Võimalused
Erasmus+ kaudu saavad kõrgkoolid saata üliõpilasi ja töötajaid õppima, õpetama, koolitusele või praktikale välismaale (teiste programmi- või partnerriikide kõrgkoolidesse).
Samuti saavad nad vastu võtta välismaa üliõpilasi ja töötajaid. Praktikakohtade vahetus programmi- ja partnerriikide vahel võib saada võimalikuks uute õpirändelepingutega, mida hakatakse sõlmima alates 2018. aasta suvest.
Kuidas see toimib?
Erasmus+ pakutavaid võimalusi kasutada soovivad organisatsioonid saavad taotluse esitada kas eraldiseisva kõrgkoolina või riikliku õpirände konsortsiumi liikmena. Konsortsium on organisatsioonide rühm, mida juhib koordineeriv organisatsioon.
Konsortsiumi liikmed jagunevad nelja peamisse kategooriasse:
- taotlev organisatsioon – vastutab taotluse esitamise ja projekti juhtimise eest, kuid võib olla ka saatev organisatsioon;
- saatev organisatsioon – vastutab välismaale saadetavate üliõpilaste ja töötajate väljavalimise ning partnerriikide üliõpilaste ja töötajate ning ettevõtetest kutsutud töötajate vastuvõtmise eest;
- vastuvõttev organisatsioon – vastutab välismaa üliõpilaste ja töötajate vastuvõtmise ning neile pakutava õppe- ja praktikaprogrammi eest;
- vahendusorganisatsioon – toetab õpirände konsortsiumi partnerina konsortsiumi tööd ja aitab sellele kaasa.
Programmiriigis asutatud kõrgkoolidel peab olema kehtiv Erasmuse kõrgharidusharta, olenemata sellest, kas nad esitavad taotluse eraldi või konsortsiumi liikmena.
Osaleda soovival konsortsiumil peab olema õpirände konsortsiumi akrediteering.
Muudel programmiriigis asutatud organisatsioonidel on samuti võimalik osaleda, kuid neil ei pea olema Erasmuse kõrgharidushartat.Erasmuse kõrgharidusharta
Kuigi õpirändemeetmetes saavad osaleda ka partnerriikides asutatud organisatsioonid, ei saa partnerriikide kõrgkoolid taotleda Erasmuse kõrgharidushartat. Selle asemel kohustuvad nad järgima harta põhimõtteid ja märgivad osalejatele pakutava toetuse üksikasjad institutsioonidevahelises lepingus.Erasmuse kõrgharidusharta
Pärast Erasmuse kõrgharidusharta ja/või õpirände konsortsiumi akrediteeringu saamist saavad organisatsioonid taotleda ELi rahastust.Erasmuse kõrgharidusharta
Mida peaksite veel teadma?
Üliõpilastele pakutavad õppetegevused peavad kuuluma nende õppeprogrammi. Ka praktikantidele pakutavad tegevused peaksid olema osa nende õppeprogrammist. Nii saatev kui ka vastuvõttev organisatsioon ja üliõpilane peavad enne õpingute/praktika algust sõlmima õppelepingu, milles on märgitud:
- hariduskäigu osad, mida üliõpilane peab vastuvõtvas kõrgkoolis läbima,
- hariduskäigu osad, mille saatev kõrgkool peab üliõpilase õppekavas lugema täidetuks, kui ta on õppeprogrammi välismaal edukalt läbinud, ning
- kõikide lepinguosaliste õigused ja kohustused.
Välismaale saadetava töötaja tegevused tuleb saatva ja vastuvõtva organisatsiooni vahel enne kokku leppida.
Kõik õpirände osalised peavad sõlmima õpirände lepingu, milles on märgitud:
- eesmärgiks seatud õpitulemused;
- ametlikku tunnustamist käsitlevad sätted (nt Euroopa arvestuspunktisüsteemi (ECTS) raames);
- kõikide lepinguosaliste õigused ja kohustused.
Peale selle peavad kõik organisatsioonid, kes on allkirjastanud Erasmuse kõrgharidusharta, pakkuma osalistele vajalikke tugiteenuseid, sh keeleõpet. Kauem kui kaks kuud kestva pikaajalise õpirände puhul pakub Euroopa Komisjon osalejatele võimalust kasutada veebipõhist keeletuge (Online Linguistic Support), et hinnata ja täiendada oma keeleoskusi.
Kuidas taotleda?
Õpirändeprojektide taotlusvoor toimub kord aastas ning seda korraldab pädev riiklik büroo. Üksikorganisatsioonide puhul on selleks organisatsiooni asukohariigi riiklik büroo ning konsortsiumide puhul konsortsiumi koordinaatori asukohariigi riiklik büroo.
Igal aastal avaldatakse Erasmuse kõrgharidusharta taotlemiseks uus konkursikutse, mida haldab Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet. Erasmuse kõrgharidusharta antakse välja programmi kehtivuse ajaks.
Konsortsiumide akrediteerimise konkursikutse avaldavad riiklikud bürood kord aastas. Konsortsiumi akrediteering kehtib kolm aastat. Organisatsioonid saavad korraga taotleda nii akrediteerimist kui ka toetust.
Lisateave
Põhiteabe taotlemisvõimaluste kohta leiate Erasmus+ programmijuhendist. Üksikasjalik teave toetuse andmise kriteeriumide, kandidaatidele esitatavate nõuete ja rahastamiseeskirjade kohta on esitatud juhendi B-osas.
Programmi- ja partnerriikide vahelistest õpirändeprojektidest huvitatud organisatsioonid peaksid tutvuma rahvusvahelise õpirände käsiraamatuga ning korduma kippuvate küsimustega rahvusvahelise õpirände kohta.
Teavet saab ka riiklikelt büroodelt, partnerriikide puhul riiklikelt ametitelt (kui need on olemas), või Euroopa Komisjonilt.
Erasmus+ üliõpilas- ja vilistlasühendus (ESAA) on üliõpilaste ja vilistlaste suhtlusfoorum, mille kaudu saab kontakte luua, ennast erialaselt täiendada ning õppida tundma teisi kultuure.