Skip to main content

Erasmus+

EU programme for education, training, youth and sport
Search the guide

Noorsootöötajate õpirände projektid

Selle meetme1  raames saavad organisatsioonid toetust projektidele ühe või mitme sellise õpitegevuse elluviimiseks, mille eesmärk on toetada noorsootöötajate kutsealast arengut ja nende organisatsiooni.

Meetme eesmärgid

Meetmega toetatakse noorsootöötajate kutsealast arengut ja seeläbi kvaliteetse noorsootöö arendamist kohalikul, piirkondlikul, riigi, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil õpirändetegevuste käigus omandatavate mitteformaalse ja informaalsete õppe kogemustega. Meede aitab saavutada ELi noortestrateegia 2019–2027 eesmärke, eelkõige aitab see ellu viia Euroopa noorsootöö tegevuskava,2  et parandada noorsootöö kvaliteeti, innovatsiooni ja tunnustamist.

Täpsemalt on noorsootöötajate õpirände projektide eesmärk:

  • luua noorsootöötajate haridusliku ja kutsealase arengu soodustamiseks mitteformaalse ja informaalse õppe võimalusi, mis aitaksid tagada nii kvaliteetse individuaalse töö kui ka toetaksid noorsootöö organisatsioonide ja süsteemide arengut;
  • luua noorsootöötajate kogukond, mis aitaks tagada noortele suunatud projektide ja tegevuste kvaliteeti nii ELi programmide kontekstis kui ka laiemalt;
  • arendada välja kohaliku noortetöö tavasid ja aidata suurendada osalejate ja nende organisatsioonide kvaliteetse noorsootöö suutlikkust, mis avaldaks selget mõju osalevate noorsootöötajate igapäevatööle noortega.

Poliitiline taust

Euroopa Liidu noortestrateegias 2019–2027 esitatakse noortevaldkonna Euroopa koostöö raamistik, mis lähtub komisjoni 22. mai 2018. aasta teatisest „Noorte kaasamine ja ühendamine ning nende mõjuvõimu suurendamine“. Strateegiaga edendatakse noorte osalust demokraatlikus elus, toetatakse sotsiaalset kaasatust ja kodanikuaktiivsust ning seatakse eesmärgiks tagada, et kõikidel noortel on ühiskonnas osalemiseks vajalikud vahendid. ELi noortestrateegia hõlmab ka noortedialoogi protsessi ning sellega seoses töötati 2018. aastal välja Euroopa noorte 11 eesmärki. Nende eesmärkidega määratakse kindlaks noorte elu mõjutavad sektoriülesed valdkonnad ja osutatakse kitsaskohtadele. ELi noortestrateegia peaks aitama neid eesmärke ellu viia. ELi noortestrateegia põhivaldkonna „Mõjuvõimu suurendamine“ eesmärk on toetada noorte võimestamist noorsootöö kvaliteedi, innovatsiooni ja tunnustamise kaudu.

https://europa.eu/youth/home_et.

Noortevaldkonna teemastrateegiad

Programmi „Erasmus+“ eesmärk on edendada noorte osalemist, informaalse ja mitteformaalse õppimise protsesside kvaliteedi parandamist ning kvaliteetse noorsootöö arendamist. Neid valdkondi toetatakse ka sihtotstarbeliste teemastrateegiate abil, näiteks noorte osalemise strateegia, noortepass ja Euroopa koolitusstrateegia3 .

Tegevuste kirjeldus

Täienduskoolitustegevused

Täienduskoolitustegevused on rahvusvahelised õpirände tegevused, mille eesmärk on toetada noorsootöötajate kutsealast arengut. Täienduskoolitustegevused hõlmavad järgmist:

  • õpikäigud ja mitmesugused lähetused, näiteks töövarjutamine, noorsootöötajate vahetused ja vastastikõpe välismaistes noorsootöö organisatsioonides ja noorte valdkonnas tegutsevates organisatsioonides;
  • meetmes osalevate ja selle eesmärke toetavate noorsootöötajate võrgustike ja kogukonna arendamine;
  • koolitused pädevuste arendamiseks (lähtudes näiteks olemasolevatest pädevusmudelitest), et rakendada kvaliteetse noorsootöö tavasid või uurida ja katsetada uuenduslikke meetodeid (mis on seotud näiteks digitaalse ja nutika noorsootööga4 );

seminarid ja õpikojad, millega toetatakse eelkõige teadmiste loomist ja parima tava jagamist seoses ELi noortestrateegia ja selle elluviimist toetavate ELi programmide eesmärkide, väärtuste ja prioriteetidega. Noorsootöötajate õpirände projektide raames ei ole rahastamiskõlblikud järgmised tegevused: akadeemilised õppereisid; tegevused, mille eesmärk on teenida rahalist kasu; tegevused, mida võib lugeda turismiks; festivalid; puhkusereisid; esinejate ringreisid, korralised koosolekud.

Lisaks võivad projektid hõlmata ka järgmisi tegevusi.

Süsteemiarendus- ja teavitustegevused

Noorsootöötajate õpirände projektid võivad hõlmata süsteemiarendus- ja teavitustegevusi. Tegemist on täiendavate tegevustega, mille eesmärk on suurendada õpirändeprojekti praktilist mõju. Siia kuuluvad kõik tegevused, millega aidatakse ellu viia Euroopa noorsootöö tegevuskava,5  et parandada noorsootöö kvaliteeti, innovatsiooni ja tunnustamist, ning tutvustada omandatud uusi teadmisi ja vahendeid projektides osalevatele organisatsioonidele ja laiemalt. Need täiendavad tegevused võimaldavad suuremate kogemuste ja ressurssidega toetusesaajatel katsetada innovatiivseid meetodeid ja meetmeid ühiste probleemide lahendamiseks; sel viisil kujundatakse välja n-ö Euroopa noorsootöö labor, kus koondatakse projektides elluviidud, ent laiema mõjuga täienduskoolitustegevusest saadud kogemused.

Näiteks võidakse töötada välja vahendeid ja jagada tavasid, et soodustada noorsootöötajate organisatsioonide ja süsteemide arendamist, korraldada teavitustegevust ja kogukonna arendamise tegevust ning tutvustada innovatiivseid meetodeid, sh digitehnoloogia kasutuselevõtt noorsootöös. Need tegevused ei piirdu üksnes tulemuste levitamisega järelmeetmete etapis, mis on osa projekti tavapärasest elutsüklist, ent võivad hõlmata sihipärasemaid ja strateegilisemaid tulemuste levitamise meetmeid.

Süsteemiarendus- ja teavitustegevust võidakse ellu viia riikidevahelisel või riigi tasandil.

Ettevalmistavad külaskäigud

Ettevalmistava külaskäigu eesmärk on tagada tegevuste kvaliteet, hõlbustades ja valmistades ette korraldustööd, luues usaldust ja mõistmist ning kindlad partnerlussuhted osalevate organisatsioonide ja inimeste vahel. Ettevalmistavad külaskäigud toimuvad ühe vastuvõtva organisatsiooni riigis enne täienduskoolitustegevuse algust.

Projekti kavandamine

Selle meetme raames toetatav projekt peab hõlmama üht või mitut täienduskoolitustegevust. Tegevusi võib paindlikult kombineerida, sõltuvalt projekti eesmärkidest ning osaleva(te) organisatsiooni(de) ja noorsootöötajate vajadustest.

Projekti viivad ellu vähemalt kaks organisatsiooni. Kõik kaasatud organisatsioonid tuleb nimetada taotluse esitamise etapis, kuna tugev partnerlus on kvaliteetse projekti elluviimise põhieeldus. Osalevatel organisatsioonidel on osalejaid saatev ja/või vastuvõttev (st tegevust võõrustav) roll. Üks organisatsioonidest võtab endale ka koordinaatori rolli ja esitab kõigi partnerite nimel projektiettepaneku.

Projekt koosneb neljast etapist: kavandamine, ettevalmistamine, elluviimine ja järelmeetmed.

  • Kavandamine (mille käigus määratakse kindlaks vajadused, eesmärgid, õpiväljundid, tegevuse vormid, koostatakse tööprogramm, tegevuste ajakava jne);
  • ettevalmistamine (praktilised korraldused, osalejate väljavalimine, lepingute sõlmimine partneritega, osalejate keeleline / kultuuridevaheline / õppe ja konkreetse ülesandega seotud ettevalmistamine enne lahkumist jne);
  • tegevuste elluviimine;
  • järelmeetmed (tegevuste hindamine, osalejate õpiväljundite kindlakstegemine ja dokumenteerimine ning projekti tulemuste levitamine ja kasutamine).

Kvaliteetne noorsootöötajate õpirände projekt:

  • mõjutab selgelt osalevate noorsootöötajate igapäevast tööd noortega ja nende organisatsioone;
  • eeldab osalevate organisatsioonide ja noorsootöötajate aktiivset kaasamist: nad peaksid aktiivselt osalema projekti kõigis etappides, et seeläbi veelgi rohkem õppida ja areneda;
  • põhineb noorsootöötajate hariduse ja kutsealase arengu6  valdkonnas selgelt kindlakstehtud vajadustel, mis on seotud eelkõige kvaliteedi, innovatsiooni ja tunnustamisega, ning sellega kaasnevad asjakohased valiku-, ettevalmistus- ja järelmeetmed;
  • tagab, et osalejate mitteformaalse ja informaalse õppe käigus omandatud õpiväljundeid tunnustatakse sobival viisil ning et projekti väljundid, sh meetodid, materjalid ja vahendid, on ülekantavad, et neid hakatakse osalevates organisatsioonides kasutama – mis omakorda toetab noorsootöö organisatsioonide arengut – ning et neid levitatakse noortevaldkonnas laiemalt;
  • innustab osalejaid mõtisklema Euroopa jaoks oluliste teemade ja euroopalike väärtuste üle ning annab noorsootöötajatele vahendid ja meetodid, mis aitavad neil arvestada oma igapäevatöös mitmekesisusega ja suhtuda sellesse austavalt;
  • edendab uuenduslike tavade ja meetodite kasutamist, näiteks digitaalse noorsootöö tegevuste kaasamist, et nende abil võidelda veebis leviva mis tahes desinformatsiooni ja valeuudistega.

Õpiprotsess

Noorsootöötajate õpirände projekt peab toetama refleksiooniprotsessi, õpiväljundite kindlakstegemist ja dokumenteerimist – eelkõige noortepassi kaudu –, et toetada projekti väljundite, projektist tulenevate noorsootöö tavade, meetodite ja materjalide tunnustamist ja mõju noortevaldkonnas.

Kaasamine ja mitmekesisus

Programmi „Erasmus+“ eesmärk on edendada kõigis meetmetes võrdseid võimalusi ja võrdset juurdepääsu, kaasamist ja õiglust. Organisatsioonid peaksid projektitegevusi kavandades mõtlema nende juurdepääsetavusele ja kaasavusele, võttes arvesse vähemate võimalustega osalejate arvamusi ja kaasates neid otsustusprotsessi. 

  • Noorsootöötajate õpirände projektid sobivad iseäranis hästi selleks, et suurendada noorsootöötajate teadlikkust mitmekesisusest ning parandada oskusi ja pädevusi vähemate võimalustega osalejate kaasamiseks noorsootöösse. Osalevate noorsootöötajate kaasamine projekti kõigis etappides võimaldab hoolikat juhendamist kogu õpi- ja arenguprotsessi jooksul ja vahetumat tagasiside andmist.
  • Koolitajate ja juhendajate kohalviibimine enamiku tegevuste juures tagab asjakohasema ja kohandatud lähenemisviisi, mis vastab täpselt osalejate vajadustele.
  • Kogu projekti jooksul tuleks teadlikult tegeleda kaasamise ja mitmekesisuse teemadega. Neid tahke tuleks arvesse võtta projekti kavandamisel, ettevalmistamisel, elluviimisel ja järelmeetmetes. Eriti tähtis on viis, kuidas projektiga suurendatakse osalevate organisatsioonide suutlikkust lahendada kaasamise ja mitmekesisusega seotud küsimusi ka igapäevases tegevuses.
  • See tegevusvorm on samuti sobiv vähemate võimalustega osalejate kaasamiseks. Võttes arvesse tegevusvormiga pakutavat paindlikkust (nt tegevuse kestuse, liigi jms osas), on seda võimalik kohandada osalejate vajadustele. Kaasamine ja mitmekesisus sobivad hästi ka noorsootöötajate õpirände projekti keskseks teemaks – näiteks võib projekti eesmärk olla kaasavate tavade ja meetodite vahetamine. 

Osalejate kaitse ja turvalisus

Projekti kavandades ja ette valmistades tuleb tähelepanu pöörata osalejate kaitse ja turvalisuse küsimustele ning näha ette kõik vajalikud meetmed riskide vältimiseks või vähendamiseks.

Keskkonnasäästlikkus

Projekt peaks edendama osalejate seas keskkonnasäästlikku ja keskkonna suhtes vastutustundlikku käitumist, suurendades teadlikkust sellest, kui oluline on võtta meetmeid selleks, et vähendada õpirändetegevuste keskkonnajalajälge või heastada tekitatud kahju. Seda kavandades ja ellu viies tuleb tegutseda keskkonnateadlikult ja -säästlikult, näiteks korduskasutatavate või loodussäästlike materjalide valikuga, jäätmetekke vähendamise ja ringlussevõtuga ning säästvate transpordivahendite eelistamisega.

Digipööre

Programmi „Erasmus+“ raames toetatakse kõiki osalevaid organisatsioone digitaalsete vahendite ja õppemeetodite kasutuselevõtmisel, et täiendada füüsilise õpirändega seotud tegevust, edendada koostööd partnerorganisatsioonide vahel ning parandada tegevuste kvaliteeti.

Programmi „Erasmus+“ noortevaldkonna kvaliteedistandardid

Kõik selle meetme raames toetatavad projektid peavad vastama programmi „Erasmus+“ noortevaldkonna kvaliteedistandarditele kvaliteetse õpirände korraldamiseks. Programmi „Erasmus+“ noortevaldkonna kvaliteedistandardid hõlmavad meetme aluspõhimõtteid ning ka konkreetseid tavasid projektiga seotud ülesannete täitmiseks, nagu osalejate valik ja ettevalmistamine, õpiväljundite määratlemine, hindamine ja tunnustamine, projekti tulemuste jagamine jne. Erasmuse programmi noortevaldkonna kvaliteedistandardid on kättesaadavad aadressil https://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/resources/documents/erasmus-quality-standards-mobility-projects-youth_et.

Projekti hindamisel kasutatavad kriteeriumid

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Rahastamiskõlblikkuse üldkriteeriumid

Allpool esitatud üldkriteeriume kohaldatakse noorsootöötajate õpirände standardprojektide suhtes. Akrediteerimise kohta lisateabe saamiseks vt juhendi vastav jaotis.

Rahastamiskõlblikud osalevad organisatsioonid

Osalev organisatsioon võib olla:

  • mittetulundusühendus, ühendus, vabaühendus; Euroopa noorte vabaühendus; kohaliku, piirkonna, riigi tasandi avalik-õiguslik asutus; sotsiaalne ettevõte; ettevõtja sotsiaalse vastutuse valdkonnas tegutsev kasumit taotlev asutus;
  •  noorsootöös aktiivselt osalev noorterühm, kes ei pruugi olla seotud mõne noorteorganisatsiooniga (st mitteametlik noorterühm), 7

mis on asutatud ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis või ELi naabruses asuvas programmivälises kolmandas riigis (1.–4. piirkonna riigid; vt käesoleva juhendi A osa jaotis „Rahastamiskõlblikud riigid”).

Kes võib esitada taotluse?

Taotluse võib esitada iga ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis asutatud rahastamiskõlblik osalev organisatsioon. See organisatsioon esitab taotluse kõigi projekti kaasatud osalevate organisatsioonide nimel8 .

Osalevate organisatsioonide arv

Projektis peavad kaasa lööma vähemalt kaks eri riikides asuvat osalevat organisatsiooni (vähemalt üks saatev organisatsioon ja vähemalt üks vastuvõttev organisatsioon).

Projekti kestus

3–24 kuud.

Kellele esitada taotlus?

Selle riigi riiklikule büroole, kus taotlev organisatsioon on asutatud.

Millal esitada taotlus?

Taotlejad peavad oma toetustaotluse esitama hiljemalt:

23. veebruaril kell 12.00.00 (keskpäev Brüsseli aja järgi) projektide puhul, mida hakatakse ellu viima ajavahemikus sama aasta 1. juunist kuni 31. detsembrini;

4. oktoobril kell 12.00.00 (keskpäev Brüsseli aja järgi) projektide puhul, mida hakatakse ellu viima ajavahemikus järgneva aasta 1. jaanuarist kuni 31. maini.

Võimalik lisavoor:

riiklikud bürood võivad otsustada avada veel ühe taotlusvooru. Lisavooru väljakuulutamisest annavad riiklikud bürood taotlejatele teada oma veebisaidil.

Kui korraldatakse lisavoor, peavad taotlejad oma toetustaotluse esitama hiljemalt 4. mail kell 12.00.00 (keskpäev Brüsseli aja järgi) projektide puhul, mida hakatakse ellu viima ajavahemikus sama aasta 1. augustist kuni 31. detsembrini.

Kuidas esitada taotlus?

Üksikasjalik teave taotluse esitamise kohta on esitatud käesoleva juhendi C osas.

Muud kriteeriumid

Taotlusvormile tuleb lisada esindaja kirjalik kinnitus.

Iga projekt peab hõlmama vähemalt ühte täienduskoolitustegevust.

Taotlusvormile tuleb lisada iga projektis kavandatava täienduskoolitustegevuse, ettevalmistava külaskäigu ja süsteemiarendus- või teavitustegevuse ajakava.

Täiendavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid täienduskoolitustegevuste puhul

Tegevuste kestus

2–60 päeva, v.a reisimisele kuluv aeg.

2 miinimumpäeva peavad olema järjestikused.

Tegevuste elluviimise koht (kohad)

Tegevused tuleb ellu viia ühe (või liikuvate tegevuste puhul mitme) tegevuses osaleva organisatsiooni riigis. 

Osalevate organisatsioonide arv

Projektis peavad kaasa lööma vähemalt kaks eri riikides asuvat osalevat organisatsiooni (vähemalt üks saatev organisatsioon ja vähemalt üks vastuvõttev organisatsioon).

Tegevus ELi liikmesriikides ja programmiga liitunud kolmandates riikides: kõik osalevad organisatsioonid peavad olema asutatud ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis.

Tegevused ELi naabruses asuvate programmiväliste kolmandate riikidega: tegevusse peab olema kaasatud vähemalt üks osalev organisatsioon ELi liikmesriigist või programmiga liitunud kolmandast riigist ja üks osalev organisatsioon ELi naabruses asuvast kolmandast riigist, mis ei ole programmiga liitunud (1.–4. piirkond).

Rahastamiskõlblikud osalejad

Vanusepiirang puudub.

Osalejad, v.a koolitajad, saatvad isikud ja juhendajad, peavad elama neid saatva või vastuvõtva organisatsiooni riigis.

Osalejate arv

Osalejate arv: kuni 50 osalejat (v.a vajaduse korral koolitajad, saatvad isikud ja juhendajad) iga projekti raames kavandatud tegevuse puhul.

Igas tegevuses peab olema osalejaid vastuvõtva organisatsiooni riigist.

Muud kriteeriumid

Vähemalt üks tegevuses osalevatest saatvatest või vastuvõtvatest organisatsioonidest peab olema riigist, kus asub riiklik büroo, kellele esitatakse taotlus.

Täiendavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid ettevalmistavate külaskäikude puhul

Tegevuse elluviimise koht (kohad)

Tegevus peab toimuma ühe vastuvõtva organisatsiooni riigis. 

Rahastamiskõlblikud osalejad

Osalevate organisatsioonide esindajad ning põhitegevuses osalevad koolitajad ja juhendajad.

Hindamiskriteeriumid

Projekte hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel. Rahastamist kaalutakse üksnes selliste projektiettepanekute puhul, mis koguvad vähemalt 60 punkti. Peale selle peavad need saavutama iga allpool nimetatud hindamiskriteeriumi puhul vähemalt poole maksimumpunktidest.

Asjakohasus, põhjendatus ja mõju (maksimaalne punktisumma: 30)

  • Projekti asjakohasus, võttes arvesse:
    • meetme eesmärke;
    • osalevate organisatsioonide arenguvajadusi;
    • osalevate noorsootöötajate vajadusi ja eesmärke.
  • Projekti sobivus selleks, et:
    • võimaldada osalevatel noorsootöötajatel saavutada kvaliteetseid õpiväljundeid;
    • tugevdada või muuta osalevate organisatsioonide noorsootööd kvaliteedi, innovatsiooni ja tunnustamise osas, samuti suurendada nende suutlikkust ja tegevusulatust võimaluse korral kohalikust üleilmseks;
    • kaasata osalevatest organisatsioonidest aktiivselt noorsootööd tegevaid osalejaid;
    • kaasata organisatsioone, kes teevad konkreetset noorsootööd ja töötavad korrapäraselt noortega kohalikul tasandil.
  • Projekti võimalik mõju:
    • osalevatele noorsootöötajatele ja organisatsioonidele projekti ajal ning pärast projekti lõppu;
    • konkreetsetele noorsootöö tavadele ja noorsootöö kvaliteedile;
    • muudele kui projektis otseselt osalevatele organisatsioonidele ja isikutele kohalikul, piirkondlikul, riigi ja/või Euroopa või üleilmsel tasandil.
  • Ulatus, mil määral hõlmab projekt meetmeid, mille eesmärk on tagada projekti tulemuste jätkusuutlikkus pärast projekti lõppu.
  • Ulatus, mil määral suudetakse projektiga soodustada programmi järgmisi mõõtmeid: kaasamine ja mitmekesisus, keskkonnasäästlikkus, digipööre ja osalus.
  • Ulatus, mil määral kaasatakse projektiga meetmesse uusi tulijaid ja vähemate kogemustega organisatsioone.
  • Ulatus, mil määral aitavad kavandatavad süsteemiarendus- ja teavitustegevused kaasa noorsootöötajate töökeskkonna arengule (vajaduse korral).

Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 40)

  • Kindlaksmääratud vajaduste, projekti eesmärkide, osalejate profiilide ja kavandatavate tegevuste kokkusobivus;
  • ulatus, mil määral aidatakse projektiga parandada osalevate organisatsioonide noorsootöö kvaliteeti;
  • projekti kõigi etappide – ettevalmistamine (sh osalejate ettevalmistamine), tegevuste elluviimine ja järelmeetmed – selgus, täielikkus ja kvaliteet;
  • tegevustes osalevate noorsootöötajate (kooskõlas noorsootöötaja määratlusega õiguslikus aluses) valimiseks kohaldatavate meetmete sobivus ja see, mil määral kaasatakse noorsootöötajaid aktiivselt projekti kõigisse etappidesse;
  • ulatus, mil määral on kavandatud tegevused juurdepääsetavad ja kaasavad ning avatud vähemate võimalustega osalejatele; 
  • kavandatavate kaasavate õpimeetodite, sh virtuaalsete komponentide sobivus;
  • refleksiooniprotsessi korraldamise ja toetamise ning osalejate õpiväljundite väljaselgitamise ja dokumenteerimise kvaliteet; Euroopa läbipaistvus- ja tunnustamisvahendite, eelkõige noortepassi järjepidev kasutamine;
  • tasakaalustatud esindatus osalejate hulgas riikide ja sugude lõikes;
  • ulatus, mil määral hõlmavad tegevused jätkusuutlikke ja keskkonnasõbralikke tavasid;
  • süsteemiarenduse ja teavitustegevuse osana kavandatud vahendite ja tavade kvaliteet ning see, mil määral saab neid levitada ja kasutada teiste organisatsioonide innustamiseks (vajaduse korral).

Projekti juhtimise kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 30)

  • Praktilise korralduse ning juhtimis- ja toetamismeetodite kvaliteet;
  • osalevate organisatsioonide vahel ja teiste asjaomaste sidusrühmadega toimuva koostöö ja teabevahetuse kvaliteet;
  • projekti eri etappide ja tulemuste hindamise meetmete kvaliteet;
  • nende meetmete asjakohasus ja kvaliteet, mille eesmärk on levitada projekti tulemusi osalevate organisatsioonide seas ning laiemalt.

Rahastamiseeskirjad

Korraldustoetus

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Otseselt õpirändetegevuste elluviimisega seotud kulud.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse osalejate arv, v.a saatvad isikud, koolitajad ja juhendajad.

Summa

100 eurot täienduskoolitustegevuses osaleja kohta

Reisitoetus

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Toetus, mis aitab katta osalejate, sh koolitajate, saatvate isikute ja juhendajate kulud seoses reisimisega lähtekohast tegevuse toimumiskohta ja tagasi.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse sihtkoha kaugus ja inimeste arv.

Taotleja peab märkima lähtekoha ja tegevuse toimumise koha vahemaa,9  kasutades Euroopa Komisjoni pakutavat vahemaa kalkulaatorit10 .

Liikumise puhul peaks taotleja individuaalsete toimumiskohtade vahelised vahemaad kokku liitma ja valima koguarvule vastava sihtkoha kauguse vahemiku11 .

Summa

Sihtkoha kaugus

Tavapärane reisimine

Keskkonnasäästlik reisimine

10–99 km

23 eurot

 

100–499 km

180 eurot

210 eurot

500–1 999 km

275 eurot

320 eurot

2 000–2 999 km

360 eurot

410 eurot

3 000–3 999 km

530 eurot

610 eurot

4 000–7 999 km

820 eurot

 

8 000 km või enam

1 500 eurot

 

Individuaalne toetus

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Elamiskulud.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse viibimise kestus osaleja, sh saatvate isikute, koolitajate ja juhendajate (vajaduse korral) kohta, mis hõlmab ka üht reisimisele kuluvat päeva enne tegevuse elluviimist ja üht reisimisele kuluvat päeva pärast tegevuse elluviimist ning kuni nelja lisapäeva, kui osaleja saab keskkonnasäästliku reisimise toetust.

Summa

Tabelis A2.2 esitatud summa osaleja kohta päevas.

 Kõige enam 1 100 eurot osaleja kohta (sh koolitajad, juhendajad ja saatvad isikud)

Kaasamistoetus

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Kaasamistoetus organisatsioonidele: kulud, mis on seotud õpirändetegevuste korraldamisega vähemate võimalustega osalejatele.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse vähemate võimalustega osalejate arv, v.a saatvad isikud, koolitajad ja juhendajad.

Summa

100 eurot osaleja kohta

Kaasamistoetus osalejatele: lisakulud, mis on otseselt seotud vähemate võimalustega osalejate ja neid saatvate isikute, koolitajate ja juhendajatega (sealhulgas põhjendatud reisi- ja elamiskulud, kui nendele osalejatele ei ole toetust taotletud reisi- ja individuaalse toetuse eelarvekategooriatest).

Rahastamismehhanism: tegelikud kulud.

Eraldamisel kohaldatav reegel: taotleja peab taotlust põhjendama ja riiklik büroo peab selle heaks kiitma.

Summa

100% rahastamiskõlblikest kuludest

Ettevalmistava külaskäigu toetus

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Ettevalmistava külaskäiguga seotud kulud, sh reisi- ja elamiskulud.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: v.a osalejad vastuvõtvast organisatsioonist. Toetust saab anda kõige enam kahele osalejale osaleva organisatsiooni ja tegevuse kohta. Peale selle saab toetust anda ühele juhendajale tegevuse kohta. Tingimus: taotleja peab põhjendama ettevalmistava külaskäigu vajadust, eesmärke ja osalejate koosseisu ning riiklik büroo peab need heaks kiitma.  Seda tingimust ei kohaldata akrediteerimissüsteemi raames rahastatavate projektide puhul.

Summa

575 eurot osaleja ja ühe ettevalmistava külaskäigu kohta

Süsteemiarendus- ja teavitustegevused

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Kulud, mis on seotud täiendavate tegevuste elluviimisega.

Kaudsed kulud: kaudse kuluna on rahastamiskõlblik kindlamääraline summa, mis ei ületa 7 % projekti rahastamiskõlblikest täiendavate tegevuste otsestest kuludest ning millega kaetakse toetusesaaja üldised halduskulud, mida saab seostada täiendavate tegevustega (nt elektri- või internetiarved, ruumidega seotud kulud, alalise personali kulud jne).

Rahastamismehhanism: tegelikud kulud.

Eraldamisel kohaldatav reegel: taotleja peab põhjendama vajadust ja eesmärke ning riiklik büroo peab need heaks kiitma. Nende tegevuste jaoks saab kasutada kõige enam 10 % projekti kogukuludest.

Summa

Kuni 80% rahastamiskõlblikest kuludest

Erakorralised kulud

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Kulud, mis on seotud finantstagatise andmisega, kui riiklik büroo seda nõuab.

Kulud, mis on seotud viisa, elamislubade, vaktsineerimiste ja arstitõenditega.

Osalejate, sh rühmajuhtide, saatvate isikute ja juhendajate suured reisikulud; sh keskkonnasäästlikemate ja väiksema CO2 heitega transpordivahendite kasutamine.

Rahastamismehhanism: tegelikud kulud.

Eraldamisel kohaldatav reegel: taotleja peab taotlust põhjendama ja riiklik büroo peab selle heaks kiitma. Suurte reisikuludega on tegemist juhul, kui ühikuhindadel põhinev reisitoetus ei kata 70 % osalejate reisikuludest.

Summa

Finantstagatis: 80% rahastamiskõlblikest kuludest.

Suured reisikulud: 80% rahastamiskõlblikest kuludest.

Kulud, mis on seotud viisa, elamislubade, vaktsineerimiste ja arstitõenditega: 100% rahastamiskõlblikest kuludest.

Tabel A2.2. Individuaalne toetus täienduskoolitustegevusteks

 

Individuaalne toetus (eurodes päevas)

Austria

61 eurot

Belgia

65 eurot

Bulgaaria

53 eurot

Horvaatia

62 eurot

Küpros

58 eurot

Tšehhi Vabariik

54 eurot

Taani

72 eurot

Eesti

56 eurot

Soome

71 eurot

Põhja-Makedoonia

45 eurot

Prantsusmaa

66 eurot

Saksamaa

58 eurot

Kreeka

71 eurot

Ungari

55 eurot

Island

71 eurot

Iirimaa

74 eurot

Itaalia

66 eurot

Läti

59 eurot

Liechtenstein

74 eurot

Leedu

58 eurot

Luksemburg

66 eurot

Malta

65 eurot

Madalmaad

69 eurot

Norra

74 eurot

Poola

59 eurot

Portugal

65 eurot

Rumeenia

54 eurot

Serbia

45 eurot

Slovakkia

60 eurot

Sloveenia

60 eurot

Hispaania

61 eurot

Rootsi

70 eurot

Türgi

54 eurot

Naabruses asuvad programmivälised kolmandad riigid

48 eurot

  • 1 Põhiosa selle meetme jaoks ette nähtud eelarvest eraldatakse ELi liikmesriikide ja programmiga liitunud kolmandate riikide organisatsioone ja osalejaid kaasavate riikidevaheliste meetmete toetamiseks. Ligikaudu 25 %ga kasutada olevast eelarvest saab siiski rahastada rahvusvahelist õpirändetegevust, kuhu on kaasatud organisatsioonid ja osalejad ELi naabruses asuvatest programmivälistest kolmandatest riikidest (1.–4. piirkond, vt käesoleva juhendi A osa jaotis „Rahastamiskõlblikud riigid“).
  • 2 Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon Euroopa noorsootöö tegevuskava koostamise raamistiku kohta,http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=uriserv:OJ.C_.2020.415.01.0001.01.EST.  
  • 3 Need strateegiad leiab aadressil https://www.salto-youth.net/.
  • 4 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52017XG1207(01).
  • 5 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=uriserv:OJ.C_.2020.415.01.0001.01.EST.  
  • 6 Vt Euroopa koolitusstrateegia noorsootöötajate pädevusmudel rahvusvaheliseks tööks: https://www.salto-youth.net/rc/training-and-cooperation/trainingstrategy/.
  • 7 Vähemalt neljast 13–30aastasest noorest koosnev rühm. Üks vähemalt 18aastane rühma liige täidab esindaja ülesandeid ja võtab endale rühma nimel vastutuse. Mitteametliku rühma määratlus on esitatud sõnastikus.
  • 8 Osalevad organisatsioonid peavad andma taotlevale organisatsioonile allkirjastatud volituse. Volitused tuleb esitada taotluse esitamise etapis ja kõige hiljem toetuslepingule allakirjutamise ajal. Lisateabe saamiseks tutvuge käesoleva juhendi C osaga.
  • 9 Näiteks kui osaleja on pärit Madridist (Hispaania) ja tegevus toimub Roomas (Itaalia), arvutab taotleja vahemaa Madridist Rooma (1 365,28 km) ning valib seejärel vastava sihtkoha kauguse vahemiku (st 500–1 999 km).
  • 10 https://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/resources/distance-calculator_et.
  • 11 Näiteks kui osaleja on pärit Madridist (Hispaania) ja ta osaleb liikuvas tegevuses, mis toimub esmalt Roomas (Itaalia) ja seejärel Ljubljanas (Sloveenia), peab taotleja tegema järgmist: a) arvutama vahemaa Madridist Rooma (1 365,28 km) ja Roomast Ljubljanasse (489,75 km) ning need kokku liitma (1 855,03 km); b) valima sihtkoha kauguse vahemiku (st 500–1 999 km) ning c) tegema kindlaks ELi toetuse, mille abil saab katta kulud, mis kaasnevad osaleja reisimisega Madridist Ljubljanasse (Rooma kaudu) ja tagasi (275 eurot).
Tagged in:  Youth