Skip to main content

Erasmus+

EU programme for education, training, youth and sport
Search the guide

See veebileht ei kajasta veel Erasmus+ 2023. aasta programmijuhendi sisu.

Saate 2023. aasta täieliku programmijuhendi oma valitud keeles PDFina alla laadida selle lehekülje paremas servas asuvalt ribalt „Download“.

A osa. Programmi Erasmus+ käsitlev üldine teave

Programm „Erasmus+“ on haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkonda hõlmav ELi programm ajavahemikuks 2021–2027. Haridus, koolitus, noorsootöö ja sport on kodanike isiklikku ja kutsealast arengut toetavate valdkondade hulgas kõige olulisemad. Kvaliteetne ja kaasav haridus ja koolitus ning ka informaalne ja mitteformaalne õppimine tagavad noortele ja kõigi teiste vanuserühmade osalejatele lõppkokkuvõttes kvalifikatsioonid ja oskused, mida on vaja mõtestatud osalemiseks demokraatlikus ühiskonnas, nad soodustavad kultuuridevahelist mõistmist ja edukat liikumist tööturul. Ajendatuna programmi edust perioodil 2014–2020 tugevdatakse programmis „Erasmus+“ jõupingutusi, et luua võimalusi rohkematele osalejatele ja suuremale organisatsioonide ringile, keskendudes seejuures programmi kvalitatiivsele mõjule ning andes panuse kaasamise, ühtekuuluvuse, keskkonnahoidlikkuse ja digipädevuse suurendamisse ühiskonnas.

Euroopa kodanikel on vaja teadmisi, oskusi ja pädevusi, et tulla toime kiiresti muutuvas ühiskonnas, mida iseloomustab üha suurem liikuvus, mitmekultuurilisus ja digitehnoloogia kasutamine. Teises riigis õppimine ja töötamine peaks muutuma normiks ning igaühel peaks olema võimalus õppida lisaks emakeelele veel kaht võõrkeelt. Programm on võtmetähtsusega Euroopa haridusruumi, digiõppe tegevuskava (2021–2027), ELi noortestrateegia ja ELi spordialase töökava (2021–2024) eesmärkide saavutamisel.

COVID-19 pandeemia on näidanud, et juurdepääs haridusele on varasemast veelgi olulisem selleks, et tagada kiire taastumine ning edendada samal ajal võrdseid võimalusi kõigile. Selle taastumisprotsessi osana viiakse programmi „Erasmus+“ kaasav mõõde uuele tasemele ning soodustatakse isikliku, sotsiaalharidusliku ja kutsealase arengu võimaluste pakkumist inimestele nii Euroopas kui ka mujal, et kedagi ei jäetaks kõrvale.

Programmi meetmete kvalitatiivse mõju suurendamiseks ja võrdsete võimaluste tagamiseks on selle eesmärk jõuda suuremal määral ja tõhusamalt eri vanuses ning erineva kultuurilise, sotsiaalse ja majandusliku taustaga inimesteni. Programmi keskne sihtrühm on vähemate võimalustega isikud, sealhulgas puudega inimesed ja sisserändajad, samuti need Euroopa Liidu kodanikud, kes elavad äärealadel või on sotsiaal-majanduslikes raskustes. Selle kaudu innustatakse programmis osalejaid, eeskätt noori, tundma huvi kodanikuühiskonna vastu ja õppima kodanikuühiskonnas osalema, suurendades teadlikkust Euroopa Liidu ühistest väärtustest. Programmiga suurendatakse noorte mõjuvõimu ja julgustatakse neid osalema demokraatlikus elus, seda eelkõige toetavate tegevustega, mida korraldatakse Euroopa noorteaasta 2022 raames (noorteaasta kuulutati välja 2021. aasta septembris peetud kõnes Euroopa Liidu olukorra kohta).

Peale selle aidatakse arendada digioskusi ja -pädevust ning teadmisi tulevikku suunatud valdkondades, näiteks võitlus kliimamuutuste vastu, puhas energeetika, tehisintellekt, robootika, suurandmete analüüs, kõik see on väga tähtis Euroopa edasise kestliku majanduskasvu ja ühtekuuluvuse jaoks. Innovatsiooni edendamise ning Euroopas teadmiste, oskuste ja pädevuse vallas esinevate lünkade täitmisega on programmi abil võimalik anda mõtestatud panus. ELi ettevõtted peavad muutuma ande ja innovatsiooni toel konkurentsivõimelisemaks. Investeerimine teadmistesse, oskustesse ja pädevusse toob kasu üksikisikutele, institutsioonidele, organisatsioonidele ning ühiskonnale tervikuna, aidates saavutada kestliku majanduskasvu ja tagades võrdsuse, õitsengu ning sotsiaalse kaasatuse nii Euroopas kui ka mujal.

Veel üks probleem on seotud sellega, et kogu Euroopas kaldub demokraatlikus elus osalemise määr olema väike ning teadmised ja teadlikkus Euroopa küsimustest ja nende mõjust kõigi Euroopa kodanike igapäevaelule on sageli piiratud. Paljud ei soovi või ei saa kogukonnaelus või Euroopa Liidu tasandi poliitikas või ühiskonnaelus kaasa rääkida ega osaleda. Euroopa Liidu tuleviku seisukohast on äärmiselt oluline tugevdada noorte Euroopa identiteeti ja edendada noorte osalust demokraatlikes protsessides. Selle poole püüdlemisel võib abiks olla mitteformaalne õppimine eesmärgiga suurendada noorte oskusi ja pädevust ning ka kodanikuaktiivsust.

Projektide kavandamisel tuleks arvesse võtta keskkonnahoidlikkust ning lõimida keskkonnahoidlikke tavasid kõigis tahkudes, võttes arvesse Euroopa Liidu prioriteeti muuta majandus kestlikumaks. Kaasatud organisatsioonid ja osalejad peaksid oma projektide kavandamisel järgima keskkonnasõbralikku lähenemisviisi – see innustab neid arutama ja teadvustama keskkonnaküsimusi, otsima lahendusi rohujuure tasandil ning kujundama oma tegevuse elluviimiseks välja alternatiivseid, keskkonnahoidlikumaid meetodeid.

Haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkonna organisatsioonide riikidevahelise ja rahvusvahelise koostöö toetamise ja hõlbustamisega aidatakse inimestel omandada uusi võtmepädevusi ja vähendada haridussüsteemist varakult lahkumise määra ning soodustatakse formaalõppe, informaalse ja mitteformaalse õppimise tulemusena omandatud pädevuste tunnustamist. See hõlbustab mõttevahetust, parima tava ja oskusteabe edasiandmist ning digivõimekuse suurendamist, aidates seeläbi kaasa kvaliteetse hariduse tagamisele ja tugevdades sotsiaalset ühtekuuluvust. Programm „Erasmus+“ on Euroopa Liidu üks silmapaistvamaid edulugusid. See tugineb nii Euroopa-siseste kui ka rahvusvaheliste partnerluste mõõdet hõlmavates haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkonna Euroopa programmides enam kui 30 aasta jooksul tehtud edusammudele.

Programmi „Erasmus+“ juhend on koostatud kooskõlas Euroopa Komisjoni vastuvõetud iga-aastase tööprogrammiga programmi „Erasmus+“ jaoks ja seepärast võidakse see juhend läbi vaadata, et kajastada järgnevatel aastatel vastu võetavates tööprogrammides kindlaks määratavaid prioriteete ja tegevussuundi. Samuti on selle juhendi rakendamise eeldus see, et eelarveprojektis ette nähtud assigneeringud on eelarves kättesaadavad ELi eelarvepädeva institutsiooni poolt vastu võetud asjaomase aasta eelarves või ajutiste kaheteistkümnendike süsteemis.