Kõrghariduse valdkonna ulatuslike temaatiliste võrgustike põhieesmärk on koguda partnerite vahel kokku, jagada ja arutada uurimistulemusi, kursuste sisu, kogemusi ja materjale (uuringud, artiklid jms). Igas võrgustikus luuakse vahend, mille abil partnerid saavad jagada oma teadustöid, teha eelretsensioone ning edastada märkusi esitatud dokumentide kohta. Võrgustiku koordinaator valib teatava aja tagant välja kõige uuenduslikumad ja huvipakkuvamad tulemused, mis edastatakse komisjonile.

2025. aastal on ette nähtud kaks temaatilist võrgustikku:

• Jean Monnet’ sisepoliitika võrgustik: ELi laienemine kui arengukiirendi;
• Jean Monnet’ välispoliitika võrgustik: EL ja Põhja-Ameerika.

Temaatiliste võrgustike lõppeesmärk on anda korrapärast tagasisidet (nt veebipõhise uudiskirja kujul) valdkonna kõige arenenumate ja uuenduslikumate tavade kohta, et soodustada mõttevahetust ja anda sellele lisaväärtust.

Jean Monnet’ võrgustikega hariduse ja koolituse muudes valdkondades soodustatakse koolide ning kutseharidus- ja -õppeasutuste võrgustike loomist ja arendamist, et vahetada häid tavasid, jagada nii sisu kui ka meetoditega seotud kogemusi ning kujundada välja ELi teemade õpetamise teadmusbaas. Eeskätt tuleks võrgustikes keskenduda sellele, kuidas anda õppijatele ELiga seotud fakte ja teadmisi edasi innovaatilisel ja loomingulisel viisil.

Selle konkursikutse alusel oodatakse taotlusi koolidelt ning kutseõppeasutustelt, mis on asutatud ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis.

Programmist „Erasmus+“ toetuse saamiseks peavad Jean Monnet’ sisepoliitika võrgustikuga „ELi laienemine kui arengukiirendi“ seotud projektitaotlused vastama järgmistele kriteeriumidele. 

Rahastamiskõlblikud osalevad organisatsioonid (Kes võib esitada taotluse?)

Rahastamiskõlblikuna käsitatakse taotlejaid (toetusesaajad ja seotud üksused, kui see on asjakohane), kes

• on kõrgkoolid, mis on asutatud ELi liikmesriigis või programmiga „Erasmus+“ liitunud kolmandas riigis;
• omavad Erasmuse kõrgharidushartat.

Tähelepanu! Selle meetme alusel ei saa taotlust esitada Euroopa huvides tegutsevad määratud Euroopa asutused (nimetatud määruses, millega luuakse programm „Erasmus+“).

Konsortsiumi koosseis (Osalevate organisatsioonide arv ja profiil)

Projektitaotluse peab esitama vähemalt 12 taotlejast koosnev konsortsium, mis vastab järgmistele tingimustele:

• vähemalt seitse üksust erinevatest ELi liikmesriikidest ja/või programmiga „Erasmus+“ liitunud kolmandatest riikidest.

Konsortsiumi koosseisus võetakse arvesse ainult toetusesaajaid (v.a seotud üksused).

Geograafiline asukoht (Tegevuse toimumiskoht)

Tegevus peab toimuma rahastamiskõlblikes riikides (vt käesoleva juhendi A osa).

Projekti kestus

Projektid peaksid tavaliselt kestma 36 kuud (pikendamine on võimalik, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud ja tehakse toetuslepingu muudatuse kaudu).

Kellele esitada taotlus?

Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusametile (EACEA).

Konkursikutse tunnus: ERASMUS-JMO-2025-NETWORKS-HEI-EU

Millal esitada taotlus?

Taotlejad peavad oma toetustaotluse esitama hiljemalt 12. veebruaril kell 17.00 (Brüsseli aja järgi).

Kuidas esitada taotlus?

Lisateabe saamiseks tutvuge käesoleva juhendi C osaga.

Programmist „Erasmus+“ toetuse saamiseks peavad Jean Monnet’ välispoliitika võrgustiku „EL ja Põhja-Ameerika“ projektitaotlused vastama järgmistele kriteeriumidele. 

Rahastamiskõlblikud osalevad organisatsioonid (Kes võib esitada taotluse?)

Rahastamiskõlblikuna käsitatakse taotlejaid (toetusesaajad ja seotud üksused, kui see on asjakohane), kes

• kõrgkoolid, mis on asutatud ELi liikmesriigis või programmiga „Erasmus+“ liitunud kolmandas riigis;
• kõrgkoolid, mis on asutatud sellistes programmivälistes kolmandates riikides nagu Kanada ja Ameerika Ühendriigid (12. piirkond), võivad samuti osaleda, kuid mitte koordinaatorina.

ELi liikmesriigis või programmiga „Erasmus+“ liitunud kolmandas riigis asutatud kõrgkoolil peab olema Erasmuse kõrgharidusharta.

Selle meetme raames ei ole rahastamiskõlblikud Valgevenest (2. piirkond) ja Venemaa Föderatsioonist (4. piirkond) pärit organisatsioonid.

Tähelepanu! Selle meetme alusel ei saa taotlust esitada Euroopa huvides tegutsevad määratud Euroopa asutused (nimetatud määruses, millega luuakse programm „Erasmus+“).

Konsortsiumi koosseis (Osalevate organisatsioonide arv ja profiil)

Projektitaotluse peab esitama vähemalt 12 taotlejast (toetusesaajad, v.a seotud üksused) koosnev konsortsium, mis vastab järgmistele tingimustele:

• vähemalt kolm üksust Kanadast ja kolm üksust Ameerika Ühendriikidest (12. piirkond);
• koordinaator peab olema asutatud ELi liikmesriigis või programmiga „Erasmus+“ liitunud kolmandas riigis.

Konsortsiumi koosseisus võetakse arvesse ainult toetusesaajaid (v.a seotud üksused).

Geograafiline asukoht (Tegevuse toimumiskoht)

Tegevus peab toimuma rahastamiskõlblikes riikides (vt käesoleva juhendi A osa).

Projekti kestus

Projektid peaksid tavaliselt kestma 36 kuud (pikendamine on võimalik, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud ja tehakse toetuslepingu muudatuse kaudu).

Kellele esitada taotlus?

Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusametile (EACEA).

Konkursikutse tunnus: ERASMUS-JMO-2025-NETWORKS-HEI-NON-EU-NORTH-AMERICA

Millal esitada taotlus?

Taotlejad peavad oma toetustaotluse esitama hiljemalt 12. veebruaril kell 17.00 (Brüsseli aja järgi).

Kuidas esitada taotlus?

Lisateabe saamiseks tutvuge käesoleva juhendi C osaga.

Võrgustike puhul kohaldatakse allpool esitatud hindamiskriteeriume.

Projekti asjakohasus (maksimaalne punktisumma: 25)

• Projektitaotluse asjakohasus, pidades silmas konkursikutses kindlaks määratud prioriteetset teemat;
• projektitaotluse asjakohasus selliste ELi ühiste väärtuste austamise ja edendamise seisukohast nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine ning võitlus igat liiki diskrimineerimise vastu;
• ulatus, mil määral sobib projektitaotlus selleks, et toetada uute õpetamis-, uurimis- või arutelutegevuste väljatöötamist;
• tõendatud akadeemiline lisaväärtus.

Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 25)

• Metoodika: kavandatava tegevuse kvaliteet, uudsus ja teostatavus;
• akadeemiliste materjalide analüüsimiseks ja retsenseerimiseks kavandatava süsteemi kvaliteet;
• tulemuste ELi poliitikasse suunamiseks kavandatava mudeli kvaliteet;
• asjaolu, kas tööprogramm on esitatud selgel, terviklikul ja sidusal viisil ning kas seejuures on nõuetekohaselt kirjeldatud ettevalmistamise, elluviimise, hindamise, järelmeetmete ja tulemuste levitamise etappide asjakohast kava;
• ulatus, mil määral on tegevusteks eraldatavad ressursid piisavad eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks;
• seire- ja hindamisstrateegia.

Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 25)

• Võrgustiku koosseis, pidades silmas geograafilist ulatust ja pädevuste vastastikust täiendavust;
• partnerlusesisene töökorraldus:
  • kavandatavates tegevustes osalejate profiili ja oskusteabe asjakohasus ja vastastikune täiendavus vastavalt projektitaotluse konkreetsele teemale;
• koostöökorraldus ning rollide, vastutusalade ja ülesannete jaotus.

Mõju (maksimaalne punktisumma: 25)

Võrgustike oodatav mõju, sh pikaajaline mõju.

Tulemuste levitamine ja teabevahetus:

• nende meetmete asjakohasus ja kvaliteet, mille eesmärk on levitada tegevuse tulemusi võrgustikus osalevas õppeasutuses ning mujal:
  • teadlikkuse suurendamine tegevusest ja tulemustest, osalejate ja organisatsioonide nähtavuse suurendamine;
• ulatus, mil määral aitavad kavandatud levitamismeetodid jõuda sihtrühmadeni järgmise kaudu:
  • meediakajastus (sh sotsiaalmeedia, väljaanded jne);
  • üritused.

Kestlikkus ja jätkuvus: projektitaotlus sisaldab asjakohaseid meetmeid ja ressursse selle tagamiseks, et tulemused ja kasutegurid püsivad ka pärast projekti lõppu.

Rahastamist kaalutakse üksnes selliste projektitaotluste puhul, mis koguvad vähemalt 70 punkti. Peale selle peavad need saavutama iga eespool nimetatud hindamiskriteeriumi puhul 15 punkti. 

Kui projektitaotlused saavutavad võrdse punktisumma, eelistatakse projekte, millel on kõrgeim punktisumma kriteeriumi „Asjakohasus“ puhul. Kui need punktisummad on võrdsed, lähtutakse prioriteetsuse määramisel kriteeriumi „Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet“ puhul saadud punktisummadest. Kui need punktisummad on võrdsed, lähtutakse prioriteetsuse määramisel kriteeriumi „Mõju“ puhul saadud punktisummadest. 

Kui see ei võimalda prioriteetsust kindlaks määrata, võib edasisel prioriseerimisel võtta arvesse kogu projektiportfelli ja positiivse sünergia loomist projektide vahel või muid konkursikutse eesmärkidega seotud tegureid. Need tegurid dokumenteeritakse valikukomisjoni aruandes. 

Kõrghariduse valdkonna võrgustikud toetavad akadeemilist ja avalikku arutelu Euroopa integratsiooni küsimustes kooskõlas programmi „Erasmus+“ käsitleva määruse artikliga 8, kogudes, jagades ja arutades partnerite vahel teadusuuringute tulemusi, kursuste sisu ja kogemusi ning väljundeid (uuringud, artiklid jne). Võrgustike koostööst saadud uuenduslike ja huvipakkuvate tulemuste korrapärase edastamisega komisjonile aitavad võrgustikud komisjonil poliitikat kujundada, pakkudes tõendeid ja uut teavet konkursikutsete temaatiliste prioriteetidega seotud poliitikasuundumuste kohta.

Sisepoliitika valdkonna võrgustik peaks oma tegevustes keskenduma liikmesriikidele ja programmiga „Erasmus+“ liitunud kolmandatele riikidele. Välispoliitika valdkonna võrgustik „EL ja Põhja-Ameerika“ toetab Jean Monnet’ meetmete prioriteetidega seotud akadeemilist koostööd Euroopa ja Põhja-Ameerika kõrgkoolide vahel ning seetõttu piirdub see liikmesriikide, programmiga „Erasmus+“ liitunud kolmandate riikide ja Põhja-Ameerika riikidega (12. piirkond). 

Selle meetme puhul kasutatakse kindlasummaliste maksete alusel rahastamise mudelit. Taotlejale tehtava kindlasummalise toetuse summa määratakse iga toetuse puhul kindlaks vastavalt taotleja kavandatava meetme eelarveprognoosile. Toetust andev asutus võtab iga toetuse kindlasummalise makse kindlaksmääramisel arvesse projektitaotlust, hindamise tulemust, rahastamismäärasid ning konkursikutses osutatud toetuse maksimumsummat.

ELi toetuse maksimumsumma ELi siseküsimuste võrgustiku kohta on 1 000 000 eurot

ELi toetuse maksimumsumma välispoliitiliste küsimuste võrgustiku kohta on 1 200 000 eurot

Kuidas määratakse kindlaks projekti kindlasummaline makse? 

Taotlejad peavad täitma taotlusvormis esitatud üksikasjaliku eelarvetabeli, võttes arvesse alljärgnevaid nõudeid. 

• Eelarve peaks olema nii üksikasjalik kui toetusesaaja(d) vajalikuks peab (peavad) ning olema jaotatud ühtseteks tööpakettideks (nt eraldi tööpaketid projektijuhtimise, koolituse, ürituste korraldamise, õpirände ettevalmistamise ja elluviimise, teabevahetuse ja tulemuste levitamise ning kvaliteedi tagamise jaoks).
• Projektitaotluses tuleb kirjeldada iga tööpaketi alla kuuluvaid tegevusi.
• Taotlejad peavad projektitaotluses märkima hinnangulised kulud iga tööpaketi kohta (ning iga tööpaketi puhul märkima, kui suure osa rahalistest vahenditest iga toetusesaaja ja seotud üksus saab).
• Kulud võivad hõlmata personali-, reisi- ja elamiskulusid, töövahendite ja alltöövõtuga seotud kulusid ning ka muid (nt teabe levitamise, avaldamise või tõlkimisega seotud) kulusid.

Projektitaotlusi hinnatakse sise- ja/või välisekspertide abiga tavapärase hindamismenetluse korras. Eksperdid hindavad projektitaotluste kvaliteeti konkursikutses kindlaksmääratud nõuete alusel ning meetme oodatavat mõju, kvaliteeti ja tulemuslikkust arvesse võttes.

Pärast projektitaotluste hindamist määrab eelarvevahendite käsutaja hindamistulemuste alusel kindlaks kindlasummalise makse summa. 80 % kaasrahastamismäära kohaldatakse hinnanguliste rahastamiskõlblike kulude kogusumma suhtes, mis määratakse kindlaks pärast hindamist.

Toetuse parameetrid (toetuse maksimumsumma, rahastamismäär, rahastamiskõlblike kulude kogusumma jne) kehtestatakse toetuslepingus.

Lubatud on kolmandate isikute rahaline toetamine toetuste või auhindadega.

Projektitaotluses tuleb selgelt märkida, miks on vaja kolmandaid isikuid rahaliselt toetada ja kuidas seda hallatakse, ning esitada loetelu eri liiki tegevustest, mille jaoks võib kolmas isik rahalist toetust saada. Samuti tuleb projektitaotluses selgelt kirjeldada saavutatavaid tulemusi.

Kolmandale isikule makstava rahalise toetuse maksimumsumma ei tohi ületada 60 000 eurot. Vabatahtlike kulude katmine on lubatud. Need peavad olema ühikuhindade kujul, nagu on määratletud komisjoni otsuses vabatahtlikega seotud ühikuhindade kohta¹ .

Projekti saavutuste hindamisel lähtutakse saavutatud väljunditest. Rahastamiskord peaks võimaldama keskenduda sisendite asemel pigem väljunditele ning lähtuda seeläbi mõõdetavate eesmärkide saavutamise kvaliteedist ja tasemest.

Täpsem teave on esitatud ELi rahastamis- ja hankeportaalis avaldatud toetuslepingu näidises.

Footnote

1. https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/docs/2021-2027/common/guidance/unit-cost-decision-volunteers_en.pdf . ↩ back