Skip to main content

Erasmus+

EU programme for education, training, youth and sport

See veebileht ei kajasta veel Erasmus+ 2022. aasta programmijuhendi sisu. Saate 2022. aasta täieliku programmijuhendi oma valitud keeles PDFina alla laadida selle lehekülje paremas servas asuvalt ribalt „Download“.

3. Etapp. Finantstingimustele vastavuse kontrollimine

Toetuse vormid

Toetus võib olla järgmises vormis:

  • teatava protsendi tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine: nt 1. põhimeetme alusel elluviidava õpirändetegevuse korral finantstagatise andmisega seotud kulude katmiseks antav summa;
  • hüvitamine ühikuhindade alusel, mida kasutatakse kõikide või teatavate spetsiifiliste eelnevalt selgelt kindlaks määratud rahastamiskõlblike kulude kategooriate puhul, väljendatuna summana ühiku kohta: nt summa haridus-, koolitus- ja noortevaldkonna õpirändeprojektide raames antava individuaalse toetuse jaoks;
  • kindlasummalised maksed, mida kasutatakse üldises mõistes kõikide või teatavate spetsiifiliste eelnevalt selgelt kindlaks määratud rahastamiskõlblike kulude kategooriate puhul: nt väikepartnerluse projektide elluviimise toetamiseks antav summa;
  • ühtse määra alusel rahastamine, mida kasutatakse teatavate spetsiifiliste eelnevalt selgelt kindlaks määratud rahastamiskõlblike kulude kategooriate puhul, kohaldades protsendimäära: nt noorsootöötajate õpirände projektide süsteemiarendus- ja teavitustegevuste kulude katmiseks antav summa;
  • eespool nimetatute kombinatsioon.

Programmi „Erasmus+“ alusel rakendatava rahastamismehhanismi raames makstakse toetust enamasti ühikuhindade alusel hüvitamise või kindlasummalise maksena. Seda liiki toetused aitavad taotlejatel hõlpsasti välja arvutada vajaliku toetussumma ning lihtsustavad projekti realistlikku finantsplaneerimist.

Selleks et teada saada, mis liiki toetust iga käesolevas juhendis käsitletud programmi „Erasmus+“ meetme raames rahastatava tegevuse puhul kohaldatakse, vaadake B osa.

Eli toetuste suhtes kohaldatavad põhimõtted

Tagasiulatuva jõu puudumise põhimõte

Ühtegi ELi toetust ei või anda tagasiulatuvalt juba lõpule viidud projektide jaoks.

Juba alustatud projekti jaoks võib ELi toetust anda üksnes juhul, kui taotleja tõendab projektiettepanekus, et projekti alustamine enne toetuslepingu sõlmimist oli vajalik. Sellistel juhtudel ei tohi rahastamiskõlblikud kulud olla kantud enne toetustaotluse esitamise päeva.

Kui taotleja alustab projekti elluviimist enne toetuslepingule allakirjutamist, teeb ta seda oma riisikol.

Taotluse mitmekordne esitamine

Kui sama taotlus on esitatud samas valikuvoorus samale riiklikule büroole või rakendusametile mitu korda, loeb riiklik büroo või rakendusamet alati kehtivaks viimase enne tähtaja lõppu esitatud versiooni.

Kui riiklike büroode hallatavate meetmete puhul esitab taotleja sama taotluse mitmel korral eri büroodele, lükatakse kõik taotlused tagasi. Kui sama taotleja esitab või eri taotlejad esitavad samale büroole või eri büroodele peaaegu identsed või sarnased taotlused, korraldatakse nende suhtes erihindamine ja need võidakse kõik tagasi lükata. 302

Kõik projektide ja akrediteeringute taotlused peavad sisaldama taotleja või teiste ühiselt toetust taotlevate organisatsioonide koostatud originaalsisu. Taotlust ei tohi olla tasu eest koostanud ükski teine organisatsioon ega kolmas isik.

Toetuste mittekumuleerumine

Kõikide ELi rahastatavate projektide puhul võib anda ELi eelarvest ühele toetusesaajale ainult ühe toetuse. Samu kulusid ei rahastata mingil juhul liidu eelarvest teist korda.

Topeltrahastamise riski vältimiseks peab taotleja teada andma kõikide muude kas sama või mis tahes muu projektiga seoses samal aastal saadud või taotletud rahastuse allikad ja summad, sealhulgas tegevustoetused. Riiklike büroode hallatavate meetmete puhul esitatakse see teave taotlusvormil. Rakendusameti hallatavate meetmete puhul kontrollitakse seda kirjaliku kinnituse alusel.

Kasumi taotlemise keeld

Liidu eelarvest rahastatava toetuse eesmärk ega tagajärg ei tohi olla projekti raames toetusesaajale kasumi tootmine. Kasumina mõistetakse summat, mis arvutatakse lõppmakse tegemisel ja mille võrra on toetusesaaja poolt saadud summad suuremad meetme või tööprogrammi rahastamiskõlblikest kuludest, kui saadud summad pärinevad üksnes liidu toetusest ning asjaomase meetme või tööprogrammi rakendamise tulemusel saadud tuludest1 . Kasumi taotlemise keelamise põhimõtet ei kohaldata toetuste suhtes, mida antakse ühikuhindade, kindlasummaliste maksete ja ühtse määra alusel rahastamise vormis, sealhulgas stipendiumidena, ning toetustaotluste suhtes, mis ei ületa 60 000 eurot.

Kasumi tekkimise korral on komisjonil õigus kasumi arvelt tagasi nõuda selline protsent, mis vastab sellele, kui suure osa moodustas liidu rahaline toetus toetusesaaja poolt meetme või tööprogrammi elluviimisel tegelikult kantud rahastamiskõlblikest kuludest.

Toetuse tulemusel tekkinud kasumi arvutamisel ei võeta arvesse mitterahalise osaluse vormis kaasrahastamist.

Kaasrahastamine

ELi toetus innustab ellu viima projekte, mille elluviimine ei oleks ilma ELi rahalise toetuseta võimalik, ning tugineb kaasrahastamise põhimõttele. Kaasrahastamine tähendab seda, et ELi toetusest ei tohi rahastada kõiki projekti kulusid; projekti tuleb rahastada muudest kaasrahastamisallikatest kui ELi toetus (nt toetusesaaja omavahenditest, meetme raames saadavast tulust või kolmandate isikute rahalisest toetusest).

Kui ELi toetust antakse ühikuhindade, kindlasummalise makse või ühtse määra alusel rahastamise vormis – nagu enamiku käesolevas juhendis käsitletavate meetmete puhul – tagab komisjon meetme puhul tervikuna kasumi taotlemist keelava põhimõtte ja kaasrahastamise põhimõtte järgimise juba eelnevalt, kui ta määrab kindlaks vastavad ühikuhinnad, kindlasummalise makse summad või ühtsed määrad. Kasumi taotlemist keelava põhimõtte ja kaasrahastamise põhimõtte järgimist eeldatakse üleüldiselt ning seepärast ei pea taotlejad esitama teavet muude rahastamisallikate kohta peale ELi toetuse ega põhjendama projekti käigus kantud kulusid.

Toetuse maksmine ühikuhindade alusel hüvitamise, kindlasummaliste maksete või ühtse määra alusel rahastamise vormis ei mõjuta õigust pääseda juurde toetusesaajate kohustuslikele dokumentidele ja teabele. Kui kontrolli või auditi tulemusena selgub, et toetuse saamise aluseks olnud sündmus ei ole toimunud (nt projektiga seotud tegevus ei ole taotlemise etapis heaks kiidetud kujul aset leidnud, osalejad ei ole meetmetest osa võtnud jne) ning toetusesaajale on ühikuhindade alusel hüvitamise, kindlasummaliste maksete või ühtse määra alusel rahastamise vormis tehtud alusetu makse, on riiklikul bürool või rakendusametil õigus toetuse summa tagasi nõuda. Kui kavandatud tegevust ei viida ellu või kavandatud tulemusi ei saavutata või seda tehakse puudulikult (sh mõni lepinguline kohustus jäetakse täitmata) võidakse toetust vähendada, võttes arvesse seda, mil määral meede ellu viidi. Lisaks võib Euroopa Komisjon teha statistika kogumise ja järelevalve eesmärgil toetusesaajate valimi põhjal uuringuid, et selgitada välja ühikuhindade alusel hüvitamise, kindlasummaliste maksete või ühtse määra alusel rahastamise vormis rahastatavate projektide tegelikud kulud.

Erisätted toetuste puhul, mida makstakse rahastamiskõlblike kulude konkreetse osa ulatuses

Kui ELi toetust makstakse rahastamiskõlblike kulude konkreetse osa ulatuses, kohaldatakse järgmisi sätteid2 .

Rahastamiskõlblikud kulud

ELi toetus ei tohi ületada kogusummat, mis on kindlaks määratud projekti valimise ajal eelarvet sisaldavas lisas esitatud hinnanguliste rahastamiskõlblike kulude põhjal. Rahastamiskõlblikud kulud on toetusesaaja tegelikult kantud kulud, mis vastavad kõigile järgmistele kriteeriumidele:

  • need on kantud projekti kestel, välja arvatud lõpparuannete ja auditeerimistõenditega seotud kulud;
  • kulud on näidatud projekti hinnangulises eelarves;
  • need on vajalikud toetuse esemeks oleva projekti rakendamiseks;
  • need on tuvastatavad ja kontrollitavad, eelkõige kirjendatud toetusesaaja raamatupidamisarvestuses ja määratud kindlaks vastavalt selles riigis kohaldatavatele raamatupidamisstandarditele, kus toetusesaaja on registrisse kantud, ja vastavalt toetusesaaja tavapärasele kuluarvestustavale;
  • kulud on kooskõlas kohaldatavate maksustamisalaste ja sotsiaalvaldkonna õigusaktidega;
  • kulud on mõistlikud, õigustatud ja vastavad usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttele, eelkõige säästlikkuse ja tõhususe poolest.

Rahastamiskõlblikud kulud võivad olla otsesed või kaudsed.

Rahastamiskõlblikud otsesed kulud

Meetme rahastamiskõlblikud otsesed kulud on kulud, mis eespool nimetatud rahastamiskõlblikkuse tingimusi arvestades on kindlaks tehtavad vahetult meetme rakendamisega seotud erikuludena ning mida seetõttu saab sellisena raamatupidamises arvele võtta. Konkursikutses esitatavate otseste rahastamiskõlblike kulude kõrval käsitatakse rahastamiskõlblikuna ka alljärgnevatesse kategooriatesse kuuluvaid kulusid:

  • kulud, mis on seotud toetusesaaja antud eelmaksetagatistega, kui seda tagatist nõuab riiklik büroo;
  • kulud, mis on seotud finantsaruandeid käsitlevate tõenditega ja tegevusega seotud aspektide kontrolli aruannetega, kui riiklik büroo nimetatud tõendeid ja aruandeid maksetaotluste toetuseks nõuab;
  • amortisatsioonikulud, tingimusel et toetusesaaja on need kulud tegelikult kandnud.

Toetusesaaja raamatupidamisarvestuse ja sisekontrolli kord peab võimaldama projekti raames deklareeritud kulude ja tulude kooskõlastavat võrdlemist vastavate raamatupidamiskirjete ja tõendavate dokumentidega.

Käibemaks

Rahastamiskõlblikuks kuluks loetakse ainult sellist käibemaksu, mis ei ole kohaldatavate siseriiklike käibemaksu käsitlevate õigusaktide3  alusel tagastatav. Ainus erand tehakse tegevuste või tehingute puhul, mida riigid ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ametiasutused ning teised avalik-õiguslikud isikud teevad ametivõimudena4 . Lisaks:

  • ei ole rahastamiskõlblik mahaarvatav käibemaks, mida ei ole tegelikult maha arvatud (riiklike tingimuste või toetusesaaja hooletuse tõttu);
  • ei kohaldata käibemaksudirektiivi ELi mittekuuluvate riikide suhtes. Organisatsioonid programmivälistest kolmandatest riikidest võidakse vabastada maksudest (sh käibemaks), lõivudest ja tasudest, kui Euroopa Komisjon ja vastav programmiväline kolmas riik, kus organisatsioon on asutatud, on sõlminud lepingu.

Rahastamiskõlblikud kaudsed kulud

Kaudsed kulud on kulud, mis ei ole otseselt seotud meetme rakendamisega ja mida ei saa seega otseselt meetme arvele panna.

Teatud liiki projektide puhul (lisateavet meetmete rahastamiseeskirjade kohta leiate käesoleva juhendi B osast) on kaudse kuluna rahastamiskõlblik kindlamääraline summa, mis ei ületa 7 % projekti otsestest rahastamiskõlblikest kuludest (v.a vajaduse korral vabatahtlikega seotud kulud) ning millega kaetakse toetusesaaja üldiste halduskulude see osa, mis ei ole juba kaetud rahastamiskõlblike otseste kuludega (nt elektri- või internetiarved, ruumidega seotud kulud), kuid mida võib käsitada projektiga seotud kuludena.

Kaudsed kulud ei tohi hõlmata summasid, mis on kirjendatud muudesse eelarvekategooriatesse. Kaudsed kulud ei ole rahastamiskõlblikud, kui toetusesaaja juba saab liidu eelarvest tegevustoetust (näiteks programmi „Erasmus+“ raames kodanikuühiskonna koostöö konkursikutse alusel).

Rahastamiskõlbmatud kulud

Rahastamiskõlblikud ei ole järgmised kulud:

  • toetusesaaja kapitalitulu ja makstavad dividendid;
  • võlad ja võlgade teeninduskulud;
  • eraldised kahjumi või võlgade katmiseks;
  • võlgnetav intress;
  • ebatõenäoliselt laekuvad võlad;
  • kahjum vahetuskursierinevustest;
  • kulud, mille toetusesaaja on deklareerinud mõne teise meetme raames, mis saab liidu eelarvest antavat toetust;
  • ülemäärased või põhjendamatud kulud;
  • kolmandate isikute mitterahaline osalus;
  • seadmete rentimise või liisimise korral väljaostumaksumus rendi- või liisinguperioodi lõpul;
  • pangakontode avamise ja kasutamise kulud (sealhulgas riikliku büroo või rakendusameti ülekandekulud, mida võtab toetusesaaja pank); 
  • käibemaks, kui seda loetakse kohaldatavate siseriiklike käibemaksu käsitlevate õigusaktide alusel tagastatavaks (vt käibemaksu käsitlev lõik eespool).

Rahastamisallikad

Taotleja peab taotlusvormil märkima muudest allikatest kui ELi toetusena saadava tulu. Väline kaasrahastamine võib toimuda toetusesaaja omavahenditest, kolmandate isikute rahalisest toetusest või projekti raames saadavast tulust. Kui lõpparuande esitamise ja lõppmakse taotluse esitamise ajal on tõendeid selle kohta, et tulu ületab projekti käigus kantud rahastamiskõlblikke kulusid (vt jaotised kasumi taotlemise keelu ja kaasrahastamise põhimõtte kohta), on riiklik büroo või rakendusamet kohustatud nõudma tulust sisse selle osa, mis vastab toetusesaaja projekti elluviimisel tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude katmiseks antud liidu toetusele. Kõnealust sätet ei kohaldata projektide suhtes, mille puhul taotletav toetus ei ületa 60 000 eurot.

Kolmandate isikute mitterahalist osalust ei loeta kaasrahastamise võimalikuks allikaks.

  • 1

    Sel otstarbel piirduvad tulud ainult projekti raames saadud tuluga ning rahastajate rahalise osalusega, mille nad on näinud ette konkreetselt rahastamiskõlblike kulude katmiseks. Kasum (või kahjum) on eespool kirjeldatu alusel seega järgmiste summade vahe:

    • esialgu heakskiidetud toetussumma ja meetmest saadud tulu ning
    • toetusesaaja kantud rahastamiskõlblike kulude summa.

    Võimalik kasum nõutakse sisse. Riiklikul bürool või rakendusametil on õigus nõuda kasumi arvelt tagasi selline protsent, mis vastab sellele, kui suure osa moodustas liidu rahaline toetus toetusesaaja poolt meetme elluviimisel tegelikult kantud rahastamiskõlblikest kuludest. Meetmete korral, mille elluviimiseks antakse toetust rahastamiskõlblikest kuludest teatava osa hüvitamisena, esitatakse lisaselgitused kasumi arvutamise kohta.

  • 2 Rakendusameti hallatavate meetmete puhul on kohaldatavad üksikasjalikud finantssätted esitatud rahastus- ja hankeportaalis avaldatud toetuslepingu näidises.
  • 3 Liikmesriikide õigusaktid, millega võeti siseriiklikkusse õigusesse üle käibemaksudirektiiv 2006/112/EÜ.
  • 4 Vt direktiivi artikli 13 lõige 1.