Skip to main content

Erasmus+

EU programme for education, training, youth and sport

Algatus „Euroopa noored üheskoos“

Algatus „Euroopa noored üheskoos“ on suunatud rohujuuretasandi noorteorganisatsioonidele, kes soovivad luua piiriüleseid partnerlussuhteid, st lisada oma tegevusele Euroopa mõõde ning siduda need tegevused ELi noortepoliitikaga, eeskätt ELi noortestrateegiaga (2019–2027). Eesmärk on innustada taotlust esitama organisatsioone, kes ei Euroopa tasandil veel tugevalt kanda kinnitanud. Sel eesmärgil toetatakse selle meetme raames peamiselt tegevusi, mille eesmärk on viia ELi tasandil tegutsevaid noorteorganisatsioone kokku kohalikul (maapiirkonna, linna, piirkonna, riigi) tasandil tegutsevate rohujuuretasandi vabaühendustega, kes saavad kasu piiriülese tegevuse arendamisest.

Meede on üles ehitatud nii, et võtta arvesse noortevaldkonna kasvavat suurust, noorte osalusega seotud muutuvaid arengusuundumusi ning vajadust tagada noortevaldkonnas jätkusuutlikum ja stabiilsem rahalise toetuse mehhanism[1]. Samuti püütakse paremini arvestada noorteorganisatsioonide suure mitmekesisusega kogu Euroopas ning tagada kindlakstehtud vajadustele reageerimiseks tegevus nii rohujuuretasandil kui ka kogu Euroopat hõlmavate suurte koostööprojektide raames.

Meetme eesmärgid

Meetme „Euroopa noored üheskoos“ eesmärk on luua võrgustikke, mille raames edendatakse piiriüleseid partnerlusi, mida viivad tihedas koostöös ellu noored kogu Euroopast (programmi „Erasmus+“ programmiriikidest). Võrgustikud korraldavad noortevahetusi ja koolitusi (nt noortejuhtidele) ning võimaldavad noortel endil algatada ühisprojekte kohapealsete ja/või virtuaalsete tegevuste kaudu.

Meetme olulised temaatilised prioriteedid on Euroopa noorte eesmärkide saavutamisele ning ka ELi noortestrateegia (2019–2027)[2] elluviimisele kaasaaitamine ja nende edendamine. Euroopa noorte eesmärgid kajastuvad ka Euroopa Komisjoni presidendi von der Leyeni poliitilistes suunistes[3]. Algatust „Euroopa noored üheskoos“ hõlmav meede lähtub ka ELi noortedialoogi käimasolevast 18kuulisest tsüklist[4] ja selle prioriteetidest.

COVID-19 pandeemiat silmas pidades on vaja tegutseda selle nimel, et leevendada kriisi sotsiaal-majanduslikku mõju noortele, sealhulgas suurendada suutlikkust ja võtta konkreetseid meetmeid, et aidata noortevaldkonnal kriisist taastuda. Seda tehes peaksid noortevõrgustikud kaaluma võimalusi solidaarsuse ja kaasamise suurendamiseks, mis on seotud digioskuste ja rohelise eluviisi edendamisega.

Erieesmärgid

Konkreetsemalt toetatakse meetmega järgmist:

  • eri noorteorganisatsioonide riikidevahelise struktureeritud koostöö (nii veebis kui ka väljaspool veebikeskkonda) edendamine ja arendamine, et luua või tugevdada partnerlusi, mille eesmärk on tagada solidaarsus ja kõigi inimeste demokraatlik kaasatus;
  • noortevaldkonnaga seotud ELi raamistike ja algatuste, näiteks Euroopa poolaasta[5] riigipõhiste soovituste elluviimine;
  • algatused eesmärgiga julgustada koolituste korraldamise kaudu noori osalema demokraatiaprotsessis ja ühiskonnas, tutvustada noorte eurooplaste ühiseid kokkupuutepunkte ning soodustada arutelusid ja mõttevahetusi teemal, kuidas on noored seotud ELiga ning selle väärtuste ja demokraatlike alustega, muu hulgas võimaldades noortel teha end kuuldavaks COVID-19 kriisist taastumise raames;
  • alaesindatud noorte (nt haavatavad ja ebasoodsas sotsiaal-majanduslikus olukorras noored) osalemine poliitikas, noorteorganisatsioonides ja muudes kodanikuühiskonna organisatsioonides;
  • uued viisid noorteorganisatsioonide mõjuvõimu suurendamiseks toimetulekul COVID-19 pandeemia ja selle tagajärgedega. Soovituslikult võiks see hõlmata noorteorganisatsioonide vahelise koostöö tõhustamist digitaalkeskkonnas, kasutades asjakohaseid mitteformaalse õppimise meetodeid ja korraldusmudeleid, sealhulgas alternatiivsed vahetusviisid ja vastastikune abi.

Tegevus

Kavandatav tegevus peab olema otseselt seotud meetme üld- ja erieesmärkidega ning seda tuleb täpsustada kogu toetusperioodi hõlmavas projektikirjelduses (vt juhised projekti kavandamist ja mõju käsitlevates jaotistes).

Tegevused on piiriülesed ja võivad toimuda Euroopa („Erasmus+“ programmiriikide), riigi, piirkonna või kohalikul tasandil.

Asjaomaste tegevuste näited

  1. Tegevus, mis soodustab noorte juurdepääsu ühiskonna kõigil (kohalikul, piirkondlikul, riigi, Euroopa) tasanditel, samuti erinevates institutsionaalsetes kontekstides (ametiasutused, mitteformaalne koostöö ja õppimine, vahetus informaalse õppe raames jms) toimuvale ELi poliitikaga seotud tegevusele ning noorte osalust selles tegevuses.
  2. Õpirändetegevus, sh vahetused võrgustike loomiseks ja/või mitteformaalseks või informaalseks õppimiseks.
  3. Noortevaldkonnaga seotud ELi poliitikaprioriteetide teadvustamine, teavitamine, teabe levitamine ja edendamine (seminarid, õpikojad, kampaaniad, koosolekud, avalikud arutelud, nõustamised jne).
  4. Strateegilise koostöö, mõttevahetuse, koostöö ja koosloomise ning asjaomaste mitteformaalsete meetodite edendamine, et kujundada välja ja arutada alt üles lähenemisviisil põhinevaid ELi noortepoliitika algatusi ning noorte, noorteorganisatsioonide, poliitikakujundajate ja otsusetegijate, teadlaste ja teiste asjaomaste kodanikuühiskonna osalejate partnerlust ja projekte. See hõlmab Euroopa noorte valitsusväliste organisatsioonide / kodanikuühiskonna organisatsioonide / ELi-üleste võrgustike arendamise algatusi ja üritusi.
  5. Poliitikutelt seisukohtade küsimine seoses noorte ettepanekutega demokraatiasüsteemide kohta, sealhulgas mittekaasatud noorte seisukohtade ja püüdluste uurimine ning väljaselgitamine, mis takistab ja soodustab nende noorte kaasatust, kellel ei ole olemasolevate osalusvormidega kogemusi; uute platvormide edendamine, et võimaldada noortel osaleda poliitikas ja poliitilistes ettevõtmistes kogu Euroopas.
  6. ELi noorte kodanikuaktiivsuse mõiste uuenenud tähenduse ja kasutegurite uurimine, võttes sealhulgas arvesse COVID-19 kriisi järgset konteksti ja Euroopa uut rohelist kokkulepet, mis on taastumisel keskse tähtsusega, samuti põlvkondadesiseseid erinevusi noorte esindatuses ning noorte ELi tasandil esindatusega seotud arengusuundumuste muutumist.
  7. Tegevus eesmärgiga toetada kasutajasõbralike standardmeetodite, töövahendite ja innovatiivsete koostööviiside väljatöötamist noortevaldkonna vabaühendustele, sealhulgas noortekogukondade kontseptsioonil põhinevate uute algatuste väljatöötamine, oskuste arendamine ja oskusteabe väljakujundamine käimasoleva tegevuse tulemuspõhiseks seireks ja hindamiseks ning tähelepanu juhtimine sellele, millist väärtust pakub noorte osalus kodanikuühiskonnas.

Selle meetme puhul on õpirändetegevuse kaasamine vabatahtlik. Noorte õpirändetegevus peab olema vajalik projekti põhieesmärkide saavutamiseks ning andma projektile ja asjaomastele noortele olulist lisaväärtust.

Mis kriteeriumidele peab algatus „euroopa noored üheskoos“ toetuse taotlemiseks vastama?

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Programmist „Erasmus+“ toetuse saamiseks peavad algatuse „Euroopa noored üheskoos“ projektiettepanekud vastama järgmistele kriteeriumidele.

Kes võib esitada taotluse?

Koordinaatorina saavad osaleda järgmised organisatsioonid:

  • noortevaldkonna vabaühendused (sh Euroopa noorte valitsusvälised organisatsioonid ja riiklikud noortenõukogud);
  • kohaliku, piirkonna või riigi tasandi avaliku sektori asutused.

See organisatsioon esitab taotluse kõigi projekti kaasatud osalevate organisatsioonide nimel ning peab olema seaduslikult asutatud ja asuma mõnes „Erasmus+“ programmiriigis.

Mis liiki organisatsioonid saavad projektis osaleda?

Ükskõik milline avaliku või erasektori organisatsioon (koos seotud üksustega, kui neid on), kes töötab noortega programmi „Erasmus+“ mõnes programmiriigis.

Sellised organisatsioonid võivad olla näiteks järgmised:

  • mittetulundusühendus, ühendus, vabaühendus (sh Euroopa noorte valitsusväline organisatsioon);
  • riiklik noortenõukogu;
  • kohaliku, piirkonna või riigi tasandi avaliku sektori asutus;
  • haridus- või teadusasutus;
  • sihtasutus;

avaliku või erasektori ettevõte või väike-, keskmise suurusega või suurettevõtja (sh sotsiaalne ettevõte). Ehkki käesolev meede on peamiselt suunatud mittetulundusühendustele, saavad kasumit taotlevad organisatsioonid osaleda juhul, kui see annab projektile selget lisaväärtust.

Osalevate organisatsioonide arv ja profiil

Vähemalt neli partnerit vähemalt neljast „Erasmus+“ programmiriigist.

Vähemalt pooled konsortsiumis osalevad organisatsioonid peavad olema sellised, kes ei ole eelneval kahel aastal saanud ELi rahalisi vahendeid programmi „Erasmus+“ 3. põhimeetme alla kuuluvateks algatuse „Euroopa noored üheskoos“ projektideks.

Tegevuse elluviimise koht

Tegevused peavad toimuma „Erasmus+“ programmiriikides.

Projekti kestus

2 aastat.

Kellele esitada taotlus?

Brüsselis asuvale Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusametile (EACEA).

Selle meetme alusel saab üks organisatsioon vastavaks tähtajaks esitada üksnes ühe taotluse.

Konkursikutse tunnus: ERASMUS-YOUTH-2021-YOUTH-TOG.

Millal esitada taotlus?

Taotlejad peavad oma toetustaotluse esitama hiljemalt 22. märtsil kell 17.00.00 (Brüsseli aja järgi).

Taotlevaid organisatsioone hinnatakse asjaomaste menetlusest kõrvalejätmise ja valikukriteeriumide põhjal. Lisateabe saamiseks tutvuge käesoleva juhendi C osaga.

Projekti kavandamine

Algatuse „Euroopa noored üheskoos“ rohujuuretasandi projekt koosneb neljast etapist, mis algavad juba enne seda, kui projektiettepanek rahastamiseks välja valitakse, st 1) projektiidee kindlaksmääramine ja algatamine; 2) projekti ettevalmistamine, väljatöötamine ja kavandamine; 3) projekti elluviimine ja tegevuste jälgimine; 4) projekti läbivaatamine ja mõju hindamine. Osalevad organisatsioonid ja tegevustesse kaasatud osalejad peaksid kaasa lööma kõigis nimetatud etappides, et seeläbi saadud kogemustest õppida.

  • Projektiidee kindlaksmääramine ja algatamine: tehke kindlaks probleem, vajadus või võimalus, mida saaksite projektiidees konkursikutse alusel käsitleda; tehke kindlaks peamised tegevused ja tulemused, mida võiks projektist oodata; nimetage asjaomased sidusrühmad ja võimalikud partnerid; sõnastage projekti eesmärk (eesmärgid); tagage projekti kooskõla osalevate organisatsioonide strateegiliste eesmärkidega; tehke esialgsed plaanid, et anda projektile hoog sisse, koostage järgmisse etappi liikumiseks vajaminev teave jne.
  • Ettevalmistamine, väljatöötamine ja kavandamine: määrake kindlaks projekti maht, asjakohane lähenemisviis ja vastavate ülesannete täitmise ajakava; koostage vajalike ressursside prognoos ja täpsustage projekti, nt vajaduste hinnanguga; määrake kindlaks kindlad (konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad, realistlikud ja tähtajalised) eesmärgid ja mõjunäitajad; tehke kindlaks projekti- ja õpiväljundid; töötage välja tööprogramm, määrake kindlaks tegevuse vormid, oodatav mõju ja prognoositav kogueelarve; koostage projekti elluviimise kava, k.a projekti juhtimise, seire, kvaliteedikontrolli, aruandluse ja tulemuste levitamisega seotud strateegilised küsimused; määrake kindlaks kavandatava tegevuse praktiline kord ja sihtrühm(ad); sõlmige kokkulepped partneritega, koostage projektiettepanek jne.
  • Elluviimine ja tegevuste jälgimine: viige projekt kooskõlas kavaga ellu, täites aruandluse ja teabevahetusega seotud nõudeid; jälgige tegevuste kulgu ja hinnake projekti tulemuslikkust vastavalt projektikavadele; tehke kindlaks ja võtke parandusmeetmed, et tegeleda projektikava kõrvalekallete, probleemide ja riskidega; selgitage välja kindlaksmääratud kvaliteedikriteeriumidele mittevastavad valdkonnad, võtke parandusmeetmeid jne.
  • Läbivaatamine ja mõju hindamine: hinnake projekti tulemuslikkust, lähtudes selle eesmärkidest ja rakenduskavadest; hinnake tegevusi ja nende eri tasanditel avalduvat mõju, jagage ja kasutage projekti tulemusi jne.

Horisontaalsed aspektid, mida projekti kavandamisel arvesse võtta

Lisaks ametlike kriteeriumide täitmisele ja jätkusuutliku koostöökorra kokkuleppimisele kõigi projektipartneritega tasub arvesse võtta alljärgnevaid kaalutlusi, et suurendada algatuse „Euroopa noored üheskoos“ projektide mõju ja nende elluviimise kvaliteeti projekti eri etappides. Taotlejaid innustatakse suutlikkuse suurendamise projektide kavandamisel neid võimalusi ja mõõtmeid arvesse võtma.

Keskkonnasäästlikkus

Projektide kavandamisel tuleks silmas pidada keskkonnahoidlikkust ning rakendada keskkonnasäästlikke tavasid kõigis projekti tahkudes. Organisatsioonid ja osalejad peaksid projekti kavandamisel järgima keskkonnasõbralikku lähenemisviisi – see innustab kõiki projektis osalejaid arutama ja teadvustama keskkonnaküsimusi, mõtlema selle üle, mida saab eri tasanditel ette võtta, ning aitab organisatsioonidel ja osalejatel kujundada projektitegevuste elluviimiseks välja alternatiivseid, keskkonnahoidlikumaid meetodeid.

Kaasamine ja mitmekesisus

Programmi „Erasmus+“ eesmärk on edendada kõigis meetmetes võrdseid võimalusi ja võrdset juurdepääsu, kaasamist ja õiglust. Nende põhimõtete rakendamiseks on välja töötatud kaasamise ja mitmekesisuse strateegia, et jõuda paremini erineva taustaga osalejateni, eriti vähemate võimalustega isikuteni, kelle jaoks Euroopa projektides osalemine on raskendatud. Organisatsioonid peaksid projektitegevusi kavandades mõtlema nende juurdepääsetavusele ja kaasavusele, võttes arvesse vähemate võimalustega osalejate arvamusi ja kaasates neid kogu protsessi vältel otsuste tegemisse.

Valdkonnaülese põhimõttena peaksid osalevad organisatsioonid rakendama strateegiaid selleks, et ühendada rohujuuretasandil erineva taustaga noori. See hõlmab vähemate võimalustega noortest koosneva mitmekesise rühma kaasamist, sealhulgas äärepoolsetest/maapiirkondadest pärit ja/või rändetaustaga noored. Seega tuleks kõikide tegevustega aidata edendada noortele suunatud teavitustegevust ja nende aktiivset kaasamist, et kõigil noortel oleks võimalus väljendada oma seisukohta.

Digitaalne mõõde

Projektide õnnestumiseks on väga oluline virtuaalkoostöö ja eksperimenteerimine virtuaalse ja põimõppe võimalustega. Eeskätt on enne projektitegevuste algust, nende ajal ja pärast nende lõpetamist tehtavaks koostööks tungivalt soovitatav kasutada Euroopa Noorteportaali ja Euroopa noortestrateegia platvormi.

Ühised väärtused ning kodanikuaktiivsus ja -osalus

Projektidega edendatakse kodanikuaktiivsust ja eetikat ning aidatakse arendada sotsiaalset ja kultuuridevahelise suhtlemise pädevust, kriitilist mõtlemist ja meediapädevust. Samuti on kesksel kohal eesmärk suurendada teadlikkust ja parandada arusaamist Euroopa Liidu kontekstist.

 

Oodatav mõju

Toetatavad projektid peavad tõendama oma eeldatavat panust ELi noortepoliitikasse, st:

  • parandama rohujuuretasandil tegutseva noortesektori suutlikkust laiendada oma tegevust ja töötada riikidevaheliselt, et suurendada kaasatust, solidaarsust ja jätkusuutlikkust, sealhulgas edendada riikidevahelist õppimist ning noorte ja poliitikakujundajate koostööd;
  • lähtuma ELi noortestrateegia (2019–2027) eesmärkidest ning eelkõige tõendama, kuidas aidatakse projektiga saavutada strateegia prioriteete seoses kaasamise, ühendamise ning mõjuvõimu suurendamisega;
  • lähtuma Euroopa noorte eesmärkide, noortedialoogi ning muude Euroopa tulevikule keskenduvate noortearutelu projektide ja arvamusuuringute tulemustest ning seostama neid tulemusi poliitikakujundamisega kohalikul/piirkondlikul/riigi/Euroopa tasandil;
  • lähtuma Euroopa poolaasta riigipõhistest soovitustest, mis on seotud noortevaldkonnaga;
  • parandama noorte osalust demokraatlikus elus, edendades kodanikuaktiivsust ja suhtlust poliitikakujundajatega (mõjuvõimu suurendamine, uued oskused, noorte kaasamine projektide väljatöötamisse jne);
  • laiendama olemasolevat parimat tava ja teavitustegevust väljapoole kohalikku (maapiirkonna, linna, piirkonna, riigi) tasandit ja tavapärast võrgustikku (tavapäraseid võrgustikke), sealhulgas kasutama otstarbekalt ära digivahendeid, et jääda ühendatuks kõikides tingimustes, isegi kauguse, isolatsiooni või eraldatuse korral;
  • levitama tulemusi tõhusal ja paeluval viisil noorteorganisatsioonidesse kaasatud noorte seas, et rajada alus süstemaatilisemate partnerluste loomiseks, ning nende noorte seas, kes ei ole seotud noortestruktuuridega või on pärit ebasoodsatest oludest.

Hindamiskriteeriumid

Projekti asjakohasus

(maksimaalne punktisumma: 30)

  • Üldeesmärk ja ELi lisaväärtus: projektiettepaneku alusel algatatakse ja töötatakse välja projekt, mis toetab noorte seisukohast olulist ELi poliitikat, eelkõige ELi noortestrateegiat 2019–2027; projektiettepanekus on selgelt kirjeldatud projekti riikidevahelisuse ja võimaliku ülekantavusega loodavat süsteemset ELi lisaväärtust.
  • Eesmärgid: projektiettepanekus esitatud eesmärgid on asjakohased meetme üldeesmärkide ja vähemalt ühe erieesmärgi suhtes; peale selle on projektiettepanekus esitatud eesmärgid selgelt kindlaksmääratud, konkreetsed, saavutatavad, mõõdetavad, realistlikud ja tähtajalised; need on seotud osalevatele organisatsioonidele oluliste küsimustega ning neil on selge lisaväärtus valitud sihtrühmadele.
  • Vajadused: projektiettepanekust nähtub, et see põhineb põhjalikul vajaduste analüüsil, mis omakorda tugineb võimalikult suures ulatuses kontrollitavatele faktidele ja arvandmetele ning mida täiendavad kõigi konsortsiumis esindatud riikide ja osalevate organisatsioonide seisukohast olulised üldised ja konkreetsed andmed. Oodatakse selget vajaduste analüüsi, mis kajastab taotlejate, partnerite ja sihtrühmade tegelikku olukorda.
  • Noorte kaasamine: projektiettepanekust nähtub, et partnerlus suudab tagada mitmekesise noorterühma (sealhulgas äärsepoolsetest/maapiirkondadest pärit noored, rändetaustaga noored ja/või ebasoodsatest sotsiaalsetest oludest pärit noored) aktiivse kaasamise juba alates etapist, mil noortega seotud tegevusi kavandama hakatakse.

 

Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet

(maksimaalne punktisumma: 30)

  • Kavandamine: projektiettepanek on selge, täielik ja hea kvaliteediga ning sisaldab vajalikke etappe projekti ettevalmistamiseks, elluviimiseks, seireks ja hindamiseks, lähtudes tõhusast projektijuhtimismetoodikast.
  • Metoodika: projekti viiakse ellu sobiva metoodika abil; eesmärgid on kooskõlas tegevustega ning need on selgelt kindlaks määratud, sh kirjeldatud on kindlakstehtud probleemide, vajaduste ja lahenduste loogilisi seoseid; töökava on sidus ja konkreetne; olemas on sobivad kvaliteedikontrollimeetmed ja kvaliteedinäitajad selle tagamiseks, et projekti viiakse ellu nõuetekohaselt, pidades silmas nõutavat kvaliteeti, ulatust, ajakava ja eelarvet; olemas on konkreetne ja sobiv riskijuhtimiskava ja hädaolukorra lahendamise plaan.
  • Kulutõhusus: kavandatud eelarve on sidus ja sobiv projekti elluviimiseks ning kavandatud nii, et tagada parim hinna ja kvaliteedi suhe. Tööpakettidele eraldatavad ressursid on piisavad eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Eelarve võimaldab katta rohujuuretasandi organisatsioonide ja haavatavate noorte vajadused, et soodustada nende kaasamist programmi „Erasmus+“.

 

Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet

(maksimaalne punktisumma: 20)

  • Koosseis: partnerluses osaleb sobiv kooslus üksteist täiendavatest organisatsioonidest, kellel on profiil, oskused, kogemused, oskusteave ja haldustugi, mis on vajalikud eesmärkide saavutamiseks; kui konsortsiumis osaleb kasumit taotlevaid organisatsioone, siis on selgelt välja toodud nende pakutav lisaväärtus.
  • Geograafiline koosseis: partnerlus suudab geograafilise koosseisu puhul arvestada Euroopa majandusliku, sotsiaalse ja/või kultuurilise mitmekesisusega (st Euroopa ida-, lääne-, põhja- ja lõunapoolsete piirkondade kaasamine), et tagada tõeliselt üleeuroopaline koostöö.
  • Kohalike vabaühenduste areng: partnerlus suudab suurendada nende kohalike vabaühenduste suutlikkust ja täiendada nende teadmisi, kes ei ole Euroopa tasandil veel tugevalt kanda kinnitanud, et tagada kogu Euroopa vabaühenduste ulatuslikum vastastikune koostöö.
  • Pühendumine ja ülesanded. vastutuse ja ülesannete jagunemine partnerluses on selge ja asjakohane; koordinaatoril on kvaliteetsed juhtimisoskused ning suutlikkus koordineerida riikidevahelisi võrgustikke ja olla keerulise ülesehitusega keskkondades tegevuse eestvedajaks.
  • Koostöökord: kavandatud on tõhusad juhtimismehhanismid, et tagada osalevate organisatsioonide, osalejate ja muude asjakohaste sidusrühmade tõhus koordineerimine, otsustusprotsess, teabevahetus ja konfliktide lahendamine.
  • Noorte kaasamine: noored on sobival viisil kaasatud projekti elluviimise kõigisse etappidesse ning noorte kaasamine on läbiv küsimus kõigis projekti etappides ja kõigil tasanditel; ette on nähtud noorte mõjuvõimu suurendavad rollid ja/või konkreetsed strateegiad, et tagada nende mitmekülgne osalemine.

Mõju

(maksimaalne punktisumma: 20)

  • Mõju: projekti võimalik mõju osalejatele ja partnerorganisatsioonidele on suur ning väljendub eeskätt selles, et rohujuuretasandi organisatsioonidel aidatakse laiendada selliste riigi, piirkondliku või kohaliku tasandi tegevuste haaret, millel veel ei ole piiriülest mõõdet (tegevuse laiendamine või arendamine ELi tasandil projekti kestel ja pärast projekti lõppu); projekti võimalik mõju laiemale noortekogukonnale. Oodatavad tulemused näitavad taotleja ja partnerite arusaamist ja suutlikkust tutvustada Euroopa Liidu väärtusi eelkõige seoses kodakondsusega.
  • Tulemuste levitamine: projektiettepanekust nähtub suutlikkus tegeleda noorte teavitustegevusega ning võime teavitada nende noorte esindatavate kogukondade probleemidest ja lahendustest tulemuslikult laiemat sihtrühma ülemaailmsel tasandil; eeskätt on projektiettepanekuga ette nähtud mõistlik tegevuskava tulemuste levitamiseks ja nendest teavitamiseks ning see sisaldab sobivaid sihttasemeid, tegevuste ja ülesannete jaotust partnerite vahel, ajakava, töövahendeid ja kanaleid, mis aitavad tagada, et projekti tulemused ja projektist saadav kasu jõuaks nii projekti kestel kui ka pärast projekti lõppu tõhusalt poliitikakujundajateni ja lõppkasutajateni.
  • Jätkusuutlikkus: projektiettepanekus on selgelt kirjeldatud, kuidas võivad projekti tulemused kaasa aidata noortevaldkonna süsteemsetele muutustele nii projekti kestel kui ka pärast selle lõppu, sh suur potentsiaal võimaldada pikaajalist koostööd ELi tasandil ja/või ajendada ELi uute noortepoliitika põhimõtete ja algatuste väljatöötamist.

Rahastamist kaalutakse üksnes selliste projektiettepanekute puhul, mis koguvad vähemalt 60 punkti ning saavutavad kõigi nelja hindamiskriteeriumi puhul vajaliku miinimumtaseme (st vähemalt 15 punkti kriteeriumides „Projekti asjakohasus“ ja „Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet“ ning 10 punkti kriteeriumides „Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet“ ja „Mõju“). Kui projektiettepanekud saavutavad võrdse punktisumma, eelistatakse ettepanekuid, millel on kõrgeim punktisumma esmalt kriteeriumi „Projekti asjakohasus“ ja seejärel kriteeriumi „Mõju“ puhul.

Üldjuhul, kuid võttes arvesse riikide ja Euroopa õigusraamistikes kehtestatud piiranguid, tuleb tulemused teha kättesaadavaks avatud õppematerjalidena ning samuti asjaomastel kutsealastel, valdkondlikel või pädevate asutuste platvormidel. Projektiettepanekus kirjeldatakse, kuidas loodavad andmed, materjalid, dokumendid ning audiovisuaalsed ja sotsiaalmeedia väljundid tehakse avatud litsentside kaudu vabalt kättesaadavaks, kuidas neid levitatakse ning tagatakse, et nendega ei kaasne mingeid ebaproportsionaalseid piiranguid.

Millised on rahastamiseeskirjad?

Selle meetme puhul kasutatakse kindlasummaliste maksete alusel rahastamise mudelit. Taotlejale tehtava kindlasummalise koondmakse summa määratakse iga toetuse puhul kindlaks vastavalt taotleja kavandatava meetme eelarveprognoosile. Toetust andev asutus võtab iga toetuse kindlasummalise makse kindlaksmääramisel arvesse projektiettepanekut, hindamise tulemust, rahastamismäärasid ning konkursikutses osutatud toetuse maksimumsummat.

ELi toetuse maksimumsumma projekti kohta on 150 000 eurot.

Kuidas määratakse kindlaks projekti kindlasummaline makse?

Taotlejad peavad täitma taotlusvormis esitatud üksikasjaliku eelarvetabeli, võttes arvesse alljärgnevaid nõudeid. 

  1. Eelarve peaks olema nii üksikasjalik kui toetusesaaja(d) vajalikuks peab (peavad) ning olema jaotatud ühtseteks tööpakettideks (nt eraldi tööpaketid projektijuhtimise, koolituse, ürituste korraldamise, õpirände ettevalmistamise ja elluviimise, teabevahetuse ja tulemuste levitamise ning kvaliteedi tagamise jaoks).
  2. Projektiettepanekus tuleb kirjeldada iga tööpaketi alla kuuluvaid tegevusi.
  3. Taotlejad peavad ettepanekus esitama hinnanguliste kulude jaotuse koos iga tööpaketi osakaaluga (ning iga tööpaketi puhul märkima, kui suure osa rahalistest vahenditest iga toetusesaaja ja seotud üksus saab).
  4. Kirjeldatavad kulud võivad hõlmata personali-, reisi- ja elamiskulusid, töövahendite ja alltöövõtuga seotud kulusid ning ka muid (nt teabe levitamise, avaldamise või tõlkimisega seotud) kulusid.

Projektiettepanekuid hinnatakse sise- ja/või välisekspertide abiga tavapärase hindamismenetluse korras. Eksperdid hindavad projektiettepanekute kvaliteeti konkursikutses kindlaksmääratud nõuete alusel ning meetme oodatavat mõju, kvaliteeti ja tulemuslikkust arvesse võttes.

Pärast projektiettepanekute hindamist määrab eelarvevahendite käsutaja hindamistulemuste alusel kindlaks kindlasummalise makse summa. Kindlasummalise makse summa võib moodustada kõige enam 80 % pärast hindamist kindlaks määratavast prognoositavast eelarvest.

Toetuse parameetrid (toetuse maksimumsumma, rahastamismäär, rahastamiskõlblike kulude kogusumma jne) kehtestatakse toetuslepingus.

Projekti saavutuste hindamisel lähtutakse saavutatud väljunditest. Rahastamiskord peaks võimaldama keskenduda sisendite asemel pigem väljunditele ning lähtuda seeläbi mõõdetavate eesmärkide saavutamise kvaliteedist ja tasemest.

Täpsem teave on esitatud rahastus- ja hankeportaalis avaldatud toetuslepingu näidises.

  1. Uuring noorte esindatusega seotud olukorra kohta ELis (EAC/47/2014).

  2. Nõukogu resolutsioon 2018/C 456/01, avaldatud 2018. aasta detsembris: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:42018Y1218(01)&from=EN.

  3. Vt https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/IP_19_5542.

  4. 2020. aasta keskpaigast 2021. aasta lõpuni.

  5. https://ec.europa.eu/info/business-economy-euro/economic-and-fiscal-policy-coordination/eu-economic-governance-monitoring-prevention-correction/european-semester_en.

.foot {font-size: 0.8em; margin-left: 2.5em; border-top: 1px solid black;} table, td, tr{border: 1px solid black; cellpadding="1"; cellspacing="1";} table{margin-bottom: 30px;}

Tagged in: