Skip to main content

Erasmus+

EU programme for education, training, youth and sport
Search the guide

Jean Monnet’ poliitiline mõttevahetus

Kõrghariduse valdkonna ulatuslike temaatiliste võrgustike (igal aastal toetatakse üht ELi siseküsimuste võrgustikku ja üht välispoliitiliste küsimuste võrgustikku, mille raames keskendutakse ühele konkreetsele prioriteedile) põhieesmärk on koguda partnerite vahel kokku, jagada ja arutada uurimistulemusi, kursuste sisu, kogemusi ja materjale (uuringud, artiklid jms). Igas võrgustikus luuakse vahend, mille abil partnerid saavad jagada oma teadustöid, teha eelretsensioone ning edastada märkusi esitatud dokumentide kohta. Võrgustiku koordinaator valib teatava aja tagant välja kõige uuenduslikumad ja huvipakkuvamad tulemused, mis edastatakse komisjonile.

ELi siseküsimuste võrgustikus keskendutakse järgmisele teemaderingile: Euroopa tulevik.

Välispoliitiliste küsimuste võrgustikus keskendutakse järgmisele teemaderingile: Euroopa maailmapositsioon.

Temaatiliste võrgustike lõppeesmärk on anda korrapärast tagasisidet (nt veebipõhise uudiskirja kujul) valdkonna kõige arenenumate ja innovaatilisemate tavade kohta, et soodustada mõttevahetust ja anda sellele lisaväärtust.

Jean Monnet’ võrgustikega hariduse ja koolituse muudes valdkondades soodustatakse koolide ning kutseharidus- ja -õppeasutuste võrgustike loomist ja arendamist, et vahetada häid tavasid, jagada nii sisu kui ka meetoditega seotud kogemusi ning kujundada välja ELi teemade õpetamise teadmusbaas. Eeskätt tuleks võrgustikes keskenduda sellele, kuidas anda õppijatele ELiga seotud fakte ja teadmisi edasi innovaatilisel ja loomingulisel viisil.

Selle konkursikutse raames oodatakse taotlusi koolidelt ning kutseõppeasutustelt, mis on asutatud ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis.

Temaatilised võrgustikud kõrghariduse valdkonnas

Jean Monnet’ võrgustike (kõrghariduse valdkonnas) puhul kohaldatakse alljärgnevaid rahastamiskõlblikkuse kriteeriume.

Kes võib esitada taotluse?

Taotluse võib esitada iga kõrgkool, mis on asutatud ELi liikmesriigis, programmiga liitunud kolmandas riigis või programmivälises kolmandas riigis.

Erand: selle meetme raames ei ole rahastamiskõlblikud Valgevenest (2. piirkond) pärit organisatsioonid.

ELi liikmesriikides ja programmiga liitunud kolmandates riikides asuvatele kõrgkoolidele peab olema omistatud Erasmuse kõrgharidusharta akrediteering. Programmiväliste kolmandates riikides asutatud osalevatelt kõrgkoolidelt Erasmuse kõrgharidusharta omamist ei nõuta.

Selle meetme alusel ei saa taotlust esitada Euroopa huvides tegutsevad määratud Euroopa asutused (nimetatud määruses, millega luuakse programm „Erasmus+“).

Osalevad organisatsioonid

Taotluse võib esitada iga kõrgkool, mis on asutatud ELi liikmesriigis, programmiga liitunud kolmandas riigis või programmivälises kolmandas riigis.

Erand: selle meetme raames ei ole rahastamiskõlblikud Valgevenest (2. piirkond) pärit organisatsioonid.

Osalevate organisatsioonide arv ja profiil

ELi siseküsimuste võrgustik: vähemalt kaksteist kõrgkooli seitsmest eri ELi liikmesriigist ja programmiga liitunud kolmandast riigist.

Välispoliitiliste küsimuste võrgustik: vähemalt kaksteist kõrgkooli, kusjuures vähemalt kuus osalejat peavad olema programmivälistest kolmandatest riikidest ning saama toetust ELi välistegevuse rahastamisvahenditest.

Projekti kestus

3 aastat.

Kellele esitada taotlus?

Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusametile (EACEA).

Konkursikutse tunnus:

  • Jean Monnet’ poliitiline mõttevahetus – ELi siseküsimused: ERASMUS-JMO-2022-NETWORKS-HEI-EU -
  • Jean Monnet’ poliitiline mõttevahetus – välispoliitilised küsimused: ERASMUS-JMO-2022-NETWORKS-HEI-NON-EUT

Millal esitada taotlus?

Taotlejad peavad oma toetustaotluse esitama hiljemalt 1. märtsil kell 17.00.00 (Brüsseli aja järgi).

Võrgustike puhul kohaldatakse alljärgnevaid hindamiskriteeriume.

Projekti asjakohasus (maksimaalne punktisumma: 25)

  • Projekti asjakohasus, pidades silmas konkursikutses kindlaks määratud prioriteetset teemat;
  • ulatus, mil määral sobib projektiettepanek selleks, et toetada uute õpetamis-, uurimis- või arutelutegevuste väljatöötamist;
  • tõendatud akadeemiline lisaväärtus.

Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 25)

  • Metoodika: kavandatava tegevuse kvaliteet, uudsus ja teostatavus;
  • akadeemiliste materjalide analüüsimiseks ja retsenseerimiseks kavandatava süsteemi kvaliteet;
  • tulemuste ELi poliitikasse suunamiseks kavandatava mudeli kvaliteet;
  • asjaolu, kas tööprogramm on esitatud selgel, terviklikul ja sidusal viisil ning kas seejuures on nõuetekohaselt kirjeldatud ettevalmistamise, elluviimise, hindamise, järelmeetmete ja tulemuste levitamise etappide asjakohast kava; 
  • ulatus, mil määral on tegevusteks eraldatavad ressursid piisavad eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks;
  • seire- ja hindamisstrateegia.

Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 25)

  • Võrgustiku koosseis, pidades silmas geograafilist ulatust ja pädevuste vastastikust täiendavust;
  • partnerlusesisene töökorraldus:
    • kavandatavates tegevustes osalejate profiili ja oskusteabe asjakohasus ja vastastikune täiendavus vastavalt projektiettepaneku konkreetsele teemale;
  • koostöökorraldus ning rollide, vastutusalade ja ülesannete jaotus.

Mõju (maksimaalne punktisumma: 25)

Võrgustike oodatav mõju, sh pikaajaline mõju.

Tulemuste levitamine ja teabevahetus:

  • nende meetmete asjakohasus ja kvaliteet, mille eesmärk on levitada tegevuse tulemusi võrgustikus osalevas õppeasutuses ning mujal: 
    • teadlikkuse suurendamine tegevusest ja tulemustest, osalejate ja organisatsioonide nähtavuse suurendamine;
  • ulatus, mil määral aitavad kavandatavad levitamismeetodid jõuda sihtrühmadeni järgmise kaudu: 
    • (sh sotsiaalmeedia, väljaanded jne);
    • üritused.
  • Kestlikkus ja jätkuvus: projektiettepanek sisaldab asjakohaseid meetmeid ja ressursse selle tagamiseks, et tulemused ja kasutegurid püsivad ka pärast projekti lõppu.

Rahastamist kaalutakse üksnes selliste projektiettepanekute puhul, mis koguvad kokku vähemalt 70 punkti ning iga hindamiskriteeriumi puhul vähemalt 15 punkti. Kui sama teemavaldkonna projektiettepanekud saavutavad võrdse punktisumma, eelistatakse ettepanekuid, millel on kõrgeim punktisumma esmalt kriteeriumi „Projekti asjakohasus“ ja seejärel kriteeriumi „Mõju“ puhul.

Millised on rahastamiseeskirjad?

Selle meetme puhul kasutatakse kindlasummaliste maksete alusel rahastamise mudelit. Taotlejale tehtava kindlasummalise koondmakse summa määratakse iga toetuse puhul kindlaks vastavalt taotleja kavandatava meetme eelarveprognoosile. Toetust andev asutus võtab iga toetuse kindlasummalise makse kindlaksmääramisel arvesse projektiettepanekut, hindamise tulemust, rahastamismäärasid ning konkursikutses osutatud toetuse maksimumsummat.

ELi toetuse maksimumsumma ELi siseküsimuste võrgustiku kohta on 1 000 000 eurot.

ELi toetuse maksimumsumma välispoliitiliste küsimuste võrgustiku kohta on 1 200 000 eurot.

Kuidas määratakse kindlaks projekti kindlasummaline makse?

Taotlejad peavad täitma taotlusvormis esitatud üksikasjaliku eelarvetabeli, võttes arvesse alljärgnevaid nõudeid.

  • Eelarve peaks olema nii üksikasjalik kui toetusesaaja(d) vajalikuks peab (peavad) ning olema jaotatud ühtseteks tööpakettideks (nt eraldi tööpaketid projektijuhtimise, koolituse, ürituste korraldamise, õpirände ettevalmistamise ja elluviimise, teabevahetuse ja tulemuste levitamise ning kvaliteedi tagamise jaoks).
  • Projektiettepanekus tuleb kirjeldada iga tööpaketi alla kuuluvaid tegevusi.
  • Taotlejad peavad ettepanekus märkima hinnangulised kulud iga tööpaketi kohta (ning iga tööpaketi puhul märkima, kui suure osa rahalistest vahenditest iga toetusesaaja ja seotud üksus saab).
  • Kulud võivad hõlmata personali-, reisi- ja elamiskulusid, töövahendite ja alltöövõtuga seotud kulusid ning ka muid (nt teabe levitamise, avaldamise või tõlkimisega seotud) kulusid.

Projektiettepanekuid hinnatakse sise- ja/või välisekspertide abiga tavapärase hindamismenetluse korras. Eksperdid hindavad projektiettepanekute kvaliteeti konkursikutses kindlaksmääratud nõuete alusel ning meetme oodatavat mõju, kvaliteeti ja tulemuslikkust arvesse võttes.

Pärast projektiettepanekute hindamist määrab eelarvevahendite käsutaja hindamistulemuste alusel kindlaks kindlasummalise makse summa. Kindlasummalise makse summa võib moodustada kõige enam 80 % pärast hindamist kindlaks määratavast prognoositavast eelarvest.

Toetuse parameetrid (toetuse maksimumsumma, rahastamismäär, rahastamiskõlblike kulude kogusumma jne) kehtestatakse toetuslepingus.

Projekti saavutuste hindamisel lähtutakse saavutatud väljunditest. Rahastamiskord peaks võimaldama keskenduda sisendite asemel pigem väljunditele ning lähtuda seeläbi mõõdetavate eesmärkide saavutamise kvaliteedist ja tasemest.

Täpsem teave on esitatud rahastus- ja hankeportaalis avaldatud toetuslepingu näidises.

Tagged in:  Jean Monnet