Erasmuse akrediteering on vahend kutsehariduse ja -õppe, üldhariduse ja täiskasvanuhariduse valdkonnas tegutsevatele organisatsioonidele, kes soovivad osaleda piiriüleses vahetustegevuses ja koostöös. Erasmuse akrediteeringu saamine kinnitab, et taotleja on koostanud kava, mille alusel viiakse ellu kvaliteetseid õpirändetegevusi osana ulatuslikumast jõupingutusest arendada oma organisatsiooni. Seda kava nimetatakse Erasmuse kavaks ning see on Erasmuse akrediteeringu taotluse oluline osa.

Taotlejad võivad taotleda oma organisatsioonile individuaalset Erasmuse akrediteeringut või õpirändekonsortsiumi koordinaatori Erasmuse akrediteeringut, nagu selgitatakse allpool. Varasem programmis osalemise kogemus ei ole taotlemiseks vajalik.

Organisatsioonidele, kellel juba on Erasmuse akrediteering, võidakse anda tipptaseme märgis, et avaldada neile tunnustust tehtud töö ja kvaliteedile pühendumise eest.

Taotlejad, kellele on antud Erasmuse akrediteering, saavad käesolevas juhendis kirjeldatud akrediteeritud õpirändeprojektide vormis lihtsustatud juurdepääsu 1. põhimeetme raames pakutavatele rahastamisvõimalustele.

Õpetamise ja õppimise Euroopa mõõtme tugevdamine:

• edendades kaasamist, mitmekesisust, sallivust ja demokraatlikku osalemist;
• täiendades teadmisi Euroopa ühisest pärandist ja mitmekesisusest;
• toetades erialaste võrgustike arengut kogu Euroopas.

Kutseharidust käsitleva nõukogu soovituse, Osnabrücki <strong>deklaratsiooni</strong>¹ ja <strong>Euroopa oskuste</strong> <strong>tegevuskava</strong>² elluviimisele ning Euroopa haridusruumi loomisele kaasaaitamine:

• parandades esma- ja jätku-kutseõppe kvaliteeti;
• tugevdades võtmepädevusi ja valdkonnaüleseid oskusi, eeskätt keeleõpe ja digioskused;
• toetades tööturul praegu ja edaspidi vajaminevate kutseoskuste arendamist;
• jagades parimat tava, edendades uute ja uuenduslike pedagoogiliste meetodite ja tehnoloogiate kasutamist ning toetades õpetajate, koolitajate, mentorite ning muude kutsehariduse ja -õppe valdkonna töötajate kutsealast arengut;
• suurendades kutseharidust ja -õpet pakkuvate asutuste suutlikkust viia ellu kvaliteetseid õpirändeprojekte ning võimet luua kvaliteetseid partnerlussuhteid, arendades ühtlasi oma rahvusvahelistumisstrateegiaid;
• pakkudes õpirände võimalusi kõikidele esma- ja jätku-kutseõppes õppijatele ning pikendades kutsehariduses ja -õppes osalejate õpirände keskmist kestust, et parandada kvaliteeti ja suurendada mõju;
• parandades välismaal veedetud õpirändeperioodide õpiväljundite kvaliteeti, läbipaistvust ja tunnustamist, kasutades selleks eeskätt Euroopa tasandi vahendeid ja rahastamisvahendeid.

Õpetamise ja õppe kvaliteedi parandamine üldhariduses:

• toetades õpetajate, koolijuhtide ja teiste koolitöötajate kutsealast arengut;
• edendades uue tehnoloogia ja uuenduslike õpetamismeetodite kasutamist;
• täiustades keeleõpet ja suurendades keelelist mitmekesisust koolides;
• toetades õpetamise ja koolide arenguga seotud parima tava jagamist ja edasiandmist.

Euroopa haridusruumi loomisele kaasaaitamine:

• suurendades koolide suutlikkust osaleda piiriüleses vahetustegevuses ja koostöös ning ellu viia kvaliteetseid õpirändeprojekte;
• pakkudes õpirände võimalusi kõigile üldharidust omandavatele õpilastele;
• soodustades õpilaste ja töötajate välismaal veedetud õpirändeperioodide õpiväljundite tunnustamist.

Euroopa haridusruumi loomisele ja Euroopa oskuste <strong>tegevuskava</strong>³ elluviimisele kaasaaitamine:

• suurendada igas vanuses ja erineva sotsiaal-majandusliku taustaga täiskasvanute osalust täiskasvanuhariduses, eeskätt soodustada ebasoodsas olukorras olevate õppijatega töötavate organisatsioonide, täiskasvanuharidust pakkuvate väikeettevõtjate, programmi uute tulijate, vähemate kogemustega organisatsioonide ja ka kogukonnapõhiste rohujuure tasandi organisatsioonide osalust;
• tõstes formaalse, informaalse ja mitteformaalse täiskasvanuõppe kvaliteeti;
• parandades pakutava täiskasvanuhariduse kvaliteeti töötajate suurema professionaalsuse tagamise abil ning suurendades täiskasvanuharidust pakkuvate asutuste suutlikkust õppeprogrammide rakendamisel;
• parandades õpetamise ja õppe kvaliteeti kõigis täiskasvanuhariduse vormides ning tagades nende asjakohasuse kogu ühiskonna vajadusi arvesse võttes;
• parandades täiskasvanuharidusteenuste osutamist seoses ELi raamistikus (2018) määratletud võtmepädevuste omandamisega, sh põhioskused (kirjaoskus, arvutusoskus, digioskused) ja muud eluks vajalikud oskused;
• suurendades täiskasvanuharidust pakkuvate asutuste ja teiste täiskasvanuhariduse valdkonnas tegutsevate organisatsioonide suutlikkust viia ellu kvaliteetseid õpirändeprojekte.

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Kes võib esitada taotluse?

Kutsehariduse ja -õppe valdkonnas:

1. esma- või jätku-kutseõpet pakkuvad organisatsioonid⁴ ;
2. kohalikud ja piirkondlikud avaliku sektori asutused, koordineerivad asutused ning muud kutsehariduse ja -õppe valdkonnas tegutsevad organisatsioonid;
3. ettevõtted ja muud avaliku või erasektori organisatsioonid, kes võtavad vastu või koolitavad kutsehariduses ja -õppes osalejaid ja õpipoisse või töötavad nendega muul viisil.

Üldhariduse valdkonnas:

1. koolieelset, põhi- või keskharidust pakkuvad üldhariduskoolid, sealhulgas alusharidus- ja lapsehoiuteenuseid osutavad organisatsioonid⁵ ;
2. kohalikud ja piirkondlikud avaliku sektori asutused, koordineerivad asutused ning muud üldhariduse valdkonnas tegutsevad organisatsioonid.

Täiskasvanuhariduse valdkonnas:

1. formaalse, informaalse ja mitteformaalse täiskasvanuhariduse võimalusi pakkuvad organisatsioonid⁶
2. kohalikud ja piirkondlikud avaliku sektori asutused, koordineerivad asutused ning muud täiskasvanuhariduse valdkonnas tegutsevad organisatsioonid.

Kõigis kolmes valdkonnas kohaldatavad määratlused ja põhimõtted

Organisatsioonide rahastamiskõlblikkus kriteeriumi 1 alusel tehakse kindlaks pakutavate õppeprogrammide ja -tegevuste põhjal. Organisatsioon võib olla rahastamiskõlblik enam kui ühes valdkonnas, kui ta pakub erinevaid õppeprogramme ja -tegevusi.

Iga riigi pädev ametiasutus määrab kindlaks:

• õppeprogrammid ja -tegevused, mille pakkumisel loetakse organisatsioonid rahastamiskõlblikuks kriteeriumi 1 alusel, ning
• organisatsioonid, kes on osalemiskõlblikud kriteeriumi 2 alusel.

Kohaldatavad määratlused ja rahastamiskõlblike organisatsioonide näited avaldatakse vastutava riikliku büroo veebisaidil.

Rahastamiskõlblikud riigid

Taotlejad peavad olema asutatud ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis.

Kellele esitada taotlus?

Taotlused tuleb esitada selle riigi riiklikule büroole, kus taotlev organisatsioon on asutatud.

Taotluste esitamise tähtaeg

1. oktoober kell 12.00 (keskpäev Brüsseli aja järgi)

Erasmuse programmi kvaliteedistandardid

Erasmuse akrediteeringu taotlejad peavad järgima Erasmuse programmi kvaliteedistandardeid, mis on esitatud Euroopa Liidu ametlikul veebisaidil:

https://erasmus-plus.ec.europa.eu/document/erasmus-quality-standards-mobility-projects-vet-adults-schools

Erasmuse programmi kvaliteedistandardeid võidakse akrediteeringu kehtivusajal ajakohastada. Sel juhul küsitakse akrediteeritud organisatsioonidelt nõusolekut, enne kui nad saavad taotleda uut toetust.

Taotluste arv

Organisatsioon saab esitada ühe taotluse kõigis kolmes käesoleva projektikonkursiga hõlmatud valdkonnas: täiskasvanuharidus, kutseharidus ja -õpe ning üldharidus. Organisatsioonid, kes esitavad taotluse enam kui ühes valdkonnas, peavad iga valdkonna kohta esitama eraldi taotluse.

Organisatsioonid, kellel juba on Erasmuse akrediteering, ei saa taotleda uut akrediteeringut samas valdkonnas.

Taotluste liigid

Taotluse saab esitada organisatsioon individuaalselt või õpirändekonsortsiumi koordinaatorina. Samas valdkonnas ei saa taotleda mõlemat tüüpi akrediteeringut. 

Erasmuse akrediteering õpirändekonsortsiumi koordinaatoritele

Õpirändekonsortsium on rühm samas riigis asutatud organisatsioone, kes viivad ellu õpirändetegevust ühise Erasmuse kava alusel. Iga õpirände konsortsiumi tegevust koordineerib üks juhtorganisatsioon ehk õpirändekonsortsiumi koordinaator, kellel peab olema Erasmuse akrediteering.

Õpirändekonsortsiumi koordinaator võib korraldada tegevust (nagu eraldiseisva akrediteeringuga organisatsioongi), ent selle kõrval võib ta pakkuda õpirände võimalusi teistele konsortsiumi liikmesorganisatsioonidele. Konsortsiumi liikmetel Erasmuse akrediteeringut olema ei pea.

Õpirändekonsortsiumi koordinaatori taotluse esitaja peab taotluses kirjeldama konsortsiumi eesmärki ja kavandatavat koosseisu. Kõik kavandatavad konsortsiumi liikmesorganisatsioonid peavad olema samast ELi liikmesriigist või programmiga liitunud kolmandast riigist kui õpirändekonsortsiumi koordinaator. Selles etapis ei pea aga esitama konsortsiumi liikmete täpset nimekirja. 

Konsortsiumi liikmetele kehtivad rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid ja lisateave on esitatud akrediteeritud õpirändeprojekte käsitlevas jaotises.

Valikukriteeriumid

Taotlejatel peab olema piisav tegevus- ja kutsealane suutlikkus kavandatava Erasmuse kava elluviimiseks, sealhulgas vähemalt kaks aastat asjakohast kogemust taotlusega seotud valdkonnas, ning – kui tegemist on õpirändekonsortsiumi koordinaatoritega – sobiv suutlikkus konsortsiumi koordineerimiseks. Tegevussuutlikkuse kontrollimisel võetakse avaliku sektori asutuste (nt koolid või hariduskeskused) puhul asjaomase kogemusena arvesse ka kogemusi, mis omandati enne ühinemist või sarnaseid struktuurimuudatusi.

Taotlejate finantssuutlikkust kontrollitakse hiljem eraldi akrediteeritud projektide toetustaotluste hindamise raames

Lisateave valikukriteeriumide kohta on esitatud käesoleva juhendi C osas.

Menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumid ning originaalsisu ja autorlust käsitlevad eeskirjad

Taotlejad peavad esitama allkirjastatud kirjaliku kinnituse tõendamaks, et nad ei ole üheski käesoleva juhendi C osas loetletud menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumides osutatud olukorras. Lisaks tõendavad taotlejad kirjaliku kinnituse allkirjastamisega, et esitatud Erasmuse kava sisaldab taotleja koostatud originaalsisu ja et taotlust ei ole tasu eest koostanud ükski teine organisatsioon ega kolmas isik.

Samal ajal on taotlejatel lubatud ja soovitatav küsida poliitikaalast nõu asjaomastelt haridusasutustelt ja -ekspertidelt või vahetada häid tavasid sarnaste organisatsioonidega, kel on programmiga „Erasmus+“ rohkem kogemust. Õpirändekonsortsiumi koordinaatori taotluse esitajad võivad taotluse koostamisel konsulteerida konsortsiumi võimalike liikmetega. Taotlejad võivad oma taotlusele lisada Erasmuse kava seisukohast olulised strateegilised dokumendid, näiteks rahvusvahelistumist käsitlev strateegia või nende koordineeriva või järelevalveasutuse väljatöötatud strateegia.

Hindamiskriteeriumid

Taotlusi hinnatakse eraldi kutsehariduse ja -õppe, üldhariduse ning täiskasvanuhariduse valdkonnas. Taotluste kvaliteeti hinnatakse 100 punkti skaalal, lähtudes allpool esitatud kriteeriumidest ja punktisummadest.

Selleks et taotluse saaks rahuldada, peab see koguma:

• vähemalt 70 punkti 100 maksimumpunktist ja
• vähemalt poole maksimaalsest punktisummast igas neljas allpool esitatud hindamiskriteeriumide kategoorias.

Asjakohasus (maksimaalne punktisumma: 10)

Hinnatakse järgmist:

• taotleja profiili, kogemuse, tegevuse ja õppijate sihtrühma asjakohasus taotluse valdkonna, Erasmuse akrediteeringute eesmärkide ja taotluse liigi (taotlus eraldiseisva organisatsioonina või konsortsiumi koordinaatorina) seisukohast;
• mil määral on projektitaotlus asjakohane selliste ELi ühiste väärtuste austamise ja edendamise seisukohast nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine ning võitlus igat liiki diskrimineerimise vastu;
• selliste organisatsioonide puhul, kes taotlevad akrediteeritud konsortsiumi koordinaatoriks saamist hinnatakse lisaks järgmist:
  • kavandatavate konsortsiumi liikmete profiili asjakohasus konsortsiumi otstarbe ja eesmärkide (nagu on kindlaks määratud taotluses), taotluse valdkonna ja Erasmuse akrediteeringute eesmärkide seisukohast;
  • kas konsortsiumi loomine annab selle liikmetele selget lisaväärtust, võttes arvesse Erasmuse akrediteeringute eesmärke.

Erasmuse kava: eesmärgid (maksimaalne punktisumma: 40) 

Hinnatakse järgmist:

• kas kavandatav Erasmuse kava on kooskõlas Erasmuse akrediteeringute eesmärkidega;
• kas kavandatava Erasmuse kava eesmärgid vastavad selgelt ja konkreetselt taotleja, selle töötajate ja õppijate vajadustele;
  • konsortsiumi koordinaatorite puhul kehtib see kriteerium kogu kavandatava konsortsiumi suhtes ning Erasmuse kava eesmärgid peavad olema kooskõlas konsortsiumi eesmärgiga, nagu on kindlaks määratud taotluses;
• kas kavandatava Erasmuse kava eesmärgid ja nende täitmise ajakava on realistlikud ja piisavalt ambitsioonikad, et saavutada positiivne mõju organisatsiooni (või konsortsiumi) jaoks;
• kas Erasmuse kava eesmärkide täitmise jälgimiseks ja hindamiseks kavandatavad meetmed on asjakohased ja konkreetsed.
• Juhul kui taotleja on lisanud oma taotlusele strateegilisi dokumente, hinnatakse, kas kavandatava Erasmuse kava ja lisatud dokumentide seost on selgelt selgitatud.

Erasmuse kava: tegevus (maksimaalne punktisumma: 20)

Hinnatakse järgmist:

• kas kavandatav õpirändetegevuses osalejate arv vastab taotleva organisatsiooni suurusele ja kogemustele;
  • konsortsiumi koordinaatorite puhul võetakse arvesse konsortsiumi kavandatavat suurust;
• kas kavandatav õpirändetegevuses osalejate arv on Erasmuse kava eesmärkide seisukohast realistlik ja asjakohane;
• kas kavandatavate osalejate profiil on asjakohane taotluse valdkonna, kavandatava Erasmuse kava ja Erasmus akrediteeringute eesmärkide seisukohast;
• kui see on asjakohane ja kui taotleja kavatseb korraldada õpirändetegevust: vähemate võimalustega osalejate kaasamine.

Erasmuse kava: juhtimine (maksimaalne punktisumma: 30) 

Hinnatakse, kas:

• taotleja on kavandanud konkreetse tegevuse Erasmuse akrediteeringu aluspõhimõtete (kirjeldatud Erasmuse programmi kvaliteedistandardites) järgimiseks;
• taotleja on välja pakkunud selge ja tervikliku ülesannete jaotuse kooskõlas Erasmuse programmi kvaliteedistandarditega;
• taotleja on eraldanud piisavalt vahendeid programmi tegevuse juhtimiseks kooskõlas Erasmuse programmi kvaliteedistandarditega;
• organisatsiooni juhtkonna asjakohane osalus on tagatud;
• on kindlaks määratud sobivad meetmed programmi tegevuse järjepidevuse tagamiseks juhul, kui taotleva organisatsiooni personalis või juhtkonnas toimub muutusi;
• taotleja on kavandanud konkreetseid ja loogilisi samme selleks, et lõimida õpirändetegevuste tulemusi organisatsiooni igapäevasesse töösse
  • (konsortsiumi koordinaatorite puhul kehtib see kriteerium kogu kavandatava konsortsiumi suhtes).

Antavate Erasmuse akrediteeringute maksimumarv

Riiklik büroo määrab saadaoleva eelarve põhjal kindlaks igas riigis antavate akrediteeringute maksimaalse arvu. See otsus tehakse kõigi kolme valdkonna kohta eraldi ning avaldatakse riikliku büroo veebisaidil vähemalt 14 kalendripäeva enne käesoleva konkursikutse raames taotluste esitamise tähtaega.

Valik tehakse minimaalsetele hindamiskriteeriumidele vastavate taotluste paremusjärjestuse alusel. Akrediteeringute andmist alustatakse suurima punktisummaga taotlusest, kuni antavate akrediteeringute maksimumarv on saavutatud. Kui viimasena antava akrediteeringu korral on järjestuses sama punktisummaga taotlusi, siis antavate akrediteeringute arvu suurendatakse, et hõlmata kõik vastava punktisumma saavutanud taotlused.

Kehtivus

Käesoleva projektikonkursi tulemusena antud Erasmuse akrediteeringute kehtivusaeg algab 1. veebruaril 2026 ja kestab käesoleva programmitöö perioodi jooksul kuni 31. detsembrini 2027.

Kui Erasmuse akrediteering on nõutav pärast programmiperioodi 2021–2027 lõppu toimuvateks meetmeteks, võib riiklik büroo Euroopa Komisjoni kindlaksmääratud tingimustel akrediteeringu kehtivust pikendada. Seda võimalust silmas pidades võivad taotlejad esitada Erasmuse kavad, mis hõlmavad kaht kuni viit aastat. Kui akrediteeringut ei pikendata, võib varem heakskiidetud projektide elluviimist pärast 31. detsembrit 2027 jätkata kuni asjaomaste toetuslepingute lõpuni.

Akrediteeringu saab igal ajal tühistada, juhul kui akrediteeritud organisatsioon lõpetab tegevuse või riiklik büroo ja akrediteeritud organisatsioon selles kokku lepivad. Riiklik büroo võib akrediteeringu ühepoolselt tühistada jaotises „Aruanded, seire ja kvaliteedi tagamine“ kirjeldatud tingimustel. Akrediteeringu ühepoolne tühistamine akrediteeritud organisatsiooni poolt on võimalik ainult juhul, kui vähemalt kolme järjestikuse aasta jooksul ei ole akrediteeritud õpirändeprojektide taotluste esitamiseks akrediteeringut kasutatud.

Mitteüleantavus

Erasmuse akrediteeringut ei saa ühelt organisatsioonilt teisele üle anda. Akrediteeritud organisatsiooni struktuurimuudatuste korral (nt osadeks jagamine, ühinemine, juriidilise isiku, põhikirja või omandilise kuuluvuse muutumine või ülesannete ja ressursside ametlik üleandmine avaliku sektori asutuste vahel) võib riiklik büroo anda akrediteeringu põhjendatud taotluse alusel üle ühele õigusjärglasele organisatsioonile.

Aruanded, seire ja kvaliteedi tagamine

Iga toetuslepingu lõpetamisel esitatav lõpparuanne

Kui Erasmuse akrediteeringu alusel heaks kiidetud toetusleping lõppeb, esitab akrediteeritud organisatsioon elluviidud tegevuse kohta lõpparuande, nagu on ette nähtud kohaldatavas toetuslepingus.

Akrediteeringu aruanded

Vastavalt heakskiidetud Erasmuse kava sisule ja vähemalt kord viie aasta jooksul peavad akrediteeritud organisatsioonid:

• esitama aruande selle kohta, kuidas on tagatud Erasmuse programmi kvaliteedistandardite järgimine;
• esitama aruande Erasmuse kava eesmärkide täitmisel tehtud edusammude kohta;
• ajakohastama oma Erasmuse kava.

Riiklik büroo võib otsustada, et eespool nimetatud elementide kohta tuleb aru anda samal ajal või eraldi.

Selle asemel et nõuda akrediteeringu aruannet, võib riiklik büroo otsustada korraldada struktureeritud seirekäigu.

Võttes arvesse akrediteeritud organisatsiooni tulemuslikkust aruannete, seire ja kvaliteedi tagamise kontrollide alusel, või juhul, kui organisatsioonis on toimunud olulisi muutusi, võib riiklik büroo otsustada muuta eduaruannete arvu ja nende esitamise ajakava.

Peale selle võivad akrediteeritud organisatsioonid omal algatusel taotleda Erasmuse kava ajakohastamist. Organisatsiooni põhjenduse alusel otsustab riiklik büroo, kas ajakohastamine on põhjendatud. Erasmuse kava ajakohastamine võib hõlmata taotlust muuta eraldiseisva organisatsiooni akrediteering õpirändekonsortsiumi koordinaatori akrediteeringuks või vastupidi.

Seire ja kontroll

Riiklik büroo võib korraldada ametlikke kontrolle, seirekäike või muud tegevust, et jälgida akrediteeritud organisatsioonide edusamme ja tulemuslikkust, tagada kokkulepitud kvaliteedistandardite järgimine ja pakkuda tuge.

Ametliku kontrolli käigus võidakse kontrollida dokumente või teha kontrollkäike akrediteeritud organisatsioonide, konsortsiumi liikmete ja toetavate organisatsioonide juurde ning muudesse kohtadesse, kus tegevus toimub. Teises riigis toimuva tegevuse kontrollimiseks ja seireks võib riiklik büroo abi küsida vastava riigi büroolt.

Pärast aruande saamist või seiretegevust annab riiklik büroo akrediteeritud organisatsioonile tagasisidet. Samuti võib riiklik büroo anda akrediteeritud organisatsioonile kohustuslikud või soovituslikud juhised tulemuslikkuse parandamiseks.

Äsja akrediteeringu saanud taotlejate või suure riskiga organisatsioonide korral või juhul, kui kinni ei ole peetud riikliku büroo juhistest ja tähtaegadest, kui aruannete, seire ja kvaliteedi tagamise kontrollide tulemusena on kindlaks tehtud, et tulemuslikkus on väga väike, või kui rikutud on programmi eeskirju (sh mõne teise meetme puhul), võib riiklik büroo võtta järgmisi parandusmeetmeid. 

• Vaatluse alla võtmine: riiklik büroo võib vähendada nende rahaliste vahendite summat, mida akrediteeritud organisatsioonid saavad taotleda Erasmuse akrediteeringu nõudega meetmete puhul. Äsja akrediteeringu saanud organisatsioonid võidakse võtta vaatluse alla, kui tegevussuutlikkuse kontrollimisel ilmneb puuduliku rakendamise risk.
• Peatamine: peatatud akrediteeringuga organisatsioonid ei saa taotleda rahastamist Erasmuse akrediteeringu nõudega meetmete korral. Samuti võib riiklik büroo lõpetada teatavad või kõik kehtivad toetuslepingud, mis peatatud akrediteeringu alusel sõlmiti.
• Lõpetamine: kui riikliku büroo juhistest ja tähtaegadest ei ole jätkuvalt kinni peetud, tulemuslikkus on endiselt väike, pikka aega ei ole tegevusi olnud või programmi eeskirju on korduvalt või olulisel määral rikutud (sh mõne teise meetme puhul), võib riiklik büroo akrediteeringu tühistada ning kõik selle akrediteeringu pooleliolevad toetuslepingud lõpetada.

Vaatlus- või peatamisperiood kestab seni, kuni riiklik büroo teeb kindlaks, et käesolevas konkursikutses esitatud tingimused ja kvaliteedinõuded on taas täidetud ning et akrediteeritud organisatsioon on tegelenud vähese tulemuslikkuse riskiga.

Organisatsioonid, kelle akrediteering on peatatud või vaatluse all, ei saa taotleda uut akrediteeringut samas valdkonnas.

Tipptaseme tunnustamine

Akrediteeritud organisatsioone, kes on saavutanud parimaid tulemusi, tunnustatakse selle projektikonkursi raames antavate tipptaseme märgistega. Iga riiklik büroo määrab kindlaks tipptaseme märgise saamise ja selle perioodilise läbivaatamise tingimused ning avaldab need oma veebisaidil.

Footnote

1. https://www.cedefop.europa.eu/files/osnabrueck_declaration_eu2020.pdf . ↩ back
2. https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1223 . ↩ back
3. https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1223 . ↩ back
4. ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis asutatud kutseharidust ja -õpet pakkuvad asutused, mis on eristaatusega ja tegutsevad mõne teise riigi ametiasutuse järelevalve all, peavad võib-olla esitama taotluse järelevalvet tegeva riigi riiklikule büroole. Täpsemat teavet iga juhtumi kohta saab riiklikult büroolt vastuvõtvas riigis või asjaomase ametiasutuse riigis. Võttes arvesse nõuet, et kõik õpirändetegevused peavad olema riikidevahelised, ei saa seda liiki eristaatusega kutseharidust ja -õpet pakkuvad asutused korraldada õpirändetegevusi koos teiste sama staatusega (st sama riikliku asutuse ja riikliku büroo järelevalve all olevate) organisatsioonidega, isegi kui teine organisatsioon asub teises riigis. ↩ back
5. ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis asutatud koolid, mis on eristaatusega ja tegutsevad mõne teise riigi ametiasutuse järelevalve all, peavad võib-olla esitama taotluse järelevalvet tegeva riigi riiklikule büroole. Täpsemat teavet iga juhtumi kohta saab riiklikult büroolt vastuvõtvas riigis või asjaomase ametiasutuse riigis. Võttes arvesse nõuet, et kõik õpirändetegevused peavad olema riikidevahelised, ei saa seda liiki eristaatusega koolid korraldada õpirändetegevusi koos teiste sama staatusega (st sama riikliku asutuse ja riikliku büroo järelevalve all olevate) organisatsioonidega, isegi kui teine organisatsioon asub teises riigis. ↩ back
6. Juhime tähelepanu, et täiskasvanud õppijatele kutseharidust ja -õpet pakkuvaid organisatsioone peetakse tavaliselt kutsehariduse ja -õppe pakkujateks, mitte täiskasvanuhariduse pakkujateks, ilma et see piiraks riigi pädeva asutuse kehtestatud määratluste kohaldamist. Lisateabe saamiseks tutvuge kohaldatavate määratlustega oma riikliku büroo veebisaidil. ↩ back