Skip to main content

Erasmus+

EU programme for education, training, youth and sport
Search the guide

See veebileht ei kajasta veel Erasmus+ 2023. aasta programmijuhendi sisu.

Saate 2023. aasta täieliku programmijuhendi oma valitud keeles PDFina alla laadida selle lehekülje paremas servas asuvalt ribalt „Download“.

Jean Monnet’ poliitiline mõttevahetus

Kõrghariduse valdkonna ulatuslike temaatiliste võrgustike (käesoleval aastal toetatakse soovituslikult üht ELi siseküsimuste võrgustikku ja kaht välispoliitiliste küsimuste võrgustikku, mille raames keskendutakse konkreetsetele prioriteetidele) põhieesmärk on koguda partnerite vahel kokku, jagada ja arutada uurimistulemusi, kursuste sisu, kogemusi ja materjale (uuringud, artiklid jms). Igas võrgustikus luuakse vahend, mille abil partnerid saavad jagada oma teadustöid, teha eelretsensioone ning edastada märkusi esitatud dokumentide kohta. Võrgustiku koordinaator valib teatava aja tagant välja kõige uuenduslikumad ja huvipakkuvamad tulemused, mis edastatakse komisjonile.

2023. aastal on ette nähtud kolm temaatilist võrgustikku:

  • Jean Monnet’ sisepoliitika võrgustik: digipööre Euroopas;
  • Jean Monnet’ välispoliitika võrgustik: väärtused ja demokraatia;
  • Jean Monnet’ välispoliitika võrgustik: EL ja Aafrika.

Temaatiliste võrgustike lõppeesmärk on anda korrapärast tagasisidet (nt veebipõhise uudiskirja kujul) valdkonna kõige arenenumate ja uuenduslikumate tavade kohta, et soodustada mõttevahetust ja anda sellele lisaväärtust.

Jean Monnet’ võrgustikega hariduse ja koolituse muudes valdkondades soodustatakse koolide ning kutseharidus- ja -õppeasutuste võrgustike loomist ja arendamist, et vahetada häid tavasid, jagada nii sisu kui ka meetoditega seotud kogemusi ning kujundada välja ELi teemade õpetamise teadmusbaas. Eeskätt tuleks võrgustikes keskenduda sellele, kuidas anda õppijatele ELiga seotud fakte ja teadmisi edasi innovaatilisel ja loomingulisel viisil.

Selle konkursikutse alusel oodatakse taotlusi koolidelt ning kutseõppeasutustelt, mis on asutatud ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis.

Temaatilised võrgustikud kõrghariduse valdkonnas

Jean Monnet’ kõrghariduse valdkonna võrgustike puhul kohaldatakse alljärgnevaid rahastamiskõlblikkuse kriteeriume.

Kes võib esitada taotluse?

ELi siseküsimuste võrgustik: digipööre Euroopas – taotlejad (koordinaator ja täispartnerid) peavad olema:

  • kõrgkoolid, kellel on kehtiv Erasmuse kõrgharidusharta;
  • mis on asutatud ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis.

Välispoliitiliste küsimuste võrgustik: väärtused ja demokraatia – taotlejad (koordinaator ja täispartnerid) peavad olema:                  

  • kõrgkoolid;
  • mis on asutatud ELi liikmesriigis, programmiga liitunud kolmandas riigis või programmivälises kolmandas riigis.

ELi liikmesriikides või programmiga liitunud kolmandates riikides asutatud kõrgkoolidel peab olema kehtiv Erasmuse kõrgharidusharta. Programmivälistes kolmandates riikides asutatud osalevatelt kõrgkoolidelt ei nõuta Erasmuse kõrgharidusharta omamist.

Erand: selle meetme raames ei ole rahastamiskõlblikud Valgevenest (2. piirkond) ja Venemaa Föderatsioonist (4. piirkond) pärit organisatsioonid.

Välispoliitika küsimuste võrgustik: EL ja Aafrika – taotlejad (koordinaator ja täispartnerid) peavad olema:

  • kõrgkoolid;
  • mis on asutatud ELi liikmesriigis, programmiga liitunud kolmandas riigis või järgmises programmivälises kolmandas riigis: Sahara-taguse Aafrika riigid (9. piirkond); Alžeeria, Egiptus, Liibüa, Maroko, Tuneesia (3. piirkond).                        

ELi liikmesriikides või programmiga liitunud kolmandates riikides asutatud kõrgkoolidel peab olema kehtiv Erasmuse kõrgharidusharta. Programmivälistes kolmandates riikides asutatud osalevatelt kõrgkoolidelt ei nõuta Erasmuse kõrgharidusharta omamist.

NB! Kõik võrgustikud! Selle meetme alusel ei saa taotlust esitada Euroopa huvides tegutsevad määratud Euroopa asutused (nimetatud määruses, millega luuakse programm „Erasmus+“).

Konsortsiumi koosseis

ELi siseküsimuste võrgustik: digipööre Euroopas – taotluse peab esitama:

  • konsortsium, kuhu kuulub vähemalt 12 taotlejat, kellest vähemalt seitse on erinevatest ELi liikmesriikidest ja/või programmiga liitunud kolmandatest riikidest.  Seotud üksusi ei võeta konsortsiumi koosseisu puhul minimaalsetes rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides arvesse.

Välispoliitika küsimuste võrgustik: väärtused ja demokraatia – taotluse peab esitama:

  • konsortsium, kuhu kuulub vähemalt 12 taotlejat, kellest vähemalt kuus on erinevatest programmivälistest kolmandatest riikidest ja on hõlmatud välistegevuse rahastuga. Seotud üksusi ei võeta konsortsiumi koosseisu puhul minimaalsetes rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides arvesse.
  • Koordinaator peab olema asutatud ELi liikmesriigis ja/või programmiga liitunud kolmandas riigis.

Välispoliitiliste küsimuste võrgustik: EL ja Aafrika – taotluse peab esitama:

  • konsortsium, kuhu kuulub vähemalt kümme taotlejat vähemalt viiest erinevast Sahara-taguse Aafrika riigist (9. piirkond). Koordinaator peab olema asutatud ELi liikmesriigis ja/või programmiga liitunud kolmandas riigis.Seotud üksusi ei võeta konsortsiumi koosseisu puhul minimaalsetes rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides arvesse.

Projekti kestus

Projektid peaksid tavaliselt kestma 36 kuud (pikendamine on võimalik, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud ja tehakse muudatuse kaudu).

Kellele esitada taotlus?

Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusametile (EACEA).

Konkursikutse tunnus:

  • ERASMUS-JMO-2023-NETWORKS-HEI-EU
  • ERASMUS-JMO-2023-NETWORKS-HEI-NON-EU-VAL-DEM
  • ERASMUS-JMO-2023-NETWORKS-HEI-NON- EU-AFRICA

Millal esitada taotlus?

Taotlejad peavad oma toetustaotluse esitama hiljemalt 14. veebruaril kell 17.00.00 (Brüsseli aja järgi).

Võrgustike puhul kohaldatakse alljärgnevaid hindamiskriteeriume.

Projekti asjakohasus - (maksimaalne punktisumma: 25)

  • Projekti asjakohasus, pidades silmas konkursikutses kindlaks määratud prioriteetset teemat;
  • ulatus, mil määral sobib projektitaotlus selleks, et toetada uute õpetamis-, uurimis- või arutelutegevuste väljatöötamist;
  • tõendatud akadeemiline lisaväärtus.

Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet - (maksimaalne punktisumma: 25)

  • Metoodika: kavandatava tegevuse kvaliteet, uudsus ja teostatavus;
  • akadeemiliste materjalide analüüsimiseks ja retsenseerimiseks kavandatava süsteemi kvaliteet;
  • tulemuste ELi poliitikasse suunamiseks kavandatava mudeli kvaliteet;
  • asjaolu, kas tööprogramm on esitatud selgel, terviklikul ja sidusal viisil ning kas seejuures on nõuetekohaselt kirjeldatud ettevalmistamise, elluviimise, hindamise, järelmeetmete ja tulemuste levitamise etappide asjakohast kava; 
  • ulatus, mil määral on tegevusteks eraldatavad ressursid piisavad eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks;
  • seire- ja hindamisstrateegia.

Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet - (maksimaalne punktisumma: 25)

  • Võrgustiku koosseis, pidades silmas geograafilist ulatust ja pädevuste vastastikust täiendavust;
  • partnerlusesisene töökorraldus:
    • kavandatavates tegevustes osalejate profiili ja oskusteabe asjakohasus ja vastastikune täiendavus vastavalt projektitaotluse konkreetsele teemale;
  • koostöökorraldus ning rollide, vastutusalade ja ülesannete jaotus.

Mõju - (maksimaalne punktisumma: 25)

Võrgustike oodatav mõju, sh pikaajaline mõju.

Tulemuste levitamine ja teabevahetus:

  • nende meetmete asjakohasus ja kvaliteet, mille eesmärk on levitada tegevuse tulemusi võrgustikus osalevas õppeasutuses ning mujal: 
    • teadlikkuse suurendamine tegevusest ja tulemustest, osalejate ja organisatsioonide nähtavuse suurendamine;
  • ulatus, mil määral aitavad kavandatavad levitamismeetodid jõuda sihtrühmadeni järgmise kaudu:
    • (sh sotsiaalmeedia, väljaanded jne);
    • üritused.
  • Kestlikkus ja jätkuvus: projektitaotlus sisaldab asjakohaseid meetmeid ja ressursse selle tagamiseks, et tulemused ja kasutegurid püsivad ka pärast projekti lõppu.

Rahastamist kaalutakse üksnes selliste projektitaotluste puhul, mis koguvad kokku vähemalt 70 punkti ning iga hindamiskriteeriumi puhul vähemalt 15 punkti. Kui sama teemavaldkonna projektitaotlused saavutavad võrdse punktisumma, eelistatakse projekte, millel on kõrgeim punktisumma esmalt kriteeriumi „Projekti asjakohasus“ ja seejärel kriteeriumi „Mõju“ puhul.

Millised on rahastamiseeskirjad?

Selle meetme puhul kasutatakse kindlasummaliste maksete alusel rahastamise mudelit. Taotlejale tehtava kindlasummalise koondmakse summa määratakse iga toetuse puhul kindlaks vastavalt taotleja kavandatava meetme eelarveprognoosile. Toetust andev asutus võtab iga toetuse kindlasummalise makse kindlaksmääramisel arvesse projektitaotlust, hindamise tulemust, rahastamismäärasid ning konkursikutses osutatud toetuse maksimumsummat.

ELi toetuse maksimumsumma ELi siseküsimuste võrgustiku kohta on 1 000 000 eurot

ELi toetuse maksimumsumma välispoliitiliste küsimuste võrgustiku kohta on 1 200 000 eurot

Kuidas määratakse kindlaks projekti kindlasummaline makse?

Taotlejad peavad täitma taotlusvormis esitatud üksikasjaliku eelarvetabeli, võttes arvesse alljärgnevaid nõudeid.

  • Eelarve peaks olema nii üksikasjalik kui toetusesaaja(d) vajalikuks peab (peavad) ning olema jaotatud ühtseteks tööpakettideks (nt eraldi tööpaketid projektijuhtimise, koolituse, ürituste korraldamise, õpirände ettevalmistamise ja elluviimise, teabevahetuse ja tulemuste levitamise ning kvaliteedi tagamise jaoks).
  • Projektitaotluses tuleb kirjeldada iga tööpaketi alla kuuluvaid tegevusi.
  • Taotlejad peavad projektitaotluses märkima hinnangulised kulud iga tööpaketi kohta (ning iga tööpaketi puhul märkima, kui suure osa rahalistest vahenditest iga toetusesaaja ja seotud üksus saab).
  • Kulud võivad hõlmata personali-, reisi- ja elamiskulusid, töövahendite ja alltöövõtuga seotud kulusid ning ka muid (nt teabe levitamise, avaldamise või tõlkimisega seotud) kulusid.

Projektitaotlusi hinnatakse sise- ja/või välisekspertide abiga tavapärase hindamismenetluse korras. Eksperdid hindavad projektitaotluste kvaliteeti konkursikutses kindlaksmääratud nõuete alusel ning meetme oodatavat mõju, kvaliteeti ja tulemuslikkust arvesse võttes.

Pärast projektitaotluste hindamist määrab eelarvevahendite käsutaja hindamistulemuste alusel kindlaks kindlasummalise makse summa. Kindlasummalise makse summa võib moodustada kõige enam 80 % pärast hindamist kindlaks määratavast prognoositavast eelarvest.

Toetuse parameetrid (toetuse maksimumsumma, rahastamismäär, rahastamiskõlblike kulude kogusumma jne) kehtestatakse toetuslepingus.

Projekti saavutuste hindamisel lähtutakse saavutatud väljunditest. Rahastamiskord peaks võimaldama keskenduda sisendite asemel pigem väljunditele ning lähtuda seeläbi mõõdetavate eesmärkide saavutamise kvaliteedist ja tasemest.

Täpsem teave on esitatud rahastus- ja hankeportaalis avaldatud toetuslepingu näidises.

Tagged in:  Jean Monnet