Skip to main content

Erasmus+

EU programme for education, training, youth and sport
Search the guide

See veebileht ei kajasta veel Erasmus+ 2023. aasta programmijuhendi sisu.

Saate 2023. aasta täieliku programmijuhendi oma valitud keeles PDFina alla laadida selle lehekülje paremas servas asuvalt ribalt „Download“.

Programmi „Erasmus+“ prioriteedid

Kaasamine ja mitmekesisus

Programmi eesmärk on edendada kõigis selle meetmetes võrdseid võimalusi ja võrdset juurdepääsu, kaasamist, mitmekesisust ja õiglust. Nende eesmärkide keskmes on organisatsioonid ja vähemate võimalustega osalejad; seda silmas pidades hõlmab programm neile suunatud mehhanisme ja ressursse. Projektide ja tegevuse kavandamisel peaksid organisatsioonid rakendama kaasavat lähenemisviisi, tagades juurdepääsu mitmesugustele osalejate rühmadele.

Sel eesmärgil on oluline ka see, et projekte toetaksid riiklikud bürood, mis tagaks projektide võimalikult suure kaasavuse ja mitmekesisuse. Lähtudes Euroopa tasandil kehtestatud üldpõhimõtetest ja mehhanismidest, koostavad riiklikud bürood kaasamise ja mitmekesisuse kavad, et täita parimal võimalikul viisil vähemate võimalustega osalejate vajadusi ning toetada nende sihtrühmadega töötavaid organisatsioone oma riigis. Samal ajal on kaasamise ja mitmekesisusega seotud meetmete edendamisel ja elluviimisel oluline roll ka programmi rakendamist toetavatel SALTO teabekeskustel, eeskätt mis puudutab teadmiste kogumist ning riiklike büroode töötajate ja programmi toetusesaajate suutlikkuse suurendamise tegevuste kavandamist ja juhtimist. Programmi tsentraliseeritult juhitavate tegevussuundade puhul on samavõrd oluline roll Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusametil (EACEA). Programmivälistes kolmandates riikides aitavad selle strateegiaga hõlmatud sihtrühmadeni jõuda ka ELi delegatsioonid ning olemasolu korral programmi „Erasmus+“ riiklikud ametid (NEOd) ja Erasmus+ koordinatsioonikeskused.

Nende põhimõtete rakendamiseks töötatakse välja kõiki programmivaldkondi hõlmav kaasamis- ja mitmekesisusstrateegia,1  et soodustada rohkemate organisatsioonide juurdepääsu rahastamisele ning jõuda paremini ja suuremal määral osalejateni, kel on vähem võimalusi. Samuti sätestatakse selle strateegiaga raamistik sellisteks programmi kaudu toetatavateks projektideks, mille eesmärk on tegeleda kaasamise ja mitmekesisuse küsimustega Strateegiaga soovitakse kõrvaldada tõkkeid, mille tõttu kõnealused võimalused ei pruugi eri sihtrühmadele Euroopas ja mujal kättesaadavad olla.

Osa neist võimalikest tõketest on loetletud allpool, et anda ettekujutus meetmetest, mida tuleks võtta vähemate võimalustega isikute juurdepääsuvõimaluste suurendamiseks ja nende abistamiseks. Need tõkked võivad takistada osalust nii eraldiseisvalt kui ka koostoimes.

  • Puuded – sealhulgas füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline kahjustus, mis võib koostoimel erinevate takistustega tõkestada isiku täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel2 .
  • Terviseprobleemid – tervisehäired, sealhulgas rasked või kroonilised haigused või muud füüsilise või vaimse tervise probleemid, mis takistavad osalemist programmis.
  • Haridus- ja koolitussüsteemidega seotud tõkked – takistusi võib esineda inimestel, kel on haridus- ja koolitussüsteemides eri põhjustel raskusi, madala haridustasemega noortel, mittetöötavatel ja mitteõppivatel noortel ning madala kvalifikatsiooniga täiskasvanutel. Ehkki mõju võivad avaldada ka teised tegurid, on kõnealused hariduslikud probleemid enamasti tingitud sellest, et haridussüsteem kätkeb endas struktuurilisi piiranguid ja/või selles ei võeta piisaval määral arvesse üksikisikute konkreetseid vajadusi, ehkki probleemid võivad ühtlasi olla seotud isiklike asjaoludega. Samuti võib üksikisikute osalemist takistada see, kui õpingute käigus toimuvat õpi- või koolitusrännet välismaale segab õppekavade ülesehitus.
  • Kultuurilised erinevused – ehkki kultuurilised erinevused võivad takistuseks olla ükskõik mis taustaga inimestele, võivad need iseäranis kahjulikku mõju avaldada vähemate võimalustega isikutele. Sellised erinevused võivad oluliselt takistada õppimist üldiselt ning eriti mõjutatud on sellest sisserändaja või pagulase taustaga inimesed (eeskätt äsja saabunud rändajad), rahvus- või etnilisse vähemusse kuuluvad inimesed, viipekeele kasutajad, inimesed, kellel on raskusi keelelise kohanemise ja kultuurilise kaasatusega jne. Kokkupuude võõrkeelte ja kultuuriliste erinevustega programmi tegevuses võib üksikisikutele mõjuda heidutavalt ning teataval määral piirata osalusest saadavat kasu. Samuti võivad kultuurilised erinevused isegi takistada võimalikel osalejatel programmi kaudu toetust taotlemast ning seega üldse osalemast.
  • Sotsiaalsed tõkked – takistuseks võivad olla sotsiaalse kohanemise probleemid, näiteks piiratud sotsiaalne pädevus, antisotsiaalne või suure riskiga käitumine, (varasemad) õigusrikkumised, narkootikumide või alkoholi (varasem) kuritarvitamine või sotsiaalne tõrjutus. Muud sotsiaalsed takistused võivad tuleneda pereoludest, näiteks kui inimene on oma perekonnast esimene, kel on võimalus kõrgharidust omandada, kui tal on lapsi (eriti kui tegemist on üksikvanemaga) või ta on hooldaja, pere ülalpidaja või orb või kui ta on elanud või elab hoolekandeasutuses.
  • Majanduslikud tõkked – takistuseks võivad osutuda ebasoodsad majanduslikud tingimused, näiteks madal elatustase, väike sissetulek, vajadus ühitada õppimine ja töö enda ülalpidamiseks, sõltuvus sotsiaalhoolekandesüsteemist, pikaajaline töötus, ebakindel olukord või vaesus, kodutus, võlad või rahalised probleemid. Muud raskused võivad olla tingitud piiratud ülekantavusest selliste teenuste puhul (eeskätt vähemate võimalustega isikute tugiteenused), mida osalejad vajavad kaugematesse asukohtadesse või koguni välismaale suundumisel.
  • Tõkked seoses diskrimineerimisega – takistusi võib esineda soo, vanuse, etnilise päritolu, usu, veendumuste, seksuaalse sättumuse või puude alusel diskrimineerimise või läbipõimuva diskrimineerimise tõttu (kahe või mitme nimetatud diskrimineerimisaluse koosesinemine).
  • Geograafilised tõkked – osalemist võib takistada see, kui inimene elab äärealal, maapiirkonnas, väikesaarel või äärepoolseimas piirkonnas,3  äärelinnas, vähem teenindatavas piirkonnas (piiratud avalikud transporditeenused, kehv taristu) või kolmanda riigi vähem arenenud piirkonnas vms.

Digipööre

COVID-19 pandeemia on veelgi rohkem näidanud, et Euroopa jaoks olulise digipöörde läbiviimisel on digiõpe äärmiselt tähtis. Eeskätt on see juhtinud tähelepanu sellele, et õpetamisel ja õppimisel tuleb järjest enam ära kasutada digitehnoloogia pakutavaid võimalusi ning tagada, et kõik inimesed saaksid arendada oma digioskusi. Kooskõlas digiõppe tegevuskava (2021–2027)4  strateegiliste eesmärkidega aidatakse programmiga nendele jõupingutustele kaasa, et innustada õppijaid, haridus- ja noorsootöötajaid, noori ja organisatsioone digipöördes osalema.

Programmi raames toetatakse tegevuskava esimese strateegilise prioriteedi elluviimist, st hästi toimiva digiõppekeskkonna väljaarendamist; selleks suurendatakse igat liiki haridus- ja koolitusasutustes suutlikkust ja kriitilist mõistmist seoses sellega, kuidas kasutada õpetamise ja õppimise kõigil tasanditel ja kõigis sektorites ära digitehnoloogia pakutavaid võimalusi ning töötada välja ja ellu viia haridusasutuste digipöördekavad.

Samuti panustatakse programmiga tegevuskava teise strateegilise prioriteedi elluviimisse, toetades meetmeid eesmärgiga parandada kõigi (sealhulgas vähemate võimalustega noorte, üliõpilaste, tööotsijate ja töötajate) digioskusi ja -pädevust ühiskonna kõigil tasanditel. Kesksel kohal on eesmärk arendada nii põhilisi kui ka kõrgel tasemel digioskusi ning ka digikirjaoskust, mis on muutunud igapäevaelus hädavajalikuks, võimaldades inimestel toime tulla maailmas, mida mõjutavad arvukad algoritmid, ning osaleda täiel määral kodanikuühiskonnas ja demokraatias.

Neid kaht tegevuskavas kindlaks määratud strateegilist prioriteeti silmas pidades luuakse Euroopa digiõppe keskus, et tugevdada ELi tasandi koostööd digiõppe valdkonnas ning soodustada heade tavade vahetamist, koosloomist ja eksperimenteerimist. Keskuse eesmärk on toetada liikmesriike tihedama sektoriülese koostöö kaudu, kus digiõppele lähenetakse elukestva õppe perspektiivist. Digiõppe poliitika ja tavade kiirema väljatöötamise abil toob keskus kokku riiklikud asutused, erasektori esindajad, eksperdid, teadlased, haridus- ja koolitusteenuste osutajad ning kodanikuühiskonna esindajad.

Teabe, kommunikatsiooni ja tehnoloogiavahendite ulatuslikum kasutamine, füüsilise õpirände ja virtuaalõppe kombineerimine ning virtuaalkoostöö võimaldab programmi raames jõuda laiema sihtrühmani nii liidus kui ka mujal.

Keskkond ja võitlus kliimamuutuste vastu

Nii praegu kui ka edaspidi on ELi põhiprioriteedid keskkond ja kliimamuutustevastased meetmed. Euroopa uus majanduskasvu strateegia on kehtestatud Euroopa rohelist kokkulepet käsitlevas teatises,5  kus ühtlasi tunnistatakse, et koolidel, koolitusasutustel ja ülikoolidel on põhiroll õpilaste, lastevanemate ja laiema kogukonnaga dialoogi pidamisel muutuste üle, mida on vaja selleks, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.

Programm „Erasmus+“ on üks peamisi vahendeid, et aidata arendada kliimamuutustealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid ning toetada kestlikku arengut nii Euroopa Liidus kui ka mujal. Programmiga suurendatakse õpirändevõimaluste arvu keskkonnahoidlikes tulevikku suunatud valdkondades; nende võimalustega aidatakse arendada pädevust, parandada karjääriväljavaateid ja kaasata osalejaid kestliku majanduskasvu seisukohast strateegiliselt olulistesse valdkondadesse, pöörates erilist tähelepanu maaelu arengule (kestlik põllumajandus, loodusvarade majandamine, mullakaitse, mahepõllumajandus). Arvestades, et programmi „Erasmus+“ keskmes on õpiränne, tuleks ühtlasi astuda samme CO2-neutraalsuse saavutamiseks, edendades säästvaid transpordiliike ja keskkonnateadlikumat käitumist.

Keskkond ja võitlus ülemaailmse soojenemise vastu on projektide valikul edaspidi üks horisontaalsetest prioriteetidest.  Eelistatakse projekte eesmärgiga arendada pädevusi mitmesugustes keskkonnasäästlikes sektorites, sealhulgas projekte, mis on seotud hariduse ja kultuuri panusega kestliku arengu eesmärkide saavutamisse, valdkondlike roheoskuste strateegiate ja meetodite väljatöötamisega, tulevikku suunatud õppekavadega ning ka algatustega, mille abil toetatakse osalevate organisatsioonide keskkonnasäästlikkuse valdkonnas kavandatavaid lähenemisviise.

Programmiga toetatakse selliste uuenduslike tavade rakendamist, mille eesmärk on innustada õppijaid, töötajaid ja noorsootöötajaid ellu viima muutusi (hoidma kokku ressursse, vähendama energiatarbimist, jäätmeteket ja CO2 jalajälge, tegema kestlikke toitumis- ja liiklusvalikuid jne). Samuti eelistatakse projekte, mis aitavad hariduse, koolituse, noortele suunatud tegevuse ja spordi kaudu muuta inimeste käitumist, sh isiklikke eelistusi, kultuurilisi väärtusi ja teadlikkust, ning soodustavad üldisemalt aktiivset tegutsemist kestliku arengu nimel.

Seega peaksid organisatsioonid ja osalejad püüdma tegevuse kavandamisel lõimida keskkonnahoidlikke tavasid kõigisse projektidesse – see innustab arutama ja teadvustama keskkonnaküsimusi, analüüsima kohalikke meetmeid ning kujundama oma tegevuse elluviimiseks välja alternatiivseid, keskkonnahoidlikumaid viise.

Sellistel platvormidel nagu eTwinning ja EPALE avaldatakse ka edaspidi abimaterjale ning soodustatakse keskkonnasäästlikkusega seotud tõhusate haridustavade ning poliitikapõhimõtete vahetamist. Programm „Erasmus+“ on samuti võimas vahend, mis aitab jõuda paljude eri osalejateni meie ühiskonnas (koolid, ülikoolid, kutseharidust ja -õpet pakkuvad asutused, noorte- ja spordiorganisatsioonid, vabaühendused, kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, kodanikuühiskonna organisatsioonid jne) ning neid tegevusse kaasata.

Osalemine demokraatlikus elus, ühised väärtused ja kodanikuosalus

Programmi „Erasmus+“ raames tegeletakse probleemiga, et kodanikud osalevad Euroopa Liidu demokraatlikes protsessides vaid vähesel määral ja et nende teadmised EList on piiratud, ning võetakse meetmeid, et aidata kodanikel kaasa rääkida ja osaleda oma kogukonnas või liidu poliitika- ja ühiskonnaelus. Liidu tuleviku jaoks on äärmiselt oluline, et arusaam Euroopa Liidust kujuneks välja juba varajases eas. Formaalõppe kõrval saab kodanike arusaama Euroopa Liidust parandada ning selle kogukonda kuulumise tunnet tugevdada mitteformaalse õppimise abil.

Programmiga toetatakse kodanikuaktiivsust ja elukestva õppe eetikat ning edendatakse sotsiaalsete ja kultuuridevahelise suhtlemise pädevuste, kriitilise mõtlemise ja meediapädevuse arendamist. Eelistatakse projekte, mis võimaldavad inimestel osaleda demokraatlikus ja ühiskonnaelus ning kodanikuühiskonnas formaalõppe ja mitteformaalse õppimise kaudu. Programmis keskendutakse teadlikkuse ja arusaamise suurendamisele Euroopa Liidu kohta, pöörates eelkõige tähelepanu ELi ühistele väärtustele, ühtsuse ja mitmekesisuse põhimõtetele ning sotsiaalsele, kultuuri- ja ajaloopärandile.

Noortevaldkonnas on välja töötatud noorte osaluse strateegia,6  et tagada ühtne raamistik ja soodustada programmi abil noorte osalust demokraatlikus elus. Strateegia eesmärk on kvalitatiivselt parandada noorte osalust programmis ning see täiendab peamisi ELi noortepoliitika dokumente, nagu ELi noortestrateegia ja Euroopa noorte eesmärgid. Strateegiaga kaasneb noorte osaluse moodulite komplekt,7  mille eesmärk on otseselt suurendada noorte osalust programmi kõigis meetmetes. Selleks jagatakse oskusteavet, soovitusi, töövahendeid ja praktilisi suuniseid. Ühes komplekti kuuluvas moodulis käsitletakse seda, kuidas lõimida projektidesse uusi horisontaalseid prioriteete.