Skip to main content

Erasmus+

EU programme for education, training, youth and sport
Search the guide

Algatus „Euroopa Noored Üheskoos“

Algatuse „Euroopa noored üheskoos“ projektide eesmärk on luua võrgustikke, mille raames edendatakse piirkondlikke partnerlusi, mida viivad tihedas koostöös ellu noored kogu Euroopast (ELi liikmesriikidest ja programmiga liitunud kolmandatest riikidest). Võrgustikud peaksid korraldama noortevahetusi ja koolitusi (nt noortejuhtidele) ning võimaldama noortel endil algatada ühisprojekte nii kohapealsete kui ka veebipõhiste tegevuste kaudu.

Meetme eesmärgid

Meetme „Euroopa noored üheskoos“ projektide eesmärk on sisse seada koostöö, et võimaldada kogu Euroopa noortel algatada ühisprojekte, korraldada vahetusi ja edendada koolitust (nt noortejuhtidele/noorsootöötajatele) nii kohapealse kui ka veebipõhise tegevuse abil. Meetmega toetatakse noorteorganisatsioonide riikidevahelist partnerlust alates rohujuuretasandist kuni ulatuslikuma tasandini, et tugevdada nende tegevuse Euroopa mõõdet.

Olulised temaatilised prioriteedid on koostöö ELi noortestrateegia (2019–2027)1  elluviimiseks ja Euroopa noorte eesmärkide saavutamiseks ning nende edendamine. Euroopa noorte eesmärgid kajastuvad ka Euroopa Komisjoni presidendi von der Leyeni poliitilistes suunistes2 . Projektitaotlustes võib käsitleda ka Euroopa noorteaasta 2022 järeltegevust ja Euroopa tuleviku konverentsi tulemusi. Selle meetme kontekstis on olulised 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised.

Noortevõrgustikud peaksid otsima viise, kuidas suurendada COVID-19 pandeemiast taastumisel solidaarsust ja kaasatust.

Erieesmärgid

Meetmega püütakse konkreetselt toetada vähemalt üht järgmist erieesmärki:

  • edendada ja arendada riikidevahelisemat struktureeritud koostööd (nii kohapeal kui ka veebis) eri noorteorganisatsioonide vahel, et luua või tugevdada partnerlusi, milles keskendutakse kõigi inimeste solidaarsusele ja kaasavale demokraatlikule osalusele, võttes arvesse tagasilööke sotsiaal-majanduslikele struktuuridele ning kooskõlas ELi noortestrateegia (2019–2027), Euroopa noorte eesmärkide, ELi noortedialoogi ja Euroopa noorteaastaga 2022;
  • edendada kuut ELi põhiväärtust,3  mis on meie ühiskonna alus: inimväärikuse austamine; vabadus; demokraatia; võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, sealhulgas vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine;
  • kaasata algatustesse noorteorganisatsioone, et koolituste korraldamise kaudu julgustada noori osalema demokraatiaprotsessis ja ühiskonnas, tutvustada noorte eurooplaste sarnasusi ning õhutada arutelusid ja mõttevahetusi teemal, kuidas on noored seotud Euroopa Liiduga ning selle väärtuste ja demokraatlike alustega. See hõlmab ürituste korraldamist 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimiste eel ja pärast seda ning alaesindatud noorte osaluse edendamist poliitikas, noorteorganisatsioonides ja muudes kodanikuühiskonna organisatsioonides, kaasates vähemate võimalustega noori, nagu haavatavad ja ebasoodsas sotsiaal-majanduslikus olukorras olevad noored;
  • leida uusi lahendusi, et suurendada noorteorganisatsioonide mõjuvõimu, toetades koostöö ning võrgustike loomise, arendamise ja juhtimise uuenduslikke viise; see võib hõlmata noorteorganisatsioonide digikoostöö tõhustamist mitteformaalse õppimise meetodite ja korraldusmudelite abil, näiteks alternatiivsed vahetusviisid ja vastastikune abi;
  • tugevdada noorteorganisatsioonide tegevuse Euroopa mõõdet, sealhulgas tegevust eesmärgiga välja selgitada, kuidas elada paremini koos ning kujundada tulevikuks riikidevahelisusel põhinevaid kestlikke eluviise kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ja algatusega „Uus Euroopa Bauhaus“.

Tegevus

Meede on suunatud (kasumit mittetaotlevatele) valitsusvälistele organisatsioonidele ja avalik-õiguslikele asutusele, kes suudavad kavandatavate projektidega kaasata noori partnerlustesse, mis hõlmavad eri ELi liikmesriike ja programmiga liitunud kolmandaid riike ning nende eri piirkondi, ja aidata kaasa ELi noortestrateegia väljatöötamisele ja rakendamisele, poliitika kujundamisele ning suhtlemisele noortevaldkonna peamiste sidusrühmadega.

Algatuse „Euroopa noored üheskoos“ projektide üks põhiosa võib olla noorte õpirändetegevus, mille raames antakse noortele kogu Euroopast võimalus osaleda piiriüleses vahetuses ning mitteformaalses või informaalses õppimises, mida on omakorda võimalik ette valmistada ja toetada veebiplatvormide abil, et aidata saavutada käesoleva meetme eesmärke. See õpirändetegevus peab olema meetme eesmärke ja parima hinna-kvaliteedi suhte põhimõtet arvesse võttes väga selgelt põhjendatud. Kõik tegevused peaksid aitama laiendada noorteni jõudmist, seda nii noorteorganisatsioonides kui ka väljaspool neid organisatsioone, sealhulgas vähemate võimalustega noori, tagamaks, et ära kuulatakse erinevad arvamused4 .

Mis kriteeriumidele peab algatuse „Euroopa noored üheskoos“ projekt toetuse taotlemiseks vastama?

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Programmist „Erasmus+“ toetuse saamiseks peavad algatuse „Euroopa noored üheskoos“ projektide taotlused vastama järgmistele kriteeriumidele.

Rahastamiskõlblikud osalevad organisatsioonid (Kes võib esitada taotluse?)

Rahastamiskõlblikuna käsitatakse taotlejaid (toetusesaajad ja seotud üksused, kui see on asjakohane), kes on

  • juriidilised isikud;
  • asutatud ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis;
  • noortega tegelevad valitsusvälised organisatsioonid (sh Euroopa noorte valitsusvälised organisatsioonid ja riiklikud noortenõukogud);
  • kohaliku, piirkonna või riigi tasandi avaliku sektori asutused;

Avaliku või erasektori äriühingud (väikesed, keskmise suurusega või suurettevõtted, sh sotsiaalsed ettevõtted) võivad samuti osaleda, kuid mitte koordinaatorina.

Toetusesaajad võivad olla näiteks järgmised:

  • mittetulundusühendus, ühendus, valitsusväline organisatsioon (sh Euroopa noorte valitsusväline organisatsioon);
  • riiklik noortenõukogu;
  • kohaliku, piirkonna või riigi tasandi avaliku sektori asutus;
  • haridus- või teadusasutus;
  • sihtasutus.

Konsortsiumi koosseis (Osalevate organisatsioonide arv ja profiil)

Projektitaotluse peab esitama konsortsium, kuhu kuulub vähemalt viis taotlejat (toetusesaajad, v.a seotud üksused) vähemalt viiest ELi liikmesriigist ja/või programmiga liitunud kolmandast riigist.

Liitunud partnerid on lubatud. Seotud üksusi ja liitunud partnereid ei võeta konsortsiumi koosseisu puhul minimaalsetes rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides arvesse.

Geograafiline asukoht (tegevuste elluviimise koht)

Tegevused peavad toimuma ELi liikmesriigis või programmiga liitunud kolmandas riigis.

Projekti kestus

Projektid peaksid tavaliselt kestma 24 kuud (pikendamine on võimalik, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud ja tehakse muudatuse kaudu).

Kellele esitada taotlus?

Brüsselis asuvale Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusametile (EACEA).

Üks organisatsioon saab vastavaks tähtajaks esitada üksnes ühe taotluse.

Konkursikutse tunnus: ERASMUS-YOUTH-2024-YOUTH-TOG

Millal esitada taotlus?

Taotlejad peavad oma toetustaotluse esitama hiljemalt 7. märtsil kell 17.00.00 (Brüsseli aja järgi).

Kuidas esitada taotlus?

Lisateabe saamiseks tutvuge käesoleva juhendi C osaga.

Taotlevaid organisatsioone hinnatakse asjaomaste menetlusest kõrvalejätmise ja valikukriteeriumide põhjal. Lisateabe saamiseks tutvuge käesoleva juhendi C osaga.

Projekti kavandamine

Algatuse „Euroopa noored üheskoos“ projekt koosneb neljast etapist, mis algavad juba enne seda, kui projektitaotluse rahastamiseks välja valitakse, st

  1. projektiidee kindlaksmääramine ja algatamine;
  2. projekti ettevalmistamine, väljatöötamine ja kavandamine;
  3. projekti elluviimine ja tegevuste jälgimine;
  4. projekti läbivaatamine ja mõju hindamine. Osalevad organisatsioonid ja tegevustesse kaasatud osalejad peaksid kaasa lööma kõigis nimetatud etappides, et seeläbi saadud kogemustest õppida.
  • Projektiidee kindlaksmääramine ja algatamine: tehke kindlaks probleem, vajadus või võimalus, mida saaksite projektiidees konkursikutse alusel käsitleda; tehke kindlaks peamised tegevused ja tulemused, mida võiks projektist oodata; nimetage asjaomased sidusrühmad ja võimalikud partnerid; sõnastage projekti eesmärk (eesmärgid); tagage projekti kooskõla osalevate organisatsioonide strateegiliste eesmärkidega; tehke esialgsed plaanid, et anda projektile hoog sisse, koostage järgmisse etappi liikumiseks vajaminev teave jne.
  • Ettevalmistamine, väljatöötamine ja kavandamine: määrake kindlaks projekti maht, asjakohane lähenemisviis ja vastavate ülesannete täitmise ajakava; koostage vajalike ressursside prognoos ja täpsustage projekti, nt vajaduste hinnanguga; määrake kindlaks kindlad (konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad, realistlikud ja tähtajalised) eesmärgid ja mõjunäitajad; tehke kindlaks projekti- ja õpiväljundid; töötage välja tööprogramm, määrake kindlaks tegevuse vormid, oodatav mõju ja prognoositav kogueelarve; koostage projekti elluviimise kava, k.a projekti juhtimise, seire, kvaliteedikontrolli, aruandluse ja tulemuste levitamisega seotud strateegilised küsimused; määrake kindlaks kavandatava tegevuse praktiline kord ja sihtrühm(ad); sõlmige kokkulepped partneritega, koostage projektitaotlus jne.
  • Elluviimine ja tegevuste jälgimine: viige projekt kooskõlas kavaga ellu, täites aruandluse ja teabevahetusega seotud nõudeid; jälgige tegevuste kulgu ja hinnake projekti tulemuslikkust vastavalt projektikavadele; tehke kindlaks ja võtke parandusmeetmed, et tegeleda projektikava kõrvalekallete, probleemide ja riskidega; selgitage välja kindlaksmääratud kvaliteedikriteeriumidele mittevastavad valdkonnad, võtke parandusmeetmeid jne.
  • Läbivaatamine ja mõju hindamine: projekti tulemuslikkuse hindamisel tuleb lähtuda selle eesmärkidest ja rakenduskavadest; hinnatakse tegevusi ja nende eri tasanditel avalduvat mõju ning seda, kuidas projekti tulemusi on jagatud ja kasutatud jne.

Horisontaalsed aspektid, mida projekti kavandamisel arvesse võtta

Lisaks ametlike kriteeriumide täitmisele ja jätkusuutliku koostöökorra kokkuleppimisele kõigi projektipartneritega tasub arvesse võtta alljärgnevaid kaalutlusi, et suurendada algatuse „Euroopa noored üheskoos“ projektide mõju ja nende elluviimise kvaliteeti projekti eri etappides. Taotlejaid innustatakse suutlikkuse suurendamise projektide kavandamisel neid võimalusi ja mõõtmeid arvesse võtma.

Ökoloogiline kestlikkus

Projektide kavandamisel tuleks silmas pidada keskkonnahoidlikkust ning rakendada keskkonnakestlikke tavasid kõigis projekti tahkudes. Organisatsioonid ja osalejad peaksid projekti kavandamisel järgima keskkonnasõbralikku lähenemisviisi – see innustab kõiki projektis osalejaid arutama ja teadvustama keskkonnaküsimusi, mõtlema selle üle, mida saab eri tasanditel ette võtta, ning aitab organisatsioonidel ja osalejatel kujundada projektitegevuste elluviimiseks välja alternatiivseid, keskkonnahoidlikumaid meetodeid.

Kaasamine ja mitmekesisus

Programmi „Erasmus+“ eesmärk on edendada kõigis meetmetes võrdseid võimalusi ja võrdset juurdepääsu, kaasamist ja õiglust. Nende põhimõtete rakendamiseks on välja töötatud kaasamise ja mitmekesisuse strateegia, et jõuda paremini erineva taustaga osalejateni, eriti vähemate võimalustega isikuteni, kelle jaoks Euroopa projektides osalemine on raskendatud. Organisatsioonid peaksid projektitegevusi kavandades mõtlema nende juurdepääsetavusele ja kaasavusele, võttes arvesse vähemate võimalustega osalejate arvamusi ja kaasates neid kogu protsessi vältel otsuste tegemisse.

Valdkonnaülese põhimõttena peaksid osalevad organisatsioonid rakendama strateegiaid selleks, et ühendada rohujuure tasandil erineva taustaga noori. See hõlmab vähemate võimalustega noortest koosneva mitmekesise rühma kaasamist, sealhulgas äärepoolsetest/maapiirkondadest pärit ja/või rändetaustaga noored. Seega tuleks kõikide tegevustega aidata edendada noortele suunatud teavitustegevust ja nende aktiivset kaasamist, et kõigil noortel oleks võimalus väljendada oma seisukohta.

Digitaalne mõõde

Projektide õnnestumiseks on väga oluline virtuaalkoostöö ja eksperimenteerimine virtuaalse ja põimõppe võimalustega. Eeskätt on enne projektitegevuste algust, nende ajal ja pärast nende lõpetamist tehtavaks koostööks tungivalt soovitatav kasutada Euroopa Noorteportaali ja Euroopa noortestrateegia platvormi.

Ühised väärtused ning kodanikuaktiivsus ja -osalus

Projektidega edendatakse kodanikuaktiivsust ja eetikat ning aidatakse arendada sotsiaalset ja kultuuridevahelise suhtlemise pädevust, kriitilist mõtlemist ja meediapädevust. Samuti on kesksel kohal eesmärk suurendada teadlikkust ja parandada arusaamist Euroopa Liidu kontekstist.

Hindamiskriteeriumid

Projekti asjakohasus (maksimaalne punktisumma: 30)

  • Üldeesmärk ja ELi lisaväärtus: projektitaotlus hõlmab sellise ELi lisaväärtusega projekti loomist ja arendamist, millega toetatakse noorte jaoks olulist ELi tasandi poliitikat, eelkõige ELi noortestrateegiat (2019–2027), näiteks toetades poliitika kavandamist ja rakendamist, poliitilisi arutelusid ja noorte sidusrühmadega tehtavat koostööd kooskõlas ELi noortestrateegia (2019–2027), Euroopa noorteaasta 2022 järeltegevuse ja Euroopa noorsootöö tegevuskavaga.
  • ELi väärtused: projektitaotlus on asjakohane selliste ELi ühiste väärtuste austamise ja edendamise seisukohast nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine ning võitlus igat liiki diskrimineerimise vastu.
  • Eesmärgid: projektitaotluses esitatud eesmärgid on asjakohased vähemalt ühe meetme üldeesmärgi ja vähemalt ühe selle erieesmärgi suhtes. Peale selle on projektitaotluses esitatud eesmärgid selgelt kindlaksmääratud, konkreetsed, saavutatavad, mõõdetavad, realistlikud ja tähtajalised. Need on seotud osalevatele organisatsioonidele oluliste küsimustega ning neil on selge lisaväärtus valitud sihtrühmadele.
  • Vajadused: projektitaotluses on näidatud, et taotlus põhineb põhjalikul vajaduste analüüsil, mis omakorda tugineb võimalikult suures ulatuses kontrollitavatele faktidele ja arvandmetele ning mida täiendavad kõigi konsortsiumis esindatud riikide ja osalevate organisatsioonide seisukohast olulised üldised ja konkreetsed andmed. Oodatakse selget vajaduste analüüsi, mis kajastab taotlejate, partnerite ja sihtrühmade tegelikku olukorda.
  • Noorte kaasamine: projektitaotlus näitab, et partnerlus kaasab aktiivselt mitmekesist noorterühma, sealhulgas äärepoolsetest/maapiirkondadest pärit noori ja/või vähemate võimalustega noori.

Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 30)

  • Kavandamine: projektitaotlus on selge, täielik ja hea kvaliteediga ning sisaldab vajalikke etappe projekti ettevalmistamiseks, elluviimiseks, seireks ja hindamiseks, lähtudes tõhusast projektijuhtimismetoodikast.
  • Metoodika: projekti viiakse ellu sobiva metoodika abil. Eesmärgid on kooskõlas tegevustega ning need on selgelt kindlaks määratud, sh kirjeldatud on kindlakstehtud probleemide, vajaduste ja lahenduste loogilisi seoseid. Töökava on sidus ja konkreetne. Olemas on sobivad kvaliteedikontrollimeetmed ja kvaliteedinäitajad selle tagamiseks, et projekti viiakse ellu nõuetekohaselt, pidades silmas nõutavat kvaliteeti, ulatust, ajakava ja eelarvet. Olemas on konkreetne ja sobiv riskijuhtimiskava ja hädaolukorra lahendamise plaan.
  • Kulutõhusus: kavandatud eelarve on sidus ja sobiv projekti elluviimiseks ning kavandatud nii, et tagada parim hinna ja kvaliteedi suhe. Tööpakettidele eraldatavad ressursid on piisavad eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Eelarve võimaldab katta rohujuure tasandi organisatsioonide ja haavatavate noorte vajadused, et soodustada nende kaasamist programmi „Erasmus+“.

Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet (maksimaalne punktisumma: 20)

  • Partnerluse profiil: partnerluses osaleb sobiv kooslus üksteist täiendavatest organisatsioonidest, kellel on profiil, oskused, kogemused, oskusteave ja haldustugi, mis on vajalikud eesmärkide saavutamiseks. Kui konsortsiumis osaleb kasumit taotlevaid organisatsioone, siis on selgelt välja toodud nende pakutav lisaväärtus.
  • Geograafiline haare: partnerluse geograafiline haare peegeldab Euroopa majanduslikku, sotsiaalset ja/või kultuurilist mitmekesisust, et tagada tõeliselt üleeuroopaline koostöö.
  • Kohalike valitsusväliste organisatsioonide areng: partnerlus suudab suurendada nende kohalike valitsusväliste organisatsioonide suutlikkust ja täiendada nende teadmisi, kes ei ole Euroopa tasandil veel tugevalt kanda kinnitanud, et tagada kogu Euroopa valitsusväliste organisatsioonide ulatuslikum vastastikune koostöö.
  • Pühendumine ja ülesanded: vastutuse ja ülesannete jagunemine partnerluses on selge ja asjakohane. Koordinaatoril on kvaliteetsed juhtimisoskused ning suutlikkus koordineerida riikidevahelisi võrgustikke ja olla keerulise ülesehitusega keskkondades tegevuse eestvedajaks; noored on sobival viisil kaasatud projekti elluviimise kõikidesse etappidesse.
  • Koostöökord: kavandatud on tõhusad juhtimismehhanismid, et tagada osalevate organisatsioonide, osalejate ja muude asjakohaste sidusrühmade tõhus koordineerimine, otsustusprotsess, teabevahetus ja konfliktide lahendamine.

Mõju (maksimaalne punktisumma: 20)

  • Mõju ja kestlikkus: projektitaotluses määratakse kindlaks viisid, kuidas soodustada vähemalt üht meetme eeldatavat mõjuvaldkonda. Projekti eeldatava mõju saavutamiseks tehtavad sammud on selgelt kindlaks määratud, loogilised ja usutavad. Lisaks sellele on projekti väljunditel positiivne ja käegakatsutav mõju osalejatele ja partnerorganisatsioonidele. Eelkõige aitab projekt tõenäoliselt rohujuure tasandi organisatsioonidel laiendada selliste riigi, piirkondliku või kohaliku tasandi tegevuste haaret, millel veel ei ole piiriülest mõõdet (tegevuse laiendamine või arendamine ELi tasandil projekti kestel ja pärast projekti lõppu); samuti on suur projekti võimalik mõju laiemale noortekogukonnale. Projektitaotluses on kirjeldatud, kuidas projekti väljundid võivad kaasa aidata noortevaldkonna süsteemsetele muutustele nii projekti kestel kui ka pärast selle lõppu, et võimaldada pikaajalist koostööd ELi tasandil ja/või ajendada ELi uute noortepoliitika põhimõtete ja algatuste väljatöötamist.
  • Teavitamine ja tulemuste levitamine: projektitaotluses on kirjeldatud, et suudetakse noorteni jõuda ning teavitada nende noorte esindatavate kogukondade probleemidest ja lahendustest laiemat sihtrühma üleilmsel tasandil. Eeskätt on projektitaotluses ette nähtud mõistlik tegevuskava tulemuste levitamiseks ja nendest teavitamiseks ning see sisaldab sobivaid sihttasemeid, tegevuste ja ülesannete jaotust partnerite vahel, ajakava, töövahendeid ja kanaleid, mis aitavad tagada, et projekti tulemused ja projektist saadav kasu jõuaks nii projekti kestel kui ka pärast projekti lõppu tõhusalt poliitikakujundajateni ja lõppkasutajateni. Kõik meetmed on proportsionaalsed projekti ulatusega ja sisaldavad konkreetseid tegevusi, mida tuleb nii projekti ajal kui ka pärast selle lõppu ellu viia.

Rahastamist kaalutakse üksnes selliste projektitaotluste puhul, mis koguvad vähemalt 60 punkti, samuti võetakse arvesse kõigi nelja hindamiskriteeriumi puhul miinimumtaset (st vähemalt 15 punkti kriteeriumide „Projekti asjakohasus“ ja „Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet“ puhul ning vähemalt 10 punkti kriteeriumide „Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet“ ja „Mõju“ puhul).

Kui projektitaotlused saavutavad võrdse punktisumma, eelistatakse projekte, millel on kõrgeim punktisumma kriteeriumi „Asjakohasus“ puhul. Kui need punktisummad on võrdsed, lähtutakse prioriteetsuse määramisel koondkriteeriumi „Kvaliteet“ puhul saadud punktisummadest. Kui need punktisummad on võrdsed, lähtutakse prioriteetsuse määramisel kriteeriumi „Mõju“ puhul saadud punktisummadest.

Kui see ei võimalda prioriteetsust kindlaks määrata, võib edasisel prioriseerimisel võtta arvesse kogu projektiportfelli ja positiivse sünergia loomist projektide vahel või muid konkursikutse eesmärkidega seotud tegureid. Need tegurid dokumenteeritakse valikukomisjoni aruandes.

Oodatav mõju

Toetatavad projektid peavad tõendama oma eeldatavat panust ELi noortepoliitikasse, st:

  • lähtuma ELi noortestrateegia (2019–2027) eesmärkidest ning eelkõige tõendama, kuidas aidatakse projektiga saavutada strateegia prioriteete seoses kaasamise, ühendamise ning mõjuvõimu suurendamisega;
  • lähtuma Euroopa noorte eesmärkide, ELi noortedialoogi, Euroopa noorteaasta 2022 järeltegevuse ning muude Euroopa tulevikule keskenduvate noortearutelu projektide ja arvamusuuringute tulemustest, nagu Euroopa noorsootöö tegevuskava,5  ning seostama neid poliitikakujundamisega kohalikul/piirkondlikul/riigi/Euroopa tasandil;
  • parandama noorte osalust demokraatlikus elus, edendades kodanikuaktiivsust ja suhtlust poliitikakujundajatega (mõjuvõimu suurendamine, uued oskused, noorte kaasamine projektide väljatöötamisse jne);
  • parandama rohujuure tasandil tegutseva noortesektori suutlikkust töötada riikidevaheliselt, et suurendada kaasatust, solidaarsust ja kestlikkust ning edendada riikidevahelist õppimist ning noorte ja poliitikakujundajate koostööd;
  • laiendama olemasolevat parimat tava ja teavitustegevust väljapoole tavapärast võrgustikku (tavapäraseid võrgustikke), sealhulgas kasutada otstarbekalt ära digivahendeid, et jääda ühendatuks kõikides tingimustes, isegi kauguse, isolatsiooni või eraldatuse korral;
  • levitama tulemusi tõhusalt ja paeluvalt nii noorteorganisatsioonidesse kaasatud noorte seas kui ka nende noorte seas, kes ei ole seotud noorsootöö struktuuridega või kes on vähemate võimalustega, et luua süstemaatilisemaid partnerlusi.

Üldjuhul, kuid võttes arvesse riikide ja Euroopa õigusraamistikes kehtestatud piiranguid, tuleb tulemused teha kättesaadavaks avatud õppematerjalidena ning samuti asjaomastel kutsealastel, valdkondlikel või pädevate asutuste platvormidel. Projektitaotluses tuleks kirjeldada, kuidas loodavad andmed, materjalid, dokumendid ning audiovisuaalsed ja sotsiaalmeedia väljundid tehakse avatud litsentside kaudu vabalt kättesaadavaks, kuidas neid levitatakse ning tagatakse, et nendega ei kaasne mingeid ebaproportsionaalseid piiranguid.

Millised on rahastamiseeskirjad?

Toetus on kindlasummaline toetus6 . See tähendab, et hüvitatakse kindel summa, mis põhineb kindlasummalisel maksel või rahastamisel, mis ei ole kuludega seotud. Toetust andev asutus määrab summa kindlaks projekti eelarveprognoosi, hindamistulemuse ja 80 % rahastamismäära alusel.

ELi toetuse maksimumsumma projekti kohta: 500 000 eurot

Kolmandate isikute rahaline toetamine toetuste ja auhindade kujul on lubatud järgmistel tingimustel:

  • konkursikutsed peavad olema avatud, laialdaselt avaldatud ning vastama läbipaistvust, võrdset kohtlemist, huvide konflikti ja konfidentsiaalsust käsitlevatele ELi standarditele;
  • konkursikutsed peavad jääma avatuks vähemalt kaheks kuuks;
  • konkursikutse tulemused tuleb avaldada osalejate veebisaitidel, avalikustades muu hulgas valitud projektide kirjelduse, toetuse andmise kuupäevad, projektide kestuse ning lõplike abisaajate ametlikud nimed ja riigid;
  • konkursikutsetel peab olema selge Euroopa mõõde.

Kolmandate isikute rahaline toetamine on lubatud selliste projektide puhul, mis võimaldavad noortel endil ühisprojekte algatada.

Projektitaotluses tuleb selgelt märkida, miks on vaja kolmandaid isikuid rahaliselt toetada ja kuidas seda hallatakse, ning esitada loetelu eri liiki tegevustest, mille jaoks võib kolmas isik rahalist toetust saada. Samuti tuleb projektitaotluses selgelt kirjeldada saavutatavaid tulemusi. 

Kolmandate isikute rahalise toetuse maksimumsumma on 60 000 eurot toetuse kohta.

Vabatahtlike kulude katmine ei ole lubatud.

Kuidas määratakse kindlaks projekti kindlasummaline makse?

Taotlejad peavad täitma taotlusvormis esitatud üksikasjaliku eelarvetabeli, võttes arvesse alljärgnevaid nõudeid.

  • Eelarve peaks olema nii üksikasjalik kui toetusesaaja(d) vajalikuks peab (peavad) ning olema jaotatud ühtseteks tööpakettideks (nt eraldi tööpaketid projektijuhtimise, koolituse, ürituste korraldamise, õpirände ettevalmistamise ja elluviimise, teabevahetuse ja tulemuste levitamise ning kvaliteedi tagamise jaoks).
  • Projektitaotluses tuleb kirjeldada iga tööpaketi alla kuuluvaid tegevusi.
  • Taotlejad peavad oma taotluses esitama hinnanguliste kulude jaotuse koos iga tööpaketi osakaaluga (ning iga tööpaketi puhul märkima, kui suure osa rahalistest vahenditest iga toetusesaaja ja seotud üksus saab).
  • Kirjeldatavad kulud võivad hõlmata personali-, reisi- ja elamiskulusid, töövahendite ja alltöövõtuga seotud kulusid ning ka muid (nt teabe levitamise, avaldamise või tõlkimisega seotud) kulusid.

Projektitaotlusi hinnatakse sise- ja/või välisekspertide abiga tavapärase hindamismenetluse korras. Eksperdid hindavad projektitaotluste kvaliteeti konkursikutses kindlaksmääratud nõuete alusel ning meetme oodatavat mõju, kvaliteeti ja tulemuslikkust arvesse võttes.

Pärast projektitaotluste hindamist määrab eelarvevahendite käsutaja hindamistulemuste alusel kindlaks kindlasummalise makse summa.

Projekti saavutuste hindamisel lähtutakse saavutatud väljunditest. Rahastamiskord peaks võimaldama keskenduda sisendite asemel pigem väljunditele ning lähtuda seeläbi mõõdetavate eesmärkide saavutamise kvaliteedist ja tasemest.

Täpsem teave on esitatud rahastus- ja hankeportaalis avaldatud toetuslepingu näidises. 

Tagged in:  Youth