Kaasamine ja Mitmekesisus

Programmi eesmärk on edendada kõigis selle meetmetes võrdseid võimalusi ja võrdset juurdepääsu, kaasamist, mitmekesisust ja õiglust. Nende eesmärkide keskmes on organisatsioonid ja vähemate võimalustega osalejad; seda silmas pidades hõlmab programm neile suunatud mehhanisme ja ressursse. Projektide ja tegevuse kavandamisel peaksid organisatsioonid rakendama kaasavat lähenemisviisi, tagades juurdepääsu mitmesugustele osalejate rühmadele.

Ka riiklikud bürood toetavad eelkõige projekte, mis on võimalikult kaasavad ja mitmekesised. Lähtudes Euroopa tasandil kehtestatud üldpõhimõtetest ja mehhanismidest, koostavad riiklikud bürood kaasamise ja mitmekesisuse kavad, et täita parimal võimalikul viisil vähemate võimalustega osalejate vajadusi ning toetada nende sihtrühmadega töötavaid organisatsioone oma riigis. Samal ajal on kaasamise ja mitmekesisusega seotud meetmete edendamisel ja elluviimisel oluline roll ka programmi rakendamist toetavatel SALTO teabekeskustel, eeskätt mis puudutab teadmiste kogumist ning riiklike büroode töötajate ja programmi toetusesaajate suutlikkuse suurendamise tegevuste kavandamist ja juhtimist. Programmi otsese eelarve täitmise raames juhitavate tegevussuundade puhul on samavõrd oluline roll Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusametil (EACEA). Programmivälistes kolmandates riikides aitavad asjaomaste sihtrühmadeni jõuda ELi delegatsioonid ning olemasolu korral programmi „Erasmus+“ riiklikud ametid (NEOd) ja Erasmus+ koordinatsioonikeskused.

Nende põhimõtete rakendamiseks on välja töötatud kaasamismeetmete raamistik¹  ning kõiki programmivaldkondi hõlmav kaasamis- ja mitmekesisusstrateegia,² ​​​​​​​ et soodustada rohkemate organisatsioonide juurdepääsu rahastamisele ning jõuda paremini ja suuremal määral osalejateni, kel on vähem võimalusi. Samuti sätestatakse neis tegutsemisruum ja mehhanismid sellisteks projektideks, mille eesmärk on tegeleda kaasamise ja mitmekesisuse küsimustega. Strateegiaga soovitakse kõrvaldada tõkkeid, mille tõttu kõnealused võimalused ei pruugi eri sihtrühmadele Euroopas ja mujal kättesaadavad olla.

Osa neist võimalikest takistustest on loetletud allpool, et anda ettekujutus meetmetest, mida tuleks võtta vähemate võimalustega isikute juurdepääsuvõimaluste suurendamiseks ja selliste isikuteni jõudmiseks. Need tõkked võivad takistada osalemist nii eraldiseisvalt kui ka koostoimes.

• Puuded: sealhulgas füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline kahjustus, mis võib koostoimel erinevate takistustega tõkestada isiku täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel³ .
• Terviseprobleemid: tervisehäired, sealhulgas rasked või kroonilised haigused või muud füüsilise või vaimse tervise probleemid, mis takistavad inimeste osalemist programmis.
• Haridus- ja koolitussüsteemidega seotud takistused: takistusi võib esineda inimestel, kel on haridus- ja koolitussüsteemides eri põhjustel raskusi, madala haridustasemega noortel, mittetöötavatel ja mitteõppivatel noortel ning madala kvalifikatsiooniga täiskasvanutel. Ehkki mõju võivad avaldada ka teised tegurid, on kõnealused hariduslikud probleemid, mis võivad ka olla seotud isiklike asjaoludega, enamasti tingitud sellest, et haridussüsteem kätkeb endas struktuurilisi piiranguid ja/või selles ei võeta piisaval määral arvesse üksikisikute konkreetseid vajadusi. Samuti võib üksikisikute osalemist takistada see, et õppekavad on üles ehitatud viisil, mis ei võimalda õpingute käigus toimuvat õpi- või koolitusrännet välismaale.
• Kultuurilised erinevused: ehkki kultuurilised erinevused võivad takistuseks olla ükskõik mis taustaga inimestele, võivad need iseäranis kahjulikku mõju avaldada vähemate võimalustega isikutele. Sellised erinevused võivad oluliselt takistada õppimist üldiselt ning eriti mõjutatud on sellest sisserändaja või pagulase taustaga inimesed, sealhulgas (kuid mitte ainult) äsja saabunud rändajad, rahvus- või etnilisse vähemusse kuuluvad inimesed, viipekeele kasutajad ning inimesed, kellel on raskusi keelelise kohanemise ja kultuurilise kaasatusega. Kokkupuude võõrkeelte ja kultuuriliste erinevustega programmi tegevuses võib teatavatele üksikisikutele mõjuda heidutavalt ning piirata mingil määral nende osalemisest saadavat kasu. Sellised kultuurilised erinevused võivad isegi takistada võimalikel osalejatel programmi kaudu toetust taotlemast ning seega üldse osalemast.
• Sotsiaalsed takistused: Takistuseks võivad olla sotsiaalse kohanemise probleemid, näiteks piiratud sotsiaalne pädevus, antisotsiaalne või suure riskiga käitumine, (varasemad) õigusrikkumised, narkootikumide või alkoholi (varasem) kuritarvitamine või sotsiaalne tõrjutus. Muud sotsiaalsed takistused võivad tuleneda pereoludest, näiteks kui inimene on oma perekonnast esimene, kel on võimalus kõrgharidust omandada, kui tal on lapsi (eriti kui tegemist on üksikvanemaga) või ta on hooldaja, pere ülalpidaja või orb või kui ta on elanud või elab hoolekandeasutuses.
• Majanduslikud takistused: takistuseks võivad osutuda ebasoodsad majanduslikud tingimused, näiteks madal elatustase, väike sissetulek, vajadus ühitada õppimine ja töö enda ülalpidamiseks, sõltuvus sotsiaalhoolekandesüsteemist, pikaajaline töötus, ebakindel olukord või vaesus, kodutus, võlad või rahalised probleemid. Muud raskused võivad olla tingitud piiratud ülekantavusest selliste teenuste puhul (eeskätt vähemate võimalustega isikute tugiteenused), mida osalejad vajavad oma elukohast kaugemal või koguni välismaal toimuvates tegevustes osalemiseks.
• Diskrimineerimisega seotud takistused: takistusi võib esineda soo, vanuse, etnilise päritolu, usu, veendumuste, seksuaalse sättumuse või puude alusel diskrimineerimise või läbipõimuva diskrimineerimise tõttu (kahe või mitme nimetatud diskrimineerimisliigi koosesinemine).
• Geograafilised takistused: osalemist võib takistada see, kui inimene elab äärealal, maapiirkonnas, väikesaarel või äärepoolseimas piirkonnas,⁴  äärelinnas, vähem teenindatavas piirkonnas (piiratud avalikud transporditeenused, kehv taristu) või kolmanda riigi vähem arenenud piirkonnas.

Digipööre

Selleks et toetada inimeste vajadustele orienteeritud digipööret ning tegeleda tõhusamalt tehisintellekti kasutamise ja desinformatsiooni levikuga kaasnevate ühiskondlike probleemidega, vajab Euroopa digiajastule vastavaid haridus- ja koolitussüsteeme.  Kooskõlas digiõppe tegevuskava (2021–2027)⁵  strateegiliste prioriteetidega ja nõukogu 2023. aasta novembris vastu võetud kahe soovitusega⁶ ​​​​​​​(nende teemadeks on edukat digiõpet ja -koolitust soodustavad peamised tegurid ning digioskuste õpetamise täiustamine hariduses ja koolituses) on Erasmus+ olulisel kohal, et toetada igas vanuses kodanikke, kes soovivad omandada digioskusi ja -pädevusi, mida on vaja igapäevases elus, õppimisel, töötamisel, oma õiguste kasutamisel ning teabele ja veebipõhistele teenustele juurdepääsul, samuti suhtlemiseks, tarbimisel kriitiliste valikute tegemiseks ja selleks, et luua ja levitada digiõppe sisu.

Programmi raames toetatakse tegevuskava esimese strateegilise prioriteedi elluviimist, st hästi toimiva digiõppekeskkonna väljaarendamist; selleks suurendatakse suutlikkust ja kriitilist mõistmist seoses sellega, kuidas kasutada ära digitehnoloogia pakutavaid võimalusi õpetamiseks ja õppimiseks igat liiki haridus- ja koolitusasutustes kõigil tasanditel ja kõigis sektorites ning töötada välja ja ellu viia haridusasutuste digipöördekavad.

Samuti panustatakse programmiga tegevuskava teise strateegilise prioriteedi elluviimisse, toetades meetmeid, mille eesmärk on parandada kõigi (sh vähemate võimalustega noorte, üliõpilaste, tööotsijate ja töötajate) digioskusi ja -pädevust ühiskonna kõigil tasanditel. Kesksel kohal on eesmärk arendada nii põhilisi kui ka kõrgel tasemel digioskusi ning ka digikirjaoskust, mis on muutunud igapäevaelus hädavajalikuks, võimaldades inimestel toime tulla maailmas, mida mõjutavad arvukad algoritmid, ning osaleda täiel määral kodanikuühiskonnas ja demokraatias.

Neid kaht tegevuskavas kindlaks määratud strateegilist prioriteeti silmas pidades loodi Euroopa digiõppekeskus,⁷  et tugevdada ELi tasandi koostööd digiõppe valdkonnas ning soodustada heade tavade vahetamist, koosloomist ja eksperimenteerimist. Keskuse eesmärk on toetada liikmesriike tihedama sektoriülese koostöö kaudu, kus digiõppele lähenetakse elukestva õppe perspektiivist. Digiõppe poliitika ja tavade kiirema väljatöötamise abil toob keskus kokku riiklikud asutused, erasektori esindajad, eksperdid, teadlased, haridus- ja koolitusteenuste osutajad ning kodanikuühiskonna esindajad.

Teabe, kommunikatsiooni ja tehnoloogiavahendite ulatuslikum kasutamine, füüsilise õpirände ja virtuaalõppe kombineerimine ning virtuaalkoostöö võimaldab programmi raames jõuda laiema sihtrühmani nii liidus kui ka mujal.

Keskkond ja võitlus kliimamuutuste vastu

Nii praegu kui ka edaspidi on ELi põhiprioriteedid keskkond ja kliimamuutustevastased meetmed. Euroopa uus majanduskasvu strateegia on kehtestatud ​​​​​​​Euroopa rohelist kokkulepet käsitleva teatisega⁸ , milles tunnistatakse, et koolidel, koolitusasutustel ja ülikoolidel on põhiroll õpilaste, lastevanemate ja laiema kogukonnaga dialoogi pidamisel muutuste üle, mida on vaja selleks, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Lisaks rõhutatakse nõukogu soovituses rohepööret toetava õppe kohta⁹  vajadust pakkuda igas vanuses õppijatele võimalusi saada kliimakriisi ja kestlikkuse kohta teavet nii formaalse kui ka mitteformaalse hariduse kaudu ning seada rohepööret toetav õpe haridus- ja koolituspoliitika ja -programmide üheks prioriteediks. Kestlikkus peaks saama hariduse ja koolituse kõigi valdkondade, sealhulga õppekavade, haridustöötajate kutsealase arengu, samuti hoonete, taristu ja tegevuse osaks. Programm „Erasmus+“ on üks peamisi vahendeid, et aidata arendada kliimamuutustealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid ning toetada kestlikku arengut Euroopa Liidus ja mujal. Programmiga suurendatakse õpirändevõimaluste arvu keskkonnahoidlikes tulevikku suunatud valdkondades; nende võimalustega aidatakse arendada pädevust, parandada karjääriväljavaateid ja kaasata osalejaid kestliku majanduskasvu seisukohast strateegiliselt olulistesse valdkondadesse, pöörates erilist tähelepanu maaelu arengule (kestlik põllumajandus, loodusvarade majandamine, mullakaitse, mahepõllumajandus). Arvestades, et programmi „Erasmus+“ keskmes on õpiränne, tuleks ühtlasi astuda samme CO2-neutraalsuse saavutamiseks, edendades kestlikke transpordiliike ja keskkonnateadlikumat käitumist.

Keskkond ja võitlus ülemaailmse soojenemise vastu on projektide valikul üks horisontaalsetest prioriteetidest.  Eelistatakse projekte, mille eesmärk on arendada pädevusi mitmesugustes keskkonnahoiuga tegelevates sektorites, sealhulgas projekte, mis on seotud hariduse ja kultuuri panusega kestliku arengu eesmärkide saavutamisse, valdkondlike roheoskuste strateegiate ja meetodite väljatöötamisega, tulevikku suunatud õppekavadega ning ka algatustega, mille abil toetatakse osalevate organisatsioonide poolt keskkonnakestlikkuse valdkonnas kavandatavaid lähenemisviise.

Programmiga toetatakse selliste uuenduslike tavade rakendamist, mille eesmärk on innustada õppijaid, töötajaid ja noorsootöötajaid ellu viima muutusi (nt hoidma kokku ressursse, vähendama energiatarbimist, jäätmeteket ja CO2 jalajälge, tegema kestlikke toitumis- ja liiklusvalikuid). Samuti eelistatakse projekte, mis aitavad hariduse, koolituse, noortele suunatud tegevuse ja spordi abil muuta inimeste käitumist seoses isiklike eelistustega, kultuurilisi väärtusi ja teadlikkust ning soodustavad üldisemalt aktiivset tegutsemist kestliku arengu nimel.

Seega peaksid organisatsioonid ja osalejad püüdma tegevuste kavandamisel lõimida keskkonnahoidlikke tavasid kõigisse projektidesse – see innustab arutama ja teadvustama keskkonnaküsimusi, analüüsima kohalikke meetmeid ning kujundama oma tegevuse elluviimiseks välja keskkonnahoidlikumaid viise.

Sellistel platvormidel nagu Euroopa koolihariduse platvorm (mis hõlmab veebiplatvormi eTwinning) ja EPALE avaldatakse ka edaspidi abimaterjale ning soodustatakse selliste hästi toimivate haridustavade ning poliitikapõhimõtete vahetamist, mis on seotud ökoloogilise kestlikkusega. Programm „Erasmus+“ on samuti jõuline vahend, mis aitab jõuda meie ühiskonnas paljude selliste osalejateni (koolid, ülikoolid, kutseharidust ja -õpet pakkuvad asutused, noorte- ja spordiorganisatsioonid, valitsusvälise organisatsioonid, kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, kodanikuühiskonna organisatsioonid jne) ning neid kaasata, aidates neil saada aktiivseks eestvedajaks üleminekul kliimaneutraalsusele 2050. aastaks.

Osalemine demokraatlikus elus, ühised väärtused ja kodanikuosalus

Programmi „Erasmus+“ raames tegeletakse probleemiga, et kodanikud osalevad Euroopa Liidu demokraatlikes protsessides vaid vähesel määral ja et nende teadmised EList on piiratud, ning võetakse meetmeid, et aidata kodanikel kaasa rääkida ja osaleda oma kogukonnas ning liidu poliitika- ja ühiskonnaelus. Liidu tuleviku jaoks on äärmiselt oluline, et arusaam Euroopa Liidust kujuneks välja juba varajases eas. Formaalõppe kõrval saab kodanike arusaama Euroopa Liidust parandada ning kogukonda kuulumise tunnet tugevdada mitteformaalse õppimise abil.

Programmiga edendatakse kodanikuaktiivsust ja elukestva õppe eetikat ning aidatakse arendada sotsiaalset ja kultuuridevahelise suhtlemise pädevust, kriitilist mõtlemist ja meediapädevust. Eelistatakse projekte, mis võimaldavad inimestel osaleda demokraatlikus ja ühiskonnaelus ning samuti kodanikuühiskonnas kas formaalõppe või mitteformaalse õppimise kaudu. Programmis keskendutakse Euroopa Liidu alase teadlikkuse ja arusaamise suurendamisele, pöörates eelkõige tähelepanu ELi ühistele väärtustele, ühtsuse ja mitmekesisuse põhimõtetele ning sotsiaalsele, kultuuri- ja ajaloopärandile.

Noortevaldkonnas on välja töötatud noorte osaluse strateegia,¹⁰  mis tagab ühtse raamistiku ja toetab programmi kasutamist, et soodustada noorte osalust demokraatlikus elus. Strateegia eesmärk on kvalitatiivselt parandada noorte osalust programmis ning see täiendab peamisi ELi noortepoliitika dokumente, nagu ELi noortestrateegia ja Euroopa noorte eesmärgid¹¹ ​​​​​​​.  Strateegiaga kaasneb noorte osaluse moodulite komplekt,¹² ​​​​​​​ mille eesmärk on otseselt suurendada noorte osalust programmi kõigis meetmetes. Selleks jagatakse oskusteavet, soovitusi, töövahendeid ja praktilisi suuniseid. Ühes komplekti kuuluvas moodulis käsitletakse seda, kuidas lõimida projektidesse uusi horisontaalseid prioriteete.

Footnote

1. Komisjoni rakendusotsus Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpuse programmide (2021–2027) kaasamismeetmete raamistiku kohta: https://erasmus-plus.ec.europa.eu/document/commission-decision-framework-inclusion-2021-27 ↩ back
2. Rakendussuunised – programmi „Erasmus+“ ja Euroopa solidaarsuskorpuse kaasamis- ja mitmekesisusstrateegia: https://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/resources/implementation-guidelines-erasmus-and-european-solidarity-corps-inclusion-and-diversity_et ↩ back
3. Puuetega inimeste õiguste ÜRO konventsioon: https://www.un.org/development/desa/disabilities/convention-on-the-rights-of-persons-with-disabilities.html ↩ back
4. Euroopa Liidul on äärepoolseimaid piirkondi üheksa. Need on Prantsuse Guajaana, Guadeloupe, Martinique, Mayotte, Réunion ja Saint-Martin (Prantsusmaa), Assoorid ja Madeira (Portugal) ning Kanaari saared (Hispaania). ↩ back
5. https://ec.europa.eu/education/education-in-the-eu/digital-education-action-plan_et ↩ back
6. https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-15741-2023-INIT/et/pdf https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-15740-2023-INIT/et/pdf ↩ back
7. https://education.ec.europa.eu/et/focus-topics/digital-education/action-plan/action-14-european-digital-education-hub ↩ back
8. https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green-deal_et ↩ back
9. https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-9242-2022-INIT/et/pdf ↩ back
10. https://participationpool.eu/resource-category/youth-participation/youth-participation-strategy/. ↩ back
11. Euroopa noorte eesmärgid | Euroopa noorteportaal (europa.eu). ↩ back
12. https://participationpool.eu/toolkit/ ↩ back