Erilist tähelepanu väärivad järgmised programmi elemendid.

ELi väärtuste austamine

Programmi „Erasmus+“ rakendamisel ning seega programmi toetusesaajate tasandil ja programmi tegevuste elluviimisel tuleb austada ELi väärtusi, nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine, järgides täielikult ELi aluslepingutes ja ELi põhiõiguste hartas sätestatud väärtusi ja õigusi.

Kooskõlas toetuslepinguga võidakse toetusesaaja toetust vähendada, kui neid sätteid ei järgita.

Osalejate kaitse, tervis ja turvalisus

Programmi „Erasmus+“ oluliste põhimõtete hulka kuulub programmi projektidesse kaasatud osalejate kaitse, tervis ja turvalisus. Kõikidel osalejatel peaks olema võimalus kasutada täiel määral programmi „Erasmus+“ kaudu pakutavaid võimalusi isiklikuks ja kutsealaseks arenguks ning õppimiseks. Sel eesmärgil tuleb tagada turvaline keskkond, kus austatakse ja kaitstakse kõikide isikute õigusi, nende füüsilist ja vaimset puutumatust ning vaimset tervist ja heaolu.

Kõikidel programmis osalevatel organisatsioonidel peavad olema tõhusad menetlused ja kord selleks, et tagada oma tegevustes osalejate turvalisus, kaitse ja mittediskrimineerimine ning seda edendada. Vajaduse korral peaksid alaealisi osalejaid (õpilased, kutsehariduses ja -õppes osalejad, noored) õpirändetegevuses saatma täiskasvanud. Saatvast isikust täiskasvanute ülesanne on tagada nii õpirände kestel toimuva õppe piisav kvaliteet kui ka alaealiste osalejate kaitse ja turvalisus.

Peale selle peavad kõik õpilased, üliõpilased, praktikandid, õpipoisid, täiskasvanud õppijad, noored ja töötajad, kes osalevad programmi „Erasmus+“ mis tahes põhimeetme raames õpirändetegevustes, olema kindlustatud tegevuses osalemisega seotud riskide vastu. Kõige sobivama kindlustuspoliitika kindlakstegemine vastavalt elluviidava projekti liigile ja riigi tasandil kättesaadavatele kindlustusvormidele on projekti korraldajate ülesanne. Peale selle ei ole vaja vormistada projektipõhist kindlustust, kui osalejad on juba hõlmatud projekti korraldajate olemasolevate kindlustuspoliisidega.

Mõlemal juhul peavad olema kaetud järgmised valdkonnad:

• reisikindlustus (sh pagasi kahjustumine või kaotsiminek), kui see on asjakohane;
• vastutuskindlustus (sh erialane vastutuskindlustus, kui see on asjakohane);
• õnnetus ja raske haigus (sh püsiv või ajutine töövõimetus);
• surm (sh välismaal elluviidavate projektide puhul kodumaale tagasitoimetamine).

Riikidevahelises tegevuses osalemise korral soovitatakse osalejatel tungivalt hankida endale Euroopa ravikindlustuskaart. See on tasuta kaart, mis annab juurdepääsu meditsiiniliselt vajalikule riiklikule arstiabile ajutise viibimise ajal ükskõik millises 27 ELi riigis, Islandil, Liechtensteinis ja Norras samadel tingimustel ning sama tasu eest (mõnes riigis tasuta) nagu selles riigis kindlustatud isikutele. Lisateave kaardi ja selle hankimise kohta on kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=559.

Kui projektides osalevad alla 18-aastased noored, peavad osalevad organisatsioonid saama noorte osalemiseks enne loa vanematelt või eestkostjatelt.

Mitmekeelsus

Mitmekeelsus on üks Euroopa projekti nurgakive, sümboliseerides võimsalt ELi püüdlust olla ühinenud mitmekesisuses. Võõrkeeltel on oluline roll oskuste puhul, mis aitavad inimestel end tööturu jaoks paremini ette valmistada ja kasutada võimalikult hästi ära olemasolevaid võimalusi. EL on seadnud eesmärgi et igal kodanikul peaks olema võimalus alustada alates varajasest east vähemalt kahe võõrkeele õppimist.

Keeleõppe ja keelelise mitmekesisuse edendamine on üks programmi erieesmärkidest. Keeleoskuse puudumine on üks peamisi tõkkeid, mis takistab osalemist Euroopa haridus-, koolitus- ja noorteprogrammides. Keeletoe pakkumiseks loodud võimaluste eesmärk on muuta õpiränne tõhusamaks ja tulemuslikumaks ning parandada õpitulemusi. Seega aidatakse nendega saavutada programmi erieesmärki.

Programmi raames pakutakse õpirändetegevuses osalejatele keeletuge. Keeletuge pakutakse peamiselt programmi „Erasmus+“ veebipõhise keeletoe platvormi kaudu (mis on vastavalt vajadusele kohandatud konkreetsele valdkonnale), arvestades, et e-õppel on keeleõppe puhul juurdepääsu ja paindlikkuse seisukohast oma eelised. Programmi „Erasmus+“ veebipõhine keeletugi võimaldab osalejatel hinnata, praktiseerida ja parandada oma keeleoskust. Veebipõhise keeletoe kõrval võidakse pakkuda muus vormis keeletuge, et täita konkreetsete sihtrühmade, näiteks viipekeele või punktkirja kasutajate keeleõppevajadusi. Seda on võimalik rahastada kaasamise soodustamiseks ette nähtud sihtotstarbelise rahalise toetusega.

Keeleõpetust ja -õpet edendatakse ka koostööprojektide raamistikus. Uuendustegevus ja head tavad, mille eesmärk on edendada keeleoskust, võivad hõlmata näiteks õpetamis- ja hindamismeetodeid, pedagoogiliste materjalide väljatöötamist, teadusuuringuid, arvutipõhist keeleõpet ning võõrkeelte kasutamisega seotud ettevõtlustegevust.

Euroopa keeleõppe tunnuskirjaga (European Language Label) tunnustab Euroopa Komisjon kvaliteeti, toetab mitmekeelsuse valdkonna tipp-projektide tulemuste jagamist ning edendab avalikku huvi keeleõppe vastu. Riiklikud bürood annavad Euroopa keeleõppe tunnuskirju välja üks või kaks korda aastas nendele haridus- ja õppeorganisatsioonidele, kes on programmi „Erasmus+“ raames viinud silmapaistvate tulemustega ellu riikliku büroo antud projekti keeleõppe ja -õpetuse valdkonnas. Programmist „Erasmus+“ väljavalitud projektide kõrval võib riiklik büroo otsustada anda Euroopa keeleõppe tunnuskirja ka muudele algatustele, mille puhul on rakendatud terviklikku, kaasavat või uuenduslikku lähenemisviisi keeleõpetusele ja -õppele.

Rahvusvaheline mõõde

Programmil „Erasmus+“ on tugev rahvusvaheline mõõde (st koostöö programmiväliste kolmandate riikidega) õpirände-, koostöö- ja poliitikadialoogi meetmete näol. Rahvusvaheline mõõde on toeks Euroopa organisatsioonidele, kes seisavad silmitsi üleilmastumise, kliimamuutuste ja digipöördega kaasnevate üldiste probleemidega, eeskätt tugevdatakse selle kaudu rahvusvahelist õpirännet ja kolmandate riikidega tehtavat koostööd ning suurendatakse Euroopa Liidu ülemaailmset rolli. Programmiga tugevdatakse ühiskondlikke sidemeid õpirände, vahetustegevuse ja suutlikkuse suurendamise abil, soodustatakse sotsiaalset vastupanuvõimet, inimarengut, tööalast konkurentsivõimet, aktiivset osalust ning tagatakse korrapärased kanalid inimestevaheliseks koostööks, edendades ühistel prioriteetidel põhinevaid väärtusi, põhimõtteid ja huve. Tegevuse eesmärk on leida lahendusi hariduse kvaliteedi ja ajakohastamise ning tööalase konkurentsivõimega seotud sõlmküsimustele. Sel otstarbel suurendatakse hariduse asjakohasust ja reageerimisvõimet, et seeläbi soodustada keskkonnahoidlikku ja kestlikku sotsiaal-majanduslikku taastumist, majanduskasvu ja õitsengut programmivälistes kolmandates riikides, toetada inim- ja institutsioonilist arengut, digipööret, majanduskasvu ja töökohtade loomist, head valitsemistava, rahu ja julgeolekut. Noorte kaasamine programmivälistes kolmandates riikides on keskse tähtsusega vastupanuvõimelisema ning vastastikusel usaldusel ja kultuuridevahelisel mõistmisel põhineva ühiskonna väljakujundamisel.

Oskuste ja kvalifikatsioonide tunnustamine ja valideerimine

Programmiga „Erasmus+“ toetatakse pädevuste, oskuste ja kvalifikatsioonidega seonduvaid liidu läbipaistvus- ja tunnustamisvahendeid, eeskätt Europass (sh Euroopa digitaalsed kvalifikatsioonitunnistused õpitulemuste eest), Noortepass, Euroopa kvalifikatsiooniraamistik (EQF), oskuste, kompetentside, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa klassifikaator (ESCO), Euroopa ainepunktisüsteem (ECTS), Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistik kutsehariduse ja -õppe valdkonnas (EQAVET), kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa register (EQAR), kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa võrgustik (ENQA), samuti neid vahendeid toetavaid kogu ELi hõlmavaid haridus- ja koolitusvaldkonna võrgustikke, eelkõige riiklikud akadeemilise tunnustamise infokeskused (NARIC), Euroguidance võrgustikud, riiklikud Europassi keskused ning Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku riiklikud koordineerimisasutused. Nende vahendite ühine eesmärk on tagada, et pädevusi, oskusi ja kvalifikatsioone oleks kõikides hariduse ja koolituse allsüsteemides ning ka tööturu kõigis sektorites nii riigi tasandil kui ka piiriüleselt lihtsam tunnustada ja mõista, olenemata sellest, kas need omandati formaalhariduse ja -koolituse teel või muude õpikogemuste käigus (nt töökogemus, vabatahtlik tegevus, veebipõhine õpe).

Nimetatud eesmärkide saavutamiseks peaksid need vahendid võimaldama arvestada selliste uute nähtustega nagu hariduse ja koolituse rahvusvahelistumine ja üha suurem digitaalse õppe ja digitaalsete kvalifikatsioonitunnistuste kasutamine ning need peaksid toetama õppijate vajadustele ja eesmärkidele vastavate paindlike õppimisvõimaluste loomist. Samuti peaksid need vahendid suurendama oskuste, pädevuste ja kvalifikatsioonide võrreldavust ja ülekantavust piiriüleselt, võimaldades õppijatel ja töötajatel õppimise või töötamise eesmärgil vabalt liikuda.

Nende vahendite rakendamist ja arendamist suunavad mitmesugused pikaajalised poliitikadokumendid, sealhulgas nõukogu 22. mai 2017. aasta soovitus elukestva õppe Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. aprilli 2018. aasta otsus (EL) 2018/646, milles käsitletakse oskuste ja kvalifikatsioonidega seotud paremate teenuste pakkumise ühist raamistikku (Europass), ja nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitus mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta. Lisaks nendele horisontaalsetele poliitikadokumentide toetatakse noortevaldkonnas kõnealuste valdkondade arengut selliste temaatiliste strateegiatega¹  nagu noortepass ja Euroopa koolitusstrateegia (ETS).

Projektidest teavitamine ja nende tulemuste levitamine mõju suurendamiseks

Selleks et tagada projektide mõju eri tasanditel, on keskse tähtsusega teabevahetus ja tulemuste levitamine. Olenevalt meetmest peavad programmi „Erasmus+“ vahenditest rahastamist taotlevad isikud koostama teabevahetuskava, mille eesmärk on jagada teavet projekti ja selle tulemuste kohta nii projekti käigus kui ka pärast seda. Projektitaotlusi hinnatakse asjakohaste kriteeriumide alusel, tagamaks, et projekt hõlmab neid tahkusid. Tulemuste levitamise ja teabevahetustegevuse ulatus ja mahukus peab olema proportsionaalne programmi „Erasmus+“ eri meetmete üld- ja erieesmärkide ning ulatusega. Programmist „Erasmus+“ toetust saavad isikud peavad järgima Euroopa Komisjoni koostatud ühiseid teabevahetussuuniseid projektide toetusesaajatele ning jälgima ja hindama nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt oma teabevahetustegevuse tulemuslikkust.

Nagu ühistes teabevahetussuunistes märgitud, peavad toetusesaajad kogu teabevahetuses ja tulemuste levitamisel ning toodetel (nt veebisaidid, visuaalsed materjalid ja väljaanded) ja üritustel selgelt viitama Euroopa Liidu toetusele. Eeskätt peavad nad tagama, et kõikidele teabematerjalidele lisatakse Euroopa Liidu embleem ning et need vastavad toetuslepingus või -otsuses kehtestatud sätetele² . Kui neid sätteid ei järgita, võidakse toetusesaaja toetust vähendada.

Toetusesaajad võtavad teabevahetusstrateegia ja -kava koostamisel arvesse järgmisi tegureid.

• Teabevahetuse eesmärgid: taotlejad peaksid kindlaks määrama, mida nad soovivad konkreetse teabevahetustegevusega saavutada, st kas nad soovivad suurendada teadlikkust, edendada ühiskondlikke väärtusi, luua uusi partnerlusi edaspidiseks või avaldada mõju poliitikas ja tavades. 
• Sihtrühm: taotlejad peavad kindlaks määrama inimesed, kelleni nad sooviksid jõuda ja kellel võiks projekti tulemustest kasu olla.  Sihtrühm tuleks määratleda võimalikult täpselt. See võib olla näiteks üldsus, mõni konkreetne sidusrühm, eksperdid ja muud huvitatud isikud, otsusetegijad, meediakanalid jne.
• Kanalid ja tegevus sihtrühmani jõudmiseks: taotlejad peavad kindlaks tegema kanalid ja tegevused, mis on kõige tõhusamad valitud sihtrühma vajaduste täitmiseks, nt sotsiaalmeedia, üritused, väljaanded.
• Projektitulemused (materjalid ja väljundid): näiteks hea tava juhend, praktiline vahend või toode, uuringuaruanne, omandatud teadmised ja oskused jne. Tulemusi tuleks jagada või levitada programmi „Erasmus+“ projektitulemuste platvormil (https://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/projects_et).
• Ajakava: taotlejad peavad koostama ajakava eri tegevuste jaoks (sidudes selle töökava/vahe-eesmärkidega), kindlaks määrama realistlikud eesmärgid ja tagama paindlikkuse, et võtta vajaduse korral arvesse projekti kulgu, muutusi sihtrühma vajadustes ning poliitika ja menetluste täiendamist.
• Peamised tulemusnäitajad: tulemusnäitajad kujutavad endast väärtuslikku juhtimisvahendit, mis võimaldab jälgida teabevahetuses ja tulemuste levitamisel tehtud edusamme (ja teha vajaduse korral kohandusi) ning hinnata eesmärkide saavutamise tulemuslikkust. Peamised tulemusnäitajad peaksid olema kooskõlas ühiste teabevahetusvõrgu näitajatega³ .

Erasmus+ Raames Koostatud Õppematerjalid peavad olema kõigile juurdepääsetavad

Programmiga „Erasmus+“ edendatakse avatud juurdepääsu projekti väljunditele, mis toetavad õppimist, õpetamist, koolitust ja noorsootööd. Eelkõige on programmi „Erasmus+“ toetusesaajad kohustatud tegema kõik õppematerjalid ja -vahendid, mis on koostatud programmi raames toetatavate projektide käigus (dokumendid, meediasisu, tarkvara ja muu materjal), avatud litsentsi alusel üldsusele vabalt kättesaadavaks. Materjalid peavad olema tasuta ja piiranguteta kergesti kättesaadavad ja leitavad ning avatud litsents peab võimaldama üldsusel vahendit kasutada, uuesti kasutada, kohandada ja jagada. Selliseid materjale nimetatakse avatud õppematerjalideks. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks tuleks vahendid üles laadida töödeldaval digitaalsel kujul ning sobivale ja vabalt juurdepääsetavale platvormile. Ehkki programmi „Erasmus+“ raames julgustatakse toetusesaajaid rakendama kõige avatumaid litsentse,⁴  võivad nad valida litsentsid, millega kaasnevad teatavad piirangud, näiteks piirang kaubanduslikul eesmärgil kasutamisele teiste poolt, või mis kohustavad teisi kohaldama sama litsentsi tuletatud teoste puhul, tingimusel et see on asjakohane tulenevalt projekti laadist ja asjaomase materjali liigist ning et see võimaldab üldsusel vahendit jätkuvalt kasutada, uuesti kasutada, kohandada ja jagada. Avatud juurdepääsu nõue on kohustuslik ja see ei piira toetusesaajate intellektuaalomandiõiguste kohaldamist.

Avatud juurdepääs Programmi „Erasmus+“ teadusuuringute tulemustele ja andmetele

Programmiga „Erasmus+“ julgustatakse toetusesaajaid avaldama teadusuuringute tulemusi avatud juurdepääsuga kanalites, st kasutajatele tasuta või muude juurdepääsupiiranguteta kanalites. Samuti julgustatakse toetusesaajaid kohaldama teadusuuringute tulemuste puhul avatud litsentse. Võimaluse korral tuleks projektide abil kogutud andmed avaldada avatud andmetena, st avatud litsentsiga, sobivas vormingus ja sobival avatud andmete platvormil.

Footnote

• 1 Need strateegiad on kättesaadavad järgmisel aadressil: https://www.salto-youth.net/. ↩ back
• 2 Suunised Euroopa Komisjoni visuaalse identiteedi, sealhulgas Euroopa Liidu embleemi kasutamise kohta on kättesaadavad aadressil https://ec.europa.eu/info/resources-partners/european-commission-visual-identity_et#documents ja https://commission.europa.eu/system/files/2021-05/eu-emblem-rules_et.pdf. ↩ back
• 3 Teabevahetusvõrgu näitajad ja asjaomased juhendid:https://commission.europa.eu/system/files/2023-02/2022%20EC%20Comm%20indicators.pdf,
  https://commission.europa.eu/publications/resources-evaluation-communication_et. ↩ back
• 4 Nt laialt kasutatavad litsentsid Creative Commons Attribution või Creative Commons Attribution-Share Alike loometeoste puhul, GNU Public License ja GNU Lesser Public License tarkvara puhul või Open Database License andmebaaside puhul. ↩ back