Skip to main content

Erasmus+

EU programme for education, training, youth and sport
Search the guide

Suutlikkuse suurendamine Kõrghariduse Valdkonnas

Kõrghariduse valdkonna suutlikkuse suurendamise meetmega toetatakse rahvusvahelisi koostööprojekte, mis põhinevad kõrghariduse valdkonnas tegutsevate organisatsioonide mitmepoolsel partnerlusel. Kõrghariduse valdkonna suutlikkuse suurendamise projektide tegevustest ja väljunditest peab olema kasu rahastamiskõlblikele programmivälistele kolmandatele riikidele, nende kõrgkoolidele ja kõrgharidussüsteemidele. Kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega ja Pariisi kokkuleppega suurendatakse selle meetmega kõrghariduse asjakohasust, parandatakse kõrghariduse kvaliteeti ja reageerimisvõimet ning edendatakse kõrghariduse ajakohastamist programmivälistes kolmandates riikides, et soodustada sotsiaal-majanduslikku taastumist, majanduskasvu ja õitsengut ning aidata neil riikidel toime tulla hiljutiste suundumustega, eeskätt majanduse üleilmastumise, ent ka inimarengu hiljutise raugemise, ebakindluse ning sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase ebavõrdsusega.

Meetme eesmärgid

Programmivälistes kolmandates riikides on meetme eesmärk eelkõige järgmine:

  • parandada kõrghariduse kvaliteeti ning suurendada selle asjakohasust tööturu ja ühiskonna seisukohast;
  • parandada kõrgkoolide üliõpilaste pädevust, oskuste taset ja tööalast konkurentsivõimet uute ja innovaatiliste õppekavade väljatöötamise abil;
  • edendada kõrghariduses kaasavat haridust, võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, mittediskrimineerimist ja kodanikupädevuse arendamist;
  • parandada kõrgkoolides töötajatele ja üliõpilastele suunatud õppe- ja hindamismehhanisme, kvaliteedi tagamist, juhtimist, valitsemistava, kaasatust, innovatsiooni, teadmusbaasi, digi- ja ettevõtlussuutlikkust ning ka rahvusvahelistumist;
  • suurendada kõrgkoolide, kõrghariduse eest vastutavate asutuste ja pädevate asutuste suutlikkust kõrgharidussüsteemi ajakohastada, eeskätt seoses valitsemistava ja rahastamisega; selleks aidatakse kindlaks teha ja ellu viia reformiprotsesse ning teha nende üle järelevalvet;
  • täiustada õpetajate koolitust ja täienduskoolitust, et parandada haridussüsteemi kvaliteeti pikaajalisemas perspektiivis;
  • edendada asutuste koostööd, suutlikkuse suurendamist ja heade tavade vahetust;
  • soodustada maailma eri piirkondade vahelist koostööd ühisalgatuste kaudu.

Oodatav mõju              

  • Ajakohastatud kõrgkoolid, mida iseloomustab nii teadmussiire kui ka majanduslik ja sotsiaalne lisaväärtus, mis tekib õppe- ja teadustegevuse tulemuste ülekandest kogukonnale / riigi tasandil;
  • parem juurdepääs kõrgharidusele ja kõrghariduse parem kvaliteet, eeskätt vähemate võimalustega isikutele ning eri piirkondade vaeseimates riikides elavatele inimestele;
  • äärepoolsetes piirkondades asuvate kõrgkoolide suurem osalus;
  • valitsemistava, mis tagab tulemusliku ja tõhusa poliitikakujundamise ja rakendamise kõrghariduse valdkonnas;
  • piirkondlik integratsioon ja võrreldavate kvaliteeditagamis- ja tunnustamisvahendite loomine, et soodustada akadeemilist koostööd ning üliõpilaste, töötajate ja teadlaste õpirännet;
  • tugevam seos ja koostöö erasektoriga innovatsiooni ja ettevõtlikkuse edendamise kaudu;
  • tööturu vajaduste arvessevõtmine akadeemilisel tasandil ja seeläbi üliõpilaste tööalase konkurentsivõime suurendamine;
  • üliõpilaste suurem algatusvõime ja ettevõtlikkus;
  • üliõpilaste ja töötajate suurem digipädevus;
  • asutuste omandiõigus kõrghariduse valdkonna suutlikkuse suurendamise projektide tulemuste suhtes, mis tagab kestlikkuse;
  • riikide isevastutus positiivsete ideede ja parima tava kõrghariduse valdkonnas üldkasutatavaks muutmisega;
  • suurem suutlikkus ja professionaalsus, mis võimaldab töötada rahvusvahelisel tasandil: paremad juhtimisoskused ja rahvusvahelistumise strateegiad.

Meetme prioriteedid

Oodatakse, et meetmega aidatakse saavutada järgmisi prioriteete.

Euroopa roheline kokkulepe 

Kõrgharidussüsteemid on keskse tähtsusega Euroopa rohelise kokkuleppe toetamisel, kuna need arendavad teadmisi, pädevusi, oskusi ja väärtusi ning võimaldavad esile kutsuda olulisi muutusi inimeste käitumisviisides. Sellega seoses peetakse prioriteediks projekte, mille eesmärk on:

  • toetada majanduse moderniseerimist ning tõsta majanduse konkurentsivõimet ja innovatiivsust, mis kindlustab õiglase rohepöörde elluviimise; soodustada keskkonnakestlike töökohtade levikut ja sillutada teed kliimaneutraalse ühiskonna suunas; projektis lähtutakse soorolle ümberkujundavast lähenemisviisist ning välditakse keskendumist valdkondadele, kus domineerivad mehed;
  • pakkuda asjakohaseid lahendusi keskkonnaprobleemidele, sealhulgas linna- ja maaelu arengule, keskkonnahoidlikule ja tõhusale energiale, tervishoiule, veemajandusele ja jäätmekäitlusele, kestlikule transpordile, kõrbestumise ärahoidmisele, elurikkuse vähenemisele ja loodusvarade kestlikule kasutamisele, tugevdades põllumajandusliku toidutööstuse väärtusahelaid riiklikul ja piirkondlikul tasandil;
  • suurendada kõigis ühiskonna- ja majandussektorites kliimateadlikkust, kestlikkust ja vastupanuvõimet; 
  • kiirendada üleminekut õiglasele rohe- ja ringmajandusele ning tegeleda piirkondlike ja piirkonnaüleste keskkonnaprobleemidega, eelkõige tugevdades sidemeid erasektoriga ning suurendades tänase tööturu jaoks vajalikke teadmisi ja keskkonnahoidlikke oskusi;
  • arendada pädevust mitmesugustes kestlikkuse seisukohalt asjakohastes sektorites ning valdkondlike roheoskuste strateegiaid ja metoodikaid, samuti tulevikku suunatud õppekavasid, mis vastavad paremini üksikisikute vajadustele.

Digipööre 

Hariduse kvaliteedi ja kaasavuse suurendamine digitehnoloogia abil, võimaldades samal ajal õppijatel omandada olulisi digipädevusi ja sektoripõhiseid digioskusi, on ELi ja paljude maailma riikide jaoks strateegilise tähtsusega. Digipööre mõjutab üha enam kõrgharidussüsteemi, ent sellel süsteemil on ka oluline roll digipöörde eeliste ja võimaluste ärakasutamisel ning digilõhe vähendamisel.  Sellega seoses peetakse prioriteediks projekte, mille eesmärk on:

  • toetada digioskuste arendamist ja omaksvõtmist, et muuta digipööre võimalikult terviklikuks ja kaasavaks;
  • aidata ületada digilõhet, edendades digikirjaoskust, digiettevõtlust, sootundlikke programme ja strateegiaid, eelkõige äärealadel ja maapiirkondades ning haavatavates kogukondades;
  • töötada välja ühenduvuslahendused, mis innustavad kodanikke kaugõppe ja uuendusliku õpetamise kaudu;
  • toetada digimajandust ning tugevdada teaduslikku, tehnilist ja innovatsioonisuutlikkust, soodustades hariduse, teadusuuringute ja ettevõtluse vahelisi sidemeid digiteerimise valdkonnas, sealhulgas projektide kaudu, mis on seotud andmetaristu, andmehalduse ja VKEde/ettevõtete digiteerimisega;
  • parandada digiõppe ökosüsteeme, suurendades õpetajate ja akadeemiliste töötajate digioskusi ja -pädevusi.

Rändajate integreerimine 

Haridus- ja koolitussüsteemidel on oluline roll rändega seotud probleemide lahendamisel ja rändest tulenevate eeliste ärakasutamisel. Need süsteemid aitavad uutel tulijatel omandada tööturul vajalikke oskusi ja mõista vastuvõtva riigi kultuuri ning need aitavad kohalikel elanikel suhtuda avatult mitmekesisusse ja muutustesse. Sellega seoses peetakse prioriteediks projekte, mille eesmärk on:

  • toetada kraadide ja kvalifikatsioonide tunnustamist ning soodustada piirkondlikku ainepunktisüsteemi, et luua piirkondlikud kõrgharidusruumid ja piirkonnasisene ühenduvus;
  • võimaldada rändajatele ja põgenikele vastuvõtvates riikides juurdepääsu haridusele, sealhulgas keeleõppele ja stipendiumidele;
  • töötada välja terviklikud mudelid, mis vastavad pagulastest üliõpilaste ainulaadsetele vajadustele ja tagavad juurdepääsu haridusele, toetades jõuliselt akadeemilist, sotsiaalset, füüsilist ja psühholoogilist arengut.

Valitsemine, rahu, julgeolek ja inimareng 

Pühendumine õigusriigile, inim- ja põhiõigustele, võrdsusele, demokraatiale ja heale valitsemistavale on stabiilse, õiglase ja jõuka ühiskonna alustala. See meede võib aidata rajada aluse, et tugevdada kodanikuaktiivsust ja arendada eriteadmisi nendes valdkondades. Kõrghariduse valdkonna suutlikkuse suurendamise projektide abil on võimalik välja selgitada pikaajalised lahendused kõrghariduse nõrga valitsemistava probleemile. Sellega seoses peetakse prioriteediks projekte, mille eesmärk on toetada akadeemilist koostööd ja algatusi järgmistes valdkondades:

  • valitsemine, õigusriik, demokraatia, põhiväärtused, inimõiguste kaitse ja korruptsioonivastane võitlus;
  • diskrimineerimise vastane võitlus, meediapädevuse ning sõltumatu meedia rolli ja kodanikuühiskonna edendamine;
  • rahu ja julgeolek, inimareng, kultuuridevaheline dialoog, mitmekesisuse austamine, sallivus, sooline võrdõiguslikkus, naiste ja noorte mõjuvõimu suurendamine;
  • sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised õigused, tervis ja heaolu.

Kestlik majanduskasv ja töökohtade loomine 

Eluks ja tööks vajalike oskuste arendamiseks on vaja kõrgharidust. Kõrgharidus suurendab ka inimeste tööalast konkurentsivõimet ning on kestliku majanduskasvu eeltingimus. Peamine eesmärk on tegeleda praeguse ebakõlaga haridustulemuste ja tööturu nõudmiste vahel, sealhulgas töölõppimise arendamisega. Sellega seoses peetakse prioriteediks projekte, mille eesmärk on:

  • edendada teaduse, tehnoloogia, inseneeria, kunsti ja matemaatika (STEAM) alaste oskuste ja nendega seotud soolise kaasatuse pakkumist ja kasutuselevõttu, mis on seotud õiglase rohepöördega kliimaneutraalsuse suunas;
  • edendada noorte ja naiste ettevõtlust ning arendada innovatsioonikeskusi ja idufirmasid, et aidata luua kohalikke töövõimalusi ja hoida ära ajude äravoolu;
  • tugevdada sidemeid akadeemilise sektori, teadusuuringute ja ettevõtluse vahel, et vastata praegusele ja tulevasele oskuste vajadusele, eelkõige ettevõtluses, ning edendada oskusi, mida on vaja väärtusahelate arendamiseks riiklikul ja piirkondlikul tasandil;
  • toetada noorte oskuste täiendamist;
  • tugevdada sidemeid tööturuga, et edendada töökohtade loomist, töövõimalusi ja erasektori kaasamist oskuste arendamisse;
  • arendada õpetajate esma- ja jätkuharidust ning täiendusõpet, et tegeleda koolist väljalangemise struktuursete põhjustega ning võidelda püsiva majandusliku ja soolise ebavõrdsuse vastu.

1. ja 2. tegevussuuna puhul kehtivad eespool nimetatud prioriteedid igas piirkondlikus kontekstis järgmiselt:

  • Lääne-Balkan: Euroopa roheline kokkulepe; digipööre; rändajate integreerimine; valitsemine, rahu, julgeolek ja inimareng; kestlik majanduskasv ja töökohtade loomine;
  • idanaabrus: Euroopa roheline kokkulepe; digipööre; rändajate integreerimine; valitsemine, rahu, julgeolek ja inimareng; kestlik majanduskasv ja töökohtade loomine;
  • Vahemere lõunapiirkond: Euroopa roheline kokkulepe; digipööre; rändajate integreerimine; valitsemine, rahu, julgeolek ja inimareng; kestlik majanduskasv ja töökohtade loomine;
  • Aasia: Euroopa roheline kokkulepe; digipööre; valitsemine, rahu, julgeolek ja inimareng; kestlik majanduskasv ja töökohtade loomine;
  • Kesk-Aasia: Euroopa roheline kokkulepe; kestlik majanduskasv ja töökohtade loomine;
  • Lähis-Ida: Euroopa roheline kokkulepe; kestlik majanduskasv ja töökohtade loomine;
  • Vaikse ookeani piirkond: Euroopa roheline kokkulepe; kestlik majanduskasv ja töökohtade loomine;
  • Sahara-tagune Aafrika: Euroopa roheline kokkulepe; digipööre; rändajate integreerimine; valitsemine, rahu, julgeolek ja inimareng; kestlik majanduskasv ja töökohtade loomine;
  • Ladina-Ameerika: Euroopa roheline kokkulepe; digipööre; valitsemine, rahu, julgeolek ja inimareng; kestlik majanduskasv ja töökohtade loomine;
  • Kariibi mere piirkond: Euroopa roheline kokkulepe; valitsemine, rahu, julgeolek ja inimareng; kestlik majanduskasv ja töökohtade loomine

Geograafilised eesmärgid

Kõrghariduse valdkonna suutlikkuse suurendamise projekte saab rakendada järgmiselt:

  • riigi tasandi projektid, st projektid, kus osalevad asutused ainult ühest rahastamiskõlblikust programmivälisest kolmandast riigist;
  • mitut riiki hõlmavad (piirkondlikud) projektid ühes rahastamiskõlblikus piirkonnas;
  • mitut riiki hõlmavad projektid, milles osaleb rohkem kui ühte rahastamiskõlblik piirkond (piirkondadevahelised projektid). Piirkondadevahelised projektid on seotud kõigi kaasatud piirkondade jaoks oluliste prioriteetsete valdkondadega; nende puhul tuleb tõendada asjakohasust iga piirkonna jaoks ning esitada ühiste vajaduste ja eesmärkide üksikasjalikku analüüsi sisaldav põhjendus.

Kõrghariduse valdkonna suutlikkuse suurendamise meetme eelarvet kasutatakse projektide toetamiseks järgmiselt:

  • riigi tasandi ja piirkondlikud projektid: soovituslikult 90 % meetme eelarvest;
  • piirkondadevahelised projektid: soovituslikult 10 % meetme eelarvest.

Meetme eesmärk on toetada projektide temaatilist mitmekesisust ning piisavat geograafilist esindatust teatavas piirkonnas, võttes arvesse projektide arvu riigi kohta. Iga piirkonna jaoks on olemas kindlaksmääratud eelarve.

Sahara-taguses Aafrikas ei saa ükski riik üle 8 % piirkonnale eraldatud rahalistest vahenditest.

Lisateave saadaolevate summade kohta avalikustatakse rahastus- ja hankeportaalis: https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/portal/screen/home.

Projektide tegevussuunad

Selleks et tegeleda programmivälistes kolmandates riikides lahendamist vajavate küsimustega, hõlmab kõrghariduse valdkonna suutlikkuse suurendamise meede kolme konkreetset tegevussuunda.

1. Tegevussuund – Parem juurdepääs koostöövõimalustele kõrghariduse valdkonnas

Selle tegevussuuna eesmärk on kaasata kõrghariduse valdkonna suutlikkuse suurendamise meetme elluviimisse vähemate kogemustega kõrgkoole ja väiksema tegevussuutlikkusega osalejaid, et soodustada uute tulijate juurdepääsu1 . Need partnerlused peaksid olema programmivälistes kolmandates riikides asuvatele väiksema tegevussuutlikkusega kõrgkoolidele ja organisatsioonidele esimeseks puutepunktiks, et jõuda vähemate võimalustega isikuteni ning laiendada neile suunatud teavitustegevust. Selle tegevussuuna alusel rahastatakse väikesemahulisi projekte, et programmiväliste kolmandate riikide kõrgkoolidel oleksid (sama riigi või piirkonna lõikes) võrdsed võimalused oma tegevust rahvusvahelistada. Selle tegevussuuna alla kuuluvad projektid keskenduvad eeskätt järgmistele valdkondadele programmivälistes kolmandates riikides:

  • kõrgkoolid vähim arenenud programmivälistes kolmandates riikides;
  • programmiväliste kolmandate riikide äärepoolsetes piirkondades asuvad kõrgkoolid;
  • uued tulijad või vähemate kogemustega kõrgkoolid ja teaduskonnad programmivälistest kolmandatest riikidest;
  • vähemate võimalustega üliõpilased ja töötajad.

Tegevused

Kavandataval tegevusel ja projektitulemustel peab olema selge lisaväärtus sihtrühma kuuluvatele toetusesaajatele. Allpool on esitatud mittetäielik loetelu võimalikest tegevustest.

Tegevus, mille eesmärk on suurendada sihtrühma kuuluvate kõrgkoolide juhtimis-/haldussuutlikkust, näiteks:

  • ülikooli valitsemistava reformimine ja ajakohastamine, sh eeskätt üliõpilastele osutatavate teenuste (juhendamine, nõustamine, tööalane nõustamine jms) täiustamine;
  • rahvusvaheliste suhete büroode asutamine või tugevdamine ning rahvusvahelistumise strateegiate väljatöötamine;
  • kõrgkoolides uute kvaliteeditagamise üksuste ja protsesside/strateegiate loomine või olemasolevate arendamine;
  • kavandamis- ja hindamisüksuste moodustamine või nende suutlikkuse suurendamine;
  • mehhanismide loomine teabevahetuseks rahvusvahelistes koostööprojektides ja projektide tulemuste levitamiseks;
  • suutlikkuse suurendamine, et toetada üliõpilaste ja töötajate õpirännet.

Tegevus, mille eesmärk on tagada kvaliteetne ja asjakohane haridus, näiteks:

  • moodulid või õppekavad, õppekavade tehniline või kutsealane suunitlus;
  • selliste intensiivõppekavade loomine, mis toovad osalevate kõrgkoolide üliõpilased ja õppejõud kokku lühiajalisteks õppeperioodideks;
  • kraadiõppe üliõpilaste ja akadeemiliste töötajate suutlikkuse suurendamine ning nende õpirände edendamine;
  • koolituskursuste korraldamine kõrgkoolide akadeemilistele töötajatele;
  • koostoime loomine ja sidemete tugevdamine ettevõtetega ning tööturul, hariduse, koolituse ja noorte valdkonnas tegutsevate avaliku või erasektori organisatsioonidega.

Tegevus, mille eesmärk on suurendada vähemate võimalustega üliõpilaste/töötajate juurdepääsuvõimalusi, näiteks:

  • kaugõppe ja kaasava õppe meetmete ja võimaluste väljatöötamine, kasutades ebasoodsas olukorras olevate üliõpilaste puhul digitehnoloogiat ja e-õpet;
  • digitehnoloogia ajakohastamine, et töötada välja konkreetsed teenused, mille eesmärk on tagada võrdsed ja õiglased õpivõimalused puuetega üliõpilastele;
  • selliste algatuste edendamine, mille eesmärk on tagada positiivne diskrimineerimine naiste ja etniliste/usuvähemuste mõjuvõimu suurendamise abil;
  • algatuste väljatöötamine, et käsitleda takistusi, mida ebasoodsas olukorras rühmad õpivõimalustele juurdepääsul kogevad, ning neid takistusi vähendada;
  • kaasaaitamine sellele, et luua kaasav keskkond, kus edendatakse võrdseid võimalusi ja võrdõiguslikkust ning reageeritakse laiema kogukonna vajadustele.

2. Tegevussuund – Partnerlused kõrghariduse ümberkujundamiseks

Selle tegevussuuna projektidega võetakse kõrghariduses kasutusele uusi lähenemisviise ja viiakse ellu algatusi, mis põhinevad vastastikõppel, kogemuste vahetamisel ja heal taval ning tulevad kasuks nii kõrgkoolidele kui ka ühiskonnale laiemalt. . Projektide tulemused peaksid tagama sihtrühma kuuluvatele kõrgkoolidele märkimisväärse pikaajalise mõju, mis püsib ka pärast projektide lõppu ning tuleb kasuks kogu ühiskonnale.

Eeskätt ühitatakse nendes projektides alljärgnevaid elemente, et toetada programmiväliste kolmandate riikide kõrgkoole.

  • Innovatsioon kõrghariduses, et suurendada selle asjakohasust tööturul ja ühiskonnas. Oodatakse, et kavandatavate projektidega aidatakse suurendada kõrgkoolides pakutavate võimaluste vastavust tööandjate vajadustele ning pakutakse välja lõimitud lahendusi, et suurendada üliõpilaste tööalast konkurentsivõimet. Selleks on võimalik võtta terviklikke sekkumismeetmeid, sealhulgas: 
    • töötada välja innovaatilisi õppekavasid ja lisada innovaatilisi elemente olemasolevatesse õppekavadesse;
    • rakendada innovaatilisi õpi- ja õpetamismeetodeid (nt õppijakeskne ja probleemipõhine õpetamine ja õpe);
    • teha aktiivselt koostööd ettevõtete ja teadusringkonnaga, korraldada täiendusõppeprogramme ja -tegevust koos ettevõtetega ja ettevõtetes;
    • tugevdada kõrgkoolide suutlikkust teha tulemuslikku võrgustikutööd teadusuuringute ning teadusliku ja tehnoloogilise innovatsiooni vallas.
  • Reformide edendamine kõrgkoolides, et nendest kujuneksid majandus- ja sotsiaalarengu tõukejõud. Projektidega tuleks aidata kõrgkoolidel välja töötada ja ellu viia institutsioonilisi reforme, et edendada kõrgkoolides demokraatiat, kaasavust, võrdseid võimalusi ja vastutust ning tagada, et kõrgkoolid osaleksid täiel määral kodanikuühiskonnas. Institutsiooniliste reformide alla kuuluvad uued valitsemis- ja juhtimissüsteemid ning -struktuurid, valmidus digioskuste seisukohast, tänapäevased ülikoolides osutatavad teenused, kvaliteeditagamisprotsessid ning vahendid ja meetodid juhtivate, akadeemiliste, tehniliste ja haldustöötajate tegevuse kutseliseks muutmiseks ja kutsealaseks arenguks. Selle tegevussuuna edukal elluviimisel on keskse tähtsusega ettevõtlusvaimu ning pädevuste ja oskuste arendamine kõrgkoolides. Valdkonnaüleste oskuste omandamise, ettevõtlushariduse ja ettevõtlusoskuste praktilise rakendamise abil saavad kõrgkoolid suunata oma teadmised ja ressursid kogukonna hüvanguks kohalikul/riigi/piirkondlikul tasandil.

Tegevus

Kavandataval tegevusel ja projektitulemustel peab olema selge lisaväärtus sihtrühma kuuluvatele toetusesaajatele. Allpool on esitatud mittetäielik loetelu võimalikest tegevustest:

  • selliste õppekavade väljatöötamine, katsetamine ja kohandamine, mis on sisu (võtmepädevused ja valdkonnaülesed oskused (ettevõtlikkus, probleemilahendus, keskkonnahoidlik tegevus jms], ülesehituse (moodul-, ühisõppekavad jms) ja õpetamis-/õpimeetodite (sh avatud ja paindlik õpe, virtuaalne õpiränne, avatud õppematerjalid, põimõpe, laialt avatud e-õpe (MOOCid) jne) poolest uuenduslikud;
  • uute õpimeetodite ning õppevahendite ja -materjalide (nt uued mitut eriala hõlmavad õppekavad, õppijakeskne ja probleemipõhine õpetamine ja õpe) väljatöötamine, katsetamine ja kasutusele võtmine üliõpilaste õppepraktika kaudu;
  • Bologna protsessil põhinevad reformid (kolmeastmeline kõrgharidussüsteem, läbipaistvusvahendid, näiteks ainepunktisüsteemid ja akadeemilised õiendid, kvaliteeditagamine, hindamine, riiklikud/piirkondlikud kvalifikatsiooniraamistikud, varasemate õpingute ja mitteformaalse õppimise tunnustamine) asutuse tasandil;
  • õppekavasse täielikult lõimitud ning tunnustatavate ja ainepunktides arvestatavate praktikakavade ning õppepraktika ja juhtumiõppe võimaluste rakendamine ettevõtetes ja tööstuses;
  • kihtkursuste süsteemide kasutuselevõtt, et luua sild kolmanda taseme õpingute kutsekeskhariduse (teise taseme hariduse ülemine aste) vahele ja suurendada kõrgkooli lõpetanute tööalast konkurentsivõimet;
  • keerulistele küsimustele lahenduste väljatöötamine, toote- ja protsessiinnovatsioon (üliõpilaste, õppejõudude ja praktikute koostöös);
  • lahenduste väljatöötamine ja katsetamine, et vastata tungivatele sotsiaalsetele vajadustele, mis mõjutavad ennekõike ühiskonna haavatavaid elanikkonnarühmi ja millele turg lahendusi ei paku; tegelemine keerukate ühiskondlike küsimustega ning muutustega hoiakutes ja väärtustes, strateegiates ja poliitikasuundades, organisatsioonilistes struktuurides ja protsessides ning rakendussüsteemides ja -teenustes;
  • tegevus, millega toetatakse innovatsiooni, tehnoloogiasiirde ja idufirmade keskuste ja inkubaatorite loomist ning hariduse, teaduse ja innovatsiooni lõimimist asutuse/piirkondlikul/riigi tasandil;
  • täienduskoolituse programmide ja tegevuste väljatöötamine ja katsetamine ettevõtetes ja koostöös ettevõtetega;
  • partnerlused innovaatiliste meetmete katsetamiseks ja kontrollimiseks; üliõpilaste, teadlaste, õppejõudude ja ettevõtete töötajate piiratud kestusega vahetused; ettevõtete töötajate motiveerimine, et kaasata neid õpetamisse ja teadustegevusse;
  • valitsemis- ja juhtimissüsteemide ning -struktuuride reform asutuse tasandil (sh kvaliteedi kindlustamise meetodid ja -süsteemid, finantsjuhtimine ja kõrgkooli autonoomia, rahvusvahelised suhted, üliõpilastele osutatavad teenused ja nõustamine, kutsenõustamine, akadeemilised ja teaduskolleegiumid jms);
  • kõrgkoolide rahvusvahelistumise strateegiate ja vahendite (õppekavade rahvusvaheline avatus, asutustevahelise õpirände kavad) väljatöötamine ning nende suutlikkuse suurendamine tulemuslikuks võrgustikutööks teadusuuringute ning teadusliku ja tehnoloogilise innovatsiooni valdkonnas;
  • lahenduste väljatöötamine ja katsetamine, et vastata tungivatele sotsiaalsetele vajadustele, mis mõjutavad ennekõike ühiskonna haavatavaid elanikkonnarühmi ja millele turg lahendusi ei paku; tegelemine keerukate ühiskondlike küsimustega ning muutustega hoiakutes ja väärtustes, strateegiates ja poliitikasuundades, organisatsioonilistes struktuurides ja protsessides ning rakendussüsteemides ja -teenustes;
  • keerulistele küsimustele lahenduste väljatöötamine, toote- ja protsessiinnovatsioon (üliõpilaste, õppejõudude ja praktikute koostöös);
  • akadeemiliste ja haldustöötajate oskuste täiendamise, atesteerimise/hindamise, nende tegevuse kutseliseks muutmise ja kutsealase arengu ning õpetajate põhi- ja täienduskoolituse vahendite ja meetodite väljatöötamine, kohandamine ja kasutuselevõtt.

Rahastamiskriteeriumid – 1. Ja 2. Tegevussuund

Rahastamiskõlblikud osalevad organisatsioonid (Kes võib esitada taotluse?)

Toetuse saamiseks peavad taotlejad (toetusesaajad ja vajaduse korral seotud üksused) olema avalik-õiguslikud või eraõiguslikud juriidilised isikud, kes kuuluvad järgmistesse kategooriatesse:

  • kõrgkoolid või kõrgkoolide organisatsioonid;
  • tööturul või haridus-, koolitus- ja noortevaldkonnas tegutsevad organisatsioonid või asutused.

Need üksused peavad olema asutatud ühes rahastamiskõlblikus riigis, st:

  • ELi liikmesriigis,
  • programmiga liitunud kolmandas riigis,
  • rahastamiskõlblikus piirkonnas asuvas programmivälises kolmandas riigis. Selle meetme raames on rahastamiskõlblikud 1., 2.,2  3., 5a., 6., 7a., 8a., 9., 10. ja 11. piirkond.

Koordinaator

Eespool kirjeldatud üksustest võivad ainult kõrgkoolid või kõrgkoolide organisatsioonid olla kõrghariduse valdkonna suutlikkuse suurendamise projekti taotluse puhul koordinaatorid.

Kõrgkoolide üldeeskirjad:

  • ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis asuval kõrgkoolil peab olema kehtiv Erasmuse kõrgharidusharta;
  • Rahastamiskõlblikes programmivälistes kolmandates riikides asutatud kõrgkoole peavad olema sellisena tunnustanud pädevad asutused koos nende seotud üksustega (kui neid on). Nad peavad pakkuma täielikke õppekavasid, mille täitmisel antakse kõrghariduskraadid ja kolmanda taseme haridust3  tõendavad tunnustatud diplomid.

Konsortsiumi koosseis

Järgida tuleb järgmist miinimumkoosseisu.

Riigi tasandi projektid ( avatud ainult 2.,4  3., 5a., 6., 7a., 8a., 9. piirkonnale):

  • vähemalt kaks ELi liikmesriiki või programmiga liitunud kolmandat riiki;
    • igast sellisest riigist peab olema kaasatud vähemalt üks kõrgkool;
  • vähemalt üks rahastamiskõlblik programmiväline kolmas riik;
  • Programmivälistest kolmandatest riikidest pärit osalevate organisatsioonide arv peab olema võrdne ELi liikmesriikidest ja programmiga liitunud kolmandatest riikidest pärit osalevate organisatsioonide arvuga või suurem.

Mitut riiki hõlmavad projektid (avatud kõikidele rahastamiskõlblikele piirkondadele):

  • vähemalt kaks ELi liikmesriiki või programmiga liitunud kolmandat riiki;
    • igast sellisest riigist peab olema kaasatud vähemalt üks kõrgkool;
  • vähemalt kaks rahastamiskõlblikku programmivälist kolmandat riiki.
    • igast sellisest riigist peab olema kaasatud vähemalt kaks kõrgkooli6 ; Programmivälised kolmandad riigid võivad olla samast piirkonnast (piirkondlikud projektid) või eri piirkondadest (piirkondadevahelised projektid);
  • Programmivälistest kolmandatest riikidest pärit osalevate organisatsioonide arv peab olema võrdne ELi liikmesriikidest ja programmiga liitunud kolmandatest riikidest pärit osalevate organisatsioonide arvuga või suurem.

Kõikide konsortsiumide üldeeskirjad:

Seoses vastavusega konsortsiumi koosseisu miinimumnõuetele, mida kirjeldati eespool, ei käsitata kõrgkoolide organisatsioone kõrgkoolidena.

Geograafiline asukoht  (tegevuste elluviimise koht)

Tegevused tuleb ellu viia projektis osalevate organisatsioonide riikides.

Projekti kestus

Projektid peaksid tavaliselt kestma 24 või 36 kuud (pikendamine on võimalik, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud ja tehakse muudatuse kaudu).

Kellele esitada taotlus?

Taotlus tuleb esitada Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusametile (EACEA) rahastus- ja hankeportaali kaudu.

1. Tegevussuund

  • Konkursikutse tunnus: ERASMUS-EDU-2024-CBHE
  • Tegevussuuna tunnus: ERASMUS-EDU-2024-CBHE-STRAND-1

2. Regevussuund

  • Konkursikutse tunnus: ERASMUS-EDU-2024-CBHE
  • Tegevussuuna tunnus: ERASMUS-EDU-2024-CBHE-STRAND-2

Millal esitada taotlus?

Taotlejad peavad oma toetustaotluse esitama hiljemalt 8. veebruaril kell 17.00.00 (Brüsseli aja järgi).

3. Tegevussuund – Struktuurireformide projektid

Selle tegevussuuna projektide abil toetatakse programmivälistes kolmandates riikides jõupingutusi, et kujundada välja ühtsed ja kestlikud kõrgharidussüsteemid, mis vastavad riikide sotsiaal-majanduslikele vajadustele ning soodustavad laiemalt teadmistepõhise majanduse rajamist. Tegevussuund hõlmab ka edukate tulemuste üldkasutatavaks muutmist ja laiendamist, samuti koostoimet selles valdkonnas kahepoolsete tugiprogrammide raames juba antava ja planeeritava toetusega. Struktuurireformide projektides tegeletakse rahastamiskõlblike programmiväliste kolmandate riikide vajadustega, et toetada kestlikku süsteemset ja struktuurilist arengut ning innovatsiooni kõrgharidussektori tasandil. Projektidesse kaasatakse programmiväliste kolmandate riikide pädevaid asutusi (eelkõige haridusministeeriumid), kõrgkoole, teadusasutusi ning muid asjaomaseid asutusi/organeid ja sidusrühmi ning nende eesmärk on eelkõige:

  • edendada koostööd ja vastastikust õppimist riiklike ametiasutuste seas ja nende vahel, et soodustada kõrgharidussektori süsteemset täiustamist ja innovatsiooni;
  • edendada kaasavaid kõrgharidussüsteeme, mis suudavad pakkuda erineva taustaga üliõpilastele õigeid tingimusi, et õppida ja saavutada edu; seepärast tuleks erilist tähelepanu pöörata vähemate võimalustega isikutele;
  • suurendada programmiväliste kolmandate riikide kõrgkoolide, kõrghariduse eest vastutavate asutuste ja pädevate asutuste (eelkõige ministeeriumid) suutlikkust, kaasates neid kõrgharidussüsteemide ajakohastamiseks (eeskätt kvaliteedi tagamise, valitsemistava ja rahastamise seisukohast) vajalike reformiprotsesside kindlaksmääramisse, elluviimisse ja järelevalvesse;
  • teha kindlaks koostoime programmivälises kolmandas riigis (programmivälistes kolmandates riikides) programmiga „Erasmus+“ hõlmatud valdkondades käimasolevate ELi algatustega.

Rahastamiskriteeriumid – 3. Tegevussuund

Rahastamiskõlblikud osalevad organisatsioonid (Kes võib esitada taotluse?)

Toetuse saamiseks peavad taotlejad (toetusesaajad ja vajaduse korral seotud üksused) olema avalik-õiguslikud või eraõiguslikud juriidilised isikud, kes kuuluvad järgmistesse kategooriatesse:

  • kõrgkoolid või kõrgkoolide organisatsioonid;
  • tööturul või haridus-, koolitus- ja noortevaldkonnas tegutsevad organisatsioonid või asutused.

Need üksused peavad olema asutatud ühes rahastamiskõlblikus riigis, st:

  • ELi liikmesriigis,
  • programmiga liitunud kolmandas riigis,
  • rahastamiskõlblikus piirkonnas asuvas programmivälises kolmandas riigis. Selle meetme raames on rahastamiskõlblikud 1., 2.,7   3.,8  5a., 6., 7a., 8a., 9., 10. ja 11. piirkond.

Koordinaator

Eespool kirjeldatud üksustest võivad ainult kõrgkoolid või kõrgkoolide organisatsioonid olla kõrghariduse valdkonna suutlikkuse suurendamise projekti taotluse puhul koordinaatorid.

Kõrgkoolide üldeeskirjad:

  • ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis asuval kõrgkoolil peab olema kehtiv Erasmuse kõrgharidusharta;
  • Rahastamiskõlblikes programmivälistes kolmandates riikides asutatud kõrgkoole peavad olema sellisena tunnustanud pädevad asutused koos nende seotud üksustega (kui neid on). Nad peavad pakkuma täielikke õppekavasid, mille täitmisel antakse kõrghariduskraadid ja kolmanda taseme haridust9  tõendavad tunnustatud diplomid.

Konsortsiumi koosseis

Järgida tuleb järgmist miinimumkoosseisu.

  • vähemalt kaks ELi liikmesriiki või programmiga liitunud kolmandat riiki;
    • igast sellisest riigist peab olema kaasatud vähemalt üks kõrgkool;
  • vähemalt üks rahastamiskõlblik programmiväline kolmas riik;
    • iga osalev riik peab kaasama vähemalt kaks kõrgkooli10  ja kõrghariduse eest vastutava riikliku pädeva asutuse (nt ministeerium).
  • Programmivälistest kolmandatest riikidest pärit osalevate organisatsioonide arv peab olema võrdne ELi liikmesriikidest ja programmiga liitunud kolmandatest riikidest pärit osalevate organisatsioonide arvuga või suurem.

Kõikide konsortsiumide üldeeskirjad:

seoses vastavusega konsortsiumi koosseisu miinimumnõuetele, mida kirjeldati eespool, ei käsitata kõrgkoolide organisatsioone kõrgkoolidena.

Geograafiline asukoht (tegevuste elluviimise koht)

Tegevused tuleb ellu viia projektis osalevate organisatsioonide riikides.

Projekti kestus

Projektid peaksid tavaliselt kestma 36 või 48 kuud (pikendamine on võimalik, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud ja tehakse muudatuse kaudu).

Kellele esitada taotlus?

Taotlus tuleb esitada Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusametile (EACEA) rahastus- ja hankeportaali kaudu.

3. Tegevussuund

  • Konkursikutse tunnus: ERASMUS-EDU-2024-CBHE
  • Tegevussuuna tunnus: ERASMUS-EDU-2024-CBHE-STRAND-3

Millal esitada taotlus?

Taotlejad peavad oma toetustaotluse esitama hiljemalt 8. veebruaril kell 17.00.00 (Brüsseli aja järgi).

Hindamiskriteeriumid, mida kohaldatakse kõikide tegevussuundade puhul

Projekte hinnatakse kahes etapis alljärgnevalt kirjeldatud kriteeriumide alusel.

1. Etapp

Projekti asjakohasus (maksimaalne punktisumma: 30)

  • Üldeesmärk: projektitaotluses käsitletakse selgelt sihtpiirkonna (-piirkondade) eelnevalt kindlaks määratud piirkondlikke prioriteete ning see on kõrghariduse valdkonna suutlikkuse suurendamise meetme ja tegevussuuna eesmärkide ja tegevussuuna seisukohast asjakohane. Selles võetakse piisaval määral arvesse ühe või mitme sihtriigi või -piirkonna ja sihtrühmade ning lõplike toetusesaajate vajadusi ja piiranguid asjakohasel ajal. Arvesse võetakse asjaomaste vähemate võimalustega osalejate vajadusi. Projektitaotluses käsitletakse ELi üldprioriteete.
  • ELi väärtused: projektitaotlus on asjakohane selliste ELi ühiste väärtuste austamise ja edendamise seisukohast nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine ning võitlus igat liiki diskrimineerimise vastu.
  • Eesmärgid: need on selgelt kindlaks määratud, ning konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad, realistlikud ja tähtajalised (SMART). Need on seotud küsimustega, mis on olulised osalevatele organisatsioonidele (kooskõlas sihtrühma kuuluvate kõrgkoolide ajakohastamise, arendamise ja rahvusvahelistumise strateegiaga) ning rahastamiskõlblike programmiväliste kolmandate riikide kõrghariduse arendamise strateegiate seisukohast.
  • Seos ELi poliitika ja algatustega: kui see on asjakohane, võetakse projektitaotluses arvesse ja suurendatakse vastastikust täiendavust/koostoimet Global Gateway strateegiaga (sh investeeringute ja muude ELi rahastatavate sekkumismeetmetega) või muude üksustega (rahastajad, avaliku ja erasektori asutused).
  • ELi lisaväärtus: projektitaotluses on näidatud, et sarnaseid tulemusi ei ole võimalik saavutada ELi liimesriikide või programmiga liitunud kolmandate riikide kõrgkoolide koostööta ja liidu rahaliste vahenditeta.

Eeskätt 2. Tegevussuuna puhul:

Projektitaotluses on esitatud selge analüüs selle kohta, kuidas sekkumisvaldkond vastab asjaomase piirkonna sotsiaal-majandusliku kasvu ja autonoomia prioriteetidele, ning selles keskendutakse kindlakstehtud sekkumisvaldkonnas uuenduslikele elementidele ja tipptasemel meetoditele ja töövõtetele.

Eeskätt 3. Tegevussuuna puhul:

Projektitaotluses keskendutakse kõrgharidussüsteemi(de) reformidele ja ajakohastamisele kooskõlas sihtrühma kuuluvate programmiväliste kolmandate riikide arengustrateegiatega.

Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 30)

  • Sidusus: projekti üldise ülesehitusega on tagatud projekti eesmärkide, metoodika ning kavandatava tegevuse ja eelarve kokkusobivus. Projektitaotlus sisaldab ühtset ja laiaulatuslikku valikut sobivatest tegevustest, mis võimaldavad täita kindlakstehtud vajadusi ja saavutada oodatavaid tulemusi.
  • Metoodika: sekkumisloogika on hea kvaliteediga, kavandatud väljundid ja tulemused on sidusad ja teostatavad ning selgelt on kindlaks tehtud põhieeldused ja -riskid. Loogiline raamistik (st objektiivselt kontrollitavate näitajate valik, andmete kättesaadavus, lähteandmed, sihtväärtused jms) vastab ülesehituselt ja sisult nõuetele.
  • Töökava: töökava kvaliteet ja tulemuslikkus, sh ulatus, mil määral vastavad tööpakettidele ettenähtud ressursid asjaomastele eesmärkidele ja oodatavatele tulemustele;ressursside ja oodatavate tulemuste seos on paigas ning töökava on realistlik ja hõlmab põhjalikult kindlaks määratud tegevust, tähtaegasid, tulemusi ja vahe-eesmärke.
  • Eelarve: projektitaotlus on kulutõhus ning ette on nähtud projekti edukaks elluviimiseks vajalikud rahalised vahendid.
  • Kvaliteedikontroll: kontrollimeetmete (pidev kvaliteedi hindamine, vastastikune eksperdihinnang, võrdlusanalüüsid, leevendusmeetmed jne) ja kvaliteedinäitajatega on tagatud projekti elluviimise hea kvaliteet.
  • Ökoloogiline kestlikkus: projekti kavandamisel on silmas peetud keskkonnahoidlikkust ning projekti eri etappides on rakendatud keskkonnakestlikke tavasid (nt keskkonnakestlik reisimine).

Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 20)

  • Juhtimine: projektitaotluses on ette nähtud põhjalik juhtimiskord. Tähtajad, juhtimisstruktuurid, koostöökord ja vastutusalad on selgelt kindlaks määratud ning realistlikud.
  • Koosseis: partnerlusse on kaasatud sobiv kooslus organisatsioonidest, kellel on projektitaotluses kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks ja tegevussuuna erisuste seisukohast vajalik pädevus. Projektitaotlus hõlmab kõige asjakohasemat ja mitmekesisemat mitteakadeemiliste partnerite ringi. 2. piirkonna riikide puhul: 1. ja 2. tegevussuuna puhul eelistatakse projekte, milles osalevad kõrgkoolid, mis asuvad muudes linnades kui pealinnad ja/või maapiirkondades ja/või äärepoolsemates piirkondades. 5a., 6., 7a. ja 8a. piirkonna riikide puhul: 1. ja 2. tegevussuuna puhul eelistatakse projekte, milles osalevad kõrgkoolid või organisatsioonid vähim arenenud riikidest.
  • Ülesanded: rollid ja ülesanded on määratud iga partneri konkreetset oskusteavet, profiili ja kogemustebaasi arvestades ning need on asjakohased.
  • Koostöö: projektitaotluses on kavandatud tõhusad mehhanismid, et tagada partnerorganisatsioonide ja muude asjakohaste sidusrühmade sujuv koostöö, teabevahetus ja konfliktide lahendamine.
  • Pühendumus: projekti partnerite panus on märkimisväärne, asjakohane ja vastastikku täiendav. Projektitaotluses on kirjeldatud partnerite, eelkõige programmivälistest kolmandatest riikidest pärit partnerite osalust, pühendumust ja vastutust projekti erieesmärkide ja tulemuste puhul.

Eeskätt 2. Tegevussuuna puhul:

Projektitaotlus hõlmab asjaomaseid mitteakadeemilisi organisatsioone ja sidusrühmi, kes annavad uuendusliku lisaväärtuse projekti eesmärkide saavutamisel. Selliste projektitaotluste puhul, mille eesmärk on toetada väärtusahelaid peamistes prioriteetsetes investeerimisvaldkondades riiklikul või piirkondlikul tasandil, on erasektor partnerlusse kaasatud ja osaleb selgelt kõikidel vajalikel tasanditel.

Eeskätt 3. Tegevussuuna puhul:

Projektitaotluses on näidatud, et meetme juhtimisse ja rakendamisse on tugevalt kaasatud riikide pädevad asutused kõrghariduse valdkonnas.

Kestlikkus, mõju ja oodatavate tulemuste levitamine (maksimaalne punktisumma: 20)

  • Tulemuste kasutamine: projektitaotluses on kirjeldatud, kuidas partnerid ja muud sidusrühmad projekti tulemusi kasutavad, kuidas tagatakse mitmekordistav mõju (st võimalus korrata ja laiendada meetme tulemusi sektori ning ka kohalikul/piirkondlikul/riigi või rahvusvahelisel tasandil); ette on nähtud vahendid tulemuste kasutamise määra mõõtmiseks projekti rahastamise kestel ja pärast seda.
  • Tulemuste levitamine: projektitaotluses on esitatud selge ja tõhus tegevuskava tulemuste levitamiseks ning see hõlmab sobivaid tegevusi (koos ajakavaga), vahendeid ja kanaleid selleks, et projekti tulemused ja projektist saadav kasu jõuaks nii projekti rahastamise kestel kui ka pärast selle lõppu tõhusalt kõigi asjaomaste sidusrühmadeni ja projektis mitteosalevate sihtrühmadeni asjaomastele sidusrühmadele suunatud teavitustegevuse kaudu.
  • Mõju: projektitaotlusega tagatakse käegakatsutav mõju sihtrühmadele ja asjaomastele sidusrühmadele kohalikul, riigi või piirkondlikul tasandil. See hõlmab meetmeid ning ka eesmärke ja näitajaid, et jälgida edusamme ja hinnata oodatavat (nii lühi- kui ka pikaajalist) mõju üksikisiku, asutuse ja süsteemi tasandil.
  • Kestlikkus: projektitaotluses on selgitatud, kuidas tagatakse projekti tulemuste kestlikkus rahalises mõttes (pärast projekti rahastamise lõppu) ja asutuse tasandil (tegevuste ja teenuste jätkuvus) ning kuidas tagatakse vastutus kohalikul tasandil ja (kui see on asjakohane) kuidas erasektor kaasatakse projekti rahastamise ajal ja pärast selle lõppu.

Eeskätt 1. Tegevussuuna puhul:

  • projektiga tagatakse järjepidev ja jätkusuutlik lahendus selleks, et kõrvaldada takistused vähemate võimalustega üliõpilaste/töötajate puhul ja suurendada nende juurdepääsu kõrgkoolide pakutavatele õpivõimalustele ja ressurssidele.
  • Projektiga tõenäoliselt suurendatakse programmiväliste kolmandate riikide asutuste suutlikkust teha rahvusvahelist koostööd.

Eeskätt 2. Tegevussuuna puhul:

  • projektiga tagatakse oluline mõju programmiväliste kolmandate riikide asutustele, eelkõige innovatsioonisuutlikkuse suurendamise ja valitsemistava ajakohastamise abil ning avatusega laiemale ühiskonnale, tööturule ja kogu maailmale.
  • Projektitaotluses on näidatud, et projektil on potentsiaali avaldada laiemat mõju ühiskonnale ja/või majandussektorile.

Eeskätt 3. tegevussuuna puhul:

  • projektitaotluses on kirjeldatud, kuidas viivad projekti tulemused kõrghariduspoliitika reformide või kõrgharidussüsteemide ajakohastamiseni.

Projektid võivad koguda kuni 100 punkti. Rahastamist kaalutakse üksnes selliste projektitaotluste puhul, mis koguvad vähemalt 60 punkti (võimalikust 100 punktist). Peale selle peavad projektid koguma iga eespool nimetatud toetuse määramise kriteeriumi puhul vähemalt poole maksimumpunktidest (st kriteeriumide „projekti asjakohasus“ ning „projekti ülesehituse ja elluviimise kvaliteet“ puhul vähemalt 15 punkti ning kriteeriumide ning „partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet“ ja „mõju“ puhul vähemalt 10 punkti).

Kui projektitaotlused saavutavad võrdse punktisumma, eelistatakse projekte, millel on kõrgeim punktisumma kriteeriumi „Asjakohasus“ puhul. Kui need punktisummad on võrdsed, lähtutakse prioriteetsuse määramisel kriteeriumi „Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet“ puhul saadud punktisummadest. Kui need punktisummad on võrdsed, lähtutakse prioriteetsuse määramisel kriteeriumi „Mõju“ puhul saadud punktisummadest.

Kui see ei võimalda prioriteetsust kindlaks määrata, võib edasisel prioriseerimisel võtta arvesse kogu projektiportfelli ja positiivse sünergia loomist projektide vahel või muid konkursikutse eesmärkidega seotud tegureid. Need tegurid dokumenteeritakse valikukomisjoni aruandes.

Seejärel järjestatakse projektitaotlused piirkondade ja tegevussuundade kaupa kahanevas järjekorras.

2. Etapp

Teises etapis konsulteeritakse hindamiskomisjoni poolt rahastamiseks esitatud projektitaotluste (ja reservnimekirja) asjus asjaomases rahastamiskõlblikus programmivälises kolmandas riigis paikneva ELi delegatsiooniga (rahastamiskõlblikes programmivälistes kolmandates riikides paiknevate ELi delegatsioonidega).

Ainult ELi delegatsiooni(de)ga peetud konsultatsiooni edukalt läbinud projektid võivad saada ELi rahastuse piirkonna kohta saadaoleva eelarve piires.

Kõigi kolme tegevussuuna jaoks on ette nähtud soovituslik eelarve, kuid eelarvevahendeid on võimalik tegevussuundade vahel ümber paigutada.

Lisateave

Taotluse heakskiitmine ei tähenda kohustust pakkuda rahastamist taotletud mahus. Taotletud summat võidakse vähendada meetme tegevussuundade suhtes kohaldatavate finantseeskirjade ja hindamistulemuste alusel.

Üldjuhul, kuid võttes arvesse riikide ja Euroopa õigusraamistikes kehtestatud piiranguid, tuleb tulemused teha kättesaadavaks avatud õppematerjalidena ning samuti asjaomastel kutsealastel, valdkondlikel või pädevate asutuste platvormidel. Projektitaotluses kirjeldatakse, kuidas loodavad andmed, materjalid, dokumendid ning audiovisuaalsed ja sotsiaalmeedia väljundid tehakse avatud litsentside kaudu vabalt kättesaadavaks, kuidas neid levitatakse ning tagatakse, et nendega ei kaasne mingeid ebaproportsionaalseid piiranguid.

Projekti kavandamine

Lisaks tuleks arvesse võtta ka järgmisi aspekte.

1. Partnerasutuste panus projekti

Kõrghariduse valdkonna suutlikkuse suurendamise projekti õnnestumiseks tuleb tagada kõigi partnerasutuste, eeskätt programmivälistes kolmandates riikides asuvate partnerasutuste tugev osalus. Kui partnerasutused kaasatakse projektitaotluse koostamisse, saavad nad võtta vastutuse projekti tulemuste saavutamise ja projekti kestlikkuse eest. Kõrghariduse valdkonna suutlikkuse suurendamise projektidesse võib kaasata liitunud partnereid, kes aitavad projektis täita konkreetseid ülesandeid / ellu viia tegevust või toetavad projekti tulemuste levitamist ja kestlikkust. Lepingust tulenevate haldusküsimuste puhul ei käsitata liitunud partnereid partnerluse osana ning nad ei saa rahastust.

2. Vajaduste analüüs

Kõrghariduse valdkonna suutlikkuse suurendamise projektitaotluse koostamisel tuleb esimese olulise etapina hinnata vajadusi. Vajadusi tuleb hinnata selleks, et teha kindlaks parandamist vajavad valdkonnad/erialad ning nende puuduste põhjused. See omakorda võimaldab kavandada asjakohased sekkumismeetmed puuduste kõrvaldamiseks ning seeläbi suurendada kõrgkooli suutlikkust.

3. Rakendamine ja järelevalve

Kui vajaduste analüüs on tehtud, saab koostada rakenduskava, et tegeleda kindlakstehtud puudustega.

Arvesse tuleks võtta järgmisi põhielemente.

  • Õppekavade ajakohastamine/väljatöötamine. Õppekava väljatöötamise projektide puhul eeldatakse, et need hõlmavad õppejõudude koolitust ning et neis käsitletakse selliseid küsimusi nagu kvaliteeditagamine ja kõrgkooli lõpetanute tööalane konkurentsivõime seoste kaudu tööturuga. Õppekavad peavad saama enne projekti rahastamisperioodi lõppu ametliku akrediteeringu ja/või loa. Uute või ajakohastatud kursuste õpetamine peab algama projekti elluviimise kestel piisava arvu üliõpilaste ja ümberkoolitatud õpetajatega ning see peab toimuma projekti kestusest vähemalt kolmandiku vältel. Õppekava reformimise projektide raames pakutava koolituse puhul võib sihtrühm olla ka haldustöötajad, nagu raamatukogu-, labori- ja IT-töötajad. Projektide raames on tungivalt soovitatav lõimida ajakohastatud õppekavadesse üliõpilaste õppepraktika ettevõtetes. Õppepraktika peab olema vajalike oskuste omandamiseks sobiva kestusega.
  • Üliõpilaste kaasamine. Projektides tuleks ette näha üliõpilaste kaasamine (nt uute õppekavade väljatöötamisse), mis ei piirdu vaid projekti katseetapiga.
  • Töötajate ja üliõpilaste õpiränne. Õpirändetegevus peab olema suunatud peamiselt programmiväliste kolmandate riikide üliõpilastele ja töötajatele: töötajad (nt juhid, teadlased, haridustehnoloogid, tehnilised ja haldustöötajad), kes töötavad toetust saavates asutustes töölepingu alusel ning osalevad projektis; ühesse toetust saavasse õppeasutusse immatrikuleeritud üliõpilased (lühitsükkel, esimene õppetsükkel (bakalaureus või sellega võrdsustatud haridus), teine õppetsükkel (magister või sellega võrdsustatud haridus) või kolmas õppetsükkel (doktoriõpe)). Üliõpilaste õpiränne ELi riikide ja programmiga liitunud kolmandate riikide vahel ei ole rahastamiskõlblik. Õpiränne peab olema piisava kestusega, et võimaldada õpet ja vajalike oskuste omandamist kooskõlas projekti eesmärkidega, ega tohiks tavaliselt olla lühem kui üks nädal. Füüsilist õpirännet on soovitatav kombineerida virtuaalse õpirändega, et valmistada füüsilist õpirännet ette, seda toetada ning võtta järelmeetmeid. Samuti saab virtuaalset õpirännet korraldada selleks, et jõuda erivajaduste või vähemate võimalustega isikuteni ja aidata neil üle saada takistustest, mis on seotud füüsilise õpirändega.Selleks et kõrghariduse valdkonna suutlikkuse suurendamise projektiga oleks võimalik saavutada oodatavaid tulemusi ja mõju, mis ei piirdu vaid partnerluse endaga, peab projekti lahutamatu osa olema
  • kvaliteedi tagamine. Ette tuleb näha kvaliteedikontrollimeetmed, sh näitajad ja võrdlusalused, mis võimaldavad tagada, et projekt viiakse ellu kvaliteetselt, õigeaegselt ja kulutõhusalt.
  • Konsortsiumikokkulepe. Praktilistel ja õiguslikel põhjustel on tungivalt soovitatav kehtestada konsortsiumi liikmete vaheline sisekord, mis võimaldaks toime tulla erakorraliste või ettenägematute asjaoludega.  Konsortsiumi liikmed võiksid selle sõlmida projekti alguses.
  • Seadmed. Rahastamiskõlbliku kuluna käsitatakse üksnes selliste seadmete ostukulu, mis on otseselt vajalikud projekti eesmärkide saavutamiseks ning soetatakse hiljemalt 12 kuu jooksul enne projekti lõppu. Seadmed on ette nähtud üksnes partnerluses osalevatele programmiväliste kolmandate riikide kõrgkoolidele ning need peavad olema kantud selle kõrgkooli ametlikku inventarinimekirja, kelle jaoks need osteti.
  • Mõju ja kestlikkus. Kõrghariduse valdkonna suutlikkuse suurendamise projektidelt oodatakse pikaajalist struktuurilist mõju rahastamiskõlblikes programmivälistes kolmandates riikides. Projektitaotlustes tuleb kirjeldada oodatavat mõju vajaduse korral kolmel tasandil (üksikisiku, asutuse ja süsteemi tasandil) ning meetodeid ja vahendeid mõju hindamiseks.
  • Keskkonnahoidlik elluviimine. Projekti tegevuse elluviimisel, sealhulgas projekti juhtimisel tuleks järgida keskkonnahoidlikke tavasid. Projektis tuleks süstemaatiliselt arvutada ja registreerida transpordist tulenev CO2 jalajälg iga osaleja kohta.
  • Avatud juurdepääs. Projektitaotlusega tuleks tagada, et koostatavad materjalid, dokumendid ja meediasisu tehakse avatud litsentside kaudu vabalt ja ilma ebaproportsionaalsete piiranguteta kättesaadavaks ning neid levitatakse.

Millised on rahastamiseeskirjad?

Selle meetme puhul kasutatakse kindlasummaliste maksete alusel rahastamise mudelit. Taotlejale tehtava kindlasummalise toetuse suurus määratakse iga toetuse puhul kindlaks vastavalt taotleja kavandatava meetme eelarveprognoosile. Toetust andev asutus võtab iga toetuse kindlasummalise makse kindlaksmääramisel arvesse projektitaotlust, hindamise tulemust, 90 % rahastamismäära ning toetuse maksimumsummat.

ELi toetus projekti kohta:

  • 1. tegevussuund – parem juurdepääs koostöövõimalustele kõrghariduse valdkonnas: 200 000–400 000 eurot projekti kohta;
  • 2. tegevussuund – partnerlused kõrghariduse ümberkujundamiseks: 400 000–800 000 eurot projekti kohta;
  • 3. tegevussuund – struktuurireformide projektid: 600 000–1 000 000 eurot projekti kohta.

Kuidas määratakse kindlaks projekti kindlasummaline makse?

Taotlejad peavad täitma taotlusvormis esitatud üksikasjaliku eelarvetabeli, võttes arvesse alljärgnevaid nõudeid.

  • Eelarve peaks olema nii üksikasjalik kui toetusesaajad vajalikuks peavad ning olema jaotatud ühtseteks tööpakettideks (nt eraldi tööpaketid projektijuhtimise, koolituse, ürituste korraldamise, õpirände ettevalmistamise ja elluviimise, teabevahetuse ja tulemuste levitamise, kvaliteedi tagamise, seadmete jms jaoks).
  • Projektitaotluses tuleb kirjeldada iga tööpaketi alla kuuluvaid tegevusi / oodatavaid tulemusi.
  • Taotlejad peavad taotluses märkima hinnangulised kulud iga tööpaketi kohta (ning iga tööpaketi puhul märkima, kui suure osa rahalistest vahenditest iga toetusesaaja ja seotud üksus saab).
  • Kirjeldatavad kulud võivad hõlmata personali-, reisi- ja elamiskulusid, töövahendite ja alltöövõtuga seotud kulusid ning ka muid (nt teabe levitamise, avaldamise või tõlkimisega seotud) kulusid. 
  • Seadmete kulud peaksid moodustama maksimaalselt 35 % antavast ELi toetusest ja ELi toetus katab 100 % rahastamiskõlblikest kuludest.
  • Alltöövõtt peaks moodustama maksimaalselt 10 % antavast ELi toetusest.
  • Rahalise toetuse andmine kolmandatele isikutele ei ole lubatud.
  • Projektis osalevate vabatahtlikega seotud kulude katmine on lubatud. Need peavad olema ühikuhindade kujul, nagu on määratletud komisjoni otsuses vabatahtlikega seotud ühikuhindade kohta11 .
  • VKEdega seotud ühikuhindade katmine ei ole lubatud.

Projektitaotlusi hinnatakse sise- ja/või välisekspertide abiga tavapärase hindamismenetluse korras. Eksperdid hindavad projektitaotluste kvaliteeti konkursikutses kindlaksmääratud nõuete alusel ning meetme oodatavat mõju, kvaliteeti ja tulemuslikkust arvesse võttes.

Projekti saavutuste hindamisel lähtutakse saavutatud väljunditest. Rahastamiskord peaks võimaldama keskenduda sisendite asemel pigem väljunditele ning lähtuda seeläbi mõõdetavate eesmärkide saavutamise kvaliteedist ja tasemest.

Täpsem teave on esitatud C osas „Finantstingimustele vastavuse kontrollimine“ ning toetuslepingu näidises, mis on avaldatud rahastus- ja hankeportaalis: https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/portal/screen/home.

  • 1 Vt uue tulija mõiste D osas „Põhimõistete sõnastik“. ↩ back
  • 2 Selle meetme raames ei ole rahastamiskõlblikud Valgevenest (2. piirkond) pärit organisatsioonid. ↩ back
  • 3 Rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse (ISCED 2013) järgi, kolmanda taseme haridus, vähemalt 5. tase. Kutsekeskharidust või kutseõpet keskhariduse baasil ehk ISCED 2011 4. astet ei aktsepteerita. ↩ back
  • 4 Selle meetme raames ei ole rahastamiskõlblikud Valgevenest (2. piirkond) pärit organisatsioonid. ↩ back
  • 5 Erand: nende programmiväliste kolmandate riikide puhul, kus kogu riigi kohta on riigi pädevate asutuste tunnustatud kõrgkoole alla viie või kus üks asutus hõlmab enam kui 50 % kogu riigi üliõpilaskonnast, võetakse vastu taotlused, mis hõlmavad vaid üht kõrgkooli nendest riikidest.  ↩ back
  • 6 Erand: vt eelmine joonealune märkus. ↩ back
  • 7 Selle meetme raames ei ole rahastamiskõlblikud Valgevenest (2. piirkond) pärit organisatsioonid. ↩ back
  • 8 Selle meetme raames ei ole rahastamiskõlblikud Süüriast (3. piirkond) pärit organisatsioonid. ↩ back
  • 9 Rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse (ISCED 2013) järgi, kolmanda taseme haridus, vähemalt 5. tase. Kutsekeskharidust või kutseõpet keskhariduse baasil ehk ISCED 2011 4. astet ei aktsepteerita. ↩ back
  • 10 Erand: nende programmiväliste kolmandate riikide puhul, kus kogu riigi kohta on riigi pädevate asutuste tunnustatud kõrgkoole alla viie või kus üks asutus hõlmab enam kui 50 % kogu riigi üliõpilaskonnast, võetakse vastu taotlused, mis hõlmavad vaid üht kõrgkooli nendest riikidest. ↩ back
  • 11 https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/docs/2021-2027/common/guidance/unit-cost-decision-volunteers_en.pdf. ↩ back
Tagged in:  Higher education