Skip to main content

Erasmus+

EU programme for education, training, youth and sport

This guide is a detailed technical description of the Erasmus+ programme. It is mainly intended for organisations applying for funding.

If you are looking for a quicker overview, please read how to take part.

Search the guide

Noorsootöötajate õpirände projektid

Selle meetme1  raames saavad organisatsioonid toetust projektidele ühe või mitme sellise õpitegevuse läbiviimiseks, mille eesmärk on toetada noorsootöötajate kutsealast arengut ja suutlikkuse suurendamist ning nende organisatsiooni.

Meetme eesmärgid

Meetmega toetatakse noorsootöötajate kutsealast arengut ja seeläbi kvaliteetse noorsootöö arendamist kohalikul, piirkondlikul, riigi, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil õpirändetegevuste käigus omandatavate mitteformaalse ja informaalsete õppe kogemustega. Meede aitab saavutada ELi noortestrateegia 2019–2027 eesmärke, eelkõige

aitab see ellu viia Euroopa noorsootöö tegevuskava,2 et parandada noorsootöö kvaliteeti, innovatsiooni ja tunnustamist.

Täpsemalt on noorsootöötajate õpirände projektide eesmärk:

  • luua noorsootöötajate haridusliku ja kutsealase arengu soodustamiseks mitteformaalse ja informaalse õppe võimalusi, mis aitaksid tagada nii kvaliteetse individuaalse töö kui ka toetaksid noorsootöö organisatsioonide ja süsteemide arengut;
  • luua noorsootöötajate kogukond, mis aitaks tagada noortele suunatud projektide ja tegevuste kvaliteeti nii ELi programmide kontekstis kui ka laiemalt;
  • arendada välja kohaliku noorsootöö tavasid ja aidata suurendada osalejate ja nende organisatsioonide kvaliteetse noorsootöö suutlikkust, mis avaldaks selget mõju osalevate noorsootöötajate igapäevatööle noortega.

Poliitiline taust

Euroopa Liidu noortestrateegias 2019–2027 esitatakse noortevaldkonna Euroopa koostöö raamistik, mis lähtub komisjoni 22. mai 2018. aasta teatisest „Noorte kaasamine ja ühendamine ning nende mõjuvõimu suurendamine“. Strateegiaga edendatakse noorte osalust demokraatlikus elus, toetatakse sotsiaalset kaasatust ja kodanikuaktiivsust ning seatakse eesmärgiks tagada, et kõikidel noortel on ühiskonnas osalemiseks vajalikud vahendid. ELi noortestrateegia hõlmab ka noortedialoogi protsessi ning sellega seoses töötati 2018. aastal välja Euroopa noorte 11 eesmärki. Nende eesmärkidega määratakse kindlaks noorte elu mõjutavad sektoriülesed valdkonnad ja osutatakse kitsaskohtadele. ELi noortestrateegia peaks aitama neid eesmärke ellu viia. ELi noortestrateegia põhivaldkonna „Mõjuvõimu suurendamine“ eesmärk on toetada noorte võimestamist noorsootöö kvaliteedi, innovatsiooni ja tunnustamise kaudu. https://europa.eu/youth/home_et

Noortevaldkonna teemastrateegiad

Programmi „Erasmus+“ eesmärk on edendada noorte osalust, informaalse ja mitteformaalse õppimise protsesside kvaliteedi parandamist ning kvaliteetse noorsootöö arendamist. Neid valdkondi toetatakse ka konkreetsete teemastrateegiate abil, näiteks noorte osalemise strateegia, noortepass ja Euroopa koolitusstrateegia (ETS)3 .

Tegevuste kirjeldus

Täienduskoolitustegevused

Täienduskoolitustegevused on riikidevahelised või rahvusvahelised õpirände tegevused, mille eesmärk on toetada noorsootöötajate kutsealast arengut. Täienduskoolitustegevused hõlmavad järgmist:

  • õpikäigud ja mitmesugused lähetused, näiteks töövarjutamine, noorsootöötajate vahetused ja vastastikõpe välismaistes noorsootöö organisatsioonides ja noortevaldkonnas tegutsevates organisatsioonides;
  • meetmes osalevate ja selle eesmärke toetavate noorsootöötajate võrgustike ja kogukonna arendamine;
  • koolitused pädevuste arendamiseks (lähtudes näiteks olemasolevatest pädevusmudelitest), et rakendada kvaliteetse noorsootöö tavasid või uurida ja katsetada uuenduslikke meetodeid (mis on seotud näiteks digitaalse ja nutika noorsootööga4 );
  • seminarid ja õpikojad, millega toetatakse eelkõige teadmiste loomist ja parima tava jagamist seoses ELi noortestrateegia ja selle elluviimist toetavate ELi programmide eesmärkide, väärtuste ja prioriteetidega. Noorsootöötajate õpirände projektide raames ei ole rahastamiskõlblikud järgmised tegevused: akadeemilised õppereisid; tegevused, mille eesmärk on teenida rahalist kasu; tegevused, mida võib lugeda turismiks; festivalid; puhkusereisid; esinejate ringreisid, korralised koosolekud.

Süsteemiarendus- ja teavitustegevused

Noorsootöötajate õpirände projektid võivad hõlmata süsteemiarendus- ja teavitustegevusi. Tegemist on täiendavate tegevustega, mille eesmärk on suurendada õpirändeprojekti praktilist mõju. See hõlmab kõiki tegevusi, millega aidatakse ellu viia Euroopa noorsootöö tegevuskava,5  et parandada noorsootöö kvaliteeti, innovatsiooni ja tunnustamist, ning tutvustada omandatud uusi teadmisi ja vahendeid projektides osalevatele organisatsioonidele ja laiemalt. Need täiendavad tegevused võimaldavad suuremate kogemuste ja ressurssidega toetusesaajatel katsetada uuenduslikke meetodeid ja meetmeid ühiste probleemide lahendamiseks; sel viisil kujundatakse välja n-ö Euroopa noorsootöö labor, kus koondatakse projektides elluviidud, ent laiema mõjuga täienduskoolitustegevusest saadud kogemused.

Näiteks võidakse töötada välja vahendeid ja jagada tavasid, et soodustada noorsootöötajate organisatsioonide ja süsteemide arendamist, korraldada teavitustegevust ja kogukonna arendamise tegevust ning tutvustada uuenduslikke meetodeid, sh digitehnoloogia kasutuselevõtt noorsootöös. Need tegevused ei piirdu üksnes tulemuste levitamisega järelmeetmete etapis, mis on osa projekti tavapärasest elutsüklist, ent võivad hõlmata sihipärasemaid ja strateegilisemaid tulemuste levitamise meetmeid.

Süsteemiarendus- ja teavitustegevust võidakse ellu viia riikidevahelisel, rahvusvahelisel või riigi tasandil.

Ettevalmistavad kohtumised

Ettevalmistava kohtumise eesmärk on tagada tegevuste kvaliteet, hõlbustades ja valmistades ette korraldustööd, luues usaldust ja mõistmist ning kindlad partnerlussuhted osalevate organisatsioonide ja inimeste vahel. Ettevalmistavad kohtumised toimuvad ühe vastuvõtva organisatsiooni riigis enne täienduskoolitustegevuse algust.

Projekti kavandamine

Selle meetme raames toetatav projekt peab hõlmama üht või mitut täienduskoolitustegevust. Tegevusi võib paindlikult kombineerida, sõltuvalt projekti eesmärkidest ning osaleva(te) organisatsiooni(de) ja noorsootöötajate vajadustest.

Projekti viivad ellu vähemalt kaks organisatsiooni. Kõik kaasatud organisatsioonid tuleb nimetada taotluse esitamise etapis, kuna tugev partnerlus on kvaliteetse projekti elluviimise põhieeldus. Osalevatel organisatsioonidel on osalejaid saatev ja/või vastuvõttev (st tegevust võõrustav) roll. Üks organisatsioonidest võtab endale ka koordinaatori rolli ja esitab kõigi partnerite nimel projektitaotluse.

Projekt koosneb neljast etapist: kavandamine, ettevalmistamine, elluviimine ja järelmeetmed.

  • Kavandamine (mille käigus määratakse kindlaks vajadused, eesmärgid, õpiväljundid, tegevuse vormid, koostatakse tööprogramm, tegevuste ajakava jne);
  • ettevalmistamine (praktilised korraldused, osalejate väljavalimine, lepingute sõlmimine partneritega, osalejate keeleline / kultuuridevaheline / õppe ja konkreetse ülesandega seotud ettevalmistamine enne lahkumist jne);
  • tegevuste elluviimine;
  • järelmeetmed (tegevuste hindamine, osalejate õpiväljundite kindlakstegemine ja dokumenteerimine ning projekti tulemuste levitamine ja kasutamine).

Kvaliteetne noorsootöötajate õpirände projekt:

  • mõjutab selgelt osalevate noorsootöötajate igapäevast tööd noortega ja nende organisatsioone;
  • eeldab osalevate organisatsioonide ja noorsootöötajate aktiivset kaasamist: nad peaksid aktiivselt osalema projekti kõigis etappides, et seeläbi veelgi rohkem õppida ja areneda;
  • põhineb noorsootöötajate hariduse ja kutsealase arengu6  valdkonnas selgelt kindlakstehtud vajadustel, mis on seotud eelkõige kvaliteedi, innovatsiooni ja tunnustamisega, ning sellega kaasnevad asjakohased valiku-, ettevalmistus- ja järelmeetmed;
  • tagab, et osalejate mitteformaalse ja informaalse õppe käigus omandatud õpiväljundeid tunnustatakse sobival viisil ning et projekti väljundid, sh meetodid, materjalid ja vahendid, on ülekantavad, et neid hakatakse osalevates organisatsioonides kasutama – mis omakorda toetab noorsootöö organisatsioonide arengut – ning et neid levitatakse noortevaldkonnas laiemalt;
  • innustab osalejaid mõtisklema Euroopa jaoks oluliste teemade ja euroopalike väärtuste üle ning annab noorsootöötajatele vahendid ja meetodid, mis aitavad neil arvestada oma igapäevatöös mitmekesisusega ja suhtuda sellesse austavalt;
  • edendab uuenduslike tavade ja meetodite kasutamist, näiteks digitaalse noorsootöö tegevuste kaasamist, et nende abil võidelda veebis leviva mis tahes desinformatsiooni ja valeuudistega.

Õpiprotsess

Noorsootöötajate õpirände projekt peab toetama refleksiooniprotsessi, õpiväljundite kindlakstegemist ja dokumenteerimist – eelkõige noortepassi kaudu –, et toetada projekti väljundite, projektist tulenevate noorsootöö tavade, meetodite ja materjalide tunnustamist ja mõju noortevaldkonnas.

Osalejate kaitse ja turvalisus

Projekti kavandades ja ette valmistades tuleb tähelepanu pöörata osalejate kaitse ja turvalisuse küsimustele ning näha ette kõik vajalikud meetmed riskide vältimiseks või vähendamiseks.

Programmi „Erasmus+“ Noortevaldkonna kvaliteedistandardid

Kõik selle meetme raames toetatavad projektid peavad vastama programmi „Erasmus+“ noortevaldkonna kvaliteedistandarditele kvaliteetse õpirände korraldamiseks. Programmi „Erasmus+“ noortevaldkonna kvaliteedistandardid hõlmavad meetme aluspõhimõtteid ning ka konkreetseid tegevusi projektiga seotud ülesannete täitmiseks, nagu osalejate valik ja ettevalmistamine, õpiväljundite määratlemine, hindamine ja tunnustamine, projekti tulemuste jagamine jne. Erasmuse programmi noortevaldkonna kvaliteedistandardid on kättesaadavad aadressil https://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/resources/documents/erasmus-quality-standards-mobility-projects-youth_et

Horisontaalsed mõõtmed

Õpirändeprojekti kavandamisel peaks projekti lõimima järgmised programmi „Erasmus+“ ühised mõõtmed.

Kaasamine ja mitmekesisus

Programmi „Erasmus+“ eesmärk on edendada kõigis meetmetes võrdseid võimalusi ja võrdset juurdepääsu, kaasamist ja õiglust. Organisatsioonid peaksid projektitegevusi kavandades mõtlema nende juurdepääsetavusele ja kaasavusele, võttes arvesse vähemate võimalustega osalejate arvamusi ja kaasates neid otsustusprotsessi. 

  • Noorsootöötajate õpirände projektid sobivad iseäranis hästi selleks, et suurendada noorsootöötajate teadlikkust mitmekesisusest ning parandada oskusi ja pädevusi vähemate võimalustega osalejate kaasamiseks noorsootöösse. Osalevate noorsootöötajate kaasamine projekti kõigis etappides võimaldab hoolikat juhendamist kogu õpi- ja arenguprotsessi jooksul ja vahetumat tagasiside andmist.
  • Koolitajate ja juhendajate kohalviibimine enamiku tegevuste juures tagab asjakohasema ja kohandatud lähenemisviisi, mis vastab täpselt osalejate vajadustele.
  • Kogu projekti jooksul tuleks teadlikult tegeleda kaasamise ja mitmekesisuse teemadega. Neid tahke tuleks arvesse võtta projekti kavandamisel, ettevalmistamisel, elluviimisel ja järelmeetmetes. Eriti tähtis on viis, kuidas projektiga suurendatakse osalevate organisatsioonide suutlikkust lahendada kaasamise ja mitmekesisusega seotud küsimusi ka igapäevases tegevuses.
  • See tegevusvorm on samuti sobiv vähemate võimalustega osalejate kaasamiseks. Võttes arvesse tegevusvormiga pakutavat paindlikkust (nt tegevuse kestuse, liigi jms osas), on seda võimalik kohandada osalejate vajadustele.

Kaasamine ja mitmekesisus sobivad hästi ka noorsootöötajate õpirände projekti keskseks teemaks – näiteks võib projekti eesmärk olla kaasavate tavade ja meetodite vahetamine. 

Ökoloogiline kestlikkus

Projektiga tuleks soodustada osalejate ökoloogiliselt kestlikku ja keskkonna suhtes vastutustundlikku käitumist, suurendades teadlikkust sellest, kui oluline on võtta meetmeid selleks, et vähendada õpirändetegevuste keskkonnajalajälge või heastada tekitatud kahju. Projekti kavandades ja ellu viies tuleb tegutseda keskkonnateadlikult ja integreerida sellesse keskkonnakestlikke tavasid, näiteks valida pigem korduskasutatavaid või loodussäästlikke materjale, vähendada jäätmeteket, edendada ringlussevõttu ning eelistada keskkonnakestlikke transpordivahendeid.

Digipööre

Programmi „Erasmus+“ raames toetatakse kõiki osalevaid organisatsioone digitaalsete vahendite ja õppemeetodite kasutuselevõtmisel, et täiendada füüsilise õpirändega seotud tegevust, edendada koostööd partnerorganisatsioonide vahel ning parandada tegevuste kvaliteeti. Soovitatav on võtta kasutusele digitaalsed ja veebipõhised elemendid, et hõlbustada vähemate võimalustega isikute osalemist. Projektide ja tegevustega, mille eesmärk on parandada digioskusi, soodustada digikirjaoskust ja/või suurendada teadlikkust digitehnoloogia riskidest ja võimalustest, on programmi raames võimalik muuta hoiakuid ning edendada digitaalsete ja põimitud lähenemisviiside väljakujundamist noorte tegevustes.

Olenevalt tegevuste ülesehitusest ja eesmärkidest võidakse õpirändega suurendada digipädevust ja -teadlikkust ning edendada uue tehnoloogia kasutuselevõttu.

Riiklikud bürood pakuvad oma koolitus- ja koostöötegevuste kaudu noorsootöötajatele ja noortejuhtidele erinevaid koolitusvõimalusi, sealhulgas noortevaldkonnas digipöörde toetamise teemal. Need pakkumised on avaldatud Euroopa koolituskalendris https://www.salto-youth.net/tools/european-training-calendar/. SALTO abivahendite veebilehte https://www.salto-youth.net/tools/ saab kasutada ka inspiratsiooniallikana.

Osalemine

Programmi „Erasmus+“ raames toetatakse kõiki osalevaid organisatsioone, et aidata neil tõsta oma projektide kvaliteeti, lõimides neisse osalusmõõtme, pakkudes noorsootöötajatele asjakohaseid võimalusi aktiivselt tegutseda ja osaleda projekti tegevuste kavandamises ja elluviimises, et avastada kodanikuaktiivsuse ja demokraatlikus elus osalemise eeliseid. Toetatavate projektide osalusmõõtme edendamise vahendid on kättesaadavad muu hulgas veebisaidi participationpool.eu kaudu. Samuti soodustatakse sidemete loomist osalemise ja kodanikuaktiivsusega seotud olemasolevate riiklike, rahvusvaheliste või (muude) ELi algatuste ja platvormidega ning nendes osalemist.

Noorsootöötajate õpirände standardprojektide hindamise kriteeriumid

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Allpool esitatud üldkriteeriume kohaldatakse noorsootöötajate õpirände standardprojektide suhtes. Akrediteeringu saanud taotlejate kohta lisateabe saamiseks vt juhendi asjakohane jaotis.

Kes võib esitada taotluse?

Taotluse võib esitada iga ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis asutatud rahastamiskõlblik osalev organisatsioon. See organisatsioon esitab taotluse kõigi projekti kaasatud osalevate organisatsioonide nimel7 .

Rahastamiskõlblikud osalevad organisatsioonid

Osalev organisatsioon võib olla:

  • mittetulundusühendus, ühendus, valitsusväline organisatsioon; Euroopa noorte valitsusväline organisatsioon; kohaliku, piirkonna, riigi tasandi avalik-õiguslik asutus; sotsiaalne ettevõte; ettevõtja sotsiaalse vastutuse valdkonnas tegutsev kasumit taotlev asutus;
  •  noorsootöös aktiivselt osalev noorterühm, kes ei pruugi olla seotud mõne noorteorganisatsiooniga (st mitteametlik noorterühm),</span><span class="MsoFootnoteReference"> 8

mis on asutatud ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis või ELi naabruses asuvas programmivälises kolmandas riigis (1.–4. piirkonna riigid; vt käesoleva juhendi A osa jaotis „Rahastamiskõlblikud riigid“).

Osalevate organisatsioonide arv

Projektis peavad kaasa lööma vähemalt kaks eri riikides asuvat osalevat organisatsiooni (vähemalt üks saatev organisatsioon ja vähemalt üks vastuvõttev organisatsioon).

Sama organisatsioon (üks OID-kood) ei saa olla selles tegevuses taotleja või partnerina seotud rohkem kui viie taotlusega ühe tähtaja kohta.

Projekti kestus

3–24 kuud.

Kellele esitada taotlus?

Selle riigi riiklikule büroole, kus taotlev organisatsioon on asutatud.

Millal esitada taotlus?

Taotlejad peavad oma toetustaotluse esitama hiljemalt:

20. veebruaril kell 12.00.00 (keskpäev Brüsseli aja järgi) projektide puhul, mida hakatakse ellu viima ajavahemikus sama aasta 1. juunist kuni 31. detsembrini;

1. oktoobril kell 12.00.00 (keskpäev Brüsseli aja järgi) projektide puhul, mida hakatakse ellu viima ajavahemikus järgneva aasta 1. jaanuarist kuni 31. maini.

Võimalik lisavoor

Riiklikud bürood võivad otsustada avada veel ühe taotlusvooru. Lisavooru väljakuulutamisest annavad riiklikud bürood taotlejatele teada oma veebisaidil.

Kui korraldatakse lisavoor, peavad taotlejad oma toetustaotluse esitama hiljemalt 7. mail kell 12.00.00 (keskpäev Brüsseli aja järgi) projektide puhul, mida hakatakse ellu viima ajavahemikus sama aasta 1. augustist kuni 31. detsembrini.

Kuidas esitada taotlus?

Üksikasjalik teave taotluse esitamise kohta on esitatud käesoleva juhendi C osas.

Muud kriteeriumid

Taotlusvormile tuleb lisada esindaja kirjalik kinnitus.

Iga projekt peab hõlmama vähemalt ühte täienduskoolitustegevust.

Taotlusvormile tuleb lisada iga projektis kavandatava täienduskoolitustegevuse, ettevalmistava kohtumise ja süsteemiarendus- või teavitustegevuse ajakava.

Täiendavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid täienduskoolitustegevuste puhul

Tegevuste kestus

2–60 päeva, v.a reisimisele kuluv aeg. 2 miinimumpäeva peavad olema järjestikused.

Tegevuste elluviimise koht (kohad)

Tegevused tuleb ellu viia ühe (või liikuvate tegevuste puhul mitme) tegevuses osaleva organisatsiooni riigis. 

Osalevate organisatsioonide arv

Projektis peavad kaasa lööma vähemalt kaks eri riikides asuvat osalevat organisatsiooni (vähemalt üks saatev organisatsioon ja vähemalt üks vastuvõttev organisatsioon).

Tegevus ELi liikmesriikides ja programmiga liitunud kolmandates riikides: kõik osalevad organisatsioonid peavad olema asutatud ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis.

Tegevus ELi naabruses asuvate programmiväliste kolmandate riikidega: tegevusse peab olema kaasatud vähemalt üks osalev organisatsioon ELi liikmesriigist või programmiga liitunud kolmandast riigist ja üks osalev organisatsioon ELi naabruses asuvast programmivälisest kolmandast riigist (1.–4. piirkond).

Rahastamiskõlblikud osalejad

Vanusepiirang puudub.

Osalejad peavad elama neid saatva või vastu võtva organisatsiooni riigis.

Koolitajaid, saatvaid isikuid ja juhendajaid ei käsitata tegevuses osalejatena, kuid neil on õigus saada teatavate eelarvekategooriate raames toetust.

Osalejate arv

Osalejate arv: kuni 50 osalejat iga projekti raames kavandatud tegevuse puhul. Koolitajaid, saatvaid isikuid ega juhendajaid ei võeta osalejate arvus arvesse. Igas tegevuses peab olema osalejaid vastuvõtva organisatsiooni riigist.

Muud kriteeriumid

Vähemalt üks tegevuses osalevatest saatvatest või vastuvõtvatest organisatsioonidest peab olema riigist, kus asub riiklik büroo, kellele esitatakse taotlus.

Täiendavad Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid ettevalmistavate Kohtumiste Puhul

Tegevuse elluviimise koht (kohad)

Tegevus peab toimuma ühe vastuvõtva organisatsiooni riigis. 

Rahastamiskõlblikud osalejad

Osalevate organisatsioonide esindajad ning põhitegevuses osalevad koolitajad ja juhendajad.

Hindamiskriteeriumid

Esitatud taotlusi hinnatakse 100 punkti skaalal, lähtudes allpool esitatud kriteeriumidest ja nende kaalust. Selleks et taotluse saaks rahuldada, peab see koguma:

  • vähemalt 60 punkti 100 maksimumpunktist ja
  • vähemalt poole maksimaalsest punktisummast igas kolmes hindamiskriteeriumide kategoorias.

Asjakohasus, põhjendatus ja mõju (maksimaalne punktisumma: 30)

Hinnatakse, kas:

  • taotleja profiil, kogemused ja tegevused on noortevaldkonnaga seotud;
  • projektis keskendutakse ELi noortedialoogi ühele või mitmele prioriteedile või ELi noorte eesmärkidele;
  • projektiga suudetakse soodustada programmi järgmisi mõõtmeid: kaasamine ja mitmekesisus, ökoloogiline kestlikkus, digipööre ja osalus;
  • projekt on meetme eesmärke silmas pidades asjakohane;
  • projekt on asjakohane selliste ELi ühiste väärtuste austamise ja edendamise seisukohast nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine ning võitlus igat liiki diskrimineerimise vastu;
  • projekt ja kavandatavad tegevused vastavad osalevate noorsootöötajate ja noorsootöö organisatsioonide arenguvajadustele;
  • projekt on sobiv selleks, et
    • tugevdada või muuta osalevate organisatsioonide tegevust noorsootöö kvaliteedi, innovatsiooni ja tunnustamise osas, samuti nende suutlikkust ja tegevusulatust võimaluse korral kohalikust üleilmseks;
    • võimaldada osalevatel noorsootöötajatel saavutada kvaliteetseid õpiväljundeid;kaasata noorsootööd tegevaid osalejaid osalevatest organisatsioonidest ja organisatsioonidest, kes teevad konkreetset noorsootööd ja töötavad korrapäraselt noortega kohalikul tasandil;
    • avaldada mõju osalevatele noorsootöötajatele ja organisatsioonidele projekti ajal ja pärast projekti lõppu;
    • avaldada mõju muudele kui projektis otseselt osalevatele organisatsioonidele ja isikutele kohalikul, piirkondlikul, riigi ja/või Euroopa või üleilmsel tasandil;kavandatavad süsteemiarendus- ja teavitustegevused aitavad kaasa noorsootöö keskkonna arengule (vajaduse korral);
  • projektiga kaasatakse meetmesse uusi tulijaid ja vähemate kogemustega organisatsioone.

Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 40)

Hinnatakse järgmist:

  • mil määral on projektitaotluses kirjeldatud kindlaksmääratud vajaduste, projekti eesmärkide, osalejate profiilide ja kavandatavate tegevuste kokkusobivust;
  • mil määral on projektitaotluses selgelt ja veenvalt kirjeldatud kõiki projekti etappe (ettevalmistamine, läbiviimine ja järelmeetmed) ning osalejate aktiivset osalemist kõigis etappides;
  • tasakaalustatud esindatus osalejate hulgas riikide ja sugude lõikes;
  • noorsootöötajate valimise meetmete asjakohasus ja kooskõla õiguslikus aluses sätestatud noorsootöötaja määratlusega;
  • mil määral on kavandatavad tegevused juurdepääsetavad ja kaasavad ning avatud erineva tausta ja võimetega osalejatele; 
  • mil määral hõlmavad tegevused kestlikke ja keskkonnasõbralikke tavasid;
  • kas kavandatud õppemeetodid, sealhulgas kõik digitaalsed vahendid või veebipõhised komponendid, on tegevuste seisukohast asjakohased;
  • kas refleksiooniprotsessi toetusmeetmed ning osalejate õpiväljundite väljaselgitamine ja dokumenteerimine ja Euroopa läbipaistvus- ja tunnustamisvahendite, eelkõige noortepassi kasutamine on asjakohased;
  • kas süsteemiarenduse ja teavitustegevuse osana kavandatud vahendid ja tavad on asjakohased ning mil määral saab neid levitada ja kasutada teiste organisatsioonide innustamiseks (vajaduse korral).

Projekti juhtimise kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 30)

Hinnatakse, kas:

  • praktilise korralduse ning juhtimis- ja toetamismeetodite kvaliteet on rahuldav;
  • osalejate ohutuse ja kaitse tagamiseks ette nähtud meetmed on piisavad ja tõhusad;
  • tegevustega seotud ülesanded ja kohustused on kooskõlas Erasmuse programmi kvaliteedistandarditega selgelt kindlaks määratud;
  • rühma(de)s osalejate ja osalevate organisatsioonide vahelise ning teiste asjaomaste sidusrühmadega tehtava koostöö ja teabevahetuse kava loob projekti juhtimiseks tugiraamistiku; 
  • taotleja on kavandanud sobiva viisi projekti eri etappide ja väljundite hindamiseks vastavalt projekti eesmärkidele;
  • taotleja on kavandanud sobiva viisi projekti väljundite levitamiseks osalevates organisatsioonides ja väljaspool neid organisatsioone;
  • projekt sisaldab meetmeid, mille eesmärk on tagada projekti tulemuste kestlikkus pärast projekti lõppu.

Rahastamiseeskirjad

Eelarvekategooria – Korraldustoetus

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Otseselt õpirändetegevuste elluviimisega seotud kulud.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel:  saatvad isikud, koolitajad ja juhendajad ei saa korraldustoetust.

Summa

125 eurot täienduskoolitustegevuses osaleja kohta

Eelarvekategooria – Reisitoetus

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Toetus, mis aitab katta osalejate, sh koolitajate, saatvate isikute ja juhendajate kulud seoses reisimisega lähtekohast tegevuse toimumiskohta ja tagasi.

Alla 500 km pikkuse vahemaa korral kasutavad osalejad reisimiseks üldjuhul vähese heitega transpordivahendeid.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse sihtkoha kaugus ja inimeste arv.

Taotleja peab märkima lähtekoha ja tegevuse toimumise koha vahemaa,9  kasutades Euroopa Komisjoni pakutavat vahemaa kalkulaatorit10 .

Liikuva tegevuse puhul peaks taotleja individuaalsete toimumiskohtade vahelised vahemaad kokku liitma ja valima koguarvule vastava sihtkoha kauguse vahemiku11 .

Summa

Sihtkoha kaugus

Keskkonnakestlik reisimine

Muu reisimine

10–99 km

56 eurot

28 eurot

100–499 km

285 eurot

211 eurot

500–1999 km

417 eurot

309 eurot

2000–2999 km

535 eurot

395 eurot

3000–3999 km

785 eurot

580 eurot

4000–7999 km

1188 eurot

1188 eurot

8000 km või enam

1735 eurot

1735 eurot

Eelarvekategooria – Individuaalne toetus

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Elamiskulud.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel:  aluseks võetakse viibimise kestus osaleja, saatvate isikute, koolitajate ja (vajaduse korral) juhendajate kohta, mis hõlmab ka üht reisimisele kuluvat päeva enne tegevuse elluviimist ja üht reisimisele kuluvat päeva pärast tegevuse elluviimist ning kuni nelja lisapäeva, kui osaleja, koolitajad, juhendajad ja saatvad isikud saavad keskkonnakestliku reisimise toetust.

Summa

Tabelis A2.2 esitatud summa osaleja kohta päevas. 

See tabel kehtib ka koolitajate, juhendajate ja saatvate isikute puhul.

Kõige enam 1 100 eurot osaleja, koolitaja, juhendaja ja saatva isiku kohta

Eelarvekategooria – Kaasamistoetus

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Kaasamistoetus organisatsioonidele: Kulud, mis on seotud vähemate võimalustega osalejaid kaasavate õpirändetegevuste korraldamisega.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse vähemate võimalustega osalejate arv, v.a saatvad isikud, koolitajad ja juhendajad.

Summa

125 eurot osaleja kohta

Kaasamistoetus osalejatele: lisakulud, mis on otseselt seotud vähemate võimalustega osalejate ja neid saatvate isikute, koolitajate ja juhendajatega (sealhulgas põhjendatud reisi- ja elamiskulud, kui nendele osalejatele ei ole toetust taotletud reisi- ja individuaalse toetuse eelarvekategooriatest).

Rahastamismehhanism: tegelikud kulud.

Eraldamisel kohaldatav reegel: taotleja peab taotlust põhjendama ja riiklik büroo peab selle heaks kiitma.

100 % rahastamiskõlblikest kuludest

Eelarvekategooria – Ettevalmistava kohtumise toetus

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Ettevalmistava kohtumisega seotud kulud, sh reisi- ja elamiskulud.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: v.a osalejad vastuvõtvast organisatsioonist. Toetust saab anda kõige enam kahele osalejale osaleva organisatsiooni ja tegevuse kohta. Peale selle saab toetust anda ühele juhendajale tegevuse kohta. Tingimus: taotleja peab põhjendama ettevalmistava kohtumise vajadust, eesmärke ja osalejate koosseisu ning riiklik büroo peab need heaks kiitma. Seda tingimust ei kohaldata akrediteerimissüsteemi raames rahastatavate projektide puhul.

Summa

680 eurot osaleja ja ühe ettevalmistava kohtumise kohta.

Eelarvekategooria – Süsteemiarendus- ja teavitustegevused

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Kulud, mis on seotud täiendavate tegevuste elluviimisega.

Kaudsed kulud: kaudse kuluna on rahastamiskõlblik kindlamääraline summa, mis ei ületa 7 % projekti rahastamiskõlblikest täiendavate tegevuste otsestest kuludest ning millega kaetakse toetusesaaja üldised halduskulud, mida saab seostada täiendavate tegevustega (nt elektri- või internetiarved, ruumidega seotud kulud, alalise personali kulud jne).

Rahastamismehhanism: tegelikud kulud.

Eraldamisel kohaldatav reegel: taotleja peab põhjendama vajadust ja eesmärke ning riiklik büroo peab need heaks kiitma. Nende tegevuste jaoks saab kasutada kõige enam 10 % projekti kogukuludest.

Summa

Kuni 80 % rahastamiskõlblikest kuludest

Eelarvekategooria – Erakorralised kulud

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Kulud, mis on seotud finantstagatise andmisega, kui riiklik büroo seda nõuab.

Kulud, mis on seotud viisa, elamislubade, vaktsineerimiste ja arstitõenditega.

Osalejate, saatvate isikute, koolitajate ja juhendajate suured reisikulud, mida suure geograafilise vahemaa või muude takistuste tõttu ei saa katta tavapärase reisitoetusega (st kui puhtamate ja väiksema süsinikdioksiidi heitega transpordivahendite kasutamine toob kaasa suured reisikulud).  Eraldamise korral asendavad erakorralised kulud suurte reisikulude katmiseks ühikuhindadel põhinevat reisitoetust.

Rahastamismehhanism: tegelikud kulud.

Eraldamisel kohaldatav reegel: taotleja peab taotlust põhjendama ja riiklik büroo peab selle heaks kiitma. Suurte reisikuludega on tegemist juhul, kui ühikuhindadel põhinev reisitoetus ei kata 70 % osalejate reisikuludest.  Eraldamise korral asendavad suurte reisikulude katmiseks mõeldud erakorralised kulud tavapärase reisimise toetust.

Summa

Finantstagatis: 80 % rahastamiskõlblikest kuludest.

Suured reisikulud: 80 % rahastamiskõlblikest reisikuludest.

Kulud, mis on seotud viisa, elamislubade, vaktsineerimiste ja arstitõenditega: 100 % rahastamiskõlblikest kuludest.

Tabel A2.2. Individuaalne toetus täienduskoolitustegevusteks

 

Individuaalne toetus (eurodes päevas)

Austria

84

Belgia

88

Bulgaaria

60

Horvaatia

75

Küpros

81

Tšehhi

65

Taani

95

Eesti

76

Soome

93

Prantsusmaa

85

Saksamaa

77

Kreeka

80

Ungari

77

Island

99

Iirimaa

91

Itaalia

85

Läti

66

Liechtenstein

84

Leedu

65

Luksemburg

84

Malta

77

Madalmaad

92

Põhja-Makedoonia

57

Norra

94

Poola

68

Portugal

78

Rumeenia

64

Serbia

59

Slovakkia

67

Sloveenia

78

Hispaania

81

Rootsi

87

Türgi

68

Naabruses asuvad programmivälised kolmandad riigid

62

Tagged in:  Youth