Skip to main content

Erasmus+

EU programme for education, training, youth and sport

See veebileht ei kajasta veel Erasmus+ 2022. aasta programmijuhendi sisu. Saate 2022. aasta täieliku programmijuhendi oma valitud keeles PDFina alla laadida selle lehekülje paremas servas asuvalt ribalt „Download“.

Üldhariduse valdkonna õpilaste ja töötajate õpiränne

Meetmega toetatakse koole ja muid üldhariduse valdkonnas tegutsevaid organisatsioone, kes soovivad korraldada õpirändega seotud tegevusi kooliõpilastele ja -töötajatele.

Toetatakse mitmesuguseid tegevusi, sealhulgas töövarjutamine ja täienduskoolituskursused töötajatele, õpilaste individuaalne ja rühmaviisiline õpiränne, ekspertide kutsumine ja muud allpool selgitatud tegevused.

Osalevad organisatsioonid peaksid oma tegevuses aktiivselt edendama kaasamist ja mitmekesisust, keskkonnasäästlikkust ja digiõpet, kasutades selleks programmi raames pakutavaid sihtotstarbelisi rahastamisvõimalusi, suurendades osalejate teadlikkust, jagades parimat tava ning kavandades oma tegevust asjakohasel viisil.

Meetme eesmärgid

Programmist „Erasmus+“ rahastatavate õpirändetegevuste eesmärk on pakkuda üksikisikutele õppimisvõimalusi ning toetada koolide ja muude üldhariduse valdkonnas tegutsevate organisatsioonide rahvusvahelistumist ja institutsionaalset arengut. Meetme konkreetsed eesmärgid on alljärgnevad.

  • Õpetamise ja õppimise Euroopa mõõtme tugevdamine:
    • edendades kaasamist, mitmekesisust, sallivust ja demokraatlikku osalust;
    • täiendades teadmisi Euroopa ühisest pärandist ja mitmekesisusest;
    • toetades erialaste võrgustike arengut kogu Euroopas.
  • Õpetamise ja õppe kvaliteedi parandamine üldhariduses:
    • toetades õpetajate, koolijuhtide ja teiste koolitöötajate kutsealast arengut;
    • edendades uue tehnoloogia ja innovatiivsete õpetamismeetodite kasutamist;
    • täiustades keeleõpet ja suurendades keelelist mitmekesisust koolides;
    • toetades õpetamise ja koolide arenguga seotud parima tava jagamist ja edasiandmist.
  • Euroopa haridusruumi loomisele kaasaaitamine:
    • suurendades koolide suutlikkust osaleda piiriüleses vahetustegevuses ja koostöös ning ellu viia kvaliteetseid õpirändeprojekte;
    • pakkudes õpirände võimalusi kõigile üldharidust omandavatele õpilastele;
    • soodustades õpilaste ja töötajate välismaal veedetud õpirändeperioodide õpiväljundite tunnustamist.

KUIDAS KASUTADA PROGRAMMI „ERASMUS+“ ÕPIRÄNDE VÕIMALUSI?

Koolidel ja muudel üldhariduse valdkonnas tegutsevatel organisatsioonidel on rahastuse taotlemiseks kaks võimalust.

  • Lühiajalised õpilaste ja töötajate õpirände projektid võimaldavad taotlevatel organisatsioonidel korraldada mitmesuguseid õpirändetegevusi 6–18 kuu jooksul. Lühiajalised projektid sobivad eeskätt organisatsioonidele, kes osalevad programmis „Erasmus+“ esimest korda või kes soovivad korraldada üksnes piiratud arvul tegevusi.
  • Akrediteeritud asutuste õpirändeprojektid (õpilaste ja töötajate õpiränne) on avatud üksnes nendele organisatsioonidele, kellel on Erasmuse akrediteering üldhariduse valdkonnas. See sihtotstarbeline rahastussuund võimaldab akrediteeritud organisatsioonidel saada korrapäraselt rahastust õpirändetegevuseks, mille abil viiakse järk-järgult ellu Erasmuse kava. Erasmuse akrediteeringut saavad taotleda kõik organisatsioonid, kes soovivad korrapäraselt korraldada õpirändetegevusi. Varasem programmis osalemise kogemus ei ole taotlemiseks vajalik. Selle võimaluse kohta saab täpsemat teavet käesoleva juhendi peatükist, milles käsitletakse Erasmuse akrediteeringut täiskasvanuhariduse, kutsehariduse ja -õppe ning üldhariduse valdkonnas.

Peale selle saavad organisatsioonid programmis osaleda taotlust esitamata, kasutades alljärgnevaid võimalusi.

  • Liitumine programmi „Erasmus+“ olemasoleva õpirändekonsortsiumiga, mida juhib akrediteeritud konsortsiumi koordinaator vastavas riigis ja kuhu võetakse vastu uusi liikmeid.
  • Teisest riigist pärit osalejate vastuvõtmine: kõik organisatsioonid saavad vastu võtta õppijaid või töötajaid teises riigis asuvast partnerorganisatsioonist. Vastuvõtva organisatsioonina tegutsemine annab väärtusliku kogemuse ning hea võimaluse luua partnerlusi ja programmiga enne ise taotlemist paremini tutvuda.

Samuti julgustatakse koole ühinema eTwinninguga. Tegemist on turvalisel platvormil asuva veebikogukonnaga, millele on juurdepääs iga riigi eTwinningu teenistuselt heakskiidu saanud õpetajatel. eTwinning võimaldab koolidel luua ühiseid virtuaalseid klassiruume ning viia ellu projekte koos teiste koolidega; samuti saavad õpetajad vahetada mõtteid ja teavet kolleegidega ning osaleda mitmesugustes täienduskoolitustegevustes. eTwinning on ka suurepärane keskkond, kust leida partnereid edasisteks projektideks.

Projekti kavandamine

1. põhimeetme projektis on keskne roll taotleval organisatsioonil. Taotleja koostab ja esitab taotluse, allkirjastab toetuslepingu, viib ellu õpirändetegevusi ning esitab aruandeid riiklikule büroole. Nii lühiajaliste projektide kui ka Erasmuse akrediteeringu korral on taotlusprotsessis kesksel kohal taotleva organisatsiooni vajadused ja kavad.

Enamik pakutavatest tegevustest on seotud väljapoole suunatud õpirändega. See tähendab, et taotlev organisatsioon tegutseb saatva organisatsioonina – ta valib välja osalejad ja lähetab nad vastuvõtvasse organisatsiooni välismaal. Nende võimaluste kasutamisel on tungivalt soovitatav korraldada vastastikuse vahetuse või ühistegevusi ühe või mitme partnerkooliga. Sellisel juhul peaks iga osalev kool taotlema rahastamist programmist „Erasmus+“ või liituma olemasoleva konsortsiumiga. Selleks et partnerite otsimist lihtsustada, toetab programm „Erasmus+“ järgmisi võimalusi partnerite leidmiseks välismaal: School Education Gateway (www.schooleducationgateway.eu) ja eTwinning (www.etwinning.net).

Peale selle pakutakse eriotstarbelisi tegevusi selleks, et taotlev organisatsioon saaks kutsuda enda juurde eksperte või õpetajapraktikante. Vastuvõtutegevuste eesmärk ei ole tagada vastastikust vahetust, vaid kutsuda organisatsiooni isikuid, kes saavad aidata taotleval organisatsioonil areneda ja rahvusvahelistuda.

Kõigi selle meetme raames toetatavate tegevuste elluviimisel tuleb täita Erasmuse programmi kvaliteedistandardeid. Erasmuse programmi kvaliteedistandardid hõlmavad konkreetseid tavasid projektiga seotud ülesannete täitmiseks, näiteks osalejate valik ja ettevalmistamine, õpiväljundite kindlaksmääramine, hindamine ja tunnustamine, tulemuste jagamine jne. Erasmuse programmi kvaliteedistandardite terviktekst on kättesaadav Euroopa Liidu ametlikul veebisaidil: https://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/resources/documents/erasmus-quality-standards-mobility-projects-vet-adults-schools_et.

Kaasamine ja mitmekesisus

Erasmuse programmi kvaliteedistandardite kohaselt peavad programmist toetust saavad organisatsioonid pakkuma õpirände võimalusi kaasaval ja õiglasel viisil kõigile osalejatele, olenemata nende taustast. Projekti tegevustes osalevate õppijate valikul tuleks põhiteguritena arvesse võtta motiveeritust ja saavutusi ning ka osalejate isikliku arengu ja õpivajadusi. Ka osalevate töötajate valikul tuleks tagada, et nende kutsealasest arengust saaksid kasu kõik organisatsiooni õppijad.

Õpirändetegevuste ettevalmistamisel, elluviimisel ja järelmeetmetes peaks saatev ja vastuvõttev organisatsioon tähtsaimate otsuste tegemisse kaasama ka osalejad, et tagada iga osaleja jaoks võimalikult suur kasu ja mõju.

Haridus- ja koolitusteenuseid osutavaid osalevaid organisatsioone julgustatakse aktiivselt looma ja toetama õpirände võimalusi, näiteks lõimides need oma akadeemilisse kalendrisse ning määrates kindlaks standardmeetmed naasvate osalejate taasintegreerimiseks.

Keskkonnasäästlikud ja keskkonna suhtes vastutustundlikud tavad

Erasmuse programmi kvaliteedistandardite kohaselt peavad programmist toetust saavad organisatsioonid edendama oma osalejate seas keskkonnasäästlikku ja keskkonna suhtes vastutustundlikku käitumist, suurendades teadlikkust sellest, kui oluline on võtta meetmeid selleks, et vähendada õpirändetegevuste keskkonnajalajälge või heastada tekitatud kahju. Neid põhimõtteid tuleks arvesse võtta programmi kõigi tegevuste ettevalmistamisel ja elluviimisel, kasutades selleks eeskätt programmis kestlike reisimisviiside edendamiseks ette nähtud rahalisi vahendeid. Haridus- ja koolitusteenuseid osutavad organisatsioonid peaksid nendest põhimõtetest lähtuma ka oma igapäevases tegevuses ning aktiivselt toetama oma õppijate ja töötajate mõtteviisi ja käitumise muutust.

Digipööre hariduses ja koolituses

Erasmuse programmi kvaliteedistandardite kohaselt toetatakse programmi raames kõiki osalevaid organisatsioone digitaalsete vahendite ja õppemeetodite kasutuselevõtmisel, et täiendada füüsilise õpirändega seotud tegevust, edendada koostööd partnerorganisatsioonide vahel ning parandada õppimise ja õpetamise kvaliteeti. Peale selle võib digioskuste koolitusprogrammidest kasu olla ka õpetajatele ja haldustöötajatele, võimaldades neil omandada asjakohaseid digioskusi, et kasutada digitaaltehnoloogiat kursustel ja haldustegevuses.

TEGEVUS

Selles jaotises kirjeldatakse tegevusi, millele saab taotleda programmi „Erasmus+“ vahenditest toetust nii lühiajaliste projektide kui ka akrediteeritud asutuste projektide raames.

Iga tegevuse puhul on võimalik anda lisatoetust vähemate võimalustega osalejaid, alaealisi või järelevalvet vajavaid noori täiskasvanuid saatvatele isikutele. Saatvatele isikutele saab toetust anda kogu tegevuse ajaks või vaid teatud perioodiks.

Töötajate õpiränne

Rahastamiskõlblikud tegevused

  • Töövarjutamine (2–60 päeva)
  • Õpetamine välisriigis (2–365 päeva)
  • Kursustel ja koolitustel osalemine (2–30 päeva)

Kursuste ja koolituse korral rahastatakse kursusetasusid kokku kuni 10 päeva eest osaleja kohta. Kursuste ja koolituse valiku üle otsustavad taotlejad. Selleks et juhendada taotlejaid kursuste pakkujate valikul, on välja töötatud alljärgnevad kvaliteedistandardid: https://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/resources/quality-standards-courses-under-key-action-1-learning-mobility-individuals_et.

Lisaks füüsilisele õpirändele saab kõiki töötajate õpirände tegevusi põimida virtuaalse tegevusega. Eespool nimetatud miinimum- ja maksimumkestust kohaldatakse füüsilise õpirände osa suhtes.

Rahastamiskõlblikud osalejad

Rahastamiskõlblike osalejate hulka kuuluvad õpetajad, koolijuhid ja teised, mitteõpetavad eksperdid ja töötajad üldhariduse valdkonnas.

Rahastamiskõlblike mitteõpetavate töötajate hulka kuuluvad üldhariduse valdkonna töötajad, kes töötavad kas koolides (nt õpetajaabid, õppenõustajad, psühholoogid) või muudes üldhariduse valdkonnas tegutsevates organisatsioonides (nt kooliinspektorid, nõustajad, üldhariduse küsimustega tegelevad poliitikakoordinaatorid).

Osalejad peavad olema saatva organisatsiooni töötajad või tegema sellega regulaarselt koostööd, aidates ellu viia organisatsiooni põhitegevusi (nt väliskoolitajate, ekspertide või vabatahtlikena).

Kõigil juhtudel tuleb ülesanded, mis seovad osalejat saatva organisatsiooniga, dokumenteerida viisil, mis võimaldab riiklikul bürool seda seotust kontrollida (nt töö- või vabatahtliku töö lepingu, ülesande kirjelduse või muu sarnase dokumendi põhjal). Riiklikud bürood kehtestavad läbipaistva ja järjepideva korra selle kohta, mida mõeldakse riigi kontekstis aktsepteeritava töösuhte all ja mis dokumentidega tuleb seda tõendada.

Rahastamiskõlblikud toimumiskohad

Tegevused peavad toimuma välismaal mõnes programmiriigis.

Õppijate õpiränne

Võimalikud vormid

  • Kooliõpilaste rühmaviisiline õpiränne (2–30 päeva, rühmas peab olema vähemalt kaks õpilast)
  • Õpilaste lühiajaline õpiränne (10–29 päeva)
  • Õpilaste pikaajaline õpiränne (30–365 päeva)

Lisaks füüsilisele õpirändele saab kõiki õpilaste õpirände tegevusi põimida virtuaalse tegevusega. Eespool nimetatud miinimum- ja maksimumkestust kohaldatakse füüsilise õpirände osa suhtes.

Õpilaste rühmaviisiline õpiränne: rühm õpilasi saatvast koolist saab õppida koos kaasõpilastega teises riigis. Õpilasi peavad kogu tegevuse ajal saatma õpetajad või teised volitatud isikud saatvast koolist.

Õpilaste lühiajaline õpiränne: õpilased saavad teatud perioodi jooksul õppida partnerkoolis välismaal või läbida praktika muus asjaomases organisatsioonis välismaal. Igale osalejale tuleb kindlaks määrata individuaalne õppeprogramm. Vähemate võimalustega osalejate korral võib õpirände miinimumkestus olla 2 päeva, kui see on põhjendatud.

Õpilaste pikaajaline õpiränne: õpilased saavad teatud perioodi jooksul õppida partnerkoolis välismaal või läbida praktika muus asjaomases organisatsioonis välismaal. Igale osalejale tuleb kindlaks määrata individuaalne õppeprogramm. Kõigile osalejatele korraldatakse kohustuslik väljasõidueelne koolitus.

Rahastamiskõlblikud osalejad

Osalevad õpilased peavad olema registreeritud saatva kooli haridusprogrammis[1].

Rahastamiskõlblikud toimumiskohad

Tegevused peavad toimuma välismaal mõnes programmiriigis.

Õpilaste rühmaviisiline õpiränne peab toimuma vastuvõtvas koolis, välja arvatud juhul, kui tegevuse sisu ja kvaliteeti silmas pidades on põhjendatud teine toimumiskoht. Sellisel juhul võivad tegevused erandkorras toimuda mõnes teises kohas vastuvõtva kooli riigis või Euroopa Liidu institutsiooni asukohas. Olenemata toimumiskohast peab tegevus hõlmama õpilasi vähemalt kahest programmiriigist.

Muud toetatavad tegevused

Võimalikud vormid

  • Ekspertide kutsumine (2–60 päeva)
  • Õpetajapraktikantide vastuvõtmine (10–365 päeva)
  • Ettevalmistavad kohtumised

Ekspertide kutsumine: koolid saavad kutsuda välismaalt koolitajaid, õpetajaid, poliitikaeksperte või muid kvalifitseeritud spetsialiste, kes saavad aidata tõsta õpetamise ja õppimise taset vastuvõtvas koolis. Näiteks saavad kutsutud eksperdid koolitada koolitöötajaid, demonstreerida uusi õpetamismeetodeid või aidata kasutusele võtta häid korraldus- ja juhtimistavasid.

Õpetajapraktikantide vastuvõtmine: taotlevad organisatsioonid saavad vastu võtta õpetajapraktikante, kes soovivad tulla välismaale praktikale. Vastuvõttev organisatsioon saab toetust tegevuse korraldamiseks, ent osaleja reisikulud peaks katma ja individuaalset toetust andma saatev asutus (kes võib selleks samuti taotleda rahastust programmi „Erasmus+“ kaudu).

Ettevalmistavad kohtumised: organisatsioonid saavad enne õpirändetegevuse toimumist korraldada ettevalmistava kohtumise vastuvõtva partneri juurde. Ettevalmistavad kohtumised ei kujuta endast eraldiseisvat tegevust, vaid tegemist on korraldustega töötajate või õppijate õpirände toetamiseks. Iga ettevalmistavat kohtumist tuleb selgelt põhjendada ning need peavad aitama suurendada õpirändetegevuste kaasavust ja ulatust ning parandada nende kvaliteeti. Näiteks saab ettevalmistavaid kohtumisi korraldada selleks, et valmistada paremini ette vähemate võimalustega osalejate õpirännet, alustada koostööd uue partnerorganisatsiooniga või valmistada ette pikemaajalisi õpirändetegevusi. Ettevalmistavaid kohtumisi ei saa korraldada selleks, et valmistada ette kursust või koolitustegevust töötajate jaoks.

Rahastamiskõlblikud osalejad

Kutsutud ekspert võib olla mis tahes isik mõnest teisest programmiriigist, kes on asjatundja üldhariduse alal.

Õpetajapraktikantide vastuvõtmise projektides osalejad peavad olema mõne muu programmiriigi õpetajakoolitusprogrammi (või muusse sarnasesse õpetajatele suunatud koolitusprogrammi) immatrikuleeritud üliõpilased või äsjalõpetanud[2].

Ettevalmistavaid kohtumisi võivad teha kõik isikud, kes vastavad töötajate õpirände tegevuses osalemise tingimustele ning on kaasatud projekti korraldamisse. Erandkorras saavad pikaajalises õpirändes osalevad õppijad ning ükskõik mis tegevuses osalevad vähemate võimalustega osalejad osa võtta vastava tegevusega seotud ettevalmistavatest kohtumistest.

Rahastamiskõlblikud toimumiskohad

Ettevalmistavaid kohtumisi saab teha programmiriikides.

Kutsutud ekspertide ja õpetajapraktikantide puhul on toimumiskoht alati toetust saav organisatsioon (sh konsortsiumi liikmed).

Lühiajalised üldhariduse valdkonna õpilaste ja töötajate õpirände projektid

Lühiajalised õpilaste ja töötajate õpirände projektid on lihtne ja konkreetne võimalus programmist „Erasmus+“ kasu saada. Nende projektide eesmärk on võimaldada organisatsioonidel vähese vaevaga korraldada teatavaid tegevusi ja omandada programmi raames kogemusi.

Lihtsuse huvides on lühiajaliste projektide kestus ja nendes osalejate arv piiratud. Lühiajalised projektid on avatud üksnes üksikorganisatsioonidele, mitte konsortsiumide koordinaatoritele. Akrediteeritud organisatsioonid ei saa lühiajalisteks projektideks rahastamist taotleda, kuna neil on programmi „Erasmus+“ rahastusele juba alaline juurdepääs.

Lühiajalise projekti taotlus sisaldab loendit ja kirjeldust tegevustest, mida taotlev organisatsioon kavatseb korraldada.

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Rahastamiskõlblikud organisatsioonid: kes võib esitada taotluse?

Taotluse võivad esitada järgmised organisatsioonid[3]:

  1. koolieelsed lasteasutused, põhikoolid ja keskkoolid[4];
  2. kohalikud ja piirkondlikud avaliku sektori asutused, koordineerivad asutused ning muud üldhariduse valdkonnas tegutsevad organisatsioonid.

Organisatsioonid, kellel on Erasmuse akrediteering üldhariduse valdkonnas, ei saa lühiajalisteks projektideks rahastamist taotleda.

Rahastamiskõlblikud riigid

Taotlevad organisatsioonid peavad olema asutatud mõnes programmiriigis.

Kellele esitada taotlus?

Taotlus esitatakse selle riigi riiklikule büroole, kus taotlev organisatsioon on asutatud.

Taotluse esitamise tähtajad

1. taotlusvoor kõigi riiklike büroode puhul: 11. mai kell 12.00.00 (keskpäev Brüsseli aja järgi)

2. taotlusvoor nende riiklike büroode puhul, kes otsustavad avada teise tähtaja: 5. oktoober kell 12.00.00 (keskpäev Brüsseli aja järgi)

Teise tähtaja väljakuulutamisest annavad riiklikud bürood taotlejatele teada oma veebisaidil.

Projektide alguskuupäevad

Projektide alguskuupäevad võivad olla järgmised:

  • 1. taotlusvoor: sama aasta 1. septembrist 31. detsembrini;
  • 2. taotlusvoor: järgneva aasta 1. jaanuarist 31. maini.

Projekti kestus

6–18 kuud

Taotluste arv

Ühes taotlusvoorus võib organisatsioon taotleda rahastamist ainult üheks lühiajaliseks üldhariduse valdkonna projektiks.

Organisatsioonid, kes saavad esimeses taotlusvoorus lühiajalisele projektile toetuse, ei või osaleda sama projektikonkursi teises taotlusvoorus.

Viie järjestikuse konkursiaasta jooksul võib organisatsioon saada lühiajalisteks üldhariduse valdkonna projektideks toetust kõige enam kolmel korral. Selle ülempiiri puhul ei võeta arvesse aastatel 2014–2020 saadud toetusi.

Võimalikud tegevused

Igat liiki tegevused üldhariduse valdkonnas. Üksikasjalik loend ja eeskirjad on esitatud jaotises „Tegevused“.

Projekti maht

Lühiajalise projekti taotlus võib hõlmata kuni 30 õpirändetegevuses osalejat.

Selle ülempiiri puhul ei võeta arvesse ettevalmistavaid kohtumisi ega saatvate isikute osalemist.

Hindamiskriteeriumid

Esitatud taotlusi hinnatakse 100 punkti skaalal, lähtudes allpool esitatud kriteeriumidest ja nende kaalust. Selleks et taotluse saaks rahuldada, peab see koguma:

  • vähemalt 60 punkti 100 maksimumpunktist ja
  • vähemalt poole maksimaalsest punktisummast igas kolmes hindamiskriteeriumide kategoorias.

Asjakohasus

(maksimaalne punktisumma: 30)

Hinnatakse järgmist:

  • taotleja profiili, kogemuste, tegevuste ja õppijate sihtrühma asjakohasus üldhariduse valdkonna jaoks;
  • projektiettepaneku asjakohasus meetme eesmärkide saavutamisel;
  • projektiettepaneku asjakohasus järgmiste konkreetsete prioriteetide seisukohast:
    • uute tulijate ja vähemate kogemustega organisatsioonide toetamine;
    • õpilaste pikaajalises õpirändes osalejate toetamine;
    • vähemate võimalustega osalejate toetamine.

Projektikavandi kvaliteet

(maksimaalne punktisumma: 40)

Hinnatakse, kas:

  • projekti kavandatavad eesmärgid vastavad selgelt ja konkreetselt taotleva organisatsiooni, selle töötajate ja õppijate vajadustele;
  • kavandatavad tegevused ja nende sisu on projekti eesmärkide saavutamiseks sobivad;
  • iga kavandatava tegevuse jaoks on olemas selge töökava;
  • projekt hõlmab keskkonnasäästlikke ja keskkonna suhtes vastutustundlikke tavasid;
  • projektis rakendatakse digitaalseid vahendeid (eelkõige eTwinning) ja õppemeetodeid, et täiendada füüsilise õpirände tegevust ja parandada koostööd partnerorganisatsioonidega.

Järelmeetmete kvaliteet

(maksimaalne punktisumma: 30)

Hinnatakse, kas:

  • taotleja on kavandanud konkreetseid ja loogilisi samme selleks, et rakendada õpirändetegevuste tulemusi organisatsiooni igapäevases töös;
  • taotleja on ette näinud sobiva viisi projekti väljundite hindamiseks;
  • taotleja on kavandanud konkreetseid ja tõhusaid samme selleks, et levitada projekti tulemusi taotlevas organisatsioonis, jagada neid muude organisatsioonide ja avalikkusega ning avalikult tunnustada Euroopa Liidu rahastust.

Akrediteeritud asutuste projektid üldhariduse valdkonna õpilaste ja töötajate õpirändeks

Organisatsioonid, kellel on Erasmuse akrediteering üldhariduse valdkonnas, saavad taotleda rahastamist spetsiaalse, ainult nende jaoks avatud rahastussuuna kaudu. Kuna taotlused põhinevad varem heaks kiidetud Erasmuse kaval, ei ole vaja esitada tegevuste üksikasjalikku loendit ega kirjeldust. Selle asemel keskendutakse taotlustes järgmiste tegevuste jaoks vajaliku eelarve prognoosimisele.

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Rahastamiskõlblikud organisatsioonid: kes võib esitada taotluse?

Taotluse võib esitada organisatsioon, kellel on kehtiv Erasmuse akrediteering üldhariduse valdkonnas.

Õpirändekonsortsium

Organisatsioonid, kellel on Erasmuse akrediteering õpirändekonsortsiumi koordinaatorina, peavad taotlema õpirändekonsortsiumi toetust.

Taotluse osana tuleb esitada õpirändekonsortsiumi liikmete nimekiri; konsortsiumil peab lisaks koordinaatorile olema vähemalt üks liikmesorganisatsioon.

Õpirändekonsortsiumi liikmeks võib saada mis tahes organisatsioon, kes vastab akrediteeritud õpirändeprojekti rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele. Konsortsiumi liikmetelt ei nõuta Erasmuse akrediteeringut.

Õpirändekonsortsiumis osalevad organisatsioonid võivad sama projektikonkursi raames saada üldhariduse valdkonnas rahastust kuni kahe 1. põhimeetme toetuslepingu alusel. Seega võivad üldhariduse valdkonna organisatsioonid, kes saavad toetust lühiajalise projekti või akrediteeritud asutuse projekti jaoks, osaleda lisaks liikmesorganisatsioonina üksnes ühes üldhariduse valdkonna õpirändekonsortsiumis. Muud organisatsioonid võivad osaleda kuni kahes õpirändekonsortsiumis.

Kellele esitada taotlus?

Taotlus esitatakse selle riigi riiklikule büroole, kus taotlev organisatsioon on asutatud.

Taotluse esitamise tähtaeg

11. mai kell 12.00.00 (keskpäev Brüsseli aja järgi)

Projekti alguskuupäev

Sama aasta 1. september.

Projekti kestus

Kõigi akrediteeritud asutuste projektide esialgne kestus on 15 kuud. 12 kuu möödudes on kõigil toetusesaajatel võimalik pikendada projekti kestust nii, et see kestaks kokku 24 kuud.

Taotluste arv

Akrediteeritud organisatsioonid võivad esitada ainult ühe taotluse taotlusvooru kohta.

Võimalikud tegevused

Igat liiki tegevused üldhariduse valdkonnas. Üksikasjalik loend ja eeskirjad on esitatud jaotises „Tegevused“.

Projekti maht

Akrediteeritud asutuste projektides osalejate arv ei ole piiratud, v.a eelarvevahendite eraldamise etapis kindlaks määratavad piirangud.

EELARVEVAHENDITE ERALDAMINE

Taotleja Erasmuse kava kvaliteeti on juba hinnatud akrediteeringu taotlemise etapis ning eelarvevahendite eraldamise etapis seega kvalitatiivset hindamist ei toimu. Rahastatakse kõiki rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele vastavaid toetustaotlusi.

Toetuse maksimumsumma sõltub mitmest tegurist:

  • akrediteeritud taotlejatele eraldamiseks kättesaadav kogueelarve;
  • taotletavad tegevused;
  • toetuse põhi- ja maksimumsumma;
  • alljärgnevad eraldamiskriteeriumid: majandustulemused, kvalitatiivne tulemuslikkus, poliitikaprioriteedid ja geograafiline tasakaal (kui riiklik büroo seda põhimõtet kohaldab).

Üksikasjalikud eeskirjad toetuse põhi- ja maksimumsummade, eraldamiskriteeriumide punktisummade, iga kriteeriumi kaalu, eraldamismeetodi ja akrediteeritud asutuste projektidele ettenähtud eelarve kohta avaldab riiklik büroo enne konkursi tähtaega.

Millised on rahastamiseeskirjad?

Lühiajaliste projektide ja akrediteeritud asutuste projektide suhtes kohaldatakse järgmisi rahastamiseeskirju.

Eelarvekategooria

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Summa

Korraldustoetus

Õpirändetegevuste elluviimisega otseselt seotud kulud, mida muud kulukategooriad ei hõlma.

Kulusid võivad kaasa tuua näiteks: osalejate (pedagoogiline, kultuuriline jne) ettevalmistamine, mentorlus, seire ja toetamine õpirändetegevuse ajal, põimitud meetmete virtuaalsete komponentide jaoks vajalikud teenused, seadmed ja töövahendid, õpiväljundite tunnustamine, tulemuste jagamine ja Euroopa Liidu rahastuse avalikkusele nähtavaks tegemine.

Korraldustoetus on ette nähtud nii saatva kui ka vastuvõtva organisatsiooni kulude katmiseks (v.a töötajate õpiränne kursustel ja koolitustel osalemiseks). Saadud toetuse jagamises lepivad saatev ja vastuvõttev organisatsioon omavahel kokku.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse osalejate arv.

100 eurot

  • Rühmaviisilise õpirände puhul õpilase kohta, maksimaalselt 1 000 eurot rühma kohta
  • Töötajate kursuste ja koolitusega seotud õpirändes osaleja kohta
  • Kutsutud eksperdi kohta
  • Õpetajapraktikandi kohta

350 eurot; alates sama liiki tegevuse sajandast osalejast 200 eurot

  • Õpilaste lühiajalises õpirändes osaleja kohta
  • Töötajate töövarjutamise ning õpetamis- ja koolituslähetustega seotud õpirändes osaleja kohta

500 eurot

  • Õpilaste pikaajalises õpirändes osaleja kohta

Reisitoetus

Toetus, mis aitab katta osalejate ja neid saatvate isikute kulud seoses reisimisega lähtekohast tegevuse toimumiskohta ja tagasi.

Lisaks: pikaajalises õpirändes osalevate õpilaste puhul toetus, mis aitab katta osalejate ja neid saatvate isikute kulud seoses reisimisega lähtekohast väljasõidueelse koolituse toimumiskohta ja tagasi.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse sihtkoha kaugus ja inimeste arv.

Taotleja peab märkima lennukauguse lähtekohast tegevuse toimumiskohta,[5] kasutades Euroopa Komisjoni pakutavat vahemaa kalkulaatorit[6].

Sihtkoha kaugus

Tavapärane reisimine

Keskkonnasäästlik reisimine

0–99 km

23 eurot

 

100–499 km

180 eurot

210 eurot

500–1 999 km

275 eurot

320 eurot

2 000–2 999 km

360 eurot

410 eurot

3 000–3 999 km

530 eurot

610 eurot

4 000–7 999 km

820 eurot

 

8 000 km või enam

1 500 eurot

 

Individuaalne toetus

Osalejate ja saatvate isikute[7] elamiskulud tegevuse ajal.

Vajaduse korral on rahastamiskõlblikud tegevusele eelneval ja järgneval reisimisel tekkivad elamiskulud maksimaalselt kahe reisipäeva ulatuses, kui osaleja saab tavapärase reisimise toetust, ja maksimaalselt nelja lisapäeva ulatuses, kui osaleja saab keskkonnasäästliku reisimise toetust.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse isikute arv, viibimise kestus ja vastuvõttev riik[8].

Osalejate kategooria

1. rühma riigid

2. rühma riigid

3. rühma riigid

Töötajad

90–180 eurot

80–160 eurot

70–140 eurot

Õpilased

40–80 eurot

35–70 eurot

30–60 eurot

Need on baasmäärad tegevuse päeva kohta. Iga riiklik büroo määrab täpse baasmäära lubatud vahemikus.

Baasmäära alusel makstakse kuni meetme 14. päevani. Alates tegevuse 15. päevast makstav summa moodustab 70 % baasmäärast. Makstavad summad ümardatakse lähima täiseuroni.

Kaasamistoetus

Kulud, mis on seotud õpirändetegevuste korraldamisega vähemate võimalustega osalejatele.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse vähemate võimalustega osalejate arv.

100 eurot osaleja kohta

Lisakulud, mis on otseselt seotud vähemate võimalustega osalejate ja neid saatvate isikutega (sealhulgas põhjendatud reisi- ja elamiskulud, kui nendele osalejatele ei ole toetust taotletud reisi- ja individuaalse toetuse eelarvekategooriatest).

Rahastamismehhanism: tegelikud kulud.

Eraldamisel kohaldatav reegel: taotleja peab taotlust põhjendama ja riiklik büroo peab selle heaks kiitma.

100 % rahastamiskõlblikest kuludest

Ettevalmistavad kohtumised

Reisi- ja elamiskulud ettevalmistaval kohtumisel osalemise ajal.

Rahastamismehhanism: ühikuhinnad.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse osalejate arv.

575 eurot osaleja kohta, kuni kolm osalejat kohtumise kohta.

Kursusetasud

Kulud kursuste ja koolituste osalustasude katmiseks.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse tegevuse kestus.

80 eurot päevas osaleja kohta; ühe toetuslepingu alusel võib töötaja saada kursusetasude katmiseks maksimaalselt 800 eurot.

Keeletugi

Kulud seoses keeleõppematerjalide ja keelekoolituse võimaldamisega osalejatele, kellel on vaja täiendada tegevuse ajal õppimiseks või koolituseks kasutatava keele oskust.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse osalejate arv.

150 eurot osaleja kohta, kellel on õigus veebipõhisele keeletoele, kuid kes seda ei saa, kuna vajalik keel või tase ei ole kättesaadav, v.a töötajad, kelle õpirändeperiood kestab alla 31 päeva. Rühmaviisilises õpirändes osalevatele õpilastele individuaalset keeletuge ei pakuta.

Lisaks: 150 eurot õpilaste pikaajalises õpirändes osaleja kohta.

Erakorralised kulud

Kulud, mis on seotud finantstagatise andmisega, kui riiklik büroo seda nõuab.

Osalejate ja neid saatvate isikute suured reisikulud, mida suure geograafilise vahemaa või muude takistuste tõttu ei saa katta tavapärase reisitoetusega.

Rahastamismehhanism: tegelikud kulud.

Eraldamisel kohaldatav reegel: taotleja peab taotlust põhjendama ja riiklik büroo peab selle heaks kiitma.

Finantstagatisega seotud kulud: 80 % rahastamiskõlblikest kuludest.

Suured reisikulud: 80 % rahastamiskõlblikest reisikuludest.

 

  1. Igas programmiriigis kehtestab rahastamiskõlblike haridusprogrammide määratluse riigi pädev asutus ning see avaldatakse asjaomase riikliku büroo veebisaidil.

  2. Äsjalõpetanud võivad osaleda kuni 12 kuu jooksul pärast lõpetamist. Kui osalejad on pärast lõpetamist läbinud kohustusliku tsiviil- või sõjaväeteenistuse, pikendatakse rahastamiskõlblikkuse perioodi teenistuse kestuse aja võrra.

  3. Igas programmiriigis kehtestab rahastamiskõlbliku organisatsiooni määratluse riigi pädev asutus ning see avaldatakse asjaomase riikliku büroo veebisaidil koos vastavate näidetega.

  4. Sh alusharidus ja lapsehoid.

  5. Näiteks kui osaleja on pärit Madridist (Hispaania) ja tegevus toimub Roomas (Itaalia), arvutab taotleja vahemaa Madridist Rooma (1 365,28 km) ning valib seejärel vastava sihtkoha kauguse vahemiku (st 500–1 999 km).    

  6. http://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/tools/distance_et.htm.

  7. Saatvate isikute puhul kehtivad samad määrad mis töötajate korral. Kui erandjuhtudel peab saatev isik jääma välismaale kauemaks kui 60 päevaks, toetatakse 60päevast perioodi ületaval ajal täiendavaid elamiskulusid kaasamistoetuse rubriigist.

  8. Vastuvõtvate riikide rühmad:

    1. rühma riigid: Iirimaa, Island, Liechtenstein, Luksemburg, Norra, Rootsi, Soome, Taani;

    2. rühma riigid: Belgia, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küpros, Malta, Madalmaad, Austria, Portugal;

    3. rühma riigid: Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Leedu, Läti, Poola, Põhja-Makedoonia Vabariik, Rumeenia, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Türgi, Ungari.