Suutlikkuse suurendamise projektid on rahvusvahelised koostööprojektid, mis põhinevad programmiriikides ning 1. piirkonnas (Lääne-Balkan) ja 2. piirkonnas (idanaabrus) asuvates programmivälistes kolmandates riikides spordivaldkonnas tegutsevate organisatsioonide mitmepoolsel partnerlusel. Projektide eesmärk on toetada sporditegevust ja -poliitikat programmivälistes kolmandates riikides, et edendada väärtusi ning pakkuda õppevahendit, mis võimaldab soodustada üksikisikute isiklikku ja sotsiaalset arengut ning suurendada kogukondade ühtekuuluvust;

Meetme eesmärgid

Meetme eesmärgid on järgmised:

• suurendada rahvaspordiorganisatsioonide suutlikkust;
• edendada programmivälistes kolmandates riikides spordiga tegelemist ja kehalist aktiivsust;
• edendada spordi kaudu sotsiaalset kaasatust;
• edendada spordi kaudu positiivseid väärtusi (nt aus mäng, sallivus, meeskonnavaim);
• soodustada maailma eri piirkondade vahelist koostööd ühisalgatuste kaudu.

Teemavaldkonnad / erieesmärgid

Projektitaotluses tuleks keskenduda teatavatele kavandamisetapis kindlaks määratud teemavaldkondadele. Eriti olulised valdkonnad on muu hulgas:

• ühiste väärtuste, diskrimineerimisest hoidumise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine spordi kaudu;
• selliste oskuste arendamine (spordi kaudu), mis on vajalikud selleks, et parandada ebasoodsas olukorras olevate rühmade osalust ühiskonnas (nt iseseisvus, juhtimisoskused jms);
• sisserändajate integreerimine;
• konfliktijärgne lepitamine.

Tegevus

Kogu kavandatav tegevus peab olema otseselt seotud meetme üld- ja erieesmärkidega, st see peab vastama ühele või mitmele eespool loetletud teemavaldkonnale; tegevust tuleb üksikasjalikult kirjeldada kogu rakendusperioodi hõlmavas projektikirjelduses. Meetme rahvusvahelist ja üleilmset mõõdet arvestades tuleb projekti tegevustes samuti keskenduda spordiorganisatsioonide suutlikkuse suurendamisele peamiselt 1. või 2. piirkonda kuuluvates programmivälistes kolmandates riikides.

Rahastatavates projektides on võimalik lõimida mitmesuguseid koostöö-, teabevahetus- ja muid tegevusi, sealhulgas näiteks:

• organisatsioonide/riikide/piirkondade võrgustike loomine ja arendamine;
• parima tava / ideede arendamine ja vahetamine;
• ühiste sporditegevuste ja kaasnevate hariduslike ürituste korraldamine;
• mitteformaalse õppimise meetodite uute vormide, vahendite, tavade ja materjalide kasutuselevõtt, kasutamine, jagamine ja rakendamine sporditöötajate praktika ja õpirände kaudu;
• teadlikkuse suurendamine ebasoodsas olukorras olevate rühmade diskrimineerimisest spordivaldkonnas;
• kodanikuühiskonna kaasatuse ja aktiivsuse edendamine.

Projekti kavandamine

Spordivaldkonna suutlikkuse suurendamise projekt koosneb neljast etapist, mis algavad juba enne seda, kui projektitaotlus rahastamiseks välja valitakse,¹  st 1) projektiidee kindlaksmääramine ja algatamine; 2) projekti ettevalmistamine, väljatöötamine ja kavandamine; 3) projekti elluviimine ja tegevuste jälgimine; 4) projekti läbivaatamine ja mõju hindamine.

Osalevad organisatsioonid ja tegevustesse kaasatud osalejad peaksid kaasa lööma kõigis nimetatud etappides, et seeläbi saadud kogemustest õppida.

• Projektiidee kindlaksmääramine ja algatamine: tehke kindlaks probleem, vajadus või võimalus, mida saaksite projektiidees konkursikutse alusel käsitleda; tehke kindlaks peamised tegevused ja tulemused, mida võiks projektist oodata; nimetage asjaomased sidusrühmad ja võimalikud partnerid; sõnastage projekti eesmärk (eesmärgid); tagage projekti kooskõla osalevate organisatsioonide strateegiliste eesmärkidega; tehke esialgsed plaanid, et anda projektile hoog sisse, koostage järgmisse etappi liikumiseks vajaminev teave jne.
• Ettevalmistamine, väljatöötamine ja kavandamine: määrake kindlaks projekti maht ja asjakohane lähenemisviis; kirjeldage selgelt metoodikat, mida kavatsete rakendada projekti eesmärkide ja tegevuste kooskõla tagamiseks; määrake kindlaks asjaomaste ülesannete täitmise ajakava; koostage vajalike ressursside prognoos ja täpsustage projekti, nt vajaduste hinnanguga; määrake kindlaks kindlad (konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad, realistlikud ja tähtajalised) eesmärgid ja mõjunäitajad; tehke kindlaks projekti- ja õpiväljundid; töötage välja tööprogramm, määrake kindlaks tegevuse vormid, oodatav mõju ja prognoositav kogueelarve; koostage projekti elluviimise kava ning mõistlik ja realistlik teabevahetuskava, k.a projekti juhtimise, seire, kvaliteedikontrolli, aruandluse ja tulemuste levitamisega seotud strateegilised küsimused; määrake kindlaks kavandatava tegevuse praktiline kord ja sihtrühm(ad); sõlmige kokkulepped partneritega, koostage projektitaotlus jne.
• Elluviimine ja tegevuste jälgimine: viige projekt kooskõlas kavaga ellu, täites aruandluse ja teabevahetusega seotud nõudeid; jälgige tegevuste kulgu ja hinnake projekti tulemuslikkust vastavalt projektikavadele; tehke kindlaks ja võtke parandusmeetmed, et tegeleda projektikava kõrvalekallete, probleemide ja riskidega; selgitage välja kindlaksmääratud kvaliteedikriteeriumidele mittevastavad valdkonnad, võtke parandusmeetmeid jne.
• Läbivaatamine ja mõju hindamine: projekti tulemuslikkuse hindamisel tuleb lähtuda selle eesmärkidest ja rakenduskavadest; hinnatakse tegevusi ja nende eri tasanditel avalduvat mõju ning seda, kuidas projekti tulemusi on jagatud ja kasutatud jne.

Horisontaalsed aspektid, mida projekti kavandamisel arvesse võtta

Lisaks ametlike kriteeriumide täitmisele ja jätkusuutliku koostöökorra kokkuleppimisele kõigi projektipartneritega tasub arvesse võtta alljärgnevaid kaalutlusi, et suurendada suutlikkuse suurendamise projektide mõju ja nende elluviimise kvaliteeti projekti eri etappides. Taotlejaid innustatakse suutlikkuse suurendamise projektide kavandamisel neid võimalusi ja mõõtmeid arvesse võtma. 

Kaasamine ja mitmekesisus

Programmi „Erasmus+“ eesmärk on edendada kõigis meetmetes võrdseid võimalusi ja võrdset juurdepääsu, kaasamist ja õiglust. Nende põhimõtete rakendamiseks on välja töötatud kaasamise ja mitmekesisuse strateegia, et jõuda paremini erineva taustaga osalejateni, eriti vähemate võimalustega isikuteni, kelle jaoks Euroopa projektides osalemine on raskendatud. Organisatsioonid peaksid projektitegevusi kavandades mõtlema nende juurdepääsetavusele ja kaasavusele, võttes arvesse vähemate võimalustega osalejate arvamusi ja kaasates neid kogu protsessi vältel otsuste tegemisse.

Ökoloogiline kestlikkus

Projektide kavandamisel tuleks silmas pidada keskkonnahoidlikkust ning rakendada keskkonnakestlikke tavasid kõigis projekti tahkudes. Organisatsioonid ja osalejad peaksid projekti kavandamisel järgima keskkonnasõbralikku lähenemisviisi – see innustab kõiki projektis osalejaid arutama ja teadvustama keskkonnaküsimusi, mõtlema selle üle, mida saab eri tasanditel ette võtta, ning aitab organisatsioonidel ja osalejatel kujundada projektitegevuste elluviimiseks välja alternatiivseid, keskkonnahoidlikumaid meetodeid.

Digitaalne mõõde

Projektide õnnestumiseks on väga oluline virtuaalkoostöö ja eksperimenteerimine virtuaalse ja põimõppe võimalustega.

Ühised väärtused ning kodanikuaktiivsus ja -osalus

Projektidega edendatakse kodanikuaktiivsust ja eetikat ning aidatakse arendada sotsiaalset ja kultuuridevahelise suhtlemise pädevust, kriitilist mõtlemist ja meediapädevust. Samuti on kesksel kohal eesmärk suurendada teadlikkust ja parandada arusaamist Euroopa Liidu rollist maailmas.

Mis kriteeriumidele peab spordivaldkonna suutlikkuse suurendamise projekt toetuse taotlemiseks vastama?

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Programmist „Erasmus+“ toetuse saamiseks peavad spordivaldkonna suutlikkuse suurendamise projektitaotlused vastama järgmistele kriteeriumidele.

Kes võib esitada taotluse?

Rahastamiskõlblikuna käsitatakse taotlejaid (toetusesaajad ja seotud üksused, kui see on asjakohane), kes

• on juriidilised isikud (avalik-õiguslikud või eraõiguslikud asutused);tegutsevad aktiivselt spordivaldkonnas;
• on seaduslikult asutatud ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis või 1. piirkonda (Lääne-Balkan) või 2. piirkonda (idanaabrus) ²  kuuluvas programmivälises kolmandas riigis.

Konsortsiumi koordinaator peab olema mittetulundusühing.         

Sellised organisatsioonid võivad olla näiteks järgmised:

• avalik-õiguslik asutus, mis vastutab spordiküsimuste eest kohalikul, piirkonna või riigi tasandil;
• kohaliku, piirkonna, riigi, Euroopa või rahvusvahelise tasandi spordiorganisatsioon;
• riiklik olümpiakomitee või riiklik spordiliit;
• organisatsioon, mis esindab liikumist „Sport kõigile”;
• kehalise aktiivsuse propageerimisega tegelev organisatsioon;
• aktiivse puhkuse valdkonda esindav organisatsioon;                                         

Konsortsiumi koosseis

Suutlikkuse suurendamise projektid on riikidevahelised ning nendes peab osalema vähemalt neli organisatsiooni vähemalt kolmest riigist:

• vähemalt üks organisatsioon kahest eri ELi liikmesriigist ja programmiga liitunud kolmandast riigist ning
•  vähemalt kaks organisatsiooni vähemalt ühest 1. piirkonda (Lääne-Balkan) või 2. piirkonda (idanaabrus) kuuluvast rahastamiskõlblikust programmivälisest kolmandast riigist. 1. ja 2. piirkonnast pärit organisatsioonid ei saa samas projektitaotluses osaleda (st 1. ja 2. piirkonda hõlmavad partnerlused ei ole rahastamiskõlblikud).

ELi liikmesriikides ja programmiga liitunud kolmandates riikides asuvate organisatsioonide arv ei tohi olla suurem kui programmivälistes kolmandates riikides asuvate organisatsioonide arv. Seotud üksusi ja liitunud partnereid ei võeta konsortsiumi koosseisus arvesse.                

Geograafiline asukoht (tegevuste elluviimise koht)

Tegevus peab toimuma tegevuses osalevate organisatsioonide riikides, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mil tegevust on meetme eesmärke silmas pidades vaja ellu viia mujal.

Peale selle võivad:

• tegevused toimuda ka mõne Euroopa Liidu institutsiooni asukohas, isegi kui projektis ei osale organisatsioone vastava institutsiooni asukohariigist. 
• tulemuste jagamise ja tutvustamisega seotud tegevused toimuda ka asjaomastel temaatilistel riikidevahelistel üritustel/konverentsidel ELi liikmesriikides, programmiga liitunud kolmandates riikides või programmivälistes kolmandates riikides.

Projekti kestus

Suutlikkuse suurendamise projektid peaksid tavaliselt kestma 12, 24 või 36 kuud. Projekti kestus tuleb valida taotluse esitamise etapis, lähtudes projekti eesmärgist ja selle aja sisse kavandatavate tegevuste liigist. Pikendamine on võimalik, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud ja tehakse toetuslepingu muudatuse kaudu.

Kellele esitada taotlus?

Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusametile (EACEA).

Konkursikutse tunnus: ERASMUS-SPORT-2024-CB

Millal esitada taotlus?

Taotlejad peavad oma toetustaotluse esitama hiljemalt 5. märtsil kell 17.00.00 (Brüsseli aja järgi).

Taotlevaid organisatsioone hinnatakse asjaomaste menetlusest kõrvalejätmise ja valikukriteeriumide põhjal. Lisateabe saamiseks tutvuge käesoleva juhendi C osaga.

Oodatav mõju

Toetatavates projektide tuleks oodatava mõjuna:

• suurendada rahvaspordiorganisatsioonide osalust ja suutlikkust;
• suurendada naiste osalust spordis ja edendada kehalist aktiivsust;
• parandada ebasoodsas olukorras olevate rühmade sotsiaalset kaasatust;
• suurendada spordivaldkonna suutlikkust töötada riikidevaheliselt, tagades kaasavuse, solidaarsuse ja kestlikkuse;
• edendada ja toetada riikidevahelist õpet ja koostööd spordiinimeste ja poliitikakujundajate vahel, eelkõige rahastamiskõlblikes programmivälistes kolmandates riikides;
• levitada tulemusi spordiorganisatsioonidesse kaasatud spordiinimestele ligitõmbaval ja tulemuslikul viisil.

Hindamiskriteeriumid

Projekti asjakohasus - (maksimaalne punktisumma: 30)

• Projektitaotluse asjakohasus, pidades silmas meetme eesmärke;
• projektitaotlus on asjakohane selliste ELi ühiste väärtuste austamise ja edendamise seisukohast nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine ning võitlus igat liiki diskrimineerimise vastu;
• hinnatakse, kas:
  • eesmärgid on selgelt määratletud ja realistlikud ning seotud osalevatele organisatsioonidele ja sihtrühmadele oluliste küsimustega;
  • projektitaotlus on innovaatiline ja/või täiendab muid algatusi, mille osalevad organisatsioonid on juba ellu viinud;
  • suutlikkuse suurendamise tegevused on selgelt kindlaks määratud ning on suunatud osalevate organisatsioonide suutlikkuse suurendamisele.

Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet - (maksimaalne punktisumma: 20)

• Tööprogramm on selge, täielik ja kvaliteetne ning sisaldab vajalikke etappe projekti ettevalmistamiseks, elluviimiseks, seireks, hindamiseks ja tulemuste levitamiseks;
• kindlakstehtud vajaduste täitmiseks kavandatava metoodika asjakohasus ja kvaliteet;
• projekti eesmärkide ja kavandatava tegevuse kokkusobivus;
• töökava kvaliteet ja tulemuslikkus, sh ulatus, mil määral vastavad tööpakettidele ettenähtud ressursid asjaomastele eesmärkidele ja oodatavatele tulemustele;
• kavandatavate mitteformaalse õppimise meetodite (kui neid on) kvaliteet;
• kvaliteedikontrollimeetmete olemasolu selle tagamiseks, et projekti viiakse ellu kvaliteetselt ning et peetakse kinni ajakavast ja eelarvest, ning nende meetmete asjakohasus;
• mil määral on projekt kulutõhus ja iga tegevuse jaoks on ette nähtud piisavad ressursid.

Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet - (maksimaalne punktisumma: 20)

• Hinnatakse, kas:  
  • projekti on kaasatud sobiv kooslus üksteist täiendavatest osalevatest organisatsioonidest, kelle profiil, kogemused ja oskusteave võimaldavad edukalt saavutada projekti kõik eesmärgid;
  • vastutuse ja ülesannete jaotus kajastab kõikide osalevate organisatsioonide pühendumist ning aktiivset osalust;
• olemas on tõhusad mehhanismid koordineerimiseks ja teabevahetuseks osalevate organisatsioonide vahel ja teiste asjaomaste sidusrühmadega.

Mõju - (maksimaalne punktisumma: 30)

• Projekti tulemuste hindamise meetmete kvaliteet;
• projekti võimalik mõju:  
  • osalejatele ja osalevatele organisatsioonidele projekti ajal ning pärast projekti lõppu;
  • kohalikul, piirkondlikul, riigi ja/või rahvusvahelisel tasandil muudele kui projektis otseselt osalevatele organisatsioonidele ja isikutele;
• tulemuste levitamise kava kvaliteet: nende meetmete asjakohasus ja kvaliteet, mille eesmärk on jagada projekti tulemusi osalevate organisatsioonide seas ning mujal.
• kui see on asjakohane, kirjeldatakse projektitaotluses seda, kuidas koostatavad materjalid, dokumendid ja meediasisu tehakse avatud litsentside kaudu vabalt kättesaadavaks, kuidas neid levitatakse ning tagatakse, et nendega ei kaasne mingeid ebaproportsionaalseid piiranguid;
• projekti kestlikkust tagavate meetmete kvaliteet: suutlikkus säilitada projekti mõju ja tulemuslikkus ka pärast seda, kui ELi toetus on ära kasutatud.

Rahastamist kaalutakse üksnes selliste projektitaotluste puhul, mis koguvad vähemalt 60 punkti. Peale selle peavad need saavutama iga eespool nimetatud hindamiskriteeriumi puhul vähemalt poole maksimumpunktidest.

Kui projektitaotlused saavutavad võrdse punktisumma, eelistatakse projekte, millel on kõrgeim punktisumma kriteeriumi „Asjakohasus“ puhul. Kui need punktisummad on võrdsed, lähtutakse prioriteetsuse määramisel kriteeriumi „Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet“ puhul saadud punktisummadest. Kui need punktisummad on võrdsed, lähtutakse prioriteetsuse määramisel kriteeriumi „Mõju“ puhul saadud punktisummadest.

Kui see ei võimalda prioriteetsust kindlaks määrata, võib edasisel prioriseerimisel võtta arvesse kogu projektiportfelli ja positiivse sünergia loomist projektide vahel või muid konkursikutse eesmärkidega seotud tegureid. Need tegurid dokumenteeritakse valikukomisjoni aruandes.

Üldjuhul, kuid võttes arvesse riikide ja Euroopa õigusraamistikes kehtestatud piiranguid, tuleb tulemused teha kättesaadavaks avatud õppematerjalidena ning samuti asjaomastel kutsealastel, valdkondlikel või pädevate asutuste platvormidel. Projektitaotluses kirjeldatakse, kuidas loodavad andmed, materjalid, dokumendid ning audiovisuaalsed ja sotsiaalmeedia väljundid tehakse avatud litsentside kaudu vabalt kättesaadavaks, kuidas neid levitatakse ning tagatakse, et nendega ei kaasne mingeid ebaproportsionaalseid piiranguid.

Millised on rahastamiseeskirjad?

Selle meetme puhul kasutatakse kindlasummaliste maksete alusel rahastamise mudelit. Taotlejale tehtava kindlasummalise toetuse summa määratakse iga toetuse puhul kindlaks vastavalt taotleja kavandatava meetme eelarveprognoosile. Toetust andev asutus võtab iga toetuse kindlasummalise makse kindlaksmääramisel arvesse projektitaotlust, hindamise tulemust, rahastamismäärasid ning konkursikutses osutatud toetuse maksimumsummat.

ELi toetus projekti kohta peaks olema vahemikus 100 000–200 000 eurot.

Kuidas määratakse kindlaks projekti kindlasummaline makse?

Taotlejad peavad täitma taotlusvormis esitatud üksikasjaliku eelarvetabeli, võttes arvesse alljärgnevaid nõudeid. 

• Eelarve peaks olema nii üksikasjalik kui toetusesaaja(d) vajalikuks peab (peavad) ning olema jaotatud ühtseteks tööpakettideks (nt eraldi tööpaketid projektijuhtimise, koolituse, ürituste korraldamise, õpirände ettevalmistamise ja elluviimise, teabevahetuse ja tulemuste levitamise ning kvaliteedi tagamise jaoks). 
• Projektitaotluses tuleb kirjeldada iga tööpaketi alla kuuluvaid tegevusi.
• Taotlejad peavad projektitaotluses märkima hinnangulised kulud iga tööpaketi kohta (ning iga tööpaketi puhul märkima, kui suure osa rahalistest vahenditest iga toetusesaaja ja seotud üksus saab).
• Kirjeldatavad kulud võivad hõlmata personali-, reisi- ja elamiskulusid, töövahendite ja alltöövõtuga seotud kulusid ning ka muid (nt teabe levitamise, avaldamise või tõlkimisega seotud) kulusid.

Projektitaotlusi hinnatakse sise- ja/või välisekspertide abiga tavapärase hindamismenetluse korras. Eksperdid hindavad projektitaotluste kvaliteeti konkursikutses kindlaksmääratud nõuete alusel ning meetme oodatavat mõju, kvaliteeti ja tulemuslikkust arvesse võttes.

Pärast projektitaotluste hindamist määrab eelarvevahendite käsutaja hindamistulemuste alusel kindlaks kindlasummalise makse summa. 80 % kaasrahastamismäära kohaldatakse hinnanguliste rahastamiskõlblike kulude kogusumma suhtes, mis määratakse kindlaks pärast hindamist.

Toetuse parameetrid (toetuse maksimumsumma jne) kehtestatakse toetuslepingus.

Projekti saavutuste hindamisel lähtutakse saavutatud väljunditest. Rahastamiskord peaks võimaldama keskenduda sisendite asemel pigem väljunditele ning lähtuda seeläbi mõõdetavate eesmärkide saavutamise kvaliteedist ja tasemest.

Täpsem teave on esitatud rahastus- ja hankeportaalis avaldatud toetuslepingu näidises.

Footnote

• 1 Meeles tuleb pidada, et kuigi ettevalmistustegevus võib alata enne projektitaotluse esitamist või rahastamiseks väljavalimist, saab kulusid kanda ja tegevusi ellu viia alles pärast toetuslepingule allakirjutamist. ↩ back
• 2 Selle meetme raames ei ole rahastamiskõlblikud Valgevenest pärit organisatsioonid. Armeeniast ja Aserbaidžaanist pärit organisatsioonid võivad osaleda, kuid mitte koordinaatoritena. ↩ back