Koolide ning kutseharidus- ja -õppeasutuste (ISCEDi 1.–4. tase) ja/või õpetajakoolitust/-haridust pakkuvate kõrgkoolide võrgustike eesmärk on anda uuele Jean Monnet’ tegevussuunale rahvusvaheline mõõde ning võimaldada heade tavade vahetamist ja ka koostöise õpetamise kogemuste omandamist teatavas riikide rühmas.

Nende tegevuste abil saavad eri tingimustes tegutsevad valdkonnatöötajad välja kujundada ühised arusaamad Euroopa Liidu teemade õppemetoodikast, arvestades et riikide õigusaktide ja õppekavade ülesehituse erinevuste tõttu on töötajatel erinevad probleemid ja piirangud.

Jean Monnet’ hariduse ja koolituse muude valdkondade võrgustike eesmärk on tagada koolidele ning kutseharidus- ja -õppeasutustele (ISCEDi 1.–4. tase) ja/või õpetajakoolituses/-hariduses osalevatele kõrgkoolidele tugi, et täiendada teadmisi sellest, kuidas õpetada Euroopa Liidu teemasid; samuti annavad need õppetegevusele rahvusvahelise mõõtme.

Võrgustiku tegevus põhineb õpetajate vastastikusel teadmiste vahetamisel (konkreetsete teemade ja meetodite koostööpõhine käsitlemine, koostöise õpetamisega seotud kogemused, ühistegevus). Tegevused võivad hõlmata näiteks alljärgnevat.

• teabe vahetamine sisu kohta ja rakendatud meetodite tulemuste tutvustamine;
• eri koolide / kutseharidus- ja -õppeasutuste (ISCEDi 1.–4. tase) ning/või õpetajakoolitust/-haridust pakkuvate asutuste koostöö edendamine, võimaldades neil omandada rahvusvahelisi kogemusi ja arendada euroopalikku mõtteviisi;
• teadmiste vahetamine ja õpiränne koostöiseks õpetamiseks;
• koostöö soodustamine ning tugeva ja kestliku teadmusplatvormi loomine koolide ning kutseharidus- ja -õppeasutuste (ISCEDi 1.–4. tase) ja/või õpetajakoolituses/-hariduses osalevate kõrgkoolide seas.

Jean Monnet’ hariduse ja koolituse muude valdkondade võrgustikud peavad hõlmama üht või mitut alljärgnevat tegevust: 

• õppekavajärgse ja -välise tegevusega seotud õpetamismeetodite koondamine ja arutamine;
• Euroopa Liidu teemadega seotud heade õpitavade kogumine ja jagamine;
• koostöise ja meeskonnapõhise õpetamise kogemuste korraldamine nii õpirände kui ka veebi kaudu. 

Eespool kirjeldatud tegevust on võimalik ellu viia järgmiselt: 

• dokumentide ja juhendite koostamine heade tavade levitamiseks;
• kohapealsed ja veebis peetavad kohtumised;
• koostöine või meeskonnapõhine õpetamine. 

Riiklikke ametiasutusi võidakse teavitada selle meetme raames taotluse esitanud avalik-õiguslikest koolidest riigiti, sealhulgas edastada piiratud isikuandmed, nagu kontaktisiku nimi ja e-posti aadress, et hõlbustada nende üksuste valideerimisprotsessi. 

Kes võib esitada taotluse?

Rahastamiskõlblikuna käsitatakse taotlejaid (toetusesaajad ja seotud üksused, kui see on asjakohane), kes on

• kool, kutseharidus- ja -õppeasutus (ISCEDi 1.–4. tase) või kõrgkool, kellel on kehtiv Erasmuse kõrgharidusharta ning kes pakub koolide ja/või kutseharidus- ja -õppeasutuste (ISCEDi 1.–4. tase) õpetajatele põhi- ja/või täienduskoolitust;
• asutatud ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis.

Konsortsiumi koosseis

Projektitaotluse peab esitama vähemalt kuuest taotlejast koosnev konsortsium, mis vastab järgmistele tingimustele:

• vähemalt kolm üksust erinevatest ELi liikmesriikidest ja/või programmiga liitunud kolmandatest riikidest;
• vähemalt neli kooli ja/või kutseharidust ja -õpet pakkuvat asutust (ISCEDi 1.–4. tase);
• maksimaalselt kaks kõrgkooli, kes pakuvad põhi- ja/või täienduskoolitust kooliõpetajatele ja/või kutseharidus- ja -õppeasutuste õpetajatele (ISCEDi 1.–4. tase).

Konsortsiumi koosseisus võetakse arvesse ainult toetusesaajaid (v.a seotud üksused).

Geograafiline asukoht (Tegevuse toimumiskoht)

Tegevus peab toimuma rahastamiskõlblikes riikides (vt käesoleva juhendi A osa).

Projekti kestus

Projektid peaksid tavaliselt kestma 36 kuud (pikendamine on võimalik, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud ja tehakse toetuslepingu muudatuse kaudu).

Kellele esitada taotlus?

Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusametile (EACEA).

Konkursikutse tunnus: ERASMUS-JMO-2025-NETWORKS-SCHOOLS

Millal esitada taotlus?

Taotlejad peavad oma toetustaotluse esitama hiljemalt 12. veebruaril kell 17.00 (Brüsseli aja järgi).

Taotlevaid organisatsioone hinnatakse asjaomaste menetlusest kõrvalejätmise ja valikukriteeriumide põhjal. Lisateabe saamiseks tutvuge käesoleva juhendi C osaga.

Projekte hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumide alusel.

Projekti asjakohasus (maksimaalne punktisumma: 25)

• Hinnatakse ulatust, mil määral vastab projektitaotlus Jean Monnet’ meetmete eesmärkidele, st:
  • on suunatud ELi uuringutele (nagu on kirjeldatud sissejuhatavas punktis);
  • võimaldab kooliõpetajatel arendada uusi oskusi;
  • aitab vahetada teavet ja tavasid seoses sellega, kuidas suurendada õppijate teadmisi EList;
  • hõlbustab õpetajate õpirännet, et tegeleda koostöise õpetamise/juhendamisega koos partneritega;
  • tagab parema arusaamise EList ja selle toimimisest;
  • võimaldab õpetajatel lõimida oma tegevusse ELi teemadega seotud õpisisu.
• Ulatus, mil määral on projektitaotlus asjakohane selliste ELi ühiste väärtuste austamise ja edendamise seisukohast nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine ning võitlus igat liiki diskrimineerimise vastu.
• Ulatus, mil määral jõutakse projektitaotlusega esmatähtsate sihtrühmadeni:
  • koolid ning kutseharidust ja -õpet pakkuvad asutused (ISCEDi 1.–4. tase);
  • õpetajad;
  • üliõpilased.

Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 25)

• Metoodika: kavandatava tegevuse kvaliteet, uudsus ja teostatavus.
• asjaolu, kas tööprogramm:
  • on esitatud selgel, terviklikul ja sidusal viisil ning kas seejuures on nõuetekohaselt kirjeldatud ettevalmistamise, elluviimise, hindamise, järelmeetmete ja tulemuste levitamise etappide asjakohast kava;
  • on kooskõlas projekti eesmärkide ja tegevustega;
• ulatus, mil määral on tööpakettidele eraldatavad ressursid piisavad eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks;
• seire- ja hindamisstrateegia.

Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 25)

• Partnerlusesisene töökorraldus:
  • kavandatavates tegevustes osalejate profiili ja oskusteabe asjakohasus ja vastastikune täiendavus Euroopa Liidu uuringute seisukohast (nagu on kirjeldatud sissejuhatavas punktis) ning lähtudes projektitaotluse konkreetsest teemast;
• koostöökorraldus ning rollide, vastutusalade ja ülesannete jaotus.

Mõju (maksimaalne punktisumma: 25)

Võrgustike oodatav mõju, sh pikaajaline mõju:

• koolide ning kutseharidust ja -õpet pakkuvate asutuste puhul:
  • suurem suutlikkus õpetada ELi teemasid;
  • innovaatiline sisu, mis võimaldab õpetada ELi teemasid koolides uute lähenemisviiside abil;
  • tugevdatud koostöö partneritega ja suutlikkus luua nendega kontakte;
  • suuremate rahaliste vahendite eraldamine ELi-teemaliseks õpetamistegevuseks õppeasutuses;
• võrgustikes otseselt ja kaudselt osalevate õpetajate puhul:
  • suuremad oskused seoses ELi teemadega ning ELi-teemalise õpisisu parem lõimimine tegevusse.

Tulemuste levitamine ja teabevahetus:

• nende meetmete asjakohasus ja kvaliteet, mille eesmärk on levitada tegevuse tulemusi võrgustikus osalevas õppeasutuses ning mujal:
  • teadlikkuse suurendamine tegevusest ja tulemustest, osalejate ja organisatsioonide nähtavuse suurendamine;
  • peale koolide ning kutseharidust ja -õpet pakkuvate asutuste ka muude rühmadeni jõudmine;
• ulatus, mil määral aitavad kavandatud levitamismeetodid jõuda sihtrühmadeni järgmise kaudu:
• meediakajastus (sh sotsiaalmeedia, väljaanded jne);
• üritused.

Kestlikkus ja jätkuvus: 

• projektitaotlus sisaldab asjakohaseid meetmeid ja ressursse selle tagamiseks, et projekti tulemused ja kasutegurid püsivad ka pärast projekti lõppu.

Rahastamist kaalutakse üksnes selliste projektitaotluste puhul, mis koguvad vähemalt 70 punkti. Peale selle peavad need saavutama iga eespool nimetatud hindamiskriteeriumi puhul vähemalt 15 punkti.

Kui projektitaotlused saavutavad võrdse punktisumma, eelistatakse projekte, millel on kõrgeim punktisumma kriteeriumi „Asjakohasus“ puhul. Kui need punktisummad on võrdsed, lähtutakse prioriteetsuse määramisel kriteeriumi „Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet“ puhul saadud punktisummadest. Kui need punktisummad on võrdsed, lähtutakse prioriteetsuse määramisel kriteeriumi „Mõju“ puhul saadud punktisummadest.

Kui see ei võimalda prioriteetsust kindlaks määrata, võib edasisel prioriseerimisel võtta arvesse kogu projektiportfelli ja positiivse sünergia loomist projektide vahel või muid konkursikutse eesmärkidega seotud tegureid. Need tegurid dokumenteeritakse valikukomisjoni aruandes.

Kvantitatiivne mõju: toetusesaajate arv ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis / piirkonnas.

Kvalitatiivne mõju Jean Monnet’ hariduse ja koolituse muude valdkondade võrgustikud peaksid tagama soodsa pikaajalise mõju üldhariduses ning kutsehariduses ja -õppes (ISCEDi 1.–4. tase), võttes arvesse, et võrgustikes osalejad saavad omandada teadmisi edukatest tavadest seoses sellega, kuidas anda õpilastele ja üliõpilastele edasi fakte ja teadmisi Euroopa Liidust. 

Hariduse ja koolituse muude valdkondade võrgustikud suurendavad üldharidus- ning kutseharidus- ja -õppeasutuste võimalusi laiendada Euroopa Liidu teemasid lõimivaid tegevusi.  

Samuti on Jean Monnet’ hariduse ja koolituse muude valdkondade võrgustike raames toetatavate tegevuste eesmärk tagada osalevate organisatsioonide tasandil järgmised tulemused:  

• suurem suutlikkus lõimida oma tegevusse ELi teemasid;
• suurem rahvusvaheline nähtavus. 

Rahastatavad tegevused keskenduvad ELi liikmesriikidele ja programmiga liitunud kolmandatele riikidele kooskõlas rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega.

Selle meetme puhul kasutatakse kindlasummaliste maksete alusel rahastamise mudelit. Taotlejale tehtava kindlasummalise toetuse summa määratakse iga toetuse puhul kindlaks vastavalt taotleja kavandatava meetme eelarveprognoosile. Toetust andev asutus võtab iga toetuse kindlasummalise makse kindlaksmääramisel arvesse projektitaotlust, hindamise tulemust, rahastamismäärasid ning konkursikutses osutatud toetuse maksimumsummat.

ELi toetuse maksimumsumma projekti kohta on 300 000 eurot

Kuidas määratakse kindlaks projekti kindlasummaline makse? 

Taotlejad peavad täitma taotlusvormis esitatud üksikasjaliku eelarvetabeli, võttes arvesse alljärgnevaid nõudeid. 

• Eelarve peaks olema nii üksikasjalik kui toetusesaaja(d) vajalikuks peab (peavad) ning olema jaotatud ühtseteks tööpakettideks (nt eraldi tööpaketid projektijuhtimise, koolituse, ürituste korraldamise, õpirände ettevalmistamise ja elluviimise, teabevahetuse ja tulemuste levitamise ning kvaliteedi tagamise jaoks).
• Projektitaotluses tuleb kirjeldada iga tööpaketi alla kuuluvaid tegevusi.
• Taotlejad peavad projektitaotluses märkima hinnangulised kulud iga tööpaketi kohta (ning iga tööpaketi puhul märkima, kui suure osa rahalistest vahenditest iga toetusesaaja ja seotud üksus saab).
• Kulud võivad hõlmata personali-, reisi- ja elamiskulusid, töövahendite ja alltöövõtuga seotud kulusid ning ka muid (nt teabe levitamise, avaldamise või tõlkimisega seotud) kulusid.

Projektitaotlusi hinnatakse sise- ja/või välisekspertide abiga tavapärase hindamismenetluse korras. Eksperdid hindavad projektitaotluste kvaliteeti konkursikutses kindlaksmääratud nõuete alusel ning meetme oodatavat mõju, kvaliteeti ja tulemuslikkust arvesse võttes. 80 % kaasrahastamismäära kohaldatakse hinnanguliste rahastamiskõlblike kulude kogusumma suhtes, mis määratakse kindlaks pärast hindamist.

Pärast projektitaotluse hindamist määrab eelarvevahendite käsutaja hindamistulemuste alusel kindlaks kindlasummalise makse summa.

Toetuse parameetrid (toetuse maksimumsumma jne) kehtestatakse toetuslepingus. Täpsem teave on esitatud käesoleva programmijuhendi C osa jaotises „Rahastamiskõlblikud otsesed kulud“.

Lubatud on kolmandate isikute rahaline toetamine toetuste või auhindadega.

Projektitaotluses tuleb selgelt märkida, miks on vaja kolmandaid isikuid rahaliselt toetada ja kuidas seda hallatakse, ning esitada loetelu eri liiki tegevustest, mille jaoks võib kolmas isik rahalist toetust saada. Samuti tuleb projektitaotluses selgelt kirjeldada saavutatavaid tulemusi.

Kolmandale isikule makstava rahalise toetuse maksimumsumma ei tohi ületada 60 000 eurot.

Vabatahtlike kulude katmine on lubatud. Need peavad olema ühikuhindade kujul, nagu on määratletud komisjoni otsuses vabatahtlikega seotud ühikuhindade kohta¹ . 

Projekti saavutuste hindamisel lähtutakse saavutatud väljunditest. Rahastamiskord peaks võimaldama keskenduda sisendite asemel pigem väljunditele ning lähtuda seeläbi mõõdetavate eesmärkide saavutamise kvaliteedist ja tasemest.

Täpsem teave on esitatud ELi rahastamis- ja hankeportaalis avaldatud toetuslepingu näidises.

Footnote

1. https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/docs/2021-2027/common/guidance/unit-cost-decision-volunteers_en.pdf . ↩ back