Skip to main content

Erasmus+

EU programme for education, training, youth and sport

See veebileht ei kajasta veel Erasmus+ 2022. aasta programmijuhendi sisu. Saate 2022. aasta täieliku programmijuhendi oma valitud keeles PDFina alla laadida selle lehekülje paremas servas asuvalt ribalt „Download“.

Kutsehariduse tipptaseme keskused

Kutsehariduse tipptaseme keskuste algatus põhineb alt ülespoole lähenemisviisil tipptaseme saavutamiseks, mille eeldus on kutseharidus- ja -õppeasutuste suutlikkus kiiresti kohandada oskuste pakkumist majanduse ja ühiskonna muutuvate vajadustega. Algatuse eesmärk on edendada rahvusvahelisi koostööplatvorme, mida üksikutel liikmesriikidel oleks ilma ELi algatuste, tehnilise toe ja vastastikuse õppimise võimalusteta raske luua.

Sellist kutsehariduse tipptaset iseloomustab õppijakeskne terviklik lähenemisviis, kus kutseharidus ja -õpe

  • on lahutamatu osa oskuste ökosüsteemidest, toetades regionaalarengut, innovatsiooni, kaasamist ja aruka spetsialiseerumise strateegiaid;
  • on osa teadmiste kolmnurkadest, tehes tihedat koostööd muude haridus- ja koolitusvaldkondadega, teadusringkondade ja ettevõtetega;
  • võimaldab õppijatel omandada kutsealaseid ja võtmepädevusi kvaliteetse oskuste pakkumisega, mis põhineb kvaliteedi tagamisel ja loob uuenduslikke partnerlusi töömaailmaga ning mida toetavad õpetajate ja koolitajate täienduskoolitus, uuenduslikud ja kaasavad pedagoogikameetodid ning õpirände- ja rahvusvahelistumise strateegiad.

Meetme eesmärgid

Meetmega toetatakse kutsehariduse tipptaseme keskuste Euroopa platvormide järkjärgulist loomist ja arendamist, et toetada regionaalarengut, innovatsiooni ja aruka spetsialiseerumise strateegiaid ning samuti rahvusvaheliste koostööplatvormide rajamist.

Kutsehariduse tipptaseme keskused tegutsevad kahel tasandil:

  1. riigi tasandil konkreetses kohalikus kontekstis, lõimides kutsehariduse tipptaseme keskused tihedalt kohalikesse innovatsiooni ökosüsteemidesse ja ühendades neid Euroopa tasandil;
  2. riikidevahelisel tasandil kutsehariduse tipptaseme keskuste platvormide kaudu, millega luuakse kutseõppe maailmatasemel võrdlusalused, tuues kokku kutsehariduse tipptaseme keskusi, millel on:
  • ühine huvi konkreetsete sektorite suhtes (nt lennundus, elektromobiilsus, keskkonnahoidlikud ja ringmajandust toetavad tehnoloogiad, IKT, tervishoid jne) või
  • uuenduslik lähenemine ühiskondlikele väljakutsetele (nt kliimamuutused, ressursside ammendumine ja nappus, digipööre, tehisintellekt, kestliku arengu eesmärkide saavutamine, rändajate lõimimine, madala kvalifikatsiooniga inimeste oskuste täiendamine jne).

Nende platvormidega toetatakse riikide kutsehariduse tipptaseme ülespoole suunatud lähenemist. Platvormides võivad osaleda riigid, kus on arenenud kutsehariduse tipptaseme süsteemid, ning riigid, kus arendatakse sarnaseid lähenemisviise, et uurida kutseharidus- ja -õppeasutuste täielikku potentsiaali majanduskasvu ja innovatsiooni aktiivsel toetamisel.

Kutsehariduse tipptaseme keskused on mõeldud organisatsioonidele, kes pakuvad kutseharidust ja -õpet EQFi kvalifikatsiooniraamistiku 3.–8. tasemel, sh keskhariduse, kutsekeskhariduse, keskhariduse baasil kutseõppe ja ka kolmanda taseme hariduse (nt rakenduskõrgkoolid, polütehnikumid jne) tasemel.

Taotlus ei või siiski sisaldada üksnes kõrgkooliõpilastele suunatud tegevusi; taotlused, milles keskendutakse kolmanda taseme kutseharidusele (EQFi 6.–8. tase), peavad sisaldama ka vähemalt ühte muud kutsehariduse ja -õppe kvalifikatsioonitaset (EQFi 3.–5. tase) ning samuti tugevat töölõppimise komponenti[1].

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Programmist „Erasmus+“ toetuse saamiseks peavad kutsehariduse tipptaseme keskuste projektiettepanekud vastama järgmistele kriteeriumidele.

Kes võib esitada taotluse?

Taotluse võib esitada iga programmiriigis seaduslikult asutatud osalev organisatsioon. See organisatsioon esitab taotluse kõigi projekti kaasatud osalevate organisatsioonide nimel.

Mis liiki organisatsioonid saavad projektis osaleda?

Kutsehariduse ja -õppe valdkonnas või töömaailmas tegutsev mis tahes avaliku või erasektori organisatsioon, mis on seaduslikult asutatud programmiriigis või mõnes partnerriigis (vt käesoleva juhendi A osa jaotis „Rahastamiskõlblikud riigid”), saab osaleda kas täis- või assotsieerunud partnerina või seotud üksusena.

Sellised organisatsioonid võivad olla näiteks (mittetäielik loetelu):

  • kutseharidust ja -õpet pakkuvad asutused;
  • äriühingud, mõnd tegevusala või sektorit esindavad organisatsioonid;
  • riiklikud/piirkondlikud kvalifikatsioone andvad asutused;
  • uurimisinstituudid;
  • innovatsiooniasutused;
  • regionaalarengu eest vastutavad asutused.

Osalevate organisatsioonide arv ja profiil

Partnerluses peab osalema vähemalt kaheksa täispartnerit minimaalselt neljast programmis „Erasmus+“ osalevast riigist (sh vähemalt kaks ELi liikmesriiki), sealhulgas

a) vähemalt üks ettevõtjaid, tegevusala või sektorit esindav organisatsioon ja

b) vähemalt üks kutseharidust ja -õpet pakkuv asutus (keskhariduse ja/või kolmanda taseme hariduse tasemel).

Partnerluse täiendav koosseis oleneb konkreetsest taotlusest.

Projekti kestus

4 aastat.

Kellele esitada taotlus?

Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusametile (EACEA).

Konkursikutse tunnus: ERASMUS-EDU-2021-PEX-COVE.

Millal esitada taotlus?

Taotlejad peavad oma toetustaotluse esitama hiljemalt 7. septembril kell 17.00.00 (Brüsseli aja järgi).

Taotlevaid organisatsioone hinnatakse asjaomaste menetlusest kõrvalejätmise ja valikukriteeriumide põhjal. Lisateabe saamiseks tutvuge käesoleva juhendi C osaga.

Projekti kavandamine

Kutsehariduse tipptaseme keskusi iseloomustab süsteemne lähenemisviis. Sellistest keskustest oodatakse palju enamat kui lihtsalt kvaliteetse kutsekvalifikatsiooni pakkumist. Riikidevahelise koostöö platvormidele on iseloomulikud mitmesugused tegevused, mis koonduvad kolme allpool nimetatud mõõtme ümber:

  1. õpetamine ja õppimine sh inimestele tööturul vajalike oskuste andmine pidevõppe käigus; uuenduslike õppijakesksete õppe- ja õpimeetodite arendamine, sh distantsõppe vahendite väljatöötamine selleks, et edendada moodulõppel põhinevat õppijakeskset riikidevahelist kutseõpet (õppekavad ja/või kvalifikatsioonid), mis hõlbustaks õppijate ja töötajate õpirännet (sh virtuaalset õpirännet) ning tunnustamist piirkonna ja/või riigi tasandil;
  2. koostöö ja partnerlused sh uute teadmiste loomisele ja levitamisele kaasaaitamine partnerluses muude sidusrühmadega; ettevõtete ja haridusasutuste vahel partnerlussuhete loomine, et edendada õpipoisiõpet ja praktikat, jagada seadmeid, sh distantsõppe vahendeid, korraldada töötajate ja õpetajate vahetusi ettevõtete ja kutsehariduskeskuste vahel jne;
  3. juhtimine ja rahastamine sh kõigil tasanditel tõhusa juhtimise tagamine asjaomaste sidusrühmade osalusel; ELi rahastamisvahendite ja fondide täies mahus kasutamine.

Taotlusvormil on esitatud mittetäielik loend iga mõõtmega seotud tegevustest.

Projektiettepanekutes kirjeldatavad tegevused peaksid andma lisaväärtust ja avaldama otsest mõju projekti tulemuste saavutamisele.

Projekt peab hõlmama olulisi väljundeid, mis on seotud:

  • vähemalt kolme taotlusvormis 1. mõõtme (õpetamine ja õppimine) all loetletud tegevusega,
  • vähemalt kolme taotlusvormis 2. mõõtme (koostöö ja partnerlus) all loetletud tegevusega ja
  • vähemalt kahe taotlusvormis 3. mõõtme (juhtimine ja rahastamine) all loetletud tegevusega.

Taotlus võib sisaldada tegevusi, mida ei ole loetletud eespool mainitud kolme mõõtme all. Nende tegevuste puhul tuleb näidata, et need on projektikonkursi eesmärkide saavutamiseks ja kindlakstehtud vajaduste täitmiseks eriti olulised ning neid tuleb vaadelda ja kirjeldada osana terviklikust tegevuste kogumist.

Kutsehariduse tipptaseme keskuste eesmärk ei ole uute kutseharidus- ja -õppeasutuste ja taristu nullist ülesehitamine (ehkki ka seda võidakse teha), vaid pigem tuua kokku kohalikke/piirkondlikke partnereid, nagu esma- ja jätku-kutseõppe asutused, kolmanda taseme haridust pakkuvad asutused, sh rakenduskõrgkoolid ja polütehnikumid, uurimisinstituudid, äriühingud, kaubanduskojad, sotsiaalpartnerid, riigi ja piirkondlikud ametiasutused ning arenguagentuurid, avalikud tööturuasutused jne.

Kui see on asjakohane, tuleb projektides kohaldada ELi tasandi vahendeid ja õigusakte[2].

Projektiga peab olema ette nähtud pikaajalise tegevuskava väljatöötamine projektitulemuste järkjärguliseks kasutuselevõtuks pärast projekti lõppu. See kava põhineb haridus- ja koolitusteenuste osutajate ning peamistest sidusrühmadest ettevõtjate asjakohase tasandi püsival partnerlusel. See peaks hõlmama sobivate juhtimisstruktuuride kindlakstegemist ning laienemisvõimaluste ja rahalise jätkusuutlikkuse kavasid. Samuti peaks see tagama platvormide töö piisava nähtavuse ja töötulemuste laialdase levitamise, sh ELi ja riigi poliitilisel tasandil, ning sisaldama üksikasjalikku kirjeldust selle kohta, kuidas kavatsetakse asjaomane kasutuselevõtt Euroopa, riigi ja/või piirkonna tasandil koos asjaomaste partneritega ellu viia. Tegevuskavas tuleb kirjeldada ka seda, kuidas saab projekti tulemuste kasutuselevõtuks kasutada ELi rahastamisvõimalusi (nt ELi struktuurifondid, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond, programm „Erasmus+“, COSME, valdkondlikud programmid) ning riigi tasandi ja piirkondlikku rahastamist (ning ka erasektori vahenditest rahastamist). Seejuures tuleks võtta arvesse riiklikke ja piirkondlikke aruka spetsialiseerumise strateegiaid.

Oodatav mõju

Kutsehariduse tipptaseme keskuste Euroopa platvormide järkjärgulise loomise ja arendamisega loodetakse suurendada kutsehariduse ja -õppe atraktiivsust ning tagada, et see valdkond aitaks tõhusalt kõrvaldada kitsaskohti olukorras, kus oskuste vajadused kiiresti muutuvad.

Kutsehariduse tipptaseme keskused on lahutamatu osa nn teadmiste kolmnurgast, mille all mõeldakse ettevõtete, haridus- ja teadusasutuste tihedat koostööd, ning täidavad tähtsat rolli innovatsiooni ja arukat spetsialiseerumist toetavate oskuste pakkumisel – seepärast oodatakse neilt kvaliteetsete oskuste ja pädevuste tagamist, mis avavad kvaliteetseid töö- ja karjäärivõimalusi ja vastavad innovatiivse, kaasava ja jätkusuutliku majanduse vajadustele. Sellise lähenemisviisiga loodetakse kujundada välja üldisem ja kaasavam arusaam kutsehariduses ja -õppes oskuste pakkumisest, mis hõlmaks innovatsiooni, pedagoogikat, sotsiaalset õiglust, elukestvat õpet, valdkonnaüleseid oskusi, organisatsioonisisest ja pidevat kutsealast õpet ja kogukonna vajadusi.

Kutsehariduse tipptaseme keskused lähtuvad alati piirkondlikust/kohalikust kontekstist, kuid tegutsevad samas riikidevahelisel tasandil, moodustades seeläbi tugevaid ja vastupidavaid partnerlusi kutsehariduse ja -õppe kogukonna ning töömaailma vahel nii riigisiseselt kui ka piiriüleselt. Sellega tagatakse jätkuvalt asjakohaste oskuste pakkumine ja saavutatakse tulemusi, mida oleks keeruline saavutada ilma teadmiste jagamise ja pideva koostööta.

Projektväljundite laialdase levitamisega rahvusvahelisel, riigi ja/või piirkondlikul tasandil ning pikaajalise tegevuskava väljatöötamisega projektitulemuste järkjärguliseks kasutuselevõtuks – võttes arvesse riigi ja piirkondlikke aruka spetsialiseerumise strateegiaid – tuleks üksikprojektidesse kaasata olulisi sidusrühmi nii osalevatest organisatsioonidest kui ka mujalt ja tagada jätkuv mõju ka pärast projekti lõppu.

Hindamiskriteeriumid

Kohaldatakse järgmisi hindamiskriteeriumeid.

Projekti asjakohasus

(maksimaalne punktisumma: 35)

  • Seos poliitikaga: projektiettepanekuga luuakse kutsehariduse tipptaseme keskuste riikidevaheline koostööplatvorm ja arendatakse seda, et edendada tipptasemel kutseharidust ja -õpet; selles selgitatakse, kuidas aidatakse projektiga saavutada jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja toimetulekut toetavat kutseharidust käsitlevas nõukogu soovituses[3] ning ka Osnabrücki deklaratsioonis[4] kirjeldatud poliitikaprioriteetide eesmärke.
  • Kokkusobivus: mil määral põhineb projektiettepanek sisukal ja piisaval vajaduste analüüsil; eesmärgid on selgelt määratletud ja realistlikud ning haakuvad osalevate organisatsioonide ja meetme seisukohast oluliste teemadega.
  • Innovatsioon: projektiettepanekus on arvesse võetud uusimaid meetodeid ja tehnikaid ning see aitab jõuda uuenduslike tulemuste ja lahendusteni vastavas valdkonnas üldiselt või geograafilises piirkonnas, kus projekti ellu viiakse (pidades silmas nt projekti sisu, loodavaid väljundeid, kasutatavaid töömeetodeid, projekti kaasatud või selle sihtrühmaks olevaid organisatsioone ja isikuid).
  • Piirkondlik mõõde: projektiettepanekust nähtub, et projekt toetab regionaalarengut, innovatsiooni ja aruka spetsialiseerumise strateegiaid, lähtudes kindlakstehtud kohalikest/piirkondlikest vajadustest ja probleemidest.
  • Koostöö ja partnerlused: mil määral sobib projekt tugevate ja vastupidavate vastastikuste ja vastastikku kasulike suhete loomiseks kutsehariduse ja -õppe kogukonna ning ettevõtete (keda võivad esindada kojad või ühendused) vahel nii kohalikul kui ka riikidevahelisel tasandil.
  • Euroopa lisaväärtus: projektiettepanekust nähtub selge lisaväärtus üksikisiku (õppijad ja/või töötajad), asutuse ja süsteemi tasandil selliste tulemuste kaudu, mida partneritel oleks ilma Euroopa koostööta raske saavutada.
  • Rahvusvahelistumine: projektiettepanekust nähtub, et projektiga toetatakse kutsehariduse ja -õppe tipptaseme rahvusvahelist mõõdet, sealhulgas aidates töötada välja strateegiaid riikidevahelise õpirände ja jätkusuutlike partnerluste edendamiseks kutsehariduses ja -õppes.
  • Digioskused: mil määral on projektiettepanekuga ette nähtud digioskuste arendamisega seotud tegevused (nt oskuste prognoosimine, uuenduslikud õppekavad ja õpetamismeetodid, juhendamine jne).
  • Roheoskused: mil määral on projektiettepanekuga ette nähtud tegevused, mis on seotud üleminekuga ring- ja keskkonnasäästlikumale majandusele (nt oskuste prognoosimine, uuenduslikud õppekavad ja õpetamismeetodid, juhendamine jne).
  • Sotsiaalne mõõde: projektiettepanekus kirjeldatud eri meetmetel on horisontaalne mõõde, mis võimaldab arvestada mitmekesisusega ning edendada ühiseid väärtusi, võrdõiguslikkust (sh soolist võrdõiguslikkust), diskrimineerimisest hoidumist ja sotsiaalset kaasatust, sh erivajadustega / vähemate võimalustega inimeste kaasamist.

Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet

(maksimaalne punktisumma: 25)

  • Sidusus: projekt tervikuna on kavandatud nii, et tagatud on projekti eesmärkide, tegevuste ja kavandatud eelarve kooskõla. Projektiettepanek sisaldab ühtset ja laiaulatuslikku valikut sobivatest tegevustest ja teenustest, mis võimaldavad täita kindlakstehtud vajadusi ja saavutada oodatavaid tulemusi. Projektiettepanek sisaldab vajalikke etappe projekti ettevalmistamiseks, elluviimiseks, seireks, tulemuste kasutamiseks, hindamiseks ja tulemuste levitamiseks.
  • Metoodika: kavandatav metoodika on kvaliteetne ja teostatav ning soovitud tulemuste saavutamiseks sobiv.
  • Projekti juhtimine: projektiettepanekus on ette nähtud põhjalik juhtimiskord; tähtajad, korraldus, ülesanded ja vastutus on selgelt kindlaks määratud ning realistlikud; projektiettepanekus on iga meetme jaoks ette nähtud piisavad ressursid; kindlaks on määratud selged põhilised tulemusnäitajad ning nende hindamise ja saavutamise ajakava.
  • Eelarve: eelarves on ette nähtud edu tagamiseks vajalikud eelarvevahendid, mis ei ole ei liiga suured ega liiga väikesed.
  • Töökava: töökava kvaliteet ja tulemuslikkus, sh ulatus, mil määral vastavad tööpakettidele ettenähtud ressursid asjaomastele eesmärkidele ja oodatavatele tulemustele.
  • Finants- ja kvaliteedikontroll: kontrollimeetmete (pidev kvaliteedi hindamine, vastastikune eksperdihinnang, võrdlusanalüüsid jne) ja kvaliteedinäitajatega on tagatud projekti elluviimise kvaliteet ja kulutõhusus. Projektiettepanekus on selgelt esitatud projektiga seotud probleemid/riskid ja selles on asjakohaselt käsitletud leevendusmeetmeid. Projekti lahutamatu osana on kavandatud eksperdihindamise protsessid, mis hõlmavad sõltumatut välishindamist projekti elluviimise ajal ja lõpus.
  • Kui projekt hõlmab (õppijate ja/või töötajate) õpirändetegevusi:
  • praktilise korralduse ning juhtimis- ja toetusmeetodite kvaliteet;
  • mil määral on need tegevused kooskõlas projekti eesmärkidega ja kas nendesse on kaasatud sobival arvul osalejaid;
  • osalejate õpiväljundite tunnustamise ja valideerimise korra kvaliteet, võttes arvesse Euroopa läbipaistvus- ja tunnustamisvahendeid ja põhimõtteid.

Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet

(maksimaalne punktisumma: 20)

  • Koosseis: projekti on kaasatud sobiv kooslus üksteist täiendavatest osalevatest organisatsioonidest, kelle profiil, pädevused, kogemused ja oskusteave võimaldavad edukalt saavutada projekti kõik eesmärgid.
  • Ülespoole suunatud lähenemine: mil määral ühendab partnerlus kutsehariduse ja -õppe valdkonnas või töömaailmas tegutsevaid organisatsioone, kes on läbimas kutsehariduse tipptaseme väljakujundamise eri etappe, ning võimaldab nende partnerite vahel sujuvat ja tõhusat oskusteabe ja teadmiste vahetamist.
  • Geograafiline mõõde: mil määral on partnerlusse kaasatud olulised partnerid eri geograafilistest piirkondadest ning mil määral on taotleja põhjendanud partnerluse geograafilist koosseisu ja tõendanud selle asjakohasust kutsehariduse tipptaseme keskuse eesmärkide saavutamiseks; mil määral on partnerlusse kaasatud laialdane ja sobiv hulk osalejaid kohalikul ja piirkondlikul tasandil.
  • Partnerriikide kaasamine: osalevate organisatsioonide kaasamine (kui see on asjakohane) partnerriikidest annab projektile olulist lisaväärtust.
  • Pühendumus: koordinaatoril on kvaliteetsed juhtimisoskused ning suutlikkus koordineerida riikidevahelisi võrgustikke ja olla keerulise ülesehitusega keskkonnas tegevuse eestvedajaks; vastutuse ja ülesannete jagunemine on selge ja asjakohane ning väljendab kõikide osalevate organisatsioonide pühendumist ja aktiivset osalemist oma eripädevuse ja suutlikkuse piires.
  • Koostöö: projektiettepanekus on kavandatud tõhus mehhanism, et tagada osalevate organisatsioonide, osalejate ja muude asjakohaste sidusrühmade sujuv koordineerimine, otsustusprotsess ja teabevahetus.

Mõju

(maksimaalne punktisumma: 20)

  • Tulemuste kasutamine: projektiettepanekus on kirjeldatud, kuidas partnerid ja muud sidusrühmad projekti tulemusi kasutavad. Ette on nähtud vahendid tulemuste kasutamise määra mõõtmiseks projekti kestel ja pärast projekti lõppu.
  • Tulemuste levitamine: projektiettepanekuga on ette nähtud selge tegevuskava tulemuste levitamiseks ning see hõlmab sobivaid sihttasemeid, tegevusi, ajakava, töövahendeid ja kanaleid selleks, et projekti tulemused ja projektist saadav kasu jõuaks nii projekti kestel kui ka pärast projekti lõppu tõhusalt sidusrühmadeni, poliitikakujundajateni, nõustajateni, ettevõteteni, õpilasteni jne; samuti on projektiettepanekus kindlaks määratud, kes partneritest vastutab tulemuste levitamise eest.
  • Mõju: projektiettepanekus on kirjeldatud projekti potentsiaalset mõju:
  • osalejatele ja osalevatele organisatsioonidele projekti ajal ning pärast projekti lõppu;
  • muudele kui projektis otseselt osalevatele organisatsioonidele ja üksikisikutele kohalikul, piirkondlikul, riigi ja/või Euroopa tasandil.

Projektiettepanek hõlmab meetmeid, sihttasemeid ja näitajaid, mis aitavad jälgida projekti edenemist ja hinnata (nii pika- kui ka lühiajalist) oodatavat mõju.

  • Jätkusuutlikkus: projektiettepanekus on selgitatud, kuidas kutsehariduse tipptaseme keskus käivitatakse ja seda arendatakse. Ette on nähtud pikaajalise tegevuskava väljatöötamine projektitulemuste järkjärguliseks kasutuselevõtuks pärast projekti lõppu. See kava põhineb haridus- ja koolitusteenuste osutajate ning peamistest sidusrühmadest ettevõtjate asjakohase tasandi püsival partnerlusel. Selles tuleks kindlaks määrata sobivad juhtimisstruktuurid ning selgitada, kuidas kavatsetakse projekti laiendada ja tagada rahaline jätkusuutlikkus, sealhulgas tuleks osutada (Euroopa, riiklikele ja erasektori) rahalistele ressurssidele, millega tagatakse, et saavutatud tulemused ja projektist saadav kasu on pikaajalised.

Rahastamist kaalutakse üksnes selliste projektiettepanekute puhul, mis koguvad vähemalt 70 punkti (100 maksimumpunktist) ning saavutavad kõigi nelja hindamiskriteeriumi puhul vajaliku miinimumtaseme: vähemalt 18 punkti kategoorias „Projekti asjakohasus“, vähemalt 13 punkti kategoorias „Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet“ ning 11 punkti kategooriates „Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet“ ja „Mõju“. Kui projektiettepanekud saavutavad võrdse punktisumma, eelistatakse ettepanekuid, millel on kõrgeim punktisumma esmalt kriteeriumi „Projekti asjakohasus“ ja seejärel kriteeriumi „Mõju“ puhul.

Üldjuhul, kuid võttes arvesse riikide ja Euroopa õigusraamistikes kehtestatud piiranguid, tuleb tulemused teha kättesaadavaks avatud õppematerjalidena ning samuti asjaomastel kutsealastel, valdkondlikel või pädevate asutuste platvormidel. Projektiettepanekus kirjeldatakse, kuidas loodavad andmed, materjalid, dokumendid ning audiovisuaalsed ja sotsiaalmeedia väljundid tehakse avatud litsentside kaudu vabalt kättesaadavaks, kuidas neid levitatakse ning tagatakse, et nendega ei kaasne mingeid ebaproportsionaalseid piiranguid.

MILLISED ON RAHASTAMISEESKIRJAD?

Selle meetme puhul kasutatakse kindlasummaliste maksete alusel rahastamise mudelit. Taotlejale tehtava kindlasummalise koondmakse summa määratakse iga toetuse puhul kindlaks vastavalt taotleja kavandatava meetme eelarveprognoosile. Toetust andev asutus võtab iga toetuse kindlasummalise makse kindlaksmääramisel arvesse projektiettepanekut, hindamise tulemust, rahastamismäärasid ning konkursikutses osutatud toetuse maksimumsummat.

ELi toetuse maksimumsumma projekti kohta on 4 miljonit eurot.

Kuidas määratakse kindlaks projekti kindlasummaline makse?

Taotlejad peavad täitma taotlusvormis esitatud üksikasjaliku eelarvetabeli, võttes arvesse alljärgnevaid nõudeid.

  1. Eelarve peaks olema nii üksikasjalik kui toetusesaaja(d) vajalikuks peab (peavad) ning olema jaotatud ühtseteks tööpakettideks (nt eraldi tööpaketid projektijuhtimise, koolituse, ürituste korraldamise, õpirände ettevalmistamise ja elluviimise, teabevahetuse ja tulemuste levitamise ning kvaliteedi tagamise jaoks).
  2. Projektiettepanekus tuleb kirjeldada iga tööpaketi alla kuuluvaid tegevusi.
  3. Taotlejad peavad ettepanekus märkima igale tööpaketile kindlasummalisest maksest eraldatava summa (ning iga tööpaketi puhul märkima, kui suure osa rahalistest vahenditest iga toetusesaaja ja seotud üksus saab).
  4. Kirjeldatavad kulud võivad hõlmata personali-, reisi- ja elamiskulusid, töövahendite ja alltöövõtuga seotud kulusid ning ka muid (nt teabe levitamise, avaldamise või tõlkimisega seotud) kulusid.

Projektiettepanekuid hinnatakse sise- ja/või välisekspertide abiga tavapärase hindamismenetluse korras. Eksperdid hindavad projektiettepanekute kvaliteeti konkursikutses kindlaksmääratud nõuete alusel ning meetme oodatavat mõju, kvaliteeti ja tulemuslikkust arvesse võttes.

Pärast projektiettepanekute hindamist määrab eelarvevahendite käsutaja hindamistulemuste alusel kindlaks kindlasummalise makse summa. Kindlasummalise makse summa võib moodustada kõige enam 80 % pärast hindamist kindlaks määratavast prognoositavast eelarvest.

Toetuse parameetrid (toetuse maksimumsumma, rahastamismäär, rahastamiskõlblike kulude kogusumma jne) kehtestatakse toetuslepingus.

Projekti saavutuste hindamisel lähtutakse saavutatud väljunditest. Rahastamiskord peaks võimaldama keskenduda sisendite asemel pigem väljunditele ning lähtuda seeläbi mõõdetavate eesmärkide saavutamise kvaliteedist ja tasemest.

Täpsem teave on esitatud rahastus- ja hankeportaalis avaldatud toetuslepingu näidises.

  1. Cedefopi määratluse kohaselt tähendab töölõppimine teadmiste ja oskuste omandamist tööülesannete täitmise (kas töökohal või kutseharidus- ja -õppeasutuses) ja nende analüüsimise kaudu. Esmakutseõppe puhul võib komisjoni 2013. aasta aruande („Work-based learning in Europe: Practices and Policy pointers“ (Töölõppimine Euroopas – tavad ja poliitikasuunised)) kohaselt eristada kolme töölõppimise vormi: 1) duaalõpe (kihtkursuste mudel ehk õpipoisiõppe/praktika ja kutseõppe kombineerimine); 2) töölõppimine koolipõhise kutsehariduse ja -õppena, mis hõlmab täiendusõppe perioode ettevõtetes; 3) koolipõhisesse programmi lõimitud töölõppimine kohapealsetes laborites, töökodades, köökides, restoranides, juunior- või praktikaettevõtetes, simulatsioonide või tegeliku äritegevusega seotud / tegelike äriühingute antavate projektiülesannete kaudu.

    Kutsehariduse ja -õppega seotud terminite (sh „töölõppimine“) määratlused on esitatud Cedefopi ametlikus väljaandes

    https://www.cedefop.europa.eu/en/publications-and-resources/publications/4117.

  2. Nt Euroopa kvalifikatsiooniraamistik (EQF), Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistik kutsehariduse ja -õppe valdkonnas (EQAVET), nõukogu soovitus kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe Euroopa raamistiku kohta, nõukogu soovitus võtmepädevuste kohta jne.

  3. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=uriserv:OJ.C_.2020.417.01.0001.01.EST.

  4. https://www.cedefop.europa.eu/files/osnabrueck_declaration_eu2020.pdf.

.foot {font-size: 0.8em; margin-left: 2.5em; border-top: 1px solid black;} table, td, tr{border: 1px solid black; cellpadding="1"; cellspacing="1";} table{margin-bottom: 30px;}