Toetusleping

Kui projekt valitakse programmi „Erasmus+“ raames ELi toetuse saamiseks välja,

• allkirjastab riiklik büroo või rakendusamet taotlejaga toetuslepingu. Taotleja saab toetuslepingu, mis tuleb allkirjastada ja tagastada riiklikule büroole või rakendusametile. Riiklik büroo või rakendusamet allkirjastab lepingu viimasena. Kui mõlemad pooled on toetuslepingule alla kirjutanud, saab taotlejast ELi toetuse saaja ja ta võib hakata projekti ellu viima¹ .

Toetusleping võidakse sõlmida ühe toetusesaajaga lepinguna, mille alusel saab toetust üksainus saaja, või mitme toetusesaajaga lepinguna, mille alusel saavad toetust kõik konsortsiumi kuuluvad partnerorganisatsioonid. Mitme toetusesaajaga lepingu allkirjastab koordinaator, kes on riikliku büroo või rakendusameti ainus kontaktisik. Kõik teised projektis osalevad organisatsoonid (kaastoetusesaajad) allkirjastavad ühinemisvormi, millega antakse koordinaatorile õigus tegutseda peamise toetusesaajana. Üldjuhul tuleb kõikide partnerite poolt koordinaatorile antud ühinemisvormid esitada taotluse esitamise etapis. Kui ühinemisvorm antakse hilisemas etapis, tuleb see teha kättesaadavaks hiljemalt toetuslepingule allakirjutamise ajaks.

NB! Üliõpilaste ja kõrgkoolide töötajate õpirände projektide, kutsehariduse ja -õppe valdkonna õppijate ja töötajate õpirände projektide, üldhariduse valdkonna õpilaste ja töötajate ning täiskasvanuhariduse valdkonna töötajate õpirände projektide puhul ei nõuta ühinemisvorme partnerorganisatsioonidelt, kes on pärit teistest riikidest kui taotleva organisatsiooni riik. Kõrghariduse, kutsehariduse ja -õppe, üldhariduse ning täiskasvanuhariduse valdkonna riiklike konsortsiumide liikmesorganisatsioonid peavad siiski esitama taotlevale organisatsioonile ühinemisvormi.

Toetuse summa

Taotluse heakskiitmine ei tähenda kohustust pakkuda rahastamist taotletud mahus. Taotletud rahastamist võidakse vähendada meetme suhtes kohaldatavate konkreetsete finantseeskirjade alusel.

Toetuse andmine ühes valikuvoorus ei taga toetuse andmist järgmistes voorudes.

Tuleb märkida, et lepinguga ettenähtud toetuse summa on maksimaalne summa ja seda ei saa suurendada, isegi kui toetusesaaja taotleb suuremat summat.

Rakendusameti või riikliku büroo ülekantud vahendid peavad olema sellel kontol või allkontol, mille toetusesaaja esitas toetuse maksmiseks, eristatavad.

Maksmise kord

Programmi „Erasmus+“ raames toetatavate projektide puhul võib maksmise kord olenevalt meetme liigist, toetuslepingu kehtivusajast ja finantsriski kohta antud hinnangust erineda.

Muud maksed või sissenõudmised peale esimese eelmakse tehakse toetusesaaja esitatud aruannete või maksetaotluste analüüsi alusel (kõnealuste dokumentide vormid tehakse aasta jooksul kättesaadavaks riiklike büroode veebisaitidel või rakendusameti hallatavate meetmete korral rahastus- ja hankeportaalis).

Programmi „Erasmus+“ raames kohaldatavat maksmise korda kirjeldatakse allpool.

Eelmakse

Eelmakse kantakse toetusesaajale üle 30 päeva jooksul alates kuupäevast, mil viimane kahest lepinguosalisest toetuslepingu allkirjastab, (lepingu jõustumise kuupäev) ning kui see on asjakohane, alates nõuetekohaste finantstagatiste saamisest (vt allpool jaotis „Finantstagatis"). Eelmakse eesmärk on tagada toetusesaajale käibevahendid. Riiklikud bürood või rakendusamet võivad otsustada jagada esimese eelmakse mitmeks osamakseks. Samuti võivad nad otsustada eelmakset vähendada või seda üldse mitte teha, kui toetusesaaja finantssuutlikkust peetakse nõrgaks.

Järgmised eelmaksed

Teatavate meetmete puhul kantakse järgmised eelmaksed toetusesaajale üle 60 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui toetusesaaja järgmise eelmakse taotlus on riiklikule büroole või rakendusametile laekunud; seda tehakse juhul, kui järgmise eelmakse taotlusega koos esitatakse ka eelmakse aruanne. Järgmisi eelmakseid võib taotleda juhul, kui vähemalt 70 % eelmisest eelmaksest on ära kasutatud. Kui eelmis(t)e eelmakse(te) kasutamise aruanne näitab, et meetme kulude katmiseks on ära kasutatud alla 70 % eelmis(t)est eelmakse(te)st, tuleb uue eelmakse summat vähendada eelmise eelmakse kasutamata summade võrra.

Vahearuanded või edu-/tehnilised aruanded

Toetusesaajatel võidakse paluda esitada regulaarne aruanne või vahearuanne, mis tuleb lisada vahemakse taotlusele.

Muudel juhtudel võidakse toetusesaajatelt nõuda eduaruannet, milles kirjeldatakse projekti elluviimise seisu. Eduaruannete põhjal ei tehta järgmist makset. Vahe- ja eduaruanne tuleb esitada toetuslepingus märgitud tähtajaks.

Lõppmakse tegemine või jääksumma sissenõudmine

Toetusesaajale tehtava lõppmakse summa määratakse kindlaks lõpparuande alusel, mis tuleb esitada toetuslepingus märgitud tähtajaks. Kui a) toetusega seotud sündmused ei leia aset või leiavad aset kavandatust erineval viisil või b) toetusesaaja tegelikud toetuskõlblikud kulud on taotlemise etapis kavandatutest väiksemad või c) võetud meetmete / saavutatud tulemuste kvaliteet on ebapiisav, võidakse rahastamist proportsionaalselt vähendada või, kui see on asjakohane, nõutakse toetusesaajalt eelmaksetena saadud ülemääraste summade tagastamist.

Mõne meetme puhul maksab riiklik büroo või rakendusamet määratud toetuse 100 % ulatuses välja eelmaksetena. Sellisel juhul lõppmakset ei tehta. Kui aga toetusesaaja poolt toetuslepingus märgitud tähtajaks esitatava lõpparuande alusel selgub, et a) toetusega seotud sündmused ei leia aset või leiavad aset kavandatust erineval viisil või b) toetusesaaja tegelikud toetuskõlblikud kulud on taotlemise etapis kavandatutest väiksemad või c) võetud meetmete / saavutatud tulemuste kvaliteet on ebapiisav, nõutakse toetusesaajalt juba eelmaksetena saadud ülemääraste summade tagastamist.

Eelmakseid (või nende osi) võib tasaarvestada (toetusesaajate nõusolekuta) summadega, mille toetusesaaja võlgneb toetuse andjale, kuni summani, mis tuleb kõnealusele toetusesaajale maksta.

Üldjuhul tehakse lõppmakse või esitatakse jääksumma sissenõudekorraldus 60 kalendripäeva jooksul alates lõpparuande kättesaamisest.

Footnote

• 1 Vt eelmine joonealune märkus. ↩ back