Skip to main content

Erasmus+

EU programme for education, training, youth and sport
Search the guide

See veebileht ei kajasta veel Erasmus+ 2022. aasta programmijuhendi sisu. Saate 2022. aasta täieliku programmijuhendi oma valitud keeles PDFina alla laadida selle lehekülje paremas servas asuvalt ribalt „Download“.

Programmi „Erasmus+“ olulised elemendid

Erilist tähelepanu väärivad järgmised programmi elemendid.

Osalejate kaitse, tervis ja turvalisus

Programmi „Erasmus+“ olulised põhimõtted on programmi projektidesse kaasatud osalejate kaitse ja turvalisus. Kõikidel programmis „Erasmus+“ osalevatel isikutel peaks olema võimalus kasutada täiel määral võimalusi isiklikuks ja kutsealaseks arenguks ning õppimiseks. Sel eesmärgil tuleb tagada turvaline keskkond, kus austatakse ja kaitstakse kõikide isikute õigusi, nende füüsilist ja vaimset puutumatust ning vaimset tervist ja heaolu.

Kõikidel programmis osalevatel organisatsioonidel peavad olema tõhusad menetlused ja kord selleks, et tagada oma tegevuses osalejate turvalisus, kaitse ja mittediskrimineerimine ning seda edendada. Vajaduse korral peaksid alaealisi osalejaid (õpilased, kutsehariduses ja -õppes osalejad, noored) õpirändetegevuses saatma täiskasvanud. Saatvast isikust täiskasvanute ülesanne on tagada nii õpirände kestel toimuva õppe piisav kvaliteet kui ka alaealiste osalejate kaitse ja turvalisus.

Peale selle peavad kõik õpilased, üliõpilased, praktikandid, õpipoisid, täiskasvanud õppijad, noored ja töötajad, kes osalevad programmi „Erasmus+“ mis tahes põhimeetme raames mõnes õpirändetegevuses, olema kindlustatud tegevuses osalemisega seotud riskide vastu. Kõige sobivama kindlustuspoliitika kindlakstegemine vastavalt elluviidava projekti liigile ja riigi tasandil kättesaadavatele kindlustusvormidele on projekti korraldajate ülesanne. Peale selle ei ole vaja vormistada projektipõhist kindlustust, kui osalejad on juba hõlmatud projekti korraldajate olemasolevate kindlustuspoliisidega.

Mõlemal juhul peavad olema kaetud järgmised valdkonnad:

  • reisikindlustus (sh pagasi kahjustumine või kaotsiminek), kui see on asjakohane;
  • vastutuskindlustus (sh erialane vastutuskindlustus);
  • õnnetus ja raske haigus (sh püsiv või ajutine töövõimetus);
  • surm (sh välismaal elluviidavate projektide puhul kojutoomine).

Riikidevahelises tegevuses osalejatel soovitatakse tungivalt hankida endale (kui see on asjakohane) Euroopa ravikindlustuskaart. See on tasuta kaart, mis annab juurdepääsu meditsiiniliselt vajalikule riiklikule arstiabile ajutise viibimise ajal ükskõik millises 27 ELi riigis, Islandil, Liechtensteinis ja Norras samadel tingimustel ning sama tasu eest (mõnes riigis tasuta) nagu selles riigis kindlustatud isikutele. Lisateave kaardi ja selle hankimise kohta on kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=559&langId=et.

Kui projektides osalevad alla 18-aastased noored, peavad osalevad organisatsioonid saama noorte osalemiseks enne loa vanematelt või eestkostjatelt.

Mitmekeelsus

Mitmekeelsus on üks Euroopa projekti nurgakive, sümboliseerides võimsalt ELi püüdlust olla ühinenud mitmekesisuses. Võõrkeeltel on oluline roll oskuste puhul, mis aitavad inimestel end tööturu jaoks paremini ette valmistada ja kasutada võimalikult hästi ära olemasolevaid võimalusi. EL on seadnud eesmärgi, et igal kodanikul peaks olema võimalus alustada alates varajasest east vähemalt kahe võõrkeele omandamist.

Keeleõppe ja keelelise mitmekesisuse edendamine on üks programmi erieesmärkidest. Keeleoskuse puudumine on üks peamisi tõkkeid, mis takistab osalemist Euroopa haridus-, koolitus- ja noorteprogrammides. Keeletoe pakkumiseks loodud võimaluste eesmärk on muuta õpiränne tõhusamaks ja tulemuslikumaks ning parandada õpitulemusi. Seega aidatakse nendega saavutada programmi erieesmärki.

Programmi raames pakutakse keeletuge õpirändega seotud tegevuses osalevatele inimestele. Keeletuge pakutakse peamiselt programmi „Erasmus+“ veebipõhise keeletoe platvormi kaudu (mis on vastavalt vajadusele kohandatud konkreetsele valdkonnale), arvestades, et e-õppel on keeleõppe puhul juurdepääsu ja paindlikkuse seisukohast oma eelised. Programmi „Erasmus+“ veebipõhine keeletugi võimaldab osalejatel hinnata, praktiseerida ja parandada oma keeleoskust. Veebipõhise keeletoe kõrval võidakse pakkuda muus vormis keeletuge, et täita konkreetsete sihtrühmade keeleõppevajadusi, näiteks viipekeele või punktkirjakasutajad. Seda on võimalik rahastada kaasamise soodustamiseks ette nähtud sihtotstarbelise rahalise toetusega.

Keeleõpetust ja -õpet edendatakse ka koostööprojektide raamistikus. Uuendustegevus ja head tavad, mille eesmärk on edendada keeleoskust, võivad hõlmata näiteks õpetamis- ja hindamismeetodeid, pedagoogiliste materjalide väljatöötamist, teadusuuringuid, arvutipõhist keeleõpet ning võõrkeelte kasutamisega seotud ettevõtlustegevust.

Euroopa keeleõppe tunnuskirjaga (European Language Label) tunnustab Euroopa Komisjon kvaliteetseid keeleõppealgatusi, toetab mitmekeelsuse valdkonna tipp-projektide tulemuste jagamist ning edendab avalikku huvi keeleõppe vastu. Riiklikud bürood annavad Euroopa keeleõppe tunnuskirju välja üks või kaks korda aastas nendele haridus- ja koolitusorganisatsioonidele, kes on programmi „Erasmus+“ raames viinud silmapaistvate tulemustega ellu kesktasandivälise projekti keeleõppe ja -õpetuse valdkonnas. Programmist „Erasmus+“ väljavalitud projektide kõrval võib riiklik büroo otsustada anda Euroopa keeleõppe tunnuskirja ka muudele algatustele, mille puhul on rakendatud terviklikku, kaasavat või uuenduslikku lähenemisviisi keeleõpetusele ja -õppele.

Rahvusvaheline mõõde

Programmil „Erasmus+“ on tugev rahvusvaheline mõõde (st koostöö kolmandate riikidega, mis ei ole programmiga liitunud) õpirände-, koostöö- ja poliitikadialoogi meetmete näol. Rahvusvaheline mõõde on toeks Euroopa organisatsioonidele, kes seisavad silmitsi üleilmastumise, kliimamuutuste ja digipöördega kaasnevate üldiste probleemidega, eeskätt tugevdatakse selle kaudu rahvusvahelist õpirännet ja kolmandate riikidega tehtavat koostööd ning suurendatakse Euroopa Liidu rolli ülemaailmselt.  Programmiga tugevdatakse ühiskondlikke sidemeid õpirände, vahetustegevuse ja suutlikkuse suurendamise abil, soodustatakse sotsiaalset vastupanuvõimet, inimarengut, tööalast konkurentsivõimet, aktiivset osalust ning tagatakse korrapärased kanalid inimestevaheliseks koostööks, edendades ühistel prioriteetidel põhinevaid väärtusi, põhimõtteid ja huve. Tegevuse eesmärk on leida lahendusi hariduse kvaliteedi ja ajakohastamise ning tööalase konkurentsivõimega seotud sõlmküsimustele. Sel otstarbel suurendatakse hariduse asjakohasust ja reageerimisvõimet, et seeläbi soodustada keskkonnahoidlikku ja kestlikku sotsiaal-majanduslikku taastumist, majanduskasvu ja õitsengut programmivälistes kolmandates riikides, toetada inim- ja institutsioonilist arengut, digipööret, majanduskasvu ja töökohtade loomist, head valitsemistava, rahu ja julgeolekut. Noorte kaasamine programmivälistes kolmandates riikides on keskse tähtsusega vastupanuvõimelisema ning vastastikusel usaldusel ja kultuuridevahelisel mõistmisel põhineva ühiskonna väljakujundamisel.

Oskuste ja kvalifikatsioonide tunnustamine ja valideerimine

Programmiga „Erasmus+“ toetatakse pädevuste, oskuste ja kvalifikatsioonidega seonduvaid liidu läbipaistvus- ja tunnustamisvahendeid, eeskätt Europass, Noortepass, Euroopa kvalifikatsiooniraamistik (EQF), Euroopa ainepunktisüsteem (ECTS), Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistik kutsehariduse ja -õppe valdkonnas (EQAVET), kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa register (EQAR), kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa võrgustik (ENQA), samuti neid vahendeid toetavaid kogu ELi hõlmavaid haridus- ja koolitusvaldkonna võrgustikke, eelkõige riiklikud akadeemilise tunnustamise infokeskused (NARIC), Euroguidance võrgustikud, riiklikud Europassi keskused ning Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku riiklikud koordineerimisasutused. Nende vahendite ühine eesmärk on tagada, et pädevusi, oskusi ja kvalifikatsioone oleks nii riigi tasandil kui ka piiriüleselt lihtsam tunnustada ja mõista kõikides hariduse ja koolituse allsüsteemides ning ka tööturul, olenemata sellest, kas need omandati formaalhariduse ja -koolituse kaudu või muude õpikogemuste teel (nt töökogemus, vabatahtlik tegevus, veebipõhine õpe).

Nimetatud eesmärkide saavutamiseks peaksid need vahendid võimaldama arvestada selliste uute nähtustega nagu hariduse rahvusvahelistumine ja üha suurem digitaalse õppe kasutamine ning need peaksid toetama õppijate vajadustele ja eesmärkidele vastavate paindlike õppimisvõimaluste loomist. Neid vahendeid võib olla vaja edaspidi arendada, et tagada sidusus ja lihtsustamine, võimaldades omakorda õppijatel ja töötajatel õppimise või töötamise eesmärgil vabalt liikuda.

Noortevaldkonnas toetatakse arengut kõnealustes valdkondades selliste temaatiliste strateegiatega1  nagu noortepass ja Euroopa koolitusstrateegia.

Lisateave on kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/education/policy/strategic-framework/skills-qualifications_et

Projektidest teavitamine ja nende tulemuste levitamine mõju suurendamiseks

Selleks et tagada projektide mõju eri tasanditel, on keskse tähtsusega teabevahetus ja tulemuste levitamine. Olenevalt meetmest peavad programmi „Erasmus+“ rahastamist taotlevad isikud koostama teabevahetuskava, mille alusel jagatakse teavet projekti ja selle tulemuste kohta nii projekti käigus kui ka pärast seda. Projektiettepanekuid hinnatakse asjakohaste kriteeriumide alusel, tagamaks, et projekt hõlmab neid tahkusid. Programmist „Erasmus+“ toetust saavad isikud peavad nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt jälgima ja hindama oma teabevahetustegevuse tulemuslikkust. Tulemuste levitamise ja teabevahetustegevuse ulatus ja mahukus peab olema proportsionaalne programmi „Erasmus+“ eri meetmete üld- ja erieesmärkide ning ulatusega.

Toetusesaajad peavad kogu teabevahetuses ja tulemuste levitamisel ning toodetel (nt veebisaidid ja väljaanded) ja üritustel selgelt viitama Euroopa Liidu toetusele. Eeskätt peavad nad tagama, et kõikidele teabematerjalidele lisatakse Euroopa Liidu embleem ning et need vastavad toetuslepingus või -otsuses kehtestatud sätetele2 . Kui neid sätteid ei järgita, võidakse toetusesaaja toetust vähendada.

Kvaliteetse tulemuste levitamise ja teabevahetuskava koostamiseks peavad taotlejad arvesse võtma alljärgnevaid punkte.

  • Teabevahetuse eesmärgid: nendega määrab taotleja kindlaks, mida ta soovib teabevahetustegevusega saavutada, st suurendada teadlikkust, edendada ühiskondlikke väärtusi, luua uusi partnerlusi edaspidiseks või avaldada mõju poliitikas ja tavades.
  • Sihtrühm: inimesed, kelleni projekti raames jõuda soovitakse ja kellel võiks tulemustest kasu olla.  Kirjeldus peab olema võimalikult üksikasjalik. Sihtrühm võib olla näiteks üldsus, sidusrühmad, eksperdid ja muud huvitatud isikud, otsusetegijad, meediakanalid.
  • Kanalid ja tegevus sihtrühmani jõudmiseks: taotlejad peavad kindlaks tegema kanalid ja tegevused, mis on kõige tõhusamad valitud sihtrühma vajaduste täitmiseks, nt sotsiaalmeedia, üritused, väljaanded.
  • Projektitulemused (materjalid ja väljundid): nt hea tava juhend, praktiline vahend või toode, uuringuaruanne, omandatud teadmised ja oskused. Tulemusi tuleks jagada või levitada ka programmi „Erasmus+“ projektitulemuste platvormil (https://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/projects_et).
  • Ajakava: taotlejad peavad koostama tõhusa ajakava eri tegevuste jaoks (sidudes selle töökava/vahe-eesmärkidega), kindlaks määrama realistliku eesmärgi ja tagama paindlikkuse, et võtta vajaduse korral arvesse projekti kulgu, muutusi sihtrühma vajadustes ning poliitika ja menetluste täiendamist.
  • Peamised tulemusnäitajad: tulemusnäitajad kujutavad endast väärtuslikku juhtimisvahendit, mis võimaldab jälgida teabevahetuses ja tulemuste levitamisel tehtud edusamme (ja teha vajaduse korral kohandusi) ning hinnata eesmärkide saavutamise tulemuslikkust.

Nõue tagada avatud juurdepääs programmi „Erasmus+“ raames koostatud õppematerjalidele

Programmiga „Erasmus+“ edendatakse avatud juurdepääsu projektiväljunditele, et toetada õppimist, õpetamist, koolitust ja noorsootööd. Eelkõige on programmi „Erasmus+“ toetusesaajad kohustatud tegema kõik õppematerjalid ja -vahendid, mis on koostatud programmi raames toetatavate projektide käigus (dokumendid, meediasisu, tarkvara ja muu materjal), avatud litsentsi alusel üldsusele vabalt kättesaadavaks. Materjalid peavad olema tasuta ja piiranguteta kergesti kättesaadavad ja leitavad ning avatud litsents peab võimaldama üldsusel vahendit kasutada, uuesti kasutada, kohandada ja jagada. Selliseid materjale nimetatakse avatud õppematerjalideks. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks tuleks vahendid töödeldaval digitaalsel kujul üles laadida sobivale ja vabalt juurdepääsetavale platvormile. Ehkki programmi „Erasmus+“ raames julgustatakse toetusesaajaid rakendama kõige avatumaid litsentse,3  võivad nad valida litsentsid, millega kaasnevad teatavad piirangud, nt piirang kaubanduslikul eesmärgil kasutamisele teiste poolt, või mis kohustavad teisi kohaldama sama litsentsi tuletatud teoste puhul, kui see on asjakohane tulenevalt projekti laadist ja materjali liigist ning kui see võimaldab üldsusel vahendit jätkuvalt kasutada, uuesti kasutada, kohandada ja jagada. Avatud juurdepääsu nõue on kohustuslik ja see ei piira toetusesaajate intellektuaalomandiõiguste kohaldamist.

Avatud juurdepääs programmi „Erasmus+“ teadusuuringute tulemustele ja andmetele

Programmiga „Erasmus+“ julgustatakse toetusesaajaid avaldama teadusuuringute tulemusi avatud juurdepääsuga kanalites, st tasuta või muude juurdepääsupiiranguteta kanalites. Samuti julgustatakse toetusesaajaid kohaldama teadusuuringute tulemuste puhul avatud litsentse. Võimaluse korral tuleks projektide käigus kogutud andmed avaldada avatud andmetena, st avatud litsentsiga, sobivas vormingus ja sobival avatud andmete platvormil.

  • 1 Need strateegiad leiab aadressil https://www.salto-youth.net/.
  • 2 Suunised Euroopa Komisjoni visuaalse identiteedi, sealhulgas Euroopa Liidu embleemi kasutamise kohta, on kättesaadavad aadressil https://ec.europa.eu/info/resources-partners/european-commission-visual-identity_et#documents.
  • 3 Nt laialt kasutatavad litsentsid Creative Commons Attribution või Creative Commons Attribution-Share Alike loometeoste puhul, GNU Public License ja GNU Lesser Public License tarkvara puhul või Open Database License andmebaaside puhul.