Selle meetmega toetatakse rahvusvahelisi koostööprojekte, mis põhinevad ELi liikmesriikides või programmiga liitunud ja programmivälistes kolmandates riikides spordivaldkonnas tegutsevate organisatsioonide mitmepoolsel partnerlusel. Projektide eesmärk on parandada kutseharidus- ja -õppeasutuste ning -süsteemide asjakohasust, juurdepääsetavust ja kohanemisvõimet programmivälistes kolmandates riikides, et soodustada sotsiaal-majanduslikku arengut.

Korraldades ühisalgatusi, mis soodustavad koostööd maailma eri piirkondade vahel, on selle meetme eesmärk suurendada kutseharidust ja -õpet pakkuvate asutuste suutlikkust – eriti haldamise, juhtimise, kaasamise, kvaliteedi tagamise ja innovatsiooni valdkonnas- et nad oleksid paremini valmis suhtlema erasektor/ettevõtete/äriühingutega, eesmärgiga uurida töövõimalusi ning ühiselt arendada reageerivaid sekkumisi kutsehariduse ja -õppe valdkonnas. Rahvusvahelised partnerlused peaksid aitama parandada kutsehariduse ja -õppe kvaliteeti programmivälistes kolmandates riikides, tugevdades eelkõige kutsehariduse ja -õppe valdkonna töötajate ja õpetajate suutlikkust ning tugevdades sidet kutseharidust ja -õpet pakkuvate asutuste ja tööturu vahel.

Kava kohaselt peaksid kutsehariduse ja -õppe valdkonna suutlikkuse suurendamise projektid aitama saavutada laiemaid poliitikaeesmärke, mida Euroopa Komisjoni ja programmiväliste kolmandate riikide või asjaomase piirkonna vahel taotletakse, sealhulgas Global Gateway algatuse investeerimispaketid.

Meetme eesmärgid

Konkreetsemalt on meetme eesmärk:

• suurendada kutseharidust ja -õpet pakkuvate asutuste suutlikkust tugevdada koostööd kutsehariduse ja -õppe valdkonna avaliku ja erasektori sidusrühmade vahel, et tagada nõudlusele orienteeritud ja võimalustest lähtuvad sekkumised kutsehariduse ja -õppe valdkonnas;
• parandada kutsehariduse ja -õppe kvaliteeti ning reageerimist sotsiaal-majanduslikele võimalustele ja sotsiaalsetele muudatustele, et suurendada oskuste pakkumise vastavus tööturu vajadustele;
• viia kutsehariduse ja -õppe pakkumine vastavusse kohalike, piirkondlike ja riiklike arengustrateegiatega.

Teemavaldkonnad

Kutsehariduse ja -õppe suutlikkuse suurendamine hõlmab muu hulgas alljärgnevad teemavaldkondi. Projektitaotluses tuleks keskenduda ühele või mitmele alljärgnevale teemale:

• töölõppimine (noored ja/või täiskasvanud);
• kvaliteedi tagamise mehhanismid;
• kutsehariduse ja -õppe õpetajate/koolitajate kutsealane areng;
• võtmepädevused, sealhulgas ettevõtlikkus;
• avaliku ja erasektori dialoog ja partnerlused kutsehariduse ja -õppe valdkonnas;
• innovatsioon kutsehariduse ja -õppe valdkonnas;
• rohe- ja digipöördeks vajalikud rohe- ja digioskused;
• Oskuste vastavusse viimine praeguste ja tulevaste töövõimalustega, sealhulgas paljutõotavates väärtusahelates, mida praegu välja töötatakse.

Lisaks võivad taotlejad keskenduda teemavaldkondadele, mida ei ole eespool loetletud. Sel juhul tuleb tõendada, et need teemavaldkonnad on iseäranis olulised konkursikutse eesmärkide ja kindlakstehtud vajaduste täitmiseks.

Tegevus

Kogu kavandatav tegevus peab olema otseselt seotud meetme eesmärkide ja teemavaldkondadega, st see peab vastama ühele või mitmele eespool loetletud teemavaldkonnale; tegevust tuleb üksikasjalikult kirjeldada kogu rakendusperioodi hõlmavas projektikirjelduses.

Meetme rahvusvahelist ja ülemaailmset mõõdet arvestades tuleb projekti tegevustes keskenduda kutsehariduse ja -õppe valdkonnas tegutsevate organisatsioonide suutlikkuse suurendamisele peamiselt nendes meetmega hõlmatud kolmandates riikides, kes ei ole programmiga liitunud.

Rahastatavates projektides on võimalik lõimida mitmesuguseid koostöö-, teabevahetus- ja muid tegevusi, sealhulgas näiteks:

• võrgustike loomine ja arendamine ning heade tavade vahetamine programmivälistes kolmandates riikides kutseharidust ja -õpet pakkuvate asutuste ning ELi liikmesriikides või programmiga liitunud kolmandates riikides kutseharidust ja -õpet pakkuvate asutuste vahel;
• vahendite, programmide ja muude materjalide väljatöötamine, et suurendada programmiväliste kolmandate riikide asutuste suutlikkust (praktikakavad, koolitusprogrammid ning vahendid kutsehariduse ja -õppe õpiväljundite hindamiseks ja valideerimiseks, osalevate asutuste individuaalsed tegevuskavad, kutsesuunitluse ja -nõustamise ning juhendamise meetodid jms);
• mehhanismide loomine, et kaasata erasektorit nii õppekavade väljatöötamisse kui ka elluviimisse ning pakkuda kutsehariduses ja -õppes osalejatele kvaliteetseid töölõppimise kogemusi;
• pedagoogiliste lähenemisviiside, õpetamis- ja koolitusmaterjalide ning -meetodite väljatöötamine ja edasiandmine, sealhulgas töölõppimine, virtuaalne õpiränne, avatud õppematerjalid ja IKT võimaluste parem ärakasutamine;
• rahvusvahelise (virtuaalse) vahetustegevuse kavandamine ja korraldamine peamiselt töötajatele (sh õpetajad ja teised, mitteõpetavad töötajad, nt koolijuhid, juhatajad, nõustajad, nõunikud jne).

Kui kavandatakse õppijate ja töötajate õpirännet, peaks see tegevus otseselt toetama projekti eesmärkide täitmist ning olema tihedalt lõimitud projekti üldisse loogilisse raamistikku.

Kavandatav tegevus peaks andma lisaväärtust ja aitama otseselt kaasa projekti tulemuste saavutamisele.

Piirkondlikud prioriteedid

Olemasolev eelarve on jagatud maailma eri piirkondade vahel (st Lääne-Balkani riigid, idanaabruse riigid, Vahemere lõunapiirkonna riigid, Sahara-tagune Aafrika, Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkond) ning iga eelarvepaketi suurus on erinev. Lisateave igas eelarvepaketis saadaolevate summade kohta avalikustatakse rahastus- ja hankeportaalis.

ELi tasandil on kindlaks määratud mitu geograafilise tasakaalu ja erieesmärkidega seotud prioriteeti. Peale selle julgustatakse organisatsioone tegema koostööd partneritega vaeseimatest ja vähim arenenud kolmandatest riikidest, kes ei ole programmiga liitunud.

Selle meetme puhul on kindlaks määratud alljärgnevad piirkondlikud prioriteedid.

Kui taotlus hõlmab ühte või mitut Euroopa Koolitusfondi (ETF) partnerriiki, tuleks projektitaotluses esitada tõendid selle kohta, et järgitakse ETFi soovitusi, mis on sõnastatud Torino protsessi¹  asjakohastes piirkondlikes aruannetes² .

Lääne-Balkani riigid  

• Prioriteetseks peetakse projekte, mis aitavad saavutada selle piirkonna majandus- ja investeerimiskava³  eesmärke ja/või täita Euroopa Koolitusfondi soovitusi Torino protsessi raames (vt eespool); 
• eelistatakse õppijate (üliõpilased) ja töötajate (õpetajad, koolitajad, direktorid, juhid jne) õpirände projekte.

Idanaabruse riigid

• Prioriteetseks peetakse projekte, mis aitavad saavutada selle piirkonna majandus- ja investeerimiskava⁴  eesmärke ja/või täita Euroopa Koolitusfondi soovitusi Torino protsessi raames (vt eespool). 

Vahemere lõunapiirkonna riigid 

• Prioriteetseks peetakse projekte, mis aitavad saavutada selle piirkonna majandus- ja investeerimiskava⁵  eesmärke ja/või täita Euroopa Koolitusfondi soovitusi Torino protsessi raames (vt eespool). 

Sahara-tagune Aafrika 

• Prioriteetsena käsitatakse vähim arenenud riike; erilist tähelepanu pööratakse ka rändeküsimustes prioriteetsetele riikidele; ühelegi riigile ei eraldata enam kui 8 % piirkonna jaoks ette nähtud eelarvest. 
• Prioriteetseks peetakse projekte, mis aitavad saavutada asjaomaste geograafiliste mitmeaastaste sihtprogrammide⁶  ning strateegia „Global Gateway“ ELi–Aafrika investeeringute paketi⁷  eesmärke riigi või piirkonna tasandil.
• prioriteetseks peetakse projekte, mis soodustavad avaliku ja erasektori dialoogi kutseharidus- ja -õppeasutuste ning erasektori vahel.

Ladina-Ameerika  

• Prioriteetseks peetakse piirkondlikke projekte (projektid, kus osaleb enam kui üks rahastamiskõlblik programmiväline kolmas riik) või väikese või keskmisest suurema sissetulekuga riikides ellu viidavaid projekte;
• prioriteetseks peetakse projekte, mis aitavad saavutada asjaomase geograafilise mitmeaastase sihtprogrammi⁸  eesmärke riigi või piirkonna tasandil.  

Kariibi mere piirkond  

• Prioriteetseks peetakse piirkondlikke projekte (projektid, kus osaleb enam kui üks rahastamiskõlblik programmiväline kolmas riik) või vähim arenenud ning väikese või keskmisest suurema sissetulekuga riikides ellu viidavaid projekte; 
• prioriteetseks peetakse projekte, mis aitavad saavutada asjaomase geograafilise mitmeaastase sihtprogrammi⁹  eesmärke riigi või piirkonna tasandil.  

Kui projektidega käsitletakse ülaltoodud piirkondlikke prioriteete, tuleb näidata, kuidas ja mil määral neid käsitletakse. 

Projekti kavandamine

Kutsehariduse ja -õppe valdkonna suutlikkuse suurendamise projekt koosneb neljast etapist:

• projektiidee kindlaksmääramine ja algatamine;
• projekti ettevalmistamine, väljatöötamine ja kavandamine;
• projekti elluviimine ja tegevuste jälgimine;
• projekti läbivaatamine ja mõju hindamine.

Osalevad organisatsioonid ja tegevustesse kaasatud osalejad peaksid kaasa lööma kõigis nimetatud etappides, et seeläbi saadud kogemustest õppida.

Projektiidee kindlaksmääramine ja algatamine:

tehke kindlaks probleem, vajadus või võimalus, mida saaksite projektiidees konkursikutse alusel käsitleda; tehke kindlaks peamised tegevused ja tulemused, mida võiks projektist oodata; nimetage asjaomased sidusrühmad ja võimalikud partnerid; sõnastage projekti eesmärk (eesmärgid); tagage projekti kooskõla osalevate organisatsioonide strateegiliste eesmärkidega; tehke esialgsed plaanid, et anda projektile hoog sisse, koostage järgmisse etappi liikumiseks vajaminev teave jne.

Ettevalmistamine, väljatöötamine ja kavandamine:

määrake kindlaks projekti maht ja asjakohane lähenemisviis; kirjeldage selgelt metoodikat, mida kavatsete rakendada projekti eesmärkide ja tegevuste kooskõla tagamiseks; määrake kindlaks asjaomaste ülesannete täitmise ajakava; koostage vajalike ressursside prognoos ja täpsustage projekti, nt vajaduste hinnanguga; määrake kindlaks kindlad (konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad, realistlikud ja tähtajalised) eesmärgid ja mõjunäitajad; tehke kindlaks projekti- ja õpiväljundid; töötage välja tööprogramm, määrake kindlaks tegevuse vormid, oodatav mõju ja prognoositav kogueelarve; koostage projekti elluviimise kava ning mõistlik ja realistlik teabevahetuskava, k.a projekti juhtimise, seire, kvaliteedikontrolli, aruandluse ja tulemuste levitamisega seotud strateegilised küsimused; määrake kindlaks kavandatava tegevuse praktiline kord ja sihtrühm(ad); sõlmige kokkulepped partneritega, koostage projektitaotlus jne.

Elluviimine ja tegevuste jälgimine:

viige projekt kooskõlas kavaga ellu, täites aruandluse ja teabevahetusega seotud nõudeid; jälgige tegevuste kulgu ja hinnake projekti tulemuslikkust vastavalt projektikavadele; tehke kindlaks ja võtke parandusmeetmed, et tegeleda projektikava kõrvalekallete, probleemide ja riskidega; selgitage välja kindlaksmääratud kvaliteedikriteeriumidele mittevastavad valdkonnad, võtke parandusmeetmeid jne.

Läbivaatamine ja mõju hindamine:

projekti tulemuslikkuse hindamisel tuleb lähtuda selle eesmärkidest ja rakenduskavadest; hinnatakse tegevusi ja nende eri tasanditel avalduvat mõju ning seda, kuidas projekti tulemusi on jagatud ja kasutatud jne.

Peale selle oodatakse projektidelt (kui see on asjakohane), et:

• projekti lõimitakse pikaajaline tegevuskava tulemuste järkjärguliseks kasutuselevõtuks pärast projekti lõppu (jätkuva partnerluse kaudu), sealhulgas meetmed laiendamiseks ja rahalise jätkusuutlikkuse tagamiseks;
• projektis tagatakse tulemuste asjakohane nähtavus ja levitamine riikidevahelisel, riigi ja/või piirkondlikul tasandil ja koostöös asjaomaste partneritega.

Horisontaalsed aspektid, mida projekti kavandamisel arvesse võtta

Lisaks ametlike kriteeriumide täitmisele ja kestliku koostöökorra kokkuleppimisele kõigi projektipartneritega tasub arvesse võtta alljärgnevaid kaalutlusi, et suurendada suutlikkuse suurendamise projektide mõju ja nende elluviimise kvaliteeti projekti eri etappides.

Taotlejaid innustatakse suutlikkuse suurendamise projektide kavandamisel neid võimalusi ja mõõtmeid arvesse võtma. 

Kaasamine ja mitmekesisus

Programmiga toetatakse projekte, mille raames edendatakse sotsiaalset kaasatust ja püütakse paremini jõuda vähemate võimalustega isikuteni, sealhulgas puudega ja sisserändaja taustaga inimesed, samuti maapiirkondades ja äärepoolsetes piirkondades elavad inimesed ning inimesed, kes seisavad silmitsi sotsiaal-majanduslike raskuste või muud liiki probleemidega, mis põhjustavad diskrimineerimist (soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel). Nende projektidega aidatakse lahendada probleeme, mis takistavad kõnealustel rühmadel programmi alusel pakutavaid võimalusi kasutamast, samuti aidatakse luua kaasavaid keskkondi, mis soodustavad võrdseid võimalusi ja võrdõiguslikkust ning vastavad laiema kogukonna vajadustele.

Ökoloogiline kestlikkus

Programmiga toetatakse teadlikkuse suurendamist keskkonna ja kliimamuutustega seotud küsimustest. Projektides tuleks arendada pädevust mitmesugustes kestlikkuse seisukohalt asjakohastes sektorites ning valdkondlike roheoskuste strateegiaid ja metoodikaid, samuti tulevikku suunatud õppekavasid, mis vastavad paremini üksikisikute vajadustele. Programmiga toetatakse ka selliste uuenduslike tavade katsetamist, mille eesmärk on valmistada õppijaid ning kutseharidust ja -õpet pakkuvaid asutusi ette ellu viima muutusi (hoidma kokku ressursse, vähendama energiatarbimist ja jäätmeteket, kompenseerima CO2 jalajälge ja heidet, tegema kestlikke valikuid seoses toitumise ja õpirändega jne).

Digitaalne mõõde

Programmiga toetatakse põhi- ja keskhariduse ning kutsehariduse ja -õppe digipöörde kavasid. Sellega edendatakse digitehnoloogia otstarbekat kasutamist. See hõlmab tegevust, mille abil arendatakse digipedagoogikat ja oskusteavet seoses digivahendite (sh juurdepääsetavad ja tugitehnoloogiad) kasutamise ning digitaalse õpisisu loomise ja uuendusliku kasutamisega.

Ühised väärtused ning kodanikuaktiivsus ja -osalus

Programmiga toetatakse kodanikuaktiivsust ja elukestva õppe eetikat. Projektides tuleks pakkuda inimestele võimalusi osaleda demokraatlikus ja ühiskondlikus elus. Programmis keskendutakse ka teadlikkuse ja arusaamise suurendamisele Euroopa Liidu kohta, pöörates eelkõige tähelepanu ELi ühistele väärtustele, ühtsuse ja mitmekesisuse põhimõtetele, kultuurilisele identiteedile ja kultuuriteadlikkusele ning sotsiaalsele ja ajaloopärandile.

Mis kriteeriumidele peab kutsehariduse ja -õppe valdkonna suutlikkuse suurendamise projekt toetuse taotlemiseks vastama?

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Programmist „Erasmus+“ toetuse saamiseks peavad kutsehariduse ja -õppe suutlikkuse suurendamise projektide taotlused vastama järgmistele kriteeriumidele.

Rahastamiskõlblikud osalevad organisatsioonid (Kes võib esitada taotluse?)

Rahastamiskõlblikuna käsitatakse taotlejaid (toetusesaajad ja seotud üksused, kui see on asjakohane), kes

• on juriidilised isikud (avalik-õiguslikud või eraõiguslikud asutused);
• tegutsevad aktiivselt kutsehariduse ja -õppe valdkonnas või tööturul;
• Osalevad organisatsioonid võivad näiteks olla (mittetäielik loetelu):
  • kutseharidust ja -õpet pakkuvad asutused;
  • äriühinguid, tegevusala, muid tööandjaid või sektorit esindavad organisatsioonid;
  • riiklikud/piirkondlikud kvalifikatsiooniasutused;
  • tööturuasutused;
  • uurimisinstituudid;
  • innovatsiooniasutused;
  • regionaalarengu eest vastutavad asutused;
  • Rahvusvahelised organisatsioonid
• on asutatud ühes rahastamiskõlblikus riigis, st ELi liikmesriigis, programmiga liitunud kolmandas riigis või rahastamiskõlblikus piirkonnas asuvas programmivälises kolmandas riigis.

Selle meetme raames on rahastamiskõlblikud 1., 2., 3., 9., 10. ja 11. piirkond (vt käesoleva juhendi A osa). 

Erand: selle meetme raames ei ole rahastamiskõlblikud Valgevenest (2. piirkond) ja Venemaa Föderatsioonist (4. piirkond) pärit organisatsioonid.

Koordinaator peab olema kutsehariduse ja -õppe valdkonnas tegutsev organisatsioon. See organisatsioon esitab taotluse kõigi projekti kaasatud osalevate organisatsioonide nimel. Koordineeriv organisatsioon ei saa olla seotud üksus. Programmivälistest kolmandatest riikidest pärit organisatsioonid ei saa olla koordinaatorid.

Muud üksused, näiteks liitunud partnerid, võivad osaleda konsortsiumi raames muudes rollides.

Konsortsiumi koosseis (Osalevate organisatsioonide arv ja profiil)

Projektitaotluse peab esitama konsortsium, mis koosneb vähemalt neljast taotlejast (toetusesaajad, v.a seotud üksused), kes on pärit vähemalt kolmest rahastamiskõlblikust riigist:

• vähemalt kaks ELi liikmesriiki või programmiga liitunud kolmandat riiki;
  • igast osalevast riigist peab olema kaasatud vähemalt üks organisatsioon;
• vähemalt üks rahastamiskõlblik programmiväline kolmas riik;
  • vähemalt kaks organisatsiooni osalevast rahastamiskõlblikust kolmandast riigist / osalevatest rahastamiskõlblikest programmivälistest kolmandatest riikidest samast piirkonnast;
  • erinevatest rahastamiskõlblikest piirkondadest pärit organisatsioonid ei saa samades projektides osaleda. Piirkondadevahelised projektid ei ole rahastamiskõlblikud.

Konsortsiumisse peab kuuluma vähemalt üks keskhariduse baasil kutseharidust ja -õpet pakkuv asutus.

ELi liikmesriikidest ja programmiga liitunud kolmandatest riikidest pärit organisatsioonide arv ei tohi olla suurem kui rahastamiskõlblikest programmivälistest kolmandatest riikidest pärit organisatsioonide arv. 

Seotud üksusi ja liitunud partnereid ei võeta konsortsiumi koosseisus arvesse.

Geograafiline asukoht (tegevuste elluviimise koht)

Tegevused tuleb ellu viia projektis osalevate organisatsioonide riikides.

Juhul kui seda on seoses projekti eesmärkide või elluviimisega nõuetekohaselt põhjendatud, võivad:

• tegevused toimuda ka mõne Euroopa Liidu institutsiooni asukohas, isegi kui projektis ei osale organisatsioone asjaomase institutsiooni asukohariigist; 
• tulemuste jagamise ja tutvustamisega seotud tegevused toimuda ka asjaomastel temaatilistel riikidevahelistel üritustel/konverentsidel ELi liikmesriikides, programmiga liitunud kolmandates riikides või programmivälistes kolmandates riikides.

Projekti kestus

Projektid peaksid tavaliselt kestma 12, 24 või 36 kuud (pikendamine on võimalik, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud ja tehakse toetuslepingu muudatuse kaudu).

Kellele esitada taotlus?

Taotlus tuleb esitada Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusametile (EACEA) rahastus- ja hankeportaali kaudu.

Konkursikutse tunnus: ERASMUS-EDU-2024-CB-VET

Enne taotluse esitamist vaadake asjakohaseid korduma kippuvaid küsimusi rahastus- ja hankeportaalis.

Millal esitada taotlus?

Taotlejad peavad toetustaotluse esitama hiljemalt 29. veebruaril kell 17.00.00 (Brüsseli aja järgi).

Kuidas esitada taotlus?

Lisateabe saamiseks tutvuge käesoleva juhendi C osaga.

Taotlevaid organisatsioone hinnatakse asjaomaste menetlusest kõrvalejätmise ja valikukriteeriumide põhjal. Lisateabe saamiseks tutvuge käesoleva juhendi C osaga.

Hindamiskriteeriumid

Kohaldatakse järgmisi kriteeriume.

Projekti asjakohasus (maksimaalne punktisumma: 30)

• Seos teemavaldkonnaga: projektitaotluse asjakohasus, pidades silmas meetme eesmärke ja teemavaldkondi.
• Piirkondlikud prioriteedid: projektitaotluses keskendutakse piirkondlikele prioriteetidele, sealhulgas käesoleva meetme all loetletud asjakohastele poliitikadokumentidele (mitmeaastased sihtprogrammid, strateegia „Global Gateway“ ELi–Aafrika investeeringute pakett, majandus- ja investeerimiskavad ning Torino protsessi piirkondlikud aruanded).
• ELi väärtused: projektitaotlus on asjakohane selliste ELi ühiste väärtuste austamise ja edendamise seisukohast nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine ning võitlus igat liiki diskrimineerimise vastu.
• Kohalik kontekst: projekt põhineb piisaval vajaduste analüüsil ja on sihtriigi (sihtriikide) kohalikus kontekstis teostatav.
• Kokkusobivus: taotluses on eesmärgid selgelt määratletud ja realistlikud ning seotud osalevatele organisatsioonidele ja sihtrühmadele oluliste küsimustega.
• Innovatsioon: projektitaotluses on arvesse võetud uusimaid meetodeid ja tehnikaid ning see aitab jõuda uuenduslike tulemuste ja lahendusteni vastavas valdkonnas üldiselt või geograafilises piirkonnas, kus projekti ellu viiakse (pidades silmas nt projekti sisu, loodavaid väljundeid, kasutatavaid töömeetodeid, projekti kaasatud või selle sihtrühmaks olevaid organisatsioone ja isikuid).
• Vastastikune täiendavus: projektitaotlus täiendab muid algatusi, mille osalevad organisatsioonid on juba ellu viinud;
• Suutlikkuse suurendamine: suutlikkuse suurendamise tegevused on selgelt kindlaks määratud ning on põhimõtteliselt suunatud programmivälistest kolmandatest riikidest pärit osalevate organisatsioonide suutlikkuse suurendamisele.
• Seos strateegiatega: tegevused on lõimitud sihtrühma kuuluvate kutseharidust ja -õpet pakkuvate asutuste arengustrateegiatesse ning riigi tasandi tugistrateegiatesse, sh kas nendega pööratakse suuremat tähelepanu tööalasele konkurentsivõimele, kaasamisele, mitmekesisusele ning ebasoodsas sotsiaal-majanduslikus olukorras olevatele osalejatele, kui see on asjakohane.
• Horisontaalsed küsimused: arvesse võetakse programmi horisontaalseid aspekte.

Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 30)

• Sidusus: projekt tervikuna on kavandatud nii, et tagatud on projekti eesmärkide, tegevuste ja kavandatud eelarve kooskõla. Projektitaotlus sisaldab ühtset ja laiaulatuslikku valikut sobivatest tegevustest ja teenustest, mis võimaldavad täita kindlakstehtud vajadusi ja saavutada oodatavaid tulemusi. Projektitaotlus sisaldab vajalikke etappe projekti ettevalmistamiseks, elluviimiseks, seireks, tulemuste kasutamiseks, hindamiseks ja tulemuste levitamiseks.
• Metoodika: kindlakstehtud vajaduste täitmiseks kavandatava metoodika asjakohasus ja kvaliteet.
• Töökava: töökava kvaliteet ja tulemuslikkus, sealhulgas ulatus, mil määral vastavad tööpakettidele ettenähtud ressursid asjaomastele eesmärkidele ja oodatavatele tulemustele.
• Mitteformaalse õppimise meetodid: kavandatud mitteformaalse õppimise meetodite kvaliteet, kui see on asjakohane, st kui mitteformaalse õppimise meetodid on taotluses kavandatud.
• Osalejate valimine: projekti tegevustesse kaasatavate osalejate valimise korra kvaliteet, võttes arvesse kaasamise ja mitmekesisusega seotud eesmärke.
• Tunnustamine ja valideerimine: osalejate õpitulemuste tunnustamise ja valideerimise korra kvaliteet ning Euroopa läbipaistvus- ja tunnustamisvahendite ( EQF,¹⁰   EQAVET,¹¹   Europass,¹²   ESCO¹³  ja asjakohased pädevusraamistikud, nagu DigComp,¹⁴ ​​​​​​​  EntreComp,¹⁵ ​​​​​​​  LifeComp,¹⁶ ​​​​​​​  GreenComp¹⁷ ​​​​​​​) järjepidev kasutamine.
• Kvaliteedikontrollimeetmed: kvaliteedikontrollimeetmete olemasolu selle tagamiseks, et projekti viiakse ellu kvaliteetselt ning et peetakse kinni ajakavast ja eelarvest, ning nende meetmete asjakohasus.
• Kulutõhusus: mil määral on projekt kulutõhus ja iga tegevuse jaoks on ette nähtud piisavad ressursid.
• Õpirändetegevused: õpirändetegevustes osalejate valiku ja/või kaasamise meetmete asjakohasus (vt käesoleva juhendi A osa jaotis „Osalejate kaitse, tervis ja turvalisus“ ning ka muud 1. põhimeetme alla kuuluvate õpirändeprojektide suhtes kohaldatavad nõuded ja soovitused), kui see on asjakohane, st kui taotluses on kavandatud õpirändetegevused.

Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 20)

• Koosseis: projekti on kaasatud sobiv kooslus üksteist täiendavatest osalevatest organisatsioonidest, kelle profiil, kogemused ja oskusteave võimaldavad edukalt saavutada projekti kõik eesmärgid.
• Pühendumus: vastutuse ja ülesannete jaotus kajastab kõikide osalevate organisatsioonide pühendumist ning aktiivset osalust.
• Koostöö: olemas on tõhusad mehhanismid koordineerimiseks ja teabevahetuseks osalevate organisatsioonide vahel ja teiste asjaomaste sidusrühmadega.

Mõju (maksimaalne punktisumma: 20)

• Mõju: projekti võimalik mõju:  
  • osalejatele ja osalevatele organisatsioonidele projekti ajal ning pärast projekti lõppu;
  • kohalikul, piirkondlikul, riigi ja/või rahvusvahelisel tasandil muudele kui projektis otseselt osalevatele organisatsioonidele ja isikutele.
• Tulemuste levitamine: tulemuste levitamise kava kvaliteet: nende meetmete asjakohasus ja kvaliteet, mille eesmärk on jagada projekti tulemusi osalevate organisatsioonide seas ning mujal.
• Tulemuste kasutamine: projektitaotluses on kirjeldatud, kuidas partnerid ja muud sidusrühmad projekti tulemusi kasutavad. Selles kirjeldatakse tulemuse kasutamise meetmeid projekti kestel ja pärast projekti lõppu.
• Avatud juurdepääs: projektitaotluses kirjeldatakse seda, kuidas koostatavad materjalid, dokumendid ja meediasisu tehakse avatud litsentside kaudu vabalt kättesaadavaks, kuidas neid levitatakse ning tagatakse, et nendega ei kaasne mingeid ebaproportsionaalseid piiranguid.
• Kestlikkus: projekti kestlikkuse tagamise kavade kvaliteet: projekti suutlikkus tagada jätkuv mõju ja tulemuslikkus ka pärast seda, kui ELi toetus on ära kasutatud. Kui see on asjakohane, siis kuidas erasektor kaasatakse projekti rahastamise ajal ja pärast selle lõppu.

Rahastamist kaalutakse üksnes selliste projektitaotluste puhul, mis koguvad vähemalt 60 punkti (võimalikust 100 punktist). Peale selle peavad projektid koguma iga eespool nimetatud toetuse määramise kriteeriumi puhul vähemalt poole maksimumpunktidest (st kriteeriumide „projekti asjakohasus“ ning „projekti ülesehituse ja elluviimise kvaliteet“ puhul vähemalt 15 punkti ning kriteeriumide ning „partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet“ ja „mõju“ puhul vähemalt 10 punkti).

Kui projektitaotlused saavutavad võrdse punktisumma, eelistatakse projekte, millel on kõrgeim punktisumma kriteeriumi „Asjakohasus“ puhul. Kui need punktisummad on võrdsed, lähtutakse prioriteetsuse määramisel kriteeriumi „Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet“ puhul saadud punktisummadest. Kui need punktisummad on võrdsed, lähtutakse prioriteetsuse määramisel kriteeriumi „Mõju“ puhul saadud punktisummadest.

Kui see ei võimalda prioriteetsust kindlaks määrata, võib edasisel prioriseerimisel võtta arvesse kogu projektiportfelli ja positiivse sünergia loomist projektide vahel või muid konkursikutse eesmärkidega seotud tegureid. Need tegurid dokumenteeritakse valikukomisjoni aruandes.

Oodatav mõju

Toetust saanud projektide oodatav mõju peaks avalduma järgmiste tulemustena:

• programmiväliste kolmandate riikide kutseharidus- ja -õppesüsteemi tihedamad seosed tööturuga;
• kutsehariduse ja -õppe oskuste, pädevuste, teadmiste ja kvalifikatsioonide kogumi parem seotus kohalike/piirkondlike/riiklike strateegiate ja prioriteetidega;
• kutseharidust ja -õpet pakkuvate asutuste suurem suutlikkus, eelkõige juhtimise, valitsemise, kaasamise, kvaliteedi tagamise, innovatsiooni ja rahvusvahelistumise valdkonnas;
• töötajate, juhatajate, poliitikakujundajate ja staažikate õpetajate suurem teadlikkus tööturu ning kutsehariduse ja -õppe seoseid tugevdavatest lähenemisviisidest;
• kutsehariduse ja -õppe õpetajate ja koolitajate paremad teadmised ning tehnilised, juhtimis- ja pedagoogilised oskused;
• õpetajate/koolitajate, kutsehariduses ja -õppes osalejate ja tööandjate soovituste parem arvessevõtmine õppekavades, oskuste, pädevuste, teadmiste ja kvalifikatsioonide kogumi kavandamisel ja koolitusreformides;
• kutsehariduses ja -õppes osalejate paremal tasemel pädevused, oskused ja tööalane konkurentsivõime;
• suurem koostöö maailma eri piirkondade vahel ühisalgatuste kaudu;
• osalevate organisatsioonide suurem keskkonnaalane pädevus;
• sihtrühma paremad digioskused ja -pädevused tänu asjakohastele tegevustele ja algatustele;
• suurem sotsiaalne ja kultuuridevahelise suhtlemise pädevus kutsehariduse ja -õppe valdkonnas.

Üldjuhul, kuid võttes arvesse riikide ja Euroopa õigusraamistikes kehtestatud piiranguid, tuleb tulemused teha kättesaadavaks avatud õppematerjalidena ning samuti asjaomastel kutsealastel, valdkondlikel või pädevate asutuste platvormidel. Projektitaotluses kirjeldatakse, kuidas loodavad andmed, materjalid, dokumendid ning audiovisuaalsed ja sotsiaalmeedia väljundid tehakse avatud litsentside kaudu vabalt kättesaadavaks, kuidas neid levitatakse ning tagatakse, et nendega ei kaasne mingeid ebaproportsionaalseid piiranguid.

Millised on rahastamiseeskirjad?

Selle meetme puhul kasutatakse kindlasummaliste maksete alusel rahastamise mudelit. Taotlejale tehtava kindlasummalise toetuse suurus määratakse iga toetuse puhul kindlaks vastavalt taotleja kavandatava meetme eelarveprognoosile. Toetust andev asutus määrab summa kindlaks projekti eelarveprognoosi, hindamistulemuse ja 80 % rahastamismäära alusel.

ELi toetuse summa projekti kohta jääb vahemikku 100 000–400 000 eurot

Kolmandate isikute rahaline toetamine toetuste või auhindade kujul ei ole lubatud.

Vabatahtlike kulude katmine on lubatud. Need peavad olema ühikuhindade kujul, nagu on määratletud komisjoni otsuses vabatahtlikega seotud ühikuhindade kohta¹⁸ .

VKEde omanike puhul on lubatud VKEde ühikuhindade katmine. Need peaksid olema ühikuhindade kujul, nagu on määratletud komisjoni otsuses VKEde omanikega seotud ühikuhindade kohta¹⁹ .

Kuidas määratakse kindlaks projekti kindlasummaline makse?

Taotlejad peavad täitma taotlusvormis esitatud üksikasjaliku eelarvetabeli, võttes arvesse alljärgnevaid nõudeid.

• Eelarve peaks olema nii üksikasjalik kui toetusesaaja(d) vajalikuks peab (peavad) ning olema jaotatud ühtseteks tööpakettideks (nt eraldi tööpaketid projektijuhtimise, koolituse, ürituste korraldamise, õpirände ettevalmistamise ja elluviimise, teabevahetuse ja tulemuste levitamise ning kvaliteedi tagamise jaoks).
• Projektitaotluses tuleb kirjeldada iga tööpaketi alla kuuluvaid tegevusi.
• Taotlejad peavad taotluses märkima igale tööpaketile kindlasummalisest maksest eraldatava summa (ning iga tööpaketi puhul märkima, kui suure osa rahalistest vahenditest iga toetusesaaja ja seotud üksus saab).
• Kirjeldatavad kulud võivad hõlmata personali-, reisi- ja elamiskulusid, töövahendite ja alltöövõtuga seotud kulusid ning ka muid (nt teabe levitamise, avaldamise või tõlkimisega seotud) kulusid.

Projektitaotluseid hinnatakse sise- ja/või välisekspertide abiga tavapärase hindamismenetluse korras. Eksperdid hindavad projektitaotluste kvaliteeti konkursikutses kindlaksmääratud nõuete alusel ning meetme oodatavat mõju, kvaliteeti ja tulemuslikkust arvesse võttes.

Pärast projektitaotluste hindamist määrab eelarvevahendite käsutaja hindamistulemuste alusel kindlaks kindlasummalise makse summa.

Toetuse parameetrid (toetuse maksimumsumma jne) kehtestatakse toetuslepingus. Täpsem teave on esitatud käesoleva programmijuhendi C osa jaotises „Rahastamiskõlblikud otsesed kulud“.

Projekti saavutuste hindamisel lähtutakse saavutatud väljunditest. See rahastamiskord võimaldab keskenduda sisendite asemel pigem väljunditele ning lähtuda seeläbi mõõdetavate eesmärkide saavutamise kvaliteedist ja tasemest.

Täpsem teave on esitatud rahastus- ja hankeportaalis avaldatud toetuslepingu näidises.

Footnote

• 1 Torino protsess on osalusprotsess, mille tulemusena tehakse tõenduspõhine analüüs riigi kutsehariduse ja -õppe poliitika kohta. 2010. aastal kasutusele võetud ja iga kahe aasta tagant läbiviidav Torino protsess annab ülevaate ETFi partnerriikide kutsehariduse ja -õppe süsteemide arengust, tehtud edusammudest ja tulevikuprioriteetidest. ↩ back
• 2 https://www.etf.europa.eu/en/publications-and-resources/publications/policies-human-capital-development-southern-and-eastern; https://www.etf.europa.eu/en/publications-and-resources/publications/policies-human-capital-development-eastern-partnership-etf; https://www.etf.europa.eu/en/publications-and-resources/publications/policies-human-capital-development-south-eastern-europe-and ↩ back
• 3 https://neighbourhood-enlargement.ec.europa.eu/system/files/202010/communication_on_wb_economic_and_investment_plan_october_2020_en.pdf. ↩ back
• 4 https://www.eeas.europa.eu/sites/default/files/swd_2021_186_f1_joint_staff_working_paper_en_v2_p1_1356457_0.pdf (1. lisa sisaldab majandus- ja investeerimiskava). ↩ back
• 5 https://neighbourhood-enlargement.ec.europa.eu/joint-staff-working-document-renewed-partnership-southern-neighbourhood-economic-and-investment-plan_en ↩ back
• 6 https://ec.europa.eu/international-partnerships/global-europe-programming_en ↩ back
• 7 https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/priorities-2019-2024/stronger-europe-world/global-gateway/eu-africa-global-gateway-investment-package_en ↩ back
• 8 Vt eespool. ↩ back
• 9 Vt eespool. ↩ back
• 10 Euroopa kvalifikatsiooniraamistik (EQF) | Europass. ↩ back
• 11 EQAVET – Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistik kutsehariduse ja koolituse valdkonnas – Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus – Euroopa Komisjon (europa.eu). ↩ back
• 12 Europassi digivahendid | Europass. ↩ back
• 13 ESCO (oskuste, kompetentside, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa klassifikaator). ↩ back
• 14 DigComp (digipädevuse raamistik). ↩ back
• 15 EntreComp (ettevõtluspädevuse raamistik) ↩ back
• 16 LifeComp (isikliku, sotsiaalse ja õppimispädevuse Euroopa raamistik). ↩ back
• 17 GreenComp (Euroopa kestlikkusalaste pädevuste raamistik). ↩ back
• 18 https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/docs/2021-2027/common/guidance/unit-cost-decision-volunteers_en.pdf. ↩ back
• 19 unit-cost-decision-sme-owners-natural-persons_en.pdf (europa.eu). ↩ back