Skip to main content

Erasmus+

EU programme for education, training, youth and sport
Search the guide

See veebileht ei kajasta veel Erasmus+ 2023. aasta programmijuhendi sisu.

Saate 2023. aasta täieliku programmijuhendi oma valitud keeles PDFina alla laadida selle lehekülje paremas servas asuvalt ribalt „Download“.

Noorsootöötajate õpirände projektid

Selle meetme1 raames saavad organisatsioonid toetust projektidele ühe või mitme sellise õpitegevuse elluviimiseks, mille eesmärk on toetada noorsootöötajate kutsealast arengut ja suutlikkuse suurendamist ning nende organisatsiooni.

Meetme eesmärgid

Meetmega toetatakse noorsootöötajate kutsealast arengut ja seeläbi kvaliteetse noorsootöö arendamist kohalikul, piirkondlikul, riigi, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil õpirändetegevuste käigus omandatavate mitteformaalse ja informaalsete õppe kogemustega. Meede aitab saavutada ELi noortestrateegia 2019–2027 eesmärke, eelkõige aitab see ellu viia Euroopa noorsootöö tegevuskava,2 et parandada noorsootöö kvaliteeti, innovatsiooni ja tunnustamist.

Täpsemalt on noorsootöötajate õpirände projektide eesmärk:

  • luua noorsootöötajate haridusliku ja kutsealase arengu soodustamiseks mitteformaalse ja informaalse õppe võimalusi, mis aitaksid tagada nii kvaliteetse individuaalse töö kui ka toetaksid noorsootöö organisatsioonide ja süsteemide arengut;
  • luua noorsootöötajate kogukond, mis aitaks tagada noortele suunatud projektide ja tegevuste kvaliteeti nii ELi programmide kontekstis kui ka laiemalt;
  • arendada välja kohaliku noortetöö tavasid ja aidata suurendada osalejate ja nende organisatsioonide kvaliteetse noorsootöö suutlikkust, mis avaldaks selget mõju osalevate noorsootöötajate igapäevatööle noortega.

Poliitiline taust

Euroopa Liidu noortestrateegias 2019–2027 esitatakse noortevaldkonna Euroopa koostöö raamistik, mis lähtub komisjoni 22. mai 2018. aasta teatisest „Noorte kaasamine ja ühendamine ning nende mõjuvõimu suurendamine“. Strateegiaga edendatakse noorte osalust demokraatlikus elus, toetatakse sotsiaalset kaasatust ja kodanikuaktiivsust ning seatakse eesmärgiks tagada, et kõikidel noortel on ühiskonnas osalemiseks vajalikud vahendid. ELi noortestrateegia hõlmab ka noortedialoogi protsessi ning sellega seoses töötati 2018. aastal välja Euroopa noorte 11 eesmärki. Nende eesmärkidega määratakse kindlaks noorte elu mõjutavad sektoriülesed valdkonnad ja osutatakse kitsaskohtadele. ELi noortestrateegia peaks aitama neid eesmärke ellu viia. ELi noortestrateegia põhivaldkonna „Mõjuvõimu suurendamine“ eesmärk on toetada noorte võimestamist noorsootöö kvaliteedi, innovatsiooni ja tunnustamise kaudu.

https://europa.eu/youth/home_et

Noortevaldkonna teemastrateegiad

Programmi „Erasmus+“ eesmärk on edendada noorte osalust, informaalse ja mitteformaalse õppimise protsesside kvaliteedi parandamist ning kvaliteetse noorsootöö arendamist. Neid valdkondi toetatakse ka konkreetsete teemastrateegiate abil, näiteks noorte osalemise strateegia, noortepass ja Euroopa koolitusstrateegia (ETS)3 .

Tegevuste kirjeldus

Täienduskoolitustegevused

Täienduskoolitustegevused on riikidevahelised või rahvusvahelised õpirände tegevused, mille eesmärk on toetada noorsootöötajate kutsealast arengut. Täienduskoolitustegevused hõlmavad järgmist:

  • õpikäigud ja mitmesugused lähetused, näiteks töövarjutamine, noorsootöötajate vahetused ja vastastikõpe välismaistes noorsootöö organisatsioonides ja noorte valdkonnas tegutsevates organisatsioonides;
  • meetmes osalevate ja selle eesmärke toetavate noorsootöötajate võrgustike ja kogukonna arendamine;
  • koolitused pädevuste arendamiseks (lähtudes näiteks olemasolevatest pädevusmudelitest), et rakendada kvaliteetse noorsootöö tavasid või uurida ja katsetada uuenduslikke meetodeid (mis on seotud näiteks digitaalse ja nutika noorsootööga4 );
  • seminarid ja õpikojad, millega toetatakse eelkõige teadmiste loomist ja parima tava jagamist seoses ELi noortestrateegia ja selle elluviimist toetavate ELi programmide eesmärkide, väärtuste ja prioriteetidega.
  • Noorsootöötajate õpirände projektide raames ei ole rahastamiskõlblikud järgmised tegevused: akadeemilised õppereisid; tegevused, mille eesmärk on teenida rahalist kasu; tegevused, mida võib lugeda turismiks; festivalid; puhkusereisid; esinejate ringreisid, korralised koosolekud.

Süsteemiarendus- ja teavitustegevused

Noorsootöötajate õpirände projektid võivad hõlmata süsteemiarendus- ja teavitustegevusi. Tegemist on täiendavate tegevustega, mille eesmärk on suurendada õpirändeprojekti praktilist mõju. Siia kuuluvad kõik tegevused, millega aidatakse ellu viia Euroopa noorsootöö tegevuskava,5 et parandada noorsootöö kvaliteeti, innovatsiooni ja tunnustamist, ning tutvustada omandatud uusi teadmisi ja vahendeid projektides osalevatele organisatsioonidele ja laiemalt. Need täiendavad tegevused võimaldavad suuremate kogemuste ja ressurssidega toetusesaajatel katsetada uuenduslikke meetodeid ja meetmeid ühiste probleemide lahendamiseks; sel viisil kujundatakse välja n-ö Euroopa noorsootöö labor, kus koondatakse projektides elluviidud, ent laiema mõjuga täienduskoolitustegevusest saadud kogemused.

Näiteks võidakse töötada välja vahendeid ja jagada tavasid, et soodustada noorsootöötajate organisatsioonide ja süsteemide arendamist, korraldada teavitustegevust ja kogukonna arendamise tegevust ning tutvustada uuenduslikke meetodeid, sh digitehnoloogia kasutuselevõtt noorsootöös. Need tegevused ei piirdu üksnes tulemuste levitamisega järelmeetmete etapis, mis on osa projekti tavapärasest elutsüklist, ent võivad hõlmata sihipärasemaid ja strateegilisemaid tulemuste levitamise meetmeid.

Süsteemiarendus- ja teavitustegevust võidakse ellu viia riikidevahelisel, rahvusvahelisel või riigi tasandil.

Ettevalmistavad kohtumised

Ettevalmistava kohtumise eesmärk on tagada tegevuste kvaliteet, hõlbustades ja valmistades ette korraldustööd, luues usaldust ja mõistmist ning kindlad partnerlussuhted osalevate organisatsioonide ja inimeste vahel. Ettevalmistavad kohtumised toimuvad ühe vastuvõtva organisatsiooni riigis enne täienduskoolitustegevuse algust.

Projekti kavandamine

Selle meetme raames toetatav projekt peab hõlmama üht või mitut täienduskoolitustegevust. Tegevusi võib paindlikult kombineerida, sõltuvalt projekti eesmärkidest ning osaleva(te) organisatsiooni(de) ja noorsootöötajate vajadustest.

Projekti viivad ellu vähemalt kaks organisatsiooni. Kõik kaasatud organisatsioonid tuleb nimetada taotluse esitamise etapis, kuna tugev partnerlus on kvaliteetse projekti elluviimise põhieeldus. Osalevatel organisatsioonidel on osalejaid saatev ja/või vastuvõttev (st tegevust võõrustav) roll. Üks organisatsioonidest võtab endale ka koordinaatori rolli ja esitab kõigi partnerite nimel projektitaotluse.

Projekt koosneb neljast etapist: kavandamine, ettevalmistamine, elluviimine ja järelmeetmed.

  • Kavandamine (mille käigus määratakse kindlaks vajadused, eesmärgid, õpiväljundid, tegevuse vormid, koostatakse tööprogramm, tegevuste ajakava jne);
  • ettevalmistamine (praktilised korraldused, osalejate väljavalimine, lepingute sõlmimine partneritega, osalejate keeleline / kultuuridevaheline / õppe ja konkreetse ülesandega seotud ettevalmistamine enne lahkumist jne);
  • tegevuste elluviimine;
  • järelmeetmed (tegevuste hindamine, osalejate õpiväljundite kindlakstegemine ja dokumenteerimine ning projekti tulemuste levitamine ja kasutamine).

Kvaliteetne noorsootöötajate õpirände projekt:

  • mõjutab selgelt osalevate noorsootöötajate igapäevast tööd noortega ja nende organisatsioone;
  • eeldab osalevate organisatsioonide ja noorsootöötajate aktiivset kaasamist: nad peaksid aktiivselt osalema projekti kõigis etappides, et seeläbi veelgi rohkem õppida ja areneda;
  • põhineb noorsootöötajate hariduse ja kutsealase arengu6 valdkonnas selgelt kindlakstehtud vajadustel, mis on seotud eelkõige kvaliteedi, innovatsiooni ja tunnustamisega, ning sellega kaasnevad asjakohased valiku-, ettevalmistus- ja järelmeetmed;
  • tagab, et osalejate mitteformaalse ja informaalse õppe käigus omandatud õpiväljundeid tunnustatakse sobival viisil ning et projekti väljundid, sh meetodid, materjalid ja vahendid, on ülekantavad, et neid hakatakse osalevates organisatsioonides kasutama – mis omakorda toetab noorsootöö organisatsioonide arengut – ning et neid levitatakse noortevaldkonnas laiemalt;
  • innustab osalejaid mõtisklema Euroopa jaoks oluliste teemade ja euroopalike väärtuste üle ning annab noorsootöötajatele vahendid ja meetodid, mis aitavad neil arvestada oma igapäevatöös mitmekesisusega ja suhtuda sellesse austavalt;
  • edendab uuenduslike tavade ja meetodite kasutamist, näiteks digitaalse noorsootöö tegevuste kaasamist, et nende abil võidelda veebis leviva mis tahes desinformatsiooni ja valeuudistega.

Õpiprotsess

Noorsootöötajate õpirände projekt peab toetama refleksiooniprotsessi, õpiväljundite kindlakstegemist ja dokumenteerimist – eelkõige noortepassi kaudu –, et toetada projekti väljundite, projektist tulenevate noorsootöö tavade, meetodite ja materjalide tunnustamist ja mõju noortevaldkonnas.

Osalejate kaitse ja turvalisus

Projekti kavandades ja ette valmistades tuleb tähelepanu pöörata osalejate kaitse ja turvalisuse küsimustele ning näha ette kõik vajalikud meetmed riskide vältimiseks või vähendamiseks.

Programmi „Erasmus+“ noortevaldkonna kvaliteedistandardid

Kõik selle meetme raames toetatavad projektid peavad vastama programmi „Erasmus+“ noortevaldkonna kvaliteedistandarditele kvaliteetse õpirände korraldamiseks. Programmi „Erasmus+“ noortevaldkonna kvaliteedistandardid hõlmavad meetme aluspõhimõtteid ning ka konkreetseid tegevusi projektiga seotud ülesannete täitmiseks, nagu osalejate valik ja ettevalmistamine, õpiväljundite määratlemine, hindamine ja tunnustamine, projekti tulemuste jagamine jne. Erasmuse programmi noortevaldkonna kvaliteedistandardid on kättesaadavad aadressil https://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/resources/documents/erasmus-quality-standards-mobility-projects-youth_et.

Horisontaalsed mõõtmed

Õpirändeprojekti kavandamisel peaks projekti lõimima järgmised programmi „Erasmus+“ ühised mõõtmed. .

Kaasamine ja mitmekesisus

Programmi „Erasmus+“ eesmärk on edendada kõigis meetmetes võrdseid võimalusi ja võrdset juurdepääsu, kaasamist ja õiglust. Organisatsioonid peaksid projektitegevusi kavandades mõtlema nende juurdepääsetavusele ja kaasavusele, võttes arvesse vähemate võimalustega osalejate arvamusi ja kaasates neid otsustusprotsessi. 

  • Noorsootöötajate õpirände projektid sobivad iseäranis hästi selleks, et suurendada noorsootöötajate teadlikkust mitmekesisusest ning parandada oskusi ja pädevusi vähemate võimalustega osalejate kaasamiseks noorsootöösse. Osalevate noorsootöötajate kaasamine projekti kõigis etappides võimaldab hoolikat juhendamist kogu õpi- ja arenguprotsessi jooksul ja vahetumat tagasiside andmist.
  • Koolitajate ja juhendajate kohalviibimine enamiku tegevuste juures tagab asjakohasema ja kohandatud lähenemisviisi, mis vastab täpselt osalejate vajadustele.
  • Kogu projekti jooksul tuleks teadlikult tegeleda kaasamise ja mitmekesisuse teemadega. Neid tahke tuleks arvesse võtta projekti kavandamisel, ettevalmistamisel, elluviimisel ja järelmeetmetes. Eriti tähtis on viis, kuidas projektiga suurendatakse osalevate organisatsioonide suutlikkust lahendada kaasamise ja mitmekesisusega seotud küsimusi ka igapäevases tegevuses.
  • See tegevusvorm on samuti sobiv vähemate võimalustega osalejate kaasamiseks. Võttes arvesse tegevusvormiga pakutavat paindlikkust (nt tegevuse kestuse, liigi jms osas), on seda võimalik kohandada osalejate vajadustele. Kaasamine ja mitmekesisus sobivad hästi ka noorsootöötajate õpirände projekti keskseks teemaks – näiteks võib projekti eesmärk olla kaasavate tavade ja meetodite vahetamine. 

Keskkonnasäästlikkus

Projekt peaks edendama osalejate seas keskkonnasäästlikku ja keskkonna suhtes vastutustundlikku käitumist, suurendades teadlikkust sellest, kui oluline on võtta meetmeid selleks, et vähendada õpirändetegevuste keskkonnajalajälge või heastada tekitatud kahju. Seda kavandades ja ellu viies tuleb tegutseda keskkonnateadlikult ja -säästlikult, näiteks korduskasutatavate või loodussäästlike materjalide valikuga, jäätmetekke vähendamise ja ringlussevõtuga ning säästvate transpordivahendite eelistamisega.

Digipööre

Programmi „Erasmus+“ raames toetatakse kõiki osalevaid organisatsioone digitaalsete vahendite ja õppemeetodite kasutuselevõtmisel, et täiendada füüsilise õpirändega seotud tegevust, edendada koostööd partnerorganisatsioonide vahel ning parandada tegevuste kvaliteeti. Soovitatav on võtta kasutusele digitaalsed ja veebipõhised elemendid, et hõlbustada vähemate võimalustega isikute osalemist. Projektide ja tegevustega, mille eesmärk on parandada digioskusi, soodustada digikirjaoskust ja/või suurendada teadlikkust digitehnoloogia riskidest ja võimalustest, on programmi raames võimalik muuta hoiakuid ning edendada digitaalsete ja põimitud lähenemisviiside väljakujundamist noorte tegevustes.

Olenevalt tegevuste ülesehitusest ja eesmärkidest võidakse õpirändega suurendada digipädevust ja -teadlikkust ning edendada uue tehnoloogia kasutuselevõttu.

Riiklikud bürood pakuvad oma koolitus- ja koostöötegevuste kaudu noorsootöötajatele ja noortejuhtidele erinevaid koolitusvõimalusi, sealhulgas noortevaldkonnas digipöörde toetamise teemal. Need pakkumised on avaldatud Euroopa koolituskalendris https://www.salto-youth.net/tools/european-training-calendar/. SALTO abivahendite veebilehte https://www.salto-youth.net/tools/ saab kasutada ka inspiratsiooniallikana.

Osalemine

Programmi „Erasmus+“ raames toetatakse kõiki osalevaid organisatsioone, et aidata neil tõsta oma projektide kvaliteeti, lõimides neisse osalusmõõtme, pakkudes noorsootöötajatele asjakohaseid võimalusi aktiivselt tegutseda ja osaleda projekti tegevuste kavandamises ja elluviimises, et avastada kodanikuaktiivsuse ja demokraatlikus elus osalemise eeliseid. Toetatavate projektide osalusmõõtme edendamise vahendid on kättesaadavad muu hulgas veebisaidi participationpool.eu kaudu. Samuti soodustatakse sidemete loomist osalemise ja kodanikuaktiivsusega seotud olemasolevate riiklike, rahvusvaheliste või (muude) ELi algatuste ja platvormidega ning nendes osalemist.

Noorsootöötajate õpirände standardprojektide hindamise kriteeriumid

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Allpool esitatud üldkriteeriume kohaldatakse noorsootöötajate õpirände standardprojektide suhtes. Akrediteeringu saanud taotlejate kohta lisateabe saamiseks vt juhendi asjakohane jaotis.

Kes võib esitada taotluse?

Taotluse võib esitada iga ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis asutatud rahastamiskõlblik osalev organisatsioon. See organisatsioon esitab taotluse kõigi projekti kaasatud osalevate organisatsioonide nimel7 .

Rahastamiskõlblikud osalevad organisatsioonid

Osalev organisatsioon võib olla:

  • mittetulundusühendus, ühendus, vabaühendus; Euroopa noorte vabaühendus; kohaliku, piirkonna, riigi tasandi avalik-õiguslik asutus; sotsiaalne ettevõte; ettevõtja sotsiaalse vastutuse valdkonnas tegutsev kasumit taotlev asutus;
  •  noorsootöös aktiivselt osalev noorterühm, kes ei pruugi olla seotud mõne noorteorganisatsiooniga (st mitteametlik noorterühm), 8

mis on asutatud ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis või ELi naabruses asuvas kolmandas riigis, kes ei ole programmiga liitunud (1.–4. piirkonna riigid; vt käesoleva juhendi A osa jaotis „Rahastamiskõlblikud riigid“).

Osalevate organisatsioonide arv

Projektis peavad kaasa lööma vähemalt kaks eri riikides asuvat osalevat organisatsiooni (vähemalt üks saatev organisatsioon ja vähemalt üks vastuvõttev organisatsioon).

Projekti kestus

3–24 kuud.

Kellele esitada taotlus?

Selle riigi riiklikule büroole, kus taotlev organisatsioon on asutatud.

Millal esitada taotlus?

Taotlejad peavad oma toetustaotluse esitama hiljemalt:

23. veebruaril kell 12.00.00 (keskpäev Brüsseli aja järgi) projektide puhul, mida hakatakse ellu viima ajavahemikus sama aasta 1. juunist kuni 31. detsembrini;

4. oktoobril kell 12.00.00 (keskpäev Brüsseli aja järgi) projektide puhul, mida hakatakse ellu viima ajavahemikus järgneva aasta 1. jaanuarist kuni 31. maini.

Võimalik lisavoor:

riiklikud bürood võivad otsustada avada veel ühe taotlusvooru. Lisavooru väljakuulutamisest annavad riiklikud bürood taotlejatele teada oma veebisaidil.

Kui korraldatakse lisavoor, peavad taotlejad oma toetustaotluse esitama hiljemalt 4. mail kell 12.00.00 (keskpäev Brüsseli aja järgi) projektide puhul, mida hakatakse ellu viima ajavahemikus sama aasta 1. augustist kuni 31. detsembrini.

Kuidas esitada taotlus?

Üksikasjalik teave taotluse esitamise kohta on esitatud käesoleva juhendi C osas.

Muud kriteeriumid

Taotlusvormile tuleb lisada esindaja kirjalik kinnitus.

Iga projekt peab hõlmama vähemalt ühte täienduskoolitustegevust.

Taotlusvormile tuleb lisada iga projektis kavandatava täienduskoolitustegevuse, ettevalmistava kohtumise ja süsteemiarendus- või teavitustegevuse ajakava.

Täiendavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid täienduskoolitustegevuste puhul

Tegevuste kestus

2–60 päeva, v.a reisimisele kuluv aeg.  2 miinimumpäeva peavad olema järjestikused.

Tegevuste elluviimise koht (kohad)

Tegevused tuleb ellu viia ühe (või liikuvate tegevuste puhul mitme) tegevuses osaleva organisatsiooni riigis. 

Osalevate organisatsioonide arv

Projektis peavad kaasa lööma vähemalt kaks eri riikides asuvat osalevat organisatsiooni (vähemalt üks saatev organisatsioon ja vähemalt üks vastuvõttev organisatsioon).

Tegevus ELi liikmesriikides ja programmiga liitunud kolmandates riikides: kõik osalevad organisatsioonid peavad olema asutatud ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis.

Tegevused ELi naabruses asuvate kolmandate riikidega, kes ei ole programmiga liitunud: tegevusse peab olema kaasatud vähemalt üks osalev organisatsioon ELi liikmesriigist või programmiga liitunud kolmandast riigist ja üks osalev organisatsioon ELi naabruses asuvast kolmandast riigist, kes ei ole programmiga liitunud (1.–4. piirkond).

Rahastamiskõlblikud osalejad

Vanusepiirang puudub.

Osalejad, v.a koolitajad, saatvad isikud ja juhendajad, peavad elama neid saatva või vastuvõtva organisatsiooni riigis.

Osalejate arv

Osalejate arv: kuni 50 osalejat (v.a vajaduse korral koolitajad, saatvad isikud ja juhendajad) iga projekti raames kavandatud tegevuse puhul.

Igas tegevuses peab olema osalejaid vastuvõtva organisatsiooni riigist.

Muud kriteeriumid

Vähemalt üks tegevuses osalevatest saatvatest või vastuvõtvatest organisatsioonidest peab olema riigist, kus asub riiklik büroo, kellele esitatakse taotlus.

Täiendavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid ettevalmistavate kohtumiste puhul

Tegevuse elluviimise koht (kohad)

Tegevus peab toimuma ühe vastuvõtva organisatsiooni riigis. 

Rahastamiskõlblikud osalejad

Osalevate organisatsioonide esindajad ning põhitegevuses osalevad koolitajad ja juhendajad.

Hindamiskriteeriumid

Projekte hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel. Rahastamist kaalutakse üksnes selliste projektitaotluste puhul, mis koguvad vähemalt 60 punkti. Peale selle peavad need saavutama iga allpool nimetatud hindamiskriteeriumi puhul vähemalt poole maksimumpunktidest.

Asjakohasus, põhjendatus ja mõju  (maksimaalne punktisumma: 30)

  • Projekti asjakohasus, võttes arvesse:
    • meetme eesmärke;
    • osalevate organisatsioonide arenguvajadusi;
    • osalevate noorsootöötajate vajadusi ja eesmärke.
  • Projekti sobivus selleks, et:
    • võimaldada osalevatel noorsootöötajatel saavutada kvaliteetseid õpiväljundeid;
    • tugevdada või muuta osalevate organisatsioonide noorsootööd kvaliteedi, innovatsiooni ja tunnustamise osas, samuti suurendada nende suutlikkust ja tegevusulatust võimaluse korral kohalikust üleilmseks;
    • kaasata osalevatest organisatsioonidest aktiivselt noorsootööd tegevaid osalejaid;
    • kaasata organisatsioone, kes teevad konkreetset noorsootööd ja töötavad korrapäraselt noortega kohalikul tasandil.
  • Projekti võimalik mõju:
    • osalevatele noorsootöötajatele ja organisatsioonidele projekti ajal ning pärast projekti lõppu;
    • konkreetsetele noorsootöö tavadele ja noorsootöö kvaliteedile;
    • muudele kui projektis otseselt osalevatele organisatsioonidele ja isikutele kohalikul, piirkondlikul, riigi ja/või Euroopa või üleilmsel tasandil.
  • Ulatus, mil määral hõlmab projekt meetmeid, mille eesmärk on tagada projekti tulemuste kestlikkus pärast projekti lõppu.
  • Ulatus, mil määral suudetakse projektiga soodustada programmi järgmisi mõõtmeid: kaasamine ja mitmekesisus, keskkonnasäästlikkus, digipööre ja osalus.
  • Ulatus, mil määral kaasatakse projektiga meetmesse uusi tulijaid ja vähemate kogemustega organisatsioone.
  • Ulatus, mil määral aitavad kavandatavad süsteemiarendus- ja teavitustegevused kaasa noorsootöötajate töökeskkonna arengule (vajaduse korral).

Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 40)

  • Kindlaksmääratud vajaduste, projekti eesmärkide, osalejate profiilide ja kavandatavate tegevuste kokkusobivus;
  • ulatus, mil määral aidatakse projektiga parandada osalevate organisatsioonide noorsootöö kvaliteeti;
  • projekti kõigi etappide – ettevalmistamine (sh osalejate ettevalmistamine), tegevuste elluviimine ja järelmeetmed – selgus, täielikkus ja kvaliteet;
  • tegevustes osalevate noorsootöötajate (kooskõlas noorsootöötaja määratlusega õiguslikus aluses) valimiseks kohaldatavate meetmete sobivus ja see, mil määral kaasatakse noorsootöötajaid aktiivselt projekti kõigisse etappidesse;
  • ulatus, mil määral on kavandatud tegevused juurdepääsetavad ja kaasavad ning avatud vähemate võimalustega osalejatele; 
  • kavandatavate kaasavate õpimeetodite, sh virtuaalsete komponentide sobivus;
  • refleksiooniprotsessi korraldamise ja toetamise ning osalejate õpiväljundite väljaselgitamise ja dokumenteerimise kvaliteet; Euroopa läbipaistvus- ja tunnustamisvahendite, eelkõige noortepassi järjepidev kasutamine;
  • tasakaalustatud esindatus osalejate hulgas riikide ja sugude lõikes;
  • ulatus, mil määral hõlmavad tegevused kestlikke ja keskkonnasõbralikke tavasid;
  • süsteemiarenduse ja teavitustegevuse osana kavandatud vahendite ja tavade kvaliteet ning see, mil määral saab neid levitada ja kasutada teiste organisatsioonide innustamiseks (vajaduse korral).

Projekti juhtimise kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 30)

  • Praktilise korralduse ning juhtimis- ja toetamismeetodite kvaliteet;
  • osalevate organisatsioonide vahel ja teiste asjaomaste sidusrühmadega toimuva koostöö ja teabevahetuse kvaliteet;
  • projekti eri etappide ja tulemuste hindamise meetmete kvaliteet;
  • nende meetmete asjakohasus ja kvaliteet, mille eesmärk on levitada projekti tulemusi osalevate organisatsioonide seas ning laiemalt.

Rahastamiseeskirjad

Eelarvekategooria – Korraldustoetus

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Otseselt õpirändetegevuste elluviimisega seotud kulud.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse osalejate arv, v.a saatvad isikud, koolitajad ja juhendajad.

Summa

100 eurot täienduskoolitustegevuses osaleja kohta

Eelarvekategooria – Reisitoetus

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Toetus, mis aitab katta osalejate, sh koolitajate, saatvate isikute ja juhendajate kulud seoses reisimisega lähtekohast tegevuse toimumiskohta ja tagasi.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse sihtkoha kaugus ja inimeste arv.

Taotleja peab märkima lähtekoha ja tegevuse toimumise koha vahemaa,9 kasutades Euroopa Komisjoni pakutavat vahemaa kalkulaatorit10 .

Liikuva tegevuse puhul peaks taotleja individuaalsete toimumiskohtade vahelised vahemaad kokku liitma ja valima koguarvule vastava sihtkoha kauguse vahemiku11 .

Summa

Sihtkoha kaugus

Tavapärane reisimine

Keskkonnasäästlik reisimine

10–99 km

23 eurot

 

100–499 km

180 eurot

210 eurot

500–1 999 km

275 eurot

320 eurot

2 000–2 999 km

360 eurot

410 eurot

3 000–3 999 km

530 eurot

610 eurot

4 000–7 999 km

820 eurot

 

8 000 km või enam

1 500 eurot

 

Eelarvekategooria – Individuaalne toetus

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Elamiskulud.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse viibimise kestus osaleja, sh saatvate isikute, koolitajate ja juhendajate (vajaduse korral) kohta, mis hõlmab ka üht reisimisele kuluvat päeva enne tegevuse elluviimist ja üht reisimisele kuluvat päeva pärast tegevuse elluviimist ning kuni nelja lisapäeva, kui osaleja saab keskkonnasäästliku reisimise toetust.

Summa

Tabelis A2.2 esitatud summa osaleja kohta päevas.

Kõige enam 1 100 eurot osaleja kohta (sh koolitajad, juhendajad ja saatvad isikud)

Eelarvekategooria – Kaasamistoetus

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Kaasamistoetus organisatsioonidele: Kulud, mis on seotud vähemate võimalustega osalejaid kaasavate õpirändetegevuste korraldamisega.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse vähemate võimalustega osalejate arv, v.a saatvad isikud, koolitajad ja juhendajad.

Summa

100 eurot osaleja kohta

Kaasamistoetus osalejatele: lisakulud, mis on otseselt seotud vähemate võimalustega osalejate ja neid saatvate isikute, koolitajate ja juhendajatega (sealhulgas põhjendatud reisi- ja elamiskulud, kui nendele osalejatele ei ole toetust taotletud reisi- ja individuaalse toetuse eelarvekategooriatest).

Rahastamismehhanism: tegelikud kulud.

Eraldamisel kohaldatav reegel: taotleja peab taotlust põhjendama ja riiklik büroo peab selle heaks kiitma.

Summa

100 % rahastamiskõlblikest kuludest

Eelarvekategooria – Ettevalmistava kohtumise toetus

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Ettevalmistava kohtumisega seotud kulud, sh reisi- ja elamiskulud.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: v.a osalejad vastuvõtvast organisatsioonist. Toetust saab anda kõige enam kahele osalejale osaleva organisatsiooni ja tegevuse kohta. Peale selle saab toetust anda ühele juhendajale tegevuse kohta. Tingimus: taotleja peab põhjendama ettevalmistava kohtumise vajadust, eesmärke ja osalejate koosseisu ning riiklik büroo peab need heaks kiitma.  Seda tingimust ei kohaldata akrediteerimissüsteemi raames rahastatavate projektide puhul.

Summa

575 eurot osaleja ja ühe ettevalmistava kohtumise kohta

Eelarvekategooria – Süsteemiarendus- ja teavitustegevused

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Kulud, mis on seotud täiendavate tegevuste elluviimisega.

Kaudsed kulud: kaudse kuluna on rahastamiskõlblik kindlamääraline summa, mis ei ületa 7 % projekti rahastamiskõlblikest täiendavate tegevuste otsestest kuludest ning millega kaetakse toetusesaaja üldised halduskulud, mida saab seostada täiendavate tegevustega (nt elektri- või internetiarved, ruumidega seotud kulud, alalise personali kulud jne).

Rahastamismehhanism: tegelikud kulud.

Eraldamisel kohaldatav reegel: taotleja peab põhjendama vajadust ja eesmärke ning riiklik büroo peab need heaks kiitma. Nende tegevuste jaoks saab kasutada kõige enam 10 % projekti kogukuludest.

Summa

Kuni 80 % rahastamiskõlblikest kuludest

Eelarvekategooria – Erakorralised kulud

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Kulud, mis on seotud finantstagatise andmisega, kui riiklik büroo seda nõuab.

Kulud, mis on seotud viisa, elamislubade, vaktsineerimiste ja arstitõenditega.

Osalejate, sealhulgas saatvate isikute, koolitajate ja juhendajate suured reisikulud, mida suure geograafilise vahemaa või muude takistuste tõttu ei saa katta tavapärase reisitoetusega (st kui puhtamate ja väiksema süsinikdioksiidi heitega transpordivahendite kasutamine toob kaasa suured reisikulud).

Rahastamismehhanism: tegelikud kulud.

Eraldamisel kohaldatav reegel: taotleja peab taotlust põhjendama ja riiklik büroo peab selle heaks kiitma. Suurte reisikuludega on tegemist juhul, kui ühikuhindadel põhinev reisitoetus ei kata 70 % osalejate reisikuludest. Eraldamise korral asendavad kulukate reiside erakorralised kulud tavapärase reisimise toetust.

Summa

Finantstagatis: 80 % rahastamiskõlblikest kuludest.

Suured reisikulud: 80 % rahastamiskõlblikest reisikuludest.

Kulud, mis on seotud viisa, elamislubade, vaktsineerimiste ja arstitõenditega: 100 % rahastamiskõlblikest kuludest.

Tabel A2.2. Individuaalne toetus täienduskoolitustegevusteks

 

Individuaalne toetus (eurodes päevas)

 

Austria

68 eurot

Belgia

73 eurot

Bulgaaria

60 eurot

Horvaatia

70 eurot

Küpros

65 eurot

Tšehhi Vabariik

61 eurot

Taani

81 eurot

Eesti

63 eurot

Soome

80 eurot

Põhja-Makedoonia

51 eurot

Prantsusmaa

74 eurot

Saksamaa

65 eurot

Kreeka

80 eurot

Ungari

62 eurot

Island

80 eurot

Iirimaa

83 eurot

Itaalia

74 eurot

Läti

66 eurot

Liechtenstein

83 eurot

Leedu

65 eurot

Luksemburg

74 eurot

Malta

73 eurot

Madalmaad

77 eurot

Norra

83 eurot

Poola

66 eurot

Portugal

73 eurot

Rumeenia

61 eurot

Serbia

51 eurot

Slovakkia

67 eurot

Sloveenia

67 eurot

Hispaania

68 eurot

Rootsi

79 eurot

Türgi

61 eurot

Naabruses asuvad kolmandad riigid, kes ei ole programmiga liitunud

54 eurot

 

  • 1 Põhiosa selle meetme jaoks ette nähtud eelarvest eraldatakse ELi liikmesriikide ja programmiga liitunud kolmandate riikide organisatsioone ja osalejaid kaasavate riikidevaheliste tegevuste toetamiseks. Kuni 25 %ga kasutada olevast eelarvest saab siiski rahastada rahvusvahelist õpirändetegevust, kuhu on kaasatud organisatsioonid ja osalejad ELi naabruses asuvatest kolmandatest riikidest, kes ei ole programmiga liitunud (1.–4. piirkond, vt käesoleva juhendi A osa jaotis „Rahastamiskõlblikud riigid“).
  • 2

    Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon Euroopa noorsootöö tegevuskava koostamise raamistiku kohta,http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=uriserv:OJ.C_.2020.415.01.0001.01.EST. Lisateave Euroopa noorsootöö tegevuskava rakendamise kohta on kättesaadav veebisaidil www.bonn-process.net.   

  • 3 Need strateegiad on kättesaadavad järgmisel aadressil: https://www.salto-youth.net/
  • 4 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52017XG1207(01).
  • 5 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=uriserv:OJ.C_.2020.415.01.0001.01.EST ja www.bonn-process.net.
  • 6 Vt Euroopa koolitusstrateegia noorsootöötajate pädevusmudel rahvusvaheliseks tööks, https://www.salto-youth.net/rc/training-and-cooperation/trainingstrategy/.
  • 7 Osalevad organisatsioonid peavad andma taotlevale organisatsioonile allkirjastatud volituse. Volitused tuleb esitada taotluse esitamise etapis ja kõige hiljem toetuslepingule allakirjutamise ajal. Lisateabe saamiseks tutvuge käesoleva juhendi C osaga.
  • 8 Vähemalt neljast 13–30aastasest noorest koosnev rühm. Üks vähemalt 18aastane rühma liige täidab esindaja ülesandeid ja võtab endale rühma nimel vastutuse. Mitteametliku rühma määratlus on esitatud sõnastikus.
  • 9 Näiteks kui osaleja on pärit Madridist (Hispaania) ja tegevus toimub Roomas (Itaalia), arvutab taotleja vahemaa Madridist Rooma (1 365,28 km) ning valib seejärel vastava sihtkoha kauguse vahemiku (st 500–1 999 km).
  • 10 https://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/resources/distance-calculator_et.
  • 11 Näiteks kui osaleja on pärit Madridist (Hispaania) ja ta osaleb liikuvas tegevuses, mis toimub esmalt Roomas (Itaalia) ja seejärel Ljubljanas (Sloveenia), peab taotleja tegema järgmist: a) arvutama vahemaa Madridist Rooma (1 365,28 km) ja Roomast Ljubljanasse (489,75 km) ning need kokku liitma (1 855,03 km); b) valima sihtkoha kauguse vahemiku (st 500–1 999 km) ning c) tegema kindlaks ELi toetuse, mille abil saab katta kulud, mis kaasnevad osaleja reisimisega Madridist Ljubljanasse (Rooma kaudu) ja tagasi (275 eurot).
Tagged in:  Youth