Skip to main content

Erasmus+

EU programme for education, training, youth and sport

Innovatsiooniliidud

Innovatsiooniliitude eesmärk on tugevdada Euroopa innovatsioonisuutlikkust, edendades innovatsiooni koostöö ja teadmiste vahetamise kaudu kõrgkoolide ning kutsehariduse ja -õppe (nii esma- kui ka jätku-kutseõppe) asutuste vahel ja laiemas sotsiaal-majanduslikus keskkonnas; see hõlmab ka teadusuuringuid.

Samuti on innovatsiooniliitude eesmärk suurendada uute oskuste pakkumist ja viia oskused vastavusse tööturu vajadustega, töötades välja uusi kõrghariduse ning kutsehariduse ja -õppe õppekavasid, mis edendaksid ELis algatusvõimet ja ettevõtlikku mõtteviisi.

Meetme eesmärgid

Nende partnerlustega rakendatakse ühtset ja laiaulatuslikku valikut valdkondlikest või valdkondadevahelistest tegevustest, mis peaksid olema kohandatavad teadmiste tulevase arenguga kogu ELis.

Selleks et edendada innovatsiooni, pööratakse erilist tähelepanu digioskustele, mis on kogu tööturul ja kõikide töökohtade puhul järjest olulisemad. Ka üleminek ring- ja keskkonnasäästlikumale majandusele eeldab muudatusi kvalifikatsiooninõuetes ning riikliku hariduse ja koolituse õppekavades, et need vastaksid tööturul kujunevatele uutele vajadustele roheoskuste ja kestliku arengu järele.

Innovatsiooniliitude eesmärkide saavutamiseks võib esitada taotluse konkursi ühe või mõlema osa raames (organisatsioon võib olla kaasatud mitmesse projektiettepanekusse).

1. osa: haridus- ja ettevõtlusliidud

Haridus- ja ettevõtlusliidud on riikidevahelised, struktureeritud ja tulemustele suunatud projektid, kus partnerid jagavad ühiseid eesmärke ja töötavad koos selle nimel, et edendada innovatsiooni, uusi oskusi, algatusvõimet ja ettevõtlikku mõtteviisi.

Nende eesmärk on toetada innovatsiooni kõrghariduses, kutsehariduses ja -õppes, ettevõtluses ja laiemas sotsiaal-majanduslikus keskkonnas. Selle juurde kuulub ka sotsiaalse innovatsiooni ja kogukondade vastupanuvõime suurendamine, et tegeleda selliste ühiskondlike ja majanduslike sõlmküsimustega nagu kliimamuutused, demograafilised muutused, digipööre, tehisintellekt ja kiired muutused tööturul, ning tööturu innovatsiooni edendamine.

Haridus- ja ettevõtlusliidud võimaldavad ettevõttel ning nii kõrg- kui ka kutseharidust pakkuvatel asutustel sõlmida partnerlusi ja teha koostööd. Ühes või mitmes majandussektoris tegutsevad liidud aitavad luua usaldusväärseid ja jätkusuutlikke suhteid ning need peavad olema kõikides aspektides innovatiivsed ja riikidevahelised. Ehkki igasse partnerlusse peab kuuluma vähemalt üks kutseharidus- ja -õppeasutus või üks kõrgkool, võib projektis käsitleda kas mõlemat või ühte nendest haridusvaldkondadest.

Liitudel on üks või mitu järgmist eesmärki:

  • edendada uusi, innovaatilisi ja valdkonnaüleseid lähenemisviise õpetamisele ja õppimisele: edendada innovatsiooni hariduse kavandamisel ja rakendamisel, õppe- ja hindamismeetodites, õpikeskkondades ja/või uute oskuste väljaarendamisel;
  • edendada organisatsioonide sotsiaalset vastutust (nt võrdsete võimaluste ja kaasamise, kliimamuutuste, keskkonnakaitse ja kestliku arengu küsimused);
  • ergutada õpilastes, haridus- ja teistes töötajates algatusvõimet, ettevõtlikku suhtumist ja mõtteviisi ning ettevõtlusoskusi kooskõlas Euroopa ettevõtlikkuspädevuse raamistikuga (EntreComp)[1];
  • parandada haridus- ja koolitussüsteemis arendatavate ja dokumenteeritavate oskuste kvaliteeti ja asjakohasust (sh edendada uusi oskusi ja viia oskusi paremini kooskõlla tööturu vajadustega);
  • hõlbustada teadmiste liikumist ja koosloomist kõrgkoolide ning kutseharidus- ja -õppeasutuste, teadusasutuste, avaliku ja ettevõtlussektori vahel;
  • luua ja toetada tõhusaid ja tulemuslikke, omavahel seotud, kaasavaid ja innovatsiooni toetavaid kõrgharidussüsteeme ning kutsehariduse ja -õppe süsteeme.

2. osa: (oskustealase valdkondliku koostöö kava[2] ellu viivad) oskustealase valdkondliku koostöö liidud)

Oskustealase valdkondliku koostöö liitude eesmärk on luua uusi strateegilisi lähenemisviise ja teha koostööd, et töötada välja konkreetseid lahendusi oskuste arendamiseks (nii lühikeses kui ka keskpikas perspektiivis) teatavates majandussektorites või valdkondades, kus viiakse ellu jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava Euroopa oskuste tegevuskava üht olulist meedet – oskuste pakti. Pakti põhieesmärk on koondada ja innustada kõiki asjaomaseid sidusrühmi võtma konkreetseid meetmeid tööjõu täiendus- ja ümberõppe soodustamiseks; selleks tuleb teha ühiseid jõupingutusi ja luua partnerlussuhteid (sh ELi tasandil), et täita tööturu vajadusi, toetada rohe- ja digipööret ning ka riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke oskuste ja majanduskasvu strateegiaid. Seepärast antakse oskustealase valdkondliku koostöö liitude töötulemustega (st valdkondlike oskuste prognoosid, oskuste strateegiad, ametiprofiilid, koolitusprogrammid ja pikaajalised kavad) oluline panus oskuste paktiga ühinenud valdkondlike partnerluste töösse.

Oskustealase valdkondliku koostöö liitude eesmärk on tegeleda tööturul nii lühiajaliste sekkumismeetmete kui ka pikaajaliste strateegiate abil oskuste nappuse probleemiga, mis takistab majanduskasvu, innovatsiooni ja konkurentsivõimet konkreetsetes sektorites või valdkondades. Liitude tegevust viiakse ellu Euroopa uues tööstusstrateegias[3] kindlakstehtud 14 tööstusökosüsteemis (vt rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid).

Oskuste pakt põhineb oskustealase valdkondliku koostöö kaval. Seega toetatakse 2. osa alla kuuluvate liitudega pakti rakendamist valdkondlike oskuste strateegia väljatöötamisega. See strateegia peab avaldama süsteemset ja struktuurset mõju oskuste nappuse, puudulike oskuste ja oskuste tööturu vajadustele mittevastavuse vähendamisele, samuti tuleb sellega tagada oskuste sobiv kvaliteet ja tase. Valdkondlike oskuste strateegia peab hõlmama selget tegevust, vahe-eesmärke ja täpselt kindlaksmääratud eesmärke, et viia oskuste nõudlus vastavusse pakkumisega ja toetada seeläbi üldist valdkonnapõhist majanduskasvu strateegiat. Liitude eesmärk on rajada alus oskuste pakti elluviimiseks ning kindlaks määrata pärast projekti lõppu võetavad meetmed.

Ametiprofiilidest lähtuvaid oskuste vajadusi kajastavate tõendite põhjal toetavad oskustealase valdkondliku koostöö kava ellu viivad liidud riikidevahelise haridus- ja koolitussisu väljakujundamist ja pakkumist ning ka õpetamis- ja koolitusmeetodite väljatöötamist, et tagada nende kiire kasutuselevõtt piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning kujunemisjärgus elukutsete puhul.

Projektiettepanekud peaksid hõlmama jätkuõppeprogrammide kavandamist, et tegeleda tööealiste isikute kiireloomuliste vajadustega oskuste järele. Samuti peaksid projektiettepanekud hõlmama kujunemisjärgus elukutsete profiilide ja seotud kvalifikatsioonide arendamist, sh nii kutsekeskhariduses kui ka keskharidusjärgses kutsehariduses (EQFi 3.–5. tase) kui ka kolmanda taseme hariduses (EQFi 6.–8 tase). Peale selle peaksid projektiettepanekud hõlmama selliste seotud tuumõppekavade ning haridus- ja koolitusprogrammide väljatöötamist, mille alusel saab vastavaid kvalifikatsioone omandada.

Igas projektis peab partneritena osalema nii kutseharidus- ja -õppeasutusi ning kõrgkoole kui ka tööturul osalejaid. Ideaaljuhul osalevad projektides ka poliitika kujundamisega tegelevad organid, sertifitseerimisasutused, üleeuroopalised valdkondlikud ühendused ja tööstusharu esindajad.

Mis kriteeriumidele peavad innovatsioonipartnerlused toetuse taotlemiseks vastama?

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Programmist „Erasmus+“ toetuse saamiseks peavad 1. osa (haridus- ja ettevõtlusliidud) projektiettepanekud vastama järgmistele kriteeriumidele.

Kes võib esitada taotluse?

Taotluse võib esitada iga programmiriigis seaduslikult asutatud täispartner. See organisatsioon esitab taotluse kõigi projekti kaasatud osalevate organisatsioonide nimel.

Mis liiki organisatsioonid saavad projektis osaleda?

1. osa (haridus- ja ettevõtlusliidud) raames saavad täispartnerina, seotud üksusena või assotsieerunud partnerina osaleda järgmised organisatsioonid. Need võivad olla avaliku või erasektori organisatsioonid, mis on seaduslikult asutatud mõnes programmiriigis või partnerriigis (vt käesoleva juhendi A osa jaotis „Rahastamiskõlblikud riigid”):

  • kõrgkoolid;
  • kutseharidust ja -õpet pakkuvad asutused;
  • kutseharidust ja -õpet pakkuvate asutuste võrgustikud;
  • väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad või suurettevõtjad (sh sotsiaalsed ettevõtted);
  • uurimisinstituudid;
  • vabaühendused;
  • kohaliku, piirkonna või riigi tasandi avaliku sektori asutused;
  • haridus-, koolitus- ja noortevaldkonnas tegutsevad organisatsioonid;
  • haridus-, koolitus- või noorteorganisatsioone või ettevõtteid esindavad vahendusorganisatsioonid;
  • akrediteerimis-, sertifitseerimis-, tunnustamis- ja kvalifitseerimisasutused;
  • kaubandus- ja tööstuskojad, kutseliidud, käsitööettevõtjate kojad;
  • Euroopa või riikide tasandi sotsiaalpartnerid;
  • haiglad või muud hoolekandeasutused, sh pikaajalise hoolduse asutused;
  • hariduse, koolituse või tööhõive eest vastutavad piirkondliku või riigi tasandi asutused;
  • tööturuasutused;
  • riiklikud statistikaametid;
  • majandusarengu asutused;
  • valdkondlikud või kutseliidud;
  • valdkondlike oskuste nõukogud;
  • karjääri- ja kutsenõustamist ning teabe- ja tööhõiveteenuseid osutavad asutused.

Programmiriigis asutatud kõrgkoolidel peab olema kehtiv Erasmuse kõrgharidusharta. Partnerriikides asuvate osalevate kõrgkoolide puhul Erasmuse kõrgharidusharta omamist ei nõuta.

Osalevate organisatsioonide arv ja profiil

Haridus- ja ettevõtlusliit peab hõlmama vähemalt nelja programmiriiki ning sinna peab kuuluma vähemalt kaheksa täispartnerit. Partnerluses peab osalema täispartnerina vähemalt kolm tööturul osalejat (ettevõtted või äriühingud või neid esindavad organisatsioonid, nagu kaubandus- või tööstuskojad, ametiühingud või kutseorganisatsioonid) ning vähemalt kolm haridus- ja koolitusteenuste osutajat (kutsehariduse ja -õppe või kõrghariduse valdkonnas). Igasse projektiettepanekusse peab olema täispartnerina kaasatud vähemalt üks kõrgkool ning üks kutseharidus- ja -õppeasutus.

Projekti kestus

2 või 3 aastat. Projekti kestus tuleb valida taotluse esitamise etapis, lähtudes projekti eesmärgist ja selle aja sisse kavandatavate tegevuste liigist.

Kellele esitada taotlus?

Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusametile (EACEA).

Konkursikutse tunnus, 1. osa: ERASMUS-EDU-2021-PI-ALL-INNO-EDU-ENTERP

Millal esitada taotlus?

Taotlejad peavad oma toetustaotluse esitama hiljemalt 7. septembril 2021 kell 17.00.00 (Brüsseli aja järgi).

Programmist „Erasmus+“ toetuse saamiseks peavad 2. osa – (oskustealase valdkondliku koostöö kava ellu viivad) oskustealase valdkondliku koostöö liidud – projektiettepanekud vastama järgmistele kriteeriumidele.

Kes võib esitada taotluse?

Taotluse võib esitada iga programmiriigis seaduslikult asutatud täispartner. See organisatsioon esitab taotluse kõigi projekti kaasatud osalevate organisatsioonide nimel.

Mis liiki organisatsioonid saavad projektis osaleda?

2. osa – (oskustealase valdkondliku koostöö kava ellu viivad) oskustealase valdkondliku koostöö liidud – raames saavad täispartnerina, seotud üksusena või assotsieerunud partnerina osaleda järgmised organisatsioonid. Need võivad olla avaliku või erasektori organisatsioonid, mis on seaduslikult asutatud mõnes programmiriigis või partnerriigis (vt käesoleva juhendi A osa jaotis „Rahastamiskõlblikud riigid”):

  • kõrgkoolid;
  • kutseharidust ja -õpet pakkuvad asutused;
  • kutseharidust ja -õpet pakkuvate asutuste võrgustikud;
  • väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad või suurettevõtjad (sh sotsiaalsed ettevõtted);
  • uurimisinstituudid;
  • vabaühendused;
  • kohaliku, piirkonna või riigi tasandi avaliku sektori asutused;
  • haridus-, koolitus- ja noortevaldkonnas tegutsevad organisatsioonid;
  • haridus-, koolitus- või noorteorganisatsioone või ettevõtteid esindavad vahendusorganisatsioonid;
  • akrediteerimis-, sertifitseerimis-, tunnustamis- ja kvalifitseerimisasutused;
  • kaubandus- ja tööstuskojad, kutseliidud, käsitööettevõtjate kojad;
  • Euroopa või riikide tasandi sotsiaalpartnerid;
  • haiglad või muud hoolekandeasutused, sh pikaajalise hoolduse asutused;
  • hariduse, koolituse või tööhõive eest vastutavad piirkondliku või riigi tasandi asutused;
  • tööturuasutused;
  • riiklikud statistikaametid;
  • majandusarengu asutused;
  • valdkondlikud või kutseliidud;
  • valdkondlike oskuste nõukogud;
  • karjääri- ja kutsenõustamist ning teabe- ja tööhõiveteenuseid osutavad asutused.

Programmiriigis asutatud kõrgkoolidel peab olema kehtiv Erasmuse kõrgharidusharta. Partnerriikides asuvate osalevate kõrgkoolide puhul Erasmuse kõrgharidusharta omamist ei nõuta.

Osalevate organisatsioonide arv ja profiil

Oskustealase valdkondliku koostöö liit (kes viib ellu oskustealase valdkondliku koostöö kava) peab hõlmama vähemalt kaheksat programmiriiki ja sinna peab kuuluma vähemalt 12 täispartnerit. Partnerluses peab osalema täispartnerina vähemalt viis tööturul osalejat (ettevõtted või äriühingud või neid esindavad organisatsioonid, nagu kaubandus- või tööstuskojad, ametiühingud või kutseorganisatsioonid) ning vähemalt viis haridus- ja koolitusteenuste osutajat (kutsehariduse ja -õppe või kõrghariduse valdkonnas). Igasse projektiettepanekusse peab olema täispartnerina kaasatud vähemalt üks kõrgkool ning üks kutseharidus- ja -õppeasutus.

Sektorid või valdkonnad

Euroopa uues tööstusstrateegias[4] kindlakstehtud 14 tööstusökosüsteemi:

  1. turism:

sõitjatevedu ja reisiteenused; hotellid, lühiajaline majutus; restoranid ja toitlustamine; üritused, teemapargid jms;

  1. liikuvus, transport, autotööstus:

mootorsõidukite, laevade ja rongide ning lisavarustuse tootmine; nende remont ja hooldus; kaubavedu jms;

  1. lennundus ja kaitsetööstus:

õhu- ja kosmosesõidukite tootmine; kaitseotstarbeline varustus ja relvad; satelliidid jms;

  1. ehitustööstus:

eluhoonete ja mitteeluhoonete ehitamine; teede- ja raudtee-ehitus; kommunaalrajatiste ehitamine ja tsiviilehitus; seotud tegevus jms;

  1. põllumajanduslik toidutööstus:

taime- ja loomakasvatus; toiduainete töötlemine; veterinaaria jms;

  1. vähese CO2 heitega energiamahukad tööstusharud:

fossiilkütuste kaevandamine; rafineerimine; suure keskkonnamõjuga toodete tootmine: plastid, kemikaalid, väetised, raud ja teras, metsatööstustooted, tsement, kumm, mitteraudmetall jms;

  1. tekstiilitööstus:

tekstiilide, rõivaste, jalatsite, naha, ehete jms tootmine;

  1. kultuuri- ja loometööstus:

ajalehed, raamatud ja perioodikaväljaanded; filmid, videod ja televisioon; raadio ja muusika jms;

  1. digivaldkond:

telekommunikatsioon; tarkvara ja programmeerimine; veebiportaalid; arvutite ja lisaseadmete tootmine;

  1. taastuvenergia:

elektrimootorid, mootorid ja turbiinid; elektrienergia tootmine; gaasi tootmine ja jaotamine;

  1. elektroonika:

elektroonikatootmine jms;

  1. jaekaubandus:

jaemüük; hulgimüük otse tarbijatele jms;

  1. lähedus ja sotsiaalmajandus:

sotsiaalse mõju nimel tegutsevad sotsiaalsed ettevõtted, ühendused ja ühingud jms;

 
  1. tervishoid:

ravimid ja meditsiiniseadmed; haiglad, hooldekodud, hoolekandeasutused jms.

Liidud peavad projektiettepaneku jaoks valima ühe tööstusökosüsteemi, millele projektis keskendutakse. Iga tööstusökosüsteemi kohta saab välja valida üksnes ühe projektiettepaneku. Projekt võib olla seotud ökosüsteemiga, mida ei käsitleta üheski käimasolevas oskustealase valdkondliku koostöö kava projektis, või ökosüsteemiga, millel puhul on selline projekt juba käimas. Viimasel juhul peab projektiettepanek olema seotud valdkondadega, mida käimasolev(ad) oskustealase valdkondliku koostöö kava projekt(id)[5] ei hõlma.

Projekti kestus

4 aastat.

Kellele esitada taotlus?

Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusametile (EACEA).

Konkursikutse tunnus, 2. osa: ERASMUS-EDU-2021-PI-ALL-INNO-BLUEPRINT

Millal esitada taotlus?

Taotlejad peavad oma toetustaotluse esitama hiljemalt 7. septembril 2021 kell 17.00.00 (Brüsseli aja järgi).

Taotlevaid organisatsioone hinnatakse asjaomaste menetlusest kõrvalejätmise ja valikukriteeriumide põhjal. Lisateabe saamiseks tutvuge käesoleva juhendi C osaga.

Projekti kavandamine

Iga liit viib ellu terviklikku, ulatuslikku ja mitmekesist valikut omavahel seotud tegevustest, mille eesmärk on edendada innovatsiooni kõrghariduses, kutsehariduses ja -õppes ning ettevõtetes (sh suur-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ja sotsiaalsed ettevõtted) ning laiemas sotsiaal-majanduslikus keskkonnas.

1. osa: haridus- ja ettevõtlusliidud

Toetatavad tegevused hõlmavad järgmist.

Innovatsiooni edendamine

  • Uute õpi- ja õpetamismeetodite ühine väljatöötamine (uued valdkonnaülesed õppekavad, õppijakeskne ning tõeliselt probleemipõhine õpetamine ja õppimine, mikrokvalifikatsioonitunnistuste laialdasem kasutamine);
  • täienduskoolituse programmide ja tegevuste väljatöötamine ja katsetamine ettevõtetes ja koostöös ettevõtetega;
  • lahenduste väljatöötamine ja katsetamine, et vastata tungivatele sotsiaalsetele vajadustele, mis mõjutavad ennekõike haavatavaid elanikkonnarühmi ja millele turg lahendusi ei paku; tegelemine keerukate ühiskondlike küsimustega ning muutustega hoiakutes ja väärtustes, strateegiates ja poliitikasuundades, organisatsioonilistes struktuurides ja protsessides ning rakendussüsteemides ja -teenustes;
  • keerulistele küsimustele lahenduste väljatöötamine, toote- ja protsessiinnovatsioon (üliõpilaste, õppejõudude ja praktikute koostöös).

Algatusvõime, ettevõtliku mõtteviisi, ettevõtlikkuspädevuse ja ettevõtlusoskuste arendamine

  • Koostöös ettevõtetega selliste uute õpetamismeetodite ja õpivahendite väljatöötamine, mis hõlmavad valdkonnaüleste oskuste omandamist ja rakendamist kõrghariduse ning kutsehariduse ja -õppe programmides, et suurendada tööalast konkurentsivõimet ja loovust ning luua uusi karjäärivõimalusi;
  • erialal, õppekavas, kursusel jne igal võimalusel algatusvõime ja ettevõtlikkuse edendamine, et anda üliõpilastele, õppejõududele, teadlastele ja muudele töötajatele pädevus, oskused ja motivatsioon arendada algatusvõimet ja ettevõtlikku mõtteviisi, et nad oleksid võimelised lahendama mitmesuguseid haridus-, töö- ja eraelus ette tulevaid probleeme;
  • uute õpivõimaluste loomine praktiliste kogemuste ning algatusvõime, ettevõtlikkuspädevuse ja ettevõtlusoskuste rakendamise kaudu; see võib hõlmata uute teenuste, toodete ja prototüüpide ning idu- ja võrsefirmade loomist või selleni viia;
  • õppijakesksemate lähenemisviiside kasutuselevõtt, võimaldades õppijatel kujundada oma haridusteed vastavalt vajadustele.

Teadmiste liikumise ja vahetamise elavdamine kõrgkoolide, kutsehariduse ja -õppeasutuste, ettevõtete ja teadlaste vahel

  • Kaasavate ja omavahel seotud kõrgharidussüsteemide, kutsehariduse ja -õppe süsteemide ning ettevõtete loomine, tuginedes vastastikusele usaldusele, piiriülesele tunnustamisele ja sertifitseerimisele ning paindlikule liikumisele kutsehariduse ja -õppe ning kõrghariduse vahel, ning õppijate ja töötajate õpirände edendamine;
  • ettevõtetes toimuv õpipoisiõpe ja õpitava erialaga seotud muu tegevus, mis on täielikult lõimitud õppekavasse ning mille tulemusi tunnustatakse ja hinnatakse ainepunktidega; partnerlused innovaatiliste meetmete katsetamiseks ja kontrollimiseks; üliõpilaste, teadlaste, õppejõudude ja ettevõtete töötajate piiratud kestusega vahetused; ettevõtete töötajate motiveerimine, et kaasata neid õpetamisse ja teadustegevusse; teadusandmete analüüs.

Vastupanuvõimega seotud turuvajaduste ja kujunemisjärgus elukutsete kindlakstegemine

  • Turuvajaduste ja kujunemisjärgus elukutsete kindlakstegemine (nõudluspoolel), igal tasandil süsteemide kohandamine, et need vastaksid tööturu vajadustele (pakkumispoolel); kõrg- ja kutseharidusteenuste osutamise kohandamine oskuste vajadustega, arendades välja ja võttes kasutusele riikidevahelisi valdkondlikke õppekavasid, mis hõlmaksid töölõppimist;
  • selliste oskuste kindlakstegemine, mida on vaja keerukate ühiskondlike küsimuste (nt kliimamuutused, tervishoiuküsimused) lahendamiseks ning ühiskonna ja kogukonna vastupanuvõime suurendamiseks; selleks peavad kõrgkoolid ning kutseharidust ja -õpet pakkuvad asutused muu hulgas tegema koostööd riigi, piirkonna ja kohalike ametiasutustega ning erasektoriga, et aidata piirkondades kavandada ja ellu viia aruka spetsialiseerumise strateegiaid;
  • toetuse pakkumine selleks, et vähendada oskuste mittevastavust tööturu vajadustele nii vastupanuvõime suurendamiseks kui ka turuvajaduste täitmiseks.

2. osa: (oskustealase valdkondliku koostöö kava ellu viivad) oskustealase valdkondliku koostöö liidud

Rakendada tuleb alljärgnevaid tegevusi.

Oskustealase valdkondliku koostöö strateegilise lähenemisviisi väljatöötamine

  • Oskuste arendamise eesmärgil jätkusuutliku koostöö algatamine tööstusharu peamiste sidusrühmade, sh sotsiaalpartnerite, haridus- ja koolitusteenuste osutajate ning avaliku sektori asutuste vahel (riigi ja piirkondlikul tasandil). Samuti on projekti eesmärk luua koostöösuhteid konkreetse tööstusökosüsteemi kogu väärtusahelas tegutsevate suurettevõtjate ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) vahel.
  • Järjepidev oskuste prognoosimine: kõigi asjaomaste ELi, riigi ja/või piirkondliku tasandi kvalitatiivsete tõendite ning kvantitatiivsete andmete esitamine lingitud avatud andmevormingus; ühise metoodika väljatöötamine selleks, et prognoosida tulevasi oskuste vajadusi, samuti jälgida edusamme (aastapõhiselt) ning oskuste nõudluse ja pakkumise arengut tulevikusuundade usaldusväärsete stsenaariumide alusel, lähtudes ELi oskuste ülevaatest ning tööst, mida on teinud OECD, Maailma Majandusfoorum ja olemasolevad valdkondlike oskuste ühendused (kui see on asjakohane).
  • Valdkonnas/ökosüsteemis juba olemasolevate täiendus- ja ümberõpet toetavate (tööstuse ning avaliku ja erasektori sidusrühmade pakutavate) meetmete kaardistamine ning kindlakstegemine, mis meetmeid saaks väärtusahelates tegutsevate ettevõtjate toetamiseks laiendada.
  • Oskuste prognoosimise põhjal tööstusökosüsteemi oskuste strateegia väljatöötamine, mis hõlmab prioriteetseid meetmeid, et toetada tööstusökosüsteemi tööjõu ning valdkonda potentsiaalselt suunduvate (nt majanduslikult mitteaktiivsete) isikute ümber- ja täiendusõppega seotud eesmärkide saavutamist. Strateegias tuleks täpsustada, kuidas võivad töökohti ja oskuste vajadusi mõjutada tööstusökosüsteemi peamised suundumused, näiteks üleilmne, ühiskondlik ja tehnoloogia areng. Selles tuleks kirjeldada eeldatavat ajakava ning pöörata erilist tähelepanu digitehnoloogia ja peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate mõjule. Strateegias tuleks teha kindlaks ja määratleda elukutsed ja seotud oskused, mis valdkonnas tõenäoliselt välja kujunevad (st täiesti uued elukutsed ja oskused). Samuti tuleks kindlaks teha peamised tööstusharu osalejad ja sidusrühmad, kes peaksid strateegia elluviimisel osalema. See strateegia peaks olema projekti üks esimesi põhiväljundeid – selles tuleb selgelt kirjeldada tegevusi ja vahe-eesmärke, esitada konkreetselt määratletud väljundid ning määrata kindlaks konkreetsed prioriteetsed meetmed, mis võimaldaksid nende kujunemisjärgus elukutsete puhul ühitada tulevast oskuste nõudlust ja pakkumist. Sellest strateegiast tuleks juhinduda oskuste pakti raames partnerluse loomisel.
  • Vajaduse korral tagamine, et projekti tulemused on kättesaadavad avatud andmevormingus, et neid saaks kasutada ELi oskuste ülevaates ning oskuste, kompetentside, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa klassifikaatori (ESCO) tarbeks.
  • Asjaomaste ELi, riigi ja/või piirkondliku tasandi kvalitatiivsete tõendite ning kvantitatiivsete andmete esitamine lingitud avatud andmevormingus.

Sektori tasandil kokkulepitud Euroopa tuumõppekavade ja koolitusprogrammide väljatöötamine

  • Esimesel tegevuste elluviimise aastal (reageerimismeetmed)

Eespool kirjeldatud meetmete kõrval tuleks kõigis projektides kiiremas korras tegeleda sellega, et täita tööstusökosüsteemi elukutsete puhul selliseid kiireloomulisi oskuste vajadusi, mis on tekkinud COVID-19 kriisi tõttu ning on seotud digi- ja rohepöördega (projektiettepanekus tuleb esitada vastavad tõendid); selleks tuleks:

  • lähtuda oskuste, kompetentside, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa klassifikaatoril põhinevatest ametiprofiilidest ning kehtivatest pädevusraamistikest[6] (kui need on olemas);
  • töötada välja jätku-kutseõppe õppekavasid, et võimaldada tööjõu täiendus- ja ümberõpet innovatiivse põimõppe ja töölõppimise abil;
  • tagada uute koolitusprogrammide sisu ja pakkumise hea kvaliteet, kohaldades kvaliteedi tagamise meetodeid kooskõlas Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistikuga ning Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustuse standardite ja suunistega;
  • tagada koolitusprogrammide kiire kasutuselevõtt ja kasutamine, teavitades peamisi tööstusökosüsteemi väärtusahelas osalejaid, kutsehariduse tipptaseme keskusi,[7] aruka spetsialiseerumise strateegiaid rakendavaid piirkondi,[8] Euroopa klasterpartnerlusi[9] ning vastavas tööstusökosüsteemis tegutsevaid Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT)[10] teadmis- ja innovaatikakogukondi.
  • Projekti kestel (ennetavad meetmed)

Seejärel tuleks projektides keskenduda kujunemisjärgus elukutsete profiilide koolitussisu väljatöötamisele:

  • uute kutsehariduse ja -õppe moodulõppekavade, seonduvate esmakutseõppe kvalifikatsioonide (riiklikesse haridus- ja koolitussüsteemidesse lõimitavad terviklikud õppekavad) ning tööealise elanikkonna täiendus- või ümberõpet võimaldavate jätku-kutseõppe õppekavade (moodulõpe oskustega seotud tekkivate vajadustega arvestamiseks) väljatöötamine, võttes arvesse konkreetse majandussektori tööstusökosüsteemi kujunemisjärgus elukutsete profiilide puhul kindlaks tehtud oskuste vajadusi;
  • need õppekavad ja koolitusprogrammid koosnevad Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule (EQF) / riiklikele kvalifikatsiooniraamistikele vastavate ning oskuste, kompetentside, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa klassifikaatoril (ESCO) põhinevate õpiväljundite ühikutest; õppekavad peaksid võimaldama omandada töökohapõhiseid oskusi, ent ka võtmepädevusi,[11] sealhulgas eeskätt valdkonnaülesed oskused ja STEAM-erialade oskused[12];
  • uude koolitussisusse töölõppimise perioodide lisamine, sh andes õppijatele võimaluse rakendada teadmisi tegelikes tööoludes, ning võimaluse korral riikidevaheliste õpikogemuste võimaldamine;
  • uue koolitussisu kvaliteedijuhtimine, rakendades kas Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku (EQAVET) ning Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustuse standardite ja suuniste (ESG) kohaseid kvaliteedi tagamise põhimõtteid või kasutades juba olemasolevaid kvaliteedi tagamise süsteeme, mis peaksid siiski olema kooskõlas EQAVETi ja ESGga;
  • asjaomaste valdkondlike kvalifikatsioonide (sh riikidevahelised ühisprogrammid, mida pakuvad mitu haridus- ja koolitusteenuste osutajat) edendamine, et lihtsustada piiriülest sertifitseerimist ning luua vastastikust usaldust, aidates suurendada õppijate ja spetsialistide õpirännet sektoris.

Tuumõppekavade ja koolitusprogrammide elluviimine

  • Meetodite väljatöötamine mitmesuguste sihtrühmade jaoks kohandatud õppekavade ja koolitusprogrammide elluviimiseks, kasutades uuenduslikku lähenemisviisi õpetamisele ja õppimisele, mis hõlmaks ka töölõppimist, IKT kasutamist (nt põimõpe, simulaatorid, liitreaalsus jne), virtuaalse/lõimitud õpirände lahendusi õppijatele ja töötajatele ning avatud õppematerjale (nt õpe tehisintellekti toel, MOOCid[13]);
  • meetmete väljatöötamine kutsealaste teadmiste põlvkondadevahelise ülemineku lihtsustamiseks;
  • kirjeldamine, kuidas saab hindamismetoodikat ja -toiminguid kasutada kõigi õpivormide, sealhulgas töölõppimise puhul, ning varem omandatud oskuste ja pädevuste valideerimise lihtsustamiseks;
  • töövõimaluste pakkujatega (nt tööandjad avalikust ja erasektorist ning tööturuasutused) suhtlemine, et viia neid kokku kursuse lõpetanutega, kasutades varasemaid ja uusi kontakte oskuste prognoosimise etapis kindlaks tehtud osalejatega oskuste nõudluse poolelt;
  • asjakohaste meetmete kindlakstegemine õppijate jälgimiseks pärast kursuse lõppu, et pakkuda tagasisideahelat[14]; need jälgimis- ja tagasisidesüsteemid võivad põhineda ettevõtjatelt, õppijatelt/töötajatelt, avalikest teabeallikatest ja tööturu sidusrühmadelt saadud teabel;
  • sobivate meetmete väljapakkumine uute või kohandatud kutsehariduse ja -õppe ning kõrghariduse õppekavade ja kvalifikatsioonide ametlikuks tunnustamiseks partnerite asukohariikides ja asjaomases tööstusökosüsteemis.

Pikaajalise tegevuskava väljatöötamine projektitulemuste järkjärguliseks kasutuselevõtuks pärast projekti lõppu

  • See kava põhineb haridus- ja koolitusteenuste osutajate, peamiste tööstusharu sidusrühmade ja (piirkondlike või riigi tasandi) ametiasutuste asjakohase tasandi püsival partnerlusel, et hõlbustada/tugevdada oskuste pakti raames eri sidusrühmi koondavaid oskustealaseid partnerlusi tööjõu ümber- ja täiendusõppe toetamiseks. See peaks hõlmama sobivate juhtimisstruktuuride kindlakstegemist ning laienemisvõimaluste ja rahalise jätkusuutlikkuse kavasid.
  • Kavaga tuleb ette näha tulemuste piisav nähtavus ja ulatuslik levitamine, sealhulgas ELi ja riigi/piirkondlikul poliitilisel tasandil, ning see peab sisaldama üksikasjalikku teavet selle kohta, kuidas tulemused riigi ja/või piirkondlikul tasandil koostöös asjaomaste ametiasutustega kasutusele võetakse.
  • Kavas tuleb kirjeldada, kuidas kavatsetakse projektitulemusi (eeskätt oskuste prognoosid, oskuste strateegia ja koolitusprogrammid) pärast 4-aastast projektiperioodi ajakohastada, sealhulgas tuleb ette näha edasised rahastamisallikad.
  • Kavas tuleb osutada sellele, kuidas saab oskuste strateegiaid toetada ELi rahastamisvõimaluste (nt taaste- ja vastupidavusrahastu, ELi mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027, sh Euroopa struktuurifondid, programmid „InvestEU“ ja „Erasmus+“), samuti erasektori investeeringute ja riikliku/piirkondliku rahastamise abil. Seejuures tuleks arvesse võtta aruka spetsialiseerumise strateegiaid, Euroopa klasterpartnerlusi, kutsehariduse tipptaseme keskuste platvorme ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi innovaatikakogukondi.

Mõlemad osad (1. osa: haridus- ja ettevõtlusliidud; 2. osa: (oskustealase valdkondliku koostöö kava ellu viivad) oskustealase valdkondliku koostöö liidud)

Innovatsiooniliidud peavad võimaluse korral alati kasutama kogu ELi hõlmavaid tööriistu ja vahendeid nagu EQF, ESCO, Europass, EQAVET ja ESG.

Selleks et katsetada uusi õppekavasid või uusi õpi- ja õppemeetodeid, võivad innovatsiooniliidud korraldada õppijate, õppejõudude, teadlaste ja töötajate õpirändetegevust, kui see toetab/täiendab partnerluse põhitegevust ja annab lisaväärtust projekti eesmärkide saavutamisel.

OODATAV MÕJU

Innovatsiooniliidud põhinevad strateegilisel ja jätkusuutlikul koostööl kutseharidus- ja -õppeasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete vahel, kes töötavad ühiselt selle nimel, et suurendada Euroopa innovatsioonisuutlikkust. Selliste partnerlustega tugevdatakse märkimisväärselt kõrghariduse ning kutsehariduse ja -õppe sünergiat, et edendada innovatsiooni, uusi oskusi, algatusvõimet ja ettevõtlikku mõtteviisi. Kõrgkoolide, kutseharidus- ja -õppeasutuste ning ettevõtete vahel sõlmitud liitudelt oodatakse, et need aitavad välja kujundada piirkondlikke ökosüsteeme ja annavad töölõppimise lõimimisega vahetu väärtusliku panuse majandusse. Kui ülikoolidel on teaduslikud teadmised ja andmed, mis võimaldavad neil anda otsese sisendi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning toetada seeläbi kohalikku majandust, siis kutseharidust ja -õpet pakkuvad asutused pakuvad ettevõtete jaoks vajalikke oskusi ja kiirendavad sellega kohalikku majanduskasvu.

Laiemalt oodatakse innovatsiooniliitudelt panust ühiskondlike ja majanduslike probleemide lahendamisse nii hariduses kui ka tööhõives, pidades silmas selliseid olulisi valdkondi nagu innovatsioon, oskuste pakkumine, kliimamuutused, keskkonnasäästlik majandus, demograafilised muutused, digipööre ja tehisintellekt. Eeliseid annab ka koostöö suurettevõtjatega. Innovatsiooniliidud keskenduvad kodanike vajadustele ja kiirendavad kõrghariduse ning kutsehariduse ja -õppe ajakohastamist.

Oskuste paktiga luuakse raamistik uue oskuste tegevuskava teiste meetmete elluviimiseks, ent ka innovatsiooniliitude projektitulemuste levitamiseks ja ärakasutamiseks. Eeskätt kasutatakse oskustealase valdkondliku koostöö kava ellu viivate liitude töötulemusi ulatuslike valdkondlike partnerluste loomiseks oskuste pakti alusel.

Peale selle aitavad liidud ellu viia teatist ELi uue kõrghariduse tegevuskava kohta[15] ning aitavad kaasa Euroopa haridusruumi loomisele[16]. Samuti aidatakse nendega ellu viia ELi tööstusstrateegiat ja VKEde strateegiat (2021).

Innovatsiooniliitudes võetakse meetme üldpõhimõtetena arvesse ka kestliku arengu tegevuskava (aastani 2030) kestliku arengu eesmärke[17] ja Pariisi deklaratsiooni kliimamuutuste kohta,[18] aidates sellega Euroopa Komisjonil viia ellu uut rohelist kokkulepet[19] ja Euroopa majanduse taastekava[20].

Innovatsiooniliitudel on eelduste kohaselt üksikisiku, organisatsiooni ja süsteemi tasandil lühiajaline ja pikaajaline mõju laiemale sidusrühmade ringile. See mõju kestab eeldatavalt ka pärast projekti lõppemist ja ulatub partnerlustesse kaasatud organisatsioonidest kaugemale. Eeldatakse partnerlussuhete ja tegevuste jätkumist. Seepärast ei tohiks tulemused/väljundid olla eraldiseisvad, vaid peaksid olema seotud olemasolevate ettevõtmiste, kavade, projektide, platvormide, tegevuskohtadega jms või nendesse lõimitud.

Hindamiskriteeriumid

1. osa projektide (innovatsiooniliidud) suhtes kohaldatakse järgmisi hindamiskriteeriume.

Projekti asjakohasus

(maksimaalne punktisumma: 25)

  • Seos ELi poliitika ja algatustega: projektiettepanekus võetakse arvesse Euroopa eesmärke kutsehariduse ja -õppe ning kõrghariduse valdkonnas ja sellega aidatakse neid saavutada; projektiettepanekus võetakse arvesse olemasolevaid oskuste arendamise ELi vahendeid ja algatusi ning sellega aidatakse neid nähtavaks muuta.
  • Eesmärk: projektiettepanek on meetme eesmärke ja prioriteete silmas pidades asjakohane.
  • Kokkusobivus: eesmärgid põhinevad põhjalikul vajaduste analüüsil; need on selgelt määratletud ja realistlikud ning neis on käsitletud osalevate organisatsioonide ja meetme jaoks olulisi küsimusi.
  • Innovatsioon: projektiettepanekus on arvesse võetud tänapäevaseid meetodeid ja töövõtteid ning see viib projektipõhiste innovaatiliste tulemuste ja lahendusteni.
  • Euroopa lisaväärtus: projektiettepanekus on selgelt kirjeldatud projekti riikidevahelisuse ja võimaliku ülekantavusega loodavat lisaväärtust.
  • Haridus- ja koolitusvaldkonna esindatus: liitu kaasatud partnerid esindavad piisaval määral haridus- ja koolitusteenuste osutajaid.
  • Digioskused: projektiettepanekuga on ette nähtud digioskuste lõimimine ühe või mitme omavahel seotud ametiprofiili koolitussisusse.
  • Roheoskused: projektiettepanekuga on ette nähtud ring- ja keskkonnasäästlikumale majandusele üleminekuga seotud oskuste lõimimine ühe või mitme omavahel seotud ametiprofiili koolitussisusse.
  • Vastupanuvõimega seotud oskused: mil määral hõlmab projektiettepanek oskusi, mis on seotud kohanemisvõime, muutuste juhtimise ja üksteisest kogukonnana hoolimisega.

Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet

(maksimaalne punktisumma: 30)

  • Sidusus: projekti üldise ülesehitusega on tagatud projekti eesmärkide, metoodika ning kavandatava tegevuse ja eelarve kokkusobivus; projektiettepanek sisaldab ühtset ja laiaulatuslikku valikut sobivatest tegevustest, mis võimaldavad täita kindlakstehtud vajadusi ja saavutada oodatavaid tulemusi.
  • Ülesehitus: tööprogramm on selge ja arusaadav ning hõlmab kõiki etappe (ettevalmistamine, elluviimine, kasutamine, seire, hindamine ja tulemuste levitamine).
  • Metoodika: projektis kavatsetakse võimaluse korral kasutada oskuste ja elukutsetega seotud ELi vahendeid, nagu EQF, ESCO, Europass, EQAVET ja ESG.
  • Projekti juhtimine: projektiettepanekus on ette nähtud põhjalik juhtimiskord; tähtajad, korraldus, ülesanded ja vastutus on selgelt kindlaks määratud ning realistlikud; projektiettepanekus on iga tegevuse jaoks ette nähtud piisavad ressursid.
  • Töökava: töökava kvaliteet ja tulemuslikkus, sh ulatus, mil määral vastavad tööpakettidele ettenähtud ressursid asjaomastele eesmärkidele ja oodatavatele tulemustele.
  • Kvalifikatsioonide tunnustamise ja valideerimise korra kvaliteet: kooskõlas Euroopa läbipaistvus- ja tunnustamisvahenditega, sh mikrokvalifikatsioonitunnistuste puhul.
  • Eelarve: eelarves on ette nähtud edu tagamiseks vajalikud eelarvevahendid, mis ei ole ei liiga suured ega liiga väikesed.
  • Finants- ja kvaliteedikontroll: kontrollimeetmete (pidev kvaliteedi hindamine, vastastikune eksperdihinnang, võrdlusanalüüsid jne) ja kvaliteedinäitajatega on tagatud projekti elluviimise kvaliteet ja kulutõhusus. Projektiettepanekus on selgelt esitatud projektiga seotud probleemid/riskid ja selles on asjakohaselt käsitletud leevendusmeetmeid. Projekti lahutamatu osana on kavandatud eksperdihindamise protsessid. Liidu tööprogramm sisaldab projekti elluviimise keskpaigas ja lõpus tehtavat sõltumatut välist kvaliteedihindamist.

Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet

(maksimaalne punktisumma: 25)

  • Koosseis: partnerluse koosseis on kooskõlas meetme ja projekti eesmärkidega; kaasatud on sobiv kooslus asjaomastest organisatsioonidest, sh kutseharidus- ja -õppeasutused, kõrgkoolid ja ettevõtted, kellel on profiil, oskused, kogemused, oskusteave ja haldustugi, mis on vajalikud projekti edukaks elluviimiseks; liitu on kaasatud partnerid, kes esindavad piisaval määral asjaomast sektorit või sektoriteülest lähenemisviisi.
  • Pühendumus: partnerite panus on märkimisväärne, asjakohane ja vastastikku täiendav; vastutuse ja ülesannete jagunemine on selge ja asjakohane ning väljendab kõikide osalevate organisatsioonide pühendumist ja aktiivset osalemist oma eripädevuse ja suutlikkuse piires.
  • Ülesanded: koordinaatoril on kvaliteetsed juhtimisoskused ning suutlikkus koordineerida riikidevahelisi võrgustikke ja olla keerulise ülesehitusega keskkonnas tegevuse eestvedajaks. Konkreetsete ülesannete jagamisel on aluseks võetud iga partneri spetsiifiline oskusteave.
  • Koostöö/meeskonnavaim: projektiettepanekus on kavandatud tõhus mehhanism, et tagada osalevate organisatsioonide, osalejate ja muude asjakohaste sidusrühmade sujuv koordineerimine, konfliktide lahendamine, otsustusprotsess ja teabevahetus.
  • Tasu: liit annab igale partnerorganisatsioonile selget lisaväärtust ja kasu.
  • Partnerriikide kaasamine: (kui see on asjakohane) osalevate organisatsioonide kaasamine partnerriikidest annab liidule olulist lisaväärtust.

Mõju

(maksimaalne punktisumma: 20)

  • Tulemuste kasutamine: projektiettepanekus näitlikustatakse, kuidas partnerid ja teised sidusrühmad kasutavad liidu töö tulemusi. Selles on ette nähtud vahendid, mille abil mõõta kasutamise määra projekti kestel ja pärast selle lõppu.
  • Tulemuste levitamine: projektiettepanekuga on ette nähtud selge tegevuskava tulemuste levitamiseks ning see hõlmab sobivaid tegevusi (koos ajakavaga), vahendeid ja kanaleid selleks, et projekti tulemused ja projektist saadav kasu jõuaks nii projekti kestel kui ka pärast projekti lõppu tõhusalt sidusrühmadeni ja projektis mitteosalevate sihtrühmadeni.
  • Mõju: projektiettepanekus on välja toodud projekti sotsiaalne ja majanduslik olulisus ning projekti mõjuala. Projekt tagab kohalikul, riigi ja Euroopa tasandil mõju sihtrühmadele ja asjaomastele sidusrühmadele, kellel on oluline roll asjaomases majandussektoris, sh hariduses ja koolituses. See hõlmab meetmeid ning ka eesmärke ja näitajaid, et jälgida edusamme ja hinnata oodatavat (nii lühi- kui ka pikaajalist) mõju.
  • Avatud juurdepääs: kui see on asjakohane, kirjeldatakse projektiettepanekus seda, kuidas koostatavad materjalid, dokumendid ja meediasisu tehakse avatud litsentside kaudu vabalt kättesaadavaks, kuidas neid levitatakse ning tagatakse, et nendega ei kaasne mingeid ebaproportsionaalseid piiranguid.
  • Jätkusuutlikkus: projektiettepanekus on selgitatud, kuidas töötatakse välja tegevuskava projektitulemuste kasutuselevõtuks riigi ja piirkondlikul tasandil. Projektiettepanek sisaldab asjakohaseid meetmeid ja kindlakstehtud rahastamisallikaid (Euroopa, riigi ja erasektori tasandil) selle tagamiseks, et saavutatud tulemused ja kasutegurid püsiksid ka pärast projekti lõppu.

Rahastamist kaalutakse üksnes selliste projektiettepanekute puhul, mis koguvad vähemalt 70 punkti ning saavutavad kõigi nelja hindamiskriteeriumi puhul vajaliku miinimumtaseme: vähemalt 13 punkti kategoorias „Projekti asjakohasus“, 16 punkti kategoorias „Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet“, 13 punkti kategoorias „Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet“ ning 11 punkti kategoorias „Mõju“.

Kui sama teemavaldkonna projektiettepanekud saavutavad võrdse punktisumma, eelistatakse ettepanekuid, millel on kõrgeim punktisumma esmalt kriteeriumi „Projekti asjakohasus“ ja seejärel kriteeriumi „Mõju“ puhul.

2. osa projektide ((oskustealase valdkondliku koostöö kava ellu viivad) oskustealase valdkondliku koostöö liidud) suhtes kohaldatakse järgmisi hindamiskriteeriume.

Projekti asjakohasus

(maksimaalne punktisumma: 25)

  • Seos ELi poliitika ja algatustega: projektiettepanekus võetakse arvesse kõrghariduse ning kutsehariduse ja -õppe valdkonna Euroopa tasandi eesmärke ning valitud tööstusökosüsteemi suhtes asjakohase valdkondliku ELi poliitika eesmärke ning projektiga aidatakse kaasa nende eesmärkide saavutamisele, samuti aidatakse sellega kaasa oskuste pakti ja Euroopa oskuste tegevuskava elluviimisele ning nähakse ette ELi töövahendite kasutamine. Kui projektiettepanekus keskendutakse tööstusökosüsteemile, mille puhul on mõni oskustealase valdkondliku koostöö kava ellu viiva liidu projekt juba käimas, peab ettepanekul olema selge täiendav mõõde, st see peab hõlmama selgelt erinevat valdkonda, ning täpsustada tuleb, millistel käimasoleva(te) projekti(de) tulemustel see põhineb. Projektide ulatus, väljundid ja tegevused ei tohi kattuda. Samaväärse kvaliteediga projektiettepanekute puhul eelistatakse ettepanekut, mis hõlmab sellist ökosüsteemi või ökosüsteemi osa, mida ei käsitleta üheski käimasolevas oskustealase valdkondliku koostöö kava ellu viiva liidu projektis.
  • Eesmärk: projektiettepanek on meetme eesmärke ja prioriteete silmas pidades asjakohane. Eeskätt nähakse projektiettepanekus ette äärmiselt oluliste ametiprofiilide väljatöötamine kujunemisjärgus elukutsete puhul ning seotud kvalifikatsioonide väljatöötamine õpiväljundite ühikutena nii EQFi 3.–5. tasemel kui ka 6.–8. tasemel. Projektiettepanek hõlmab seotud haridus- ja koolitusprogrammide väljatöötamist, katsetamist ja esialgset pakkumist; need programmid kavandatakse ja viiakse ellu moodulõppel põhinevate paindlike ja juurdepääsetavate õpivõimaluste kaudu, võttes arvesse varem omandatud oskuste valideerimist.
  • Kokkusobivus: eesmärgid põhinevad põhjalikul vajaduste analüüsil; need on selgelt määratletud ja realistlikud ning neis on käsitletud osalevate organisatsioonide ja meetme jaoks olulisi küsimusi.
  • Innovatsioon: projektiettepanekus on arvesse võetud tänapäevaseid meetodeid ja töövõtteid ning see viib uuenduslike tulemuste ja lahendusteni.
  • Euroopa lisaväärtus: projektiettepanekus on selgelt esile toodud projekti riikidevahelisuse kaudu loodav lisaväärtus.
  • Haridus- ja koolitusvaldkonna esindatus: liitu kaasatud partnerid esindavad piisaval määral haridus- ja koolitusteenuste osutajaid.
  • Sektori/valdkonna esindatus: liitu kaasatud partnerid esindavad piisaval määral asjaomast sektorit või tööstusökosüsteemi.
  • Digitehnoloogia ja peamine progressi võimaldav tehnoloogia, sh tehisintellektialased oskused: projektiettepanekus käsitletakse neid oskusi ühe või mitme omavahel seotud ametiprofiili puhul.
  • Roheoskused: projektiettepanekuga on ette nähtud ring- ja keskkonnasäästlikumale majandusele üleminekuga seotud oskuste lõimimine ühe või mitme omavahel seotud ametiprofiili koolitussisusse.

Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet

(maksimaalne punktisumma: 30)

  • Sidusus: projektiettepanek sisaldab ühtset ja laiaulatuslikku valikut sobivatest, konkreetsetest ja praktilistest tegevustest, mis võimaldavad täita kindlakstehtud vajadusi ja saavutada oodatavaid tulemusi.
  • Ülesehitus: tööprogramm on selge ja arusaadav ning hõlmab kõiki etappe (ettevalmistamine, elluviimine, kasutamine, seire, hindamine ja tulemuste levitamine).
  • Metoodika: projektis kavatsetakse võimaluse korral kasutada oskuste ja elukutsetega seotud ELi vahendeid, nagu EQF, ESCO, Europass, EQAVET ja ESG.
  • Projekti juhtimine: projektiettepanekus on ette nähtud põhjalik juhtimiskord; tähtajad, korraldus, ülesanded ja vastutus on selgelt kindlaks määratud ning realistlikud; projektiettepanekus on iga tegevuse jaoks ette nähtud piisavad ressursid.
  • Töökava: töökava kvaliteet ja tulemuslikkus, sh ulatus, mil määral vastavad tööpakettidele ettenähtud ressursid asjaomastele eesmärkidele ja oodatavatele tulemustele.
  • Kvalifikatsioonide tunnustamise ja valideerimise korra kvaliteet: kooskõlas Euroopa läbipaistvus- ja tunnustamisvahenditega.
  • Eelarve: eelarves on ette nähtud edu tagamiseks vajalikud eelarvevahendid, mis ei ole ei liiga suured ega liiga väikesed ning on proportsionaalsed projekti mahuga; projektiettepanekus, milles keskendutakse mõnes käimasolevas oskustealase valdkondliku koostöö kava ellu viiva liidu projektis juba käsitletavale tööstusökosüsteemile, tuleb esitada eelarve, millest on selgelt näha, et välistatud on topeltrahastamine, sest projektiga täiendatakse käimasolevas projektis tehtud tööd ja lähtutakse sellest.
  • Finants- ja kvaliteedikontroll: kontrollimeetmete (pidev kvaliteedi hindamine, vastastikune eksperdihinnang, võrdlusanalüüsid jne) ja kvaliteedinäitajatega on tagatud projekti elluviimise kvaliteet ja kulutõhusus. Projektiettepanekus on selgelt esitatud projektiga seotud probleemid/riskid ja selles on asjakohaselt käsitletud leevendusmeetmeid. Projekti lahutamatu osana on kavandatud eksperdihindamise protsessid. Liidu tööprogramm sisaldab projekti elluviimise keskpaigas ja lõpus tehtavat sõltumatut välist kvaliteedihindamist.

Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet

(maksimaalne punktisumma: 25)

  • Koosseis: partnerluse koosseis on kooskõlas meetme ja projekti eesmärkidega; kaasatud on sobiv kooslus asjaomastest organisatsioonidest, sh kutseharidus- ja -õppeasutused, kõrgkoolid ja ettevõtted, kellel on profiil, oskused, kogemused, oskusteave ja haldustugi, mis on vajalikud projekti edukaks elluviimiseks. Liit tagab kogu sektori küllaldase esindatuse: projektiettepanekus on veenvalt kirjeldatud asjaomases tööstusökosüsteemis tegutsevate ning riigi ja Euroopa tasandi partnerite esinduslikkust ja pädevust. Väga asjakohased on projektiettepanekud, mis hõlmavad Euroopa ja/või asjaomaste riikide sotsiaalpartnereid. Asjaomaste partnerite geograafiline haare ja esinduslikkus liitu kaasatud programmiriikides ja piirkondades peaks olema selline, et liidul oleks kaasatud riikides ja piirkondades suur rakendamissuutlikkus (nt Euroopa valdkondlike organisatsioonide ja/või Euroopa sotsiaalpartnerite osalemise kaudu).
  • Pühendumus: partnerite panus on märkimisväärne, asjakohane ja vastastikku täiendav; vastutuse ja ülesannete jagunemine on selge ja asjakohane ning väljendab kõikide osalevate organisatsioonide pühendumist ja aktiivset osalemist oma eripädevuse ja suutlikkuse piires.
  • Ülesanded: koordinaatoril on kvaliteetsed juhtimisoskused ning suutlikkus koordineerida riikidevahelisi võrgustikke ja olla keerulise ülesehitusega keskkonnas tegevuse eestvedajaks. Konkreetsete ülesannete jagamisel on aluseks võetud iga partneri spetsiifiline oskusteave.
  • Koostöö/meeskonnavaim: projektiettepanekus on kavandatud tõhus mehhanism, et tagada osalevate organisatsioonide, osalejate ja muude asjakohaste sidusrühmade sujuv koordineerimine, otsustusprotsess ja teabevahetus.
  • Tasu: liit annab igale partnerorganisatsioonile selget lisaväärtust ja kasu.
  • Partnerriikide kaasamine: (kui see on asjakohane) osalevate organisatsioonide kaasamine partnerriikidest annab liidule olulist lisaväärtust.

Mõju

(maksimaalne punktisumma: 20)

  • Tulemuste kasutamine: projektiettepanekus näitlikustatakse, kuidas liidu töö tulemused osalevates riikides vastavalt oskuste pakti eesmärkidele kasutusele võetakse.
  • Tulemuste levitamine: projektiettepanekus on esitatud selge kava tulemuste levitamiseks ning asjakohased tegevused, ajakava, vahendid ja kanalid selleks, et projekti tulemused ja projektist saadav kasu jõuaks tõhusalt sidusrühmadeni.
  • Mõju: projektiettepanekus on välja toodud projekti sotsiaalne ja majanduslik olulisus ning projekti mõjuala. Projekt tagab kohalikul, riigi ja Euroopa tasandil mõju sihtrühmadele ja asjaomastele sidusrühmadele, kellel on oluline roll asjaomases majandussektoris, sh hariduses ja koolituses, näiteks oskuste paktiga ühinenud sidusrühmad. See hõlmab meetmeid ning ka eesmärke ja näitajaid, et jälgida edusamme ja hinnata oodatavat (nii lühi- kui ka pikaajalist) mõju.
  • Avatud juurdepääs: kui see on asjakohane, kirjeldatakse projektiettepanekus seda, kuidas koostatavad materjalid, dokumendid ja meediasisu tehakse avatud litsentside kaudu ja lingitud avatud andmevormingus vabalt kättesaadavaks, kuidas neid levitatakse ning tagatakse, et nendega ei kaasne mingeid ebaproportsionaalseid piiranguid.
  • Jätkusuutlikkus: projektiettepanekus on selgitatud, kuidas töötatakse välja tegevuskava projektitulemuste kasutuselevõtuks riigi ja piirkondlikul tasandil. Projektiettepanek sisaldab asjakohaseid meetmeid ja kindlakstehtud rahastamisallikaid (Euroopa, riigi ja erasektori tasandil) selle tagamiseks, et liidu saavutatud tulemused ja kasutegurid püsiksid ka pärast projekti lõppu.

2. osa raames on võimalik rahastada ainult ühte projektiettepanekut ökosüsteemi kohta.

Rahastamist kaalutakse üksnes selliste projektiettepanekute puhul, mis koguvad vähemalt 70 punkti ning saavutavad kõigi nelja hindamiskriteeriumi puhul vajaliku miinimumtaseme: vähemalt 13 punkti kategoorias „Projekti asjakohasus“, 16 punkti kategoorias „Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet“, 13 punkti kategoorias „Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet“ ning 11 punkti kategoorias „Mõju“.

Millised on rahastamiseeskirjad?

Selle meetme puhul kasutatakse kindlasummaliste maksete alusel rahastamise mudelit. Taotlejale tehtava kindlasummalise koondmakse summa määratakse iga toetuse puhul kindlaks vastavalt taotleja kavandatava meetme eelarveprognoosile. Toetust andev asutus võtab iga toetuse kindlasummalise makse kindlaksmääramisel arvesse projektiettepanekut, hindamise tulemust, rahastamismäärasid ning konkursikutses osutatud toetuse maksimumsummat.

ELi toetuse maksimumsummad projekti kohta on alljärgnevad.

  • 1. osa: haridus- ja ettevõtlusliidud
  • 1 miljon eurot (kaheaastane projekt)
  • 1,5 miljonit eurot (kolmeaastane projekt)
  • 2. osa: (oskustealase valdkondliku koostöö kava ellu viivad) oskustealase valdkondliku koostöö liidud
  • 4 miljonit eurot (neljaaastane projekt) – iga tööstusökosüsteemi kohta saab välja valida üksnes ühe projektiettepaneku. Samaväärse kvaliteediga projektiettepanekute puhul eelistatakse ettepanekut, mis hõlmab sellist ökosüsteemi, mida ei käsitleta üheski käimasolevas oskustealase valdkondliku koostöö kava ellu viiva liidu projektis.

Kuidas määratakse kindlaks projekti kindlasummaline makse?

Taotlejad peavad täitma taotlusvormis esitatud üksikasjaliku eelarvetabeli, võttes arvesse alljärgnevaid nõudeid.

  1. Eelarve peaks olema nii üksikasjalik kui toetusesaaja(d) vajalikuks peab (peavad) ning olema jaotatud ühtseteks tööpakettideks (nt eraldi tööpaketid projektijuhtimise, koolituse, ürituste korraldamise, õpirände ettevalmistamise ja elluviimise, teabevahetuse ja tulemuste levitamise ning kvaliteedi tagamise jaoks).
  2. Projektiettepanekus tuleb kirjeldada iga tööpaketi alla kuuluvaid tegevusi.
  3. Taotlejad peavad ettepanekus märkima hinnangulised kulud iga tööpaketi kohta (ning iga tööpaketi puhul märkima, kui suure osa rahalistest vahenditest iga toetusesaaja ja seotud üksus saab).
  4. Kirjeldatavad kulud võivad hõlmata personali-, reisi- ja elamiskulusid, töövahendite ja alltöövõtuga seotud kulusid ning ka muid (nt teabe levitamise, avaldamise või tõlkimisega seotud) kulusid.

Projektiettepanekuid hinnatakse sise- ja/või välisekspertide abiga tavapärase hindamismenetluse korras. Eksperdid hindavad projektiettepanekute kvaliteeti konkursikutses kindlaksmääratud nõuete alusel ning meetme oodatavat mõju, kvaliteeti ja tulemuslikkust arvesse võttes. Kindlasummalise makse summa võib moodustada kõige enam 80 % pärast hindamist kindlaks määratavast prognoositavast eelarvest.

Pärast projektiettepanekute hindamist määrab eelarvevahendite käsutaja hindamistulemuste alusel kindlaks kindlasummalise makse summa.

Toetuse parameetrid (toetuse maksimumsumma, rahastamismäär, rahastamiskõlblike kulude kogusumma jne) kehtestatakse toetuslepingus.

Projekti saavutuste hindamisel lähtutakse saavutatud väljunditest. Rahastamiskord peaks võimaldama keskenduda sisendite asemel pigem väljunditele ning lähtuda seeläbi mõõdetavate eesmärkide saavutamise kvaliteedist ja tasemest.

Täpsem teave on esitatud rahastus- ja hankeportaalis avaldatud toetuslepingu näidises.

  1. https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/bitstream/JRC101581/lfna27939enn.pdf.

  2. Jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetav Euroopa oskuste tegevuskava: https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1223.

  3. COM(2020) 102 final: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52020DC0102.

  4. COM(2020) 102 final: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52020DC0102.

  5. https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1415&langId=en.

  6. Nt Euroopa kodanike digipädevuse raamistik, ettevõtlikkuspädevuse raamistik ja Euroopa IKT-kompetentside raamistik (e-CF).

  7. https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1501&langId=et.

  8. https://s3platform.jrc.ec.europa.eu/home.

  9. https://www.clustercollaboration.eu.

  10. https://eit.europa.eu/.

  11. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.C_.2018.189.01.0001.01.EST&toc=OJ%3AC%3A2018%3A189%3ATOC.

  12. Loodusteadused, tehnoloogia, inseneriteadused, kunstid ja matemaatika.

  13. MOOC on laialt avatud e-õppe kursus, kus võib osaleda piiramatul arvul osalejaid ja mis on veebis avatud juurdepääsuga. Lisaks tavapärastele õppematerjalidele, nagu filmitud loengud, lugemismaterjal ja probleemide lahendamise töölehed, pakuvad paljud MOOCid interaktiivseid kasutajafoorumeid, et toetada kogukondlikku suhtlust üliõpilaste, õppejõudude ja õppeassistentide vahel.

  14. Vt keskpika ajavahemiku 2. eesmärk (MTD2) 2015. aastal Riias vastu võetud järeldustes: https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/200c516d-b8de-4c2a-a233-218671296c8d/language-en.

  15. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52017DC0247.

  16. https://ec.europa.eu/education/education-in-the-eu/european-education-area_et.

  17. https://www.un.org/sustainabledevelopment/sustainable-development-goals/.

  18. https://unfccc.int/process-and-meetings/the-paris-agreement/the-paris-agreement.

  19. https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/european-green-deal-communication_en.pdf.

  20. https://ec.europa.eu/info/strategy/recovery-plan-europe_et.

.foot {font-size: 0.8em; margin-left: 2.5em; border-top: 1px solid black;} table, td, tr{border: 1px solid black; cellpadding="1"; cellspacing="1";} table{margin-bottom: 30px;}