Koostööpartnerluste põhieesmärk on võimaldada organisatsioonidel parandada oma tegevuste kvaliteeti ja asjakohasust, kujundada välja partnerlusvõrgustikud ja neid tugevdada, et seeläbi suurendada riikidevahelisel tasandil tehtava koostöö suutlikkust, edendades seejuures oma tegevuse rahvusvahelistumist, töötades välja või vahetades uusi tavasid ja meetodeid ning jagades ja arutades ideid. Strateegiliste partnerluste eesmärk on toetada innovaatiliste tavade väljakujundamist, edasiandmist ja/või rakendamist ning selliste ühisalgatuste elluviimist, millega edendatakse koostööd, vastastikõpet ja kogemuste vahetamist Euroopa tasandil. Tulemused peaksid olema taaskasutatavad, ülekantavad ja täiendatavad ning võimaluse korral tugeva valdkonnaülese mõõtmega. Valituks osutunud projektidelt eeldatakse tegevuste tulemuste jagamist kohalikul, piirkondlikul, riigi ja rahvusvahelisel tasandil.

Koostööpartnerlustes lähtutakse programmi „Erasmus+“ iga valdkonna prioriteetidest ja poliitikaraamistikust nii üleeuroopalisel kui ka riigi tasandil ning need on samas suunatud sektoriülese ja horisontaalse koostöö temaatilistele algatustele.

Olenevalt kavandatava projekti valdkonnast ja taotleja kategooriast haldavad koostööpartnerlusi kas riiklikud bürood või teeb seda Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusamet (EACEA). Lisateave on esitatud küsimuse „Kellele esitada taotlus?“ all rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide jaotises.

Meetme eesmärgid

Koostööpartnerluste eesmärgid on:

• parandada osalevate organisatsioonide ja asutuste töö, tegevuse ja tavade kvaliteeti, kaasates uusi osalejaid, kes ei tegutse tavapäraselt ühes sektoris;
• suurendada organisatsioonide suutlikkust töötada riikidevaheliselt ja sektoriüleselt;
• tegeleda ühiste vajaduste ja prioriteetidega hariduse, koolituse, noorte ja spordi valdkonnas;
• aidata kaasa üleminekutele ja muutustele (üksikisiku, organisatsiooni või sektori tasandil), mis aitaksid tuua paremaid tulemusi ja rakendada uusi lähenemisviise, arvestades iga organisatsiooni olemust.

Mis kriteeriumidele peab koostööpartnerlus toetuse taotlemiseks vastama?

Programmist „Erasmus+“ toetuse saamiseks peavad koostööpartnerluste projektitaotlused vastama järgmistele registreerimiskõlblikkuse kriteeriumidele.

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Kes võib esitada taotluse?

Taotluse võib esitada iga ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis asutatud osalev organisatsioon. See organisatsioon esitab taotluse kõigi projekti kaasatud osalevate organisatsioonide nimel.

Mis liiki organisatsioonid saavad projektis osaleda?

Koostööpartnerluses1 võivad osaleda kõik avaliku või erasektori organisatsioonid, mis on asutatud ELi liikmesriigis, programmiga liitunud kolmandas riigis või ükskõik millises programmivälises kolmandas riigis maailmas (vt käesoleva juhendi A osa jaotis „Rahastamiskõlblikud riigid“).

Erand: selle meetme raames ei ole rahastamiskõlblikud Valgevenest (2. piirkond) ja Venemaa Föderatsioonist (4. piirkond) pärit organisatsioonid.

ELi liikmesriikides või programmiga liitunud kolmandates riikides asutatud organisatsioonid võivad osaleda kas projekti koordinaatorina või partnerorganisatsioonina.

Programmivälistes kolmandates riikides asuvad organisatsioonid ei saa osaleda projektikoordinaatorina.

Olenemata valdkonnast, mida projekt mõjutab, on koostööpartnerlused avatud igat liiki organisatsioonidele, kes tegutsevad mis tahes haridus-, koolitus-, noorte- või spordivaldkonnas või muudes sotsiaal-majanduslikes sektorites, samuti valdkonnaülese tegevusega organisatsioonidele (nt kohalikud, piirkondlikud või riiklikud asutused, tunnustamis- ja valideerimiskeskused, kaubanduskojad, kutseorganisatsioonid, nõustamiskeskused, kultuuri- ja spordiorganisatsioonid).

Olenevalt projektis käsitletavast prioriteedist ja projekti eesmärkidest peaks koostööpartnerlustes osalevate partnerite koosseis olema võimalikult asjakohane ja mitmekesine, et projektis saaks ära kasutada nende erinevaid kogemusi, profiile ja eriteadmisi ning et saavutada asjakohaseid ja kvaliteetseid tulemusi.

Liitunud partnerorganisatsioonide osalemine

Lisaks projektis ametlikult osalevatele organisatsioonidele (koordinaator ja partnerorganisatsioonid) võivad koostööpartnerlustesse olla kaasatud muud avaliku või erasektori partnerid, kes aitavad ellu viia konkreetseid projektiga seotud ülesandeid/tegevusi või toetavad projekti edendamist ja kestlikkust.

Programmi „Erasmus+“ projektides nimetatakse selliseid partnereid liitunud partneriteks. Rahastamiskõlblikkuse ja lepinguliste küsimuste haldamise seisukohast ei käsitata neid projektipartneritena ning nad ei saa projekti raames programmist rahastust. Selleks et selgitada nende rolli partnerluses ja anda kavandatud projektist terviklik ülevaade, tuleb siiski selgelt kirjeldada nende osalust projektis ja eri tegevustes.

Osalevate organisatsioonide arv ja profiil

Koostööpartnerlus on riikidevaheline projekt ning see peab hõlmab vähemalt kolme organisatsiooni kolmest eri ELi liikmesriigist või programmiga liitunud kolmandast riigist.

Partnerluses osalevate organisatsioonide arv ei ole piiratud.

Toetuse taotlemisel tuleb ära märkida kõik osalevad organisatsioonid.

Koostööpartnerlused peavad üldjuhul olema suunatud ELi liikmesriikides või programmiga liitunud kolmandates riikides asutatud organisatsioonide koostööle.

Siiski saavad partneritena (mitte taotlejatena) osaleda ka programmivälistest kolmandatest riikidest pärit organisatsioonid, kui nende osalus annab projektile olulist lisaväärtust ning tingimusel, et täidetud on miinimumnõue, mille kohaselt peab projektis osalema vähemalt kolm organisatsiooni kolmest eri ELi liikmesriigist või programmiga liitunud kolmandast riigist.

Kooskõla prioriteetidega

Selleks et taotluse saaks rahuldada, tuleb koostööpartnerluses tegeleda

• vähemalt ühe horisontaalse prioriteediga

ja/või

• vähemalt ühe valdkondliku prioriteediga kõige enam mõjutatud haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkonnas.

Programmi „Erasmus+“ riiklike büroode (kaudse eelarve täitmise raames) hallatavate haridus-, koolitus- ja noortevaldkonna projektide puhul võivad riiklikud bürood nende prioriteetide seas omistada rohkem kaalu prioriteetidele, mis on nende riigi kontekstis eriti olulised (riigi kontekstis olulised Euroopa prioriteedid).

Riiklikud bürood peavad potentsiaalseid taotlejaid nõuetekohaselt teavitama oma ametlike veebisaitide kaudu.

Spordivaldkonna projektides võib keskenduda ainult ühele (horisontaalsele või valdkondlikule) prioriteedile. 

Tegevuse elluviimise koht

Kõik koostööpartnerluse tegevused peavad toimuma projektis kas täispartnerite või liitunud partneritena osalevate organisatsioonide riikides.

Lisaks võivad tegevused juhul, kui seda on seoses projekti eesmärkide või elluviimisega nõuetekohaselt põhjendatud,

• toimuda ka mõne Euroopa Liidu institutsiooni asukohas,2 isegi kui projektis ei osale organisatsioone asjaomase institutsiooni asukohariigist.
• Tulemuste jagamise ja tutvustamisega seotud tegevused võivad toimuda ka asjaomastel temaatilistel riikidevahelistel üritustel/konverentsidel ELi liikmesriikides, programmiga liitunud kolmandates riikides või programmivälistes kolmandates riikides.

Projekti kestus

12–36 kuud.

Projekti kestus tuleb valida taotluse esitamise etapis, lähtudes projekti eesmärkidest ja selle aja sisse kavandatavate tegevuste liigist.

Koostööpartnerluse kestust võidakse toetusesaaja põhjendatud taotluse alusel ja riikliku büroo või rakendusameti nõusolekul pikendada (tingimusel et projekti kogukestus ei ületa 36 kuud). Toetuse kogusumma sellisel juhul ei muutu.

Kellele esitada taotlus?

Partnerlused hariduse, koolituse ja noorte valdkonnas, kui taotluse esitab mõnes nimetatud valdkonnas tegutsev organisatsioon, v.a Euroopa vabaühendus:

• selle riigi riiklikule büroole, kus taotlev organisatsioon on asutatud.

Partnerlused hariduse, koolituse ja noorte valdkonnas, kui taotluse esitab Euroopa vabaühendus3 :

• Brüsselis asuvale Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusametile (EACEA).
  • Euroopa vabaühendused – konkursikutse tunnus: ERASMUS-2023-PCOOP-ENGO
    • 1. osa: ERASMUS-EDU-2023-PCOOP-ENGO
    • 2. osa: ERASMUS-YOUTH-2023-PCOOP-ENGO

Partnerlused spordivaldkonnas:

• Brüsselis asuvale Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusametile (EACEA).
  •  Sport – konkursikutse tunnus: ERASMUS-SPORT-2023-SCP

Kõigil juhtudel saab sama partnerite konsortsium esitada üheks tähtajaks üksnes ühe taotluse rakendusametile või ühele büroolefn]St Brüsselis asuv Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusamet (EACEA) ning programmi „Erasmus+“ riiklikud bürood. .

Millal esitada taotlus?

Partnerlused hariduse, koolituse ja noorte valdkonnas, kui taotluse esitab mõnes nimetatud valdkonnas tegutsev organisatsioon, v.a Euroopa vabaühendus:

• taotlejad peavad esitama oma toetustaotluse hiljemalt 22. märtsil kell 12.00.00 (keskpäev Brüsseli aja järgi) projektide puhul, mida hakatakse ellu viima ajavahemikus sama aasta 1. septembrist kuni 31. detsembrini.

Partnerlused noorte valdkonnas, kui taotluse esitab selles valdkonnas tegutsev organisatsioon, v.a Euroopa vabaühendus:

• taotlejad peavad esitama oma toetustaotluse hiljemalt 4. oktoobril kell 12.00.00 (keskpäev Brüsseli aja järgi) projektide puhul, mida hakatakse ellu viima ajavahemikus järgneva aasta 1. jaanuarist kuni 31. augustini.

 Võimalik lisatähtaeg:

hariduse ja koolituse valdkonna riiklikud bürood võivad avada teise taotlusvooru, mille suhtes kohaldatakse samuti käesolevas juhendis sätestatud eeskirju. Riiklikud bürood teavitavad sellisest võimalusest oma veebisaidi kaudu.

Kui korraldatakse teine taotlusvoor, peavad taotlejad oma toetustaotluse esitama hiljemalt 4. oktoobril kell 12.00.00 (keskpäev Brüsseli aja järgi) projektide puhul, mida hakatakse ellu viima ajavahemikus järgneva aasta 1. jaanuarist kuni 31. augustini.

Partnerlused hariduse, koolituse ja noorte valdkonnas, kui taotluse esitab Euroopa vabaühendus:

• taotlejad peavad oma toetustaotluse esitama hiljemalt 22. märtsil kell 17.00.00 (Brüsseli aja järgi).

Partnerlused spordivaldkonnas:

• taotlejad peavad oma toetustaotluse esitama hiljemalt 22. märtsil kell 17.00.00 (Brüsseli aja järgi).

Taotlevaid organisatsioone hinnatakse asjaomaste menetlusest kõrvalejätmise ja valikukriteeriumide põhjal. Lisateabe saamiseks tutvuge käesoleva juhendi C osaga.

Projekti kavandamine

Koostööpartnerluse projekt koosneb neljast etapist, mis algavad juba enne seda, kui projektitaotlus rahastamiseks välja valitakse: kavandamine, ettevalmistamine, elluviimine ja järelmeetmed. Osalevad organisatsioonid ja tegevustesse kaasatud osalejad peaksid kaasa lööma kõigis nimetatud etappides, et seeläbi saadud kogemustest õppida.

• Kavandamine (vajaduste, eesmärkide, projekti tulemuste ja õpiväljundite, tegevuse vormi, tegevuste ajakava jms kindlaksmääramine);
• ettevalmistamine (tegevuste kavandamine, tööprogrammi väljatöötamine, praktilised korraldused, kavandatavate tegevuste sihtrühma(de) kinnitamine, partneritega sõlmitavate lepingute ettevalmistamine jne);
• tegevuste elluviimine;
• järelmeetmed (tegevuste ja nende eri tasanditel avalduva mõju hindamine, projekti tulemuste jagamine ja kasutamine).

Koostööpartnerluste raames võidakse muu hulgas korraldada riikidevahelist üksikisikute ja rühmaviisilise õppimise, õpetamise ja koolitamisega seotud tegevust, kui see annab lisaväärtust projekti eesmärkide saavutamise seisukohast. Kavandatavate tegevuste vormi ja üldeesmärki ning nendes osalejate kategooriaid ja arvu kirjeldatakse ja põhjendatakse projektitaotluses.

Horisontaalsed aspektid, mida projekti kavandamisel arvesse võtta

Lisaks ametlike kriteeriumide täitmisele ja jätkusuutliku koostöökorra kokkuleppimisele kõigi projektipartneritega tasub arvesse võtta alljärgnevaid kaalutlusi, et suurendada koostööpartnerluste mõju ja nende elluviimise kvaliteeti projekti eri etappides. Taotlejaid innustatakse koostööpartnerluse projektide kavandamisel neid võimalusi ja mõõtmeid arvesse võtma. 

Kaasamine ja mitmekesisus

Programmi „Erasmus+“ eesmärk on edendada kõigis meetmetes võrdseid võimalusi ja võrdset juurdepääsu, kaasamist ja õiglust. Nende põhimõtete rakendamiseks on välja töötatud kaasamise ja mitmekesisuse strateegia4 , et jõuda paremini erineva taustaga osalejateni, eriti vähemate võimalustega isikuteni, kelle jaoks Euroopa projektides osalemine on raskendatud. Koostööpartnerlused sobivad eriti hästi kaasamist ja mitmekesisust käsitleva projekti puhul, arendades kaasavaid ja mitmekesisusega arvestavaid tavasid ja meetodeid kooskõlas meetme asjakohase poliitilise prioriteediga. Sõltumata oma projektide teemast peaksid organisatsioonid projektitegevusi kavandades mõtlema ka nende juurdepääsetavusele ja kaasavusele, võttes arvesse vähemate võimalustega osalejate arvamusi ja kaasates neid kogu protsessi vältel otsuste tegemisse.

Keskkonnasäästlikkus

Projektide kavandamisel tuleks silmas pidada keskkonnahoidlikkust ning rakendada keskkonnasäästlikke tavasid kõigis projekti tahkudes. Organisatsioonid ja osalejad peaksid projekti kavandamisel järgima keskkonnasõbralikku lähenemisviisi – see innustab kõiki projektis osalejaid arutama ja teadvustama keskkonnaküsimusi, mõtlema selle üle, mida saab eri tasanditel ette võtta, ning aitab organisatsioonidel ja osalejatel kujundada projektitegevuste elluviimiseks välja alternatiivseid, keskkonnahoidlikumaid meetodeid.

Digitaalne mõõde

Koostööpartnerluse õnnestumiseks on väga oluline virtuaalkoostöö ja eksperimenteerimine virtuaalse ja põimõppe võimalustega. Eelkõige julgustatakse üld- ja täiskasvanuhariduse valdkonna projektide puhul kasutama Euroopa koolihariduse platvormi (sh eTwinning) või täiskasvanuhariduse platvormi EPALE, et teha koostööd enne projektitegevuste algust, nende ajal ja pärast nende lõpetamist. Noortevaldkonna projektides on koostööks tungivalt soovitatav kasutada Euroopa Noorteportaali ja Euroopa noortestrateegia platvormi.

Osalemine ja kodanikuaktiivsus

Programmiga toetatakse osalemist ja aktiivset kaasamist kõigis meetmetes. Koostööpartnerluste projektides tuleks pakkuda inimestele võimalusi osaleda demokraatlikus ja ühiskondlikus elus. Programmis keskendutakse ka teadlikkuse ja arusaamise suurendamisele Euroopa Liidu kohta, pöörates eelkõige tähelepanu ELi ühistele väärtustele, ühtsuse ja mitmekesisuse põhimõtetele, kultuurilisele identiteedile ja kultuuriteadlikkusele ning sotsiaalsele ja ajaloopärandile.

Hindamiskriteeriumid

Asjakohasus (maksimaalne punktisumma: 25)

Hinnatakse, kas

• kavandatud projekt on meetme eesmärke ja prioriteete silmas pidades asjakohane; lisaks käsitatakse kavandatud projekti väga asjakohasena juhul,
  • kui see hõlmab kaasamise ja mitmekesisuse prioriteeti;
  • programmi „Erasmus+“ riiklike büroode hallatavate projektide puhul: kui see haakub ühe või mitme riiklikus kontekstis olulise Euroopa prioriteediga, mille riiklik büroo on välja kuulutanud;
  • projektide puhul, mille esitavad Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusametile hariduse, koolituse ja noorte valdkonnas tegutsevad Euroopa vabaühendused: taotleja korraldab tegevust, millega toetatakse ühe kõnealuse valdkonnaga seotud ELi poliitika rakendamist;
• osalevate organisatsioonide profiil, kogemused ja tegevused on taotluse valdkonda silmas pidades asjakohased;
• projektitaotlus põhineb sisukal ja piisaval vajaduste analüüsil;
• projektitaotlus sobib sünergia loomiseks hariduse, koolituse, noorte ja spordiga seotud eri valdkondade vahel või võib avaldada tugevat mõju ühele või mitmele valdkonnale;
• projektitaotlus on uuenduslik;
• projektitaotlus täiendab muid algatusi, mille osalevad organisatsioonid on juba ellu viinud;
• kavandatud projekt toob ELi tasandil lisaväärtust tulemuste kaudu, mida ei oleks võimalik saavutada ühes riigis korraldatava tegevusega.

Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 30)

Hinnatakse, kas:

• projekti eesmärgid on selgelt määratletud ja realistlikud ning haakuvad osalevate organisatsioonide vajaduste ja eesmärkidega ning sihtrühmade vajadustega;
• kavandatav metoodika on selge, piisav ja teostatav: 
  • projekti töökava on selge, täielik ja tõhus ning sisaldab vajalikke etappe projekti ettevalmistamiseks ja elluviimiseks ning tulemuste jagamiseks;
  • projekt on kulutõhus ja iga tegevuse jaoks on ette nähtud piisavad ressursid;
  • projektis on ette nähtud asjakohased kvaliteedikontrolli, seire- ja hindamismeetmed selle tagamiseks, et projekti viiakse ellu kvaliteetselt ning et peetakse kinni ajakavast ja eelarvest;
• kavandatavad tegevused on juurdepääsetavad ja kaasavad ning avatud vähemate võimalustega osalejatele;
• projektis rakendatakse digitaalseid vahendeid ja õppemeetodeid, et täiendada füüsilise õpirände tegevust ja parandada koostööd partnerorganisatsioonidega;
  • kui osalevate organisatsioonide valdkonnas (valdkondades) on kättesaadav mõni programmi „Erasmus+“ veebiplatvorm, siis hinnatakse, kas projektis kasutatakse tegevuste ettevalmistamisel, elluviimisel ja järelmeetmetes programmi „Erasmus+“ veebiplatvorme (Euroopa koolihariduse platvorm, sh eTwinning, EPALE, Euroopa Noorteportaal, ELi noortestrateegia platvorm);
• projekti kavandamisel on silmas peetud keskkonnahoidlikkust ning projekti eri etappides on rakendatud keskkonnasäästlikke tavasid;

kui projekti raames on ette nähtud koolitus-, õpetamis- või õpitegevus, hinnatakse järgmist:

• mil määral sobib see tegevus kokku projekti eesmärkidega ja kas sellesse kaasatakse piisaval arvul ja sobiva profiiliga osalejaid;
• õppimis-, õpetamis- ja koolitustegevuse praktilise korralduse ning juhtimis- ja toetusmeetodite kvaliteet;
• osalejate õpiväljundite tunnustamise ja valideerimise korra kvaliteet, võttes arvesse Euroopa läbipaistvus- ja tunnustamisvahendeid ja põhimõtteid.

Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 20)

Hinnatakse, kas:

• projekti on kaasatud sobiv kooslus osalevatest organisatsioonidest (sh rohujuure tasandi organisatsioonid, kelle profiil, varasemad kogemused programmis osalemisega ja oskusteave võimaldavad saavutada edukalt projekti kõik eesmärgid;
• projektiga kaasatakse meetmesse uusi tulijaid ja vähemate kogemustega organisatsioone;
• kavandatud ülesannete jaotus väljendab kõikide osalevate organisatsioonide pühendumist ja aktiivset osalemist;
• projektitaotlus hõlmab tõhusaid koordineerimis- ja teabevahetusmehhanisme suhtluseks osalevate organisatsioonide ja teiste asjaomaste sidusrühmadega;
• kui see on asjakohane, siis hinnatakse, kas programmivälisest kolmandast riigist pärit osaleva organisatsiooni kaasamine annab projektile olulist lisaväärtust (kui see tingimus ei ole täidetud, arvatakse programmivälisest kolmandast riigist pärit osalev organisatsioon projektitaotlusest hindamisetapis välja).

Mõju (maksimaalne punktisumma: 25)

Hinnatakse, kas:

• projektitaotlus hõlmab konkreetseid ja loogilisi samme selleks, et rakendada projekti tulemusi osalevate organisatsioonide tavapärases töös;
• projektil on potentsiaal avaldada positiivset mõju osalejatele ja osalevatele organisatsioonidele ning ka nende laiematele kogukondadele;
• projekti oodatavaid tulemusi on võimalik projekti elluviimise ajal ja pärast projekti lõppu rakendada ka laiemalt kui projektis osalevates organisatsioonides ning kohalikul, piirkondlikul, riigi ja Euroopa tasandil;
• projektitaotlus hõlmab konkreetseid ja tõhusaid samme selleks, et levitada projekti tulemusi osalevates organisatsioonides, jagada neid muude organisatsioonide ja avalikkusega ning avalikult tunnustada Euroopa Liidu poolset rahastust;
  • kui see on asjakohane, kas projektitaotlus on kirjeldatud seda, kuidas koostatavad materjalid, dokumendid ja meediasisu tehakse avatud litsentside kaudu vabalt kättesaadavaks, kuidas neid levitatakse ning tagatakse, et nendega ei kaasne mingeid ebaproportsionaalseid piiranguid;
• projektitaotlus hõlmab konkreetseid ja tõhusaid samme selleks, et tagada projekti jätkusuutlikkus ning jätkuv mõju ja tulemuslikkus ka pärast seda, kui ELi toetus on ära kasutatud.

Rahastamist kaalutakse üksnes selliste projektitaotluste puhul, mis koguvad vähemalt 60 punkti. Peale selle peavad need saavutama iga eespool nimetatud hindamiskriteeriumi puhul vähemalt poole maksimumpunktidest (st vähemalt 12 punkti5 kriteeriumides „Projekti asjakohasus“ ja „Mõju“, 15 punkti kriteeriumis „Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet“ ning 10 punkti kriteeriumis „Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet“).

Kui kaks või enam taotlust saavutavad võrdse punktisumma, eelistatakse projekte, millel on kõrgeim punktisumma esmalt kriteeriumi „Projekti asjakohasus“ ja seejärel kriteeriumi „Mõju“ puhul.

Millised on rahastamiseeskirjad?

Kavandatavas rahastamismudelis on valikus  kolm kindlasummalist makset, mis  vastavad projektile antava toetuse kogusummale: 120 000 eurot, 250 000 eurot ja 400 000 eurot. Taotlejad teevad kolme eelnevalt kindlaksmääratud summa vahel valiku vastavalt sellele, mis tegevusi nad soovivad korraldada ja mis tulemusi soovivad saavutada.

Projektide kavandamisel peavad taotlevad organisatsioonid koos oma projektipartneritega valima ühe kindla summa, mis on kõige sobivam projektiga seotud kulude katmiseks ning vastab vajadustele ja eesmärkidele. Kui projekt valitakse rahastamiseks, saab taotletud kindlasummalise makse summast toetuse kogusumma.

Projektitaotluses tuleb kirjeldada tegevusi, mida taotlejad kavatsevad taotletava kindlasummalise makse abil ellu viia, lähtudes säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse põhimõtetest.

Taotletava kindlasummalise makse valikul peaks taotleja lähtuma projekti hinnangulisest kogumaksumusest. Selle hinnangu alusel valivad taotlejad kindlasummalise toetuse, mis vastab kõige paremini nende vajadustele, ent tagab seejuures rahaliste vahendite tõhusa kasutamise ning kooskõla kaasrahastamispõhimõttega (st et projekti eelarvet peaks täiendama muude rahastamisallikatega, mistõttu peaks projekti oodatav kogumaksumus olema suurem kui taotletav kindlasummaline toetus).

Kui taotleja ei suuda kahe summa vahel otsustada, on tal järgmised võimalused: a) vähendada projekti maksumust, näiteks leides viise, kuidas saavutada samad tulemused kulutõhusamalt, või kohandades projektitegevuste arvu/mahtu vastavalt eelarvele; b) suurendada projekti mahtu – selleks on võimalik laiendada tegevuses osalejate sihtrühma, suurendada tegevuste arvu või kavandada täiendavaid projektiväljundeid.

Kvaliteedi hindamisel eespool loetletud hindamiskriteeriumide alusel keskendutakse oluliste elementidena sellele, kas kavandatavate projektitegevuste arv, ulatus ja keerukus on taotletud summat arvestades sobivad ning asjakohased projekti eesmärkide saavutamiseks.

Nõuded

Projektikirjelduses tuleb põhjalikult kirjeldada projekti metoodikat, sh esitada selge partneritevaheline ülesannete jaotus ja rahastamiskord, üksikasjalik ajakava peamiste väljundite/tulemustega ning projektitegevuste õigeaegse elluviimise tagamiseks kehtestatud seire- ja kontrollisüsteemi ning vahendite kirjeldus.

Projekti metoodika peab sisaldama analüüsi, mille tulemusena tehti kindlaks vajadused, seati eesmärgid, loodi süsteem projekti seireks, kvaliteedi tagamise mehhanism ja hindamisstrateegia. Hindamisstrateegias peavad taotlejad kindlaks määrama kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed näitajad, mille alusel saab jälgida, mil määral aitavad saadud väljundid/tulemused saavutada projekti eesmärke.

Projekti kirjeldamisel tuleb eristada projekti juhtimise ja tegevuse elluviimisega seotud tööpakette. Taotlejad peavad projektitegevused rühmitama tööpakettideks.

Tööpaketi all mõistetakse selliste tegevuste kogumit, millega aidatakse kaasa konkreetsete ühiste erieesmärkide saavutamisele.

Iga tööpaketi puhul tuleb selgelt kirjeldada seost erieesmärkide ja tulemustega. Taotlejatel on soovitatav jagada oma projektid kõige enam viieks tööpaketiks, sealhulgas üks projekti juhtimisega seotud tööpakett. Projekti juhtimise tööpakett peaks hõlmama projekti elluviimiseks vajalikke horisontaalseid tegevusi, näiteks seire, koordineerimine, teabevahetus, hindamine ja riskijuhtimine. Projekti juhtimiseks tohib eraldada kuni 20% kindlasummalise toetuse kogusummast.

Hindamisel, kas need nõuded on täidetud, lähtutakse proportsionaalsuse põhimõttest – mida suuremat summat taotleti, seda täpsem ja kõikehõlmavam peab olema projekti metoodika.

Alltöövõtt on lubatud juhul, kui see ei hõlma põhitegevusi, millest oleneb otseselt meetme eesmärkide saavutamine. Sellistel juhtudel tuleb vastavate alltöövõtuga hõlmatud tegevuste kirjelduses esitada alltöövõtuks eelarves ettenähtud summa.

Toetuse maksmine

Toetuse täieliku väljamaksmise eelduseks on see, et kõik tegevused on kooskõlas taotluses kirjeldatud kvaliteedikriteeriumidega lõpule viidud. Kui üks või mitu tegevust ei ole lõpule viidud, kui need on lõpule viidud vaid osaliselt või kui need tunnistatakse kvaliteedi hindamisel mitterahuldavaks, võidakse toetussummat puuduliku, osalise või hilinemisega rakendamise tõttu lõpparuande etapis asjakohasel viisil vähendada – selleks võidakse jätta teatavad tööpaketid või tegevused kinnitamata või vähendada kogusummat kindla suurusega protsendimäära võrra.

Lõpparuande hindamisel lähtutakse iga elluviidud tegevuse üksikasjalikust kirjeldusest, kvantitatiivsest ja kvalitatiivsest teabest selle kohta, mil määral on saavutatud projekti eesmärgid vastavalt taotlusele, programmi „Erasmus+“ projektitulemuste platvormil üles laaditud projektitulemuste kvaliteedist ning partnerorganisatsioonide enesehindamise andmetest.

• 1 ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis asutatud kõrgkoolil, kes soovib koostööpartnerluses osaleda, peab olema kehtiv Erasmuse kõrgharidusharta. Programmivälistes kolmandates riikides asutatud osalevatelt kõrgkoolidelt Erasmuse kõrgharidusharta omamist ei nõuta, ent nad peavad kinni pidama harta põhimõtetest.Selle meetme puhul ei käsitata mitteametlikke noorterühmi organisatsioonina ja seepärast ei saa nad selles osaleda (ei taotlejate ega partneritena).
• 2 Euroopa Liidu institutsioonide asukohad on Brüssel, Frankfurt, Luxembourg, Strasbourg ja Haag.
• 3 eavet selle kohta, mida mõistetakse programmi „Erasmus+“ raames Euroopa vabaühenduse all, saab käesoleva juhendi D osast („Põhimõistete sõnastik“).
• 4 https://erasmus-plus.ec.europa.eu/document/implementation-guidelines-erasmus-and-european-solidarity-corps-inclusion-and-diversity-strategy.
• 5 Kuna selle meetme hindamisel komakohti ei arvestata, on selle kriteeriumi minimaalne punktisumma ümardatud 12 punktile.