Skip to main content

Erasmus+

EU programme for education, training, youth and sport

See veebileht ei kajasta veel Erasmus+ 2022. aasta programmijuhendi sisu. Saate 2022. aasta täieliku programmijuhendi oma valitud keeles PDFina alla laadida selle lehekülje paremas servas asuvalt ribalt „Download“.

Koostööpartnerlused

Koostööpartnerluste põhieesmärk on võimaldada organisatsioonidel parandada oma tegevuste kvaliteeti ja asjakohasust, kujundada välja partnerlusvõrgustikud ja neid tugevdada, et seeläbi suurendada riikidevahelisel tasandil tehtava koostöö suutlikkust, edendades seejuures oma tegevuse rahvusvahelistumist, töötades välja või vahetades uusi tavasid ja meetodeid ning jagades ja arutades ideid. Strateegiliste partnerluste eesmärk on toetada innovaatiliste tavade väljakujundamist, edasiandmist ja/või rakendamist ning selliste ühisalgatuste elluviimist, millega edendatakse koostööd, vastastikõpet ja kogemuste vahetamist Euroopa tasandil. Tulemused peaksid olema taaskasutatavad, ülekantavad ja täiendatavad ning võimaluse korral tugeva valdkonnaülese mõõtmega. Valituks osutunud projektidelt eeldatakse tegevuste tulemuste jagamist kohalikul, piirkondlikul, riigi ja rahvusvahelisel tasandil.

Koostööpartnerlustes lähtutakse programmi „Erasmus+“ iga valdkonna prioriteetidest ja poliitikaraamistikust nii üleeuroopalisel kui ka riigi tasandil ning on samas suunatud mitut valdkonda hõlmava horisontaalse koostöö temaatilistele algatustele.

MEETME EESMÄRGID

Koostööpartnerluste eesmärgid on:

  • parandada osalevate organisatsioonide ja asutuste töö, tegevuse ja tavade kvaliteeti, kaasates uusi osalejaid, kes ei tegutse tavapäraselt ühes sektoris;
  • suurendada organisatsioonide suutlikkust töötada riikidevaheliselt ja sektoriüleselt;
  • tegeleda ühiste vajaduste ja prioriteetidega hariduse, koolituse, noorte ja spordi valdkonnas;
  • aidata kaasa üleminekutele ja muutustele (üksikisiku, organisatsiooni või sektori tasandil), mis aitaksid tuua paremaid tulemusi ja rakendada uusi lähenemisviise, arvestades iga organisatsiooni olemust.

 

MIS KRITEERIUMIDELE PEAB KOOSTÖÖPARTNERLUS TOETUSE TAOTLEMISEKS VASTAMA?

Programmist „Erasmus+“ toetuse saamiseks peavad koostööpartnerluste projektiettepanekud vastama järgmistele kriteeriumidele.

RAHASTAMISKÕLBLIKKUSE KRITEERIUMID

Kes võib esitada taotluse?

Taotluse võib esitada iga programmiriigis asutatud osalev organisatsioon. See organisatsioon esitab taotluse kõigi projekti kaasatud osalevate organisatsioonide nimel.

Mis liiki organisatsioonid saavad projektis osaleda?

Koostööpartnerluses võivad osaleda kõik avaliku või erasektori organisatsioonid, mis on asutatud programmiriigis või ükskõik mis partnerriigis (vt käesoleva juhendi A osa jaotis „Rahastamiskõlblikud riigid“)[1]. Programmiriikides asutatud organisatsioonid võivad osaleda kas projekti koordinaatorina või partnerorganisatsioonina. Partnerriikides asutatud organisatsioonid ei saa osaleda projektikoordinaatorina.

Olenemata valdkonnast, mida projekt mõjutab, on koostööpartnerlused avatud igat liiki organisatsioonidele, kes tegutsevad mis tahes haridus-, koolitus-, noorte- või spordivaldkonnas või muudes sotsiaal-majanduslikes sektorites, samuti valdkonnaülese tegevusega organisatsioonidele (nt kohalikud, piirkondlikud või riigi ametiasutused, tunnustamis- ja valideerimiskeskused, kaubanduskojad, kutseorganisatsioonid, nõustamiskeskused, kultuuri- ja spordiorganisatsioonid).

Olenevalt projektis käsitletavast prioriteedist ja projekti eesmärkidest peaks koostööpartnerlustes osalevate partnerite koosseis olema võimalikult asjakohane ja mitmekesine, et projektis saaks ära kasutada nende erinevaid kogemusi, profiile ja eriteadmisi ning et saavutada asjakohaseid ja kvaliteetseid tulemusi.

Assotsieerunud partnerorganisatsioonide osalemine

Lisaks projektis ametlikult osalevatele organisatsioonidele (koordinaator ja partnerorganisatsioonid) võivad koostööpartnerlustesse olla kaasatud muud avaliku või erasektori partnerid, kes aitavad ellu viia konkreetseid projektiga seotud ülesandeid/tegevusi või toetavad projekti edendamist ja jätkusuutlikkust.

Programmi „Erasmus+“ projektides nimetatakse selliseid partnereid assotsieerunud partneriteks. Rahastamiskõlblikkuse ja lepinguliste küsimuste haldamise seisukohast ei käsitata neid projektipartneritena ning nad ei saa projekti raames programmist rahastust. Selleks et selgitada nende rolli partnerluses ja anda taotlusest terviklik ülevaade, tuleb projektiettepanekus siiski selgelt kirjeldada nende osalust projektis ja eri tegevustes.

Osalevate organisatsioonide arv ja profiil

Koostööpartnerlus on riikidevaheline projekt ning hõlmab vähemalt kolme organisatsiooni kolmest eri programmiriigist.

Partnerluses osalevate organisatsioonide arv ei ole piiratud. Programmi „Erasmus+“ riiklike büroode (st detsentraliseeritud tasandil) hallatavate haridus-, koolitus- ja noortevaldkonna koostööpartnerluste ettepanekute puhul, mis põhinevad ühikuhindade alusel rahastamise mudelil, on aga projekti juhtimise ja elluviimise eelarve piiratud (kõige enam 10 osalevat organisatsiooni).

Toetuse taotlemisel tuleb ära märkida kõik osalevad organisatsioonid.

Üldjuhul on koostööpartnerluste eesmärk koostöö programmiriikides asutatud organisatsioonide vahel. Siiski saavad partneritena (mitte taotlejatena) osaleda ka partnerriikide organisatsioonid, kui nende osalemine annab projektile olulist lisaväärtust.

Kooskõla prioriteetidega

Selleks et taotluse saaks rahuldada, tuleb koostööpartnerluses tegeleda

  • vähemalt ühe horisontaalse prioriteediga

ja/või

  • vähemalt ühe valdkondliku prioriteediga kõige enam mõjutatud haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkonnas.

Programmi „Erasmus+“ riiklike büroode (st detsentraliseeritud tasandil) hallatavate haridus-, koolitus- ja noortevaldkonna projektide puhul võivad riiklikud bürood nende prioriteetide seas omistada rohkem kaalu prioriteetidele, mis on nende riigi kontekstis eriti olulised (riigi kontekstis olulised Euroopa prioriteedid). Riiklikud bürood peavad potentsiaalseid taotlejaid nõuetekohaselt teavitama oma ametlike veebisaitide kaudu.

Tegevuse elluviimise koht

Kõik koostööpartnerluse tegevused peavad toimuma projektis kas täis- või assotsieerunud partneritena osalevate organisatsioonide riikides.

Lisaks võivad tegevused juhul, kui seda on seoses projekti eesmärkide või elluviimisega nõuetekohaselt põhjendatud,

  • toimuda ka mõne Euroopa Liidu institutsiooni asukohas,[2] isegi kui projektis ei osale organisatsioone vastava institutsiooni asukohariigist.
  • Tulemuste jagamise ja tutvustamisega seotud tegevused võivad toimuda ka asjaomastel temaatilistel riikidevahelistel üritustel/konverentsidel programmi- või partnerriikides.

Projekti kestus

12–36 kuud.

Projekti kestus tuleb valida taotluse esitamise etapis, lähtudes projekti eesmärkidest ja selle aja sisse kavandatavate tegevuste liigist.

Koostööpartnerluse kestust võidakse toetusesaaja põhjendatud taotluse alusel ja riikliku büroo või rakendusameti nõusolekul pikendada, tingimusel et projekti kogukestus ei ületa 36 kuud. Toetuse kogusumma sellisel juhul ei muutu.

Kellele esitada taotlus?

Partnerlused haridus-, koolitus- ja noortevaldkonnas, kui taotluse esitab mõnes nimetatud valdkonnas tegutsev organisatsioon, v.a Euroopa vabaühendus:

  • selle riigi riiklikule büroole, kus taotlev organisatsioon on asutatud.

Partnerlused spordivaldkonnas ning partnerlused haridus-, koolitus- ja noortevaldkonnas, kui taotluse esitab Euroopa vabaühendus[3]:

  • Brüsselis asuvale Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusametile
    • sport – konkursikutse tunnus: ERASMUS-SPORT-2021-SCP;
    • Euroopa vabaühendused – konkursikutse tunnus:
      • ERASMUS-EDU-2021-PCOOP-ENGO.
      • ERASMUS-YOUTH-2021-PCOOP-ENGO

Mõlemal juhul saab partnerite konsortsium üheks tähtajaks esitada üksnes ühe taotluse ühele ametile/büroole[4].

Millal esitada taotlus?

Partnerlused haridus-, koolitus- ja noortevaldkonnas, kui taotluse esitab mõnes nimetatud valdkonnas tegutsev organisatsioon, v.a Euroopa vabaühendus:

  • taotlejad peavad oma toetustaotluse esitama hiljemalt 20. mail kell 12.00.00 (keskpäev Brüsseli aja järgi) projektide puhul, mida hakatakse ellu viima ajavahemikus sama aasta 1. novembrist kuni järgneva aasta 28. veebruarini.

Partnerlused noortevaldkonnas, kui taotluse esitab selles valdkonnas tegutsev organisatsioon, v.a Euroopa vabaühendus:

  • Võimalik lisatähtaeg:

riiklikud bürood võivad avada teise taotlusvooru, mille suhtes kohaldatakse samuti käesolevas juhendis sätestatud eeskirju. Riiklikud bürood teavitavad sellisest võimalusest oma veebisaidi kaudu.

Kui korraldatakse teine taotlusvoor, peavad taotlejad oma toetustaotluse esitama hiljemalt 3. novembril kell 12.00.00 (keskpäev Brüsseli aja järgi) projektide puhul, mida hakatakse ellu viima ajavahemikus järgneva aasta 1. märtsist kuni 31. maini.

Partnerlused spordivaldkonnas ning partnerlused haridus-, koolitus- ja noortevaldkonnas, kui taotluse esitab Euroopa vabaühendus:

  • taotlejad peavad oma toetustaotluse esitama hiljemalt 20. mail kell 17.00.00 (Brüsseli aja järgi).

Rahastamiskõlblik õpi-, õpetamis- ja koolitustegevus

Partnerlusega võidakse korraldada õpi-, õpetamis- ja koolitustegevust töötajatele, noorsootöötajatele, õppijatele ja noortele, et toetada projekti elluviimist ja selle eesmärkide saavutamist.

Õpi-, õpetamis- ja koolitustegevus võib toimuda ükskõik millisel projekti seisukohast asjakohasel kujul ning sellesse võib olla kaasatud eri osalejaid nii individuaalselt kui ka rühmana. Kavandatava tegevuse vormi ning osalejate liiki ja arvu kirjeldatakse ja põhjendatakse projektiettepaneku osana.

Õpi-, õpetamis- ja koolitustegevuse rahastamiskõlblikud osalejad hõlmavad järgmisi rühmi:

  • osalevate organisatsioonide õpetavad ja mitteõpetavad töötajad,[5] nagu õppejõud, õpetajad, koolitajad ja muud töötajad;
  • noorsootöötajad;
  • mitteosalevatest organisatsioonidest kutsutud õpetajad ja eksperdid;
  • õpipoisid, kutsehariduses ja -õppes osalejad, üliõpilased,[6] täiskasvanud õppijad ja kooliõpilased osalevatest organisatsioonidest;
  • osalevate organisatsioonide riikidest pärit noored;
  • sporditöötajad, nagu treenerid, spordijuhid või instruktorid; sportlased; kohtunikud.

Taotlevaid organisatsioone hinnatakse asjaomaste menetlusest kõrvalejätmise ja valikukriteeriumide põhjal. Lisateabe saamiseks tutvuge käesoleva juhendi C osaga.

Projekti kavandamine

Koostööpartnerluse projekt koosneb neljast etapist, mis algavad juba enne seda, kui projektiettepanek rahastamiseks välja valitakse: kavandamine, ettevalmistus, elluviimine ja järelmeetmed. Osalevad organisatsioonid ja tegevustesse kaasatud osalejad peaksid kaasa lööma kõigis nimetatud etappides, et seeläbi saadud kogemustest õppida.

  • Kavandamine (vajaduste, eesmärkide, projekti tulemuste ja õpiväljundite, tegevuse vormi, tegevuste ajakava jms kindlaksmääramine);
  • ettevalmistamine (tegevuste kavandamine, tööprogrammi väljatöötamine, praktilised korraldused, kavandatavate tegevuste sihtrühma(de) kinnitamine, partneritega sõlmitavate lepingute ettevalmistamine jne);
  • tegevuste elluviimine;
  • järelmeetmed (tegevuste ja nende eri tasanditel avalduva mõju hindamine, projekti tulemuste jagamine ja kasutamine).

Horisontaalsed aspektid, mida projekti kavandamisel arvesse võtta

Lisaks ametlike kriteeriumide täitmisele ja jätkusuutliku koostöökorra kokkuleppimisele kõigi projektipartneritega tasub arvesse võtta alljärgnevaid kaalutlusi, et suurendada koostööpartnerluste mõju ja nende elluviimise kvaliteeti projekti eri etappides. Taotlejaid innustatakse koostööpartnerluse projektide kavandamisel neid võimalusi ja mõõtmeid arvesse võtma.

Keskkonnasäästlikkus

Projektide kavandamisel tuleks silmas pidada keskkonnahoidlikkust ning rakendada keskkonnasäästlikke tavasid kõigis projekti tahkudes. Organisatsioonid ja osalejad peaksid projekti kavandamisel järgima keskkonnasõbralikku lähenemisviisi – see innustab kõiki projektis osalejaid arutama ja teadvustama keskkonnaküsimusi, mõtlema selle üle, mida saab eri tasanditel ette võtta, ning aitab organisatsioonidel ja osalejatel kujundada projektitegevuste elluviimiseks välja alternatiivseid, keskkonnahoidlikumaid meetodeid.

Kaasamine ja mitmekesisus

Programmi „Erasmus+“ eesmärk on edendada kõigis meetmetes võrdseid võimalusi ja võrdset juurdepääsu, kaasamist ja õiglust. Nende põhimõtete rakendamiseks on välja töötatud kaasamise ja mitmekesisuse strateegia, et jõuda paremini erineva taustaga osalejateni, eriti vähemate võimalustega isikuteni, kelle jaoks Euroopa projektides osalemine on raskendatud. Organisatsioonid peaksid projektitegevusi kavandades mõtlema nende juurdepääsetavusele ja kaasavusele, võttes arvesse vähemate võimalustega osalejate arvamusi ja kaasates neid kogu protsessi vältel otsuste tegemisse.

Digitaalne mõõde

Koostööpartnerluse õnnestumiseks on väga oluline virtuaalkoostöö ja eksperimenteerimine virtuaalse ja põimõppe võimalustega. Eelkõige julgustatakse üld- ja täiskasvanuhariduse valdkonna projektide puhul kasutama platvorme eTwinning, School Education Gateway ja EPALE, et teha koostööd enne projektitegevuste algust, nende ajal ja pärast nende lõpetamist. Noortevaldkonna projektides on enne projektitegevuste algust, nende ajal ja pärast nende lõpetamist tehtavaks koostööks tungivalt soovitatav kasutada Euroopa Noorteportaali ja Euroopa noortestrateegia platvormi.

Hindamiskriteeriumid

Projekti asjakohasus

(maksimaalne punktisumma: 30)

Hinnatakse, kas:

  • projektiettepanek on meetme eesmärke ja prioriteete silmas pidades asjakohane; lisaks käsitatakse projektiettepanekut väga asjakohasena:
    • kui see hõlmab kaasamise ja mitmekesisuse prioriteeti;
    • programmi „Erasmus+“ riiklike büroode (detsentraliseeritud tasandil) hallatavate projektide puhul: kui see haakub ühe või mitme riiklikus kontekstis olulise Euroopa prioriteediga, mille riiklik büroo on välja kuulutanud;
  • osalevate organisatsioonide profiil, kogemused ja tegevused on taotluse valdkonda silmas pidades asjakohased;
  • projektiettepanek põhineb sisukal ja piisaval vajaduste analüüsil;
  • projektiettepanek sobib sünergia loomiseks hariduse, koolituse, noorte ja spordiga seotud eri valdkondade vahel või võib avaldada tugevat mõju ühele või mitmele valdkonnale;
  • projektiettepanek on uuenduslik;
  • projektiettepanek täiendab muid algatusi, mille osalevad organisatsioonid on juba ellu viinud;
  • projektiettepanek toob ELi tasandil lisaväärtust tulemuste kaudu, mida ei oleks võimalik saavutada ühes riigis korraldatava tegevusega.

Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet

(maksimaalne punktisumma: 20)

Hinnatakse, kas:

  • projekti eesmärgid on selgelt määratletud ja realistlikud ning haakuvad osalevate organisatsioonide vajaduste ja eesmärkidega ning sihtrühmade vajadustega;
  • kavandatav metoodika on selge, piisav ja teostatav:
  • projekti töökava on selge, täielik ja tõhus ning sisaldab vajalikke etappe projekti ettevalmistamiseks ja elluviimiseks ning tulemuste jagamiseks;
  • projekt on kulutõhus ja iga tegevuse jaoks on ette nähtud piisavad ressursid;
  • projektis on ette nähtud asjakohased kvaliteedikontrolli, seire- ja hindamismeetmed selle tagamiseks, et projekti viiakse ellu kvaliteetselt ning et peetakse kinni ajakavast ja eelarvest;
  • kavandatavad tegevused on juurdepääsetavad ja kaasavad ning avatud vähemate võimalustega osalejatele;
  • projektis rakendatakse digitaalseid vahendeid ja õppemeetodeid, et täiendada füüsilise õpirände tegevust ja parandada koostööd partnerorganisatsioonidega;
    • kui osalevate organisatsioonide valdkonnas (valdkondades) on kättesaadav mõni programmi „Erasmus+“ veebiplatvorm, siis hinnatakse, kas projektis kasutatakse tegevuste ettevalmistamisel, elluviimisel ja järelmeetmetes programmi „Erasmus+“ veebiplatvorme (eTwinning, EPALE, School Education Gateway, Euroopa Noorteportaal, ELi noortestrateegia platvorm);
  • projekti kavandamisel on silmas peetud keskkonnahoidlikkust ning projekti eri etappides on rakendatud keskkonnasäästlikke tavasid;

kui projekti raames on ette nähtud koolitus-, õpetamis- või õpitegevus, hinnatakse järgmist:

  • mil määral sobib see tegevus kokku projekti eesmärkidega ja kas sellesse kaasatakse piisaval arvul ja sobiva profiiliga osalejaid;
  • õppimis-, õpetamis- ja koolitustegevuse praktilise korralduse ning juhtimis- ja toetusmeetodite kvaliteet;
  • osalejate õpiväljundite tunnustamise ja valideerimise korra kvaliteet, võttes arvesse Euroopa läbipaistvus- ja tunnustamisvahendeid ja põhimõtteid.

Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet

(maksimaalne punktisumma: 20)

 

Hinnatakse, kas:

  • projekti on kaasatud sobiv kooslus osalevatest organisatsioonidest, kelle profiil, varasemad kogemused programmis osalemisega ja oskusteave võimaldavad saavutada edukalt projekti kõik eesmärgid;
  • projektiga kaasatakse meetmesse uusi tulijaid ja vähemate kogemustega organisatsioone;
  • kavandatud ülesannete jaotus väljendab kõikide osalevate organisatsioonide pühendumist ja aktiivset osalemist;
  • projektiettepanek hõlmab tõhusaid mehhanisme koostöö koordineerimiseks ja teabevahetuseks osalevate organisatsioonide vahel ja teiste asjaomaste sidusrühmadega.
  • Kui see on asjakohane, siis hinnatakse, kas partnerriigist pärit osaleva organisatsiooni kaasamine annab projektile olulist lisaväärtust (kui see tingimus ei ole täidetud, arvatakse partnerriigist pärit osalev organisatsioon projektiettepanekust hindamisetapis välja).

Mõju

(maksimaalne punktisumma: 30)

Hinnatakse, kas:

  • projektiettepanek hõlmab konkreetseid ja loogilisi samme selleks, et rakendada projekti tulemusi osalevate organisatsioonide tavapärases töös;
  • projektil on potentsiaal avaldada positiivset mõju osalejatele ja osalevatele organisatsioonidele ning ka nende laiematele kogukondadele;
  • projekti oodatavaid tulemusi on võimalik projekti elluviimise ajal ja pärast projekti lõppu rakendada ka laiemalt kui projektis osalevates organisatsioonides ning kohalikul, piirkondlikul, riigi ja Euroopa tasandil;
  • projektiettepanek hõlmab konkreetseid ja tõhusaid samme selleks, et levitada projekti tulemusi osalevates organisatsioonides, jagada neid muude organisatsioonide ja avalikkusega ning avalikult tunnustada Euroopa Liidu poolset rahastust;
    • kui see on asjakohane, kas projektiettepanekus on kirjeldatud seda, kuidas koostatavad materjalid, dokumendid ja meediasisu tehakse avatud litsentside kaudu vabalt kättesaadavaks, kuidas neid levitatakse ning tagatakse, et nendega ei kaasne mingeid ebaproportsionaalseid piiranguid;
  • projektiettepanek hõlmab konkreetseid ja tõhusaid samme selleks, et tagada projekti jätkusuutlikkus ning jätkuv mõju ja tulemuslikkus ka pärast seda, kui ELi toetus on ära kasutatud.

Rahastamist kaalutakse üksnes selliste projektiettepanekute puhul, mis koguvad vähemalt 60 punkti. Peale selle peavad need saavutama iga eespool nimetatud hindamiskriteeriumi puhul vähemalt poole maksimumpunktidest (st vähemalt 15 punkti kriteeriumides „Projekti asjakohasus“ ja „Mõju“ ning vähemalt 10 punkti kriteeriumides „Projekti kavandamise ja elluviimise kvaliteet“ ning „Partnerluse ja koostöökorralduse kvaliteet“).

Kui rakendusameti hallatavate koostööpartnerluste puhul saavutavad projektiettepanekud võrdse punktisumma, eelistatakse ettepanekuid, millel on kõrgeim punktisumma esmalt kriteeriumi „Projekti asjakohasus“ ja seejärel kriteeriumi „Mõju“ puhul.

Millised on rahastamiseeskirjad?

Projektiettepanekute puhul kasutatav eelarvemudel oleneb koostööpartnerluse liigist ja sellest, kus taotlus esitatakse (programmi „Erasmus+“ riiklikule büroole programmiriigis või Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusametile Brüsselis). Neid mudeleid kirjeldatakse allpool.

  1. Programmi „Erasmus+“ riiklike büroode hallatavad haridus-, koolitus- ja noortevaldkonna koostööpartnerluste ettepanekud[7]

Kavandatav rahastamismudel koosneb eri kuluartiklitest, mille seast taotlejad teevad valiku vastavalt sellele, mis tegevusi nad soovivad korraldada ja mis tulemusi soovivad saavutada. Esimene kuluartikkel – projekti juhtimine ja elluviimine – hõlmab kulusid, mille rahastamist saavad taotleda kõik koostööpartnerlused, sest see on mõeldud selliste kulude katmiseks, mida esineb kõigi projektide puhul. Samuti saab koostööpartnerluste raames taotleda erirahastust riikidevaheliste projektikoosolekute korraldamiseks. Ülejäänud kuluartikleid saab valida vaid projektide puhul, mille raames püütakse saavutada konkreetsemaid eesmärke seoses projektitulemuste, tulemuste levitamise või lõimitud õpetamis-, koolitus- ja õpitegevusega. Lisaks sellele võidakse katta erakorralisi kulusid ja vähemate võimalustega inimeste osalemisega seotud kulusid, kui see on projekti tegevusi/tulemusi silmas pidades põhjendatud.

Projektile antava toetuse summa võib olla erinev – projektide puhul, mis kestavad 12–36 kuud, on miinimumsumma 100 000 eurot ja maksimumsumma 400 000 eurot.

Üksikasjalikud rahastamiseeskirjade tabelid koos seda liiki projektide eelarve aluseks olevate kohaldatavate summade ja eelarvepunktidega on esitatud allpool jaotises „Programmi „Erasmus+“ riiklike büroode (detsentraliseeritud tasandil) hallatavate haridus-, koolitus- ja noortevaldkonna koostööpartnerluste ettepanekute[8] suhtes kohaldatavad rahastamiseeskirjad“.

  1. Ettepanekud koostööpartnerluseks:
  • spordivaldkonnas või
  • haridus-, koolitus- ja noortevaldkonnas, mille esitab Euroopa vabaühendus

ja mida haldab Brüsselis asuv Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusamet (EACEA)

Kavandatav rahastamismudel koosneb kolmest kindlasummalisest koondmaksest vastavalt projektile antava toetuse kogusummale: 120 000 eurot, 250 000 eurot ja 400 000 eurot. Taotlejad teevad kolme eelnevalt kindlaksmääratud summa vahel valiku vastavalt sellele, mis tegevusi nad soovivad korraldada ja mis tulemusi soovivad saavutada.

Projektide kavandamisel peavad taotlevad organisatsioonid koos oma projektipartneritega valima selle kindlasummalise koondmakse, mis on kõige sobivam projektiga seotud kulude katmiseks vastavalt vajadustele ja eesmärkidele. Kui projekt valitakse rahastamiseks, saab taotletud kindlasummalise makse summast toetuse kogusumma.

Projektiettepanekutes tuleb kirjeldada tegevusi, mida taotlejad kavatsevad taotletava kindlasummalise makse abil ellu viia, lähtudes säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse põhimõtetest.

Nõuded vastavalt kindlasummalise makse suurusele

  1. Kui toetussumma on 120 000 või 250 000 eurot.

Ettepanekus tuleb esitada vajaduste analüüs ja kirjeldada, kuidas on ülesanded ja eelarvevahendid projektipartnerite vahel jaotatud. Samuti tuleb esitada projekti iga tööpaketi ja tegevuste elluviimise ajakava ning märkida projektitulemuste esitamise tähtaeg.

Projekti kirjeldamisel tuleb eristada projekti juhtimise ja tegevuse elluviimisega seotud tööpakette. Taotlejad peavad projektitegevused rühmitama tööpakettideks. Iga tööpakett on seotud konkreetsete eesmärkide, vahe-eesmärkide ja tulemustega. Taotlejatel on soovitatav jagada oma projektid kõige enam viieks tööpaketiks, sealhulgas üks projekti juhtimisega seotud tööpakett.

  1. Kui toetussumma on 400 000 eurot.

Projektikirjelduses tuleb põhjalikult kirjeldada projekti metoodikat, sh esitada selge partneritevaheline ülesannete jaotus ja rahastamiskord, üksikasjalik ajakava vahe-eesmärkide ja peamiste tulemustega ning projektitegevuste õigeaegse elluviimise tagamiseks kehtestatud seire- ja kontrollisüsteemi ning vahendite kirjeldus.

Taotlejad peavad projektitegevused rühmitama tööpakettideks. Iga tööpakett on seotud konkreetsete eesmärkide, vahe-eesmärkide ja tulemustega. Taotlejatel on soovitatav jagada oma projektid kõige enam viieks tööpaketiks, sealhulgas üks projekti juhtimisega seotud tööpakett.

Projektiettepanekute jaoks tuleb välja töötada kvaliteedi tagamise ja jälgimise mehhanismid ning hindamisstrateegia. Hindamisstrateegias peavad taotlejad kindlaks määrama kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed näitajad, mille alusel saab jälgida eesmärkide saavutamise määra.

Toetuse maksmine

Lõppmakse summa vastab korraldatud tegevuste ja lõpetatud tööpakettide arvule, kusjuures selle ülemmäär vastab toetuslepingus sätestatud toetuse maksimumsummale, ilma et see piiraks konkreetselt maksetingimuste ja toetuse vähendamisega seotud artiklite kohaldamist.

Programmi „erasmus+“ riiklike büroode hallatavate haridus-, koolitus- ja noortevaldkonna koostööpartnerluste ettepanekute[9] suhtes kohaldatavad rahastamiseeskirjad

Projekti eelarve koostamisel tuleb kinni pidada järgmistest rahastamiseeskirjadest (summad on eurodes).

Maksimumtoetus:

muutuv summa, kuni 400 000 eurot.

Toetusesaajad võivad kasutada projekti jaoks saadud ELi kogutoetust paindlikult – kogu projekti kestel ja vastavalt sellele, kuidas meetmed on vaja töökava põhjal kronoloogiliselt ellu viia.

Eelarvekategooria

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Summa

Projekti juhtimine ja elluviimine

Projekti juhtimine (nt kavandamine, rahaasjade korraldamine, partneritevaheline koordineerimine ja suhtlemine); väikese mahuga õpi-/õpetus-/koolitusmaterjalid, vahendid, käsitlusviisid jne; virtuaalkoostöö ja projekti raames elluviidavad kohalikud meetmed (nt õppijatega tehtav projektitöö klassiruumis, noorsootöö meetmed, lõimitud õpi-/koolitusmeetmete elluviimise korraldamine ja juhendamine); projekti tulemuste avaldamine, tutvustamine ja jagamine (nt brošüürides, teabelehtedel, veebisaitidel jne).

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse koostööpartnerluse kestus ja osalevate organisatsioonide arv.

Toetus koordineeriva organisatsiooni tegevuskulude katmiseks:

500 eurot kuus

Maksimaalselt 2 750 eurot kuus

Toetus teiste osalevate organisatsioonide tegevuskulude katmiseks:

250 eurot organisatsiooni kohta kuus

Riikidevahelised projektikoosolekud

Osalemine projektipartnerite kohtumistel, mida korraldatakse projekti elluviimiseks ja koordineerimiseks. Toetus reisi- ja elamiskulude katmiseks.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse sihtkoha kaugus ja inimeste arv.

Taotleja peab taotlust põhjendama ja riiklik büroo peab selle heaks kiitma. Taotleja peab märkima lähtekoha ja tegevuse toimumise koha vahemaa,[10] kasutades Euroopa Komisjoni pakutavat vahemaa kalkulaatorit[11].

Kui sihtkoha kaugus on 100–1 999 km:

575 eurot osaleja ja koosoleku kohta.

Kui sihtkoha kaugus on 2 000 km või enam:

760 eurot osaleja ja koosoleku kohta.

Projekti tulemused

Projekti tulemused / käegakatsutavad väljundid (nt õppekavad, pedagoogilised ja noorsootöö materjalid, avatud õppematerjalid, IT-vahendid, analüüsid, uuringud, vastastikuse õppe meetodid jne).

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: projektijuhtide ja halduspersonaliga seotud kulud on eeldatavasti juba kaetud kuluartikli „Projekti juhtimine ja elluviimine“ raames. Selleks et vältida võimalikku kattumist, peavad taotlejad põhjendama taotluses esitatud personalikulude liiki ja mahtu iga kavandatava väljundi puhul.

Seda liiki toetuse saamiseks peavad väljundid olema kvaliteedilt ja kvantiteedilt kaalukad. Väljundites tuleb tõendada nende potentsiaali laiemaks kasutuseks ning mõju avaldamiseks.

Projektijuhi puhul veerus B1.1 esitatud summa projektiga töötatud ühe päeva kohta

Teadlase/õpetaja/koolitaja/noorsootöötaja puhul veerus B1.2 esitatud summa projektiga töötatud ühe päeva kohta

Tehnilise personali puhul veerus B1.3 esitatud summa projektiga töötatud ühe päeva kohta

Halduspersonali puhul veerus B1.4 esitatud summa projektiga töötatud ühe päeva kohta

Levitusüritused

Toetus selliste riigisiseste ja riikidevaheliste (kohapealsete või virtuaalsete) konverentside, seminaride ja üritustega seotud kulude katmiseks, mis korraldatakse eesmärgiga jagada ja levitada projekti tulemusi (v.a projekti kaasatud osalevate organisatsioonide esindajate reisi- ja elamiskulud).

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: levitusüritustele antakse toetust üksnes juhul, kui need on otseselt seotud projekti tulemustega. Levitusürituste korraldamise toetust ei anta projektile, mille tulemuste saavutamiseks ei ole toetust antud.

100 eurot kohaliku osaleja kohta

(st osalejad, kes on pärit riigist, kus üritus aset leiab)

Maksimaalselt 30 000 eurot projekti kohta, k.a projekti kohta maksimaalselt 5 000 eurot virtuaalsete ürituste korraldamiseks

200 eurot rahvusvahelise (st teisest riigist) osaleja kohta

15 eurot virtuaalsetel üritustel osaleja kohta

Kaasamistoetus

Kulud, mis on seotud vähemate võimalustega osalejate osalemisega.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse vähemate võimalustega osalejate arv.

100 eurot osaleja kohta

Lisakulud, mis on otseselt seotud vähemate võimalustega osalejate ja neid saatvate isikutega (sealhulgas põhjendatud reisi- ja elamiskulud, kui nendele osalejatele ei ole toetust taotletud reisi- ja individuaalse toetuse eelarvekategooriatest).

Rahastamismehhanism: tegelikud kulud.

Eraldamisel kohaldatav reegel: taotleja peab taotlust põhjendama ja riiklik büroo peab selle heaks kiitma.

100 % rahastamiskõlblikest kuludest

Erakorralised kulud

Toetus, mis aitab katta alltöövõtu või kaupade ja teenuste ostmisega seotud tegelikud kulud.

Kulud, mis on seotud finantstagatise andmisega, kui riiklik büroo seda nõuab.

Osalejate suured reisikulud, sh keskkonnasäästlikemate ja väiksema CO2 heitega transpordivahendite kasutamine.

Rahastamismehhanism: tegelikud kulud.

Eraldamisel kohaldatav reegel: taotleja peab taotlust põhjendama ja riiklik büroo peab selle heaks kiitma. Alltöövõtt peab olema seotud teenustega, mida mõjuvatel põhjustel ei saa pakkuda osalevad organisatsioonid otse. Seadmete hulka ei tohi kuuluda tavalised kontoriseadmed ega seadmed, mida osalevad organisatsioonid tavaliselt kasutavad.

80 % rahastamiskõlblikest kuludest.

Kuni 50 000 eurot projekti kohta (v.a finantstagatise andmise kulud).

Lisatoetus õpi-, õpetamis- ja koolitustegevuse jaoks

Eelarvekategooria

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Summa

Reisitoetus

Toetus, mis aitab katta osalejate ja neid saatvate isikute kulud seoses reisimisega lähtekohast tegevuse toimumiskohta ja tagasi.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse sihtkoha kaugus ja inimeste arv.

Taotleja peab märkima lähtekoha ja tegevuse toimumise koha vahemaa,[12] kasutades Euroopa Komisjoni pakutavat vahemaa kalkulaatorit[13].

Sihtkoha kaugus

Tavapärane reisimine

Keskkonnasäästlik reisimine

0–99 km

23 eurot

 

100–499 km

180 eurot

210 eurot

500–1 999 km

275 eurot

320 eurot

2 000–2 999 km

360 eurot

410 eurot

3 000–3 999 km

530 eurot

610 eurot

4 000–7 999 km

820 eurot

 

8 000 km või enam

1 500 eurot

 

Individuaalne toetus

Elamiskulud tegevuse elluviimise ajal.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse viibimise kestus osaleja, sh (vajaduse korral) saatvate isikute kohta, mis hõlmab ka üht reisimisele kuluvat päeva enne tegevuse elluviimist ja üht reisimisele kuluvat päeva pärast tegevuse elluviimist.

Individuaalse toetuse kulud võidakse katta tegevuse kestuse jooksul kuni 365 päeva ulatuses. Nende kulude katmise taotlust tuleb põhjendada taotlusvormis.

Töötajate ja noorsootöötajate baasmäär: 106 eurot.

Õppijate ja noorte baasmäär: 58 eurot.

Baasmäära alusel makstakse kuni meetme 14. päevani. Alates tegevuse 15. päevast makstav summa moodustab 70 % baasmäärast ja alates tegevuse 60. päevast makstav summa 50 % baasmäärast. Makstavad summad ümardatakse lähima täiseuroni.

Keeletugi

Kulud, mis on seotud osalejatele pakutava toetusega selleks, et nad saaksid parandada juhendamis- või töökeele oskust.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse osalejate arv ja toetust makstakse üksnes 2–12 kuud kestvate tegevuste puhul.

Nende kulude katmise taotlust tuleb põhjendada taotlusvormis.

150 eurot keeletuge vajava osaleja kohta

Tabel A. Projektitulemused (summa eurodes päevas)

Seda rahastamist saab kasutada üksnes selliste organisatsioonide personalikulude katmiseks, kes osalevad projektis, mille tulemusena saavutatakse projektitulemusi[14]. Summad sõltuvad järgmistest teguritest: a) projekti kaasatud töötajate profiil ja b) riik, kus asub osalev organisatsioon, kelle töötajad on projekti kaasatud.

 

Projektijuht

Õpetaja/koolitaja/teadlane

Noorsootöötaja

Tehniline personal

Halduspersonal/vabatahtlik

 

B1.1

B1.2

B1.3

B1.4

Austria, Iirimaa, Liechtenstein, Luksemburg, Madalmaad, Norra, Rootsi, Taani

294

241

190

157

Belgia, Island, Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa, Soome

280

214

162

131

Hispaania Kreeka, Küpros, Malta, Portugal, Sloveenia, Tšehhi Vabariik

164

137

102

78

Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Leedu, Läti, Ungari, Poola, Põhja-Makedoonia Vabariik, Rumeenia, Serbia, Slovakkia, Türgi

88

74

55

47

Tabel B. Projekti tulemused (summad eurodes päevas)

Seda rahastamist saab kasutada üksnes selliste organisatsioonide personalikulude katmiseks, kes osalevad projektis, mille tulemusena saavutatakse projektitulemusi[15]. Summad sõltuvad järgmistest teguritest: a) projekti kaasatud töötajate profiil ja b) riik, kus asub osalev organisatsioon, kelle töötajad on projekti kaasatud.

 

Projektijuht

Õpetaja/koolitaja/

teadlane

Noorsootöötaja

Tehniline personal

Halduspersonal

 

B1.1

B1.2

B1.3

B1.4

Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Kanada, Katar, Kuveit, Macau, Monaco, San Marino, Šveits

294

241

190

157

Andorra, Araabia Ühendemiraadid, Brunei, Jaapan, Singapur, Uus-Meremaa, Vatikani Linnriik, Ühendkuningriik

280

214

162

131

Bahama, Bahrein, Hongkong, Iisrael, Korea (Vabariik), Omaan, Saudi Araabia, Taiwan

164

137

102

78

Afganistan, Albaania, Alžeeria, Angola, Antigua ja Barbuda, Argentina, Armeenia, Aserbaidžaan, Bangladesh, Barbados, Belize, Benin, Bhutan, Boliivia, Bosnia ja Hertsegoviina, Botswana, Brasiilia, Burkina Faso, Burundi, Cabo Verde, Colombia, Cooki saared, Costa Rica, Côte d’Ivoire, Djibouti, Dominica, Dominikaani Vabariik, Ecuador, Egiptus, Ekvatoriaal-Guinea, El Salvador, Eritrea, Eswatini, Etioopia, Fidži, Filipiinid, Gabon, Gambia, Ghana, Grenada, Gruusia, Guatemala, Guinea, Guinea-Bissau, Guyana, Haiti, Hiina, Honduras, Ida-Timor, India, Indoneesia, Iraak, Iraan, Jamaica, Jeemen, Jordaania, Kambodža, Kamerun, Kasahstan, Keenia, Kesk-Aafrika Vabariik, Kiribati, Komoorid, Kongo, Kongo Demokraatlik Vabariik, Korea Rahvademokraatlik Vabariik, Kosovo, Kuuba, Kõrgõzstan, Laos, Lesotho, Libeeria, Liibanon, Liibüa, Lõuna-Aafrika, Lõuna-Sudaan, Madagaskar, Malaisia, Malawi, Maldiivid, Mali, Maroko, Marshalli Saared, Mauritaania, Mauritius, Mehhiko, Mikroneesia, Moldova, Mongoolia, Montenegro, Mosambiik, Myanmar/Birma, Namiibia, Nauru, Nepal, Nicaragua, Nigeeria, Niger, Niue, Paapua Uus-Guinea, Pakistan, Palau, Palestiina, Panama, Paraguay, Peruu, Rwanda, Saalomoni Saared, Saint Kitts ja Nevis, Saint Lucia, Saint Vincent, Sambia, Samoa, São Tomé ja Príncipe, Seišellid, Senegal, Sierra Leone, Somaalia, Sri Lanka, Sudaan, Suriname, Süüria, Tadžikistan, Tai, Tansaania, Togo, Tonga, Trinidad ja Tobago, Tšaad, Tšiili, Tuneesia, Tuvalu, Türkmenistan, Uganda, Ukraina (rahvusvahelise õigusega tunnustatud territoorium), Uruguay, Usbekistan, Valgevene, Vanuatu, Venemaa (rahvusvahelise õigusega tunnustatud territoorium), Venezuela, Vietnam, Zimbabwe

88

74

55

39

  1. Programmiriigis asutatud kõrgkoolil, kes soovib koostööpartnerluses osaleda, peab olema kehtiv Erasmuse kõrgharidusharta. Partnerriikides asutatud osalevatelt kõrgkoolidelt Erasmuse kõrgharidusharta omamist ei nõuta, ent nad peavad kinni pidama harta põhimõtetest. –

    Selle meetme puhul ei käsitata mitteametlikke noorterühmi organisatsioonina ja seepärast ei saa nad selles osaleda (ei taotlejate ega partneritena).

  2. Euroopa Liidu institutsioonide asukohad on Brüssel, Frankfurt, Luxembourg, Strasbourg ja Haag.

  3. Teavet selle kohta, mida mõistetakse programmi „Erasmus+“ raames Euroopa vabaühenduse all, saab käesoleva juhendi D osast („Kasutatud terminid“).

  4. K.a programmi „Erasmus+“ riiklikud bürood ning Brüsselis asuv Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet (EACEA).

  5. Üldhariduse valdkonnas hõlmab see ka koolide muid pedagoogilisi töötajaid, nagu kooliinspektorid, koolinõunikud, õppenõustajad, psühholoogid jne.

  6. Kõrghariduse valdkonna puhul peavad üliõpilased olema immatrikuleeritud mõne osaleva kõrgkooli õppesse, mis viib tunnustatud kraadi või muu tunnustatud kolmanda taseme kvalifikatsiooni omandamiseni (kuni ja kaasa arvatud doktoriõpe).

  7. V.a ettepanekud, mille korral taotleja on ühes nendest valdkondadest tegutsev Euroopa vabaühendus. Need taotlejad peavad rahastamist taotlema kesktasandil, esitades taotluse Brüsselis asuvale Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusametile (EACEA). Teavet selle kohta, mida mõistetakse programmi „Erasmus+“ raames Euroopa vabaühenduse all, saab käesoleva juhendi D osast („Kasutatud terminid“).

  8. V.a ettepanekud, mille korral taotleja on ühes nendest valdkondadest tegutsev Euroopa vabaühendus. Need taotlejad peavad rahastamist taotlema kesktasandil, esitades taotluse Brüsselis asuvale Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusametile (EACEA). Teavet selle kohta, mida mõistetakse programmi „Erasmus+“ raames Euroopa vabaühenduse all, saab käesoleva juhendi D osast („Kasutatud terminid“).

  9. V.a ettepanekud, mille korral taotleja on ühes nendest valdkondadest tegutsev Euroopa vabaühendus. Need taotlejad peavad rahastamist taotlema kesktasandil, esitades taotluse Brüsselis asuvale Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusametile (EACEA). Teavet selle kohta, mida mõistetakse programmi „Erasmus+“ raames Euroopa vabaühenduse all, saab käesoleva juhendi D osast („Kasutatud terminid“).

  10. Näiteks kui osaleja on pärit Madridist (Hispaania) ja tegevus toimub Roomas (Itaalia), arvutab taotleja vahemaa Madridist Rooma (1 365,28 km) ning valib seejärel vastava sihtkoha kauguse vahemiku (st 500–1 999 km).    

  11. http://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/tools/distance_et.htm.

  12. Näiteks kui osaleja on pärit Madridist (Hispaania) ja tegevus toimub Roomas (Itaalia), arvutab taotleja vahemaa Madridist Rooma (1 365,28 km) ning valib seejärel vastava sihtkoha kauguse vahemiku (st 500–1 999 km).    

  13. http://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/tools/distance_et.htm.

  14. Kõrghariduse puhul on Erasmuse kõrgharidusharta akrediteeringut omavate toetust saavate kõrgkoolide teaduskondade töötajatega seotud kulud rahastamiskõlblikud projektitulemuste kulukategooria alusel.

  15. Kõrghariduse puhul on Erasmuse kõrgharidusharta akrediteeringut omavate toetust saavate kõrgkoolide teaduskondade töötajatega seotud kulud rahastamiskõlblikud projektitulemuste eelarvekategooria alusel.