Skip to main content

Erasmus+

EU programme for education, training, youth and sport

See veebileht ei kajasta veel Erasmus+ 2022. aasta programmijuhendi sisu. Saate 2022. aasta täieliku programmijuhendi oma valitud keeles PDFina alla laadida selle lehekülje paremas servas asuvalt ribalt „Download“.

Õppijate ja töötajate õpiränne kutsehariduse ja -õppe valdkonnas

Selle meetmega toetatakse kutseharidust ja -õpet pakkuvaid asutusi ning teisi kutsehariduse ja -õppe valdkonnas tegutsevaid organisatsioone, kes soovivad korraldada õpirändetegevust kutsehariduses ja -õppes osalejatele ning töötajatele.

Toetatakse mitmesuguseid tegevusi, sealhulgas töövarjutamine ja täienduskoolituskursused töötajatele, õppepraktika ja pikaajaline praktika (meede „ErasmusPro“), ekspertide kutsumine ja muud allpool selgitatud tegevused.

Osalevad organisatsioonid peaksid oma tegevuses aktiivselt edendama kaasamist ja mitmekesisust, keskkonnasäästlikkust ja digiõpet, kasutades selleks programmi raames pakutavaid sihtotstarbelisi rahastamisvõimalusi, suurendades osalejate teadlikkust, jagades parimat tava ning kavandades oma tegevust asjakohasel viisil.

Meetme eesmärgid

Programmist „Erasmus+“ rahastatava õpirändetegevuse eesmärk on pakkuda üksikisikutele õppimisvõimalusi ning toetada kutseharidust ja -õpet pakkuvate asutuste ning muude kutsehariduse ja -õppe valdkonnas tegutsevate organisatsioonide rahvusvahelistumist ja institutsionaalset arengut. Meetmega toetatakse kutseharidust käsitleva nõukogu soovituse, Osnabrücki deklaratsiooni ja Euroopa oskuste tegevuskava elluviimist. Samuti aidatakse sellega kaasa Euroopa haridusruumi loomisele. Meetme konkreetsed eesmärgid on alljärgnevad.

Esma- ja jätku-kutseõppe kvaliteedi parandamine Euroopas:

  • tugevdades võtmepädevusi ja valdkonnaüleseid oskusi, eeskätt keeleõpet;
  • toetades tööturul praegu ja edaspidi vajaminevate kutseoskuste arendamist;
  • jagades parimat tava, edendades uute ja innovatiivsete pedagoogiliste meetodite ja tehnoloogiate kasutamist ning toetades õpetajate, koolitajate, mentorite ning muude kutsehariduse ja -õppe valdkonna töötajate kutsealast arengut;
  • suurendades kutseharidust ja -õpet pakkuvate asutuste suutlikkust viia ellu kvaliteetseid õpirändeprojekte ning võimet luua kvaliteetseid partnerlussuhteid, arendades ühtlasi oma rahvusvahelistumisstrateegiaid;
  • pakkudes õpirände võimalusi kõikidele esma- ja jätku-kutseõppes õppijatele ning pikendades kutsehariduses ja -õppes osalejate õpirände keskmist kestust, et parandada kvaliteeti ja suurendada mõju;
  • parandades välismaal veedetud õpirändeperioodide õpiväljundite kvaliteeti, läbipaistvust ja tunnustamist, kasutades eeskätt Euroopa tasandi tööriistu ja vahendeid[1].

Õpetamise ja õppimise Euroopa mõõtme tugevdamine:

  • edendades kaasamist, mitmekesisust, sallivust ja demokraatlikku osalust;
  • täiendades teadmisi Euroopa ühisest pärandist ja mitmekesisusest;
  • toetades erialaste võrgustike arengut kogu Euroopas.

Kuidas kasutada programmi „erasmus+“ õpirände võimalusi?

Kutseharidust ja -õpet pakkuvad asutused ning teised kutsehariduse ja -õppe valdkonnas tegutsevad organisatsioonid saavad rahastamist taotleda kahel viisil.

  • Lühiajalised õppijate ja töötajate õpirände projektid võimaldavad taotlevatel organisatsioonidel korraldada mitmesuguseid õpirändetegevusi 6–18 kuu jooksul. Lühiajalised projektid sobivad eeskätt organisatsioonidele, kes osalevad programmis „Erasmus+“ esimest korda või kes soovivad korraldada üksnes piiratud arvul tegevusi.
  • Akrediteeritud asutuste õpirändeprojektid (õppijate ja töötajate õpiränne) on avatud üksnes nendele organisatsioonidele, kellel on Erasmuse akrediteering kutsehariduse ja -õppe valdkonnas. See sihtotstarbeline rahastussuund võimaldab akrediteeritud organisatsioonidel saada korrapäraselt rahastust õpirändetegevuseks, mille abil viiakse järk-järgult ellu Erasmuse kava.

Erasmuse akrediteeringut saavad taotleda kõik organisatsioonid, kes soovivad korrapäraselt korraldada õpirändetegevusi. Varasem programmis osalemise kogemus ei ole taotlemiseks vajalik. Selle võimaluse kohta saab täpsemat teavet käesoleva juhendi peatükist, milles käsitletakse Erasmuse akrediteeringut täiskasvanuhariduse, kutsehariduse ja -õppe ning üldhariduse valdkonnas.

Peale selle saavad organisatsioonid programmis osaleda taotlust esitamata, kasutades alljärgnevaid võimalusi.

  • Liitumine programmi „Erasmus+“ olemasoleva õpirändekonsortsiumiga, mida juhib akrediteeritud konsortsiumi koordinaator vastavas riigis ja kuhu võetakse vastu uusi liikmeid.
  • Teisest riigist pärit osalejate vastuvõtmine: kõik organisatsioonid saavad vastu võtta õppijaid või töötajaid teises riigis asuvast partnerorganisatsioonist. Vastuvõtva organisatsioonina tegutsemine annab väärtusliku kogemuse ning hea võimaluse programmiga enne ise taotlemist paremini tutvuda.

Kutseharidust ja -õpet pakkuvaid asutusi julgustatakse ühinema eTwinninguga. Tegemist on turvalisel platvormil asuva veebikogukonnaga, millele on juurdepääs iga riigi eTwinningu teenistuselt heakskiidu saanud õpetajatel. eTwinning võimaldab kutseharidust ja -õpet pakkuvatel asutustel luua ühiseid virtuaalseid klassiruume ning viia ellu projekte koos teiste kutseharidust ja -õpet pakkuvate asutustega ja muude partnerorganisatsioonidega (st vastuvõtvad ettevõtted); samuti saavad õpetajad ja koolitajad vahetada mõtteid ja teavet kolleegidega ning osaleda mitmesugustes täienduskoolitustegevustes. eTwinning on ka suurepärane keskkond, kust leida partnereid edasisteks projektideks.

Projekti kavandamine

1. põhimeetme projektis on keskne roll taotleval organisatsioonil. Taotleja koostab ja esitab taotluse, allkirjastab toetuslepingu, viib ellu õpirändetegevusi ning esitab aruandeid riiklikule büroole. Nii lühiajaliste projektide kui ka Erasmuse akrediteeringu korral on taotlusprotsessis kesksel kohal taotleva organisatsiooni vajadused ja kavad.

Enamik pakutavatest tegevustest on seotud väljapoole suunatud õpirändega. See tähendab, et taotlev organisatsioon tegutseb saatva organisatsioonina – ta valib välja osalejad ja lähetab nad vastuvõtvasse organisatsiooni välismaal. Peale selle pakutakse eriotstarbelisi tegevusi selleks, et taotlev organisatsioon saaks kutsuda enda juurde eksperte või õpetajaid ja õpetajapraktikante. Vastuvõtutegevuste eesmärk ei ole tagada vastastikust vahetust, vaid kutsuda organisatsiooni isikuid, kes saavad aidata taotleval organisatsioonil areneda ja rahvusvahelistuda.

Kõigi selle meetme raames toetatavate tegevuste elluviimisel tuleb täita Erasmuse programmi kvaliteedistandardeid. Erasmuse programmi kvaliteedistandardid hõlmavad konkreetseid tavasid projektiga seotud ülesannete täitmiseks, näiteks osalejate valik ja ettevalmistamine, õpiväljundite kindlaksmääramine, hindamine ja tunnustamine, tulemuste jagamine jne. Erasmuse programmi kvaliteedistandardite terviktekst on kättesaadav Euroopa Liidu ametlikul veebisaidil: https://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/resources/documents/erasmus-quality-standards-mobility-projects-vet-adults-schools_et.

Kaasamine ja mitmekesisus

Erasmuse programmi kvaliteedistandardite kohaselt peavad programmist toetust saavad organisatsioonid pakkuma õpirände võimalusi kaasaval ja õiglasel viisil kõigile osalejatele, olenemata nende taustast. Projekti tegevustes osalevate õppijate valikul tuleks põhiteguritena arvesse võtta motiveeritust ja saavutusi ning ka osalejate isikliku arengu ja õpivajadusi. Ka osalevate töötajate valikul tuleks tagada, et nende kutsealasest arengust saaksid kasu kõik organisatsiooni õppijad.

Õpirändetegevuste ettevalmistamisel, elluviimisel ja järelmeetmetes peaks saatev ja vastuvõttev organisatsioon tähtsaimate otsuste tegemisse kaasama ka osalejad, et tagada iga osaleja jaoks võimalikult suur kasu ja mõju.

Haridus- ja koolitusteenuseid osutavaid osalevaid organisatsioone julgustatakse aktiivselt looma ja toetama õpirände võimalusi, näiteks lõimides need oma akadeemilisse kalendrisse ning määrates kindlaks standardmeetmed naasvate osalejate taasintegreerimiseks.

Keskkonnasäästlikud ja keskkonna suhtes vastutustundlikud tavad

Erasmuse programmi kvaliteedistandardite kohaselt peavad programmist toetust saavad organisatsioonid edendama oma osalejate seas keskkonnasäästlikku ja keskkonna suhtes vastutustundlikku käitumist, suurendades teadlikkust sellest, kui oluline on võtta meetmeid selleks, et vähendada õpirändetegevuste keskkonnajalajälge või heastada tekitatud kahju. Neid põhimõtteid tuleks arvesse võtta programmi kõigi tegevuste ettevalmistamisel ja elluviimisel, kasutades selleks eeskätt programmis kestlike reisimisviiside edendamiseks ette nähtud rahalisi vahendeid. Haridus- ja koolitusteenuseid osutavad organisatsioonid peaksid nendest põhimõtetest lähtuma ka oma igapäevases tegevuses ning aktiivselt toetama oma õppijate ja töötajate mõtteviisi ja käitumise muutust.

Digipööre hariduses ja koolituses

Erasmuse programmi kvaliteedistandardite kohaselt toetatakse programmi raames kõiki osalevaid organisatsioone digitaalsete vahendite ja õppemeetodite kasutuselevõtmisel, et täiendada füüsilise õpirändega seotud tegevust, edendada koostööd partnerorganisatsioonide vahel ning parandada õppimise ja õpetamise kvaliteeti. Samuti peaksid kutseharidus- ja -õppeasutused suurendama õppijate ja töötajate teadlikkust programmi raames pakutavatest võimalustest omandada ja arendada asjaomaseid digioskusi, sealhulgas kutsehariduses ja -õppes osalejatele ja hiljuti kutsehariduse ja -õppe läbinutele ette nähtud digiteemalise praktika kaudu[2]. Digioskuste koolitusprogrammidest võib kasu olla ka õpetajatele ja haldustöötajatele, võimaldades neil omandada asjakohaseid digioskusi, et kasutada digitaaltehnoloogiat kursustel ja haldustegevuses.

Tegevus

Selles jaotises kirjeldatakse tegevusi, millele saab taotleda programmi „Erasmus+“ vahenditest toetust nii lühiajaliste projektide kui ka akrediteeritud asutuste projektide raames.

Iga tegevuse puhul on võimalik anda lisatoetust vähemate võimalustega osalejaid, alaealisi või järelevalvet vajavaid noori täiskasvanuid saatvatele isikutele. Saatvatele isikutele saab toetust anda kogu tegevuse ajaks või vaid teatud perioodiks.

Töötajate õpiränne

Rahastamiskõlblikud tegevused

  • Töövarjutamine (2–60 päeva)
  • Õpetamine välisriigis (2–365 päeva)
  • Kursustel ja koolitustel osalemine (2–30 päeva)

Kursuste ja koolituse korral rahastatakse kursusetasusid kokku kuni 10 päeva eest osaleja kohta. Kursuste ja koolituse valiku üle otsustavad taotlejad. Selleks et juhendada taotlejaid kursuste pakkujate valikul, on välja töötatud alljärgnevad kvaliteedistandardid: https://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/resources/quality-standards-courses-under-key-action-1-learning-mobility-individuals_et.

Lisaks füüsilisele õpirändele saab kõiki töötajate õpirände tegevusi põimida virtuaalse tegevusega. Eespool nimetatud miinimum- ja maksimumkestust kohaldatakse füüsilise õpirände osa suhtes.

Rahastamiskõlblikud osalejad

Rahastamiskõlblike osalejate hulka kuuluvad õpetajad, koolitajad ning kõik teised, mitteõpetavad eksperdid ja töötajad esma- ja jätku-kutseõppe valdkonnas.

Rahastamiskõlblike mitteõpetavate töötajate hulka kuuluvad esma- ja jätku-kutseõppe valdkonna töötajad, kes töötavad kas kutseharidus- ja -õppeasutustes (nt juhtivtöötajad, rahvusvahelise õpirände ametnikud) või muudes kutsehariduse ja -õppe valdkonnas tegutsevates organisatsioonides (nt koolitajad kohalikes partnerettevõtetes, nõustajad, kutsehariduse ja -õppe küsimustega tegelevad poliitikakoordinaatorid).

Osalejad peavad olema saatva organisatsiooni töötajad või tegema sellega regulaarselt koostööd, aidates ellu viia organisatsiooni põhitegevusi (nt väliskoolitajate, ekspertide või vabatahtlikena).

Kõigil juhtudel tuleb ülesanded, mis seovad osalejat saatva organisatsiooniga, dokumenteerida viisil, mis võimaldab riiklikul bürool seda seotust kontrollida (nt töö- või vabatahtliku töö lepingu, ülesande kirjelduse või muu sarnase dokumendi põhjal). Riiklikud bürood kehtestavad läbipaistva ja järjepideva korra selle kohta, mida mõeldakse riigi kontekstis aktsepteeritava töösuhte all ja mis dokumentidega tuleb seda tõendada.

Rahastamiskõlblikud toimumiskohad

Tegevused peavad toimuma välismaal mõnes programmiriigis.

Peale selle saavad Erasmuse akrediteeringuga organisatsioonid saata osalejaid tegutsema töövarjuna ning õpetamis- või koolituslähetustele partnerriikidesse (1.–14. piirkond).

Õppijate õpiränne

Rahastamiskõlblikud tegevused

  • Kutsevõistlustel osalemine (1–10 päeva)
  • Kutsehariduses ja -õppes osalejate lühiajaline õpiränne (10–89 päeva)
  • Kutsehariduses ja -õppes osalejate pikaajaline õpiränne (meede „ErasmusPro“) (90–365 päeva)

Lisaks füüsilisele õpirändele saab kõiki õppijate õpirände tegevusi põimida virtuaalse tegevusega. Eespool nimetatud miinimum- ja maksimumkestust kohaldatakse füüsilise õpirände osa suhtes.

Kutsevõistlustel osalemine: kutsehariduses ja -õppes osalejad saavad osaleda kutsevõistlustel välismaal. Toetatakse ka töötajaid, mentoreid või eksperte, kes saadavad õppijaid tegevuse ajal.

Kutsehariduses ja -õppes osalejate lühiajaline õpiränne: kutsehariduses ja -õppes osalejad saavad teatud aja jooksul õppida välismaal partnerorganisatsioonist kutseharidus- ja -õppeasutuses, äriühingus või kutsehariduse ja -õppe valdkonnas või tööturul tegutsevas muus organisatsioonis. Õppeperiood peab hõlmama tugevat töölõppimise komponenti ning igale osalejale tuleb kindlaks määrata individuaalne õppeprogramm. Vähemate võimalustega osalejate korral võib õpirände miinimumkestus olla 2 päeva, kui see on põhjendatud.

Kutsehariduses ja -õppes osalejate pikaajaline õpiränne (meede „ErasmusPro“): kutsehariduses ja -õppes osalejad saavad pikema aja jooksul õppida välismaal partnerorganisatsioonist kutseharidus- ja -õppeasutuses, äriühingus või kutsehariduse ja -õppe valdkonnas või tööturul tegutsevas muus organisatsioonis. Õppeperiood peab hõlmama tugevat töölõppimise komponenti ning igale osalejale tuleb kindlaks määrata individuaalne õppeprogramm.

Rahastamiskõlblikud osalejad

Rahastamiskõlblike osalejate hulgas on esma- ja jätku-kutseõppes osalevad õppijad ja õpipoisid. Osalejad peavad olema registreeritud rahastamiskõlblikus esma- või jätku-kutseõppe õppekavas[3].

Rahastamiskõlbliku esma- või jätku-kutseõppe hiljuti lõpetanud (sh endised õpipoisid) saavad osaleda kuni 12 kuu jooksul pärast lõpetamist. Kui osalejad on pärast lõpetamist läbinud kohustusliku tsiviil- või sõjaväeteenistuse, pikendatakse rahastamiskõlblikkuse perioodi teenistuse kestuse aja võrra.

Rahastamiskõlblikud toimumiskohad

Tegevused peavad toimuma välismaal mõnes programmiriigis.

Peale selle saavad Erasmuse programmi akrediteeringuga organisatsioonid saata osalejaid eespool nimetatud õpirändetegevusteks partnerriikidesse.

Muud toetatavad tegevused

Rahastamiskõlblikud tegevused

  • Ekspertide kutsumine (2–60 päeva)
  • Õpetajapraktikantide vastuvõtmine (10–365 päeva)
  • Ettevalmistavad kohtumised

Ekspertide kutsumine: organisatsioonid saavad kutsuda välismaalt koolitajaid, õpetajaid, poliitikaeksperte või muid kvalifitseeritud spetsialiste, kes saavad aidata tõsta vastuvõtvas organisatsioonis õpetamise, koolitamise ja õppimise taset. Näiteks saavad kutsutud eksperdid koolitada vastuvõtva organisatsiooni töötajaid, demonstreerida uusi õpetamismeetodeid või aidata kasutusele võtta häid korraldus- ja juhtimistavasid.

Õpetajapraktikantide vastuvõtmine: taotlevad organisatsioonid saavad vastu võtta õpetajapraktikante, kes soovivad tulla välismaale praktikale. Vastuvõttev organisatsioon saab toetust tegevuse korraldamiseks, ent osaleja reisikulud peaks katma ja individuaalset toetust andma saatev asutus (kes võib selleks samuti taotleda rahastust programmi „Erasmus+“ kaudu).

Ettevalmistavad kohtumised: organisatsioonid saavad enne õpirändetegevuse toimumist korraldada ettevalmistava kohtumise vastuvõtva partneri juurde. Ettevalmistavad kohtumised ei kujuta endast eraldiseisvat tegevust, vaid tegemist on korraldustega töötajate või õppijate õpirände toetamiseks. Iga ettevalmistavat kohtumist tuleb selgelt põhjendada ning need peavad aitama suurendada õpirändetegevuste kaasavust ja ulatust ning parandada nende kvaliteeti. Näiteks saab ettevalmistavaid kohtumisi korraldada selleks, et valmistada paremini ette vähemate võimalustega osalejate õpirännet, alustada koostööd uue partnerorganisatsiooniga või valmistada ette pikemaajalisi õpirändetegevusi. Ettevalmistavaid kohtumisi ei saa korraldada selleks, et valmistada ette kursust või koolitustegevust töötajate jaoks.

Rahastamiskõlblikud osalejad

Kutsutavad eksperdid võivad olla teisest programmiriigist pärit isikud, kellel on kutsuva organisatsiooni vajaduste ja eesmärkide seisukohast olulisi eksperditeadmisi.

Õpetajapraktikantide vastuvõtmise projektides osalejad peavad olema mõne muu programmiriigi õpetajakoolitusprogrammi (või muusse sarnasesse õpetajatele suunatud koolitusprogrammi) immatrikuleeritud üliõpilased või äsjalõpetanud[4].

Ettevalmistavaid kohtumisi võivad teha kõik isikud, kes vastavad töötajate õpirände tegevuses osalemise tingimustele ning on kaasatud projekti korraldamisse. Erandkorras saavad pikaajalises õpirändes osalevad õppijad ning ükskõik mis tegevuses osalevad vähemate võimalustega osalejad osa võtta vastava tegevusega seotud ettevalmistavatest kohtumistest.

Rahastamiskõlblikud toimumiskohad

Ettevalmistavaid kohtumisi saab teha programmi- ja partnerriikidesse.

Kutsutud ekspertide ja õpetajapraktikantide puhul on toimumiskoht alati toetust saav organisatsioon (sh konsortsiumi liikmed).

Lühiajalised kutsehariduse ja -õppe valdkonna õppijate ja töötajate õpirände projektid

Lühiajalised õppijate ja töötajate õpirände projektid on lihtne ja konkreetne võimalus programmist „Erasmus+“ kasu saada. Nende projektide eesmärk on võimaldada organisatsioonidel vähese vaevaga korraldada teatavaid tegevusi ja omandada programmi raames kogemusi.

Lihtsuse huvides on lühiajaliste projektide kestus ja nendes osalejate arv piiratud. Lühiajalised projektid on avatud üksnes üksikorganisatsioonidele, mitte konsortsiumide koordinaatoritele. Akrediteeritud organisatsioonid ei saa lühiajalisteks projektideks rahastamist taotleda, kuna neil on programmi „Erasmus+“ rahastusele juba alaline juurdepääs.

Lühiajalise projekti taotlus sisaldab loendit ja kirjeldust tegevustest, mida taotlev organisatsioon kavatseb korraldada.

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Rahastamiskõlblikud organisatsioonid: kes võib esitada taotluse?

Taotluse võivad esitada järgmised organisatsioonid[5]:

  • esma- või jätku-kutseõpet pakkuvad organisatsioonid;
  • kohalikud ja piirkondlikud avaliku sektori asutused, koordineerivad asutused ning muud kutsehariduse ja -õppe valdkonnas tegutsevad organisatsioonid;
  • ettevõtted ja muud avaliku või erasektori organisatsioonid, kes võtavad vastu või koolitavad kutsehariduses ja -õppes osalejaid ja õpipoisse või töötavad nendega muul viisil.

Organisatsioonid, kellel on Erasmuse akrediteering kutsehariduse ja -õppe valdkonnas, ei saa lühiajalisteks projektideks rahastamist taotleda.

Rahastamiskõlblikud riigid

Taotlevad organisatsioonid peavad olema asutatud mõnes programmiriigis.

Kellele esitada taotlus?

Taotlus esitatakse selle riigi riiklikule büroole, kus taotlev organisatsioon on asutatud.

Taotluse esitamise tähtajad

1. taotlusvoor kõigi riiklike büroode puhul: 11. mai kell 12.00.00 (keskpäev Brüsseli aja järgi)

2. taotlusvoor nende riiklike büroode puhul, kes otsustavad avada teise tähtaja: 5. oktoober kell 12.00.00 (keskpäev Brüsseli aja järgi)

Teise tähtaja väljakuulutamisest annavad riiklikud bürood taotlejatele teada oma veebisaidil.

Projektide alguskuupäevad

Projektide alguskuupäevad võivad olla järgmised:

  • 1. taotlusvoor: sama aasta 1. septembrist 31. detsembrini;
  • 2. taotlusvoor: järgneva aasta 1. jaanuarist 31. maini.

Projekti kestus

6–18 kuud

Taotluste arv

Ühes taotlusvoorus võib organisatsioon taotleda rahastamist ainult üheks lühiajaliseks kutsehariduse ja -õppe valdkonna projektiks.

Organisatsioonid, kes saavad esimeses taotlusvoorus lühiajalisele projektile toetuse, ei või osaleda sama projektikonkursi teises taotlusvoorus.

Viie järjestikuse konkursiaasta jooksul võib organisatsioon saada lühiajalisteks kutsehariduse ja -õppe valdkonna projektideks toetust kõige enam kolmel korral. Selle ülempiiri puhul ei võeta arvesse aastatel 2014–2020 saadud toetusi.

Võimalikud tegevused

Igasugune kutsehariduse ja -õppe tegevus programmiriikides. Üksikasjalik loend ja eeskirjad on esitatud jaotises „Tegevused“.

Projekti maht

Lühiajalise projekti taotlus võib hõlmata kuni 30 õpirändetegevuses osalejat.

Selle ülempiiri puhul ei võeta arvesse ettevalmistavaid kohtumisi ega saatvate isikute osalemist.

Hindamiskriteeriumid

Esitatud taotlusi hinnatakse 100 punkti skaalal, lähtudes allpool esitatud kriteeriumidest ja nende kaalust. Selleks et taotluse saaks rahuldada, peab see koguma:

  • vähemalt 60 punkti 100 maksimumpunktist ja
  • vähemalt poole maksimaalsest punktisummast igas kolmes hindamiskriteeriumide kategoorias.

Asjakohasus

(maksimaalne punktisumma: 30)

Hinnatakse järgmist:

  • taotleja profiili, kogemuste, tegevuste ja õppijate sihtrühma asjakohasus kutsehariduse ja -õppe valdkonna jaoks;
  • projektiettepaneku asjakohasus meetme eesmärkide saavutamisel;
  • projektiettepaneku asjakohasus järgmiste konkreetsete prioriteetide seisukohast:
    • uute tulijate ja vähemate kogemustega organisatsioonide toetamine;
    • meetmes „ErasmusPro“ osalejate toetamine;
    • vähemate võimalustega osalejate toetamine.

Projektikavandi kvaliteet

(maksimaalne punktisumma: 40)

Hinnatakse, kas:

  • projekti kavandatavad eesmärgid vastavad selgelt ja konkreetselt taotleva organisatsiooni, selle töötajate ja õppijate vajadustele;
  • kavandatavad tegevused ja nende sisu on projekti eesmärkide saavutamiseks sobivad;
  • iga kavandatava tegevuse jaoks on olemas selge töökava;
  • projekt hõlmab keskkonnasäästlikke ja keskkonna suhtes vastutustundlikke tavasid;
  • projektis rakendatakse digitaalseid vahendeid ja õppemeetodeid, et täiendada füüsilise õpirände tegevust ja parandada koostööd partnerorganisatsioonidega.

Järelmeetmete kvaliteet

(maksimaalne punktisumma: 30)

Hinnatakse, kas:

  • taotleja on kavandanud konkreetseid ja loogilisi samme selleks, et rakendada õpirändetegevuste tulemusi organisatsiooni igapäevases töös;
  • taotleja on ette näinud sobiva viisi projekti väljundite hindamiseks;
  • taotleja on kavandanud konkreetseid ja tõhusaid samme selleks, et levitada projekti tulemusi taotlevas organisatsioonis, jagada neid muude organisatsioonide ja avalikkusega ning avalikult tunnustada Euroopa Liidu rahastust.

Akrediteeritud asutuste projektid kutsehariduse ja -õppe valdkonna õppijate ja töötajate õpirändeks

Organisatsioonid, kellel on Erasmuse akrediteering kutsehariduse ja -õppe valdkonnas, saavad taotleda rahastamist spetsiaalse, ainult nende jaoks avatud rahastussuuna kaudu. Kuna taotlused põhinevad varem heaks kiidetud Erasmuse kaval, ei ole rahastamise taotlemisel vaja esitada tegevuste üksikasjalikku loendit ega kirjeldust. Selle asemel keskendutakse taotlustes järgmiste tegevuste jaoks vajaliku eelarve prognoosimisele.

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Rahastamiskõlblikud organisatsioonid: kes võib esitada taotluse?

Taotluse võib esitada organisatsioon, kellel on kehtiv Erasmuse akrediteering kutsehariduse ja -õppe valdkonnas.

Õpirändekonsortsium

Organisatsioonid, kellel on Erasmuse akrediteering õpirändekonsortsiumi koordinaatorina, peavad taotlema õpirändekonsortsiumi toetust.

Taotluse osana tuleb esitada õpirändekonsortsiumi liikmete nimekiri; konsortsiumil peab lisaks koordinaatorile olema vähemalt üks liikmesorganisatsioon.

Õpirändekonsortsiumi liikmeks võib saada mis tahes organisatsioon, kes vastab akrediteeritud õpirändeprojekti rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele. Konsortsiumi liikmetelt ei nõuta Erasmuse akrediteeringut.

Õpirändekonsortsiumis osalevad organisatsioonid võivad sama projektikonkursi raames saada kutsehariduse ja -õppe valdkonnas rahastust kuni kahe 1. põhimeetme toetuslepingu alusel. Seega võivad kutsehariduse ja -õppe valdkonna organisatsioonid, kes saavad toetust lühiajalise projekti või akrediteeritud asutuse projekti jaoks, osaleda lisaks liikmesorganisatsioonina üksnes ühes kutsehariduse ja -õppe valdkonna õpirändekonsortsiumis. Muud organisatsioonid võivad osaleda kuni kahes õpirändekonsortsiumis.

Kellele esitada taotlus?

Taotlus esitatakse selle riigi riiklikule büroole, kus taotlev organisatsioon on asutatud.

Taotluse esitamise tähtaeg

11. mai kell 12.00.00 (keskpäev Brüsseli aja järgi)

Projekti alguskuupäev

Sama aasta 1. september.

Projekti kestus

Kõigi akrediteeritud asutuste projektide esialgne kestus on 15 kuud. 12 kuu möödudes on kõigil toetusesaajatel võimalik pikendada projekti kestust nii, et see kestaks kokku 24 kuud.

Taotluste arv

Akrediteeritud organisatsioonid võivad esitada ainult ühe taotluse taotlusvooru kohta.

Võimalikud tegevused

Igasugune kutsehariduse ja -õppe tegevus. Üksikasjalik loend ja eeskirjad on esitatud jaotises „Tegevused“.

Projekti maht

Akrediteeritud asutuste projektides osalejate arv ei ole piiratud, v.a eelarvevahendite eraldamise etapis kindlaks määratavad piirangud.

Projektide puhul ei tohi enam kui 20 % antud toetusest eraldada partnerriikidega seotud tegevusteks. Nende võimaluste eesmärk on innustada programmiriikide organisatsioone välja töötama väljapoole suunatud õpirände tegevusi mitme partnerriigiga ning nende geograafiline ulatus peaks olema võimalikult suur.

Eelarvevahendite eraldamine

Taotleja Erasmuse kava kvaliteeti on juba hinnatud akrediteeringu taotlemise etapis ning eelarvevahendite eraldamise etapis seega kvalitatiivset hindamist ei toimu. Rahastatakse kõiki rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele vastavaid toetustaotlusi.

Toetuse maksimumsumma sõltub mitmest tegurist:

  • akrediteeritud taotlejatele eraldamiseks kättesaadav kogueelarve;
  • taotletavad tegevused;
  • toetuse põhi- ja maksimumsumma;
  • alljärgnevad eraldamiskriteeriumid: majandustulemused, kvalitatiivne tulemuslikkus, poliitikaprioriteedid ja geograafiline tasakaal (kui riiklik büroo seda põhimõtet kohaldab).

Üksikasjalikud eeskirjad toetuse põhi- ja maksimumsummade, eraldamiskriteeriumide punktisummade, iga kriteeriumi kaalu, eraldamismeetodi ja akrediteeritud asutuste projektidele ettenähtud eelarve kohta avaldab riiklik büroo enne konkursi tähtaega.

Millised on rahastamiseeskirjad?

Lühiajaliste projektide ja akrediteeritud asutuste projektide suhtes kohaldatakse järgmisi rahastamiseeskirju.

Eelarvekategooria

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Summa

Korraldustoetus

Õpirändetegevuste elluviimisega otseselt seotud kulud, mida muud kulukategooriad ei hõlma.

Kulusid võivad kaasa tuua näiteks: osalejate (pedagoogiline, kultuuriline jne) ettevalmistamine, mentorlus, seire ja toetamine õpirändetegevuse ajal, põimitud meetmete virtuaalsete komponentide jaoks vajalikud teenused, seadmed ja töövahendid, õpiväljundite tunnustamine, tulemuste jagamine ja Euroopa Liidu rahastuse avalikkusele nähtavaks tegemine.

Korraldustoetus on ette nähtud nii saatva kui ka vastuvõtva organisatsiooni kulude katmiseks (v.a töötajate õpiränne kursustel ja koolitustel osalemiseks). Saadud toetuse jagamises lepivad saatev ja vastuvõttev organisatsioon omavahel kokku.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse osalejate arv.

100 eurot

  • Töötajate kursuste ja koolitusega seotud õpirändes osaleja kohta
  • Kutsutud eksperdi kohta
  • Õpetajapraktikandi kohta
  • Kutsevõistluses osaleja kohta

350 eurot; alates sama liiki tegevuse sajandast osalejast 200 eurot

  • Kutsehariduses ja -õppes osalejatele ette nähtud lühiajalises õpirändes osaleja kohta
  • Töötajate töövarjutamise ning õpetamis- ja koolituslähetustega seotud õpirändes osaleja kohta

500 eurot

  • Kutsehariduses ja -õppes osalejate pikaajalises õpirändes (meede „ErasmusPro“) osaleja kohta
  • Partnerriikidega ellu viidavas mis tahes tegevuses osaleja kohta

Reisimine

Toetus, mis aitab katta osalejate ja neid saatvate isikute kulud seoses reisimisega lähtekohast tegevuse toimumiskohta ja tagasi.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse sihtkoha kaugus ja inimeste arv.

Taotleja peab märkima lennukauguse lähtekohast tegevuse toimumiskohta,[6] kasutades Euroopa Komisjoni pakutavat vahemaa kalkulaatorit[7].

Sihtkoha kaugus

Tavapärane reisimine

Keskkonnasäästlik reisimine

0–99 km

23 eurot

 

100–499 km

180 eurot

210 eurot

500–1 999 km

275 eurot

320 eurot

2 000–2 999 km

360 eurot

410 eurot

3 000–3 999 km

530 eurot

610 eurot

4 000–7 999 km

820 eurot

 

8 000 km või enam

1 500 eurot

 

Individuaalne toetus

Osalejate ja saatvate isikute[8] elamiskulud tegevuse ajal.

Vajaduse korral on rahastamiskõlblikud tegevusele eelneval ja järgneval reisimisel tekkivad elamiskulud maksimaalselt kahe reisipäeva ulatuses, kui osaleja saab tavapärase reisimise toetust, ja maksimaalselt nelja lisapäeva ulatuses, kui osaleja saab keskkonnasäästliku reisimise toetust.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse isikute arv, viibimise kestus ja vastuvõttev riik[9].

Osalejate kategooria

1. rühma riigid

2. rühma riigid

3. rühma riigid

Töötajad

90–180 eurot

80–160 eurot

70–140 eurot

Kutsehariduses ja -õppes osalejad

35–120 eurot

30–104 eurot

25–88 eurot

Need on baasmäärad tegevuse päeva kohta. Iga riiklik büroo määrab täpse baasmäära lubatud vahemikus.

Baasmäära alusel makstakse kuni meetme 14. päevani. Alates tegevuse 15. päevast makstav summa moodustab 70 % baasmäärast. Makstavad summad ümardatakse lähima täiseuroni.

Kaasamistoetus

Kulud, mis on seotud õpirändetegevuste korraldamisega vähemate võimalustega osalejatele.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse vähemate võimalustega osalejate arv.

100 eurot osaleja kohta

Lisakulud, mis on otseselt seotud vähemate võimalustega osalejate ja neid saatvate isikutega (sealhulgas reisi- ja elamiskulud, kui nendele osalejatele ei ole toetust taotletud reisi- ja individuaalse toetuse eelarvekategooriatest).

Rahastamismehhanism: tegelikud kulud.

Eraldamisel kohaldatav reegel: taotleja peab taotlust põhjendama ja riiklik büroo peab selle heaks kiitma.

100 % rahastamiskõlblikest kuludest

Ettevalmistavad kohtumised

Reisi- ja elamiskulud ettevalmistaval kohtumisel osalemise ajal.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse osalejate arv.

575 eurot osaleja kohta, kuni kolm osalejat kohtumise kohta.

Kursusetasud

Kulud kursuste ja koolituste osalustasude katmiseks.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse tegevuse kestus.

80 eurot päevas osaleja kohta; ühe toetuslepingu alusel võib töötaja saada kursusetasude katmiseks maksimaalselt 800 eurot.

Keeletugi

Kulud seoses keeleõppematerjalide ja keelekoolituse võimaldamisega osalejatele, kellel on vaja täiendada tegevuse ajal õppimiseks või koolituseks kasutatava keele oskust.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse osalejate arv.

150 eurot osaleja kohta, kellel on õigus veebipõhisele keeletoele, kuid kes seda ei saa, kuna vajalik keel või tase ei ole kättesaadav, v.a töötajad, kelle õpirändeperiood kestab alla 31 päeva.

Lisaks: 150 eurot meetmes „ErasmusPro“ osaleja kohta.

Erakorralised kulud

Kulud, mis on seotud finantstagatise andmisega, kui riiklik büroo seda nõuab.

Osalejate ja neid saatvate isikute suured reisikulud, mida suure geograafilise vahemaa või muude takistuste tõttu ei saa katta tavapärase reisitoetusega.

Rahastamismehhanism: tegelikud kulud.

Eraldamisel kohaldatav reegel: taotleja peab taotlust põhjendama ja riiklik büroo peab selle heaks kiitma.

Finantstagatisega seotud kulud: 80 % rahastamiskõlblikest kuludest.

Suured reisikulud: 80 % rahastamiskõlblikest reisikuludest.

 

  1. Vastastikuse mõistmise memorandum ja õppelepingud.

  2. Kutsehariduses ja -õppes osaleja praktika loetakse digiteemaliseks praktikaks juhul, kui praktikant tegeleb selle käigus ühe või mitme alljärgneva tegevusega: digiturundus (nt sotsiaalmeediahaldus, veebianalüütika); graafiline, mehaaniline või arhitektuuriline digidisain; mobiilirakenduste, tarkvara või veebisaitide arendus, skriptide kirjutamine; IT-süsteemide installimine ja võrkude paigaldamine, hooldus ja haldus; küberturvalisuse tagamine; andmeanalüütika, andmekaeve ja andmete visualiseerimine; programmeerimine, robootika ja tehisintellekti rakenduste arendamine; üldine kasutajatugi, tellimuste täitmine, andmesisestus või kantseleitöö selle kategooria alla ei kuulu.

  3. Iga programmiriigi rahastamiskõlblikud esma- või jätku-kutseõppe õppekavad määrab kindlaks riigi pädev asutus ning see teave avaldatakse asjaomase riikliku büroo veebisaidil.

  4. Äsjalõpetanud võivad osaleda kuni 12 kuu jooksul pärast lõpetamist. Kui osalejad on pärast lõpetamist läbinud kohustusliku tsiviil- või sõjaväeteenistuse, pikendatakse rahastamiskõlblikkuse perioodi teenistuse kestuse aja võrra.

  5. Igas programmiriigis rahastamiskõlblikud organisatsioonid määrab kindlaks riigi pädev asutus ning see teave avaldatakse asjaomase riikliku büroo veebisaidil koos vastavate näidetega.

  6. Näiteks kui osaleja on pärit Madridist (Hispaania) ja tegevus toimub Roomas (Itaalia), arvutab taotleja vahemaa Madridist Rooma (1 365,28 km) ning valib seejärel vastava sihtkoha kauguse vahemiku (st 500–1 999 km).    

  7. http://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/tools/distance_et.htm.

  8. Saatvate isikute puhul kehtivad samad määrad mis töötajate korral. Kui erandjuhtudel peab saatev isik jääma välismaale kauemaks kui 60 päevaks, toetatakse 60päevast perioodi ületaval ajal täiendavaid elamiskulusid kaasamistoetuse rubriigist.

  9. Programmiriikide puhul on vastuvõtvate riikide rühmad järgmised:

    1. rühma riigid: Iirimaa, Island, Liechtenstein, Luksemburg, Norra, Rootsi, Soome, Taani;

    2. rühma riigid: Belgia, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küpros, Malta, Madalmaad, Austria, Portugal;

    3. rühma riigid: Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Leedu, Läti, Poola, Põhja-Makedoonia Vabariik, Rumeenia, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Türgi, Ungari.

    Partnerriikide puhul on vastuvõtvate riikide rühmad järgmised:

    1. rühma riigid: Ameerika Ühendriigid, Angola, Araabia Ühendemiraadid, Argentina, Armeenia, Aserbaidžaan, Austraalia, Bahrein, Fääri saared, Gruusia, Hongkong, Iisrael, Jaapan, Kanada, Kuveit, Liibanon, Lõuna-Korea, Malaisia, Mehhiko, Moldova, Saint Kitts ja Nevis, Saint Vincent, Saudi Araabia, Singapur, Sudaan, Šveits, Tai, Taiwan, Tansaania, Vietnam, Ühendkuningriik;

    2. rühma riigid: Albaania, Andorra, Antigua ja Barbuda, Bahama, Bangladesh, Barbados, Bosnia ja Hertsegoviina, Brasiilia, Brunei, Costa Rica, Côte d’Ivoire, Djibouti, Dominica, Dominikaani Vabariik, Ecuador, Egiptus, Etioopia, Filipiinid, Gabon, Ghana, Grenada, Guyana, Haiti, Hiina, India, Indoneesia, Iraan, Jamaica, Jeemen, Jordaania, Kasahstan, Katar, Keenia, Kiribati, Kongo DV, Kuuba, Kõrgõzstan, Laos, Libeeria, Liibüa, Lõuna-Aafrika, Malawi, Maroko, Mauritius, Mikroneesia, Monaco, Montenegro, Mosambiik, Nigeeria, Omaan, Paapua Uus-Guinea, Palestiina, Panama, Paraguay, Peruu, Põhja-Korea, Rwanda, Saint Lucia, San Marino, Seišellid, Senegal, Sierra Leone, Süüria, Tšaad, Tšiili, Türkmenistan, Uganda, Ukraina, Uruguay, Usbekistan, Valgevene, Vatikani Linnriik, Venemaa, Venezuela;

    3. rühma riigid: Afganistan, Alžeeria, Belau, Belize, Benin, Bhutan, Boliivia, Botswana, Burkina Faso, Burundi, Cabo Verde, Colombia, Cooki saared, El Salvador, Ekvatoriaal-Guinea, Eritrea, Eswatini, Fidži, Gambia, Guatemala, Guinea, Guinea-Bissau, Honduras, Ida-Timor, Iraak, Kambodža, Kamerun, Kesk-Aafrika Vabariik, Komoorid, Kongo Vabariik, Kosovo, Lesotho, Lõuna-Sudaan, Macau, Madagaskar, Maldiivid, Mali, Marshalli Saared, Mauritaania, Mongoolia, Myanmar, Namiibia, Nauru, Nepal, Nicaragua, Niger, Niue, Pakistan, Saalomoni Saared, Sambia, Samoa, São Tomé ja Príncipe, Somaalia, Sri Lanka, Suriname, Zimbabwe, Tadžikistan, Togo, Tonga, Trinidad ja Tobago, Tuneesia, Tuvalu, Uus-Meremaa, Vanuatu.

.foot {font-size: 0.8em; margin-left: 2.5em; border-top: 1px solid black;} table, td, tr{border: 1px solid black; cellpadding="1"; cellspacing="1";} table{margin-bottom: 30px;}