Skip to main content

Erasmus+

EU programme for education, training, youth and sport

See veebileht ei kajasta veel Erasmus+ 2022. aasta programmijuhendi sisu. Saate 2022. aasta täieliku programmijuhendi oma valitud keeles PDFina alla laadida selle lehekülje paremas servas asuvalt ribalt „Download“.

Partnerlused koostöö edendamiseks

Mis on partnerlused koostöö edendamiseks?

See meede võimaldab osalevatel organisatsioonidel omandada rahvusvahelise koostöö kogemusi ja suurendada suutlikkust, samuti saavutada kvaliteetseid ja uuenduslikke tulemusi. Olenevalt muu hulgas projekti eesmärkidest, osalevatest organisatsioonidest ja oodatavast mõjust võivad partnerlused koostöö edendamiseks olla erineva suuruse ja tegevusulatusega ning tegevust võidakse vastavalt sellele kohandada. Selliste projektide kvalitatiivsel hindamisel võetakse arvesse koostöö eesmärke ja osalevate organisatsioonide olemust.

Sellest loogikast lähtudes saavad organisatsioonid üheskoos töötamiseks, õppimiseks ja arenemiseks kasutada kaht liiki partnerlust:

  • koostööpartnerlused;
  • väikepartnerlused.

Järgmises jaotises kirjeldatakse neid kaht partnerlusliiki põhjalikumalt. Selle teabe põhjal saate valida oma organisatsiooni profiili ja struktuuri ning projektiideedega kõige paremini sobiva partnerlusliigi.

Mis tegevust koostöö edendamise partnerlus tavaliselt hõlmab?

Projektitsükli jooksul võivad organisatsioonid korraldada mitmesuguseid tegevusi. Organisatsioonid saavad paindlikult kombineerida nii tavapäraseid kui ka loomingulisemaid ja innovaatilisemaid tegevusi, et saavutada projekti eesmärke vastavalt projekti mahule ja partnerite suutlikkusele. Tegevused võivad hõlmata näiteks alljärgnevat.

  • Projekti juhtimine: tegevused, mis on vajalikud selleks, et tagada projektide piisav kavandamine, elluviimine ja järelmeetmed ning sujuv ja tõhus koostöö projektipartnerite vahel. Selles etapis hõlmavad tegevused tavaliselt korraldus- ja haldustööd, partnerite virtuaalseid kohtumisi, teavitusmaterjalide koostamist, tegevuses osalejate ettevalmistust ja järelmeetmeid jne.
  • Elluviimine: nt võrgustike loomine, kohtumised ja töösessioonid, et vahetada tavasid ja saavutada tulemusi. Nendes tegevustes võivad osaleda ka töötajad ja õppijad (kui nende osalemine aitab saavutada projekti eesmärke).
  • Jagamine ja tulemuste levitamine: konverentside, sessioonide ja ürituste korraldamine, et jagada, selgitada ja levitada projekti tulemusi konkreetsete tulemuste, järelduste, heade tavade või mis tahes muul kujul.

Meetme panus poliitiliste prioriteetide saavutamisse

Igal aastal kehtestab Euroopa Komisjon hariduse, koolituse, noorte ja spordiga seotud eri valdkondades ühised prioriteedid ja eesmärgid, millest juhindutakse kogu programmi „Erasmus+“ tasandil. Lisaks projektis osalevate organisatsioonide suutlikkuse suurendamisele peaksid koostöö edendamise partnerlused seega aitama oma tulemustega kaasa ka nende prioriteetide saavutamisele.

Seepärast nõutakse, et projektide tegevus seotaks ühe või mitme asjaomase prioriteetse valdkonnaga, mis tuleb valida taotluse esitamise etapis. Projektiettepanekuid koostades soovitatakse tutvuda ka sarnastest prioriteetidest lähtuvate varem rahastatud projektide tulemustega, et tagada järjepidevus ja vältida dubleerimist ning samal ajal järk-järgult edasi arendada juba saavutatud tulemusi ja aidata kaasa eri valdkondade ühisele arendamisele. Kasulikku teavet rahastatud projektide kohta leiab programmi „Erasmus+“ projektitulemuste platvormilt: https://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/projects_et.

Selleks et siduda Euroopa prioriteete paremini riigi konkreetsete vajadustega, saavad programmi „Erasmus+“ riiklikud bürood peale selle nimetada ühe või mitu kõnealust Euroopa prioriteeti oma riigi jaoks eriti oluliseks, et innustada organisatsioone keskenduma oma projektides just nendele vastaval aastal valitud valdkondadele.

2021. aastal peavad koostöö edendamiseks sõlmitud partnerlused haakuma ühe või mitme järgmise prioriteetse valdkonnaga.

Programmi „Erasmus+“ sektorite üldprioriteedid

  • Kaasamine ja mitmekesisus kõigis hariduse, koolituse, noorte ja spordi valdkondades. Programmiga toetatakse projekte, mille raames edendatakse sotsiaalset kaasatust ja püütakse paremini jõuda vähemate võimalustega isikuteni, sealhulgas puudega ja sisserändaja taustaga inimesed, samuti maapiirkondades ja äärepoolsetes piirkondades elavad inimesed ning inimesed, kes seisavad silmitsi sotsiaal-majanduslike raskuste või muud liiki probleemidega, mis põhjustavad diskrimineerimist (soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel). Nende projektidega aidatakse lahendada probleeme, mis takistavad kõnealustel rühmadel programmi alusel pakutavaid võimalusi kasutamast, samuti aidatakse luua kaasavaid keskkondi, mis soodustavad võrdseid võimalusi ja võrdõiguslikkust ning vastavad laiema kogukonna vajadustele.
  • Keskkond ja võitlus kliimamuutuste vastu. Programmi eesmärk on toetada kõigis sektorites teadlikkuse suurendamist keskkonna ja kliimamuutustega seotud küsimustest. Prioriteetsena käsitatakse projekte, mille eesmärk on arendada pädevust mitmesugustes kestlikkuse seisukohalt asjakohastes sektorites ning keskkonnahoidlikke valdkondlike oskuste strateegiaid ja metoodikaid, samuti tulevikku suunatud õppekavasid, mis vastavad paremini üksikisikute vajadustele. Programmiga toetatakse ka selliste uuenduslike tavade katsetamist, mille eesmärk on valmistada õppijaid, töötajaid ja noorsootöötajaid ette ellu viima muutusi (hoidma kokku ressursse, vähendama energiatarbimist ja jäätmeteket, kompenseerima CO2 jalajälge ja heidet, tegema kestlikke valikuid seoses toitumise ja õpirändega jne). Samuti eelistatakse projekte, mis aitavad hariduse, koolituse, noortele suunatud tegevuse ja spordi kaudu muuta inimeste käitumist, sh isiklikke eelistusi, tarbimisharjumusi ja elustiili, arendada haridustöötajate ja -juhtide pädevust seoses kestlikkusega ning toetada lähenemisviise, mida osalevad organisatsioonid kavatsevad keskkonnasäästlikkuse valdkonnas rakendada.
  • Digipöörde toetamine digivalmisoleku, vastupanuvõime ja suutlikkuse suurendamise abil. Programmiga toetatakse põhi- ja keskhariduse, kutsehariduse ja -õppe, kõrg- ja täiskasvanuhariduse valdkonna õppeasutuste digipöörde kavasid. Prioriteetsena käsitatakse projekte, mille eesmärk on suurendada õppeasutuste suutlikkust ja valmisolekut tegelikul üleminekul digiõppele. Programmi raames toetatakse digitehnoloogia eesmärgipärast kasutamist õpetamiseks, õppimiseks, hindamiseks ja kaasamiseks hariduse, koolituse, noorte ja spordi valdkonnas. See hõlmab tegevust, mille abil arendatakse digipedagoogikat ja oskusteavet seoses õpetajatele suunatud digivahendite (sh juurdepääsetavad ja abistavad tehnoloogiad) kasutamise ning digitaalse õpisisu loomise ja innovatiivse kasutamisega. Ühtlasi toetatakse kogu elanikkonna digioskuste ja -pädevuse arendamist asjakohaste programmide ja algatuste abil. Erilist tähelepanu pööratakse soolise võrdõiguslikkuse edendamisele ning vajadusele tegeleda erinevustega, mis mõjutavad alaesindatud rühmade juurdepääsu ja osalust. Programmiga toetatakse ka haridustöötajate, kodanike ja organisatsioonide digipädevuse Euroopa raamistike kasutamist.
  • Ühised väärtused ning kodanikuaktiivsus ja -osalus. Programmiga toetatakse kodanikuaktiivsust ja elukestva õppe eetikat ning edendatakse sotsiaalsete ja kultuuridevahelise suhtlemise pädevuste, kriitilise mõtlemise ja meediapädevuse arendamist. Samuti eelistatakse projekte, mis võimaldavad inimestel osaleda demokraatlikus ja ühiskonnaelus ning kodanikuühiskonnas formaalse ja mitteformaalse õppetegevuse kaudu. Programmis keskendutakse ka teadlikkuse ja arusaamise suurendamisele Euroopa Liidu kohta, pöörates eelkõige tähelepanu ELi ühistele väärtustele, ühtsuse ja mitmekesisuse põhimõtetele, kultuurilisele identiteedile ja kultuuriteadlikkusele ning sotsiaalsele ja ajaloopärandile.

Eespool nimetatud üldprioriteetide kõrval järgitakse asjaomastes sektorites ka alljärgnevaid eriprioriteete.

Sektorite eriprioriteedid

Kõrghariduse valdkonna prioriteedid

Prioriteetsena käsitatakse meetmeid, mis on võtmetähtsusega Euroopa haridusruumiga seotud eesmärkide saavutamisel. Eesmärk on aidata kõrgharidussektoris veelgi edendada vastastikust sidumist, innovatsiooni, kaasavust ja digiõpet. Sel eesmärgil soodustatakse programmiga märksa tihedamat valdkondadevahelist koostööd kõrgkoolide vahel ja ka lähikonnas toimivate innovatsiooni ökosüsteemidega ning aidatakse tugevdada hariduse, teaduse ja innovatsiooni seoseid. Eeskätt püütakse edendada kaasamist, õpirännet, digipööret, elukestvat õpet, kvaliteedi tagamist ja automaatset tunnustamist. Põhieesmärk on kiirendada kõrghariduse ümberkujundamist kogu Euroopas, et tulevased põlvkonnad saaksid ühiselt luua teadmisi vastupanuvõimelise, kaasava ja kestliku ühiskonna väljakujundamiseks.

  • Vastastikku seotud kõrgharidussüsteemide edendamine. Programmi eesmärk on tugevdada kõrgkoolide strateegilist ja struktureeritud koostööd järgmiste meetmete abil: a) toetus eri liiki koostöömudelite (sh virtuaal- ja põimkoostöö) väljatöötamiseks ja katsetamiseks ning eri digivahendite ja veebiplatvormide kasutamiseks; b) õpirände edendamine, rakendades kvalifikatsioonide ja õpiväljundite automaatset vastastikust tunnustamist ning lõimides õpirände õppekavadesse; c) toetus kõrgkoolidele Bologna põhimõtete ja vahendite rakendamiseks, et edendada kõigi inimeste õpirännet.
  • Innovatiivsete õpi- ja õpetamistavade edendamine, et lahendada ühiskondlikke probleeme. Selleks toetatakse meetmeid, mille raames: a) töötatakse välja õpiväljundeid ja õppijakeskseid õppekavasid, mis vastavad paremini üliõpilaste õpivajadustele ning aitavad vähendada oskuste mittevastavust tööturu vajadustele, olles seejuures asjakohased tööturu ja laiema ühiskonna seisukohast; b) töötatakse välja, katsetatakse ja rakendatakse paindlikke õppimisvõimalusi ja moodulõppevõimalusi (osaaja-, veebi- või põimõpe) ja asjaomaseid hindamisvorme, sh töötatakse välja veebipõhise hindamise lahendusi; c) edendatakse elukestva õppe mõõdet kõrghariduses, sealhulgas soodustades mikrokvalifikatsioonitunnistusega lõpetatavate lühiajaliste õppekursuste kasutuselevõttu, valideerimist ja tunnustamist; d) rakendatakse valdkonnaüleseid lähenemisviise ja innovatiivset pedagoogikat, nt ümberpööratud õpe, koostööpõhine rahvusvaheline õpe ning uurimispõhine õpe; e) integreeritakse kestliku arengu teemasid üliõpilaste õppekavadesse kõigil erialadel ja tasemetel.
  • STEM/STEAM-õppe arendamine kõrghariduses, eeskätt naiste osalus STEM-õppes.  Selle prioriteediga toetatakse STEAM-lähenemisviisil (loodusteadusi, tehnoloogiat, inseneriteadusi, kunste ja matemaatikat kombineeriv lähenemisviis, e k „MATIK“) põhinevate sihtotstarbeliste STEM-õppekavade väljatöötamist ja rakendamist kõrgkoolides; naiste osaluse edendamist STEM-erialadel, eelkõige tehniliste ja IKT-oskuste ning edasijõudnu tasemel digioskuste omandamist; üliõpilastele, eeskätt tüdrukutele ja naistele suunatud juhendus- ja mentorlusprogrammide väljatöötamist, et innustada neid suunduma STEM- ja IKT-erialadele ja kutsealadele; sootundlike haridus- ja koolitustavade edendamist STEM-õppes ning sooliste stereotüüpide kõrvaldamist STEM-õppes.
  • Õppimise, õpetamise ja oskuste arendamise tipptaseme tunnustamine meetmete abil, mille raames a) töötatakse välja ja rakendatakse strateegiaid ja kvaliteedikultuuri, et tunnustada ja motiveerida tipptaseme saavutamist õpetamisel, sealhulgas seoses distantsõppe ja ebasoodsas olukorras olevate õppijate õpetamisega; b) koolitatakse haridustöötajaid innovatiivse ja/või veebipõhise pedagoogika alal, sh valdkonnaülesed lähenemisviisid, uute õppekavade väljatöötamine, vajaduse korral haridust teadustegevuse ja innovatsiooniga siduvad õpetamis- ja hindamismeetodid; c) edendatakse ettevõtlikku, avatud ja innovatiivset kõrgharidussektorit, soodustades õppimist ja õpetamist hõlmavat partnerlust erasektori äriühingute ja mittetulundusühendustega; e) töötatakse välja uusi õpikavandustavasid haridusuuringute ja loovuse abil.
  • Kaasavate kõrgharidussüsteemide loomine. Programmiga toetatakse kaasavaid lähenemisviise õpirände- ja koostöötegevuste puhul, näiteks eesmärgiga a) parandada vähemate võimalustega sihtrühmade juurdepääsu, edendada nende osalust ja suurendada selliste osalejate arvu, kes osalevad tegevuses lõpuni; b) toetada saabuvaid õpirändes osalejaid majutuse leidmisel, sealhulgas tehes koostööd asjaomaste sidusrühmadega, et leida osalejatele sobivaid ja taskukohaseid elamispindu; c) toetada vastastikuste paindlike karjäärivõimaluste arendamist hariduses ja teadustegevuses; d) soodustada soolist tasakaalu kõrgkoolides, erialade lõikes ja juhtivatel ametikohtadel; e) soodustada kodanikuosalust informaalse õppimise ja õppekavavälise tegevuse edendamisega ning vabatahtliku tegevuse ja kogukonnatöö tunnustamisega üliõpilaste akadeemilistes tulemustes.
  • Kõrgharidussektori digivõimekuse suurendamine a) meetmete abil, mis aitavad ellu viia Euroopa üliõpilaspileti algatust üliõpilaste andmete turvalise vahetamisega kõrgkoolide vahel, järgides täielikult isikuandmete kaitse põhimõtet ning tagades võimaluse korral seosed Europassi uue raamistikuga; b) üliõpilaste ja töötajate digioskuste ja -pädevuse arendamisega.

Üldhariduse valdkonna prioriteedid

  • Õppimise suhtes ebasoodsas olukorras olevate ja madala haridustasemega noorte arvu vähendamine ning väheste põhioskuste probleemiga tegelemine. Selle prioriteedi eesmärk on aidata tagada, et kõigil õppijatel – eeskätt vähemate võimalustega isikutel – oleks võimalus saavutada edu. See hõlmab seiret, riskirühmadesse kuuluvate õpilaste varajast kindlakstegemist, ennetusel ja varajasel sekkumisel põhinevaid lähenemisviise raskustes olevate õppijate puhul, õppijakesksemate meetodite edendamist, õppijate ja õpetajate heaolu ja vaimse tervise edendamist ning ka koolikiusamisevastast tegevust. Koolide tasandil toetatakse selle prioriteedi raames terviklikku lähenemisviisi õpetamisele ja õppimisele ning kõigi üldhariduse osapoolte koostööd, sealhulgas koostööd perekondade ja muude väliste sidusrühmadega. Strateegilisel tasandil on tähelepanu keskmes eesmärk edendada üleminekut ühelt haridusastmelt teisele, parandada hindamist ja töötada välja tugevaid kvaliteedi tagamise süsteeme.
  • Õpetajate, koolijuhtide ja teiste õpetajakutsete esindajate toetamine. Selle prioriteedi raames toetatakse õpetajakutsete esindajaid (sh õpetajate koolitajaid) kõigis karjäärietappides. Sellel prioriteedil põhinevates projektides võidakse keskenduda õpetajate põhikoolituse ja ka nende täienduskoolituse täiustamisele, eelkõige poliitikaraamistiku täiendamise ning konkreetsete õpetajatele pakutavate õpirändevõimaluste abil. Prioriteedi teine eesmärk on muuta õpetajakarjäär atraktiivsemaks ja mitmekesisemaks ning tugevdada õpetajakutsetega seotud valiku-, värbamis- ja hindamisprotsesse. Samuti võidakse projektidega otseselt toetada koolijuhtimise tugevdamist ning innovatiivsete õpetamis- ja hindamismeetodite väljatöötamist.
  • Võtmepädevuste arendamine. Selle prioriteedi alusel ellu viidavate projektide keskmes on eesmärk edendada interdistsiplinaarset koostööd, rakendada innovatiivseid õpimeetodeid, arendada loovust, toetada õpetajaid pädevuspõhisel õpetamisel ning töötada välja võtmepädevuste hindamise ja tõendamise meetodeid.
  • Keeleõpetuse ja -õppe tervikliku lähenemisviisi edendamine. See prioriteet hõlmab projekte, mille eesmärk on toetada keelemõõtme lõimimist õppekavadesse ning tagada, et õppijad omandaksid koolikohustuse lõppemisel piisaval tasemel keelepädevuse. Selle prioriteedi alla kuuluvad ka meetmed, millega süvalaiendatakse uute keeleõppetehnoloogiate kasutamist. Samuti toetatakse selle prioriteedi alusel projekte, mis võimaldavad suurendada keeleteadlikkust koolides ning milles arvestatakse üha suureneva keelelise mitmekesisusega koolides, näiteks soodustades varajast keeleõpet ja -teadlikkust ning töötades välja kakskeelse õpetamise lahendusi (eelkõige piirialadel ja piirkondades, kus on kasutusel enam kui üks keel).
  • Loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika (STEM) ning STEAM-lähenemisviisi vastu huvi äratamine ja valdkonna tipptaseme edendamine. Selle prioriteedi alusel toetatakse projekte, millega edendatakse STEM-õppel põhinevat lähenemisviisi haridusele, rakendades interdistsiplinaarset õpet kultuuri, keskkonna, majanduse ja projekteerimisega seotud ning muudes kontekstides. See prioriteet hõlmab tõhusate ja innovatiivsete pedagoogika- ja hindamismeetodite väljatöötamist ja edendamist. Seda silmas pidades on eriti oluline partnerlussuhete loomine koolide, ettevõtjate, kõrgkoolide ja teadusasutuste vahel ning ühiskonnas laiemalt. Strateegilisel tasandil on prioriteedi eesmärk edendada STEM-strateegiate väljatöötamist riigi tasandil.
  • Kvaliteetsete alusharidus- ja lapsehoiusüsteemide väljatöötamine. Selle prioriteedi eesmärk on edendada alushariduse ja lapsehoiu ELi kvaliteediraamistiku rakendamist. See hõlmab projekte, millega toetatakse alushariduse ja lapsehoiu teenuste korraldamisel, juhtimisel ja osutamisel osalevate töötajate põhi- ja täienduskoolitust. Peale selle toetatakse prioriteedi alusel ka selliste strateegiate ja tavade loomist, katsetamist ja rakendamist, mille eesmärk on edendada kõigi laste, sealhulgas vähemate võimalustega laste osalust alushariduses ja lapsehoius.
  • Piiriüleses õpirändes osalejate õpiväljundite tunnustamine. Selle prioriteedi eesmärk on aidata ellu viia nõukogu soovitust automaatse vastastikuse tunnustamise kohta. Sellega toetatakse piiriüleste klassivahetuste lõimimist kooliprogrammidesse, koolide suutlikkuse suurendamist seoses õpilastele välismaal õppimise korraldamisega ning eri riikides asuvate koolide pikaajaliste partnerlussuhete loomist. Strateegilisel tasandil on prioriteedi eesmärk kaasata tunnustamise tagamiseks tehtavatesse jõupingutustesse suuremal määral kõigi tasandite haridusasutusi; samuti toetatakse sellega välismaal õppimise ettevalmistamist, seiret ja tunnustamist võimaldavate vahendite ja tavade väljatöötamist ja jagamist.

Kutsehariduse ja -õppe (nii esma- kui ka jätku-kutseõpe) valdkonna prioriteedid

  • Kutsehariduse ja -õppe kohandamine tööturu vajadustega. See hõlmab toetust selliste kutseharidus- ja -õppeprogrammide väljatöötamisele, milles pakutakse tasakaalustatud viisil mitmesuguseid kutseoskusi ning luuakse töölõppimise võimalusi vastavalt majandustsüklitele, muutuvatele töökohtadele ja töömeetoditele ning võtmepädevustele. Prioriteedi alusel soodustatakse ka selliste kutsehariduse ja -õppe õppekavade, pakutavate programmide ja kvalifikatsioonide väljatöötamist, mida ajakohastatakse korrapäraselt oskuste prognoosimise abil. Projektidega aidatakse kutseharidust ja -õpet pakkuvatel asutustel kohandada osutatavaid koolitusteenuseid oskuste vajaduste muutusi, rohe- ja digipööret ning majandustsükleid arvestades.
  • Kutsehariduse ja -õppe valdkonnas pakutavate võimaluste paindlikkuse suurendamine. Selle prioriteedi raames toetatakse algatusi, mille eesmärk on töötada välja paindlikke ja õppijakeskseid kutseharidus- ja õppeprogramme ning aidata täita lünki tööealiste täiskasvanute juurdepääsul koolitusele, et võimaldada edukat tööturustaatustevahelist liikumist. Prioriteedi alusel elluviidavate projektidega aidatakse samuti kaasa tööturu vajadustega kohandatavate jätkuõppeprogrammide ning ka selliste programmide väljatöötamisele, mis hõlbustavad riigi tasandi kvalifikatsioone andvate õpiväljundite ülekandmist, tunnustamist ja kogumist.
  • Innovatsiooni soodustamine kutsehariduses ja -õppes. Selle prioriteediga toetatakse projekte, mille põhieesmärk on oluliselt muuta kutsehariduse ja -õppe rakendamise viisi, et see vastaks paremini majanduse ja ühiskonna praegustele ja edasistele vajadustele. Need muudatused võivad olla organisatsioonilised (seotud kavandamise, rahastamise, personalijuhtimise, seire ja teabevahetusega), ent olla ka seotud õpetamis- ja õpiprotsessidega (uute, asjakohasemate õpetamis- ja õpimeetodite väljatöötamine ja rakendamine). Muudatused võivad olla seotud kutseharidust ja -õpet pakkuvate asutuste vastastikuste seoste süsteemiga ning partneritega suhtlemise viisidega, näiteks tehnoloogia levitamise ja rakendusuuringute, toetava tegevuse, võrgustikutöö ja rahvusvahelistumisega seotud tegevuse kaudu. Samuti võivad need olla suunatud kutsehariduse ja -õppe teenuste ja toodete (nt oskuste arendamine, rakendusuuringud, konsultatsiooniteenused) väljatöötamisele ja nende pakkumisele välistele pooltele, näiteks üliõpilased, äriühingud ja valitsused.
  • Kutsehariduse ja -õppe atraktiivsuse suurendamine. Prioriteetsena käsitatakse projekte, millega aidatakse kaasa kutsehariduse ja -õppe atraktiivsuse suurendamisele eri tasanditel. Projekti eesmärk võib olla näiteks suurendada eri haridustasemete vahelist liikuvust, edendada avatud ja osaluspõhiseid õpikeskkondi, toetada kutsehariduse ja -õppe õpetajate ja koolitajate kutsealast arengut või soodustada õpiväljundite tunnustamist ning Europassi ja muude digiteenuste kasutamist. Selle prioriteedi alusel toetatakse ka projekte, mille raames luuakse pikaajalisi partnerlussuhteid rahvusvaheliste, riigi tasandi, piirkondlike ja valdkondlike kutsevõistluste algatamiseks või tugevdamiseks. Nendest tegevustest saadavat mõju aitab suurendada tihe koostöö ettevõtjate, kutseharidust ja -õpet pakkuvate asutuste, kaubanduskodade ja teiste asjaomaste sidusrühmadega projektitsükli eri etappides.
  • Kvaliteedi tagamise parandamine kutsehariduse ja -õppe valdkonnas. Selle prioriteedi eesmärk on hinnata ja parandada kutsehariduse ja -õppe kvaliteeti, töötades riigi tasandil välja kvaliteedi tagamise süsteemid, mis hõlmavad nii avaliku kui ka erasektori teenuseosutajate pakutavat esma- ja jätku-kutseõpet kõigis õpikeskkondades ja -vormides. Eelkõige hõlmab see haridusasutuse lõpetanute edasise käekäigu jälgimise korra kehtestamist ja katsetamist kooskõlas nõukogu soovitusega haridusasutuse lõpetanute käekäigu jälgimise kohta ning ka soovitusega Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku (EQAVET) kohta,[1] samuti Euroopa kutsealaste põhiprofiilide ja mikrokvalifikatsioonitunnistuste kaardistamist.
  • Kutseharidust ja -õpet pakkuvate asutuste rahvusvahelistumise strateegiate loomine ja elluviimine. Selle prioriteedi eesmärk on kehtestada tugimehhanismid ja lepingulised raamistikud, et edendada kutsehariduse ja -õppe valdkonna töötajate ja õppijate kvaliteetset õpirännet. Kesksel kohal on kvalifikatsioonide ja õpiväljundite automaatne vastastikune tunnustamine ning ka õppijatele õpirändeks vajalike tugiteenuste väljatöötamine. Kõnealused teenused võivad hõlmata kutsehariduses ja -õppes osalejate teavitamist, motiveerimist, ettevalmistamist ja nende sotsiaalse integratsiooni soodustamist, samuti nende kultuuridevahelise teadlikkuse ja kodanikuaktiivsuse suurendamist.

Täiskasvanuhariduse valdkonna prioriteedid

  • Täiskasvanute juurdepääsu parandamine kvaliteetsetele õppimisvõimalustele. Selle prioriteediga toetatakse täiskasvanute õpivajadustega kohandatud paindlike õppimisvõimaluste loomist ja arendamist, näiteks digi- ja põimõppe võimalused. Samuti eelistatakse projekte, mille keskmes on informaalse ja mitteformaalse õppe tulemusena omandatud oskuste valideerimine.
  • Erialase enesetäiendamise võimaluste loomine, täiskasvanuharidusteenuste kättesaadavuse ja täiskasvanuhariduses osalemise määra suurendamine. Selle prioriteedi eesmärk on edendada uute võimaluste loomist täiskasvanuhariduses, eeskätt madala kvalifikatsiooni, väheste teadmiste ja madalal tasemel pädevusega täiskasvanutele. Uute erialase enesetäiendamise võimaluste loomine peaks aitama täiskasvanud õppijatel arendada oma pädevust ja liikuda edasi kõrgemate kvalifikatsioonide omandamise suunas. Selle prioriteedi alla kuulub ka tegevus eesmärgiga arendada juhendamisteenust, mille abil tagatakse täiskasvanutele juurdepääs elukestva õppe võimalustele, parandada oskuste kindlakstegemist ja hindamist, kujundada välja kohandatud õppimisvõimalusi ning töötada välja tõhusaid teavitus-, juhendus- ja motivatsioonistrateegiaid.
  • Pedagoogide ja teiste täiskasvanuhariduse valdkonna töötajate pädevuse parandamine. Eelistatakse eelkõige projekte, millega arendatakse töötajate pädevust ja parandatakse seeläbi täiskasvanuharidusteenuste osutamist, suunitlemist ja tõhusust. See hõlmab täiskasvanud õppijate varem omandatud teadmiste ja oskuste hindamist, paremaid ja uuenduslikumaid õpetamismeetodeid, samuti täiskasvanuhariduse valdkonna töötajate toetava rolli tugevdamist õppijate motiveerimisel, juhendamisel ja nõustamisel keerulistes õpiolukordades.
  • Kvaliteedi tagamise tõhustamine täiskasvanuhariduses. Selle prioriteedi alusel toetatakse tõhusamate kvaliteedi tagamise mehhanismide väljatöötamist täiskasvanuhariduspoliitika elluviimiseks ja täiskasvanuharidusteenuste osutamiseks. Eelkõige hõlmab see selliste seiremeetodite väljatöötamist ja edasiandmist, mis võimaldavad mõõta täiskasvanuharidusteenuste osutamise tulemuslikkust ja jälgida täiskasvanud õppijate edasijõudmist.
  • Tulevikku suunatud õpikeskuste väljakujundamine. Selle prioriteedi eesmärk on toetada kohalikke õpikeskkondi, edendada sotsiaalset kaasatust, kodanikuosalust ja demokraatiat ning pakkuda kõigile kogukonnaliikmetele atraktiivseid võimalusi elukestvaks ja -põhiseks õppeks (pidev- ja kõikjalõpe), kasutades ära ka digitehnoloogiat. Näiteks võidakse projektide raames innustada kohalikke õpikeskusi, raamatukogusid, kodanikuühiskonda ja laiemat kogukonda (mittetulundusühendused, kohalikud ametiasutused, tervishoiu- ja kultuuriasutused) tegema koostööd, et pakkuda igas vanuses täiskasvanutele võimalusi (ja neid selleks motiveerida) õppida eluks vajalikke oskusi ja võtmepädevusi, mis tagavad vastupanu- ja kohanemisvõime muutuste ja ebakindluse tingimustes.
  • Programmi „Erasmus+“ edendamine kõigi kodanike ja põlvkondade seas. Eelistatakse projekte, mille raames luuakse ja edendatakse eakatele suunatud haridusalaseid võimalusi ja kogemuste vahetamist, et kujundada välja ja tugevdada Euroopa identiteeti.

Noortevaldkonna prioriteedid

Prioriteetsena käsitatakse meetmeid, millega aidatakse kaasa ELi noortestrateegia (2019–2027) põhivaldkondade rakendamisele, st kaasatakse ja ühendatakse noori ning suurendatakse nende mõjuvõimu. Erilist tähelepanu pööratakse sektoritevahelise koostöö tugevdamisele, et suurendada noortele oluliste meetmevaldkondade koostoimet, edendada noorte osalust erinevates mastaapides ja vormides ning toetada noorte, eelkõige sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate noorte kodanikuaktiivsust. Noortevaldkonna eriprioriteedid on alljärgnevad.

  • Kodanikuaktiivsuse ning noorte algatusvõime ja ettevõtlikkuse, sealhulgas sotsiaalse ettevõtluse edendamine. Selle prioriteedi eesmärk on soodustada noorte kodanikuaktiivsust, eelkõige vabatahtliku tegevuse ja solidaarsuse ülesnäitamise kaudu, ning seeläbi tugevdada noorte algatusvõimet (eriti sotsiaalvaldkonnas) ja toetada nende kogukondi. Selle prioriteedi alusel korraldatavates projektides võidakse samuti edendada noorte ettevõtlikkust, loovat õppimist ja sotsiaalset ettevõtlust. Prioriteedi puhul on võtmetähtsusega kultuuridevaheline dialoog, teadmised mitmekesisusest ja sellega arvestamine ning sallivuse edendamine.
  • Noorsootöö kvaliteedi, innovatsiooni ja tunnustamise parandamine. Selle prioriteedi eesmärk on edendada noorsootöö ning informaalse ja mitteformaalse õppe tunnustamist ja valideerimist kõigil tasanditel ning toetada noorsootöö kvaliteedi parandamist ja innovatsiooni. See hõlmab noorsootöötajate suutlikkuse suurendamist veebipõhises ja kontakttöös ning ka selliste meetodite väljatöötamist ja jagamist, mille eesmärk on jõuda tõrjutud noorteni ning hoida noorte seas ära rassismi ja sallimatust. Samuti tegeletakse selle prioriteedi raames digipöördega kaasnevate riskide, võimaluste ja mõjuvaldkondadega.
  • Noorte tööalase konkurentsivõime suurendamine. Selle prioriteedi eesmärk on tugevdada noorte võtmepädevusi ja põhioskusi. Noortevaldkonnal on oluline hõlbustav ja toetav roll noorte siirdumisel noorusest täiskasvanuellu, sealhulgas tööturule sisenemisel. Prioriteedi keskmes on tegevused, mille eesmärk on edendada vähemate võimalustega noorte (sh mittetöötavad ja mitteõppivad noored) kaasamist ja tööalast konkurentsivõimet, pöörates erilist rõhku tõrjutusriskiga ja sisserändaja taustaga noortele.
  • Poliitika, teaduse ja praktika vaheliste seoste tugevdamine. Selle prioriteedi eesmärk on tagada noortevaldkonnas poliitika, teaduse ja praktika tugevamad seosed, et teha paremini kindlaks vajadused ja hõlbustada poliitikakujundamist. Prioriteet hõlmab tegevust, mille eesmärk on täiendada teadmisi noorte ja noortepoliitikaga seotud olukorrast Euroopas ja mujal.

Spordivaldkonna prioriteedid

Prioriteetsena käsitatakse partnerlusi, millega toetatakse oluliste poliitikadokumentide rakendamist, näiteks Euroopa Liidu spordialane töökava (2021–2024) või nõukogu soovitus tervist tugevdava kehalise aktiivsuse kohta. Spordivaldkonna eriprioriteedid on alljärgnevad.

  • Spordiga tegelemise ja kehalise aktiivsuse soodustamine. Selle projekti alusel elluviidavate projektide eesmärk on eelkõige a) rakendada nõukogu soovitust tervist tugevdava kehalise aktiivsuse kohta, ELi füüsilise tegevuse suuniseid ja Tartu üleskutset tervislikele eluviisidele; b) toetada Euroopa spordinädala kampaaniate elluviimist; c) edendada spordiga tegelemist ja kehalist aktiivsust kui võimalust parandada tervist; d) soodustada kõiki selliseid tegevusi, millega julgustatakse inimesi spordiga tegelema ja olema kehaliselt aktiivne, sealhulgas traditsioonilised spordialad ja mängud ning põlvkondadevahelise mõõtmega sporditegevus.
  • Spordiaususe ja -väärtuste edendamine. Selle prioriteedi alusel elluviidavate projektide põhieesmärk on a) tõkestada dopingu kasutamist, b) võidelda tulemuste kokkuleppimise ja spordikorruptsiooni vastu, c) parandada spordi head juhtimistava ning d) edendada spordi positiivseid väärtusi.
  • Hariduse edendamine spordis ja spordi abil. Sellest prioriteedist lähtuvate projektide põhieesmärk on a) toetada oskuste arendamist spordis; b) soodustada sportlaste topeltkarjääri; c) parandada sporditreenerite ja -töötajate töö kvaliteeti; d) parandada kvalifikatsioone õpirände abil; e) edendada spordi abil tööalast konkurentsivõimet.
  • Võitlus vägivalla, rassismi, diskrimineerimise ja sallimatuse vastu spordis ning vägivaldse radikaliseerumise vastu. Selle prioriteedi alusel korraldatavates projektides keskendutakse peamiselt selliste käitumisviiside kõrvaldamisele, millel võib olla kahjulik mõju spordivaldkonnale ja laiemalt kogu ühiskonnale. Projektidega aidatakse võidelda igat liiki diskrimineerimise vastu ning edendada spordis võrdõiguslikkust, sealhulgas soolist võrdõiguslikkust.
  1. ELT C 417, 2.12.2020, lk 1–16.