab hindamiskomitee tagada prioriteetide tasakaalustatud esindatuse.

Tähtaeg ning hindamise ja toetuslepingute sõlmimise esialgne ajakava

Etapid

Kuupäev või orienteeruv ajavahemik

Taotluste esitamise tähtaeg

15. märts kl 17.00 (Brüsseli aja järgi)  

Hindamisperiood

2022. aasta aprillist juulini

Taotlejate teavitamine

2022. aasta august

Toetuslepingu sõlmimine

2022. aasta oktoobrist detsembrini

Meetme alguskuupäev 

1.11.2022 või 1.12.2022 või 1.1.2023

Millised on rahastamiseeskirjad?

Selle meetme puhul kasutatakse kindlasummaliste maksete alusel rahastamise mudelit. Taotlejale tehtava kindlasummalise koondmakse summa määratakse iga toetuse puhul kindlaks vastavalt taotleja kavandatava meetme eelarveprognoosile. Toetust andev asutus võtab iga toetuse kindlasummalise makse kindlaksmääramisel arvesse projektiettepanekut, hindamise tulemust, rahastamismäärasid ning konkursikutses osutatud toetuse maksimumsummat.

ELi toetuse maksimumsummad projekti kohta:

  • 1. osa  – sektoriülesed prioriteedid: 800 000 eurot;
  • 2. osa – kutseharidus ja -õpe: 700 000 eurot;
  • 3. osa – täiskasvanuharidus: 1 000 000 eurot.

Maksimaalne rahastatavate projektide arv:

1. ja 3. osa: ülempiir puudub, v.a eelarvepiirangute korral;

2. osa: soovituslik ülempiir on seitse projekt prioriteedi kohta (vastavalt 3., 4. ja 5. prioriteedi puhul).

Kuidas määratakse kindlaks projekti kindlasummaline makse?

Taotlejad peavad täitma taotlusvormis esitatud üksikasjaliku eelarvetabeli, võttes arvesse alljärgnevaid nõudeid.

  1. Eelarve peaks olema nii üksikasjalik kui toetusesaaja(d) vajalikuks peab (peavad) ning olema jaotatud ühtseteks tööpakettideks (nt eraldi tööpaketid projektijuhtimise, analüüsi, koolituse, ürituste korraldamise, mudeli rakendamise, pikaajalise tegevuskava, teabevahetuse ja tulemuste levitamise ning kvaliteedi tagamise jaoks).
  2. Projektiettepanekus tuleb kirjeldada iga tööpaketi alla kuuluvaid tegevusi.
  3. Taotlejad peavad ettepanekus märkima hinnangulised kulud iga tööpaketi kohta (ning iga tööpaketi puhul märkima, kui suure osa rahalistest vahenditest iga toetusesaaja ja seotud üksus saab).
  4. Kirjeldatavad kulud võivad hõlmata personali-, reisi- ja elamiskulusid, töövahendite ja alltöövõtuga seotud kulusid ning ka muid (nt teabe levitamise, avaldamise või tõlkimisega seotud) kulusid.

Projektiettepanekuid hinnatakse sise- ja/või välisekspertide abiga tavapärase hindamismenetluse korras. Eksperdid hindavad projektiettepanekute kvaliteeti konkursikutses kindlaksmääratud nõuete alusel ning meetme oodatavat mõju, kvaliteeti ja tulemuslikkust arvesse võttes. Kindlasummalise makse summa võib moodustada kõige enam 80 % pärast hindamist kindlaks määratavast prognoositavast eelarvest.

Pärast projektiettepanekute hindamist määrab eelarvevahendite käsutaja hindamistulemuste alusel kindlaks kindlasummalise makse summa.

Toetuse parameetrid (toetuse maksimumsumma, rahastamismäär, rahastamiskõlblike kulude kogusumma jne) kehtestatakse toetuslepingus.

Projekti saavutuste hindamisel lähtutakse saavutatud väljunditest. Rahastamiskord peaks võimaldama keskenduda sisendite asemel pigem väljunditele ning lähtuda seeläbi mõõdetavate eesmärkide saavutamise kvaliteedist ja tasemest.

Täpsem teave on esitatud rahastus- ja hankeportaalis avaldatud toetuslepingu näidises.