Skip to main content

Erasmus+

EU programme for education, training, youth and sport
Search the guide

Väikepartnerlused

Väikepartnerluste eesmärk on hõlbustada programmile juurdepääsu kooli- ja täiskasvanuhariduse, kutsehariduse ja -õppe ning noorte- ja spordivaldkonna väiksemate osalejate ja selliste üksikisikute puhul, kelleni on keeruline jõuda. Võrreldes koostööpartnerlustega on organisatsioonidele antavad toetused väiksemad, projektide kestus lühem ning haldusnõuded lihtsamad. Meetme eesmärk on toetada rohujuure tasandi organisatsioone, vähemate kogemustega organisatsioone ja programmi uusi tulijaid, et vähendada väiksema organisatsioonisuutlikkusega üksuste osalemist takistavaid tegureid. Meetmega toetatakse ka paindlikke tegevusvorme – riikidevaheliste tegevuste kombineerimist riigi tasandi tegevustega, ehkki nõutav on Euroopa mõõde. Nii tagatakse organisatsioonidele rohkem vahendeid selleks, et jõuda vähemate võimalustega isikuteni. Väikepartnerlustega on samuti võimalik aidata kaasa riikidevaheliste võrgustike loomisele ja arendamisele ning sünergia saavutamisele kohaliku, piirkondliku, riigi tasandi ja rahvusvahelise poliitikaga ja poliitikavaldkondade vahel.

Meetme eesmärgid

  • Võimaldada ja laiendada uute tulijate, vähemate kogemustega organisatsioonide ja väikeste organisatsioonide juurdepääsu programmile. Need partnerlused peaksid olema organisatsioonidele esimeseks sammuks Euroopa tasandi koostöös.
  • Toetada vähemate võimalustega sihtrühmade kaasamist.
  • Toetada Euroopa kodanikuaktiivsust ja tuua Euroopa mõõdet kohaliku tasandi tegevusse.

Peale selle kehtivad väikepartnerluste puhul vastavalt iga projekti ulatusele ja mahule ka koostööpartnerluste põhieesmärgid:

  • parandada osalevate organisatsioonide ja asutuste töö ja tavade kvaliteeti, kaasates uusi osalejaid, kes ei tegutse tavapäraselt ühes sektoris;
  • suurendada organisatsioonide suutlikkust töötada riikidevaheliselt ja sektoriüleselt;
  • tegeleda ühiste vajaduste ja prioriteetidega haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkonnas;
  • aidata kaasa muutustele (üksikisiku, organisatsiooni või sektori tasandil), mis aitaksid tuua paremaid tulemusi, arvestades iga organisatsiooni olemust.

Mis kriteeriumidele peab väikepartnerlus toetuse taotlemiseks vastama?

Väikepartnerluse puhul peavad programmist „Erasmus+“ toetuse saamiseks olema täidetud alljärgnevad kriteeriumid.

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Kes võib esitada taotluse?

Taotluse võib esitada iga ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis asutatud osalev organisatsioon. See organisatsioon esitab taotluse kõigi projekti kaasatud osalevate organisatsioonide nimel.

Kui taotlus esitatakse riiklikele büroodele üldhariduse, kutsehariduse ja -õppe, täiskasvanuhariduse ja noorte valdkonnas, võib organisatsioon esitada taotluse ainult üks kord tähtaja jooksul.

Mis liiki organisatsioonid saavad projektis osaleda?

Väikepartnerluses võivad osaleda kõik avaliku või erasektori organisatsioonid,1  mis asuvad ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis (vt käesoleva juhendi A osa jaotis „Rahastamiskõlblikud riigid“).

Olenemata valdkonnast, mida projekt mõjutab, on väikepartnerlused avatud igat liiki organisatsioonidele, kes tegutsevad mis tahes haridus-, koolitus-, noorte- või spordivaldkonnas või muudes sotsiaal-majanduslikes sektorites, samuti valdkonnaülese tegevusega organisatsioonidele (nt kohalikud, piirkondlikud või riiklikud asutused, tunnustamis- ja valideerimiskeskused, kaubanduskojad, kutseorganisatsioonid, nõustamiskeskused, kultuuri- ja spordiorganisatsioonid).

Olenevalt projektis käsitletavast prioriteedist ja projekti eesmärkidest peaks väikepartnerlustes osalevate partnerite koosseis olema võimalikult asjakohane ja mitmekesine, et kasutada ära nende erinevaid kogemusi, profiile ja eriteadmisi.

Osalevate organisatsioonide arv ja profiil

Väikepartnerlus on riikidevaheline ning hõlmab vähemalt kaht organisatsiooni kahest eri ELi liikmesriigist või programmiga liitunud kolmandast riigist.

Partnerluses osalevate organisatsioonide arv ei ole piiratud.

Toetuse taotlemisel tuleb ära märkida kõik osalevad organisatsioonid.

Üldhariduse, kutsehariduse ja -õppe, täiskasvanuhariduse ja noorte valdkonnas riiklikele büroodele esitatavate taotluste puhul ei tohi sama organisatsioon (üks OID) olla taotleja või partnerina seotud rohkem kui 10 taotlusega ühe tähtaja kohta2 .

Kooskõla prioriteetidega

Selleks et taotluse saaks rahuldada, peab väikepartnerlus olema seotud

  • vähemalt ühe horisontaalse prioriteediga

ja/või

  • vähemalt ühe valdkondliku prioriteediga kõige enam mõjutatud haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkonnas.

Programmi „Erasmus+“ riiklike büroode hallatavate kutsehariduse ja -õppe, üldhariduse, täiskasvanuhariduse ja noortevaldkonna projektide puhul võivad riiklikud bürood nende prioriteetide seas omistada rohkem kaalu prioriteetidele, mis on nende riigi kontekstis eriti olulised (riigi kontekstis olulised Euroopa prioriteedid). Riiklikud bürood peavad potentsiaalseid taotlejaid nõuetekohaselt teavitama oma ametlike veebisaitide kaudu.

Spordivaldkonna projektides võib keskenduda ainult ühele (horisontaalsele või valdkondlikule) prioriteedile. 

Tegevuste elluviimise koht (kohad)

Kõik väikepartnerluse tegevused peavad toimuma projektis osalevate organisatsioonide riikides.

Lisaks võivad tegevused toimuda ka mõne Euroopa Liidu institutsiooni asukohas,3  kui seda on projekti eesmärkidest või läbiviimise viisist lähtudes nõuetekohaselt põhjendatud, isegi kui projektis ei osale organisatsioone asjaomase institutsiooni asukohariigist.

Projekti kestus

6–24 kuud.

Projekti kestus tuleb valida taotluse esitamise etapis, lähtudes projekti eesmärkidest ja selle aja sisse kavandatavate tegevuste liigist.

Erandjuhtudel võib toetusesaaja taotlusel ja kokkuleppel riikliku büroo või rakendusametiga pikendada väikepartnerluse kestust. Toetuse kogusumma sel juhul ei muutu.

Kellele esitada taotlus?

Väikepartnerlused kutsehariduse ja -õppe, üldhariduse, täiskasvanuhariduse ja noorte valdkonnas, kui taotluse esitab mõnes nimetatud valdkonnas tegutsev organisatsioon:

  • Selle riigi riiklikule büroole, kus taotlev organisatsioon on asutatud.

Väikepartnerlused spordivaldkonnas:

  • Brüsselis asuvale Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusametile.

Konkursikutse tunnus: ERASMUS-SPORT-2024-SSCP

Mõlemal juhul saab partnerite konsortsium üheks tähtajaks esitada üksnes ühe taotluse rakendusametile / ühele büroole4 .

Millal esitada taotlus?

Väikepartnerlused kutsehariduse ja -õppe, üldhariduse, täiskasvanuhariduse ja noorte valdkonnas, kui taotluse esitab mõnes nimetatud valdkonnas tegutsev organisatsioon:

Taotlejad peavad esitama toetustaotluse hiljemalt:

  • 5. märtsil kell 12.00.00 (keskpäev Brüsseli aja järgi) projektide puhul, mida hakatakse ellu viima ajavahemikus sama aasta 1. septembrist kuni 31. detsembrini;
  • 1. oktoobril kell 12.00.00 (keskpäev Brüsseli aja järgi) projektide puhul, mida hakatakse ellu viima ajavahemikus järgneva aasta 1. jaanuarist kuni 31. augustini.

Võimalik lisatähtaeg väikepartnerlusteks noorte valdkonnas:

riiklikud bürood võivad korraldada noorte valdkonna projektide jaoks lisataotlusvooru, mille suhtes kohaldatakse samuti käesolevas juhendis sätestatud eeskirju. Riiklikud bürood teavitavad sellisest võimalusest oma veebisaidi kaudu.

Kui korraldatakse lisavoor, peavad taotlejad oma toetustaotluse esitama hiljemalt 7. mail kell 12.00.00 (keskpäev Brüsseli aja järgi) projektide puhul, mida hakatakse ellu viima ajavahemikus sama aasta 1. augustist kuni 31. detsembrini.

Väikepartnerlused spordivaldkonnas:

taotlejad peavad esitama oma toetustaotluse hiljemalt 5. märtsil kell 17.00.00.

Projekti kavandamine

Väikepartnerluse projekt koosneb neljast etapist (ettevalmistamine, elluviimine ja järelmeetmed), mis algavad juba enne seda, kui projektitaotlus rahastamiseks välja valitakse. Osalevad organisatsioonid ja tegevustesse kaasatud osalejad peaksid kaasa lööma kõigis nimetatud etappides, et seeläbi saadud kogemustest õppida.

  • Kavandamine (vajaduste, eesmärkide, projekti tulemuste ja õpiväljundite, tegevuse vormi, tegevuste ajakava jms kindlaksmääramine);
  • ettevalmistamine (tegevuste kavandamine, tööprogrammi väljatöötamine, praktilised korraldused, kavandatavate tegevuste sihtrühma(de) kinnitamine, partneritega sõlmitavate lepingute ettevalmistamine jne);
  • tegevuste elluviimine;
  • järelmeetmed (tegevuste ja nende eri tasanditel avalduva mõju hindamine, projekti tulemuste jagamine ja kasutamine).

Väikepartnerluste raames võidakse muu hulgas korraldada riikidevahelist üksikisikute ja rühmaviisilise õppimise, õpetamise ja koolitamisega seotud tegevust, kui see annab lisaväärtust projekti eesmärkide saavutamise seisukohast.

Spordivaldkonna väikepartnerluste puhul on soovitatav, et kavandatud projekti oleks kaasatud vähemalt üks kohalik või piirkondlik spordiklubi.

Horisontaalsed aspektid, mida projekti kavandamisel arvesse võtta

Lisaks ametlike kriteeriumide täitmisele ja jätkusuutliku koostöökorra kokkuleppimisele kõigi projektipartneritega tasub arvesse võtta alljärgnevaid kaalutlusi, et suurendada koostööpartnerluste mõju ja nende töö kvaliteeti. Taotlejaid innustatakse väikepartnerluse projektide kavandamisel neid võimalusi ja mõõtmeid arvesse võtma. 

Kaasamine ja mitmekesisus

Programmi „Erasmus+“ eesmärk on edendada kõigis meetmetes võrdseid võimalusi ja võrdset juurdepääsu, kaasamist ja õiglust. Nende põhimõtete rakendamiseks on välja töötatud kaasamise ja mitmekesisuse strateegia,5  et jõuda paremini erineva taustaga osalejateni, eriti vähemate võimalustega isikuteni, kelle jaoks on Euroopa projektides osalemine raskendatud. Väikepartnerlused sobivad eriti hästi kaasamist ja mitmekesisust käsitleva projekti puhul, arendades kaasavaid ja mitmekesisusega arvestavaid tavasid ja meetodeid kooskõlas meetme asjakohase poliitilise prioriteediga. Sõltumata oma projektide teemast peaksid organisatsioonid projektitegevusi kavandades mõtlema ka nende juurdepääsetavusele ja kaasavusele, võttes arvesse vähemate võimalustega osalejate arvamusi ja kaasates neid kogu protsessi vältel otsuste tegemisse.

Ökoloogiline kestlikkus

Projektide kavandamisel tuleks silmas pidada keskkonnahoidlikkust ning rakendada keskkonnakestlikke tavasid kõigis projekti tahkudes. Organisatsioonid ja osalejad peaksid projekti kavandamisel järgima keskkonnasõbralikku lähenemisviisi – see innustab kõiki projektis osalejaid arutama ja teadvustama keskkonnaküsimusi, mõtlema selle üle, mida saab eri tasanditel ette võtta, ning aitab organisatsioonidel ja osalejatel kujundada projektitegevuste elluviimiseks välja alternatiivseid, keskkonnahoidlikumaid meetodeid.

Digitaalne mõõde

Väikepartnerluse õnnestumiseks on väga oluline virtuaalkoostöö ja eksperimenteerimine virtuaalse ja põimõppe võimalustega. Eelkõige julgustatakse üld- ja täiskasvanuhariduse valdkonna projektide puhul kasutama Euroopa koolihariduse platvormi, platvormi eTwinning ning täiskasvanuhariduse platvormi (EPALE), et teha koostööd enne projektitegevuste algust, nende ajal ja pärast nende lõpetamist. Noortevaldkonna projektides on enne projektitegevuste algust, nende ajal ja pärast nende lõpetamist tehtavaks koostööks tungivalt soovitatav kasutada Euroopa Noorteportaali ja Euroopa noortestrateegia platvormi.

Osalemine ja kodanikuaktiivsus

Programmiga toetatakse osalemist ja aktiivset kaasamist kõigis meetmetes. Väikepartnerluste projektides tuleks pakkuda inimestele võimalusi osaleda demokraatlikus ja ühiskondlikus elus. Programmis keskendutakse ka teadlikkuse ja arusaamise suurendamisele Euroopa Liidu kohta, pöörates eelkõige tähelepanu ELi ühistele väärtustele, ühtsuse ja mitmekesisuse põhimõtetele, kultuurilisele identiteedile ja kultuuriteadlikkusele ning sotsiaalsele ja ajaloopärandile.

Hindamiskriteeriumid

Asjakohasus (maksimaalne punktisumma: 30)

Hinnatakse, kas:

  • kavandatud projekt on meetme eesmärke ja prioriteete silmas pidades asjakohane; lisaks käsitatakse projektitaotlust väga asjakohasena:
    • kui see hõlmab kaasamise ja mitmekesisuse prioriteeti;
    • Erasmus+ riiklike büroode hallatavate projektide puhul: kas see haakub ühe või mitme riiklikus kontekstis olulise Euroopa prioriteediga, mille riiklik büroo on välja kuulutanud;
  • projektitaotlus on asjakohane selliste ELi ühiste väärtuste austamise ja edendamise seisukohast nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine ning võitlus igat liiki diskrimineerimise vastu;
  • osalevate organisatsioonide profiil, kogemused ja tegevused on taotluse valdkonda silmas pidades asjakohased;
  • kavandatud projekt annab ELi tasandil lisaväärtust, suurendades organisatsioonide suutlikkust osaleda piiriüleses koostöös ja võrgustike loomises.

Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 30)

Hinnatakse, kas:

  • projekti eesmärgid on selgelt määratletud ja realistlikud ning haakuvad osalevate organisatsioonide vajaduste ja eesmärkidega ja sihtrühmade vajadustega;
  • kavandatavad tegevused on juurdepääsetavad ja kaasavad ning avatud vähemate võimalustega osalejatele;
  • kavandatav metoodika on selge, piisav ja teostatav:
    • projekti töökava on selge, täielik ja tõhus ning sisaldab vajalikke etappe projekti ettevalmistamiseks ja elluviimiseks ning tulemuste jagamiseks;
    • projekt on kulutõhus ja iga tegevuse jaoks on ette nähtud piisavad ressursid;
  • projektis rakendatakse digitaalseid vahendeid ja õppemeetodeid, et täiendada füüsilist tegevust ja parandada koostööd partnerorganisatsioonidega;
    • kui see on asjakohane, siis mil määral on projekti tegevuste ettevalmistamisel, elluviimisel ja järelmeetmetes kasutatud programmi „Erasmus+“ veebiplatvorme (Euroopa koolihariduse platvorm, EPALE, Euroopa Noorteportaal, ELi noortestrateegia platvorm);
  • projekti kavandamisel on silmas peetud keskkonnahoidlikkust ning projekti eri tahkudes on rakendatud keskkonnakestlikke tavasid.

Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 20)

Hinnatakse, kas:

  • projekti on kaasatud sobiv kooslus osalevatest organisatsioonidest, pidades silmas nende profiili;
  • projektiga kaasatakse meetmesse uusi tulijaid ja vähemate kogemustega organisatsioone;
  • kavandatud ülesannete jaotus väljendab kõikide osalevate organisatsioonide pühendumist ja aktiivset osalemist;
  • projektitaotlus hõlmab tõhusaid mehhanisme koostöö koordineerimiseks ja teabevahetuseks osalevate organisatsioonide vahel.

Mõju (maksimaalne punktisumma: 20)

Hinnatakse, kas:

  • projektitaotlus hõlmab konkreetseid ja loogilisi samme selleks, et rakendada projekti tulemusi osaleva organisatsiooni tavapärases töös;
  • projektil on potentsiaal avaldada positiivset mõju osalejatele ja osalevatele organisatsioonidele ning ka laiemale kogukonnale;
  • projektitaotlus hõlmab sobivat viisi projekti väljundite hindamiseks;
  • projektitaotlus hõlmab konkreetseid ja tõhusaid samme selleks, et levitada projekti tulemusi osalevates organisatsioonides, jagada neid muude organisatsioonide ja üldsusega ning avalikult tunnustada Euroopa Liidu poolset rahastust.

Rahastamist kaalutakse üksnes selliste projektitaotluste puhul, mis koguvad vähemalt 60 punkti. Peale selle peavad projektid koguma iga eespool nimetatud toetuse määramise kriteeriumi puhul vähemalt poole maksimumpunktidest (st kriteeriumide „projekti asjakohasus“ ning „projekti ülesehituse ja elluviimise kvaliteet“ puhul vähemalt 15 punkti ning kriteeriumide ning „partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet“ ja „mõju“ puhul vähemalt 10 punkti).

Kui kaks või enam taotlust saavutavad võrdse punktisumma, eelistatakse projekte, millel on kõrgeim punktisumma esmalt kriteeriumi „Projekti asjakohasus“ ja seejärel kriteeriumi „Mõju“ puhul.

Millised on rahastamiseeskirjad?

Kavandatav rahastamismudel koosneb kahest võimalikust kindlasummalisest maksest vastavalt projektile antava toetuse kogusummale. Taotlejad teevad kahe eelnevalt kindlaksmääratud summa vahel valiku vastavalt sellele, mis tegevusi nad soovivad korraldada ja mis tulemusi soovivad saavutada.

Kindlasummalise toetuse summad:

  • 30 000 eurot
  • 60 000 eurot

Projektide kavandamisel peavad taotlevad organisatsioonid koos oma projektipartneritega valima ühe kindla summa, mis on kõige sobivam projektiga seotud kulude katmiseks ning vastab vajadustele ja eesmärkidele. Kui projekt valitakse rahastamiseks, saab taotletud kindlasummalise makse summast toetuse kogusumma.

Projektitaotlustes tuleb kirjeldada tegevusi, mida taotlejad kavatsevad taotletava kindlasummalise makse abil ellu viia, lähtudes säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse põhimõtetest.

Taotletava kindlasummalise makse valikul peaks taotleja lähtuma projekti hinnangulisest kogumaksumusest. Selle hinnangu alusel valivad taotlejad summa, mis vastab kõige paremini nende vajadustele, ent tagab seejuures rahaliste vahendite tõhusa kasutamise ning kooskõla kaasrahastamispõhimõttega (st et projekti eelarvet peaks täiendama muude rahastamisallikatega, mistõttu peaks projekti oodatav kogumaksumus olema suurem kui taotletav kindlasummaline makse).

Kui taotleja ei suuda kahe summa vahel otsustada, on tal järgmised võimalused: a) vähendada projekti maksumust, näiteks leides viise, kuidas saavutada samad tulemused kulutõhusamalt, või kohandades projektitegevuste arvu/mahtu vastavalt eelarvele; b) suurendada projekti mahtu – selleks on võimalik laiendada tegevuses osalejate sihtrühma, suurendada tegevuste arvu või kavandada täiendavaid projekti väljundeid.

Kvaliteedi hindamisel eespool loetletud hindamiskriteeriumide alusel keskendutakse oluliste elementidena sellele, kas kavandatavate projektitegevuste arv, ulatus ja keerukus on taotletud summat arvestades sobivad ning asjakohased projekti eesmärkide saavutamiseks.

Nõuded

Võttes arvesse, et väikepartnerluste eesmärk on kaasata programmi uusi tulijaid ja väheste kogemustega organisatsioone ning hõlbustada nende juurdepääsu programmile, ei nõuta selle meetme alusel toetuse taotlemiseks ülemäära keerukat teavet, ent see peab olema kooskõlas ELi finantsmääruses sätestatud eeskirjadega. Seepärast peab projektikirjeldus sisaldama järgmist teavet:

  • eesmärgid;
  • kavandatavad tegevused;
  • oodatavad tulemused.

Eesmärgid, tegevused ja kavandatavad tulemused peavad olema omavahel selgelt seotud ja esitatud sidusal viisil. Samuti peab taotlus sisaldama üldist ajakava, sealhulgas peamiste tegevuste lõpuleviimise eeldatavat kuupäeva.

Taotlejad peavad esitama piisava teabe eelarvekava kohta, et hindajad saaksid hinnata iga tegevuse asjakohasust ning ka sidusust teiste tegevustega.

Projekti eelarves tuleb loetleda kavandatavad projektitegevused ja märkida, kui suur osa toetusest igale tegevusele eraldatakse.

Alltöövõtt on lubatud juhul, kui see ei hõlma põhitegevusi, millest oleneb otseselt meetme eesmärkide saavutamine. Sellisel juhul peavad allhanke korras täidetavad ülesanded olema taotluses selgelt kindlaks määratud ja kirjeldatud.

Toetuse maksmine

Toetuse täieliku väljamaksmise eelduseks on see, et kõik tegevused on kooskõlas taotluses kirjeldatud kvaliteedikriteeriumidega lõpule viidud. Kui üks või mitu tegevust ei ole lõpule viidud, kui need on lõpule viidud vaid osaliselt või kui need tunnistatakse kvaliteedi hindamisel mitterahuldavaks, võidakse toetussummat puuduliku, osalise või hilinemisega rakendamise tõttu lõpparuande etapis

asjakohasel viisil vähendada – selleks võidakse jätta teatavad tegevused kinnitamata või vähendada kogusummat kindla suurusega protsendimäära võrra.

Lõpparuande hindamisel lähtutakse iga elluviidud tegevuse üksikasjalikust kirjeldusest, teabest selle kohta, mil määral on saavutatud projekti eesmärgid vastavalt taotlusele, programmi „Erasmus+“ projektitulemuste platvormil üles laaditud projektitulemuste kvaliteedist ning partnerorganisatsioonide enesehindamise andmetest.