Skip to main content

Erasmus+

EU programme for education, training, youth and sport
Search the guide

A osa. Programmi „Erasmus+“ käsitlev üldine teave

Erasmus+ on haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkonda hõlmav ELi programm ajavahemikuks 2021–2027. Haridus, koolitus, noorsootöö ja sport on kodanike isiklikku ja kutsealast arengut toetavate valdkondade hulgas kõige olulisemad. Kvaliteetne ja kaasav haridus ja koolitus ning ka informaalne ja mitteformaalne õppimine tagavad noortele ja igas vanuses osalejatele lõpptulemusena kvalifikatsioonid ja oskused, mida on vaja mõtestatud osalemiseks demokraatlikus ühiskonnas, kultuuridevahelise mõistmise arenemiseks ja inimeste edukaks liikumiseks tööturul. Ajendatuna programmi edust perioodil 2014–2020 tugevdatakse programmis „Erasmus+“ jõupingutusi, et luua võimalusi rohkematele osalejatele ja suuremale organisatsioonide ringile, keskendudes seejuures programmi kvalitatiivsele mõjule ning andes panuse kaasavuse, ühtekuuluvuse, keskkonnahoidlikkuse ja digipädevuse suurendamisse ühiskonnas.

Euroopa kodanikel on vaja teadmisi, oskusi ja pädevusi, et tulla toime kiiresti muutuvas ühiskonnas, mida iseloomustab üha suurem liikuvus, kultuuriline mitmekesisus ja digitehnoloogia kasutamine. Teises riigis õppimine ja töötamine peaks muutuma normiks ning igaühel peaks olema võimalus õppida lisaks emakeelele veel kaht võõrkeelt. Programm on võtmetähtsusega Euroopa haridusruumi, digiõppe tegevuskava (2021–2027), ELi noortestrateegia ja ELi spordialase töökava (2021–2024) eesmärkide saavutamisel.

COVID-19 pandeemia on näidanud, et juurdepääs haridusele on varasemast veelgi olulisem selleks, et tagada kiire taastumine ning edendada samal ajal võrdseid võimalusi kõigile. Taastumisprotsessi käigus saab programmi „Erasmus+“ kaasav mõõde uue tähenduse, sellega soodustatakse isikliku, sotsiaalharidusliku ja kutsealase arengu võimaluste pakkumist inimestele nii Euroopas kui ka mujal, et kedagi ei jäetaks kõrvale.

Programmi meetmete kvalitatiivse mõju suurendamiseks ja võrdsete võimaluste tagamiseks on selle eesmärk jõuda suuremal määral ja tõhusamalt eri vanuses ning erineva kultuurilise, sotsiaalse ja majandusliku taustaga inimesteni. Programmi keskne sihtrühm on vähemate võimalustega isikud, sealhulgas puudega inimesed ja sisserändajad, samuti need Euroopa Liidu kodanikud, kes elavad äärealadel või on sotsiaal-majanduslikes raskustes. Selle kaudu innustatakse programmis osalejaid, eeskätt noori, tundma huvi kodanikuühiskonna vastu ja õppima kodanikuühiskonnas osalema ning olema paremini kursis Euroopa Liidu ühiste väärtustega. 2023. aastal jätkatakse programmi kaudu ka selliseid tegevusi, mis aitavad leevendada sotsiaal-majanduslikke ja haridusalaseid probleeme mille on kaasa toonud Venemaa sissetung Ukrainasse: sealhulgas toetatakse projekte, millega edendatakse hariduse andmist ja aidatakse Ukrainas toimuva sõja eest põgenenud inimestel integreeruda uues õpikeskkonnas, samuti meetmeid, millega toetatakse organisatsioone, õpilasi ja õpetamisega seotud töötajaid Ukrainas.

Kooskõlas Euroopa innovatsioonikavaga, mis käsitleb võimekate inimeste arengu toetamist, et suurendada Euroopa innovatsioonisuutlikust, aidatakse ka arendada digioskusi ja -pädevust ning teadmisi tulevikku suunatud valdkondades, näiteks võitlus kliimamuutuste vastu, puhas energeetika, tehisintellekt, robootika, suurandmete analüüs. Kõik see on väga tähtis Euroopa edasise kestliku majanduskasvu ja ühtekuuluvuse jaoks. Programm võib anda tähelepanuvääriva panuse innovatsiooni ja täita Euroopa teadmiste, oskuste ja pädevuste vallas esinevaid lünki. ELi ettevõtted peavad muutuma ande ja innovatsiooni toel konkurentsivõimelisemaks. Investeerimine teadmistesse, oskustesse ja pädevusse toob kasu üksikisikutele, institutsioonidele, organisatsioonidele ning ühiskonnale tervikuna, aidates saavutada kestliku majanduskasvu ja tagades võrdsuse, õitsengu ning sotsiaalse kaasatuse nii Euroopas kui ka mujal.

Veel üks probleem on seotud sellega, et kogu Euroopas kaldub demokraatlikus elus osalemise määr olema väike ning teadmised ja teadlikkus Euroopa küsimustest ja nende mõjust kõigi Euroopa kodanike igapäevaelule on sageli piiratud. Paljud ei soovi või ei saa kogukonnaelus või Euroopa Liidu tasandi poliitikas või ühiskonnaelus kaasa rääkida ega osaleda. Euroopa Liidu tuleviku seisukohast on äärmiselt oluline tugevdada noorte Euroopa identiteeti ja edendada noorte osalust demokraatlikes protsessides. Selle poole püüdlemisel võib abiks olla mitteformaalne õppimine, mille eesmärk on suurendada noorte oskusi ja pädevust ning ka kodanikuaktiivsust.

Projektide kavandamisel tuleks arvesse võtta keskkonnahoidlikkust ning projektidesse tuleks lõimida keskkonnahoidlikke tavasid kõigis tahkudes, võttes arvesse Euroopa Liidu prioriteete majanduse kestlikumaks muutmisel. Kaasatud organisatsioonid ja osalejad peaksid oma projektide kavandamisel järgima keskkonnasõbralikku lähenemisviisi – see innustab neid arutama ja teadvustama keskkonnaküsimusi, otsima lahendusi rohujuure tasandil ning kujundama oma tegevuse elluviimiseks välja alternatiivseid, keskkonnahoidlikumaid meetodeid.

Haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkonna organisatsioonide riikidevahelise ja rahvusvahelise koostöö toetamise ja hõlbustamisega aidatakse inimestel omandada uusi võtmepädevusi ja vähendada haridussüsteemist varakult lahkumise määra ning soodustatakse formaalõppe, informaalse ja mitteformaalse õppimise tulemusena omandatud pädevuste tunnustamist. See hõlbustab mõttevahetust, parima tava ja oskusteabe edasiandmist ning digivõimekuse suurendamist, aidates seeläbi kaasa kvaliteetse hariduse tagamisele ja tugevdades sotsiaalset ühtekuuluvust. Programm „Erasmus+“ on Euroopa Liidu üks silmapaistvamaid edulugusid. See tugineb nii Euroopa-siseste kui ka rahvusvaheliste partnerluste mõõdet hõlmavates haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkonna Euroopa programmides enam kui 30 aasta jooksul tehtud edusammudele.

Programmi „Erasmus+“ juhend koostatakse kooskõlas programmi „Erasmus+“ iga-aastaste tööprogrammidega, mille Euroopa Komisjon vastu võtab, ja seepärast võidakse see juhend läbi vaadata, et kajastada kindlaksmääratud prioriteete ja tegevussuundi. Samuti on selle juhendi rakendamise eeldus see, et eelarveprojektis ette nähtud assigneeringud on eelarves kättesaadavad ELi eelarvepädeva institutsiooni poolt vastu võetud asjaomase aasta eelarves või ajutiste kaheteistkümnendike süsteemis.