Skip to main content

Erasmus+

EU programme for education, training, youth and sport
Search the guide

See veebileht ei kajasta veel Erasmus+ 2023. aasta programmijuhendi sisu.

Saate 2023. aasta täieliku programmijuhendi oma valitud keeles PDFina alla laadida selle lehekülje paremas servas asuvalt ribalt „Download“.

Jean Monnet’ võrgustikud hariduse ja koolituse muudes valdkondades

Koolide ning kutseharidus- ja -õppeasutuste (ISCEDi 1.–4. aste) ja/või õpetajakoolitust/-haridust pakkuvate kõrgkoolide võrgustike eesmärk on anda uuele Jean Monnet’ tegevussuunale rahvusvaheline mõõde ning võimaldada heade tavade vahetamist ja ka koostöise õpetamise kogemuste omandamist teatavas riikide rühmas.

Nende tegevuste abil saavad eri tingimustes tegutsevad valdkonnatöötajad välja kujundada ühised arusaamad Euroopa Liidu teemade õppemetoodikast, arvestades et riikide õigusaktide ja õppekavade ülesehituse erinevuste tõttu on töötajatel erinevad probleemid ja piirangud.

Meetme eesmärgid

Jean Monnet’ võrgustike eesmärk on tagada koolidele ning kutseharidus- ja -õppeasutustele (ISCEDi 1.–4. aste) ja/või õpetajakoolituses/-hariduses osalevatele kõrgkoolidele tugi, et täiendada teadmisi sellest, kuidas õpetada Euroopa Liidu teemasid; samuti annavad need õppetegevusele rahvusvahelise mõõtme.

Võrgustiku tegevus põhineb õpetajate vastastikusel teadmiste vahetamisel (konkreetsete teemade ja meetodite koostööpõhine käsitlemine, koostöise õpetamisega seotud kogemused, ühistegevus). Tegevused võivad hõlmata näiteks alljärgnevat.

  • teabe vahetamine sisu kohta ja rakendatud meetodite tulemuste tutvustamine;
  • eri koolide / kutseharidus- ja -õppeasutuste (ISCEDi 1.–4. aste) ning/või õpetajakoolitust/-haridust pakkuvate asutuste koostöö edendamine, võimaldades neil omandada rahvusvahelisi kogemusi ja arendada euroopalikku mõtteviisi;
  • teadmiste vahetamine ja õpiränne koostöiseks õpetamiseks;
  • koostöö soodustamine ning tugeva ja kestliku teadmusplatvormi loomine koolide ning kutseharidus- ja -õppeasutuste (ISCEDi 1.–4. aste) ja/või õpetajakoolituses/-hariduses osalevate kõrgkoolide seas.

Mis kriteeriumidele peavad jean monnet’ hariduse ja koolituse muude valdkondade võrgustikud toetuse taotlemiseks vastama?

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Kes võib esitada taotluse?

Üks kool, üks kutseharidus- ja -õppeasutus (ISCEDi 1.–4. tase) või üks koolide ning/või kutseharidus- ja -õppeasutuste õpetajatele põhi- ja/või täienduskoolitust pakkuv kõrgkool, mis on asutatud ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis. See asutus esitab taotluse kavandatava võrgustiku partnerite nimel.

Osalevad organisatsioonid

Koolid ning kutseharidust ja -õpet pakkuvad asutused (ISCEDi 1.–4. tase).

Koolide ning/või kutseharidus- ja -õppeasutuste (ISCEDi 1.–4. tase) õpetajatele põhi- ja/või täienduskoolitust pakkuvad kõrgkoolid, mis on asutatud mõnes ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis.

Organisatsioonid peaksid tagama, et nende tegevusest saaks kasu võimalikult palju õppijaid.

Osalevate organisatsioonide arv ja profiil

Vähemalt kuus asutust kolmest eri ELi liikmesriigist ja programmiga liitunud kolmandast riigist.

Vähemalt neli kooli ning/või kutseharidust ja -õpet pakkuvat asutust (ISCEDi 1.–4. aste) ning kõige enam kaks koolide ning/või kutseharidus- ja -õppeasutuste (ISCEDi 1.–4. aste) õpetajatele põhi- ja/või täienduskoolitust pakkuvat kõrgkooli.

Projekti kestus

3 aastat.

Kellele esitada taotlus?

Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusametile (EACEA).

Konkursikutse tunnus: ERASMUS-JMO-2022-NETWORKS-SCHOOLS

Millal esitada taotlus?

Taotlejad peavad oma toetustaotluse esitama hiljemalt 1. märtsil kell 17.00.00 (Brüsseli aja järgi).

Taotlevaid organisatsioone hinnatakse asjaomaste menetlusest kõrvalejätmise ja valikukriteeriumide põhjal. Lisateabe saamiseks tutvuge käesoleva juhendi C osaga.

Projekti kavandamine

Jean Monnet’ võrgustikud peavad hõlmama üht või mitut alljärgnevat tegevust:

  • õppekavajärgse ja -välise tegevusega seotud õpetamismeetodite koondamine ja arutamine; 
  • Euroopa Liidu teemadega seotud heade õpitavade kogumine ja jagamine;
  • koostöise ja meeskonnapõhise õpetamise kogemuste korraldamine nii õpirände kui ka veebi kaudu.

Eespool kirjeldatud tegevust on võimalik ellu viia järgmiselt:

  • dokumentide ja juhendite koostamine heade tavade levitamiseks;
  • kohapealsed ja veebis peetavad kohtumised;
  • koostöine või meeskonnapõhine õpetamine.

Oodatav mõju

Kvantitatiivne mõju

  • Toetusesaajate arv ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis / piirkonnas.

Kvalitatiivne mõju

Jean Monnet’ võrgustikud peaksid tagama soodsa pikaajalise mõju üldhariduses ning kutsehariduses ja -õppes (ISCEDi 1.–4. tase), arvestades, et võrgustikes osalejad saavad omandada teadmisi edukatest tavadest seoses sellega, kuidas anda õpilastele ja üliõpilastele edasi fakte ja teadmisi Euroopa Liidust.

Võrgustikud suurendavad üldharidus- ning kutseharidus- ja -õppeasutuste võimalusi laiendada Euroopa Liidu teemasid lõimivaid tegevusi.

Samuti on Jean Monnet’ võrgustike raames toetatavate tegevuste eesmärk tagada osalevate organisatsioonide tasandil järgmised tulemused:

  • suurem suutlikkus lõimida oma tegevusse ELi teemasid;
  • suurem rahvusvaheline nähtavus.

Hindamiskriteeriumid

Projekte hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel.

Projekti asjakohasus (maksimaalne punktisumma: 25)

  • Hinnatakse ulatust, mil määral aitab projektiettepanek saavutada Jean Monnet’ meetmete eesmärke, st: 
    • on suunatud ELi uuringutele (nagu on kirjeldatud sissejuhatavas punktis);
    • võimaldab kooliõpetajatel arendada uusi oskusi;
    • aitab vahetada teavet ja tavasid seoses sellega, kuidas suurendada õppijate teadmisi EList;
    • hõlbustab õpetajate õpirännet, et tegeleda koostöise õpetamise/juhendamisega koos partneritega;
    • tagab parema arusaamise EList ja selle toimimisest;
    • võimaldab õpetajatel lõimida oma tegevusse ELi teemadega seotud õpisisu.
  • Ulatus, mil määral jõutakse projektiettepanekuga esmatähtsate sihtrühmadeni:
    • koolid ning kutseharidust ja -õpet pakkuvad asutused (ISCEDi 1.–4. aste);
    • õpetajad;
    • õpilased/üliõpilased.

Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 25)

  • Metoodika: kavandatava tegevuse kvaliteet, uudsus ja teostatavus;
  • asjaolu, kas tööprogramm: 
    • on esitatud selgel, terviklikul ja sidusal viisil ning kas seejuures on nõuetekohaselt kirjeldatud ettevalmistamise, elluviimise, hindamise, järelmeetmete ja tulemuste levitamise etappide asjakohast kava;
    • on kooskõlas projekti eesmärkide ja tegevustega; 
  • ulatus, mil määral on tööpakettidele eraldatavad ressursid piisavad eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks;
  • seire- ja hindamisstrateegia.

Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 25)

  • Partnerlusesisene töökorraldus:
    • kavandatavates tegevustes osalejate profiili ja oskusteabe asjakohasus ja vastastikune täiendavus Euroopa Liidu uuringute seisukohast (nagu on kirjeldatud sissejuhatavas punktis) ning lähtudes projektiettepaneku konkreetsest teemast;
  • koostöökorraldus ning rollide, vastutusalade ja ülesannete jaotus.

Mõju (maksimaalne punktisumma: 25)

  • Võrgustike oodatav mõju, sh pikaajaline mõju: 
    • koolide ning kutseharidust ja -õpet pakkuvate asutuste puhul 
      • suurem suutlikkus õpetada ELi teemasid;
      •  uuenduslik sisu, mis võimaldab õpetada ELi teemasid koolides uute lähenemisviiside abil;
      • tugevdatud koostöö partneritega ja suutlikkus luua nendega kontakte;
      • suuremate rahaliste vahendite eraldamine ELi-teemaliseks õpetamistegevuseks õppeasutuses; 
    •  võrgustikes otseselt ja kaudselt osalevate õpetajate puhul: 
      • suuremad oskused seoses ELi teemadega ning ELi-teemalise õpisisu parem lõimimine tegevusse.
  • Tulemuste levitamine ja teabevahetus:  
    • nende meetmete asjakohasus ja kvaliteet, mille eesmärk on levitada tegevuse tulemusi võrgustikus osalevas õppeasutuses ning mujal: 
      • teadlikkuse suurendamine tegevusest ja tulemustest, osalejate ja organisatsioonide nähtavuse suurendamine;
      • peale koolide ning kutseharidust ja -õpet pakkuvate asutuste ka muude rühmadeni jõudmine; 
    • ulatus, mil määral aitavad kavandatud levitamismeetodid jõuda sihtrühmadeni järgmise kaudu:  
    • meediakajastus (sh sotsiaalmeedia, väljaanded jne);
    • üritused.
  • Kestlikkus ja jätkuvus: projektiettepanek sisaldab asjakohaseid meetmeid ja ressursse selle tagamiseks, et projekti tulemused ja kasutegurid püsivad ka pärast projekti lõppu.

Rahastamist kaalutakse üksnes selliste projektiettepanekute puhul, mis koguvad kokku vähemalt 70 punkti ning iga hindamiskriteeriumi puhul vähemalt 15 punkti. Kui sama teemavaldkonna projektiettepanekud saavutavad võrdse punktisumma, eelistatakse ettepanekuid, millel on kõrgeim punktisumma esmalt kriteeriumi „Projekti asjakohasus“ ja seejärel kriteeriumi „Mõju“ puhul.

Millised on rahastamiseeskirjad?

Selle meetme puhul kasutatakse kindlasummaliste maksete alusel rahastamise mudelit. Taotlejale tehtava kindlasummalise koondmakse summa määratakse iga toetuse puhul kindlaks vastavalt taotleja kavandatava meetme eelarveprognoosile. Toetust andev asutus võtab iga toetuse kindlasummalise makse kindlaksmääramisel arvesse projektiettepanekut, hindamise tulemust, rahastamismäärasid ning konkursikutses osutatud toetuse maksimumsummat.

ELi toetuse maksimumsumma projekti kohta on 300 000 eurot.

Kuidas määratakse kindlaks projekti kindlasummaline makse?

Taotlejad peavad täitma taotlusvormis esitatud üksikasjaliku eelarvetabeli, võttes arvesse alljärgnevaid nõudeid.

  • Eelarve peaks olema nii üksikasjalik kui toetusesaaja(d) vajalikuks peab (peavad) ning olema jaotatud ühtseteks tööpakettideks (nt eraldi tööpaketid projektijuhtimise, koolituse, ürituste korraldamise, õpirände ettevalmistamise ja elluviimise, teabevahetuse ja tulemuste levitamise ning kvaliteedi tagamise jaoks).
  • Projektiettepanekus tuleb kirjeldada iga tööpaketi alla kuuluvaid tegevusi.
  • Taotlejad peavad ettepanekus märkima hinnangulised kulud iga tööpaketi kohta (ning iga tööpaketi puhul märkima, kui suure osa rahalistest vahenditest iga toetusesaaja ja seotud üksus saab).
  • Kulud võivad hõlmata personali-, reisi- ja elamiskulusid, töövahendite ja alltöövõtuga seotud kulusid ning ka muid (nt teabe levitamise, avaldamise või tõlkimisega seotud) kulusid.

Projektiettepanekuid hinnatakse sise- ja/või välisekspertide abiga tavapärase hindamismenetluse korras. Eksperdid hindavad projektiettepanekute kvaliteeti konkursikutses kindlaksmääratud nõuete alusel ning meetme oodatavat mõju, kvaliteeti ja tulemuslikkust arvesse võttes. Kindlasummalise makse summa võib moodustada kõige enam 80% pärast hindamist kindlaks määratavast prognoositavast eelarvest.

Pärast projektiettepanekute hindamist määrab eelarvevahendite käsutaja hindamistulemuste alusel kindlaks kindlasummalise makse summa.

Toetuse parameetrid (toetuse maksimumsumma, rahastamismäär, rahastamiskõlblike kulude kogusumma jne) kehtestatakse toetuslepingus.

Projekti saavutuste hindamisel lähtutakse saavutatud väljunditest. Rahastamiskord peaks võimaldama keskenduda sisendite asemel pigem väljunditele ning lähtuda seeläbi mõõdetavate eesmärkide saavutamise kvaliteedist ja tasemest.

Täpsem teave on esitatud rahastus- ja hankeportaalis avaldatud toetuslepingu näidises.

Tagged in:  Jean Monnet Üldhariduse valdkonna töötajad Kutsehariduse ja -koolituse valdkonna õpilased ja töötajad