ELi käsitleva õppe algatustega toetatakse koole ning kutseharidus- ja -õppeasutusi (ISCEDi 1.–4. tase) ELiga seotud teemadele (sh demokraatia, ELi ajalugu, ELi toimimine, kultuuriline mitmekesisus) keskenduva konkreetse õpisisu pakkumisel. Tegevus peab toimuma õppeaasta jooksul ning see võib hõlmata projektinädalaid, õpikäike ning muid kaasahaaravaid tegevusi.

Neid tegevusi pakuvad koolid ning kutseharidus- ja -õppeasutused (ISCEDi 1.–4. tase), kes võivad ELi teemalise õpisisu välja töötada ja ellu viia ning õpikogemusi luua kas iseseisvalt või koostöös kõrgkoolide või muude asjaomaste organisatsioonidega (valitsusvälise organisatsioonid, ühendused jms). Selle jaotise alusel korraldatava tegevusega aidatakse omandada inspireerival moel teadmisi Euroopa Liidu kohta ning tugevdada õpilastes ELi kuulumise tunnet, ELi mõju nende elule ning ELi mehhanismidest ja poliitikast arusaamist.

Jean Monnet’ ELi käsitleva õppe algatustega soodustatakse Euroopa Liidu mõõtme lõimimist koolide ning kutseharidus- ja -õppeasutuste (ISCEDi 1.–4. tase) hariduskultuuri ning aidatakse tugevdada Euroopa identiteeti ja kodanikuaktiivsust õpilaste ja õpetajate seas.   

Algatuse peamised eesmärgid on eelkõige järgmised:

• Euroopa Liidu teemasid õpetavate koolide ning kutseharidus- ja -õppeasutuste (ISCEDi 1.–4. tase) suurem arv ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis;
• Euroopa Liidu teemadega seotud õpikogemustes osalevate klasside suurem arv koolides ning kutseharidus- ja -õppeasutustes (ISCEDi 1.–4. tase);
• ELi teemasid käsitlevate põhiliste õppeainete või õppekavaväliste tegevuste suurem arv koolides ning kutseharidus- ja -õppeasutustes (ISCEDi 1.–4. tase) igas ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis;
• selliste õpetajate suurem arv, kes võtavad osa ELi-alase pädevuse parandamise tegevusest;
• ELi uuenduslike õpetamis- ja õpimeetodite parem kvaliteet, eeskätt seoses ELi prioriteetidega;
• õpilaste paremad õpitulemused ELi teemadel ning suurem teadlikkus ja arusaamine EList, selle ajaloost, väärtustest ja eesmärkidest, aga ka otsustusprotsessidest ja institutsioonidest, mis noorte eurooplaste igapäevaelu mõjutavad, ning üliõpilaste ja õpetajate suurem kodanikuaktiivsus. 

Jean Monnet’ ELi käsitleva õppe algatused on suunatud koolidele ning kutseharidus- ja -õppeasutustele (ISCEDi 1.–4. tase). 

Jean Monnet’ ELi käsitleva õppe algatused peavad hõlmama üht või mitut alljärgnevat tegevust: 

• ametlikult õppekavadesse lõimitud Euroopa Liidu teemade õpetamine (ühes või mitmes olemasolevas õppeaines);
• Euroopa Liidu teemadega seotud õpikogemused, mis täiendavad olemasolevaid kursusi: klasside ühisõpe, koostöine õpetamine jne;
• õppekavavälised seminarid, õpikäigud, muud ELiga seotud kogemused, kuhu kaasatakse teised organisatsioonid.

Selle meetme puhul mõistetakse õpetamistunni all ühetunnist õpikogemust koolis või kutseharidus- ja -õppeasutuses. Tegemist võib olla klassiõppega või muus vormis õppega (st töötoad, kohtumised ekspertidega, õpikäigud), kuid see peab olema seotud konkreetsete õpiväljundite ja ELi uuringute / ELi väärtustega.

Riiklikke ametiasutusi võidakse teavitada selle meetme raames taotluse esitanud avalik-õiguslikest koolidest riigiti, sealhulgas edastada piiratud isikuandmed, nagu kontaktisiku nimi ja e-posti aadress, et hõlbustada nende üksuste valideerimisprotsessi.

Mis kriteeriumidele peavad jean monnet’ eli käsitleva õppe algatused toetuse taotlemiseks vastama?

Rahastamiskõlblikud osalevad organisatsioonid (kes võib esitada taotluse?)

Rahastamiskõlblikuna käsitatakse taotlejaid (toetusesaajad ja seotud üksused, kui see on asjakohane), kes on

• koolid või kutseharidus- ja -õppeasutused (ISCEDi 1.–4. tase);
• asutatud ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis.

Lubatud on ainult ühe taotleja esitatud taotlused.

Rahastamiskõlblikud tegevused

Jean Monnet’ ELi käsitleva õppe algatus (ELi teemade õpetamine) peab moodustama 40 õpetamistundi õppeaasta kohta kolmel järjestikusel aastal.

Projekti kestus

Projektid peaksid tavaliselt kestma 36 kuud (pikendamine on võimalik, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud ja tehakse toetuslepingu muudatuse kaudu).

Kellele esitada taotlus?

Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusametile (EACEA).

Konkursikutse tunnus: ERASMUS-JMO-2025-OFET-LEARNING-EU

Millal esitada taotlus?

Taotlejad peavad oma toetustaotluse esitama hiljemalt 12. veebruaril kell 17.00 (Brüsseli aja järgi).

Kuidas esitada taotlus?

Lisateabe saamiseks tutvuge käesoleva juhendi C osaga.

Projekte hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel. 

Projekti asjakohasus (maksimaalne punktisumma: 25)

Projektitaotluses tuleb tõendada projekti asjakohasust käesoleva meetme eesmärke arvesse võttes. Asjakohasust hinnatakse muu hulgas järgmise alusel:

• projektiks kavandatavate ELi teemade liik ja arv;
• projektitaotluse innovaatilisus ja loomingulisus;
• digimeetodite kasutamine, kui see on võimalik;
• uued õpetamis- ja õpimeetodid, et teha Euroopa Liidu teemad huvitavamaks ning kohandada neid õpilaste vajadustega.

Projektitaotlus on asjakohane selliste ELi ühiste väärtuste austamise ja edendamise seisukohast nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine ning võitlus igat liiki diskrimineerimise vastu.

Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 25)

Kvaliteedi küsimuses tuleks projektitaotluses tõendada järgmist:

• kavandatava metoodika kvaliteet ja rakendatavus;
• kasutatavad õpetamismeetodid, sh rühmaloengud, seminarid, õpetused, kaugõpe, kuid mitte individuaalne juhendamine;
• kavandatud tööprogrammi selgus ja kõigi selle etappide (ettevalmistamine, elluviimine, hindamine ja järelmeetmed) sisu.

Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 25)

Projektitaotluses tuleks tõendada alljärgnevat:

• kooli / kutseharidus- ja -õppeasutuse juhtkonna selge pühendumus;
• selge kohustus tagada õpetajatele tugi õpisisu ettevalmistamisel ning ka õpetamisel;
• tegevuste seire ning nende tulemuste nähtavus, mille käesolevas algatuses osalevad töötajad saavutavad;
• asjaomaste pedagoogiliste oskustega töötajate osalus.

Mõju (maksimaalne punktisumma: 25)

Projektitaotluses tuleks tõendada alljärgnevat:

• tõendid selle kohta, et kavandatud on asjakohased meetmed ja ressursid selle tagamiseks, et tulemused ja kasutegurid püsivad ka pärast projekti lõppu;
• selge kirjeldus strateegia kohta, mille alusel levitatakse tulemusi nii asutuses kui ka mujal;
• selgitus selle kohta, millist mõju oodatakse koolidele ning kutseharidus- ja -õppeasutustele (ISCEDi 1.–4. tase), õpilastele ja õpetajatele, kes tegevuses osalevad.

Rahastamist kaalutakse üksnes selliste projektitaotluste puhul, mis koguvad vähemalt 70 punkti. Peale selle peavad need saavutama iga eespool nimetatud hindamiskriteeriumi puhul vähemalt 15 punkti.

Kui projektitaotlused saavutavad võrdse punktisumma, eelistatakse projekte, millel on kõrgeim punktisumma kriteeriumi „Asjakohasus“ puhul. Kui need punktisummad on võrdsed, lähtutakse prioriteetsuse määramisel kriteeriumi „Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet“ puhul saadud punktisummadest. Kui need punktisummad on võrdsed, lähtutakse prioriteetsuse määramisel kriteeriumi „Mõju“ puhul saadud punktisummadest.

Kui see ei võimalda prioriteetsust kindlaks määrata, võib edasisel prioriseerimisel võtta arvesse kogu projektiportfelli ja positiivse sünergia loomist projektide vahel või muid konkursikutse eesmärkidega seotud tegureid. Need tegurid dokumenteeritakse valikukomisjoni aruandes.

Jean Monnet’ ELi käsitleva õppe algatuse projektid peaksid avaldama soodsat pikaajalist mõju nii koolidele ja kutseharidust ja -õpet pakkuvatele asutustele kui ka nende tegevustes osalejatele, eelkõige õpetajatele ja üliõpilastele. 

Jean Monnet’ ELi käsitleva õppe algatuse projektide mõju mõõdetakse kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete näitajate abil (vt tabel allpool), mis on seotud meetme eesmärkidega, mida on kirjeldatud sissejuhatavas jaotises „Meetme eesmärgid“.

Taotlejatel soovitatakse kasutada oma taotluses järgmisi näitajaid ja määrata nende sihtväärtused.

Eesmärgid

Euroopa Liidu teemadega seotud õpikogemustes osalevate klasside suurem arv koolides ning kutseharidus- ja -õppeasutustes (ISCEDi 1.–4. tase)

Näitajad

Meetmes osalevate klasside ja õpilaste arv (liigitatuna soo alusel)

Eesmärgid

ELi teemasid käsitlevate põhiliste õppeainete või õppekavaväliste tegevuste suurem arv koolides ning kutseharidus- ja -õppeasutustes (ISCEDi 1.–4. tase) igas ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis 

Näitajad

ELi teemasid käsitlevate õppeainete ja ürituste arv ja liik

Eesmärgid

Selliste õpetajate suurem arv, kes võtavad osa ELi-alase pädevuse parandamise tegevusest

Näitajad

Meetmes osalevate õpetajate arv (liigitatuna soo alusel)

Eesmärgid

ELi uuenduslike õpetamis- ja õpimeetodite parem kvaliteet, eeskätt seoses ELi prioriteetidega 

Näitajad

Uuenduslikke meetodeid hõlmavate projektide arv

Eesmärgid

Õpilaste paremad õpitulemused ELi teemadel ning suurem teadlikkus ja arusaamine EList, selle ajaloost, väärtustest, eesmärkidest ning ka otsustusprotsessidest ja institutsioonidest, mis noorte eurooplaste igapäevaelu mõjutavad

Näitajad

ELiga seotud õpitulemuste hindamisel edukuse määr protsentides (liigitatuna soo alusel)

Selle meetme puhul kasutatakse kindlasummaliste maksete alusel rahastamise mudelit. See rahastamiskord peaks võimaldama keskenduda sisendite asemel pigem väljunditele ning lähtuda seeläbi mõõdetavate eesmärkide saavutamise kvaliteedist ja tasemest.

ELi toetuse maksimumsumma projekti kohta on 35 000 eurot.

Kindlasummaliste sissemaksetega kaetakse personali-, reisi- ja elamiskulud, töövahendite ja alltöövõtuga seotud kulud ning ka muud (nt teabe levitamise, avaldamise, tõlkimisega seotud) kulud.

Taotlejad peavad taotluses märkima iga riigi jaoks eelnevalt kindlaksmääratud kindlasummalise koondmakse vastavalt alljärgnevale tabelile. Meeles tuleb pidada, et iga riigi kindlasummaline makse vastab õpetamistundide koguarvule kolme aasta jooksul. Tabelis on märgitud lõplik ELi toetus 80 % kaasrahastamismääraga.

ELi käsitleva õppe algatused