Sissejuhatus
Euroopa Liit lõi programmi „Erasmus“ 1987. aastal. Selle eesmärk oli edendada tihedamat koostööd ülikoolide ja kõrgharidusasutuste vahel kogu Euroopas. See tähendas organiseeritud ja ühtse piiriülese üliõpilasvahetuse süsteemi loomist.
Aja jooksul on programmi laiendatud ja süvendatud ning nüüd kannab see nime „Erasmus+“. Sellisel kujul on programmist saanud lai üldraamistik, mille alla on koondatud varasemad ELi erinevad riikidevahelise koostöö ja liikuvuse kavad hariduse, koolituse, noorte ja spordi valdkonnas. Üha enam ulatub programm ka Euroopast kaugemale.
Aastatel 2014–2021 osales programmis „Erasmus+“ üle 13 miljoni inimese – selle pakutud võimalusi kasutasid innukalt nii töötajad, üliõpilased, noored kui ka igas vanuses õppijad.
Nime valik
Programm sai oma nime tuntud renessansiaja mõtleja ja õpetlase Rotterdami Erasmuse järgi, kes rändas Euroopas ringi, õpetades ja õppides mitmes ülikoolis. Ühtlasi on sõna „Erasmus“ akronüüm sõnadest „European Community Action Scheme for Mobility of University Students“ (üliõpilaste liikuvusega seotud Euroopa Ühenduse tegevuskava).
Rahastamine
Programmi „Erasmus+“ praegune rahastamisperiood kestab 2021. aastast 2027. aastani. Esimene rahastamisperiood oli aastatel 2014–2020.
Ulatus ja eesmärgid
Programmi eesmärk saavutatakse kolme põhimeetme kaudu:
- 1. põhimeede: üksikisikute õpiränne
- 2. põhimeede: organisatsioonide ja asutuste koostöö
- 3. põhimeede: toetused poliitika väljatöötamiseks ja koostööks
Meetmete hulka kuuluvad ka Jean Monnet’ meetmed, mille eesmärk on toetada õpetamist, õppimist, teadusuuringuid ja arutelusid Euroopa integratsiooni teemadel, näiteks ELi tulevaste väljakutsete ja võimaluste teemal.
Neid eesmärke on üksikasjalikult kirjeldatud programmijuhendis.
Ajajoon
-
1973–1976: luuakse esimene Euroopa tasandi haridusalane tegevusprogramm
-
1976–1987: aluse panemine
-
1985–1987: programmi „Erasmus“ käsitleva ettepaneku koostamine ja selle üle peetavad läbirääkimised
Programmi areng
Algselt kõrgharidusele suunatud programm „Erasmus“ hõlmab nüüd ka haridust, koolitust, noori ja sporti.
Haridus
Erasmuse programm oli algul eraldiseisev Euroopa koostöö- ja liikuvusprogramm, mis aastatel 1987–1994 sisaldas kahte programmietappi.
Seejärel sai sellest valdkondlik kõrgharidusprogramm laiema haridusprogrammi „Socrates“ raames (1995–2006) ja elukestva õppe programmi raames (2007–2013).
Haridus ja koolitus
ELi haridus- ja kultuuriprogrammid laienesid – programmid „Socrates“ ja „Leonardo da Vinci“ hõlmasid haridust ja koolitust (1995–2006) ning nende jätkuks sai elukestva õppe programm (2007–2013).
Haridus, koolitus, noored ja sport
2014. aastal lõi EL hariduse, koolituse, noorte ja spordi ühtse üldprogrammi.
Ja lisandub „+“
Arvestades programmi aastatepikkust edu ja asjaolu, et „Erasmus“ oli palju laiemalt tuntud kui teised programminimed, otsustati seda nimetust laiendada kogu uuele programmile. Sümboliga „+“ soovitakse näidata, et programmist toetatakse palju rohkemaid sektoreid kui ainult kõrgharidust, nagu see oli programmi algusaegadel.
Väljavaated (2021–2027)
Teises etapis keskendub programm neljale üldisele prioriteedile:
- toetada rohepööret
- tegeleda digipöördega
- edendada sotsiaalset kaasatust ja mitmekesisust
- edendada demokraatlikus elus osalemist, ühiseid väärtusi ja kodanikuaktiivsust
Uued võimalused
Programm „Erasmus+“, mille kogueelarve on 26,2 miljardit eurot, pakub uusi võimalusi, sealhulgas järgmistele osalejatele:
- algatus DiscoverEU 18-aastastele
- treenerid
- ülikoolid ja üliõpilased Euroopa ülikoolide algatuse kaudu