Skip to main content

Erasmus+

EU programme for education, training, youth and sport

See veebileht ei kajasta veel Erasmus+ 2022. aasta programmijuhendi sisu. Saate 2022. aasta täieliku programmijuhendi oma valitud keeles PDFina alla laadida selle lehekülje paremas servas asuvalt ribalt „Download“.

Täiskasvanuhariduse valdkonna õppijate ja töötajate õpiränne

Meetmega toetatakse täiskasvanuharidust pakkuvaid asutusi ja muid täiskasvanuhariduse valdkonnas tegutsevaid organisatsioone, kes soovivad korraldada õpirändega seotud tegevusi täiskasvanuhariduse valdkonna õppijatele ja töötajatele.

Toetatakse mitmesuguseid tegevusi, sealhulgas töövarjutamine ja täienduskoolituskursused töötajatele, vähemate võimalustega täiskasvanud õppijate (eeskätt madala kvalifikatsiooniga täiskasvanud õppijad) individuaalne ja rühmaviisiline õpiränne, ekspertide kutsumine ja muud allpool selgitatud tegevused.

Osalevad organisatsioonid peaksid oma tegevuses aktiivselt edendama kaasamist ja mitmekesisust, keskkonnasäästlikkust ja digiõpet, kasutades selleks programmi raames pakutavaid sihtotstarbelisi rahastamisvõimalusi, suurendades osalejate teadlikkust, jagades parimat tava ning kavandades oma tegevust asjakohasel viisil.

Meetme eesmärgid

Programmist „Erasmus+“ rahastatavate õpirändetegevuste eesmärk on pakkuda üksikisikutele õppimisvõimalusi ning toetada täiskasvanuharidust pakkuvate asutuste ja muude täiskasvanuhariduse valdkonnas tegutsevate organisatsioonide rahvusvahelistumist ja institutsionaalset arengut. Meetmega aidatakse kaasa oskuste tegevuskava elluviimisele ja Euroopa haridusruumi loomisele. Meetme konkreetsed eesmärgid on alljärgnevad.

  • Õpetamise ja õppimise Euroopa mõõtme tugevdamine;
  • edendades kaasamist, mitmekesisust, sallivust ja demokraatlikku osalust;
  • täiendades teadmisi Euroopa ühisest pärandist ja mitmekesisusest;
  • toetades erialaste võrgustike arengut kogu Euroopas.
  • parandades Euroopas formaalse, informaalse ja mitteformaalse täiskasvanuhariduse kvaliteeti seoses ELi raamistikus (2018) määratletud võtmepädevuste omandamisega, sh põhioskused (kirjaoskus, arvutusoskus, digioskused) ja muud eluks vajalikud oskused;
  • laiendades ja mitmekesistades pakutavat täiskasvanuharidust pedagoogide töö kutseliseks muutmise ja täiskasvanuharidust pakkuvate asutuste suutlikkuse suurendamise abil;
  • lihtsustades kvaliteetset õpetamist ja õpet kõigis täiskasvanuhariduse vormides ning juurdepääsu nendele ja tagades nende asjakohasuse üksikisiku ja kogu ühiskonna vajadusi arvesse võttes;
  • suurendades täiskasvanuharidust pakkuvate asutuste suutlikkust viia ellu kvaliteetseid õpirändeprojekte;
  • suurendades igas vanuses ja erineva sotsiaal-majandusliku taustaga täiskasvanute osalust täiskasvanuhariduses, eeskätt soodustades ebasoodsas olukorras olevate õppijatega töötavate organisatsioonide, täiskasvanuharidust pakkuvate väikeettevõtjate, programmi uute tulijate, vähemate kogemustega organisatsioonide ja ka kogukonnapõhiste rohujuure tasandi organisatsioonide osalust.

Kuidas kasutada programmi „erasmus+“ õpirände võimalusi?

Täiskasvanuharidust pakkuvatel asutustel ja muudel täiskasvanuhariduse valdkonnas tegutsevatel organisatsioonidel on rahastuse taotlemiseks kaks võimalust:

  • Lühiajalised õppijate ja töötajate õpirände projektid võimaldavad taotlevatel organisatsioonidel korraldada mitmesuguseid õpirändetegevusi 6–18 kuu jooksul. Lühiajalised projektid sobivad eeskätt organisatsioonidele, kes osalevad programmis „Erasmus+“ esimest korda või kes soovivad korraldada üksnes piiratud arvul tegevusi.
  • Akrediteeritud asutuste õpirändeprojektid (õppijate ja töötajate õpiränne) on avatud üksnes nendele organisatsioonidele, kellel on Erasmuse akrediteering täiskasvanuhariduse valdkonnas. See sihtotstarbeline rahastussuund võimaldab akrediteeritud organisatsioonidel saada korrapäraselt rahastust õpirändetegevuseks, mille abil viiakse järk-järgult ellu Erasmuse kava.

Erasmuse akrediteeringut saavad taotleda kõik organisatsioonid, kes soovivad korrapäraselt korraldada õpirändetegevusi. Varasem programmis osalemise kogemus ei ole taotlemiseks vajalik. Selle võimaluse kohta saab täpsemat teavet käesoleva juhendi peatükist, milles käsitletakse Erasmuse akrediteeringut täiskasvanuhariduse, kutsehariduse ja -õppe ning üldhariduse valdkonnas.

Peale selle saavad organisatsioonid programmis osaleda taotlust esitamata, kasutades alljärgnevaid võimalusi.

  • Liitumine Erasmuse programmi olemasoleva õpirändekonsortsiumiga, mida juhib akrediteeritud konsortsiumi koordinaator vastavas riigis ja kuhu võetakse vastu uusi liikmeid.
  • Teisest riigist pärit osalejate vastuvõtmine: kõik organisatsioonid saavad vastu võtta osalejaid mõnest välismaisest partnerorganisatsioonist. Vastuvõtva organisatsioonina tegutsemine annab väärtusliku kogemuse ning hea võimaluse luua partnerlusi ja programmiga enne ise taotlemist paremini tutvuda.

Projekti kavandamine

1. põhimeetme projektis on keskne roll taotleval organisatsioonil. Taotleja koostab ja esitab taotluse, allkirjastab toetuslepingu, viib ellu õpirändetegevusi ning esitab aruandeid riiklikule büroole. Nii lühiajaliste projektide kui ka Erasmuse akrediteeringu korral on taotlusprotsessis kesksel kohal taotleva organisatsiooni vajadused ja kavad.

Enamik pakutavatest tegevustest on seotud väljapoole suunatud õpirändega. See tähendab, et taotlev organisatsioon tegutseb saatva organisatsioonina – ta valib välja osalejad ja lähetab nad vastuvõtvasse organisatsiooni välismaal. Peale selle pakutakse eriotstarbelisi tegevusi selleks, et taotlev organisatsioon saaks kutsuda enda juurde eksperte, õpetajaid või õpetajapraktikante. Vastuvõtutegevuste eesmärk ei ole tagada vastastikust vahetust, vaid kutsuda organisatsiooni isikuid, kes saavad aidata taotleval organisatsioonil areneda ja rahvusvahelistuda. Selleks et partnerite otsimist lihtsustada, toetab programm „Erasmus+“ järgmisi võimalusi partnerite leidmiseks välismaal: EPALE

Kõigi selle meetme raames toetatavate tegevuste elluviimisel tuleb täita Erasmuse programmi kvaliteedistandardeid. Erasmuse programmi kvaliteedistandardid hõlmavad konkreetseid tavasid projektiga seotud ülesannete täitmiseks, näiteks osalejate valik ja ettevalmistamine, õpiväljundite kindlaksmääramine, hindamine ja tunnustamine, tulemuste jagamine jne. Erasmuse programmi kvaliteedistandardite terviktekst on kättesaadav Euroopa Liidu ametlikul veebisaidil: https://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/resources/documents/erasmus-quality-standards-mobility-projects-vet-adults-schools_et.

Alljärgnevas jaotises kirjeldatakse, kuidas õpirände vormide ja sisu vastastikune seotus aitab tagada kvaliteetse õpirändetegevuse.

Kaasamine ja mitmekesisus

Erasmuse programmi kvaliteedistandardite kohaselt peavad programmist toetust saavad organisatsioonid pakkuma õpirände võimalusi kaasaval ja õiglasel viisil kõigile osalejatele, olenemata nende taustast. Projekti tegevustes osalevate õppijate valikul tuleks põhiteguritena arvesse võtta motiveeritust ja saavutusi ning ka osalejate isikliku arengu ja õpivajadusi. Ka osalevate töötajate valikul tuleks tagada, et nende kutsealasest arengust saaksid kasu kõik organisatsiooni õppijad.

Õpirändetegevuste ettevalmistamisel, elluviimisel ja järelmeetmetes peaks saatev ja vastuvõttev organisatsioon tähtsaimate otsuste tegemisse kaasama ka osalejad, et tagada iga osaleja jaoks võimalikult suur kasu ja mõju.

Haridus- ja koolitusteenuseid osutavaid osalevaid organisatsioone julgustatakse aktiivselt looma ja toetama õpirände võimalusi, näiteks lõimides need oma akadeemilisse kalendrisse ning määrates kindlaks standardmeetmed naasvate osalejate taasintegreerimiseks.

Keskkonnasäästlikud ja keskkonna suhtes vastutustundlikud tavad

Erasmuse programmi kvaliteedistandardite kohaselt peavad programmist toetust saavad organisatsioonid edendama oma osalejate seas keskkonnasäästlikku ja keskkonna suhtes vastutustundlikku käitumist, suurendades teadlikkust sellest, kui oluline on võtta meetmeid selleks, et vähendada õpirändetegevuste keskkonnajalajälge või heastada tekitatud kahju. Neid põhimõtteid tuleks arvesse võtta programmi kõigi tegevuste ettevalmistamisel ja elluviimisel, kasutades selleks eeskätt programmis kestlike reisimisviiside edendamiseks ette nähtud rahalisi vahendeid. Haridus- ja koolitusteenuseid osutavad organisatsioonid peaksid nendest põhimõtetest lähtuma ka oma igapäevases tegevuses ning aktiivselt toetama oma õppijate ja töötajate mõtteviisi ja käitumise muutust.

Digipööre hariduses ja koolituses

Erasmuse programmi kvaliteedistandardite kohaselt toetatakse programmi raames kõiki osalevaid organisatsioone digitaalsete vahendite ja õppemeetodite kasutuselevõtmisel, et täiendada füüsilise õpirändega seotud tegevust, edendada koostööd partnerorganisatsioonide vahel ning parandada õppimise ja õpetamise kvaliteeti. Peale selle võib digioskuste koolitusprogrammidest kasu olla ka õpetajatele ja haldustöötajatele, võimaldades neil omandada asjakohaseid digioskusi, et kasutada digitaaltehnoloogiat kursustel ja haldustegevuses.

Osalemine demokraatlikus elus

Programmi eesmärk on aidata osalejatel avastada kodanikuaktiivsuse ja demokraatlikus elus osalemise kasutegureid. Toetatavate õpi- ja koolitusvõimalustega tuleks tugevdada kodanikuühiskonna eri valdkondades osalemist soodustavaid oskusi. Seega edendatakse programmiga kultuuridevahelise suhtlemise ja sotsiaalse pädevuse, kriitilise mõtlemise ja meediapädevuse arendamist. Projektides tuleks pakkuda võimalusi osalemiseks demokraatlikus ja ühiskonnaelus ning kodanikuühiskonnas formaalse ja mitteformaalse õppetegevuse kaudu. Sellistes projektides tuleks arendada või parandada teadlikkust ja arusaamist Euroopa Liidu kohta, pöörates eelkõige tähelepanu ELi ühistele väärtustele, demokraatlike põhimõtete, inimväärikuse ning ühtsuse ja mitmekesisuse põhimõtete austamisele, kultuuridevahelisele dialoogile, samuti Euroopa sotsiaalsele, kultuuri- ja ajaloopärandile.

Võtmepädevuste arendamine

Programmiga toetatakse elukestvat arengut ja võtmepädevuste[1] tugevdamist, soodustades seeläbi isiklikku arengut ja rahulolu, tööalast konkurentsivõimet, kodanikuaktiivsust ja sotsiaalset kaasatust. Osalevad organisatsioonid peaksid pakkuma õppijate konkreetsetele vajadustele kohandatud koolitus- ja õppetegevust, et aidata neil saavutada majanduslik sõltumatus ning kõrvaldada takistused, millega nad haridusvaldkonnas ja sotsiaalses suhtluses kokku puutuvad.

Tegevus

Selles jaotises kirjeldatakse tegevusi, millele saab taotleda programmi „Erasmus+“ vahenditest toetust nii lühiajaliste projektide kui ka akrediteeritud asutuste projektide raames.

Iga tegevuse puhul on võimalik anda lisatoetust vähemate võimalustega osalejaid saatvatele isikutele. Saatvatele isikutele saab toetust anda kogu tegevuse ajaks või vaid teatud perioodiks.

Töötajate õpiränne

Võimalikud vormid

  • Töövarjutamine (2–60 päeva)
  • Õpetamine välisriigis (2–365 päeva)
  • Kursustel ja koolitustel osalemine (2–30 päeva)

Kursuste ja koolituse korral rahastatakse kursusetasusid kokku kuni 10 päeva eest osaleja kohta. Kursuste ja koolituse valiku üle otsustavad taotlejad. Selleks et juhendada taotlejaid kursuste pakkujate valikul, on välja töötatud alljärgnevad kvaliteedistandardid: https://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/resources/quality-standards-courses-under-key-action-1-learning-mobility-individuals_et.

Lisaks füüsilisele õpirändele saab kõiki töötajate õpirände tegevusi põimida virtuaalse tegevusega. Eespool nimetatud miinimum- ja maksimumkestust kohaldatakse füüsilise õpirände osa suhtes.

Rahastamiskõlblikud osalejad

Rahastamiskõlblike osalejate hulka kuuluvad õpetajad, koolitajad ja teised, mitteõpetavad eksperdid ja töötajad täiskasvanuhariduse valdkonnas.

Rahastamiskõlblike mitteõpetavate töötajate hulka kuuluvad täiskasvanuhariduse valdkonna töötajad, kes töötavad kas täiskasvanuharidust pakkuvates asutustes (nt juhtkonna liikmed) või muudes täiskasvanuhariduse valdkonnas tegutsevates organisatsioonides (nt vabatahtlikud, nõustajad, täiskasvanuhariduse küsimustega tegelevad poliitikakoordinaatorid).

Osalejad peavad olema saatva organisatsiooni töötajad või tegema sellega regulaarselt koostööd, aidates ellu viia organisatsiooni põhitegevusi (nt väliskoolitajate, ekspertide või vabatahtlikena).

Kõigil juhtudel tuleb ülesanded, mis seovad osalejat saatva organisatsiooniga, dokumenteerida viisil, mis võimaldab riiklikul bürool seda seotust kontrollida (nt töö- või vabatahtliku töö lepingu, ülesande kirjelduse või muu sarnase dokumendi põhjal). Riiklikud bürood kehtestavad läbipaistva ja järjepideva korra selle kohta, mida mõeldakse riigi kontekstis aktsepteeritava töösuhte all ja mis dokumentidega tuleb seda tõendada.

Rahastamiskõlblikud toimumiskohad

Tegevused peavad toimuma välismaal programmiriikides.

Õppijate õpiränne

Võimalikud vormid

  • Täiskasvanud õppijate rühmaviisiline õpiränne (2–30 päeva, rühmas peab olema vähemalt kaks õppijat)
  • Täiskasvanud õppijate individuaalne õpiränne (2–30 päeva)

Lisaks füüsilisele õpirändele saab kõiki õppijate õpirände tegevusi põimida virtuaalse tegevusega. Eespool nimetatud miinimum- ja maksimumkestust kohaldatakse füüsilise õpirände osa suhtes.

Täiskasvanud õppijate rühmaviisiline õpiränne: rühm täiskasvanud õppijaid saatvast organisatsioonist saab osaleda teises riigis uuenduslikus õppes, mida korraldab vastuvõttev organisatsioon. Tegevus võib hõlmata kooslust formaal-, informaalse ja mitteformaalse õppe eri meetoditest, näiteks vastastikõpe, töölõppimine, vabatahtlik tegevus ja muud innovatiivsed lähenemisviisid. Õppijaid peavad kogu tegevuse ajal saatma sobiva kvalifikatsiooniga koolitajad saatvast organisatsioonist. Rühmaviisilise õpirände tegevuse sisus tuleks keskenduda täiskasvanud õppijate võtmepädevustele, mis on seotud programmi järgmiste mõõtmetega: kaasamine ja mitmekesisus, digipööre, keskkonnasäästlikkus ja osalus.

Täiskasvanud õppijate individuaalne õpiränne: täiskasvanud õppijad saavad välismaal vastuvõtvas organisatsioonis teatava aja jooksul parandada oma teadmisi ja oskusi. Igale osalejale tuleb kindlaks määrata individuaalne õppeprogramm. Õppeprogramm võib hõlmata kooslust formaal-, informaalse ja mitteformaalse õppe eri meetoditest, sealhulgas kontaktõpe, töölõppimine, töövarjutamine, vaatlus ja muud innovatiivsed lähenemisviisid.

Rahastamiskõlblikud osalejad

Rahastamiskõlblikud osalejad on vähemate võimalustega täiskasvanud õppijad, eeskätt madala kvalifikatsiooniga täiskasvanud õppijad. Osalevad õppijad peavad olema registreeritud saatva organisatsiooni täiskasvanuharidusprogrammis[2].

Rahastamiskõlblikud toimumiskohad

Tegevused peavad toimuma välismaal mõnes programmiriigis.

Muud toetatavad tegevused

Võimalikud vormid

  • Ekspertide kutsumine (2–60 päeva)
  • Õpetajapraktikantide vastuvõtmine (10–365 päeva)
  • Ettevalmistavad kohtumised

Ekspertide kutsumine: organisatsioonid saavad kutsuda välismaalt koolitajaid, õpetajaid, poliitikaeksperte või muid kvalifitseeritud spetsialiste, kes saavad aidata tõsta vastuvõtvas organisatsioonis õpetamise, koolitamise ja õppimise taset. Näiteks saavad kutsutud eksperdid koolitada vastuvõtva organisatsiooni töötajaid, demonstreerida uusi õpetamismeetodeid või aidata kasutusele võtta häid korraldus- ja juhtimistavasid.

Õpetajapraktikantide vastuvõtmine: taotlevad organisatsioonid saavad vastu võtta õpetajapraktikante, kes soovivad tulla välismaale praktikale. Vastuvõttev organisatsioon saab toetust tegevuse korraldamiseks, ent osaleja reisikulud peaks katma ja individuaalset toetust andma saatev asutus (kes võib selleks samuti taotleda rahastust programmi „Erasmus+“ kaudu).

Ettevalmistavad kohtumised: organisatsioonid saavad enne õpirändetegevuse toimumist korraldada ettevalmistava kohtumise vastuvõtva partneri juurde. Ettevalmistavad kohtumised ei kujuta endast eraldiseisvat tegevust, vaid tegemist on korraldustega töötajate või õppijate õpirände toetamiseks. Iga ettevalmistavat kohtumist tuleb selgelt põhjendada ning need peavad aitama suurendada õpirändetegevuste ulatust ning parandada nende kvaliteeti. Näiteks saab ettevalmistavaid kohtumisi korraldada selleks, et alustada koostööd uue partnerorganisatsiooniga või valmistada ette pikemaajalisi õpirändetegevusi. Ettevalmistavaid kohtumisi ei saa korraldada selleks, et valmistada ette kursust või koolitustegevust töötajate jaoks.

Rahastamiskõlblikud osalejad

Kutsutud ekspert võib olla mis tahes isik mõnest teisest programmiriigist, kes on vastava valdkonna asjatundja.

Õpetajapraktikantide vastuvõtmise projektides osalejad peavad olema mõne muu programmiriigi õpetajakoolitusprogrammi (või muusse sarnasesse õpetajatele suunatud koolitusprogrammi) immatrikuleeritud üliõpilased või äsjalõpetanud[3].

Ettevalmistavatel kohtumistel võivad osaleda projekti tegevuste korraldamisega otseselt seotud töötajad, kellel on saatva organisatsiooniga või õpirändekonsortsiumi koordinaatoriga töösuhe. Erandkorras võivad potentsiaalsed vähemate võimalustega osalejad osaleda oma tegevust ettevalmistavatel kohtumistel.

Rahastamiskõlblikud toimumiskohad

Ettevalmistavaid kohtumisi saab teha programmiriikides.

Kutsutud ekspertide ja õpetajapraktikantide puhul on toimumiskoht alati toetust saav organisatsioon (sh konsortsiumi liikmed).

LÜHIAJALISED TÄISKASVANUHARIDUSE VALDKONNA ÕPPIJATE JA TÖÖTAJATE ÕPIRÄNDE PROJEKTID

Lühiajalised õppijate ja töötajate õpirände projektid on lihtne ja konkreetne võimalus programmist „Erasmus+“ kasu saada. Nende projektide eesmärk on võimaldada organisatsioonidel vähese vaevaga korraldada teatavaid tegevusi ja omandada programmi raames kogemusi.

Lihtsuse huvides on lühiajaliste projektide kestus ja nendes osalejate arv piiratud. Lühiajalised projektid on avatud üksnes üksikorganisatsioonidele, mitte konsortsiumide koordinaatoritele. Akrediteeritud organisatsioonid ei saa lühiajalisteks projektideks rahastamist taotleda, kuna neil on programmi „Erasmus+“ rahastusele juba alaline juurdepääs.

Lühiajalise projekti taotlus sisaldab loendit ja kirjeldust tegevustest, mida taotlev organisatsioon kavatseb korraldada.

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Rahastamiskõlblikud organisatsioonid: kes võib esitada taotluse?

Taotluse võivad esitada järgmised organisatsioonid[4]:

  1. formaalset, informaalset ja mitteformaalset täiskasvanuharidust pakkuvad organisatsioonid[5];
  2. kohalikud ja piirkondlikud avaliku sektori asutused, koordineerivad asutused ning muud täiskasvanuhariduse valdkonnas tegutsevad organisatsioonid.

Organisatsioonid, kellel on Erasmuse akrediteering täiskasvanuhariduse valdkonnas, ei saa lühiajalisteks projektideks rahastamist taotleda.

Rahastamiskõlblikud riigid

Taotlevad organisatsioonid peavad olema asutatud mõnes programmiriigis.

Kellele esitada taotlus?

Taotlus esitatakse selle riigi riiklikule büroole, kus taotlev organisatsioon on asutatud.

Taotluse esitamise tähtajad

1. taotlusvoor kõigi riiklike büroode puhul: 11. mai kell 12.00.00 (keskpäev Brüsseli aja järgi)

2. taotlusvoor nende riiklike büroode puhul, kes otsustavad avada teise tähtaja: 5. oktoober kell 12.00.00 (keskpäev Brüsseli aja järgi)

Teise tähtaja väljakuulutamisest annavad riiklikud bürood taotlejatele teada oma veebisaidil.

Projektide alguskuupäevad

Projektide alguskuupäevad võivad olla järgmised:

  • 1. taotlusvoor: sama aasta 1. septembrist 31. detsembrini;
  • 2. taotlusvoor: järgneva aasta 1. jaanuarist 31. maini.

Projekti kestus

6–18 kuud

Taotluste arv

Ühes taotlusvoorus võib organisatsioon taotleda rahastamist ainult üheks lühiajaliseks täiskasvanuhariduse valdkonna projektiks.

Organisatsioonid, kes saavad esimeses taotlusvoorus lühiajalisele projektile toetuse, ei või osaleda sama projektikonkursi teises taotlusvoorus.

Viie järjestikuse konkursiaasta jooksul võib organisatsioon saada lühiajalisteks täiskasvanuhariduse valdkonna projektideks toetust kõige enam kolmel korral. Selle ülempiiri puhul ei võeta arvesse aastatel 2014–2020 saadud toetusi.

Võimalikud tegevused

Igat liiki tegevused täiskasvanuhariduse valdkonnas. Üksikasjalik loend ja eeskirjad on esitatud jaotises „Tegevused“.

Projekti maht

Lühiajalise projekti taotlus võib hõlmata kuni 30 õpirändetegevuses osalejat.

Selle ülempiiri puhul ei võeta arvesse ettevalmistavaid kohtumisi ega saatvate isikute osalemist.

Hindamiskriteeriumid

Esitatud taotlusi hinnatakse 100 punkti skaalal, lähtudes allpool esitatud kriteeriumidest ja nende kaalust. Selleks et taotluse saaks rahuldada, peab see koguma:

  • vähemalt 60 punkti 100 maksimumpunktist ja
  • vähemalt poole maksimumpunktidest igas kolmes hindamiskriteeriumide kategoorias.

Asjakohasus

(maksimaalne punktisumma: 30)

Hinnatakse järgmist:

  • taotleja profiili, kogemuste, tegevuste ja õppijate sihtrühma asjakohasus täiskasvanuhariduse valdkonna jaoks;
  • projektiettepaneku asjakohasus meetme eesmärkide saavutamisel;
  • projektiettepaneku asjakohasus järgmiste konkreetsete prioriteetide seisukohast:
    • uute tulijate ja vähemate kogemustega organisatsioonide toetamine;
    • vähemate võimalustega osalejate toetamine.

Projektikavandi kvaliteet

(maksimaalne punktisumma: 40)

Hinnatakse, kas:

  • projekti kavandatavad eesmärgid vastavad selgelt ja konkreetselt taotleva organisatsiooni, selle töötajate ja õppijate vajadustele;
  • kavandatavad tegevused ja nende sisu on projekti eesmärkide saavutamiseks sobivad;
  • iga kavandatava tegevuse jaoks on olemas selge töökava;
  • projekt hõlmab keskkonnasäästlikke ja keskkonna suhtes vastutustundlikke tavasid;
  • projektis rakendatakse digitaalseid vahendeid ja õppemeetodeid, et täiendada füüsilise õpirände tegevust ja parandada koostööd partnerorganisatsioonidega.

Järelmeetmete kvaliteet

(maksimaalne punktisumma: 30)

Hinnatakse, kas:

  • taotleja on kavandanud konkreetseid ja loogilisi samme selleks, et rakendada õpirändetegevuste tulemusi organisatsiooni igapäevases töös;
  • taotleja on ette näinud sobiva viisi projekti väljundite hindamiseks;
  • taotleja on kavandanud konkreetseid ja tõhusaid samme selleks, et levitada projekti tulemusi taotlevas organisatsioonis, jagada neid muude organisatsioonide ja avalikkusega ning avalikult tunnustada Euroopa Liidu rahastust.

Akrediteeritud asutuste projektid täiskasvanuhariduse valdkonna õppijate ja töötajate õpirändeks

Organisatsioonid, kellel on Erasmuse akrediteering täiskasvanuhariduse valdkonnas, saavad taotleda rahastamist spetsiaalse, ainult nende jaoks avatud rahastussuuna kaudu. Kuna taotlused põhinevad varem heaks kiidetud Erasmuse kaval, ei ole vaja esitada tegevuste üksikasjalikku loendit ega kirjeldust. Selle asemel keskendutakse taotlustes järgmiste tegevuste jaoks vajaliku eelarve prognoosimisele.

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Rahastamiskõlblikud organisatsioonid: kes võib esitada taotluse?

Taotluse võib esitada organisatsioon, kellel on kehtiv Erasmuse akrediteering täiskasvanuhariduse valdkonnas.

Õpirändekonsortsium

Organisatsioonid, kellel on Erasmuse akrediteering õpirändekonsortsiumi koordinaatorina, peavad taotlema õpirändekonsortsiumi toetust.

Taotluse osana tuleb esitada õpirändekonsortsiumi liikmete nimekiri; konsortsiumil peab lisaks koordinaatorile olema vähemalt üks liikmesorganisatsioon.

Õpirändekonsortsiumi liikmeks võib saada mis tahes organisatsioon, kes vastab akrediteeritud õpirändeprojekti rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele. Konsortsiumi liikmetelt ei nõuta Erasmuse akrediteeringut.

Õpirändekonsortsiumis osalevad organisatsioonid võivad sama projektikonkursi raames saada täiskasvanuhariduse valdkonnas rahastust kuni kahe 1. põhimeetme toetuslepingu alusel. Seega võivad täiskasvanuhariduse valdkonna organisatsioonid, kes saavad toetust lühiajalise projekti või akrediteeritud asutuse projekti jaoks, osaleda lisaks liikmesorganisatsioonina üksnes ühes täiskasvanuhariduse valdkonna õpirändekonsortsiumis. Muud organisatsioonid võivad osaleda kuni kahes õpirändekonsortsiumis.

Kellele esitada taotlus?

Taotlus esitatakse selle riigi riiklikule büroole, kus taotlev organisatsioon on asutatud.

Taotluse esitamise tähtaeg

11. mai kell 12.00.00 (keskpäev Brüsseli aja järgi)

Projekti alguskuupäev

Sama aasta 1. september.

Projekti kestus

Kõigi akrediteeritud asutuste projektide esialgne kestus on 15 kuud. 12 kuu möödudes on kõigil toetusesaajatel võimalik pikendada projekti kestust nii, et see kestaks kokku 24 kuud.

Taotluste arv

Akrediteeritud organisatsioonid võivad esitada ainult ühe taotluse taotlusvooru kohta.

Võimalikud tegevused

Igat liiki tegevused täiskasvanuhariduse valdkonnas. Üksikasjalik loend ja eeskirjad on esitatud jaotises „Tegevused“.

Projekti maht

Akrediteeritud asutuste projektides osalejate arv ei ole piiratud, v.a eelarvevahendite eraldamise etapis kindlaks määratavad piirangud.

Eelarvevahendite eraldamine

Taotleja Erasmuse kava kvaliteeti on juba hinnatud akrediteeringu taotlemise etapis ning eelarvevahendite eraldamise etapis seega kvalitatiivset hindamist ei toimu. Rahastatakse kõiki rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele vastavaid toetustaotlusi.

Toetuse maksimumsumma sõltub mitmest tegurist:

  • akrediteeritud taotlejatele eraldamiseks kättesaadav kogueelarve;
  • taotletavad tegevused;
  • toetuse põhi- ja maksimumsumma;
  • alljärgnevad eraldamiskriteeriumid: majandustulemused, kvalitatiivne tulemuslikkus, poliitikaprioriteedid ja geograafiline tasakaal (kui riiklik büroo seda põhimõtet kohaldab).

Üksikasjalikud eeskirjad toetuse põhi- ja maksimumsummade, eraldamiskriteeriumide punktisummade, iga kriteeriumi kaalu, eraldamismeetodi ja akrediteeritud asutuste projektidele ettenähtud eelarve kohta avaldab riiklik büroo enne konkursi tähtaega.

Rahastamiseeskirjad

Lühiajaliste projektide ja akrediteeritud asutuste projektide suhtes kohaldatakse järgmisi rahastamiseeskirju.

Eelarvekategooria

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Summa

Korraldustoetus

Õpirändetegevuste elluviimisega otseselt seotud kulud, mida muud kulukategooriad ei hõlma.

Kulusid võivad kaasa tuua näiteks: osalejate (pedagoogiline, kultuuriline jne) ettevalmistamine, mentorlus, seire ja toetamine õpirändetegevuse ajal, põimitud meetmete virtuaalsete komponentide jaoks vajalikud teenused, seadmed ja töövahendid, õpiväljundite tunnustamine, tulemuste jagamine ja Euroopa Liidu rahastuse avalikkusele nähtavaks tegemine.

Korraldustoetus on ette nähtud nii saatva kui ka vastuvõtva organisatsiooni kulude katmiseks (v.a töötajate õpiränne kursustel ja koolitustel osalemiseks). Saadud toetuse jagamises lepivad saatev ja vastuvõttev organisatsioon omavahel kokku.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse osalejate arv.

100 eurot

  • Rühmaviisilises õpirändes osaleja kohta
  • Töötajate kursuste ja koolitusega seotud õpirändes osaleja kohta
  • Kutsutud eksperdi kohta
  • Õpetajapraktikandi kohta

350 eurot; alates sama liiki tegevuse sajandast osalejast 200 eurot

  • Täiskasvanud õppijatele ette nähtud individuaalses õpirändes (õppimise eesmärgil) osaleja kohta
  • Töötajate töövarjutamise ning õpetamis- ja koolituslähetustega seotud õpirändes osaleja kohta

Reisitoetus

Toetus, mis aitab katta osalejate ja neid saatvate isikute kulud seoses reisimisega lähtekohast tegevuse toimumiskohta ja tagasi.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse sihtkoha kaugus ja inimeste arv.

Taotleja peab märkima lennukauguse lähtekohast tegevuse toimumiskohta,[6] kasutades Euroopa Komisjoni pakutavat vahemaa kalkulaatorit[7].

Sihtkoha kaugus

Tavapärane reisimine

Keskkonnasäästlik reisimine

0–99 km

23 eurot

 

100–499 km

180 eurot

210 eurot

500–1 999 km

275 eurot

320 eurot

2 000–2 999 km

360 eurot

410 eurot

3 000–3 999 km

530 eurot

610 eurot

4 000–7 999 km

820 eurot

 

8 000 km või enam

1 500 eurot

 

Individuaalne toetus

Osalejate ja saatvate isikute[8] elamiskulud tegevuse ajal.

Vajaduse korral on rahastamiskõlblikud tegevusele eelneval ja järgneval reisimisel tekkivad elamiskulud maksimaalselt kahe reisipäeva ulatuses, kui osaleja saab tavapärase reisimise toetust, ja maksimaalselt nelja lisapäeva ulatuses, kui osaleja saab keskkonnasäästliku reisimise toetust.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse isikute arv, viibimise kestus ja vastuvõttev riik[9].

Osalejate kategooria

1. rühma riigid

2. rühma riigid

3. rühma riigid

Töötajad

90–180 eurot

80–160 eurot

70–140 eurot

Õppijad

35–120 eurot

30–104 eurot

25–88 eurot

Need on baasmäärad tegevuse päeva kohta. Iga riiklik büroo määrab täpse baasmäära lubatud vahemikus.

Baasmäära alusel makstakse kuni meetme 14. päevani. Alates tegevuse 15. päevast makstav summa moodustab 70 % baasmäärast. Makstavad summad ümardatakse lähima täiseuroni.

Kaasamistoetus

Kulud, mis on seotud õpirändetegevuste korraldamisega vähemate võimalustega osalejatele.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse vähemate võimalustega osalejate arv.

100 eurot osaleja kohta

Lisakulud, mis on otseselt seotud vähemate võimalustega osalejate ja neid saatvate isikutega (sealhulgas põhjendatud reisi- ja elamiskulud, kui nendele osalejatele ei ole toetust taotletud reisi- ja individuaalse toetuse eelarvekategooriatest).

Rahastamismehhanism: tegelikud kulud.

Eraldamisel kohaldatav reegel: taotleja peab taotlust põhjendama ja riiklik büroo peab selle heaks kiitma.

100 % rahastamiskõlblikest kuludest

Ettevalmistavad kohtumised

Reisi- ja elamiskulud ettevalmistaval kohtumisel osalemise ajal.

Rahastamismehhanism: ühikuhinnad.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse osalejate arv.

575 eurot osaleja kohta, kuni kolm osalejat kohtumise kohta.

Kursusetasud

Kulud kursuste ja koolituste osalustasude katmiseks.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse tegevuse kestus.

80 eurot päevas osaleja kohta; ühe toetuslepingu alusel võib töötaja saada kursusetasude katmiseks maksimaalselt 800 eurot.

Keeletugi

Kulud seoses keeleõppematerjalide ja keelekoolituse võimaldamisega osalejatele, kellel on vaja täiendada tegevuse ajal õppimiseks või koolituseks kasutatava keele oskust.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse osalejate arv.

150 eurot osaleja kohta, kellel on õigus veebipõhisele keeletoele, kuid kes seda ei saa, kuna vajalik keel või tase ei ole kättesaadav, v.a töötajad, kelle õpirändeperiood kestab alla 31 päeva. Rühmaviisilises õpirändes osalevatele täiskasvanud õppijatele individuaalset keeletuge ei pakuta.

Erakorralised kulud

Kulud, mis on seotud finantstagatise andmisega, kui riiklik büroo seda nõuab.

Osalejate ja neid saatvate isikute suured reisikulud, mida suure geograafilise vahemaa või muude takistuste tõttu ei saa katta tavapärase reisitoetusega.

Rahastamismehhanism: tegelikud kulud.

Eraldamisel kohaldatav reegel: taotleja peab taotlust põhjendama ja riiklik büroo peab selle heaks kiitma.

Finantstagatisega seotud kulud: 80 % rahastamiskõlblikest kuludest.

Suured reisikulud: 80 % rahastamiskõlblikest reisikuludest.

  1. Võtmepädevused: https://ec.europa.eu/education/policies/school/key-competences-and-basic-skills_et.

  2. Igas programmiriigis kehtestab rahastamiskõlbliku täiskasvanuharidusprogrammi ja madala kvalifikatsiooniga täiskasvanud õppija määratluse riigi pädev asutus ning see avaldatakse asjaomase riikliku büroo veebisaidil. Põhimõtteliselt loetakse madala kvalifikatsiooniga täiskasvanud õppijaks isik, kes ei ole lõpetanud vähemalt keskhariduse õppekava.

  3. Äsjalõpetanud võivad osaleda kuni 12 kuu jooksul pärast lõpetamist. Kui osalejad on pärast lõpetamist läbinud kohustusliku tsiviil- või sõjaväeteenistuse, pikendatakse rahastamiskõlblikkuse perioodi teenistuse kestuse aja võrra.

  4. Igas programmiriigis kehtestab rahastamiskõlbliku organisatsiooni määratluse riigi pädev asutus ning see avaldatakse asjaomase riikliku büroo veebisaidil koos vastavate näidetega.

  5. Ilma et see piiraks riigi pädeva asutuse kehtestatud määratlusi, tuleb meeles pidada, et täiskasvanutele kutseharidust ja -õpet pakkuvad organisatsioonid loetakse üldjuhul kutseharidust ja -õpet pakkuvateks asutusteks ja mitte täiskasvanuharidust pakkuvateks asutusteks. Lisateabe saamiseks tutvuge kohaldatavate määratlustega oma riikliku büroo veebisaidil.

  6. Näiteks kui osaleja on pärit Madridist (Hispaania) ja tegevus toimub Roomas (Itaalia), arvutab taotleja vahemaa Madridist Rooma (1 365,28 km) ning valib seejärel vastava sihtkoha kauguse vahemiku (st 500–1 999 km).    

  7. http://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/tools/distance_et.htm.

  8. Saatvate isikute puhul kehtivad samad määrad mis töötajate korral. Kui erandjuhtudel peab saatev isik jääma välismaale kauemaks kui 60 päevaks, toetatakse 60päevast perioodi ületaval ajal täiendavaid elamiskulusid kaasamistoetuse rubriigist.

  9. Vastuvõtvate riikide rühmad:

    1. rühma riigid: Iirimaa, Island, Liechtenstein, Luksemburg, Norra, Rootsi, Soome, Taani;

    2. rühma riigid: Belgia, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küpros, Malta, Madalmaad, Austria, Portugal;

    3. rühma riigid: Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Leedu, Läti, Poola, Põhja-Makedoonia Vabariik, Rumeenia, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Türgi, Ungari.