Skip to main content

Erasmus+

EU programme for education, training, youth and sport
Search the guide

See veebileht ei kajasta veel Erasmus+ 2022. aasta programmijuhendi sisu. Saate 2022. aasta täieliku programmijuhendi oma valitud keeles PDFina alla laadida selle lehekülje paremas servas asuvalt ribalt „Download“.

Mis juhtub taotluse heakskiitmisel?

Toetusleping

Kui projekt valitakse programmi „Erasmus+“ raames ELi toetuse saamiseks välja:

  • allkirjastab riiklik büroo või rakendusamet taotlejaga toetuslepingu. Taotleja saab toetuslepingu, mis tuleb allkirjastada ja tagastada riiklikule büroole või rakendusametile. Viimasena allkirjastab lepingu riiklik büroo või rakendusamet. Kui mõlemad pooled on toetuslepingule alla kirjutanud, saab taotlejast ELi toetuse saaja ja ta võib hakata projekti ellu viima[1].

Toetusleping võidakse sõlmida ühe toetusesaajaga lepinguna, mille alusel saab toetust üksainus saaja, või mitme toetusesaajaga lepinguna, mille alusel saavad toetust kõik konsortsiumi kuuluvad partnerorganisatsioonid. Mitme toetusesaajaga lepingu allkirjastab koordinaator, kes on riikliku büroo või rakendusameti ainus kontaktisik. Kõik teised projektis osalevad organisatsoonid (kaastoetusesaajad) allkirjastavad aga volituse, millega antakse koordinaatorile õigus tegutseda peamise toetusesaajana. Üldjuhul tuleb kõikide partnerite poolt koordinaatorile antud volitused esitada taotluse esitamise etapis. Kui volitused antakse hilisemas etapis, tuleb need teha kättesaadavaks hiljemalt toetuslepingule allakirjutamise ajaks.

NB! Üliõpilaste ja kõrgkoolide töötajate õpirände projektide, kutsehariduse ja -õppe valdkonna õppijate ja töötajate õpirände projektide, üldhariduse valdkonna õpilaste ja töötajate ning täiskasvanuhariduse valdkonna töötajate õpirände projektide puhul ei nõuta volitusi partnerorganisatsioonidelt, kes on pärit teistest riikidest kui taotleva organisatsiooni riik. Kõrghariduse, kutsehariduse ja -õppe, üldhariduse ning täiskasvanuhariduse valdkonna riiklike konsortsiumide liikmesorganisatsioonid peavad siiski andma taotlevale organisatsioonile volituse.

Programmis „Erasmus+“ kasutatava toetuslepingu näidised tehakse aasta jooksul kättesaadavaks Euroopa Komisjoni veebisaidil või programmi „Erasmus+“ riiklike büroode veebisaitidel ning rakendusameti hallatavate meetmete puhul rahastus- ja hankeportaalis.

Toetuse summa

Taotluse heakskiitmine ei tähenda kohustust pakkuda rahastamist taotletud mahus. Taotletud rahastamist võidakse vähendada meetme suhtes kohaldatavate konkreetsete finantseeskirjade alusel.

Toetuse andmine ühes valikuvoorus ei taga toetuse andmist järgmistes voorudes.

Tuleb märkida, et lepinguga ettenähtud toetuse summa on maksimaalne ja seda ei saa suurendada – isegi mitte siis, kui toetusesaaja taotleb suuremat summat.

Rakendusameti või riikliku büroo ülekantud vahendid peavad olema sellel kontol või allkontol, mille toetusesaaja esitas toetuse maksmiseks, eristatavad.

Maksmise kord

Programmi „Erasmus+“ raames toetatavate projektide puhul võib maksmise kord olenevalt meetme liigist, toetuslepingu kehtivusajast ja finantsriski kohta antud hinnangust erineda.

Muud maksed või sissenõudmised peale esimese eelmakse tehakse toetusesaaja esitatud aruannete või maksetaotluste analüüsi alusel (kõnealuste dokumentide vormid tehakse aasta jooksul kättesaadavaks riiklike büroode veebisaitidel või rakendusameti hallatavate meetmete korral rahastus- ja hankeportaalis).

Programmi „Erasmus+“ raames kohaldatavat maksmise korda kirjeldatakse allpool.

Eelmakse

Eelmakse kantakse toetusesaajale üle 30 päeva jooksul alates kuupäevast, mil viimane kahest lepinguosalisest toetuslepingu allkirjastab, (lepingu jõustumise kuupäev) ning kui see on asjakohane, alates nõuetekohaste tagatiste saamisest (vt allpool jaotis „Finantstagatis”). Eelmakse eesmärk on tagada toetusesaajale käibevahendid. Riiklikud bürood või rakendusamet võivad otsustada jagada esimese eelmakse mitmeks osamakseks. Samuti võivad nad otsustada eelmakset vähendada või seda üldse mitte teha, kui toetusesaaja finantssuutlikkust peetakse nõrgaks.

Järgmised eelmaksed

Teatavate meetmete puhul kantakse teine ja mõnel juhul kolmas eelmakse toetusesaajale üle 60 kalendripäeva jooksul pärast toetusesaaja järgmise eelmakse taotluse laekumist riiklikule büroole või rakendusametile; seda üksnes juhul, kui järgmise eelmakse taotlusega koos esitatakse ka eelmakse aruanne. Järgmisi eelmakseid võib nõuda juhul, kui vähemalt 70 % eelmisest eelmaksest on ära kasutatud. Kui eelmis(t)e eelmakse(te) kasutamise aruanne näitab, et meetme kulude katmiseks on ära kasutatud alla 70 % eelmis(t)est eelmakse(te)st, tuleb uue eelmakse summat vähendada eelmise eelmakse kasutamata summade võrra.

Vahearuanded või edu-/tehnilised aruanded

Mõne meetme puhul peavad toetusesaajad esitama regulaarse või vahearuande, mis lisatakse vahemakse taotlusele.

Muudel juhtudel võidakse toetusesaajatelt nõuda eduaruannet, milles kirjeldatakse projekti elluviimise seisu. Eduaruannete põhjal ei tehta järgmist makset. Vahe- ja eduaruanne tuleb esitada toetuslepingus märgitud tähtajaks.

Lõppmakse tegemine või jääksumma sissenõudmine

Toetusesaajale tehtava lõppmakse summa määratakse kindlaks lõpparuande alusel, mis tuleb esitada toetuslepingus märgitud tähtajaks. Kui a) toetusega seotud sündmused ei leidnud aset või leidsid aset kavandatust erineval viisil või b) toetusesaaja tegelikud rahastamiskõlblikud kulud olid taotlemise etapis kavandatutest väiksemad või c) elluviidud tegevuste / saavutatud tulemuste kvaliteet on ebapiisav, võidakse rahastamissummat proportsionaalselt vähendada või, kui see on asjakohane, peab toetusesaaja kõik eelmaksetena alusetult saadud summad tagasi maksma.

Mõne meetme puhul maksab riiklik büroo või rakendusamet määratud toetuse 100 % ulatuses välja eelmaksetena. Sellisel juhul lõppmakset ei tehta. Kui aga lõpparuande alusel, mille toetusesaaja peab toetuslepingus sätestatud tähtajaks esitama, a) ei ole toetusega seotud sündmused aset leidnud või on aset leidnud kavandatust erineval viisil või b) olid toetusesaaja tegelikud rahastamiskõlblikud kulud taotlemise etapis kavandatutest väiksemad või c) on elluviidud tegevuste / saavutatud tulemuste kvaliteet ebapiisav, peab toetusesaaja kõik eelmaksetena alusetult saadud summad tagasi maksma.

Eelmakseid (või nende osi) võib tasaarvestada (toetusesaajate nõusolekuta) summadega, mille toetusesaaja võlgneb toetuse andjale, kuni summani, mis tuleb kõnealusele toetusesaajale maksta.

Üldjuhul tehakse lõppmakse või esitatakse jääksumma sissenõudekorraldus 60 kalendripäeva jooksul alates lõpparuande kättesaamisest.

  1. Vt eelmine joonealune märkus.