Skip to main content

Erasmus+

EU programme for education, training, youth and sport
Search the guide

Erasmus Munduse meetmed

Erasmus Munduse meetmed hõlmavad järgmist:

  • 1. osa: Erasmus Munduse ühised magistriõppekavad;
  • 2. osa: Erasmus Munduse õppekavade väljatöötamise meetmed.

Selle meetme eesmärk on soodustada kõrgkoolide tipptaseme saavutamist ja ülemaailmset rahvusvahelistumist magistriõppekavade abil, mida rakendavad ühiselt ja tunnustavad vastastikku Euroopas asutatud kõrgkoolid ja mis on avatud teistes riikides tegutsevatele asutustele.

Erasmus Munduse ühised magistriõppekavad ja Erasmus Munduse õppekavade väljatöötamise meetmed on eraldiseisvad. Enne Erasmus Munduse ühist magistriõppekava ei ole kohustuslik rakendada Erasmus Munduse õppekavade väljatöötamise meetmeid. Toetuse andmine Erasmus Munduse õppekavade väljatöötamise meetmeteks ei tähenda, et automaatselt antaks toetust Erasmus Munduse ühiste magistriõppekavade jaoks, ning Erasmus Munduse õppekavade väljatöötamise meetmete projekti elluviimine ei ole hindamiskriteerium Erasmus Munduse ühiste magistriõppekavade korral.

1. Osa: Erasmus Munduse Ühised Magistriõppekavad

Erasmus Munduse ühiste magistriõppekavade meetmega toetatakse kõrgetasemelisi lõimitud riikidevahelisi magistritaseme1  õppekavasid, mida viib ellu eri riikide kõrgkoolide rahvusvaheline konsortsium vajaduse korral koos teiste hariduse valdkonnas ja/või muudes valdkondades tegutsevate partneritega, kellel on asjaomaste õppeainete/erialadega seotud eripädevus ja huvid.

Erasmus Munduse ühised magistriõppekavad pakuvad akadeemilist tipptaset ning peaksid toetama Euroopa kõrgharidusruumi lõimimist ja rahvusvahelistumist. Erasmus Munduse ühiste magistriõppekavade erilisus seisneb osalevate asutuste suures vastastikuses seotuses/lõimituses ning kõrgetasemelises akadeemilises sisus.

Erasmus Munduse Ühiste Magistriõppekavade Eesmärgid

Erasmus Munduse ühiste magistriõppekavade meetme eesmärk on suurendada Euroopa kõrghariduse atraktiivsust ja akadeemilist tipptaset maailmatasandil ning meelitada Euroopasse andekaid üliõpilasi, toetades

  1. kõrgkoolide akadeemilist koostööd eesmärgiga demonstreerida Euroopa kõrghariduse tipptaset ja
  2. kõigi Erasmus Munduse ühistes magistriõppekavades osalevate üliõpilaste individuaalset õpirännet; parimatele kandidaatidele pakutakse ELi rahastatud stipendiume.

Mis kriteeriumidele peavad Erasmus Munduse Ühised Magistriõppekavad toetuse taotlemiseks vastama?

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Erasmuse programmist toetuse saamiseks peavad Erasmus Munduse ühiste magistriõppekavade projektitaotlused vastama järgmistele kriteeriumidele.

Rahastamiskõlblikud osalevad organisatsioonid - (Kes võib esitada taotluse?)

Rahastamiskõlblikuna käsitatakse taotlejaid (toetusesaajad ja seotud üksused), kes on

  • juriidilised isikud (avalik-õiguslikud või eraõiguslikud asutused);
  • kõrgkoolid, mis on asutatud ühes rahastamiskõlblikkus riigis, st ELi liikmesriigis, programmiga liitunud kolmandas riigis või rahastamiskõlblikus kolmandas riigis, mis ei ole programmiga liitunud.

ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis asutatud kõrgkoolil peab olema kehtiv Erasmuse kõrgharidusharta.

Programmivälistes kolmandates riikides asutatud osalevatelt kõrgkoolidelt Erasmuse kõrgharidusharta omamist ei nõuta, ent nad peavad kinni pidama harta põhimõtetest.

Kõrgkoolide ühendused või organisatsioonid, avalik-õiguslikud või eraorganisatsioonid (sh nendega seotud üksused), mis aitavad otseselt ja aktiivselt kaasa Erasmus Munduse ühise magistriõppekava elluviimisele ja on asutatud ELi liikmesriigis, programmiga liitunud kolmandas riigis või rahastamiskõlblikus programmivälises kolmandas riigis, võib samuti osaleda, kuid mitte koordinaatorina.   

Peale selle võib Erasmus Munduse ühisesse magistriõppekavasse kaasata ka liitunud partnerid (vabatahtlik).

Täispartneritest kõrgkoolid peavad taotluse esitamise etapis2  tõendama, et nad on täitnud oma jurisdiktsioonis ühisõppekava loomiseks vajalikud välise kvaliteeditagamise nõuded. Seda nõuet saab täita kas i) rakendades edukalt Euroopa lähenemisviisi ühisõppekavade kvaliteedikindlustamisele (kui siseriiklik õigus seda võimaldab), ii) konkreetselt ühisõppekavale antud akrediteeringuga/hinnanguga või iii) Erasmus Munduse ühise magistriõppekava osaks oleva iga riigipõhise komponendi akrediteeringuga.

Erand: selle meetme raames ei ole rahastamiskõlblikud Valgevenest (2. piirkond) ja Venemaa Föderatsioonist (4. piirkond) pärit organisatsioonid.

Konsortsiumi koosseis (Osalevate organisatsioonide arv ja profiil)

Projektitaotluse peab esitama konsortsium, kuhu kuulub vähemalt kolm kõrgkooli (toetusesaajad; v.a üksused ) kolmest eri riigist, millest vähemalt kaks on erinevad ELi liikmesriigid ja/või programmiga liitunud kolmandad riigid.                                                      

Geograafiline asukoht (tegevuste elluviimise koht)

Tegevused peavad toimuma rahastamiskõlblikes riikides.

Projekti kestus

Projektid peaksid tavaliselt kestma 74 kuud (pikendamine on võimalik, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud ja tehakse muudatuse kaudu).

Varem rahastust saanud Erasmus Munduse ühiste magistrikraadide ja ühiste magistriõppekavade korral saab üksnes taotleda pikendust kõige varem aasta enne lepingu kehtivusaja lõppu. Mingil juhul ei tohi kaks magistriprogrammi, mida rahastatakse kahe eri toetuslepingu alusel, alata samal akadeemilisel aastal.

Kellele esitada taotlus?

Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusametile (EACEA).

Konkursikutse tunnus: ERASMUS-EDU-2024-PEX-EMJM-MOB

Enne taotluse esitamist vaadake asjakohaseid korduma kippuvaid küsimusi rahastus- ja hankeportaalis.

Millal esitada taotlus?

Taotlejad peavad oma toetustaotluse esitama hiljemalt 15. veebruaril kell 17.00.00 (Brüsseli aja järgi).

Kuidas esitada taotlus?

Lisateabe saamiseks tutvuge käesoleva juhendi C osaga.

Taotlevaid organisatsioone hinnatakse asjaomaste menetlusest kõrvalejätmise ja valikukriteeriumide põhjal. Lisateabe saamiseks tutvuge käesoleva juhendi C osaga.

Projekti kavandamine

Erasmus Munduse ühised magistriõppekavad peavad vastama järgmistele nõuetele.

  1. Projekt peab hõlmama ühiselt kavandatud ja täielikult lõimitud õppekava, mis vastab taotluse esitamise kuupäeva seisuga kohaldatavatele Euroopa kõrgharidusruum3  ühisõppekavade kvaliteedikindluse standarditele. Need standardid hõlmavad kõiki ühisõppekavade peamisi aspekte: ühist kavandamist, kasutuselevõttu, elluviimist ja kvaliteedi tagamist.

Lisaks ühisõppekavade kvaliteedikindlustamise standarditele peetakse Erasmus Munduse ühiste magistriõppekavade puhul väga oluliseks järgmisi ühiseid/ühtseid menetlusi õppekava kasutuselevõtul.

  • Ühised üliõpilaste vastuvõtu nõuded ning kandideerimise, valiku tegemise, tasude maksmise, seire, eksamineerimise / edasijõudmise hindamise eeskirjad/kord.
  • Ühine õppekava väljatöötamine ja lõimitud õppe-/koolitustegevused, sh ühiselt kokku lepitud keelepoliitika ja ühine õppeperioodide tunnustamise protsess konsortsiumi kuuluvates kõrgkoolides.
  • Ühised teenused üliõpilastele (nt keelekursused, abi viisa taotlemisel).
  • Ühised tutvustamis- ja teadlikkuse suurendamine tegevused, et tagada ühisõppekava ja samuti Erasmus Munduse stipendiumikava nähtavus kogu maailmas. Tutvustamisstrateegia peaks hõlmama terviklikku ja kõikehõlmavat eriotstarbelist veebisaiti (inglise keeles ja samuti peamis(t)es õppekeel(t)es, kui selleks ei ole inglise keel), kus on esitatud kogu vajalik teave õppekava kohta üliõpilastele ja muudele olulistele sidusrühmadele, nt tulevased tööandjad.
  • Ühine haldus- ja finantsjuhtimine, mida korraldab konsortsium.
  • Pooldatakse ühiskraadide andmist, kui siseriiklik õigus seda lubab.
  1. Erasmus Munduse ühist magistriõppekava peab ellu viima kõrgkoolide konsortsium koos vajaduse korral muude haridusvaldkonnas ja/või muudes valdkondades tegutsevate partneritega, kes on asutatud mõnes ELi liikmesriigis, programmiga liitunud või programmivälises kolmandas riigis. Konsortsiumis peab osalema vähemalt kolm täispartnerist kõrgkooli kolmest eri riigist, millest vähemalt kaks peavad olema ELi liikmesriigid ja programmiga liitunud kolmandad riigid.

Kõik täispartneritest kõrgkoolid (ELi liikmesriikidest, programmiga liitunud või programmivälistest kolmandatest riikidest) peavad olema magistritasemel kraade andvad kõrgkoolid, kes annavad kraadi saamise tingimustele vastavatele üliõpilastele ühiskraadi või mitmekordse kraadi, mis tõendab Erasmus Munduse ühise magistriõppekava edukat lõpetamist. Enne esimeste Erasmus Munduse ühises magistriõppekavas osalevate üliõpilaste registreerimist peavad kõik Erasmus Munduse ühise magistriõppekava konsortsiumis osalevad organisatsioonid tagama, et asutuse tasandil on võetud vajalikud kohustused, millega kindlustakse nendepoolne tugev toetus. Need kohustused võetakse Erasmus Munduse ühise magistriõppekava partnerluslepinguga, mille peavad allkirjastama kõik partnerasutused (sh liitunud partnerid, kui seda vajalikuks peetakse). Osalevad kõrgkoolid programmivälistest kolmandatest riikidest peaksid selles partnerluslepingus võtma kohustuse pidada kinni Erasmuse kõrgharidusharta (ECHE) põhimõtetest. Erasmus Munduse ühise magistriõppekava partnerlusleping peab hõlmama kõiki Erasmus Munduse ühise magistriõppekava elluviimise ja stipendiumide haldamisega seotud akadeemilisi, korralduslikke, haldus- ja finantsküsimusi (vt allpool). Koos taotlusega tuleb esitada ka partnerluslepingu kavand.

Erasmus Munduse ühisesse magistriõppekavasse võib kaasata ka liitunud partnerid (vabatahtlik). Need organisatsioonid annavad kaudse panuse konkreetsete ülesannete täitmisse / meetmete elluviimisesse ja/või toetavad Erasmus Munduse ühise magistriõppekava levitamist ja kestlikkust. Selline panus võib seisneda näiteks teadmiste ja oskuste edasiandmises, lisakursuste pakkumises või lähetus- või praktikavõimaluste toetamises. Rahastamiskõlblikkuse ja lepinguliste küsimuste haldamise seisukohast ei käsitata neid programmi toetusesaajatena.

  1. Kõikjalt maailmast pärit parimate üliõpilaste immatrikuleerimine. Üliõpilaste värbamise, valiku ja õppekava täitmise jälgimise eest vastutab ainuisikuliselt Erasmus Munduse ühise magistriõppekava konsortsium. Üliõpilaste valik peab olema korraldatud läbipaistvalt ja erapooletult, tagades võrdsed võimalused. Teatav arv nendest üliõpilastest võib saada Erasmus Munduse ühise magistriõppekava stipendiumi.

Erasmus Munduse ühisele magistriõppekavale võetakse õppima magistritaseme üliõpilasi, kes on omandanud esimese kõrghariduskraadi või on tõestanud kraade andvate riikide/õppeasutuste õigusaktide ja tavade kohaselt samaväärse taseme õppe läbimist. Esimene immatrikuleeritud üliõpilaste kursus peab alustama õpinguid hiljemalt projekti väljavalimisele järgneval akadeemilisel aastal.

Täieliku läbipaistvuse tagamiseks ja selleks, et määrata kindlaks kõigi immatrikuleeritud üliõpilaste õigused ja kohustused, peavad mõlemad pooled (st immatrikuleeritud üliõpilased ja Erasmus Munduse ühise magistriõppekava konsortsium) enne üliõpilase õppekavale immatrikuleerimist sõlmima üliõpilaslepingu. Üliõpilaslepingu vorm tuleb avaldada Erasmus Munduse ühise magistriõppekava veebisaidil.

  1. Õppekava peab sisaldama kõigile immatrikuleeritud üliõpilastele kohustuslikku füüsilist õpirännet. Taotluse esitamise etapis peab konsortsium kokku leppima partnerasutuste vahel toimuva õpirände suundades ja õppeperioodide vastastikuse tunnustamise mehhanismis.

Erasmus Munduse ühises magistriõppekavas peab olema kõigile immatrikuleeritud üliõpilastele (olenemata sellest, kas neile on antud Erasmus Munduse ühise magistriõppekava stipendium) ette nähtud kohustuslik füüsiline õpiränne, mille käigus tuleb veeta vähemalt kaks õppeperioodi kahes riigis, millest vähemalt üks peab olema ELi liikmesriik või programmiga liitunud kolmas riik. Need kaks riiki peavad erinema üliõpilase elukohariigist immatrikuleerimise ajal. Kummagi kahe kohustusliku õppeperioodi jooksul peab õpikoormus vastama vähemalt ühe õppesemestri õpikoormusele (30 EAP või samaväärne koormus)4 . Kohustuslikku õpirändeperioodi ei saa asendada virtuaalse õpirändega. Ülejäänud õppeperioode saab vabalt korraldada. Kõik magistriõppekava õppeperioodid tuleb läbida täispartneriteks olevates kõrgkoolides või nende otsese järelevalve all.

Kohustuslikku õpirändeperioodi ei saa asendada virtuaalse õpirändega (kaugõppega).

5. Erasmus Munduse ühise magistriõppekava raames soodustatakse töötajate ja külalisõppejõudude vahetust, et parandada õpetamis-, koolitus-, teadus- ja haldustegevuste kvaliteeti.

6. Erasmus Munduse ühise magistriõppekava eduka läbimise korral antakse üliõpilasele kas ühiskraad (st üks diplom, mille annavad välja vähemalt kaks eri riikides (vähemalt üks neist peab olema ELi liikmesriik või programmiga liitunud kolmas riik) asuvat kõrgkooli), mitmekordne kraad (st vähemalt kaks diplomit, mille annavad välja kaks eri riikides (vähemalt üks neist peab olema ELi liikmesriik või programmiga liitunud kolmas riik) asuvat kõrgkooli) või nende kraadide kombinatsioon.

Lõpetanutele antav(ad) kraad(id) peab (peavad) kuuluma nende riikide kõrghariduskraadide süsteemi, kus vastavad kõrgkoolid asuvad. Kraadi/kraade peavad vastastikku tunnustama kõik kraadi andnud täispartneritest kõrgkoolid. Konsortsiumid peaksid üliõpilastele õpingute lõpus andma ühise akadeemilise õiendi, mis hõlmab magistriõppekava kogu sisu.

Taotluse esitamise etapis tuleb Erasmus Munduse ühise magistriõppekava projektitaotluses esitada täielikult valmis ühisõppekavad, mida saab hakata rakendama ja kogu maailmas tutvustama kohe pärast seda, kui projekt välja valitakse. Erialade valik ei ole piiratud.

Allpool esitatud punktid tuleks taotlusse lisada projekti rakendamise peamiste eeldatavate väljunditena:

  • projekti veebisait;
  • tutvustusmaterjalid;
  • üliõpilaslepingu vorm;
  • kraadi(de) vorm(id);
  • valikukoosolekute allkirjastatud protokollid;
  • sisemise ja välise kvaliteedikontrolli aruanded;
  • kestlikkuskava/äriplaan.

Taotlejatel soovitatakse esitada kokku maksimaalselt 15 väljundikategooriat.

Lisaks ühiste magistriõppekavade rakendamiseks antavale rahalisele toetusele (vt rahastamiseeskirjade jaotis allpool), saab kõiki Erasmus Munduse meetme alusel rahastatud projekte, mis lõppevad perioodil 2021–2027 (sh projektid, mis käivitati perioodil 2014–2020), jätkata kuni kolme lisaprogrammi ulatuses pärast meetme lõppu, tingimusel, et lõpparuande etapis omistab EACEA toetuslepingute hindamisel lepingule vähemalt 75 punkti. Asjaomaste magistriõppekavade puhul tuleb võtta kohustus i) järgida jätkuvalt meetme eesmärke, ulatust, oodatavat mõju; tagada varem rahastatud magistriõppekava järjepidevus ning iii) esitada vastava perioodi lõpuks tegevusaruanne.

Oodatav mõju

Süsteemi tasandil

  • Edendada akadeemilist koostööd Euroopa kõrgharidusruumis ja väljaspool seda, toetades ühist õpetamist ja ühisõppekavasid, kvaliteedi tõstmist ja akadeemilist tipptaset;
  • suurendada kõrghariduse rahvusvahelist mõõdet Euroopa ja välismaiste kõrgkoolide koostöö ja kogu maailma parimatele üliõpilastele õpirändevõimaluste pakkumise abil;
  • suurendada kõrghariduse, innovatsiooni ja teadustegevuse sünergiat;
  • kõrvaldada õppimist takistavad tegurid, parandades juurdepääsu kvaliteetsele ja innovatsioonil põhinevale haridusele ning hõlbustades õpilaste ja õpetajate riikidevahelist liikumist;
  • vastata ühiskondlikele ja tööturu vajadustele;
  • anda panus uuendusmeelse hariduspoliitika väljatöötamisse.

Asutuse tasandil

  • Luua nii Euroopas kui ka mujal asuvatele kõrgkoolidele rohkem võimalusi struktureeritud ja kestliku akadeemilise koostöö tegemiseks kogu maailmas;
  • parandada magistriõppekavade ja juhendamise kvaliteeti;
  • suurendada osalevate organisatsioonide rahvusvahelistumist ja parandada nende konkurentsivõimet;
  • toetada uute võrgustike loomist ja parandada olemasolevate kvaliteeti;
  • suurendada osaleva(te) organisatsiooni(de) atraktiivsust andekate üliõpilaste silmis;
  • aidata kaasa kõrgkoolide rahvusvahelistumisele, suurendades rahvusvahelist teadlikkust õppekavade ja terviklike rahvusvahelistumise strateegiate (asutustevaheline koostöö ja inimeste piiriülene õpiränne) väljatöötamise kaudu.

Üksikisiku tasandil

  • Parandada osalevate üliõpilaste tööalast konkurentsivõimet;
  • parandada üliõpilaste võtmepädevusi ja oskusi;
  • tutvustada rahvusvaheliste, erialade-, valdkondade- ja kultuuridevaheliste kogemuste kaudu uut mõtteviisi ja lähenemist akadeemilistele õpingutele;
  • suurendada üliõpilaste võrgustike loomise ja suhtlemisvõimekust;
  • suurendada üksikisikute panust teadmistepõhise majanduse ja ühiskonna heaks.

Hindamiskriteeriumid

Projekti asjakohasus (maksimaalne punktisumma: 30)

Taust ja üldeesmärgid

Projekti põhi ja -üldeesmärgid ning nende asjakohasus Erasmus Munduse ühiste magistriõppekavade suhtes.

ELi väärtused:

Projektitaotlus on asjakohane selliste ELi ühiste väärtuste austamise ja edendamise seisukohast nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine ning võitlus igat liiki diskrimineerimise vastu.

Vajaduste analüüs ja erieesmärgid

  • Projekti põhjendatus ja vajaduste analüüs, millel projektitaotlus põhineb;
  • küsimused/probleemid/lüngad ja erieesmärgid, millega kavatsetakse projektis akadeemilisel tasandil ning seoses ühiskondlike ja tööturu vajadustega tegeleda.

Vastastikune täiendavus muude meetmetega ja innovatsioon

  • Strateegia tipptaseme ja innovatsiooni toetamiseks;
  • partnerkõrgkoolide moderniseerimis- ja rahvusvahelistumisstrateegiatesse antav panus;
  • projekti ainulaadsus ja lisaväärtus võrreldes juba pakutavate magistriõppekavadega;
  • strateegia, et edendada Euroopa kõrgharidusruumi atraktiivsust, lõimumist ja rahvusvahelistumist ning aidata kaasa selle poliitikaeesmärkide saavutamisele.

Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 30)

Kontseptsioon ja metoodika 

  • Erasmus Munduse ühise magistriõppekava seotus/lõimitus, võttes arvesse jaotises „Projekti kavandamine“ kirjeldatud nõudeid. Täpsemalt kirjeldatakse projektitaotluses: 
  • akadeemilist programmi ja seda, kuidas kavatsetakse kogu konsortsiumi ulatuses tagada õpikogemuste tipptase ja uuenduslikkus;
  • õppeperioodide korraldust, sh õpirände miinimumnõudeid ja õpiväljundite/ainepunktide vastastikust tunnustamist;
  • üliõpilaste kandideerimise, valiku ja kursusel osalemise ning stipendiumide jaotamise põhimõtteid ja nõudeid;
  • üliõpilastele pakutavaid teenuseid;
  • õpirändes osalevate töötajate ja külalisõppejõudude panust õpetamis-, koolitus-, teadus- ja haldustegevustesse;
  • konkreetseid tugimeetmeid, mille abil tagatakse osalejatele võrdne ja kaasav juurdepääs ning selliste üliõpilaste/töötajate/külalisõppejõudude osalus, kellel on pikaajalistest füüsilistest, vaimsetest, intellektuaalsetest või meelelistest kahjustustest tulenevaid individuaalseid vajadusi.

Kvaliteedi tagamine, seire- ja hindamisstrateegia

  • Magistriõppekava sisemise ja välise kvaliteedi tagamise meetmed;
  • ulatus, mil määral vastab ühiselt kavandatud ja täielikult lõimitud õppekava Euroopa kõrgharidusruumi ühisõppekavade kvaliteedikindlustamise standarditele;
  • ühiskraad/kraadid, mis lõpetanutele antakse, ja nende tunnustamine kõigi kraadi andnud täispartneritest kõrgkoolide tasandil, samuti ühine akadeemiline õiend.

Projekti meeskonnad, töötajad ja eksperdid

Projekti meeskonnad ja kavandatav koostöö projekti elluviimiseks.

Kulutõhusus ja finantsjuhtimine 

ELi rahaliste vahendite haldamine, lisarahastuse kaasamine ja eelarvekava. 

    

Riskijuhtimine

Riskide kindlakstegemine projekti elluviimisel ning piisavate leevendusmeetmete kavandamine.

Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 20)

Konsortsiumi koosseis

  • Konsortsiumi koosseisu põhjendatus ja partnerite vastastikune täiendavus; nende lisaväärtus Erasmus Munduse ühise magistriõppekava kasutuselevõtu jaoks ja viis, kuidas iga partner projektis osalemisest kasu saab;
  • konsortsiumi uuenduslik iseloom ja erineva Erasmus Munduse meetmes osalemise kogemuste tasemega partnerite kaasamine; kui see on asjakohane, siis hinnatakse:
    • kuidas on olemasolevat Erasmus Munduse konsortsiumi täiendatud;
    • kuidas on korraldatud koostöö väljaspool haridusvaldkonda tegutsevate organisatsioonidega ja mis eesmärki see täidab;
  • iga partneri roll ja ülesanded ning projekti tegevustes osalemise ulatus.      

Konsortsiumi juhtimine ja otsuste tegemine

  • Koostöökorraldus, juhtorganid ja juhtimisvahendid, eelkõige seoses haldus- ja finantsjuhtimisega;
  • partnerkõrgkoolide institutsiooniline panus Erasmus Munduse ühise magistriõppekava rakendamisse;
  • partnerluslepingu kavandi piisavus Erasmus Munduse ühise magistriõppekava tõhusaks haldamiseks.

Mõju (maksimaalne punktisumma: 20)

Mõju ja ambitsioonikus 

  • Mõju süsteemi tasandil (nii akadeemilistes ringkondades kui ka mujal, sh üldsuse ja ühiskonna jaoks), asutuse (partnerorganisatsioonide) tasandil ja üksikisiku tasandil (pöörates erilist tähelepanu tööalasele konkurentsivõimele);
  • projekti käigus immatrikuleeritavate üliõpilaste prognoositav arv; meetmed riikidevahelise tasakaalu tagamiseks üliõpilaste värbamisel. 

Teabevahetus, tulemuste levitamine ja nähtavus

  • Strateegia tipptasemel üliõpilaste ligimeelitamiseks kogu maailmast: sihtrühmad, partnerite ülesanded ja viis, kuidas innustatakse üliõpilasi andma oma panus programmi „Erasmus+“ maine/kogukonna tugevdamise heaks;
  • tulemuste levitamise, kasutamise ja nende nähtavaks tegemise strateegia.

Kestlikkus ja jätkuvus

  • Areng keskmises/pikas perspektiivis ja projekti kestlikkuse strateegia pärast ELi rahastamise lõppu, sh muude rahastamisallikate kaasamine;
  • koostoime/vastastikune täiendavus muude (ELi ja muudest vahenditest rahastatava) tegevusega, mille puhul saab projekti tulemustest lähtuda.

Rahastamist kaalutakse üksnes selliste projektitaotluste puhul, mis koguvad vähemalt 70 punkti ning saavutavad kõigi nelja hindamiskriteeriumi puhul miinimumtaseme (st vähemalt 22 punkti kriteeriumi „Projekti asjakohasus“ puhul, vähemalt 15 punkti kriteeriumi „Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet“ puhul ning vähemalt 10 punkti kriteeriumide „Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet“ ja „Mõju“ puhul).

Kui projektitaotlused saavutavad võrdse punktisumma, eelistatakse projekte, millel on kõrgeim punktisumma kriteeriumi „Asjakohasus“ puhul. Kui need punktisummad on võrdsed, lähtutakse prioriteetsuse määramisel kriteeriumi „Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet“ puhul saadud punktisummadest. Kui need punktisummad on võrdsed, lähtutakse prioriteetsuse määramisel kriteeriumi „Mõju“ puhul saadud punktisummadest. Kui see ei võimalda prioriteetsust kindlaks määrata, võib edasisel prioriseerimisel võtta arvesse kogu projektiportfelli ja positiivse sünergia loomist projektide vahel või muid konkursikutse eesmärkidega seotud tegureid. Need tegurid dokumenteeritakse valikukomisjoni aruandes.

Millised on rahastamiseeskirjad?

Erasmus Munduse ühise magistriõppekava toetuse arvutamisel võetakse arvesse kolme alljärgnevat komponenti:

  • toetus õppekava kasutuselevõtuga seotud institutsiooniliste kulude katmiseks;
  • lepingu kehtivusaja jooksul üliõpilastele antavate stipendiumide maksimumarv;
  • lisatoetus puuetega üliõpilaste individuaalsete vajadustega seotud kulude katmiseks.

See toetus on mõeldud vähemalt nelja järjestikuse magistriprogrammi rahastamiseks, millest igaüks kestab 1–2 akadeemilist aastat (60, 90 või 120 EAP).

Toetus Erasmus Munduse Ühise Magistriõppekava institutsiooniliste kulude katmiseks

Toetust arvestatakse ühikuhinnana immatrikuleeritud üliõpilase kohta ja selle eesmärk on katta osa Erasmus Munduse ühise magistriõppekava kasutuselevõtuga seotud kuludest.

Ühikuhinnad hõlmavad personalikulusid (õpetamisega seotud ja reisikulud), külalislektorite kutsumisega seotud kulusid, teavitamis- ja levitamiskulusid, korralduskulusid (sh immatrikuleeritud üliõpilaste täielik kindlustuskate, rahaline toetus immatrikuleeritud üliõpilastele, kellel on individuaalsed vajadused, kui neid ei kaeta lisatoetusega (vt allpool), majutusabi ja muud üliõpilastele pakutavad teenused), halduskulusid ja kõiki muid kulusid, mida on vaja eduka magistriõppekava kasutuselevõtuks.

Valitud projektides ei tohi nõuda üliõpilastelt taotlemistasu. Peale selle ei tohi projektides nõuda Erasmus Munduse stipendiaatidelt õppemaksu ega muude selliste kohustuslike kulude katmist, mis on seotud üliõpilase osalusega kursusel.

Institutsiooniliste kulude katmiseks ette nähtud toetuse maksimumsumma arvutatakse järgmiselt: 750 eurot kuus × DR × NRES,

Kus:

  • DR = magistriõppekava maksimaalne kestus kuudes (st 12, 18, 24 kuud),
  • NRES = immatrikuleeritud (stipendiumiga ja stipendiumita) üliõpilaste prognoositav arv kogu toetuslepingu kehtivusaja kohta.

Pidage meeles, et toetuse arvutamisel on NRESi ülempiir 100 (v.a sihtpiirkondadele suunatud lisastipendiumid, kui need on kohaldatavad).

Üliõpilaste stipendiumid

Stipendiumidega kaetakse teatav osa stipendiaatide reisi-, viisa-, sisseseadmis- ja elamiskuludest. Stipendiumi suurus arvutatakse igakuise ühikuhinna alusel ja seda makstakse kogu perioodi jooksul, mida stipendiaat vajab õppekava läbimiseks (vastavalt tegelikule päevade arvule). See periood hõlmab õpinguid, teadustegevust, õppepraktikat ning magistritöö koostamist ja kaitsmist vastavalt ühise magistriõppekava nõuetele. Selle perioodi jooksul makstakse stipendiumi üksnes täissummas ja statsionaarsetele üliõpilastele.

Stipendiumi antakse statsionaarsetele üliõpilastele kogu magistriprogrammi kestuse ajaks (st 12, 18, 24 kuuks). Varasema õppe tunnustamise korral stipendiumi kestust lühendatakse (stipendiumi miinimumkestus on üks akadeemiline aasta).

Üliõpilased, kes on varem saanud Erasmus Munduse ühise magistriõppekava stipendiumi, ei saa taotleda täiendavat Erasmus Munduse ühise magistriõppekava stipendiumi.

Erasmus Munduse ühise magistriõppekava stipendiumi võidakse pakkuda üliõpilastele kogu maailmast. Konsortsiumid peaksid siiski tagama geograafilise tasakaalu – ühe riigi kodakondsusega kandidaatidele ei tohiks projekti elluviimise kestel anda enam kui 10 % stipendiumide koguarvust (seda reeglit ei kohaldata lisastipendiumide suhtes, mis võidakse määrata kindlatest sihtpiirkondadest pärit üliõpilastele).

Stipendiumi maksimumsumma arvutamine üliõpilase kohta

Stipendiumi summa arvutatakse järgmiselt: 1 400 eurot kuus × DS,

Kus DS = magistriõppekava kestus.

Erasmus Munduse Ühisele Magistriõppekavale toetuslepingu kehtivusajaks eraldatava stipendiumide maksimumsumma arvutamine

Stipendiumide maksimumsumma arvutatakse järgmiselt: 1 400 eurot kuus × DR × NRS,

Kus:

  • DR = magistriõppekava maksimaalne kestus kuudes (st 12, 18, 24 kuud),
  • NRS = stipendiumide prognoositav arv kogu toetuslepingu kehtivusaja kohta (maksimaalselt 60, v.a sihtpiirkondadele suunatud lisastipendiumid, kui need on kohaldatavad).

Toetus puudega üliõpilaste individuaalsete vajadustega seotud kulude katmiseks

Toetust individuaalsete vajadustega seotud kulude katmiseks on võimalik saada üksnes juhul, kui need vastavad toetuslepingus sätestatud rahastamiskõlblikkuskriteeriumidele. See on ette nähtud nende immatrikuleeritud (stipendiumiga või stipendiumita) üliõpilastega seotud kulude katmiseks, kellel on puue (nt pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline kahjustus), näiteks erivahendite või -teenuste ostmiseks (nt kolmandate isikute poolne tugi, töökeskkonna kohandamine, täiendavad reisi-/transpordikulud).

Toetust immatrikuleeritud üliõpilaste individuaalsete vajadustega seotud kulude katmiseks arvestatakse erivajadustega seotud ühikuhinna alusel:

(a) 3 000 eurot;

(b) 4 500 eurot;

(c) 6 000 eurot;

(d) 9 500 eurot;

(e) 13 000 eurot;

(f) 18 500 eurot;

(g) 27 500 eurot;

(h) 35 500 eurot;

(i) 47 500 eurot;

(j) 60 000 eurot.

Üliõpilase kohta ühikuhinna alusel makstava toetuse arvutamine

Immatrikuleeritud üliõpilased teatavad, mis vahendeid/teenuseid nad vajavad, ja nende maksumuse. Kohaldatavaks ühikuhinnaks määratakse summa, mis vastab hinnanguliste kulude summale või vahetult eelneva astme summale. Selle ühikuhinna alusel hüvitatakse osa kuludest ning see ei ole ette nähtud kõigi tegelike kulude katmiseks.

NB: Kui kulud jäävad alla väikseima summa (st alla 3 000 euro), ei saa sellistele kuludele lisatoetust taotleda ning need tuleb katta Erasmus Munduse ühise magistriõppekava institutsiooniliste kulude jaoks ette nähtud toetusest või toetusesaajatest asutuste muudest rahastamisallikatest.

Erasmus Munduse Ühisele Magistriõppekavale toetuslepingu kehtivusajaks eraldatava maksimumtoetuse arvutamine

Taotluse esitamise etapis taotlevad taotlejad oma hinnangutest lähtudes maksimaalselt kahekordset suurimat võimalikku ühikuhinda, st maksimaalselt 2 × 60 000 eurot. Sellest summast makstakse asjaomastele üliõpilastele ühikuhindade alusel toetust.

Projekti elluviimisel makstakse ühikuhindade alusel hüvitamiseks igakuist toetust, mis arvutatakse järgmiselt:

{erivajaduse ühik × (1/kuude arv)}

Eespool esitatud valemis vastab kuude arv sellele, mitme kuu jooksul kasutati meetme elluviimiseks asjaomaseid erivajadustega seotud vahendeid või teenuseid, olenevalt vahendite või teenuste laadist. Ühekordsete kulude puhul on kuude arv 1.

Täiendavad rahalised vahendid sihtpiirkondadest pärit üliõpilastele

Taotlejad saavad taotleda täiendavaid vahendeid üliõpilastele, kes on pärit programmivälistest kolmandatest riikidest, mis kuuluvad järgmistesse piirkondadesse: 1., 3., 5., 6., 7., 8., 9., 10. ja 11. piirkond, mida rahastatakse ELi välistegevuse rahastamisvahenditest.

Erasmus Munduse ühiste magistriõppekavade jaoks, mille puhul rahastamist taotletakse, on võimalik saada magistrikursuse kogu kestuse jaoks kuni 18 lisastipendiumi (sh asjaomased institutsioonilised kulud) naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames ning kuni 2 lisastipendiumi (sh asjaomased institutsioonilised kulud) ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA III) raames. Neid lisastipendiume pakutakse selleks, et vastata ELi välistegevuse prioriteetidele seoses kõrgharidusega ning võtta arvesse asjaomaste programmiväliste kolmandate riikide majandusliku ja sotsiaalse arengu erinevat taset. Need stipendiumid määratakse rahastamiseks väljavalitud Erasmus Munduse ühistele magistriõppekavadele vastavalt paremusjärjestusele ja võttes arvesse olemasolevat eelarvet.

Lisateave igas eelarvepaketis saadaolevate summade kohta avalikustatakse rahastus- ja hankeportaalis. Rahaliste vahendite kasutamisel tuleb tagada geograafiline tasakaal ning kõrgkoole julgustatakse värbama üliõpilasi vaeseimatest ja vähim arenenud kolmandatest riikidest, kes ei ole programmiga liitunud.

Selle meetme puhul on kindlaks määratud alljärgnevad geograafilised eesmärgid ja soovituslik eelarvejaotus.

  • 1. piirkond (Lääne-Balkan): erilist tähelepanu pööratakse stipendiumidele erialadel, mis on seotud kliimamuutuste, keskkonna ja energeetika, digitehnoloogia, inseneriteaduste, kestliku arengu ja töökohtade loomisega.
  • 3. piirkond (lõunanaabrus): 8 % naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames eraldatavast eelarvest.
  • 5. piirkond (Aasia): 23 % naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames eraldatavast eelarvest. Prioriteetsena käsitatakse vähim arenenud riike.
  • 6. piirkond (Kesk-Aasia): 9 % naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames eraldatavast eelarvest. Prioriteetsena käsitatakse vähim arenenud riike.
  • 7. piirkond (Lähis-Ida): 3 % naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames eraldatavast eelarvest. Prioriteetsena käsitatakse vähim arenenud riike.
  • 8. piirkond (Vaikse ookeani piirkond): 1 % naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames eraldatavast eelarvest. Prioriteetsena käsitatakse vähim arenenud riike.
  • 9. piirkond (Sahara-tagune Aafrika): 31 % naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames eraldatavast eelarvest. Prioriteetsena käsitatakse vähim arenenud riike. Erilist tähelepanu pööratakse ka rändeküsimustes prioriteetsetele riikidele. Ühelegi riigile ei tohi eraldada enam kui 8 % piirkonna jaoks ette nähtud eelarvest.
  • 10. piirkond (Ladina-Ameerika): 24 % naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames eraldatavast eelarvest. Tegevuseks Brasiilia ja Mehhikoga ei tohi kasutada kokku rohkem kui 30 % rahalistest vahenditest.
  • 11. piirkond (Kariibi piirkond): 1 % naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames eraldatavast eelarvest.

Piirkondlikud sihteelarved ja prioriteedid on soovituslikud ja kehtivad projekti tasandil ning nende täitmist kontrollitakse tegevuse elluviimise etapis.

Lõpliku toetuse arvutamine

Lõplik toetus arvutatakse lõpparuande esitamise etapis, lähtudes antud stipendiumide arvust, immatrikuleeritud üliõpilaste arvust ja individuaalsete vajadustega seotud kulude katmiseks määratud ühikuhindade tegelikust arvust, tingimusel et kogusumma ei ületa antud toetuse maksimumsummat. Projektides on võimalik paindlikult kasutada stipendiumide (v.a sihtpiirkondadele suunatud lisastipendiumid, kui need on kohaldatavad) jaoks ette nähtud rahalisi vahendeid individuaalsete vajadustega seotud kulude katmiseks (ja vastupidi), lähtudes tegelikest vajadustest ja kooskõlas toetuslepinguga. Rahaliste vahendite ümberpaigutamine rubriikide ja rahastamisvahendite vahel ei ole lubatud. 

Täpsem teave on esitatud rahastus- ja hankeportaalis avaldatud toetuslepingu näidises.

2. Osa: Erasmus Munduse Õppekavade Väljatöötamise Meetmed

Erasmus Munduse õppekavade väljatöötamise meetmetega tuleks suurendada ülikoolide suutlikkust õppekavade ja õpetamistavade ajakohastamisel ja rahvusvahelistamisel, edendada ressursside jagamist ja aidata kõrgharidussüsteemidel välja kujundada ühiseid mehhanisme, mis on seotud kvaliteedi tagamise, akrediteerimise ning kraadide ja ainepunktide tunnustamisega. Samuti on toetus ette nähtud selleks, et uurida ja kasutada võimalusi, mida pakub Euroopa lähenemisviis ühisõppekavade kvaliteedikindlustamisele. Sellised lõimitud riikidevahelised õppekavad, mis põhinevad osalevate kõrgkoolide tihedal vastastikusel seotusel/lõimitusel, peaksid toetama Euroopa kõrgharidusruumi lõimimist ja rahvusvahelistumist.

Erasmus Munduse Õppekavade Väljatöötamise Meetmete Eesmärk

Erasmus Munduse õppekavade väljatöötamise meetmete põhieesmärk on toetada uute, innovaatiliste ja tihedalt lõimitud riikidevaheliste magistriõppekavade väljatöötamist. Nendesse väljatöötamismeetmetesse peaksid olema kaasatud Erasmus Munduse programmis alaesindatud a) ELi liikmesriigid ja programmiga liitunud kolmandad riigid ja/või b) nendest riikidest pärit asutused ja/või c) teemavaldkonnad (vt Erasmus Munduse kataloog)5 . Toetusesaajad peaksid ette nägema haridustaseme, mis vastab rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse (ISCED 2011) 7. tasemele.

Mis kriteeriumidele peavad Erasmus Munduse Õppekavade Väljatöötamise meetmed toetuse taotlemiseks vastama?

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Programmist „Erasmus+“ toetuse saamiseks peavad Erasmus Munduse õppekavade väljatöötamise meetmete projektitaotlused vastama järgmistele kriteeriumidele.

Rahastamiskõlblikud osalevad organisatsioonid (Kes võib esitada taotluse?)

Rahastamiskõlblikuna käsitatakse taotlejaid, kes on

  • juriidilised isikud (avalik-õiguslikud või eraõiguslikud asutused);
  • kõrgkoolid, mis on asutatud ühes rahastamiskõlblikus riigis, st ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis või rahastamiskõlblikus kolmandas riigis, mis ei ole programmiga liitunud.      

Erand: selle meetme raames ei ole rahastamiskõlblikud Valgevenest (2. piirkond) ja Venemaa Föderatsioonist (4. piirkond) pärit organisatsioonid.

ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis asutatud kõrgkoolil peab olema kehtiv Erasmuse kõrgharidusharta.

Programmivälistes kolmandates riikides asutatud osalevatelt kõrgkoolidelt Erasmuse kõrgharidusharta omamist ei nõuta, ent nad peavad kinni pidama harta põhimõtetest.

Geograafiline asukoht (tegevuste elluviimise koht)

Tegevused peavad toimuma rahastamiskõlblikes riikides.

Projekti kestus

Projektid peaksid tavaliselt kestma 15 kuud (pikendamine on võimalik, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud ja tehakse muudatuse kaudu).

Kellele esitada taotlus?

Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusametile (EACEA).

Konkursikutse tunnus: ERASMUS-EDU-2024-EMJM-DESIGN

Enne taotluse esitamist vaadake asjakohaseid korduma kippuvaid küsimusi rahastus- ja hankeportaalis

Millal esitada taotlus?

Taotlejad peavad oma toetustaotluse esitama hiljemalt 15. veebruaril kell 17.00.00 (Brüsseli aja järgi).

Kuidas esitada taotlus?

Lisateabe saamiseks tutvuge käesoleva juhendi C osaga.

Taotlevaid organisatsioone hinnatakse asjaomaste menetlusest kõrvalejätmise ja valikukriteeriumide põhjal. Lisateabe saamiseks tutvuge käesoleva juhendi C osaga.

Projekti kavandamine

Erasmus Munduse õppekavade väljatöötamise meetmetega toetatakse kõrgetasemeliste magistritaseme6  õppekavade väljatöötamist; selliseid õppekavasid viib ellu eri riikide kõrgkoolide rahvusvaheline konsortsium, vajaduse korral koos muude haridusvaldkonnas ja/või muudes valdkondades tegutsevate partneritega, kellel on asjaomaste õppeainete/erialadega seotud eripädevus ja huvid.

Erasmus Munduse õppekavade väljatöötamise meetmed on ühe toetusesaajaga projektid. Toetusesaaja sõlmib kontakte ja algatab koostöötegevusi eesmärgiga töötada välja magistriõppekava, mis vastaks lõimitud magistriõppekava määratlusele (vt Erasmus Munduse ühiseid magistriõppekavasid käsitlev jaotis „Projekti kavandamine“). Taotluse esitamise etapis peaks toetusesaaja määrama osalevad organisatsioonid. Need organisatsioonid ei osale aga toetuslepingule allakirjutamise protsessis. Kavandatavat tegevust kirjeldatakse taotlusvormi B osas ühe tööpaketina.

Rahastamisperioodi lõpuks peaksid ühiselt väljatöötatud magistriõppekavad:

  • pakkuma täielikult lõimitud õppekava, mida viib ellu kõrgkoolide konsortsium (kuhu kuulub vähemalt kolm kõrgkooli kolmest eri riigist, millest vähemalt kaks peavad olema ELi liikmesriigid ja programmiga liitunud kolmandad riigid);
  • meelitama ligi parimaid üliõpilasi kogu maailmast;
  • sisaldama kõigile üliõpilastele kohustuslikku füüsilist õpirännet;
  • andma üliõpilasele kas ühiskraadi (st üks diplom, mille annavad välja vähemalt kaks eri riikides (vähemalt üks neist peab olema ELi liikmesriik või programmiga liitunud kolmas riik) asuvat kõrgkooli), mitmekordse kraadi (st vähemalt kaks diplomit, mille annavad välja kaks eri riikides (vähemalt üks neist peab olema ELi liikmesriik või programmiga liitunud kolmas riik) asuvat kõrgkooli) või nende kraadide kombinatsiooni.

Samuti eeldatakse, et projekti raames töötatakse välja järgmised ühised mehhanismid:

  • ühised üliõpilaste vastuvõtu nõuded ning kandideerimise, valiku tegemise, seire, eksamineerimise / edasijõudmise hindamise eeskirjad/kord;
  • ühine õppekava ja lõimitud õppe-/koolitustegevused;
  • kava ühiste teenuste pakkumiseks üliõpilastele (nt keelekursused, abi viisa taotlemisel);
  • ühine tutvustamis- ja teadlikkuse suurendamise strateegia;
  • ühine haldus- ja finantsjuhtimisstrateegia;
  • ühine kraadide andmise kord;
  • ühise partnerluslepingu kavand, kusjuures leping peab hõlmama vähemalt kolme kõrgkooli kolmest eri riigist, millest vähemalt kaks peavad olema ELi liikmesriigid ja programmiga liitunud kolmandad riigid, ning kõiki magistriõppekava kasutuselevõtuga seotud akadeemilisi, korralduslikke, haldus- ja finantsküsimusi;
  • ühise üliõpilaslepingu kavand.

Eespool esitatud punktid tuleks taotlusse lisada projekti lõpus ette nähtud peamiste eeldatavate väljunditena.

Väljatöötatav magistriõppekava peab vastama Euroopa kõrgharidusruumi ühisõppekavade kvaliteedikindluse standarditele7 .

Enne projekti lõppu on soovitatav käivitada vähemalt akrediteerimis-/hindamisprotsess ja uurida võimalusi, mida pakub Euroopa lähenemisviis ühisõppekavade kvaliteedikindlustamisele (kui see on siseriiklike õigusnormide kohaselt lubatud).

Oodatav mõju

  • Pakkuda Euroopa ja Euroopa-välistele kõrgkoolidele võimalusi uute partnerluste loomiseks;
  • parandada magistriõppekavade ja juhendamise kvaliteeti ning edendada sellega seotud innovatsiooni;
  • suurendada osalevate organisatsioonide rahvusvahelistumist ja parandada nende konkurentsivõimet;
  • suurendada osaleva(te) organisatsiooni(de) atraktiivsust andekate üliõpilaste silmis;
  • aidata kaasa ülikoolide rahvusvahelistumisele, suurendades rahvusvahelist teadlikkust õppekavade ja terviklike rahvusvahelistumise strateegiate (asutustevaheline koostöö ja inimeste piiriülene õpiränne) väljatöötamise kaudu.

Hindamiskriteeriumid

Projekti asjakohasus (maksimaalne punktisumma: 40)

Taust ja üldeesmärgid

Projekti põhi- ja üldeesmärgid ning nende asjakohasus Erasmus Munduse õppekavade väljatöötamise meetmete suhtes ning eelkõige eesmärk töötada välja uued tihedalt lõimitud riikidevahelised magistriõppekavad.

ELi väärtused:

Projektitaotlus on asjakohane selliste ELi ühiste väärtuste austamise ja edendamise seisukohast nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine ning võitlus igat liiki diskrimineerimise vastu.

Vajaduste analüüs ja erieesmärgid

  • Tihedalt lõimitud magistriõppekava väljatöötamise põhjendatus;
  • uute partnerluste loomisse antav panus ning potentsiaal kaasata Erasmus Munduse programmis alaesindatud a) ELi liikmesriike ja programmiga liitunud kolmandaid riike ning/või b) nendest riikidest pärit asutusi ja/või c) teemavaldkondi.

Vastastikune täiendavus muude meetmetega ja innovatsioon

  • Projekti ambitsioonikus võrreldes olemasolevate magistriõppekavade pakutavate võimalustega ning panus Euroopa kõrgharidusruumi atraktiivsuse suurendamisse.

Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 20)

Kontseptsioon ja metoodika 

Kavandatavate tegevuste piisavus ja teostatavus, et saavutada eesmärgid ja oodatavad tulemused.

Projektijuhtimine ja kvaliteedi tagamine

  • Ette on nähtud meetmed, mille abil tagada, et projekt viiakse ellu kvaliteetselt ja õigeaegselt;
  • kavandatava magistrikursuse akrediteerimis-/hindamisprotsessi algatamiseks planeeritavad etapid, kasutades võimaluse korral ära võimalusi, mida pakub Euroopa lähenemisviis ühisõppekavade kvaliteedikindlustamisele.

Projekti meeskonnad, töötajad ja eksperdid  

  • Kavandatavate tegevuste jaoks ja tulemuste saavutamiseks ette nähtud ressursid (sh osalevad organisatsioonid);
  • kindlaksmääratud rollid ja ülesannete jaotus projekti meeskonnas.

Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 20)

Konsortsiumi koosseis       

  • Osalevate organisatsioonide eeldatav roll; nende panus projekti elluviimisse ja magistriõppekava väljatöötamisse;
  • nende osaluse põhjendatus, lisaväärtus ja vastastikune täiendavus.

Mõju (maksimaalne punktisumma: 20)

Mõju ja ambitsioonikus

Uue Erasmus Munduse õppekavade väljatöötamise projekti oodatav mõju ja ambitsioonikus.

Teabevahetus, tulemuste levitamine ja nähtavus

Uue magistriõppekava propageerimiseks ja projekti väljundite levitamiseks ette nähtud tegevused.

Kestlikkus ja jätkuvus

Kavandatavad sammud uue magistriõppekava edukaks käivitamiseks/rakendamiseks (sh institutsiooniline toetus) ja ettenähtud meetmed selle kestlikkuse tagamiseks (sh võimalike rahastamisallikate väljaselgitamine).

Rahastamist kaalutakse üksnes selliste projektitaotluste puhul, mis koguvad vähemalt 60 punkti ning saavutavad kõigi nelja hindamiskriteeriumi puhul miinimumtaseme (st vähemalt 20 punkti kriteeriumi „Projekti asjakohasus“ puhul, vähemalt 10 punkti kriteeriumide „Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet“, „Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet“ ja „Mõju“ puhul).

Kui projektitaotlused saavutavad võrdse punktisumma, eelistatakse projekte, millel on kõrgeim punktisumma kriteeriumi „Asjakohasus“ puhul. Kui need punktisummad on võrdsed, lähtutakse prioriteetsuse määramisel kriteeriumi „Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet“ puhul saadud punktisummadest. Kui need punktisummad on võrdsed, lähtutakse prioriteetsuse määramisel kriteeriumi „Mõju“ puhul saadud punktisummadest. Kui see ei võimalda prioriteetsust kindlaks määrata, võib edasisel prioriseerimisel võtta arvesse kogu projektiportfelli ja positiivse sünergia loomist projektide vahel või muid konkursikutse eesmärkidega seotud tegureid. Need tegurid dokumenteeritakse valikukomisjoni aruandes.

Millised on rahastamiseeskirjad?

Selle meetme puhul kasutatakse kindlasummaliste maksete alusel rahastamise mudelit.

ELi toetus projekti kohta: 60 000 eurot.

Kindlasummalise maksega kaetakse kulud, mis on otseselt seotud uue magistriõppekava loomiseks vajalike tegevustega, nagu kohtumised ja konverentsid, uuringud, akrediteerimis-/hindamisprotsess jne. Toetust saab kasutada ka personalikulude, reisi- ja majutuskulude, halduskulude ja alltöövõtukulude katmiseks, kui need kulud on vajalikud Erasmus Munduse õppekavade väljatöötamise meetmete elluviimiseks.

Toetuse parameetrid määratakse kindlaks toetuslepingus.

Toetuse lõppmakse tegemiseks peavad toetusesaajad tõendama, et taotluses ette nähtud tegevused on täies mahus ja rahuldavalt läbi viidud ning tulemused on saavutatud.

Täpsem teave on esitatud rahastus- ja hankeportaalis avaldatud toetuslepingu näidises.

Tagged in:  Erasmus Mundus