Skip to main content
Erasmus+ home page Erasmus+ home page

Erasmus+

EU programme for education, training, youth and sport
Search the guide

Tulevikku suunatud projektid

Meetme eesmärk

Hiljutise pandeemia tagajärjel on vajadus haridus- ja koolitussüsteemide ning ka noorsootöö innovatsiooni järele suurem kui ei kunagi varem. Innovatsioon õpetamises ja õppimises on keskse tähtsusega nii üksikisiku kui ka institutsioonilisel tasandil. Innovaatilisi lähenemisviise on vaja selleks, et tagada töötajatele nii praegu kui ka edaspidi oskused, mis vastavad kiiresti muutuva tööturu vajadustele, ent ka selleks, et soodustada nii praegu kui ka edaspidi töötajate loovust ja varustada neid oskustega, mis võimaldavad leida lahendusi üha keerukamatele ühiskondlikele sõlmküsimustele, millega me kõik silmitsi seisame, näiteks võitlus kliimamuutuste vastu, elurikkuse kaitse, puhas energeetika, rahvatervis, digipööre ja automatiseerimine, tehisintellekt, robootika ja andmeanalüüs.

Selle meetme eesmärk on edendada innovatsiooni, loovust ja osalust, samuti sotsiaalset ettevõtlust hariduse ja koolituse eri valdkondades konkreetse sektori piires või sektori- ja erialadeülesel tasandil.

Tulevikku suunatud projektid on suuremahulised projektid, mille eesmärk on teha kindlaks, töötada välja, katsetada ja/või hinnata innovaatilisi (poliitika tasandi) lähenemisviise, mida on võimalik muuta üldkasutatavaks, et seeläbi täiustada haridus- ja koolitussüsteeme. Nende projektidega toetatakse Euroopa peamistest prioriteetidest lähtuvaid tulevikku suunatud ideid, millel on potentsiaal muutuda üldkasutatavaks, edendada haridus- ja koolitussüsteeme ning noorsootöösüsteeme, samuti märkimisväärselt uuendada meetodeid ja tavasid eri liiki õpi- ja aktiivse osaluse keskkondades Euroopa sotsiaalse ühtekuuluvuse heaks.

Üldeesmärk on toetada riikidevahelisi koostööprojekte, mille raames viiakse ellu sidusat ja terviklikku kogumit sektoripõhistest või -ülestest tegevustest, millega kas:

  • edendatakse innovatsiooni projekti ulatuse, teedrajavate meetodite ja tavade seisukohast ja/või
  • tagatakse innovatsioonisiire (riikide, poliitikasektorite või sihtrühmade vahel), mis omakorda võimaldab Euroopa tasandil jätkusuutlikul viisil ära kasutada innovaatilisi projektitulemusi ja/või kanda neid üle teistsugustesse tingimustesse ja muudele sihtrühmadele.

Partnerluses peaksid osalema mitmesugused avaliku ja erasektori organisatsioonid ning teadlased, valdkonnas tegutsejad ja partnerid, kellel on kontaktid poliitikakujundajatega.

Seepärast tuleks tulevikku suunatud projekti ellu viia mitmesuguste organisatsioonide partnerlusena, mida iseloomustab alljärgnev:

  • tipptase ja uusimad teadmised;
  • innovatsioonisuutlikkus;
  • võime tagada tegevusega süsteemne mõju ning suunata haridus- ja koolituspoliitikat.

Toetatavate projektide eesmärk on saavutada Euroopa tasandil süsteemne mõju seeläbi, et innovaatilisi väljundeid on võimalik kasutada kogu Euroopas ja/või neid on võimalik üle kanda eri teemavaldkondadesse või geograafilistesse piirkondadesse.

1. osa: digiõpe (sektoriülene)

1. osa projektid võivad hõlmata haridusvaldkonna eri sektoreid või neid ühendada ning need peavad toetama kvaliteetset ja kaasavat digiõpet kooskõlas digiõppe tegevuskavaga.

Selle osa alla kuuluvates projektitaotlustes tuleks keskenduda ühele alljärgnevast kolmest prioriteedist:

  • 1. prioriteet: haridustehnoloogia – ELi-põhiste lahenduste laiem levitamine koostöö ja kvaliteedi tagamise kaudu;
  • 2. prioriteet: tõhusad pedagoogilised lähenemisviisid põhi- ja keskhariduse tasandi informaatikale;
  • 3. prioriteet: õpetajate koolitamine ja õppekavade arendamine, et võidelda desinformatsiooniga ja edendada digikirjaoskust.

Neid prioriteete on täpsemalt kirjeldatud allpool jaotises „Projekti kavandamine“.

2. osa: kutseharidus ja -õpe

2. osa projektides keskendutakse kutsehariduse ja -õppe sektorile. Nende projektidega aidatakse rakendada põhimõtteid ja saavutada eesmärke, mis on sätestatud Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas,1 Euroopa oskuste tegevuskavas,2 nõukogu soovituses jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja toimetulekut toetava kutseõppe kohta3 ning Osnabrücki deklaratsioonis4 kutsehariduse ja -õppe kohta, mis võimaldab majanduse taastumist ning õiglast digi- ja rohepööret.5

2. osa raames esitatavates projektitaotlustes tuleb keskenduda ühele alljärgnevast kahest prioriteedist, mida kirjeldatakse täpsemalt jaotises „Projekti kavandamine“:

  • 4. prioriteet:  tööalast konkurentsivõimet toetavad mikrokvalifikatsioonitunnistused;
  • 5. prioriteet: kutsehariduse ja -õppe atraktiivsuse suurendamine kutseharidust ja -õpet pakkuvate asutuste partnerluste ja võrgustike kaudu.

3. osa: täiskasvanuharidus

3. osa projektides keskendutakse täiskasvanuhariduse poliitikale. Nende projektidega aidatakse rakendada põhimõtteid ja saavutada eesmärke, mis on sätestatud Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas,6 Euroopa oskuste tegevuskavas7 ja nõukogu soovituses oskuste täiendamise meetmete kohta8 (uued võimalused täiskasvanutele).

3. osa raames esitatavates projektitaotlustes tuleb keskenduda ühele alljärgnevast kahest prioriteedist, mida kirjeldatakse täpsemalt jaotises „Projekti kavandamine“:

  • 6. prioriteet: kvaliteetseid ja tööturu vajadustele vastavaid asjakohaseid koolitusvõimalusi sisaldavate riiklike registrite arendamine;
  • 7. prioriteet: oskuste pakti toetamine.

Meetme eesmärgid

Üldeesmärgid on järgmised:

  • viia ellu innovaatilisi algatusi, millel on suur mõju haridus- ja koolitusreformide elluviimisele konkreetsetes strateegilistes poliitikavaldkondades;
  • aidata hariduse ja koolituse innovatsiooni edendamisega kaasa Euroopa innovatsioonisuutlikkuse suurendamisele;
  • tagada süsteemsed muutused innovatsiooni soodustamisega nii praktika kui ka poliitika tasandil;
  • toetada ELi põhiteemade ja prioriteetidega seotud tulevikku suunatud ideid, mida on võimalik muuta üldkasutatavaks ühes või enamas sektoris;
  • tagada täielikult innovaatiliste teedrajavate õppemeetodite ja -tavade ning/või innovatsioonisiirde abil, et innovaatilisi projektitulemusi on võimalik Euroopa tasandil jätkusuutlikul viisil ära kasutada ja/või kanda neid üle teistsugustesse tingimustesse ja muudele sihtrühmadele.

Erieesmärgid on muu hulgas:

  • teha kindlaks, töötada välja, katsetada ja/või hinnata innovaatilisi lähenemisviise, mida on võimalik muuta üldkasutatavaks, et täiustada haridus- ja koolitussüsteeme ning parandada hariduse ja koolituse valdkonna poliitika ja tavade tulemuslikkust; 
  • käivitada katseprojekte, et katsetada lahendusi praegustele ja edasistele probleemidele ning seeläbi tagada jätkusuutlik süsteemne mõju;
  • toetada peamiste sidusrühmade seas riikidevahelist koostööd ja vastastikust õppimist tulevikku suunatud küsimustes ning innustada neid välja töötama innovaatilisi lahendusi ja edendama nende lahenduste ülekandmist uutesse tingimustesse, sealhulgas suurendada asjaomaste sidusrühmade suutlikust.

Tulevikku suunatud projektides ellu viidava tegevusega tuleks aidata:

  • parandada haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteeti, tõhusust, atraktiivsust ja võrdseid võimalusi;
  • parandada hariduse ja koolituse valdkonna poliitika tulemuslikkust;
  • ellu viia ELi raamistikke ja seadusandlikke algatusi ning ka Euroopa poolaasta riigipõhiseid soovitusi;
  • täiendada tõendus- ja teadmusbaasi seoses sihtrühma(de)ga, õppimise ja õpetamise olukordadega ning tõhusate meetodite ja vahenditega, mille abil on võimalik soodustada innovatsiooni süsteemi tasandil;
  • täiendada teadmisi, et toetada tõenduspõhist poliitikat;
  • soodustada käitumisviiside muutust ELi tasandil.

Nende prioriteetide alusel võidakse ellu viia järgmisi põhitegevusi (mittetäielik loetelu): 

  • meetmed, teadusuuringud, kaardistamistegevus, suuremahuliste sektoripõhiste või -üleste väljundite väljatöötamine;
  • riikidevaheline suutlikkuse suurendamise tegevus, näiteks koolitus, poliitilise konteksti analüüs, poliitikauuringud, institutsioonilised muudatused;
  • katseprojektid innovaatiliste lahenduste katsetamiseks;
  • ulatuslikud riikidevahelised üritused või võrgustikutegevused sektoris või sektoriülesel tasandil;
  • tulemuste kasutamise tegevused, et levitada tulemusi hariduskogukonnas või -sektoris;
  • mõttekodadel põhinevad tegevused, innovaatiliste ideede uurimine ja nendega eksperimenteerimine.

Kui see on asjakohane, tuleb tulevikku suunatud projektides kohaldada ELi tasandi vahendeid ja õigusakte.

Tulevikku suunatud projektideks tuleks kavandada pikaajaline tegevuskava (mis ei piirdu vaid programmi „Erasmus+“ alusel rahastatava projekti kestusega), milles kirjeldatakse, kuidas võetakse väljatöötatavad uuenduslikus lahendused koostöös asjaomaste ameti- ja haridusasutustega järk-järgult kasutusele ja muudetakse need üldkasutatavaks, et tagada mõju haridus- ja koolitussüsteemidele. Samuti tuleks tagada tegevuse piisav nähtavus ja ulatuslik tulemuste levitamine, sealhulgas ELi ja siseriiklikul poliitilisel tasandil.

Tulevikku suunatud projektide puhul tuleks osutada ka sellele, kuidas saab projekti elluviimiseks kasutada muid ELi rahastamisvõimalusi (nt Euroopa struktuurifondid, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond, taaste- ja vastupidavusrahastu, õiglase ülemineku fond) ning riigi tasandi ja piirkondlikku rahastamist, aga ka erasektori vahenditest rahastamist. Arvesse tuleks võtta siseriiklikke ja piirkondlikke aruka spetsialiseerumise strateegiaid ning Euroopa tööstusökosüsteemides toimuvat arendustegevust.

Mis kriteeriumidele peavad tulevikku suunatud projektid toetuse taotlemiseks vastama?

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Programmist „Erasmus+“ toetuse saamiseks peavad tulevikku suunatud projektide taotlused vastama järgmistele kriteeriumidele.

Kes võib esitada taotluse?

Taotlejad (koordinaator ja täispartnerid) peavad olema:

  • kutsehariduse ja -õppe või töövaldkonnas tegutsevad avalik-õiguslikud või eraorganisatsioonid/üksused;
  • mis on asutatud ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis (rahastamiskõlblikud on riigid, kes peavad läbirääkimisi programmiga liitumise lepingu sõlmimiseks ja kelle puhul leping jõustub enne toetuse allkirjastamist).

Erand: 3. osa 7. prioriteedi (oskuste pakti toetamine) puhul saavad koordinaatoriks olla ainult oskuste pakti partnerlusi koordineerivad organisatsioonid ja täispartneriteks võivad olla ainult need organisatsioonid, mis on taotluse esitamise tähtajaks kaasatud olemasolevatesse oskuste pakti partnerlustesse.

ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis asutatud kõrgkoolil peab olema kehtiv Erasmuse kõrgharidusharta.

Programmivälistes kolmandates riikides asuvad organisatsioonid võivad osaleda liitunud partneritena (mitte koordinaatorina või täispartneritena).

Konsortsiumi koosseis

1. osa:

Konsortsiumis peab osalema vähemalt kolm taotlejat (koordinaator ja täispartnerid) vähemalt kolmest ELi liikmesriigist või programmiga liitunud kolmandast riigist.

Seotud üksusi ei võeta konsortsiumi koosseisu puhul minimaalsetes rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides arvesse.

Konsortsiumis peab taotlejana (koordinaator või täispartner) osalema vähemalt üks riigi või piirkondliku tasandi avalik-õiguslik asutus (nt innovatsiooni-, haridus-, töö- või majandusministeerium, kvalifikatsiooniasutus või kvaliteedi tagamise asutus jne) ELi liikmesriigist või programmiga liitunud kolmandast riigist.

1. prioriteedi (haridustehnoloogia) puhul peab konsortsiumis osalema taotlejana (koordinaator või täispartner) vähemalt üks haridustehnoloogiaettevõte ELi liikmesriigist või programmiga liitunud kolmandast riigist.

2. osa:

Konsortsiumis peab osalema vähemalt kuus taotlejat (koordinaator ja täispartnerid) vähemalt kolmest ELi liikmesriigist või programmiga liitunud kolmandast riigist.

Seotud üksusi ei võeta konsortsiumi koosseisu puhul minimaalsetes rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides arvesse.

Vähemalt kolme rahastamiskõlbliku riigi puhul peab konsortsiumis osalema iga riigi kohta:

  1. vähemalt üks ettevõtjaid, tegevusala või sektorit esindav organisatsioon ning
  2. vähemalt üks kutseharidust ja -õpet pakkuv asutus või neid esindav organisatsioon (keskhariduse ja/või kolmanda taseme hariduse tasemel).

3. osa:

6. prioriteedi puhul peab konsortsiumis osalema vähemalt kolm taotlejat (koordinaator ja täispartnerid) vähemalt kolmest ELi liikmesriigist või programmiga liitunud kolmandast riigist.

Seotud üksusi ei võeta konsortsiumi koosseisu puhul minimaalsetes rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides arvesse.

Konsortsiumis peavad taotlejate või liitunud partneritena osalema ka avaliku või erasektori asutused, kes kannavad täielikku või osalist vastutust täiskasvanuharidusteenuste (nt oskuste hindamine, pädevuste valideerimine, hariduse ja koolituse pakkumine, suunamine ja juhendamine) korralduse ja/või rahastamise ja/või osutamise eest (või saavad seda mõjutada).

7. prioriteedi puhul peavad konsortsiumis taotlejatena (koordinaator ja täispartnerid) osalema ainult olemasolevate oskuste pakti partnerluste partnerid vähemalt kolmest ELi liikmesriigist või programmiga liitunud kolmandast riigist. Seotud üksusi ei võeta konsortsiumi koosseisu puhul minimaalsetes rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides arvesse.

Tegevuse elluviimise koht

Tegevus peab toimuma ELi liikmesriikides või programmiga liitunud kolmandates riikides.

Projekti kestus

1. osa projektid peaksid tavaliselt kestma 24–48 kuud (pikendamine on võimalik, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud ja tehakse muudatuse kaudu).

2. osa projektid peaksid tavaliselt kestma 36 kuud (pikendamine on võimalik, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud ja tehakse muudatuse kaudu).

3. osa projektid peaksid tavaliselt kestma 24 kuud (pikendamine on võimalik, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud ja tehakse muudatuse kaudu).

Projekti kestus tuleb valida taotluse esitamise etapis, lähtudes projekti eesmärgist, selle aja sisse kavandatavate tegevuste liigist ning projekti eelarvest ja sihtidest.

Kellele esitada taotlus?

Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusametile (EACEA).

Konkursikutse tunnus, 1. osa: ERASMUS-EDU-2023-PI-FORWARD-LOT1

Konkursikutse tunnus, 2. osa: ERASMUS-EDU-2023-PI-FORWARD-LOT2

Konkursikutse tunnus, 3. osa: ERASMUS-EDU-2023-PI-FORWARD-LOT3

Millal esitada taotlus?

Taotlejad peavad oma toetustaotluse esitama hiljemalt 15. märtsil kell 17.00 (Brüsseli aja järgi).

Taotlevaid organisatsioone hinnatakse asjaomaste menetlusest kõrvalejätmise ja valikukriteeriumide põhjal. Lisateabe saamiseks tutvuge käesoleva juhendi C osaga.

Projekti kavandamine

Tulevikku suunatud projektides tuleks igal juhul arvesse võtta alljärgnevaid horisontaalseid poliitikavaldkondi:

  1. Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava;
  2. Euroopa Komisjoni roheline kokkulepe,9 ÜRO kestliku arengu eesmärgid10 ja Pariisi deklaratsioon kliimamuutuste kohta11 ;
  3. Euroopa oskuste tegevuskava12 ;
  4. nõukogu soovitus jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja toimetulekut toetava kutsehariduse kohta13 ;
  5. nõukogu soovitus mikrokvalifikatsioonitunnistuste kohta14 ;
  6. nõukogu soovitus isiklike õppekontode kohta15 ;
  7. nõukogu resolutsioon, mis käsitleb uut Euroopa täiskasvanuhariduse tegevuskava 2021–203016 ;
  8. nõukogu soovitus „Oskuste täiendamise meetmed: uued võimalused täiskasvanutele“17 ;
  9. digipööre haridus- ja koolitussüsteemides, samuti noorsootöös, nagu on ette nähtud Euroopa Komisjoni digiõppe tegevuskavaga (2021–2027)18 .

1. osa:  digiõpe (sektoriülene)

1. osa raames esitatavate projektitaotlustega tuleb toetada kvaliteetset ja kaasavat digiõpet kooskõlas digiõppe tegevuskavaga (2021–2027).

Haridus- ja koolitussüsteemides toimub praegu ulatuslik digipööre, mida soodustavad üha suurem ühendatus, seadmete ja digirakenduste laialdane kasutamine, vajadus individuaalse paindlikkuse järele, digitaalse õpisisu laiem kättesaadavus ja vajadus selle järele ning kasvav nõudlus digioskuste järele. COVID-19 pandeemia on haridust ja koolitust oluliselt mõjutanud – see on kiirendanud muutuste protsessi ning andnud hulgaliselt uusi õpikogemusi ja vaatenurki.

ELi poliitikapõhimõtted hariduse ja koolituse digipöördeks järgmisel programmitööperioodil on kindlaks määratud digiõppe tegevuskavas (2021–2027). Tegevuskava kujutab endast üleskutset teha Euroopa tasandil tihedamat koostööd, et õppida COVID-19 kriisist ning muuta haridus- ja koolitussüsteemid digiajastule vastavaks. Tegevuskavas on ette nähtud 14 meedet kahe strateegilise prioriteedi raames, nimelt:

  • hästitoimiva digiõppekeskkonna arendamine (1. strateegiline prioriteet);
  • digipöörde jaoks oluliste digipädevuste arendamine (2. strateegiline prioriteet).

Komisjon võttis tegevuskava vastu kui Euroopa haridusruumi ühe alustala ja 2021. aasta jaanuaris alustati selle rakendamist.

Vastates nõukogu üleskutsele ja pidades silmas komisjoni presidendi von der Leyeni 2021. aasta kõnet olukorrast Euroopa Liidus, alustas komisjon viimastel kuudel liikmesriikidega struktureeritud dialoogi digiõppe ja -oskuste teemal. Dialoogi eesmärk on toetada liikmesriike nende haridus- ja koolitussüsteemide digitaliseerimisel lõimitud, sidusa ja edasipüüdlikuma lähenemisviisi abil, mis ühendab valitsussektori eri harusid, aga ka erasektorit (nt haridustehnoloogiaettevõtted), sotsiaalpartnereid ja kodanikuühiskonda. Komisjon ja liikmesriigid esitavad struktureeritud dialoogi kaudu ühise hinnangu olukorra ja väljavaadete kohta riikide tasandil, selgitavad välja saadud õppetunnid ja panevad paika vajalikud järgmised sammud edasiste meetmete võtmiseks digiõppe valdkonnas.  Dialoog jõuab lõpule 2022. aasta lõpus ja selle alusel võetakse edasisi ELi tasandi meetmeid digiõppe ja -oskuste valdkonnas, sealhulgas kaks nõukogu soovituse ettepanekut – üks digiõpet soodustavate tegurite kohta ning teine digioskuste õpetamise täiustamise kohta hariduses ja koolituses.

Sellega seoses on vaja tagada piisava metoodika ja õpetajakoolituse võimaluste olemasolu, et kindlustada digioskuste ja -pädevuste tõhus arendamine hariduse ja koolituse abil. Need võivad hõlmata informaatikat kui vahendit, mis edendab tehnoloogia aktiivset kasutamist noores eas, ning oskuste ja pädevuste arendamist, et tegeleda selliste pakiliste ühiskondlike väljakutsetega nagu desinformatsiooni vastu võitlemine ja digikirjaoskuse edendamine.

Lisaks eespool kirjeldatule on digiõppe tegevuskavaga ette nähtud eesmärk soodustada ELi tasandil tõhusamat koostööd digiõppe ja -koolituse valdkonnas ning luua sel otstarbel Euroopa digiõppe keskus. Keskuse eesmärk on edendada sektoriülest koostööd, teha kindlaks head tavad ja neid jagada ning pakkuda liikmesriikidele ning haridus- ja koolitussektorile digiõppe valdkonnas vahendeid, raamistikke, suuniseid, tehnilist oskusteavet ja teadusuuringuid. Oodatakse, et keskus lõimib riiklikke ja piirkondlikke digiõppe algatusi, toob kokku valdkonnas tegutsejaid, aitab luua uusi digitaalse õpisisu vahetamise mudeleid ning tegeleb seejuures selliste küsimustega nagu ühised standardid, koostalitlusvõime, juurdepääsetavus ja kvaliteedi tagamine. Kooskõlas keskuse eesmärkidega on oluline ka toetada kõiki digiõppe ökosüsteemis osalejaid, et nad teeksid omavahel tõhusalt koostööd, ning eelkõige hõlbustada koostööd avaliku sektori asutuste / haridus- ja koolitusasutuste ning selliste kiiresti arenevate sektorite vahel nagu Euroopa haridustehnoloogia sektor.

Tulevikku suunatud projektides keskendutakse ühele alljärgnevast kolmest prioriteedist.

1. prioriteet: haridustehnoloogia – ELi-põhiste lahenduste laiem levitamine koostöö ja kvaliteedi tagamise kaudu

Euroopa haridustehnoloogia sektor on digiõppe valdkonnas innovatsiooni peamine allikas ja see kasvab kiiresti. Sektor on aga endiselt väga killustatud ning sageli puuduvad selles kogemused ja suutlikkus teha kestlikul viisil tõhusat koostööd haridus- ja koolitusasutuste ning avaliku sektori asutustega.

Selles prioriteetses valdkonnas kaasataks tulevikku suunatud projektidesse ELis asuvad haridustehnoloogiaorganisatsioonid, edendades koostööd tööstusharu ja avaliku sektori asutuste vahel ning andes seega panuse tõhusa Euroopa digiõppe ökosüsteemi arendamisse.

Sellel prioriteedil põhinevad projektid peaksid käsitlema mõlemat järgmist teemat:

  • haridustehnoloogia valdkonnas tõenduspõhise kvaliteedi tagamise raamistiku väljatöötamine koostöös haridusministeeriumitega, viidates õpitulemustele, mis saavutatakse haridustehnoloogialahenduste lõimimisega õpetamisse, õppimisse ja hindamisse;
  • haridustehnoloogiat pakkuvate asutuste, haridus- ja koolitusasutuste ning avaliku sektori asutuste vahelise sektoriülese koostöö edendamine, et tagada tõhus ja võrdne juurdepääs kvaliteetsele digitaalsele õpisisule.

2. prioriteet: tõhusad pedagoogilised lähenemisviisid põhi- ja keskhariduse tasandi informaatikale

Informaatika19 on koolihariduses veel suhteliselt uus valdkond. Kui mõnes Euroopa riigis on juba pikaajaline informaatika õpetamise traditsioon, siis teistes on see aine alles hiljuti õppekavasse võetud, eriti alg- ja põhihariduses. Hiljutised reformid tõid kaasa muudatused koolide õppekavades ja üldise suundumuse tõhustada informaatika õpetamist ELi koolides. Ometi näitavad olemasolevad tõendid, et kuigi kolmanda taseme hariduses ja teataval määral ka keskkooliastmes on informaatika õpetamise kogemus olemas, on põhi- ja algastmes õpetamisel saadud teadmiste ja tehtud uuringute hulk palju piiratum.

Informaatika valdkonnas tõhusate pedagoogiliste lähenemisviiside ja sellega seotud hindamise väljatöötamise toetamine võib aidata õpetajaid paremini ette valmistada teadmiste kogumiseks ja jagamiseks selle kohta, kuidas seda ainet saab koolihariduse eri tasanditel kõige paremini lõimida, edendades seeläbi noorte aktiivset ja ohutut digitehnoloogia kasutamist.

Sellel prioriteedil põhinevad projektid peaksid käsitlema mõlemat järgmist teemat:

  • selliste tõhusate ja uuenduslike pedagoogiliste lähenemisviiside väljatöötamine ja katsetamine, mis on asjakohased ja mille puhul toimub selge areng eri haridustasemete vahel, keskendudes eelkõige põhi- ja keskharidusele;
  • õpetajakoolituse algatused, mille eesmärk on suurendada selle eriala õpetamiseks piisava ettevalmistuse saanud ja kvalifikatsiooni omandanud õpetajate (üld- ja erialaõpetajad) kättesaadavust. 

3. prioriteet: õpetajate koolitamine ja õppekavade arendamine, et võidelda desinformatsiooniga ja edendada digikirjaoskust

Euroopa Komisjon on digiõppe tegevuskava (2021–2027) raames andnud 2022. aasta sügisel välja ühised suunised õpetajatele ja haridustöötajatele digikirjaoskuse edendamiseks ning desinformatsiooniga võitlemiseks hariduse ja koolituse kaudu20 . Rohkem jõupingutusi on aga vaja teha süsteemsel tasandil, tagamaks, et haridus- ja koolitussüsteemid annavad noortele tõhusalt oskused ja pädevused nende pakiliste probleemide lahendamiseks ning et õpetajaid ja haridustöötajaid toetatakse, edendades nende väljaõpet ja täienduskoolitust selles valdkonnas.

Sel eesmärgil aitaksid tulevikku suunatud projektid, mis käsitlevad õpetajakoolitust ning õppekavade arendamist digikirjaoskuse edendamise ja desinformatsiooniga võitlemise valdkonnas, toetada haridus- ja koolitussüsteeme ning eelkõige õppijaid, õpetajaid ja haridustöötajaid, et nad saaksid tõhusalt ja struktureeritult tegeleda uute ja esilekerkivate väljakutsetega klassiruumis, mis on tihedalt seotud dünaamilise veebikeskkonnaga.

  • Sellel prioriteedil põhinevad projektid peaksid käsitlema mõlemat järgmist teemat: õpetajate esma- ja täienduskoolitus digikirjaoskuse ja desinformatsiooniga võitlemise valdkonnas, mis hõlmab nii sisu kui ka metoodikat, aga ka süsteemset kasutuselevõttu;
  • tõhusate ja paindlike lähenemisviiside uurimine ja vahetamine õppekavade arendamiseks digikirjaoskuse ja desinformatsiooniga võitlemise valdkonnas.

2. osa: kutseharidus ja -õpe

2. osa raames esitatavates projektitaotlustes tuleb keskenduda ühele alljärgnevast kahest prioriteedist. 

4. prioriteet: tööalast konkurentsivõimet toetavad mikrokvalifikatsioonitunnistused

„Mikrokvalifikatsioonitunnistus“ on dokument (nt diplom või tunnistus) õpitulemuste kohta, mille õppija on omandanud pärast väikesemahulist õppimist. Mikrokvalifikatsioonitunnistuste arv on järsult kasvanud ja need on laialt kasutusele võetud, kuna töötajad ja tööotsijad soovivad läbida täiend- ja ümberõpet vastavalt tööturu kiiresti muutuvatele nõudmistele, digi- ja rohepöördele ning COVID-19-st taastumisele. Mikrokvalifikatsioonitunnistustel on suur väljavaade toetada paindlikuma õppe ja asjakohaste õppimisvõimaluste kaudu elukestvat õpet ja kaasavamaid õppevorme. Komisjon astus oma ettepanekuga võtta vastu nõukogu soovitus, milles käsitletakse Euroopa lähenemisviisi elukestvat õpet ja tööalast konkurentsivõimet toetavatele mikrokvalifikatsioonitunnistustele, samme, et kehtestada määratlus, standardvorm kvalifikatsioonitunnistuste kirjeldamiseks ning mikrokvalifikatsioonitunnistuste koostamise ja väljaandmise põhimõtted.

Need elemendid on olulised, et tagada mikrokvalifikatsioonitunnistuste kvaliteet, usaldus nende vastu ja nende kasutuselevõtt ning kindlustada mikrokvalifikatsioonitunnistuste täielik potentsiaal õppimist soodustava vahendina.

Mikrokvalifikatsioonitunnistuste potentsiaali arendamiseks peaksid projektid käsitlema üht järgmistest valdkondadest või nende kombinatsiooni:

  • kaasavamat tööturgu toetavad mikrokvalifikatsioonitunnistused: kuidas saab mikrokvalifikatsioonitunnistusi kasutada oskuste ökosüsteemide raames aktiivses tööturupoliitikas (st tööturuasutused, koolitustoetus ja tööhõive stiimulid), et toetada ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas noorte, miinimumsissetuleku saajate ja pikaajaliste töötute, puuetega isikute ja madala kvalifikatsiooniga inimeste tööalast konkurentsivõimet ja kaasamist ELi tööturgudel;
  • rohepööret toetavad mikrokvalifikatsioonitunnistused: kuidas saab kujundada, anda ja ajakohastada mikrokvalifikatsioonitunnistusi selliselt, et varustada inimesed rohepöördeks vajalike oskustega, tuginedes tööturu oskuste prognoosidele ning tööandjate, tööstusharu ja sotsiaalpartnerite panusele;
  • mikrokvalifikatsioonitunnistuste ülekantavus: kuidas saab digitaliseerimist, avatud standardeid ja autentimisteenuseid, sealhulgas Euroopa digitaalseid kvalifikatsioonitunnistusi (Europassi osa), kõige paremini ära kasutada, et võimaldada mikrokvalifikatsioonitunnistuste ülekantavust riikide, tööandjate, haridus- ja koolitussüsteemide ning tööhõivesüsteemide vahel.

5. prioriteet: kutsehariduse ja -õppe atraktiivsuse suurendamine kutseharidust ja -õpet pakkuvate asutuste partnerluste ja võrgustike kaudu

Kogu ELis on äsja kutsehariduse ja -õppe programmi (kutsekeskharidus ja keskharidusjärgses kutseharidus) lõpetanud isikute tööalane konkurentsivõime tavaliselt oluliselt suurem kui üldhariduse hiljuti lõpetanud isikutel. Lisaks sellele on kutseharidusel ja -õppel Euroopa keskharidusmaastikul oluline roll, kuna ligikaudu pooled (48,4 %) kõigist keskhariduses osalevatest õppijatest osalevad kutsehariduse ja -õppe programmides.

Sellest hoolimata on mõnes riigis kutsehariduse ja -õppe suhtes endiselt palju eelarvamusi ja selle maine on negatiivne ning seetõttu on koostöö kutseharidust ja -õpet pakkuvate asutuste võrgustikega vaja rohujuuretasandil – st seal, kus kutseharidus ja -õpe toimub – saavutada noorte, lapsevanemate, ettevõtete ja täiskasvanud õppijate seas mõtteviisi muutus.

Ettevõtete ja töötajate konkurentsivõimet tõstaks ka teadlikkuse suurendamine jätku-kutseõppe tähtsusest.

Kutsehariduse ja -õppe pidamine atraktiivseks valikuks on osa kutseharidust ja õpet käsitlevas nõukogu soovituses esitatud visioonist: võttes arvesse rohe- ja digipööret ning demograafilisi probleeme, on vaja märkimisväärselt laiendada ja parandada kutsehariduse pakkumist noortele ja täiskasvanutele ning samal ajal muuta ka kutseõpe atraktiivsemaks ja kvaliteetsemaks.

Need väljakutsed nõuavad meetmete võtmist, näiteks rohujuuretasandil suutlikkuse suurendamist, et edendada kutsehariduse ja -õppe atraktiivsust ja tipptaset ning lähendada Euroopa kutsehariduse ja -õppe poliitikat, algatusi ja programme praktikale.

Projektide raames tuleb ellu viia vähemalt allpool nimetatud tegevused (võib lisada täiendavaid tegevusi).

  • Uute kutseharidust ja -õpet pakkuvate asutuste võrgustike ja partnerluste loomine valdkondlikul, piirkondlikul, riigi või Euroopa tasandil ja/või olemasolevate võrgustike täiustamine, eelkõige nende riikide puhul, kus kutseharidust ja -õpet pakkuvate asutuste esindatus on piiratud, eesmärgiga tagada kutsehariduse ja -õppe kogukonna tõhus teavitamine kutsehariduse ja -õppe atraktiivsuse ja tipptaseme innovaatilise edendamise nimel; see võib hõlmata võimalust soodustada ja/või luua kutsehariduse ja -õppe atraktiivsust ja tipptaset toetavaid praktikakogukondi (sh virtuaalseid).
  • Riiklike ja/või riikidevaheliste teavituskampaaniate korraldamine, et tutvustada noortele esmakutseõppe kvalifikatsioonide pakutavaid eeliseid ja karjäärivõimalusi ning täiskasvanutele täiendus- ja ümberõpet.
  • Ürituste ja/või võrgustikutöö algatuste korraldamine kohalikul, piirkondlikul, riigi või Euroopa tasandil, et tagada erinevate sihtrühmade laiaulatuslik teavitamine, kasutades uuenduslikke veebipõhiseid ja traditsioonilisi teavitusmeetodeid; neid iseloomustab märkimisväärne uuenduslikkus21 .
  • Koostöö tugevdamine majanduslike ja sotsiaalsete osalejatega, sealhulgas avaliku sektori asutuste, sotsiaalpartnerite ja tööandjatega, et rakendada meetmeid kutsehariduse ja -õppe atraktiivsuse ja tipptaseme tõstmiseks, samuti eesmärgiga edendada õppimist soodustavat töökeskkonda. Projektidesse püütakse kaasata võimalikult palju riigi tasandi või piirkondlikke avaliku sektori asutusi.
  • Hea tava näidete valimine, eestkõnelejate määramine ja/või kvaliteediauhindade andmine eri valdkondades (kutsehariduses ja -õppes osalejatele, õpetajatele, koolitajatele, uuenduslikku kutseharidust ja -õpet pakkuvatele asutustele, ettevõtetele, praktikakohtadele jne), et anda innustavat ja kaasatõmbavat eeskuju atraktiivsuse ning tipptaseme tõstmiseks kutsehariduses ja -õppes. Auhinnad ja muud algatused võivad olla riigisisesed või riikidevahelised ning põhineda mõnes riigis juba olemasolevatel algatustel, samuti võib neid eri riikides laiendada ja muuta kestlikuks.

5. prioriteedil põhinevate projektide puhul õhutatakse tegema koostööd teiste sama prioriteedi raames valitud projektidega ja looma nende tegevuste vahel koostoimet (sh ühisürituste korraldamise kaudu).

3. osa: täiskasvanuõpe

3. osa raames esitatavates projektitaotlustes tuleb keskenduda alljärgnevale prioriteedile. 

6. prioriteet: kvaliteetseid ja tööturu vajadustele vastavaid asjakohaseid koolitusvõimalusi sisaldavate riiklike registrite arendamine

Potentsiaalsete õppijate sõnul on üks täiskasvanuõppes osalemist piirav tegur ebakindel teave olemasolevate võimaluste kohta. Paljudes liikmesriikides on täiskasvanutele pakutavate mitmekesiste koolitusvõimaluste vahel raske orienteeruda ning sageli ei saa kindel olla, kas konkreetne võimalus on kvaliteetne ja kas see osutub hiljem tööturul väärtuslikuks. See vähendab täiskasvanute motivatsiooni selliseid võimalusi otsida ja kasutada. Võimalike rahastamisasutuste – kas avaliku sektori asutused või tööandjad – puhul vähendab see nende valmisolekut suurendada investeeringuid oskuste arendamisse. Mitmes liikmesriigis on nende probleemide kõrvaldamiseks kasutatud uuendusliku vahendina riiklikke registreid, mis sisaldavad kvaliteetseid ja tööturu vajadustele vastavaid asjakohaseid koolitusvõimalusi; sageli antakse üksikisikutele nendes registrites pakutavate võimaluste kasutamisel rahalist toetust, mõnikord sisaldavad registrid ka juhendamis- ja valideerimisvõimaluste teavet. Kvaliteetne teave juhendamis- ja valideerimisvõimaluste kohta aitaks ka potentsiaalsetel kasusaajatel neid võimalusi kasutada ja teha parima valiku.

Projektide raames selgitatakse välja meetodid ja mehhanismid, mis aitavad tagada, et kui sellised registrid on tööle hakanud, on neil märkimisväärne arv kasutajaid, sest need:

  • parandavad „haridus- ja koolitusmaailma“ ning „töömaailma“ vahelist suhtlust (nt kaasates nende juhtimisse oskuste prognoosimise, sotsiaalpartnerid, haridus- ja koolitusteenuste osutajad ning muud asjaomased sidusrühmad);
  • kindlustavad hea tasakaalu kvaliteedi tagamise ja tööturu vajadustele vastavate mitmekülgsete võimaluste pakkumise vahel;
  • ühendavad lihtsuse kasutaja vaatenurgast sobiva paindlikkusega kaasatud võimaluste vahel valikute tegemisel (nt mitu registrisse sisenemise teed, kaasatud võimaluste piirkondlik eristamine jne) ning
  • innustavad täiendavate investeeringute tegemist koolitusse (nt muutudes usaldusväärseks võrdlusaluseks riiklikele kavadele, mis pakuvad koolituseks rahalist toetust, või kollektiivläbirääkimised või ettevõtte tasandil läbirääkimised koolitusõiguste üle);
  • on koostalitlusvõimelised teiste riiklike registrite ja Europassi platvormiga, kuna kasutavad Euroopa õppemudeli (andmeskeem) standardeid.

7. prioriteet: oskuste pakti toetamine

Oskuste pakt on Euroopa oskuste tegevuskava (2020) esimene juhtalgatus. Pakt on kindlalt seotud Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetega ning toetab rohelise kokkuleppe ja digipöörde eesmärke, mis on sätestatud komisjoni teatises „Tugev sotsiaalne Euroopa õiglaste üleminekute jaoks“. Samuti aitab see saavutada ELi eesmärki, mille kohaselt osaleb 2030. aastaks igal aastal koolitusel 60% täiskasvanutest, nagu on sätestatud Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas.

Oskuste pakt on uus osalusmudel, mille eesmärk on leida lahendusi oskustega seotud probleemidele ning aidata saavutada taastumise, ELi tööstusstrateegia ning rohe- ja digipöörde eesmärke. Pakti eesmärk on kõrvaldada oskuste nappus tööstusökosüsteemides, õhutades ettevõtteid, töötajaid, riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi, sotsiaalpartnereid, tööstusorganisatsioone, kutseharidust ja -õpet pakkuvaid asutusi, kaubanduskodasid ning tööturuasutusi investeerima täiendus- ja ümberõppe meetmetesse. Pakti kohased oskustealased partnerlused aitavad praegusi oskustega seotud probleeme lahendada, ühendades oma jõud ja võttes konkreetseid kohustusi investeerida tööealiste inimeste koolitusse.

Sellel prioriteedil põhinevates projektides peaksid seetõttu osalema ainult olemasolevate oskuste pakti partnerluste partnereid.

Projektidega viiakse ellu kõik allpool loetletud tegevused:

  • selliste juhtimisstruktuuride või -korralduste väljatöötamine ja toetamine, mis ühendavad sama oskuste pakti partnerluse liikmeid;
  • koostöö arendamine ja toetamine nende suurettevõtete ja VKEde vahel ning VKEde seas, kes on sama koolitusvaldkonnas tegutseva oskuste pakti partnerluse liikmed;
  • toetuse pakkumine, et aidata kindlaks määrata ja ellu viia oskuste pakti partnerluse võetud ja tulevikus võetavaid konkreetseid kohustusi ning nende üle seiret teha, näiteks: 
    • oskuste prognoosimine,
    • täiendusõppe pakkumine madala kvalifikatsiooniga inimestele,
    • ümberõppe pakkumine inimestele seoses uute tööülesannetega ning teistest sektoritest pärit inimeste oskuste ülekandmisega asjaomasesse sektorisse, pidades silmas eelkõige Ukrainast pärit pagulaste lõimimist tööturule.

Oodatav mõju

Tulevikku suunatud projektide eesmärk on tagada innovaatilised lahendused, mida on võimalik muuta üldkasutatavaks piirkondlikul, riigi ja Euroopa tasandil; eelistatavalt peaks neid lahendusi olema võimalik ELi rahaliste vahendite või riigi ja piirkondliku toetuse abil veel edasi arendada.

Alt üles toimivates tavades tuleks nõuetekohaselt keskenduda kindlaksmääratud prioriteetidele, mis on seatud eesmärgiga tugevdada Euroopa innovatsioonisuutlikkust, tagada suur mõju haridus- ja koolitusreformidele ning algatada süsteemseid muutusi.

Projekti väljundite ulatusliku levitamisega riikidevahelisel, riigi ja/või piirkondlikul tasandil – võttes seejuures arvesse Euroopa tööstusökosüsteeme ja piirkondlikke aruka spetsialiseerumise strateegiaid – oodatakse, et tulevikku suunatud projektidega tehakse märkimisväärseid uuendusi süsteemi tasandil, et haridus- ja koolitussüsteemid suudaksid paremini kohaneda kiiresti muutuva maailma väljakutsetega.

Hindamiskriteeriumid

Projekti asjakohasus - (maksimaalne punktisumma: 30)

  • Seos ELi poliitika ja algatustega: projektitaotluses on esitatud projekt, millega toetatakse tulevikku suunatud ideed ELi tasandil, võttes arvesse olemasolevaid ELi vahendeid ja algatusi ning soodustades nende rakendamist (kui see on asjakohane). Projektitaotluses on näidatud, kuidas toetatakse ka ELi poliitika (nt Euroopa oskuste tegevuskava), raamistike ja algatuste, näiteks Euroopa poolaasta riigipõhiste soovituste rakendamist.
  • Eesmärk: projektitaotlus on asjakohane meetme eesmärki ning ka meetme üld- ja erieesmärke arvesse võttes (vt jaotis „Meetme eesmärgid“ eespool).
  • Ulatus: projektitaotluses keskendutakse meetme alla kuuluvatest prioriteetidest ühele (vt eespool jaotis „Projekti kavandamine“). Olenevalt käsitletavast prioriteedist: 
    • 1. osa: digiõpe (sektoriülene) – kvaliteetse ja kaasava digiõppe toetamine. Ulatus, mil määral kavandatakse ja lõimitakse projektitaotlusega järjekindlalt tegevusi, uuringuid ja üritusi, mis aitavad selgelt kaasa selle osa eesmärkide saavutamisele, eelkõige nende prioriteetide erieesmärkide raames, millele iga projektitaotlus keskendub.
    • 4. prioriteet: tööalast konkurentsivõimet toetavad mikrokvalifikatsioonitunnistused. Ulatus, mil määral tagatakse projektitaotlusega, et mikrokvalifikatsioonitunnistuste puhul kasutatakse ära olemasolevaid riiklikke süsteeme ning ELi abivahendeid ja teenuseid – või uuritakse nende kohandamist – järgmistes valdkondades: 1) oskused ja kvalifikatsioonid (riiklikud kvalifikatsiooniraamistikud, ainepunktide süsteemid, Europass, sh Euroopa digitaalseid kvalifikatsioonitunnistused, kvaliteedi tagamise vahendid jne) ning 2) tööalane konkurentsivõime (koolitussüsteemid, isiklikud õppekontod, riiklikud tööturuasutused, sotsiaalpartneritega suhtlemine jne).
    • 5. prioriteet: kutsehariduse ja -õppe atraktiivsus.  Ulatus, mil määral luuakse või tugevdatakse projektitaotlusega kutseharidust ja -õpet pakkuvate asutuste võrgustikke ja ühendusi, et aidata uuenduslikul ja konkreetsel viisil kaasa kutsehariduse ja -õppe atraktiivsuse suurendamisele ja tipptaseme tõstmisele ning jõuda kutseharidust ja -õpet pakkuvate asutusteni riikides, kus selliste asutuste esindatus on piiratud.
    • 6. prioriteet: koolitusvõimaluste riiklikud registrid. Ulatus, mil määral nähakse projektitaotlusega ette koostöö ja teabevahetus seoses sellega, kuidas luua või edendada kvaliteetseid ja tööturu vajadustele vastavaid asjakohaseid koolitusvõimalusi sisaldavaid tõhusaid registreid, mis võivad toimida usaldusväärse võrdlusalusena riiklikele või erakavadele, mis pakuvad koolituseks rahalist toetust, ning mil määral need registrid vastavad Euroopa õppemudeli andmeskeemile.
    • 7. prioriteet: oskuste pakti toetamine. Ulatus, mil määral nähakse projektitaotlusega ette meetmed, mis tugevdavad partnerite vahelist koostööd, mille tulemuseks on parem oskuste prognoosimine ning töötajate tõhus täiendus- ja ümberõpe.
  • Innovatsioon: projektitaotluses on arvesse võetud tänapäevaseid meetodeid ja töövõtteid ning see viib uuenduslike tulemuste ja lahendusteni, mida on võimalik muuta üldkasutatavaks ühes või enamas majandus- või haridussektoris.
  • Kokkusobivus: eesmärgid põhinevad põhjalikul vajaduste analüüsil; need on selgelt määratletud ja realistlikud ning neis on käsitletud osalevate organisatsioonide ja meetme jaoks olulisi küsimusi.
  • Euroopa lisaväärtus: projektitaotluses on selgelt kirjeldatud projekti riikidevahelisuse ja võimaliku ülekantavusega loodavat lisaväärtust ELi ja süsteemi tasandil.
  • Pandeemiajärgne olukord: ulatus, mil määral on projektitaotlusesse lõimitud meetmed, millega edendatakse uue poliitika ja tava väljakujundamist süsteemi tasandil, et tulla toime hiljutisest pandeemiast tulenevate uute probleemidega.

Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet - (maksimaalne punktisumma: 30)

  • Sidusus: projekti üldise ülesehitusega on tagatud projekti eesmärkide, metoodika, tegevuse, kestuse ja kavandatud eelarve kooskõla. Projektitaotlus sisaldab ühtset ja laiaulatuslikku valikut sobivatest tegevustest, mis võimaldavad täita kindlakstehtud vajadusi ja saavutada oodatavaid tulemusi.
  • Ülesehitus: tööprogramm on selge ja terviklik (hõlmab kõiki asjakohaseid projektietappe: ettevalmistamine, elluviimine, seire, hindamine, tulemuste levitamine ja kasutamine). See hõlmab haridusvaldkonnas kasutusele võetava uuenduse eel- ja järelanalüüsi (projekti käigus).
  • Metoodika: kavandatav metoodika on kvaliteetne ja teostatav ning soovitud tulemuste saavutamiseks sobiv ning asjakohastel juhtudel kasutatakse ELi vahendeid.
  • Juhtimine: projektitaotluses on ette nähtud põhjalik juhtimiskord; tähtajad, korraldus, ülesanded ja vastutus on selgelt kindlaks määratud ning realistlikud; projektitaotluses on iga tegevuse jaoks ette nähtud piisavad ressursid.
  • Kvaliteedi ja tulemuslikkuse parandamine: projektitaotlusega on ette nähtud innovaatilised tegevused ja tulemused, millega parandatakse haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteeti, tõhusust ja võrdseid võimalusi.
  • Eelarve: eelarves on ette nähtud edu tagamiseks vajalikud eelarvevahendid, mis ei ole ei liiga suured ega liiga väikesed.
  • Finants- ja kvaliteedikontroll: kontrollimeetmete (pidev kvaliteedi hindamine ja koolitus, vastastikune eksperdihinnang, võrdlusanalüüsid jne) ja kvaliteedinäitajatega on tagatud projekti elluviimise kvaliteet ja kulutõhusus. Projektitaotluses on selgelt esitatud projektiga seotud probleemid/riskid ja selles on asjakohaselt käsitletud leevendusmeetmeid. Projekti lahutamatu osana on kavandatud eksperdihindamise protsessid. Tööprogrammiga on ette nähtud sõltumatu väline kvaliteedihindamine projekti keskpaigas ja mõni kuu enne projekti lõppu, et projekti oleks vajaduse korral võimalik kohandada.

Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet - (maksimaalne punktisumma: 20)

  • Koosseis: partnerluse koosseis on kooskõlas meetme ja projekti eesmärkidega. Kaasatud on sobiv kooslus asjaomastest organisatsioonidest, kellel on profiil, oskused, kogemused, oskusteave ja haldustugi, mis on vajalikud kogu projekti edukaks elluviimiseks. Projektitaotlusesse on kaasatud partnerid, kes esindavad piisaval määral asjaomast sektorit või sektoriülest lähenemisviisi. Koosseis olenevalt käsitletavast osast/prioriteedist
    • 4. prioriteet: tööalast konkurentsivõimet toetavad mikrokvalifikatsioonitunnistused. Ulatus, mil määral hõlmab partnerlus organisatsioone, mis tegelevad aktiivselt elukestva õppe (sh õppe, hariduse ja koolituse kõik tasemed ja tüübid) ja tööhõivesüsteemide poliitika või praktikaga, sealhulgas aktiivse tööturupoliitikaga (st tööhõiveteenused, koolitustoetus ja tööhõive stiimulid).
    • 5. prioriteet: kutsehariduse ja -õppe atraktiivsus.   Ulatus, mil määral partnerlus: 
      • hõlmab Euroopa, riiklikke, piirkondlikke või valdkondlikke kutseharidust ja -õpet pakkuvate asutuste ühendusi või võrgustikke;
      • kaasab avaliku sektori asutusi, et tagada tegevuste mõju;
      • tagab hea geograafilise katvuse, eriti riikides, kus kutseharidust ja -õpet pakkuvate asutuste esindatus on piiratud.
  • Pühendumus: partnerite panus on märkimisväärne, asjakohane ja vastastikku täiendav. Vastutuse ja ülesannete jagunemine on selge ja asjakohane ning väljendab kõikide osalevate organisatsioonide pühendumist ja aktiivset osalemist oma eripädevuse ja suutlikkuse piires.
  • Ülesanded: koordinaatoril on kvaliteetsed juhtimisoskused ning suutlikkus koordineerida riikidevahelisi võrgustikke ja olla keerulise ülesehitusega keskkonnas tegevuse eestvedajaks. Konkreetsete ülesannete jagamisel on aluseks võetud iga partneri spetsiifiline oskusteave.
  • Koostöö/meeskonnavaim: projektitaotluses on kavandatud tõhus mehhanism, et tagada osalevate organisatsioonide, osalejate ja muude asjakohaste sidusrühmade sujuv koordineerimine, otsustusprotsess, teabevahetus ja konfliktide lahendamine.
  • Geograafiline mõõde ja programmiväliste kolmandate riikide kaasamine (vajaduse korral): partnerluses osalevad asjaomased partnerid eri geograafilistest piirkondadest ning see geograafiline koosseis on põhjendatud.  Programmivälistest kolmandatest riikidest pärit organisatsioonide kaasamine (kui see on asjakohane) annab olulist lisaväärtust tulevikku suunatud projekti eesmärkide saavutamisel.

Mõju, tulemuste levitamine ja kestlikkus - (maksimaalne punktisumma: 20)

  • Tulemuste kasutamine: projektitaotluses on kirjeldatud, kuidas muudetakse projekti väljundid ühes või mitmes sektoris süsteemi tasandil üldkasutatavaks. Selles on ette nähtud vahendid, mille abil mõõta kasutamise määra projekti kestel ja pärast selle lõppu.
  • Tulemuste levitamine: projektitaotlusega on ette nähtud selge tegevuskava tulemuste levitamiseks ning see hõlmab sobivaid kindlakstehtud kvantitatiivseid sihttasemeid, tegevusi, ajakava, töövahendeid ja kanaleid selleks, et projekti tulemused ja projektist saadav kasu jõuaks nii projekti kestel kui ka pärast projekti lõppu õigete sidusrühmadeni, poliitikakujundajateni ning innovatsiooni edendajateni. Samuti on projektitaotluses kindlaks määratud, kes partneritest vastutab tulemuste levitamise eest, ja tõendatud nende kogemusi levitustegevuse alal. Tulemuste levitamisel võetakse arvesse ka riiklikke ja piirkondlikke aruka spetsialiseerumise strateegiaid, et tagada nendel tasanditel suurim võimalik mõju.
  • Avatud juurdepääs: üldjuhul, kuid võttes arvesse riikide ja Euroopa õigusraamistikes kehtestatud piiranguid, tuleb tulemused teha kättesaadavaks avatud õppematerjalidena ning samuti asjaomastel kutsealastel, valdkondlikel või pädevate asutuste platvormidel. Projektitaotluses kirjeldatakse, kuidas loodavad andmed, materjalid, dokumendid ning audiovisuaalsed ja sotsiaalmeedia väljundid tehakse avatud litsentside kaudu vabalt kättesaadavaks, kuidas neid levitatakse ning tagatakse, et nendega ei kaasne mingeid ebaproportsionaalseid piiranguid.
  • Mõju: projektitaotluses on kirjeldatud projekti potentsiaalset mõju:  
    • sihtrühmadele ja -sektori(te)le;
    • poliitikakujundajatele süsteemi tasandil;
    • peale projektis otseselt osalevate poliitikakujundajate ja ametiasutuste ka avalikus või erasektoris innovatsiooni edendavatele osalejatele kohalikul, piirkondlikul, riigi ja/või Euroopa tasandil. Projektitaotluses on näidatud, et projekti saavad rakendada muud peamised sidusrühmad sektoris või väljaspool sektorit.

Projektitaotlus hõlmab meetmeid, kindlakstehtud kvantitatiivseid sihttasemeid ja näitajaid, mis aitavad jälgida projekti edenemist ja hinnata (nii pika- kui ka lühiajalist) oodatavat mõju.

  • Kestlikkus: projektitaotluses selgitatakse, kuidas tulevikku suunatud projekt käivitatakse ja seda eri tasanditel (kohalikul, piirkondlikul ja riigi) tasandil edasi arendatakse. Ette on nähtud pikaajalise tegevuskava väljatöötamine projektitulemuste järkjärguliseks kasutuselevõtuks pärast projekti lõppu ja nende üldkasutatavaks muutmiseks. See kava põhineb poliitikakujundajate, haridus- ja koolitusteenuste osutajate ning peamistest sidusrühmadest ettevõtjate asjakohase tasandi püsival partnerlusel. Selles tuleks kindlaks määrata sobivad juhtimisstruktuurid ning selgitada, kuidas kavatsetakse projekti laiendada ja tagada rahaline jätkusuutlikkus, sealhulgas võidakse osutada (Euroopa, riiklikele ja erasektori) rahalistele ressurssidele, millega tagatakse, et saavutatud tulemused ja projektist saadav kasu on pikaajalised.

Rahastamist kaalutakse üksnes selliste projektitaotluste puhul, mis koguvad vähemalt 70 punkti (100 maksimumpunktist) ning saavutavad kõigi nelja hindamiskriteeriumi puhul vajaliku miinimumtaseme: vähemalt 15 punkti kategoorias „Projekti asjakohasus“, 15 punkti kategoorias „Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet“, 10 punkti kategoorias „Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet“ ning 10 punkti kategoorias „Mõju“.

Kui sama prioriteediga projektitaotlused saavutavad võrdse punktisumma, eelistatakse projekte, millel on kõrgeim punktisumma esmalt kriteeriumi „Projekti asjakohasus“ ja seejärel kriteeriumi „Mõju“ puhul.

Võimaluse korral püüab hindamiskomitee tagada prioriteetide tasakaalustatud esindatuse.

Millised on rahastamiseeskirjad?

Selle meetme puhul kasutatakse kindlasummaliste maksete alusel rahastamise mudelit. Taotlejale tehtava kindlasummalise toetuse summa määratakse iga toetuse puhul kindlaks vastavalt taotleja kavandatava meetme eelarveprognoosile. Toetust andev asutus võtab iga toetuse kindlasummalise makse kindlaksmääramisel arvesse projektitaotlust, hindamise tulemust, rahastamismäärasid ning konkursikutses osutatud toetuse maksimumsummat.

ELi toetuse maksimumsummad projekti kohta:

  • 1. osa – digiõpe (sektoriülene): 1 500 000 eurot
  • 2. osa – kutseharidus ja -õpe: 900 000 eurot
  • 3. osa – täiskasvanuharidus: 1 000 000 eurot.

Maksimaalne rahastatavate projektide arv:

Kõik osad: projektide arvu ülempiir puudub, v.a eelarvepiirangute korral.

1. osa: soovituslik ülempiir on kolm projekti prioriteedi kohta.

Kuidas määratakse kindlaks projekti kindlasummaline makse?

Taotlejad peavad täitma taotlusvormis esitatud üksikasjaliku eelarvetabeli, võttes arvesse alljärgnevaid nõudeid.

  1. Eelarve peaks olema nii üksikasjalik kui toetusesaaja(d) vajalikuks peab (peavad) ning olema jaotatud ühtseteks tööpakettideks (nt eraldi tööpaketid projektijuhtimise, analüüsi, koolituse, ürituste korraldamise, mudeli rakendamise, pikaajalise tegevuskava, teabevahetuse ja tulemuste levitamise ning kvaliteedi tagamise jaoks).
  2. Projektitaotluses tuleb kirjeldada iga tööpaketi alla kuuluvaid tegevusi.
  3. Taotlejad peavad projektitaotluses märkima hinnangulised kulud iga tööpaketi kohta (ning iga tööpaketi puhul märkima, kui suure osa rahalistest vahenditest iga toetusesaaja ja seotud üksus saab).
  4. Kirjeldatavad kulud võivad hõlmata personali-, reisi- ja elamiskulusid, töövahendite ja alltöövõtuga seotud kulusid ning ka muid (nt teabe levitamise, avaldamise või tõlkimisega seotud) kulusid.

Projektitaotlusi hinnatakse sise- ja/või välisekspertide abiga tavapärase hindamismenetluse korras. Eksperdid hindavad projektitaotluste kvaliteeti konkursikutses kindlaksmääratud nõuete alusel ning meetme oodatavat mõju, kvaliteeti ja tulemuslikkust arvesse võttes. Kindlasummalise makse summa võib moodustada kõige enam 80 % pärast hindamist kindlaks määratavast prognoositavast eelarvest.

Pärast projektitaotluste hindamist määrab eelarvevahendite käsutaja hindamistulemuste alusel kindlaks kindlasummalise makse summa.

Toetuse parameetrid (toetuse maksimumsumma, rahastamismäär, rahastamiskõlblike kulude kogusumma jne) kehtestatakse toetuslepingus. Rahalise toetuse andmine kolmandatele isikutele ei ole lubatud. Vabatahtlike ja VKEde kulude katmine on lubatud. Täpsem teave on esitatud käesoleva programmijuhendi C osa jaotises „Rahastamiskõlblikud otsesed kulud“.

2. osa 5. prioriteedi raames peaks projektitaotlus sisaldama soovituslikult ühe sellise ühisürituse kulusid aastas, mis võimaldab vahetada häid tavasid ja teha koostööd teiste selle prioriteedi raames valitud projektidega (kuni kaks isikut taotluse/ühisürituse kohta).

Projekti saavutuste hindamisel lähtutakse saavutatud väljunditest. Rahastamiskord peaks võimaldama keskenduda sisendite asemel pigem väljunditele ning lähtuda seeläbi mõõdetavate eesmärkide saavutamise kvaliteedist ja tasemest.

Täpsem teave on esitatud rahastus- ja hankeportaalis avaldatud toetuslepingu näidises.