Skip to main content

Erasmus+

EU programme for education, training, youth and sport

See veebileht ei kajasta veel Erasmus+ 2022. aasta programmijuhendi sisu. Saate 2022. aasta täieliku programmijuhendi oma valitud keeles PDFina alla laadida selle lehekülje paremas servas asuvalt ribalt „Download“.

Noorte õpirändeprojektid – noortevahetused

Selle meetme[1] raames saavad organisatsioonid ja mitteametlikud noorterühmad toetust projektidele, mis toovad kokku eri riikide noori, et vahetada kogemusi ja õppida väljaspool formaalhariduse süsteemi.

Meetme eesmärgid

Programmiga „Erasmus+“ toetatakse noorte mitteformaalset õpirännet noortevahetuste kujul, mille eesmärk on noori kaasata ja suurendada nende mõjuvõimu ja kodanikuaktiivsust, siduda neid Euroopa projektiga ning aidata neil omandada ja arendada elus ja tulevases kutsetöös vajalikke oskusi.

Konkreetsemalt on noortevahetuste eesmärk:

  • edendada kultuuridevahelist dialoogi ja õppimist ning eurooplaseks olemise tunnet;
  • arendada noorte oskusi ja kujundada nende hoiakuid;
  • tugevdada euroopalikke väärtusi ning kõrvaldada eelarvamusi ja stereotüüpe;
  • suurendada teadlikkust sotsiaalselt olulistest teemadest ja innustada noori aktiivselt ühiskonnaelus osalema.

Meede on avatud kõigile noortele, eelkõige vähemate võimalustega noortele.

Poliitiline taust

Euroopa Liidu noortestrateegias 2019–2027 esitatakse noortevaldkonna Euroopa koostöö raamistik, mis lähtub komisjoni 22. mai 2018. aasta teatisest „Noorte kaasamine ja ühendamine ning nende mõjuvõimu suurendamine“. Strateegiaga edendatakse noorte osalust demokraatlikus elus, toetatakse sotsiaalset kaasatust ja kodanikuaktiivsust ning seatakse eesmärgiks tagada, et kõikidel noortel on ühiskonnas osalemiseks vajalikud vahendid. ELi noortestrateegia hõlmab ka noortedialoogi protsessi ning sellega seoses töötati 2018. aastal välja Euroopa noorte 11 eesmärki. Nende eesmärkidega määratakse kindlaks noorte elu mõjutavad sektoriteülesed valdkonnad ja osutatakse kitsaskohtadele. ELi noortestrateegia peaks aitama neid eesmärke ellu viia. ELi noortestrateegia põhivaldkonna „Ühendamine“ eesmärk on toetada ja hõlbustada kontaktide loomist, suhteid ja kogemuste vahetamist noorte vahel, sest see on ELi edasise arengu jaoks määrava tähtsusega. Parimaid võimalusi kontaktide loomiseks pakuvad mitmesugused õpirändetegevused, mille üks vorm on noortevahetused.

https://europa.eu/youth/strategy_et.

Noortevaldkonna teemastrateegiad

Programmi „Erasmus+“ eesmärk on edendada noorte osalust, informaalse ja mitteformaalse õppe protsesside kvaliteedi parandamist ning kvaliteetse noorsootöö arendamist. Neid valdkondi toetatakse ka sihtotstarbeliste teemastrateegiate abil, näiteks noorte osaluse strateegia, noortepass ja Euroopa koolitusstrateegia[2].

Tegevuste kirjeldus

Noortevahetused

Noortevahetused on vähemalt kahest riigist pärit noorterühmade lühiajalised kohtumised, mille käigus viiakse ühiselt ellu mõnd mitteformaalse õppe programmi (mis võib hõlmata mitmesuguseid seminare, harjutusi, arutelusid, rollimänge, simulatsioone, vabaõhutegevusi jne) mõnel noori huvitaval teemal, lähtudes Euroopa noorte eesmärkidest[3]. Õpiperiood hõlmab ka kohtumisele eelnevat ettevalmistavat etappi ja kohtumisele järgnevat hindamist ja järelmeetmeid.

Noortevahetuse raames ei saa toetust taotleda alljärgnevaks tegevuseks: akadeemilised õppereisid; tegevused, mille eesmärk on teenida rahalist kasu; tegevused, mida võib lugeda turismiks; festivalid; puhkusereisid; esinejate ringreisid, korralised koosolekud, täiskasvanute poolt noortele korraldatavad koolitused.

Peale noortevahetuste võivad projektid hõlmata ka ettevalmistavaid kohtumisi.

Ettevalmistavad kohtumised

Ettevalmistava kohtumise eesmärk on tagada tegevuste kvaliteet, hõlbustades ja valmistades ette korraldustööd, luues usaldust ja mõistmist ning kindlad partnerlussuhted osalevate organisatsioonide ja inimeste vahel. Kui noortevahetuses osaleb vähemate võimalustega noori, peaks ettevalmistav kohtumine aitama tagada, et arvestatakse osalejate erivajadustega. Ettevalmistavad kohtumised toimuvad ühe vastuvõtva organisatsiooni riigis enne noortevahetuse algust.

Projekti kavandamine

Projekti viivad ellu vähemalt kaks organisatsiooni. Selleks et projekti kaasatud organisatsioonid osalusest kasu saaksid, peab projekt vastama nende eesmärkidele ja vajadustele. Osalevatel organisatsioonidel on osalejaid saatev ja/või vastuvõttev (st tegevust võõrustav) roll. Üks organisatsioonidest võtab endale ka koordinaatori rolli ja esitab kõigi partnerite nimel projektiettepaneku.

Projekt koosneb neljast etapist: kavandamine, ettevalmistus, elluviimine ja järelmeetmed. Osalevad organisatsioonid ja tegevustesse kaasatud noored peaksid osalema aktiivselt kõigis nimetatud etappides, et seeläbi saadud kogemustest õppida.

  • Kavandamine (mille käigus määratakse kindlaks vajadused, eesmärgid, õpiväljundid, tegevuse vorm, koostatakse tööprogramm, tegevuste ajakava jne);
  • ettevalmistamine (praktilised korraldused, lepingute sõlmimine partneritega, osalejate keeleline / kultuuridevaheline / õppe ja konkreetse ülesandega seotud ettevalmistamine enne lahkumist jne);
  • tegevuste elluviimine;
  • järelmeetmed (sealhulgas tegevuste hindamine, osalejate õpiväljundite kindlakstegemine ja dokumenteerimine ning projekti tulemuste levitamine ja kasutamine).

Kvaliteetne noortevahetus

  • eeldab noorte ja osalevate organisatsioonide aktiivset kaasamist – nad peaksid aktiivselt osalema projekti kõigis etappides, et seeläbi veelgi rohkem õppida ja areneda;
  • hõlmab mitmesuguse taustaga osalejate rühmi ja kasutab seda mitmekesisust tulemuslikult ära;
  • põhineb osalevate noorte selgelt kindlaksmääratud vajadustel;
  • tagab, et osalejate mitteformaalse ja informaalse õppe käigus omandatud õpiväljundid on nõuetekohaselt kindlaks tehtud ja dokumenteeritud;
  • julgustab osalejaid mõtisklema Euroopa jaoks oluliste teemade ja euroopalike väärtuste üle.

Õpiprotsess

Mitteformaalse õppe eesmärgil toimuvaks noortevahetuseks on vaja, et vähemalt osa soovitavatest õpiväljunditest oleksid ette kavandatud; sel viisil tagatakse asjakohased võimalused. Tegevuses osalevad noored peaksid aitama kindlaks teha oma vajadusi ja soovitavaid õpitulemusi – st mis teadmisi ja oskusi nad soovivad noortevahetuse kaudu omandada või arendada.

Osalejad peaksid olema võimalikult suurel määral kaasatud ka tegevuse kavandamisse ja väljatöötamisse (programmi ettevalmistamine, töömeetodite kindlaksmääramine ja ülesannete jaotamine) ning mõtlema, kuidas valmistuda, et noortevahetusest võimalikult palju õppida ja toetada oma isiklikku arengut.

Pärast põhitegevuse lõppu tuleks paluda osalejatel tegevuse kohta tagasisidet anda ning mõelda sellele, mida nad on õppinud ja kuidas nad saavad neid õpiväljundeid ära kasutada. Osalejad peaksid kaaluma ka tegevuse võimalikke järelmeetmeid. Seda saab teha individuaalselt ja võimaluse korral rühmana.

Organisatsioonid peaksid toetama õpiprotsessi ning õpiväljundite kindlakstegemist ja dokumenteerimist, eelkõige noortepassi abil.

Kaasamine ja mitmekesisus

Programmi „Erasmus+“ eesmärk on edendada kõigis meetmetes võrdseid võimalusi ja võrdset juurdepääsu, kaasamist ja õiglust. Organisatsioonid peaksid projektitegevusi kavandades mõtlema nende juurdepääsetavusele ja kaasavusele, võttes arvesse vähemate võimalustega osalejate arvamusi ja kaasates neid otsustusprotsessi. 

Noortevahetused on vähemate võimalustega noorte kaasamiseks eriti sobivad, sest

  • rühmaviisiline õpiränne võimaldab omandada rahvusvahelisi kogemusi turvaliselt koos rühmaga reisides;
  • noortevahetuse lühike kestus hõlbustab vähemate võimalustega noorte kaasamist;
  • kohalike osalejate kaasamine lihtsustab esmakordset osalust Euroopa projektides.

Noortevahetuse puhul saab kaasamist ja mitmekesisust toetada ka sobiva teemavalikuga: näiteks võib projekt keskenduda stereotüüpide kummutamisele, mõistvuse ja sallivuse suurendamisele ning diskrimineerimisest hoidumisele. 

Osalejate kaitse ja turvalisus

Noortevahetuses osalevad rühmajuhid. Rühmajuhid jälgivad ja toetavad osalejaid, et tagada põhitegevuse ajal kvalitatiivne õpiprotsess. Samal ajal hoolitsevad nad selle eest, et noortevahetus toimuks turvalises, lugupidavas ja mittediskrimineerivas keskkonnas ning et osalejad oleksid kaitstud. Noortevahetust kavandades ja ette valmistades tuleb tähelepanu pöörata osalejate kaitse ja turvalisuse küsimustele ning näha ette kõik vajalikud meetmed riskide vältimiseks või vähendamiseks.

Keskkonnasäästlikkus

Noortevahetus peaks edendama osalejate seas keskkonnasäästlikku ja keskkonna suhtes vastutustundlikku käitumist, suurendades teadlikkust sellest, kui oluline on võtta meetmeid selleks, et vähendada õpirändetegevuste keskkonnajalajälge või heastada tekitatud kahju. Noortevahetust kavandades ja ellu viies tuleb tegutseda keskkonnateadlikult ja -säästlikult, näiteks korduskasutatavate või loodussäästlike materjalide valikuga, jäätmetekke vähendamise ja ringlussevõtuga ning säästvate transpordivahendite eelistamisega.

Digipööre

Programmi „Erasmus+“ raames toetatakse kõiki osalevaid organisatsioone digitaalsete vahendite ja õppemeetodite kasutuselevõtmisel, et täiendada füüsilise õpirändega seotud tegevust, edendada koostööd partnerorganisatsioonide vahel ning parandada tegevuste kvaliteeti.

Erasmuse programmi noortevaldkonna kvaliteedistandardid

Kõik selle meetme raames toetatavad projektid peavad vastama Erasmuse programmi noortevaldkonna kvaliteedistandarditele kvaliteetse õpirände korraldamiseks. Erasmuse programmi noortevaldkonna kvaliteedistandardid hõlmavad meetme aluspõhimõtteid ning ka konkreetseid tavasid projektiga seotud ülesannete täitmiseks, nagu osalejate valik ja ettevalmistamine, õpiväljundite määratlemine, hindamine ja tunnustamine, projekti tulemuste jagamine jne. Erasmuse programmi noortevaldkonna kvaliteedistandardid on kättesaadavad aadressil https://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/resources/documents/erasmus-quality-standards-mobility-projects-youth_et.

 

Projekti hindamisel kasutatavad kriteeriumid

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Rahastamiskõlblikkuse üldkriteeriumid

Allpool esitatud üldkriteeriume kohaldatakse noortevahetuse standardprojektide suhtes. Akrediteerimise kohta lisateabe saamiseks vt juhendi vastav jaotis.

Rahastamiskõlblikud osalevad organisatsioonid

Osalev organisatsioon võib olla:

  • mittetulundusühendus, ühendus, vabaühendus; Euroopa noorte vabaühendus; kohaliku, piirkonna, riigi tasandi avalik-õiguslik asutus; sotsiaalne ettevõte; ettevõtja sotsiaalse vastutuse valdkonnas tegutsev kasumit taotlev asutus;
  • mitteametlik noorterühm,[4]

mis on asutatud programmiriigis või ELi naabruses asuvas partnerriigis (1.–4. piirkond, vt käesoleva juhendi A osa jaotis „Rahastamiskõlblikud riigid”).

Kes võib esitada taotluse?

Taotluse võib esitada iga programmiriigis asutatud rahastamiskõlblik osalev organisatsioon või rühm. See organisatsioon esitab taotluse kõigi projekti kaasatud osalevate organisatsioonide nimel[5].

Osalevate organisatsioonide arv

Projektis peavad kaasa lööma vähemalt kaks eri riikides asuvat osalevat organisatsiooni (vähemalt üks saatev organisatsioon ja vähemalt üks vastuvõttev organisatsioon).

Projekti kestus

3–24 kuud.

Kellele esitada taotlus?

Selle riigi riiklikule büroole, kus taotlev organisatsioon on asutatud.

Millal esitada taotlus?

Taotlejad peavad oma toetustaotluse esitama hiljemalt:

11. mail kell 12.00.00 (keskpäev Brüsseli aja järgi) projektide puhul, mida hakatakse ellu viima ajavahemikus sama aasta 1. augustist kuni 31. detsembrini

5. oktoobril kell 12.00.00 (keskpäev Brüsseli aja järgi) projektide puhul, mida hakatakse ellu viima ajavahemikus järgneva aasta 1. jaanuarist kuni 31. maini

Kuidas esitada taotlus?

Üksikasjalik teave taotluse esitamise kohta on esitatud käesoleva juhendi C osas.

Lisad

Taotlusvormile tuleb lisada esindaja kirjalik kinnitus.

Taotlusvormile tuleb lisada projekti raames kavandatava iga noortevahetuse ja ettevalmistava kohtumise ajakava.

Täiendavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid noortevahetuse puhul

Tegevuse kestus

5–21 päeva, v.a reisimisele kuluv aeg.

Tegevuse elluviimise koht (kohad)

Tegevus tuleb ellu viia ühe (või liikuvate tegevuste puhul mitme) tegevuses osaleva organisatsiooni riigis.

Osalevate organisatsioonide arv

Projektis peavad kaasa lööma vähemalt kaks eri riikides asuvat osalevat organisatsiooni (vähemalt üks saatev organisatsioon ja vähemalt üks vastuvõttev organisatsioon).

Tegevused programmiriikides: kõik osalevad organisatsioonid peavad asuma mõnes programmiriigis.

Tegevused ELi naabruses asuvates partnerriikides: meetme elluviimises peavad kaasa lööma vähemalt üks programmiriigi osalev organisatsioon ja üks ELi naabruses asuva partnerriigi osalev organisatsioon.

Rahastamiskõlblikud osalejad

13–30aastased noored,[6] kes elavad saatvate ja vastuvõtvate organisatsioonide riikides.

Noortevahetusse kaasatud rühmajuhid[7] ja juhendajad peavad olema vähemalt 18aastased.

Osalejate arv ja riikidest pärit rühmade koosseis

Vähemalt 16 ja kõige rohkem 60 osalejat tegevuse kohta (lisaks rühmajuhid, juhendajad ja saatvad isikud). Kui noortevahetuses osalevad ainult vähemate võimalustega noored, on osalejate miinimumarv 10.

Vähemalt kaks noorterühma kahest riigist.

Igal rühmal peab olema vähemalt üks rühmajuht.

Kõige enam üks juhendaja tegevuse kohta.

Muud kriteeriumid

  • Vähemalt üks tegevuses osalevatest saatvatest või vastuvõtvatest organisatsioonidest peab olema riigist, kus asub riiklik büroo, kellele esitatakse taotlus.

Täiendavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid ettevalmistavate kohtumiste puhul

Tegevuse elluviimise koht (kohad)

Tegevus peab toimuma ühe vastuvõtva organisatsiooni riigis.

Rahastamiskõlblikud osalejad

Osalevate organisatsioonide esindajad, juhendajad, rühmajuhid ja põhitegevuses osalevad noored.

Hindamiskriteeriumid

Projekte hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel. Rahastamist kaalutakse üksnes selliste projektiettepanekute puhul, mis koguvad vähemalt 60 punkti. Peale selle peavad need saavutama iga allpool nimetatud hindamiskriteeriumi puhul vähemalt poole maksimumpunktidest.

Asjakohasus, põhjendatus ja mõju

(maksimaalne punktisumma: 30)

  • Projekti asjakohasus, võttes arvesse:
  • meetme eesmärke;
  • osalevate organisatsioonide ja osalejate vajadusi;
  • projekti sobivust selleks, et tagada osalejatele kvaliteetseid õpiväljundeid.
  • Projekti võimalik mõju:
  • osalejatele ja osalevatele organisatsioonidele projekti ajal ning pärast projekti lõppu;
  • muudele kui projektis otseselt osalevatele organisatsioonidele ja isikutele kohalikul, piirkondlikul, riigi ja/või Euroopa või üleilmsel tasandil.
  • Ulatus, mil määral suudetakse projektiga soodustada programmi järgmisi mõõtmeid: kaasamine ja mitmekesisus, keskkonnasäästlikkus, digipööre ja osalus.
  • Ulatus, mil määral kaasatakse projektiga meetmesse uusi tulijaid ja vähemate kogemustega organisatsioone.

Projektikavandi kvaliteet

(maksimaalne punktisumma: 40)

  • Kindlaksmääratud vajaduste, projekti eesmärkide, osalejate profiilide ja kavandatavate tegevuste kokkusobivus;
  • projekti kõigi etappide – ettevalmistus (sh osalejate ettevalmistamine), tegevuste elluviimine ja järelmeetmed – selgus, täielikkus ja kvaliteet;
  • ulatus, mil määral on noored kaasatud tegevuse kõikidesse etappidesse;
  • ulatus, mil määral on kavandatud tegevused juurdepääsetavad ja kaasavad ning avatud erineva tausta ja võimetega osalejatele; 
  • kavandatavate kaasavate õpimeetodite, sh virtuaalsete komponentide sobivus;
  • refleksiooniprotsessi korraldamise ja toetamise ning osalejate õpiväljundite väljaselgitamise ja dokumenteerimise kvaliteet; Euroopa läbipaistvus- ja tunnustamisvahendite, eelkõige noortepassi järjepidev kasutamine;
  • tasakaalustatud esindatus osalejate hulgas riikide ja sugude lõikes;
  • osalejate turvalisuse ja kaitse tagamiseks ette nähtud meetmete piisavus ja tõhusus;
  • ulatus, mil määral hõlmavad tegevused jätkusuutlikke ja keskkonnasõbralikke tavasid.

Projekti juhtimise kvaliteet

(maksimaalne punktisumma: 30)

  • Praktilise korralduse ning juhtimis- ja toetamismeetodite kvaliteet;
  • osalevate organisatsioonide vahel ja teiste asjaomaste sidusrühmadega toimuva koostöö ja teabevahetuse kvaliteet;
  • projekti eri etappide ja tulemuste hindamise meetmete kvaliteet;
  • nende meetmete asjakohasus ja kvaliteet, mille eesmärk on levitada projekti tulemusi osalevate organisatsioonide seas ning laiemalt.

Rahastamiseeskirjad

Eelarvekategooria

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Summa

Korraldustoetus

Otseselt õpirändetegevuste elluviimisega seotud kulud.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse osalejate arv, v.a rühmajuhid, saatvad isikud ja juhendajad.

100 eurot noortevahetuses osaleja kohta

Reisitoetus

Toetus, mis aitab katta osalejate, sh neid saatvate isikute ja juhendajate kulud seoses reisimisega lähtekohast tegevuse toimumiskohta ja tagasi.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse sihtkoha kaugus ja inimeste arv.

Taotleja peab märkima lähtekoha ja tegevuse toimumise koha vahemaa,[8] kasutades Euroopa Komisjoni pakutavat vahemaa kalkulaatorit[9].

Liikuva tegevuse puhul peaks taotleja individuaalsete toimumiskohtade vahelised vahemaad kokku liitma ja valima koguarvule vastava sihtkoha kauguse vahemiku[10].

Sihtkoha kaugus

Tavapärane reisimine

Keskkonnasäästlik reisimine

0–99 km

23 eurot

 

100–499 km

180 eurot

210 eurot

500–1 999 km

275 eurot

320 eurot

2 000–2 999 km

360 eurot

410 eurot

3 000–3 999 km

530 eurot

610 eurot

4 000–7 999 km

820 eurot

 

8 000 km või enam

1 500 eurot

 

Individuaalne toetus

Elamiskulud.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse viibimise kestus osaleja, sh rühmajuhtide, saatvate isikute ja (vajaduse korral) juhendajate kohta, mis hõlmab ka üht reisimisele kuluvat päeva enne tegevuse elluviimist ja üht reisimisele kuluvat päeva pärast tegevuse elluviimist ning kuni nelja lisapäeva, kui osaleja saab keskkonnasäästliku reisimise toetust.

Tabelis A2.1 esitatud summa osaleja kohta päevas

Kaasamistoetus

Kulud, mis on seotud õpirändetegevuste korraldamisega vähemate võimalustega osalejatele.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse vähemate võimalustega osalejate arv, v.a rühmajuhid, saatvad isikud ja juhendajad.

100 eurot noortevahetuses osaleja kohta

Lisakulud, mis on otseselt seotud vähemate võimalustega osalejate ja neid saatvate isikutega, sealhulgas rühmajuhtide ja juhendajatega (sealhulgas põhjendatud reisi- ja elamiskulud, kui nendele osalejatele ei ole toetust taotletud reisi- ja individuaalse toetuse eelarvekategooriatest).

Rahastamismehhanism: tegelikud kulud.

Eraldamisel kohaldatav reegel: taotleja peab taotlust põhjendama ja riiklik büroo peab selle heaks kiitma.

100 % rahastamiskõlblikest kuludest

Ettevalmistava kohtumise toetus

Ettevalmistava kohtumisega seotud kulud, sh reisi- ja elamiskulud.

Rahastamismehhanism: ühikuhinnad.

Eraldamisel kohaldatav reegel: v.a osalejad vastuvõtvast organisatsioonist. Toetust saab anda kõige enam ühele osalejale osaleva organisatsiooni ja tegevuse kohta. Põhitegevuses osalevate juhendajate arv ei ole piiratud: Tingimus: taotleja peab põhjendama ettevalmistava kohtumise vajadust, eesmärke ja osalejate koosseisu ning riiklik büroo peab need heaks kiitma.

575 eurot osaleja ja ühe ettevalmistava kohtumise kohta.

Erakorralised kulud

Kulud, mis on seotud finantstagatise andmisega, kui riiklik büroo seda nõuab.

Kulud, mis on seotud viisa, elamislubade, vaktsineerimiste ja arstitõenditega. Osalejate, sh rühmajuhtide, saatvate isikute ja juhendajate suured reisikulud; sh keskkonnasäästlikemate ja väiksema CO2 heitega transpordivahendite kasutamine.

Rahastamismehhanism: tegelikud kulud.

Eraldamisel kohaldatav reegel: taotleja peab taotlust põhjendama ja riiklik büroo peab selle heaks kiitma.

Finantstagatis: 80 % rahastamiskõlblikest kuludest.

Suured reisikulud: 80 % rahastamiskõlblikest kuludest.

Kulud, mis on seotud viisa, elamislubade, vaktsineerimiste ja arstitõenditega: 100 % rahastamiskõlblikest kuludest.

Tabel A2.1. Individuaalne toetus noortevahetusteks

 

 

Individuaalne toetus (eurodes päevas)

 

Austria

45 eurot

Belgia

42 eurot

Bulgaaria

32 eurot

Horvaatia

35 eurot

Küpros

32 eurot

Tšehhi Vabariik

32 eurot

Taani

45 eurot

Eesti

33 eurot

Soome

45 eurot

Põhja-Makedoonia Vabariik

28 eurot

Prantsusmaa

38 eurot

Saksamaa

41 eurot

Kreeka

38 eurot

Ungari

33 eurot

Island

45 eurot

Iirimaa

49 eurot

Itaalia

39 eurot

Läti

34 eurot

Liechtenstein

45 eurot

Leedu

34 eurot

Luksemburg

45 eurot

Malta

39 eurot

Madalmaad

45 eurot

Norra

50 eurot

Poola

34 eurot

Portugal

37 eurot

Rumeenia

32 eurot

Serbia

29 eurot

Slovakkia

35 eurot

Sloveenia

34 eurot

Hispaania

34 eurot

Rootsi

45 eurot

Türgi

32 eurot

Naabruses asuvad partnerriigid

29 eurot

  1. Põhiosa selle meetme jaoks ette nähtud eelarvest eraldatakse programmiriikide organisatsioone ja osalejaid kaasavate riikidevaheliste meetmete toetamiseks. Ligikaudu 25 %ga kasutada olevast eelarvest saab siiski rahastada rahvusvahelist õpirändetegevust, kuhu on kaasatud organisatsioonid ja osalejad programmiriikidest ning ELi naabruses asuvatest partnerriikidest (1.–4. piirkond, vt käesoleva juhendi A osa jaotis „Rahastamiskõlblikud riigid“).

  2. Need strateegiad leiab aadressil https://www.salto-youth.net/.

  3. Euroopa noorte eesmärgid töötati välja eli noortestrateegia raamistikus. nende eesmärkidega määratakse kindlaks noorte elu mõjutavad sektoriteülesed valdkonnad ja osutatakse kitsaskohtadele. https://europa.eu/youth/strategy_et

  4. Vähemalt neljast 13–30aastasest noorest koosnev rühm. Üks vähemalt 18aastane rühma liige täidab esindaja ülesandeid ja võtab endale rühma nimel vastutuse. Mitteametliku rühma määratlus on esitatud sõnastikus. Selle meetme ja sellega seotud sätete kontekstis kuulub mitteametlik noorterühm osaleva organisatsiooni mõiste alla. Viidet osalevale organisatsioonile tuleb käsitada nii, et see hõlmab ka mitteametlikku noorterühma.

  5. Osalevad organisatsioonid peavad andma taotlevale organisatsioonile allkirjastatud volituse. Volitused tuleb esitada taotluse esitamise etapis ja kõige hiljem toetuslepingule allakirjutamise ajal. Lisateabe saamiseks tutvuge käesoleva juhendi C osaga.

  6. Kaaluda tuleb järgmist: 

    vanuse alampiir – osalejad peavad tegevuse alguse kuupäeva seisuga olema nõutud miinimumvanuses;

    vanuse ülempiir – osalejad ei tohi olla tegevuse alguse kuupäeva seisuga vanemad kindlaksmääratud maksimumvanusest.

  7. Rühmajuht on täiskasvanu, kes liitub noortevahetuses osalevate noortega, et tagada nende tõhus õppimine, kaitse ja turvalisus.

  8. Näiteks kui osaleja on pärit Madridist (Hispaania) ja tegevus toimub Roomas (Itaalia), arvutab taotleja vahemaa Madridist Rooma (1 365,28 km) ning valib seejärel vastava sihtkoha kauguse vahemiku (st 500–1 999 km).    

  9. http://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/tools/distance_et.htm.

  10. Näiteks kui osaleja on pärit Madridist (Hispaania) ja ta osaleb liikuvas tegevuses, mis toimub esmalt Roomas (Itaalia) ja seejärel Ljubljanas (Sloveenia), peab taotleja tegema järgmist: a) arvutama vahemaa Madridist Rooma (1 365,28 km) ja Roomast Ljubljanasse (489,75 km) ning need kokku liitma (1 855,03 km); b) valima sihtkoha kauguse vahemiku (st 500–1 999 km) ning c) tegema kindlaks ELi toetuse, mille abil saab katta kulud, mis kaasnevad osaleja reisimisega Madridist Ljubljanasse (Rooma kaudu) ja tagasi (275 eurot).

.foot {font-size: 0.8em; margin-left: 2.5em; border-top: 1px solid black;} table, td, tr{border: 1px solid black; cellpadding="1"; cellspacing="1";} table{margin-bottom: 30px;}
Tagged in: