Selle meetme raames korraldavad kõrgkoolid või õpetajakoolitust pakkuvad asutused/bürood tegevust, et võimaldada kooliõpetajatel ning kutseharidust ja -õpet pakkuvatel asutustel arendada uusi oskusi, et olla võimeline õpetama ja arutlema ELi teemadel, ning suurendada seeläbi nende mõjuvõimu tänu paremale arusaamisele EList ja selle toimimisest.

Õpetajakoolituse (nii õpetajate põhikoolituse kui ka täienduskoolituse) pakkujad tugevdavad oma asutusesiseseid teadmisi ja oskusi seoses ELi teemade õpetamisega ning seega tagavad õpetajatele parema ettevalmistuse ELi-teemalise sisu lõimimiseks oma tegevusse.

Õpetajakoolituse tegevusega toetatakse haridustöötajaid koolides ning kutseharidus- ja -õppeasutustes (ISCEDi 1.–4. aste).

Meetme eesmärgid

Jean Monnet’ õpetajakoolituse eesmärk on toetada koole ning kutseharidust ja -õpet pakkuvaid asutusi õppekavadesse ja õppekavavälisesse tegevusse lõimitava ELi-teemalise sisu kavandamisel, korraldamisel ja edastamisel. Peamised eesmärgid on:

• võimaldada koolidel ning kutseharidust ja -õpet pakkuvatel asutustel (ISCEDi 1.–4. aste) suurendada õpetajate teadmisi ELi teemadest;
• pakkuda struktureeritud ELi-teemalist koolitust koolidele ning kutseharidust ja -õpet pakkuvatele asutustele, tagada materjal ja meetodid eri tasemete õpetajakoolituseks, olenemata õpetajate taustast ja kogemustest;
• korraldada konkreetseid individuaal- või rühmakoolitusi (moodulkursused, majutusega kursused, põimõpe, veebikursused) õpetajatele, kes on huvitatud EList ja on valmis lõimima ELi teemasid oma igapäevatöösse;
• suurendada õpetajate kindlustunnet ELi mõõtme lõimimisel oma igapäevatöösse.

Mis kriteeriumidele peab jean monnet’ õpetajakoolituse/-hariduse projekt toetuse taotlemiseks vastama?

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Kes võib esitada taotluse?

Taotlejad peavad olema:

•  kõrgkool, kes pakub koolide ning/või kutseharidus- ja -õppeasutuste (ISCEDi 1.–4. aste) õpetajatele põhi- ja/või täienduskoolitust ning kellel on kehtiv Erasmuse kõrgharidusharta, või      
• õpetajakoolituse/-hariduse asutus/büroo, kes pakub põhi- ja/või täienduskoolitust kooliõpetajatele ning/või kutseharidus- ja -õppeasutuste õpetajatele (ISCEDi 1.–4. tase).    

Taotlejad peavad olema asutatud ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis.

 Konsortsiumi koosseis

 Lubatud on ainult ühe taotleja esitatud taotlused (üksainus toetusesaaja).

Projekti kestus

Projektid peaksid tavaliselt kestma 36 kuud (pikendamine on võimalik, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud ja tehakse muudatuse kaudu).

Kellele esitada taotlus?

Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusametile (EACEA).

Konkursikutse tunnus: ERASMUS-JMO-2023-OFET-TT

Millal esitada taotlus?

Taotlejad peavad oma toetustaotluse esitama hiljemalt 14. veebruaril kell 17.00.00 (Brüsseli aja järgi)

Taotlevaid organisatsioone hinnatakse asjaomaste menetlusest kõrvalejätmise ja valikukriteeriumide põhjal. Lisateabe saamiseks tutvuge käesoleva juhendi C osaga.

Projekti kavandamine

Õpetajad, kes on omandanud uusi ja uuenduslikke meetodeid Euroopa Liidu teemade õpetamiseks, oskavad lõimida Euroopa Liiduga seotud fakte ja teadmisi õppekavadesse ning õppekavavälisesse tegevusse.

Õpetajakoolitust pakkuv asutus/büroo on asutus, mille üks põhitegevusalasid on õpetajakoolituse/-hariduse pakkumine.

Jean Monnet’ õpetajakoolituse/-hariduse projekt peaks hõlmama õpetajakoolituse/-hariduse tegevuse ettevalmistamist ja elluviimist. See tegevus võib toimuda sihtkursuste või moodulõppekursustena, sh kaugõppe vormis (MOOC ja/või põimõpe). Õpetajakoolituse/-hariduse projekt peab põhinema formaalõppel ja lõpetamisel peavad osalejad saama tunnistuse.

Kavandatav tegevus peaks hõlmama ka osalejate toetamist (nt toetus reisi- ja elamiskulude katmiseks, õpikute ja muude erivahendite tagamine, tasudest vabastamine).

Jean Monnet’ õpetajakoolituse/-hariduse projekt peab hõlmama üht alljärgnevatest:

• ELi teemade õpetamist võimaldavale metoodikale keskenduv koolitus;
• ELi teemadele keskenduv koolitus;
• Euroopa Liidu teemadega seotud õpikogemused, mis täiendavad olemasolevaid kursusi (klasside ühisõpe, koostöine õpetamine);
• seminarid, suve- ja intensiivkursused, muud liiki ELi kogemused, millesse kaasatakse teisi sidusrühmi.

Eespool kirjeldatud tegevust on võimalik ellu viia järgmiselt:

• sihtotstarbeline juhendamine koolituskursuste valikul;
• lähi-, veebi- ja või põimõppel põhinev koolitus.

Oodatav mõju

Kvantitatiivne mõju

• Toetusesaajate arv ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis / piirkonnas;
• õpetajakoolituse/-hariduse projektis osalejate arv riigis/piirkonnas.

Kvalitatiivne mõju

Jean Monnet’ õpetajakoolituse/-hariduse projekt peaks tagama pikaajalise kasuliku mõju nii õpetajate põhi- ja/või täienduskoolitust pakkuvatele asutustele kui ka nendes tegevustes osalejatele.

Õpetajakoolitusega pakutakse õpetajatele rohkem võimalusi kutsealase arengu ja karjääri edendamiseks.

Jean Monnet’ õpetajakoolituse/-hariduse raames toetatavate tegevuste eesmärk on saavutada järgmised väljundid:

• õpetajate suurem teadlikkus Euroopa Liidu teemade õpetamist võimaldavast metoodikast;
• suurem suutlikkus õpetada ELi teemasid;
• paremad teadmised ELi teemadest;
• õpetajate põhi- ja/või täienduskoolitust pakkuvate organisatsioonide suurem erikoolituskursuste pakkumine.

Hindamiskriteeriumid

Projekte hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel.

Projekti asjakohasus (maksimaalne punktisumma: 25)

• Hinnatakse ulatust, mil määral vastab projektitaotlus Jean Monnet’ meetmete eesmärkidele, st:
  • on suunatud ELi uuringutele (nagu on kirjeldatud sissejuhatavas punktis);
  • võimaldab kooliõpetajatel arendada uusi oskusi;
  • tagab parema arusaamise EList ja selle toimimisest;
  • võimaldab õpetajatel lõimida oma tegevusse ELi teemadega seotud õpisisu.
• Ulatus, mil määral jõutakse projektitaotlusega esmatähtsate sihtrühmadeni:
  • koolid ning kutseharidust ja -õpet pakkuvad asutused (ISCEDi 1.–4. aste);
  • õpetajad.

Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 25)

• Metoodika: projektitaotluse kvaliteet, uudsus ja teostatavus ning selle metoodika rakendatavus;
• asjaolu, kas tööprogramm:
  • on esitatud selgel, terviklikul ja sidusal viisil ning kas seejuures on nõuetekohaselt kirjeldatud ettevalmistamise, elluviimise, hindamise, järelmeetmete ja tulemuste levitamise etappide asjakohast kava;
  • tagab projektitaotluses kirjeldatud eesmärkide ja tegevuse kooskõla;
  • hõlmab osalejate toetamist (nt toetus reisi- ja elamiskulude katmiseks, õpikute ja muude erivahendite tagamine, tasudest vabastamine);
• ulatus, mil määral on tööpakettidele eraldatavad ressursid piisavad eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks;
• seire- ja hindamisstrateegia.

Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 25)

• Meeskonna pädevus ja antav lisaväärtus:
  • kavandatavates tegevustes osalevate (vajaduse korral akadeemiliste ja mitteakadeemiliste) põhitöötajate profiili ja oskusteabe asjakohasus ja vastastikune täiendavus:
    • Euroopa Liidu uuringute eriala (nagu on kirjeldatud sissejuhatavas punktis) seisukohast;
    • projektitaotluses käsitletava konkreetse teema seisukohast.

Mõju (maksimaalne punktisumma: 25)

• Õpetajakoolituse oodatav ja pikaajaline mõju:
  • koolide ning kutseharidust ja -õpet pakkuvate asutuste puhul (ISCEDi 1.–4. aste);
  • suurem suutlikkus õpetada ELi teemasid;
  • täiendatud või uuenduslik õpisisu, uued lähenemisviisid ELi teemade lõimimiseks õppekavadesse;
  • tegevust korraldava asutuse puhul;
  • tugevdatud koostöö partneritega ja suutlikkus luua nendega kontakte;
  • kavandatavate koolitustegevuste arv ja tase ning toetusesaajate võimalik arv;
  • suuremate rahaliste vahendite eraldamine, et täiendada paremini suunatud koolitustegevust asutuses;
• Jean Monnet’ meetme toetusesaajate puhul:
  • õpetajate parem oskus lõimida oma tegevusse ELi teemadega seotud õppesisu.
• Tulemuste levitamine ja teabevahetus:
  • nende meetmete asjakohasus ja kvaliteet, mille eesmärk on levitada tegevuste tulemusi Jean Monnet’ meedet ellu viivas õppeasutuses ning mujal;
  • teadlikkuse suurendamine projektidest ja tulemustest, osalejate ja organisatsioonide nähtavuse suurendamine;
  • lisaks otsesele sihtrühmale ka muude rühmadeni jõudmine;
  • ulatus, mil määral aitavad kavandatavad levitamismeetodid jõuda sihtrühmadeni;
  • kestlikkus ja jätkuvus: projektitaotlus sisaldab asjakohaseid meetmeid ja ressursse selle tagamiseks, et projekti tulemused ja kasutegurid püsivad ka pärast projekti lõppu.

Rahastamist kaalutakse üksnes selliste projektitaotluste puhul, mis koguvad kokku vähemalt 70 punkti ning iga hindamiskriteeriumi puhul vähemalt 15 punkti. Kui sama teemavaldkonna projektitaotlused saavutavad võrdse punktisumma, eelistatakse projekte, millel on kõrgeim punktisumma esmalt kriteeriumi „Projekti asjakohasus“ ja seejärel kriteeriumi „Mõju“ puhul.

Millised on rahastamiseeskirjad?

Selle meetme puhul kasutatakse kindlasummaliste maksete alusel rahastamise mudelit. Taotlejale tehtava kindlasummalise koondmakse summa määratakse iga toetuse puhul kindlaks vastavalt taotleja kavandatava meetme eelarveprognoosile. Toetust andev asutus võtab iga toetuse kindlasummalise makse kindlaksmääramisel arvesse projektitaotlust, hindamise tulemust, rahastamismäärasid ning konkursikutses osutatud toetuse maksimumsummat.

ELi toetuse maksimumsumma projekti kohta on 300 000 eurot

Kuidas määratakse kindlaks projekti kindlasummaline makse?

Taotlejad peavad täitma taotlusvormis esitatud üksikasjaliku eelarvetabeli, võttes arvesse alljärgnevaid nõudeid.

• Eelarve peaks olema nii üksikasjalik kui toetusesaaja(d) vajalikuks peab (peavad) ning olema jaotatud ühtseteks tööpakettideks (nt eraldi tööpaketid projektijuhtimise, koolituse, ürituste korraldamise, õpirände ettevalmistamise ja elluviimise, teabevahetuse ja tulemuste levitamise ning kvaliteedi tagamise jaoks).
• Projektitaotluses tuleb kirjeldada iga tööpaketi alla kuuluvaid tegevusi.
• Taotlejad peavad projektitaotluses märkima hinnangulised kulud iga tööpaketi kohta (ning iga tööpaketi puhul märkima, kui suure osa rahalistest vahenditest iga toetusesaaja ja seotud üksus saab).
• Kulud võivad hõlmata personali-, reisi- ja elamiskulusid, töövahendite ja alltöövõtuga seotud kulusid ning ka muid (nt teabe levitamise, avaldamise või tõlkimisega seotud) kulusid.

Projektitaotlusi hinnatakse sise- ja/või välisekspertide abiga tavapärase hindamismenetluse korras. Eksperdid hindavad projektitaotluste kvaliteeti konkursikutses kindlaksmääratud nõuete alusel ning meetme oodatavat mõju, kvaliteeti ja tulemuslikkust arvesse võttes.

Pärast projektitaotluste hindamist määrab eelarvevahendite käsutaja hindamistulemuste alusel kindlaks kindlasummalise makse summa. Kindlasummalise makse summa võib moodustada kõige enam 80 % pärast hindamist kindlaks määratavast prognoositavast eelarvest.

Toetuse parameetrid (toetuse maksimumsumma, rahastamismäär, rahastamiskõlblike kulude kogusumma jne) kehtestatakse toetuslepingus.

Projekti saavutuste hindamisel lähtutakse saavutatud väljunditest. Rahastamiskord peaks võimaldama keskenduda sisendite asemel pigem väljunditele ning lähtuda seeläbi mõõdetavate eesmärkide saavutamise kvaliteedist ja tasemest.

Täpsem teave on esitatud rahastus- ja hankeportaalis avaldatud toetuslepingu näidises.