Eesmärk

Suutlikkuse suurendamise projektid kõrghariduse valdkonnas on riikidevahelised koostööprojektid, mis põhinevad peamiselt programmiriikide ja osalemiskõlblike partnerriikide kõrgkoolide mitmepoolsel partnerlusel.

Nende projektidega püütakse aidata partnerriikidel:

• ajakohastada kõrgharidust ning muuta see rahvusvahelisemaks ja ligipääsetavamaks;
• lahendada kõrgkoolide ja kõrgharidussüsteemiga seotud probleeme;
• tihendada koostööd Euroopa Liiduga;
• edendada vabatahtlikku lähenemist ELis kõrghariduse valdkonnas toimuvale;
• toetada inimestevahelisi kontakte, kultuuridevahelist teadlikkust ja teineteisemõistmist.

Tegevuses lähtutakse kahest peamisest poliitikadokumendist ning neljas täiendavas rahastamisvahendis kindlaks määratud poliitikast:

• Muutuste kava ELi arengupoliitika mõju suurendamiseks
• Euroopa kõrgharidus maailmas
• Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend
• Arengukoostöö rahastamisvahend
• Ühinemiseelse abi rahastamisvahend
• Euroopa Arengufond

Võimalused

Programmi Erasmus+ raames saavad osalemiskõlblike partnerriikide organisatsioonid (peamiselt kõrgkoolid) edendada koostööd meetmete kaudu, millega:

• parandatakse kõrghariduse kvaliteeti ning selle vastavust tööturu vajadustele;
• täiendatakse kõrgkoolide oskusi uute haridusprogrammide abil;
• suurendatakse haldamise, juhtimise ja innovatsiooni alast suutlikkust ning edendatakse kõrgkoolide rahvusvahelistumist;
• suurendatakse riikide ametiasutuste suutlikkust ajakohastada oma riigi kõrgharidussüsteemi;
• toetatakse maailma eri piirkondade lõimumist ja koostööd.

Suutlikkuse suurendamise projektide raames keskendutakse tavaliselt ühele põhitegevusele järgmise kolme hulgast:

• õppekavade väljatöötamine;
• kõrgkoolide ja kõrgharidussüsteemide juhtimise ja haldamise ajakohastamine;
• kõrghariduse ning laiema majandus- ja sotsiaalse keskkonna vaheliste suhete tugevdamine.

Organisatsioonid saavad valida kaht liiki projektide vahel:

1. ühisprojektid, mille eesmärk on toetada partnerriikide organisatsioone (nt õppekava väljatöötamisel, haldamise ajakohastamisel jne), ning
2. struktuuriprojektid, mille eesmärk on tugevdada kõrgharidussüsteeme ning toetada reforme riigi ja/või piirkonna tasandil.

Kuidas see toimib?

Organisatsioonid saavad toetust taotleda konsortsiumi liikmena. Ühele partnerriigile suunatud projekti puhul peab konsortsiumi üldjuhul kuuluma kaks programmiriiki ning:

• vähemalt üks kõrgkool igast osalevast programmiriigist;
• vähemalt kolm partnerriigi kõrgkooli;
• vähemalt sama palju partnerriigi kõrgkoole kui programmiriikide kõrgkoole.

Rohkem kui ühele partnerriigile suunatud projekti puhul peavad kaasatud olema vähemalt kaks osalemiskõlblikku partnerriiki ja vähemalt kolm programmiriiki. Üldjuhul peab konsortsiumi kuuluma:

• vähemalt üks kõrgkool igast osalevast programmiriigist;
• vähemalt kaks kõrgkooli igast osalevast partnerriigist;
• vähemalt sama palju partnerriikide kõrgkoole kui programmiriikide kõrgkoole.

Osalemiskõlblikud on partnerriigid, mis asuvad 1.–4. ja 6.–11. piirkonnas. 8. piirkonnaga (Ladina-Ameerika) seotud projektidesse peavad olema kaasatud vähemalt kaks selles piirkonnas asuvat partnerriiki ning Venemaaga (4. piirkond) seotud projektidesse lisaks vähemalt üks partnerriik mõnest teisest piirkonnast. Kõigisse struktuuriprojektidesse peab olema kaasatud ka partnerriigis hariduse eest vastutav ministeerium.

Konsortsiumi peab juhtima taotleja, kes esitab partnerite nimel projektiettepaneku ja vastutab projekti üldise haldamise eest. Taotleja peab olema:

• kõrgkool (soovitatavalt partnerriigist);
• kõrgkoolide ühendus või organisatsioon, või
• õiguslikult tunnustatud riiklik või rahvusvaheline rektorite, õpetajate või üliõpilaste organisatsioon (struktuuriprojektide puhul).

Taotlejaks ei või olla Liibüa, Süüria ega Venemaa organisatsioonid.

Projektipartnerid võivad olla kas kõrgkoolid või ükskõik millised tööturul või hariduse, koolituse või noorte valdkonnas tegutsevad avaliku või erasektori organisatsioonid. Need organisatsioonid võivad olla:

• täieõiguslikud partnerid, kes osalevad taotleja juhtimisel aktiivselt projekti töös või
• assotsieerunud partnerid, kes annavad oma panuse konkreetse ülesande täitmisse.

Assotsieerunud partnereid ei käsitata konsortsiumi osana ja seepärast ei saa nad projekti raames rahalist toetust.

Mida peaksite veel teadma?

Suutlikkuse suurendamise projektide raames keskendutakse tavaliselt kolme liiki põhitegevusele:

• õppekavade väljatöötamine;
• kõrgkoolide ja kõrgharidussüsteemide juhtimise ja haldamise ajakohastamine;
• kõrghariduse ning laiema majandus- ja sotsiaalse keskkonna vaheliste suhete tugevdamine.

Projektide kestus on tavaliselt kaks või kolm aastat ja toetuse suurus jääb vahemikku 500 000 kuni 1 000 000 eurot. Seda võib kasutada personali-, reisi- või elamiskuludeks, seadmete ostmiseks või alltöövõtukuludeks.

Programmiriikide kõrgkoolidel peab olema kehtiv Erasmuse kõrgharidusharta.

Kuidas taotleda?

Taotlus tuleb esitada internetis vastusena Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti avaldatud iga-aastasele konkursikutsele.

Lisateave

Põhiteave suutlikkuse suurendamise võimaluste kohta on kirjas Erasmus+ programmijuhendis, kuid taotlemise kohta saab rohkem teavet Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusametist.

Lisateabe saamiseks võtke palun ühendust Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusametiga.

Kui olete pärit 1., 2., 3., 4. või 7. piirkonnas asuvast riigist või huvitatud koostööst nende piirkondade riikide asutustega, võite soovi korral ühendust võtta konkreetses partnerriigis asuva riikliku ametiga.

Kui olete pärit programmiriigist, siis võite ühendust võtta ka oma riigi riiklikus büroos tegutseva rahvusvahelise Erasmus+ kontaktpunktiga.