Skip to main content

Erasmus+

EU programme for education, training, youth and sport

See veebileht ei kajasta veel Erasmus+ 2022. aasta programmijuhendi sisu. Saate 2022. aasta täieliku programmijuhendi oma valitud keeles PDFina alla laadida selle lehekülje paremas servas asuvalt ribalt „Download“.

Üliõpilaste ja kõrgkoolide töötajate õpirände projekt

Selle meetmega toetatakse üliõpilaste füüsilist ja põimitud õpirännet olenemata erialast ja õppetsüklist (lühike õppetsükkel, bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõpe). Üliõpilased saavad välismaal õppida partnerkõrgkoolis või läbida praktika ettevõttes, uurimisinstituudis, laboris, organisatsioonis või muus asjakohases töökeskkonnas. Samuti saavad üliõpilased kombineerida välismaal läbitud õppeperioode praktikaga; see võimaldab veelgi tõhustada õpiväljundeid ja soodustab valdkonnaüleste oskuste arengut. Ehkki üliõpilasi julgustatakse osalema eeskätt pikaajalises füüsilises õpirändes, tunnistatakse selle meetme puhul vajadust pakkuda kestuse mõttes paindlikumaid füüsilise õpirände võimalusi, et kõigil üliõpilastel oleks programmile juurdepääs, olenemata nende taustast, asjaoludest ja erialast.

Samuti innustatakse selle meetmega kõrgkoolide õppejõude ja haldustöötajaid võtma osa täienduskoolitusest välismaal ning julgustatakse ettevõtete töötajaid õpetama ja koolitama üliõpilasi või töötajaid kõrgkoolides. See tegevus võib hõlmata nii õpetamist kui ka koolitusperioode (nt töövarjutamine, vaatlusperioodid, koolituskursused).

Peale selle toetatakse selle meetmega põimitud intensiivprogramme, mis võimaldavad kõrgkoolidel koostöös välja töötada põimitud õpirände õppekavasid ning tegevusi nii üliõpilastele kui ka akadeemilistele ja haldustöötajatele.

Meetme eesmärgid

Selle meetme eesmärk on aidata kaasa Euroopa haridusruumi loomisele ning tugevdada kõrghariduse ja teadusuuringute valdkonna vastastikust seost, et soodustada üliõpilaste kriitilise mõtlemise oskust, olenemata erialast ja õppeastmest (k.a bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõpe). Samuti püütakse sellega edendada tööalast konkurentsivõimet, sotsiaalset kaasatust, kodanikuosalust, innovatsiooni ja keskkonnasäästlikkust nii Euroopas kui ka mujal, pakkudes kõikidele üliõpilastele võimalust õppida oma õpingute raames välismaal või osaleda välismaal praktikas, et

  • tutvustada üliõpilastele erinevaid seisukohti, teadmisi, õpetamis- ja uurimismeetodeid ning töötavasid nende erialal;
  • arendada valdkonnaüleseid oskusi, nagu suhtlus- ja keeleoskus, probleemide lahendamise oskus, kultuuridevahelised ja uurimisoskused;
  • arendada tulevikku suunatud oskusi, näiteks digioskused, mis võimaldavad neil toime tulla probleemidega nii praegu kui ka edaspidi;
  • soodustada isiklikku arengut, näiteks arendada võimet kohaneda uute olukordadega ja suurendada enesekindlust.

Samuti on eesmärk pakkuda töötajatele – sealhulgas ettevõtete töötajatele – võimalust osana kutsealasest arengust õpetada või osaleda koolitusel välismaal, et

  • jagada oma oskusteavet;
  • omandada kogemusi uutes õpetamiskeskkondades;
  • omandada uusi innovatiivseid pedagoogilisi ja õppekava koostamisega seotud oskusi ning digioskusi;
  • suhelda kolleegidega välismaal, et kavandada ühistegevust programmi eesmärkide saavutamiseks;
  • vahetada häid tavasid ja soodustada kõrgkoolide koostööd;
  • valmistada üliõpilasi paremini ette tööturul osalemiseks, kaasates kursustesse ettevõtete töötajaid.

Peale selle püütakse soodustada riikide- ja erialadevaheliste õppekavade koostamist ning ka innovatiivsete õpi- ja õpetamismeetodite väljatöötamist, sealhulgas veebipõhine koostöö, uurimispõhine õpe ja konkreetsetele ühiskondlikele ülesannetele suunatud probleemipõhised lähenemisviisid.

Kuidas kasutada erasmuse programmi õpirände võimalusi?

Kõik taotlevad organisatsioonid, sealhulgas õpirändekonsortsiumid, peavad olema asutatud programmiriigis ja osalevatele kõrgkoolidele peab olema omistatud Erasmuse kõrgharidusharta,[1] enne kui nad esitavad vastavale programmi „Erasmus+“ riiklikule büroole õpirändeprojekti taotluse. Kirjutades alla Erasmuse kõrgharidushartale, kohustuvad kõrgkoolid pakkuma õpirändeprojektides osalejatele kogu vajalikku tuge, sh keelelist ettevalmistust. Nende toetamiseks pakutakse programmiriikide ja võimaluse korral programmi- ja partnerriikide vahelise õpirändetegevuse puhul veebipõhist keeletuge. Euroopa Komisjon pakub neid teenuseid rahastamiskõlblikele osalejatele selleks, et nad saaksid parandada võõrkeeleoskust enne ja/või pärast õpirändele suundumist.

Kooskõlas uue programmi prioriteetidega on täiendatud harta põhimõtteid. Muu hulgas hõlmab harta kohustust tagada, et ühes programmiriigis välismaal veedetud õppeperioodide kõrgharidustaseme õpiväljundeid tunnustatakse automaatselt ja täielikult teistes riikides, kas õppelepingus kokkulepitu ja õpitulemuste väljavõtte alusel või vastavalt välismaal läbitud moodulite õpiväljunditele (nagu on kirjeldatud kursusekataloogis) kooskõlas Euroopa ainepunktisüsteemiga. Samuti hõlmab harta kohustust rakendada õpirändeprojektide elluviimisel kestlikke tavasid ja õpirände digitaalset haldamist kooskõlas Euroopa üliõpilaspileti algatuse normidega.

Osalev kõrgkool peab valima tulevased osalejad ja andma toetusi õiglasel, läbipaistval, sidusal ja dokumenteeritud viisil kooskõlas riikliku bürooga sõlmitud toetuslepingus sätestatuga. Selliseid õiglasi ja läbipaistvaid menetlusi tuleb rakendada kõigis õpirände etappides ning osalejate teabenõuetele/kaebustele vastamisel.

Erasmuse kõrgharidushartat täiendavad harta suunised,[2] millest kõrgkoolid saavad juhinduda harta põhimõtete rakendamisel ning millega tuleks sel eesmärgil hoolikalt tutvuda. Kõrgkoolid peavad hartast ja seda toetavatest suunistest nõuetekohaselt kinni pidama kõigi selliste meetmete elluviimisel, mille korral on kõnealune akrediteering nõutav.

Ehkki partnerriikide kõrgkoolid Erasmuse kõrgharidushartale alla kirjutada ei saa, peavad nad järgima harta põhimõtteid. Seepärast tuleb teave õpirändeprojektides osalejatele pakutava keeletoe, õpiväljundite tunnustamise ja muu vajaliku toe kohta selgelt välja tuua kõrgkoolidevahelises lepingus.

Projekti kavandamine

Taotlev organisatsioon esitab taotluse õpirändeprojekti toetuse saamiseks, allkirjastab toetuslepingu ning juhib toetuslepingu täitmist ja vastavat aruandlust. See hõlmab võimalust taotleda rahastamist põimitud intensiivprogrammide korraldamiseks, otsida partnereid kõnealuse programmi elluviimiseks ja teavitada tulemustest.

Õpirändeprojektis on organisatsioonidel järgmised rollid ja ülesanded.

  • Saatev organisatsioon vastutab üliõpilaste/töötajate väljavalimise ja nende välismaale saatmise eest. See hõlmab ka õpirändeperioodi toetuste maksmist (programmiriikides), ettevalmistusi, seiret ja automaatset tunnustamist.
  • Vastuvõtva organisatsiooni ülesanne on võtta välismaalt saabuvad üliõpilased/töötajad vastu ja pakkuda neile õppe-/praktika- või koolitusprogrammi või saada osa nende õpetamistegevusest.
  • Vahendav organisatsioon on organisatsioon, mis tegutseb programmiriigis tööturul või hariduse, koolituse ja noorte valdkonnas. See organisatsioon võib olla õpirändekonsortsiumi liige, kuid ei ole saatev organisatsioon. Kõnealuse organisatsiooni roll võib olla jagada ja hõlbustada saatvate kõrgkoolide haldusmenetlusi ning aidata seoses pakutavate praktikavõimalustega sobitada õpilaste profiile paremini ettevõtjate vajadustega ja valmistada osalejaid ühiselt ette.

Saatev ja vastuvõttev organisatsioon koos üliõpilaste/töötajatega peavad kokku leppima üliõpilaste tegevuses (sõlmima õppelepingu) või töötajate tegevuses (sõlmima õpirändelepingu) enne õpirändeperioodi algust. Nendes lepingutes määratakse kindlaks välismaal veedetava õppeperioodi oodatavad õpiväljundid ja täpsustatakse iga lepinguosalise ametliku tunnustamise nõudeid. Toetuslepingus sätestatakse õigused ja kohustused. Kui tegevuses lepivad kokku kaks kõrgkooli (üliõpilaste õpiränne õppimise eesmärgil, sh põimitud õpiränne, ja töötajate õpiränne õpetamise eesmärgil), tuleb enne vahetuste algust sõlmida leping saatva ja vastuvõtva asutuse vahel.

Programmi „Erasmus+“ programmi- ja partnerriikide vaheline õpiränne

Programmi- ja partnerriikide vahelisel õpirändel on kaks eesmärki. Esiteks pakub see üliõpilastele ja töötajatele rohkem võimalusi omandada rahvusvahelisi kogemusi, samuti tulevikku suunatud valdkondade oskusi ja muid asjakohaseid oskusi kõikjal maailmas. Teiseks võimaldab see programmiriikide kõrgkoolidel luua pikaajalisi ja jätkusuutlikke rahvusvahelisi koostöösuhteid partnerkõrgkoolidega partnerriikidest.

Programmiriikides asuvate kõrgkoolide üliõpilaste ja töötajate saatmiseks partnerriikidesse (1.–14. piirkond) on võimalik kasutada kuni 20 % igale kõrghariduse õpirändeprojektile eraldatud rahalistest vahenditest. Nende võimaluste eesmärk on innustada programmiriikide organisatsioone välja töötama väljapoole suunatud õpirände tegevusi mitme partnerriigiga ning nende geograafiline ulatus peaks olema võimalikult suur.

Kaasamine ja mitmekesisus kõrgharidusalases õpirändes

Selleks et teha juurdepääs üliõpilaste ja töötajate õpirändele võimalikult hõlpsaks, peavad kõrgkoolid kooskõlas Erasmuse kõrgharidusharta põhimõtetega tagama võrdse ja õiglase juurdepääsu ning võimalused praegustele ja võimalikele osalejatele, olenemata nende taustast. See tähendab, et kaasata tuleb vähemate võimalustega osalejaid, näiteks füüsilise haiguse, vaimse tervise häire ja muude terviseprobleemidega inimesed, lapsevanematest üliõpilased, töötavad või tippsportlasest üliõpilased ning kõigi õpirändeprojektides alaesindatud erialade üliõpilased. Selle põhimõtte järgimiseks on oluline kehtestada sellised sisemised valikumenetlused, milles võetakse arvesse võrdseid võimalusi ja kaasatust ning hinnatakse taotlejate saavutusi ja motiveeritust terviklikul viisil. Peale selle innustatakse kõrgkoole töötama välja integreeritud õpirände võimalusi, näiteks lõimides need õppekavadesse, et soodustada kõikide erialade üliõpilaste osalust. Sellega seoses võib kasu olla põimitud õpirände võimalustest, mis võivad mõnele üksikisikule või üliõpilaste rühmale sobida paremini. Seda silmas pidades on kaasamise ja mitmekesisuse seisukohast kasulik, kui kõrgkoolis on olemas kaasamisküsimustega tegelev ametnik, kes võib näiteks aidata suurendada teadlikkust, töötada välja teabevahetus- ja teavitusstrateegiaid, tagada asjaomaste kolleegidega koostöös piisava toe õpirändeperioodi kestel ning aidata hõlbustada kaasamise ja mitmekesisuse valdkonna oskusteabega asjaomaste töötajate koostööd asutuses.

Keskkonnasäästlikkus ja keskkonnahoidlikud tavad kõrgharidusalases õpirändes

Kooskõlas Erasmuse kõrgharidusharta põhimõtetega peavad kõrgkoolid edendama kõikides programmiga seotud tegevustes keskkonnasõbralikke tavasid. See tähendab õpirände jaoks säästvate transpordivahendite kasutamise edendamist, aktiivsete meetmete võtmist selleks, et korraldada programmi „Erasmus+“ raames toimuva õpirändega seotud üritusi, konverentse ja kohtumisi keskkonnasõbralikumal viisil, ning paberkandjapõhiste haldusprotsesside asendamist digitaalsete protsessidega (kooskõlas Euroopa üliõpilaspileti algatuse normidega). Samuti peaksid kõrgkoolid suurendama kõigi osalejate teadlikkust mitmesugustest meetmetest, mida nad saavad välismaal viibides võtta oma CO2 jalajälje ja keskkonnajalajälje vähendamiseks seoses õpirändega, ning jälgima üliõpilaste ja töötajate õpirände keskkonnasäästlikkuse suurendamiseks tehtavaid edusamme.

Digipööre ning digiõpe ja -oskused kõrgharidusalases õpirändes

Kooskõlas Erasmuse kõrgharidusharta põhimõtetega peaksid kõrgkoolid üliõpilaste õpirände haldamiseks kasutusele võtma digitaalsed lahendused, järgides Euroopa üliõpilaspileti algatuse tehnilisi norme. See tähendab, et programmis osalevad kõrgkoolid peavad ühendama oma süsteemi paberivaba Erasmuse programmi võrku, et vahetada õpirändega seotud andmeid ning hallata veebipõhiseid õppelepinguid ja digitaalseid kõrgkoolidevahelisi lepinguid, kui vastavad funktsioonid programmiriikidevahelise ning programmiriikidest partnerriikidesse suunduva õpirände eri tegevuste puhul kasutusele võetakse. Õpirände digitaalse haldamise kasutuselevõtuks saavad kõrgkoolid kasutada oma korraldustoetuse vahendeid. Asutused peaksid edendama põimitud õpirännet ehk füüsilise ja virtuaalse komponendi ühitamist asutuses, et pakkuda paindlikumaid õpirände võimalusi, täiendada õpiväljundeid ning suurendada füüsilise õpirände mõju. Põimitud õpirände puhul peavad kõrgkoolid tagama tegevuse kvaliteedi ning põimitud õpirändes, sealhulgas selle virtuaalses osas osalemise ametliku tunnustamise. Samuti peaksid asutused suurendama üliõpilaste ja töötajate teadlikkust programmi raames pakutavatest võimalustest omandada ja arendada asjaomaseid digioskusi kõigil erialadel, sealhulgas digiteemalise praktika kaudu, mis võimaldab üliõpilastel ja äsjalõpetanutel arendada või omandada digioskusi[3]. Digioskuste koolituskursustest võib kasu olla ka õpetajatele ja haldustöötajatele, võimaldades neil omandada asjakohaseid digioskusi, et kasutada digitaaltehnoloogiat kursustel ja haldustegevuses.

Tegevuse kirjeldus ja konkreetsed kriteeriumid

Üliõpilaste õpiränne

Üliõpilaste õpiränne võib toimuda ükskõik mis programmiriigist teise programmiriiki või partnerriiki, olenemata erialast ja õppetsüklist (lühike õppetsükkel / bakalaureuse-/magistri-/doktoriõpe). Selleks et tagada kvaliteetsed õpirändega seotud tegevused, millel oleks üliõpilastele võimalikult suur mõju, peab tegevus vastama üliõpilase kraadiõppe ja isikliku arengu vajadustele.

Üliõpilased võivad osaleda alljärgnevas tegevuses.

  • Õppeperiood välismaal partnerkõrgkoolis. Välismaal veedetav õppeperiood peab moodustama osa üliõpilase kraadiõppeprogrammist ükskõik mis õppetsüklis. Õppeperiood välismaal võib hõlmata ka praktikaperioodi. Selline kombineerimine tagab välismaal omandatud akadeemilise ja erialase kogemuse koostoime.
  • Praktika (õppepraktika) välismaal mõnes ettevõttes, uurimisinstituudis, laboris, organisatsioonis või muus asjakohases töökeskkonnas. Välismaal läbitavat praktikat toetatakse nii õpingute ajal (olenemata õppetsüklist) kui ka vahetult pärast õpingute lõpetamist. See hõlmab ka õpetajapraktikat õpetajaks õppijatele ning üliõpilaste ja doktorantide uurimispraktikat ükskõik mis asjaomases uurimisasutuses. Selleks et suurendada koostoimet programmiga „Euroopa horisont“, võib kõnealune õpiränne toimuda ka programmist „Euroopa horisont“ rahastatavate teadusprojektide raames, järgides täielikult ELi vahenditest topeltrahastamise vältimise põhimõtet. Kui vähegi võimalik, peaks praktika olema üliõpilase õppeprogrammi lahutamatu osa.
  • Doktorantide õpiränne

Selleks et paremini täita doktorantide mitmesuguseid õpi- ja koolitusvajadusi ning tagada võrdsed võimalused, saavad doktorandid ja hiljuti doktorikraadi omandanud isikud[4] osaleda lühi- või pikaajalises füüsilises õpirändes või praktikas välismaal. Füüsilisele õpirändele on soovitatav lisada virtuaalne osa.

  • Põimitud õpiränne

Välismaal läbitav õppeperiood või praktika (sh doktorantide õpiränne) võib olenemata kestusest igal juhul toimuda põimitud õpirände vormis. Põimitud õpiränne hõlmab füüsilist õpirännet, millele lisatakse virtuaalne osa, et soodustada koostööpõhist vastastikust veebiõpet ja rühmatööd. Näiteks saavad õppijad eri riikidest ja erialadelt virtuaalse õpirände kaudu osaleda veebikursustel või teha rühmades ja individuaalselt ülesandeid, mida omakorda tunnustatakse osana nende õpingutest.

Põimitud õpirändes saavad üliõpilased osaleda ka põimitud intensiivprogrammi kaudu.

Need üliõpilased (lühike õppetsükkel / bakalaureuse-/magistriõpe), kellel ei ole võimalik osaleda pikaajalises füüsilises õpirändes või praktikas, näiteks seoses oma erialaga või seetõttu, et neil on vähem võimalusi osalemiseks, saavad samuti valida kohustuslikku virtuaalset osa hõlmava lühiajalise füüsilise õpirände.

  • Töötajate õpiränne

Töötajate õpiränne võib toimuda ükskõik mis programmiriigist teise programmiriiki või partnerriiki. Selleks et tagada kvaliteetsed õpirändega seotud tegevused, millel oleks võimalikult suur mõju, peab tegevus olema seotud töötajate kutsealase arenguga ning vastama nende õpi- ja isikliku arengu vajadustele.

Töötajad võivad osaleda alljärgnevas tegevuses.

  • Õpetamisperiood välismaal partnerkõrgkoolis. Õpetamisperioodi jooksul saavad kõrgkoolide õppejõud või ettevõtete töötajad võimaluse õpetada partnerkõrgkoolis välismaal. Õpetamisega seotud töötajate õpirännet on võimalik rakendada iga eriala puhul.
  • Koolitusperiood välismaal partnerkõrgkoolis, ettevõttes või muus asjakohases töökeskkonnas. Koolitusperiood välismaal võimaldab kõrgkoolide töötajatel osaleda seal koolitustegevuses, mis on seotud nende igapäevatööga kõrgkoolis. Tegevus toimub koolitusürituste või töövarju vormis.

Välismaal veedetava õpirändeperioodi vältel võib õpetamis- ja koolitustegevusi põimida. Välismaal veedetav õpetamis- või koolitusperiood võib toimuda põimitud õpirände kujul.

Rahastamiskõlblikkuse üldkriteeriumid

Kõrgharidusalase õpirändeprojekti puhul peavad programmist „Erasmus+“ toetuse saamiseks olema täidetud alljärgnevad ametlikud kriteeriumid. Rahastamiskõlblikkuse üldkriteeriumid on seotud projektidele esitatavate üldnõuetega; järgmistes jaotistes loetletud erikriteeriumid on aga seotud konkreetsete tegevuste elluviimist käsitlevate nõuetega.

Rahastamiskõlblikud tegevused

Kõrgkoolid võivad ellu viia üht või mitut järgmistest tegevustest:

  • üliõpilaste õpiränne õppimise eesmärgil;
  • üliõpilaste õpiränne praktika eesmärgil;
  • töötajate õpiränne õpetamise eesmärgil;
  • töötajate õpiränne koolituse eesmärgil;
  • põimitud intensiivprogrammid.

Need õpirändetegevused võivad toimuda programmiriikide vahel või programmiriigist ükskõik mis partnerriiki (1.–14. piirkond) maailmas.

Kes võib esitada taotluse?

Toetust võivad taotleda järgmiste akrediteeringutega organisatsioonid.

  • Taotlus eraldiseisva kõrgkoolina: programmiriigi kõrgkoolid, kellele on omistatud Erasmuse kõrgharidusharta.
  • Taotlus õpirändekonsortsiumina: programmiriigis asutatud organisatsioonid, kes koordineerivad kõrgharidusvaldkonna õpirändekonsortsiumide Erasmuse akrediteeringuga konsortsiumi. Organisatsioonid, kellel ei ole kehtivat konsortsiumi akrediteeringut, saavad seda akrediteeringut taotleda sama projektikonkursi raames õpirändeprojekti toetust taotleva õpirändekonsortsiumi nimel või mõnel varasemal projektikonkursil osalenud õpirändekonsortsiumi nimel. Kõikidel osalevatel programmiriikide kõrgkoolidel peab olema Erasmuse kõrgharidusharta. Organisatsiooni õpirändeprojekt on rahastamiskõlblik üksnes juhul, kui tema konsortsiumi akrediteeringu taotlus rahuldatakse.

Üliõpilased ja kõrgharidustöötajad ei saa taotleda toetust otse; õpirändega seotud tegevuses ja põimitud intensiivprogrammides osalejate valikukriteeriumid määrab kindlaks kõrgkool, kus osalejad õpivad või töötavad.

Rahastamiskõlblikud riigid

Tegevuses osalemine:

  • kõik programmiriigid;
  • kõik partnerriigid.

Osalevate organisatsioonide arv

Taotlusvormil saab märkida ühe organisatsiooni (taotleja). See on kas programmiriigis asutatud individuaalne kõrgkool või õpirändekonsortsiumi koordinaator.

Õpirändeprojekti elluviimisel peavad kaasa lööma vähemalt kaks eri programmiriikide organisatsiooni (vähemalt üks saatev organisatsioon ja vähemalt üks vastuvõttev organisatsioon).

Põimitud intensiivprogrammid: lisaks taotlejale peavad põimitud intensiivprogrammi korraldamisel osalema vähemalt kaks kõrgkooli kahest teisest programmiriigist.

Projekti kestus

26 kuud

Kellele esitada taotlus?

  • Selle riigi riiklikule büroole, kus taotlev organisatsioon on asutatud.

Millal esitada taotlus?

Taotlejad peavad oma toetustaotluse esitama hiljemalt 11. mail kell 12.00.00 (keskpäev Brüsseli aja järgi) projektide puhul, mida hakatakse ellu viima sama aasta 1. septembril.

Kuidas esitada taotlus?

Üksikasjalik teave taotluse esitamise kohta on esitatud käesoleva juhendi C osas.

Muud nõutavad kriteeriumid

Kõrgkool võib riikliku büroo kaudu toetust taotleda kahel viisil:

  • otse eraldiseisva kõrgkoolina;
  • õpirändekonsortsiumi koordinaatorina/liikmena.

Kõrgkool võib esitada igas valikuvoorus vaid ühe taotluse õpirändeprojekti kohta kas eraldi ja/või konsortsiumi koordineeriva kõrgkoolina. Kõrgkool võib siiski kuuluda mitmesse samal ajal toetust taotlevasse õpirändekonsortsiumi või koordineerida nende tegevust.

Mõlemat varianti (individuaalne taotlus ja konsortsiumi taotlus) võib kasutada ühel ajal. Kui samal õppeaastal kasutatakse mõlemat rahastuse taotlemise varianti, vastutab kõrgkool siiski osaleja topeltrahastamise vältimise eest.

Õpirändeprojektis tuleks rakendada Euroopa üliõpilaspileti algatust, et hõlbustada õpirändetsükli veebipõhist haldamist, ning muid keskkonnasõbralikkust ja kaasamist edendavaid lähenemisviise kooskõlas Erasmuse kõrgharidusharta ja selle suunistega.

Taotlevaid organisatsioone hinnatakse asjaomaste menetlusest kõrvalejätmise ja valikukriteeriumide põhjal. Lisateabe saamiseks tutvuge käesoleva juhendi C osaga.

Rahastamiskõlblikkuse erikriteeriumid üliõpilaste õpirände korral

Rahastamiskõlblikud osalevad organisatsioonid

  • Üliõpilaste õpiränne õppimise eesmärgil

Kõik osalevad (nii saatvad kui ka vastuvõtvad) programmiriigi organisatsioonid peavad olema kõrgkoolid, millele on omistatud Erasmuse kõrgharidusharta. Kõik vastuvõtvad partnerriigi organisatsioonid peavad olema pädevate asutuste tunnustatud kõrgkoolid, kes on enne õpirändetegevust allkirjastanud kõrgkoolidevahelised lepingud partneritega programmiriigist.

  • Üliõpilaste õpiränne praktika eesmärgil

Saatev organisatsioon peab olema programmiriigi kõrgkool, millele on omistatud Erasmuse kõrgharidusharta.

Kui tegemist on üliõpilaste õpirändega praktika eesmärgil, võib vastuvõttev organisatsioon olla[5]:

  • ükskõik milline tööturul või hariduse, koolituse, noorte või teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas tegutsev programmi- või partnerriigi avaliku või erasektori organisatsioon, näiteks:
  • avaliku või erasektori ettevõte või väike-, keskmise suurusega või suurettevõte (sh sotsiaalne ettevõte);
  • kohaliku, piirkonna või riigi tasandi avalik-õiguslik asutus;
  • saatva programmiriigi saatkond või konsulaat;
  • sotsiaalpartner või muu tööhõivesektori esindaja, sealhulgas kaubanduskoda, erialaliit, ametiühing;
  • uurimisinstituut;
  • sihtasutus;
  • kool/instituut/hariduskeskus (ükskõik mis tasandil, alates koolieelsest haridusest kuni keskhariduseni, k.a kutse- ja täiskasvanuharidus);
  • mittetulundusühendus, ühendus, vabaühendus;
  • karjääri- ja kutsenõustamis- ning teabeteenuseid pakkuv asutus;
  • programmiriigi kõrgkool, millele on omistatud Erasmuse kõrgharidusharta, või partnerriigis asuv pädevate asutuste tunnustatud kõrgkool, kes on enne õpirändetegevust allkirjastanud kõrgkoolidevahelised lepingud partneritega programmiriigist.

Meetme kestus

Üliõpilaste õpiränne õppimise eesmärgil: 2 (või üks semester või trimester) kuni 12 kuud. See võib hõlmata täiendavat praktikaperioodi, kui see on ette nähtud, ning tegevused võivad olla korraldatud eri viisidel, olenevalt asjaoludest: üksteise järel või samal ajal. Kombineerimisel tuleb kinni pidada õpirände rahastamiseeskirjadest ja miinimumkestusest.

Üliõpilaste õpiränne praktika eesmärgil: 2–12 kuud.

Kõik üliõpilased, eelkõige need, kellel ei ole võimalik osaleda pikaajalises füüsilises õpirändes õppimise või praktika eesmärgil, saavad põimida lühemat aega kestva füüsilise õpirände virtuaalse osaga. Peale selle saavad üliõpilased osaleda põimitud intensiivprogrammides. Nendel juhtudel peab füüsiline õpiränne kestma 5–30 päeva ning see tuleb ühitada kohustusliku virtuaalse osaga, mis võimaldab koostööpõhist vastastikust veebiõpet ja rühmatööd. Õppimise eesmärgil toimuva põimitud õpirände eest peab üliõpilane saama vähemalt 3 EAP.

Doktorantide õpiränne õpinguteks ja praktikaks: 5–30 päeva või 2–12 kuud (õpiränne võib hõlmata täiendavat praktikaperioodi, kui see on ette nähtud).

Rahastamiskõlbliku tegevuse kogukestus õppetsükli kohta

Sama üliõpilane võib osaleda õpirändeperioodides, mille puhul füüsilise õpirände kestus on kokku maksimaalselt 12 kuud[6] iga õppetsükli kohta,[7] olenemata õpirändega seotud tegevuste arvust ja liigist:

  • esimese õppetsükli (bakalaureuseõpe või muu samaväärne õpe), sealhulgas lühikese õppetsükli jooksul (EQFi 5. ja 6. tase);
  • teise õppetsükli (magistriõpe või muu samaväärne õpe – EQFi 7. tase) jooksul ning
  • kolmanda õppetsükli jooksul doktorandina (doktoriõpe või EQFi 8. tase).

Äsjalõpetanute praktika kestus moodustab osa selle tsükli 12-kuulisest maksimumperioodist, mille jooksul nad praktikakohta taotlevad.

Tegevuse elluviimise koht (kohad)

Üliõpilaste füüsiline õpiränne peab toimuma programmi- või partnerriigis, mis ei ole saatva organisatsiooni riik ega üliõpilase elukohariik õpingute ajal[8].

Rahastamiskõlblikud osalejad

Kõrgkoolide üliõpilased, kes on immatrikuleeritud õppekavale, mis viib tunnustatud kraadi või muu tunnustatud kolmanda taseme kvalifikatsiooni omandamiseni (kuni ja kaasa arvatud doktoriõpe). Doktorantide õpirände korral peab osaleja kvalifikatsioon vastama EQFi 8. tasemele.

Äsjalõpetanud võivad osaleda õpirändes praktika eesmärgil. Toetust saav organisatsioon võib loobuda praktikavõimaluste pakkumisest äsjalõpetanutele. Äsjalõpetanud isikud peab välja valima vastav kõrgkool nende viimasel õpinguaastal ning nad peavad läbima ja lõpetama oma praktika välismaal ühe aasta jooksul pärast kõrgkooli lõpetamist[9].

Muud nõutavad kriteeriumid

Üliõpilaste õpiränne võib olla seotud ükskõik mis erialaga. Üliõpilaste õpirände puhul võib õppeperiood olla põimitud lühiajalise (vähem kui 2 kuud) praktikaga, kusjuures seda käsitatakse tervikliku õppeperioodina. Üliõpilane ning saatev ja vastuvõttev organisatsioon peavad allkirjastama õppelepingu.

Välismaal veedetav õppeperiood peab moodustama osa üliõpilase kraadiõppeprogrammist. Kui vähegi võimalik, peaks praktika olema üliõpilase õppeprogrammi lahutamatu osa.

Osalemist kõrgkoolis toimuvatel kursustel ei saa lugeda praktikaks.

Üliõpilaste põimitud õpirände puhul võivad tegevused hõlmata osalemist põimõppe vormis pakutavatel kursustel ükskõik mis partnerkõrgkoolis, veebikoolitust ja veebis tehtavaid ülesandeid või osalemist põimitud intensiivprogrammides.

Rahastamiskõlblikkuse erikriteeriumid töötajate õpirände korral

Rahastamiskõlblikud osalevad organisatsioonid

  • Töötajate õpiränne õpetamise eesmärgil

Saatev organisatsioon peab olema:

  • programmiriigi kõrgkool, millele on omistatud Erasmuse kõrgharidusharta, või
  • kõrgkooli õpetama kutsutud töötajate korral: ükskõik milline tööturul või hariduse, koolituse, noorte või teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas tegutsev programmiriigi avaliku või erasektori organisatsioon (millele ei ole omistatud Erasmuse kõrgharidushartat). Selline organisatsioon võib olla näiteks:
  • avaliku või erasektori ettevõte või väike-, keskmise suurusega või suurettevõte (sh sotsiaalne ettevõte);
  • kohaliku, piirkonna või riigi tasandi avalik-õiguslik asutus;
  • sotsiaalpartner või muu tööhõivesektori esindaja, sealhulgas kaubanduskoda, erialaliit, ametiühing;
  • uurimisinstituut;
  • sihtasutus;
  • kool/instituut/hariduskeskus (ükskõik mis tasandil, alates koolieelsest haridusest kuni keskhariduseni, k.a kutse- ja täiskasvanuharidus);
  • mittetulundusühendus, ühendus, vabaühendus;
  • karjääri- ja kutsenõustamis- ning teabeteenuseid pakkuv asutus.

Vastuvõttev organisatsioon peab olema programmiriigi kõrgkool, millele on omistatud Erasmuse kõrgharidusharta, või partnerriigis asuv pädevate asutuste tunnustatud kõrgkool, kes on enne õpirändega seotud tegevust allkirjastanud kõrgkoolidevahelise lepingu partneriga programmiriigist. Ettevõtetest kutsutud töötajate puhul peab vastuvõttev organisatsioon olema programmiriigis asuv kõrgkool.

  • Töötajate õpiränne koolituse eesmärgil

Saatev organisatsioon peab olema programmiriigi kõrgkool, millele on omistatud Erasmuse kõrgharidusharta.

Vastuvõttev organisatsioon peab olema:

  • programmiriigi kõrgkool, millele on omistatud Erasmuse kõrgharidusharta, või partnerriigis asuv pädevate asutuste tunnustatud kõrgkool, kes on enne õpirändetegevust allkirjastanud kõrgkoolidevahelised lepingud partneritega programmiriigist, või
  • ükskõik milline tööturul või hariduse, koolituse, noorte või teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas tegutsev programmi- või partnerriigi avaliku või erasektori organisatsioon.

Meetme kestus

Töötajate õpiränne õpetamise ja koolituse eesmärgil:

2 päeva kuni 2 kuud (ei sisalda reisimisele kuluvat aega). Programmiriikidest partnerriikidesse suunduva õpirände korral peab kestus olema 5 päeva kuni 2 kuud. Mõlemal juhul peavad miinimumpäevad olema järjestikused.

Ettevõtetest kutsutud töötajate puhul on minimaalne kestus 1 päev.

Õpetamistegevust peab igal juhul olema vähemalt 8 tundi nädalas (või mis tahes lühema perioodi jooksul). Kui õpiränne kestab kauem kui nädal, peab pooliku nädala minimaalne õpetamistundide arv olema proportsionaalne nädala kestusega. Kehtib järgmine erand:

  • õpetamistundide minimaalse arvu nõuet ei kohaldata ettevõtetest kutsutud töötajate puhul;
  • kui õpetamistegevus on ühe välismaal veedetud perioodi jooksul ühendatud koolitustegevusega, lühendatakse nädala (või lühema perioodi) minimaalset õpetamistundide arvu 4 tunnini.

Tegevuse elluviimise koht (kohad)

Töötajate füüsiline õpiränne peab toimuma programmi- või partnerriigis, mis ei ole ei saatva organisatsiooni riik ega töötaja elukohariik.

Rahastamiskõlblikud osalejad

Töötajate õpiränne õpetamise eesmärgil:

  • programmiriigi kõrgkoolide töötajad;
  • programmiriigi ükskõik mis ettevõtte, tööturul või hariduse, koolituse, noorte või teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas tegutseva avaliku või erasektori organisatsiooni (millele ei ole omistatud Erasmuse kõrgharidushartat) töötajad (sh tööl käivad doktorandid), kes on kutsutud programmiriigi kõrgkooli õpetama.

Töötajate õpiränne koolituse eesmärgil: programmiriigi kõrgkoolide töötajad.

Muud nõutavad kriteeriumid

Töötajate õpiränne võib koosneda õpetamisperioodist, mis on põimitud koolitusperioodiga; seda arvestatakse tervikliku õpetamisperioodina. Õpiränne õpetamise või koolituse eesmärgil võib toimuda samas riigis enam kui ühes vastuvõtvas organisatsioonis, kusjuures seda käsitatakse ühe õpetamis- või koolitusperioodina, mille suhtes kohaldatakse miinimumkestuse nõuet.

Õpetamisega seotud õpiränne võib olla seotud ükskõik mis erialaga.

Õpetamisega seotud õpiränne võib hõlmata koolituse korraldamist partnerkõrgkooli arendamiseks.

Töötaja ning saatev ja vastuvõttev organisatsioon peavad allkirjastama õpirändelepingu.

põimitud intensiivprogrammid.

Tegemist on lühiajaliste intensiivprogrammidega, milles kasutatakse innovatiivseid õpi- ja õpetamismeetodeid, sealhulgas veebipõhist koostööd. Programmid võivad hõlmata probleemipõhist õpet, mille puhul riikide- ja erialadevahelised rühmad teevad koostööd konkreetsete probleemide lahendamiseks, näiteks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kestliku arengu eesmärkidega seotud probleemid või piirkondades, linnades või ettevõtetes kindlaks tehtud ühiskondlikud väljakutsed. Võrreldes osalevates kõrgkoolides pakutavate olemasolevate kursuste või koolitustegevustega peab programmil olema lisaväärtus ning tegemist võib olla mitmeaastase programmiga. Põimitud intensiivprogrammide eesmärk on jõuda kõigi üliõpilasteni, olenemata nende taustast, erialast ja õppetsüklist, võimaldades füüsilise ja virtuaalse õpirände ühendamise teel uusi paindlikumaid õpirände võimalusi.

Kõrgkoolidel on võimalus koostöös korraldada üliõpilastele ja töötajatele suunatud lühiajalisi põimitud intensiivprogramme, mis hõlmavad õpet, õpetamist ja koolitust. Nende põimitud intensiivprogrammide ajal viibivad üliõpilaste või töötajate rühmad lühikest aega välismaal ning peavad lisaks sellele läbima kohustusliku virtuaalse osa, mis võimaldab koostööpõhist vastastikust veebiõpet ja rühmatööd. Virtuaalne osa peab võimaldama õppijatel teha veebis rühmades ja samaaegselt konkreetseid põimitud intensiivprogrammi lõimitud ülesandeid, mida arvestatakse üldiste õpiväljundite puhul.

Peale selle võivad põimitud intensiivprogrammid olla avatud partnerlusväliste kõrgkoolide üliõpilastele ja töötajatele. Põimitud intensiivprogrammid aitavad suurendada suutlikkust innovatiivsete õpetamis- ja õpitavade väljakujundamiseks ja rakendamiseks osalevates kõrgkoolides.

Rahastamiskõlblikkuse erikriteeriumid põimitud intensiivprogrammide puhul

Rahastamiskõlblikud osalevad organisatsioonid

Põimitud intensiivprogrammi peab olema välja töötanud ja seda peab ellu viima vähemalt kolm kõrgkooli (millele on omistatud Erasmuse kõrgharidusharta) vähemalt kolmest programmiriigist. Peale selle võivad osaleda teised programmiriigis asuvad kõrgkoolid või organisatsioonid. Partnerriikide kõrgkoolid võivad osaleda ja saata osalejaid omal kulul. Partnerriikide osalejaid ei võeta miinimumnõuetele vastavuse seisukohast arvesse.

Koordineeriv organisatsioon peab olema kõrgkool, millele on omistatud Erasmuse kõrgharidusharta. See kõrgkool on kas taotlev kõrgkool või taotleva õpirändekonsortsiumi liige.

Organisatsioon, kes saadab / võtab vastu üliõpilasi ja töötajaid osalema põimitud intensiivprogrammides, peab olema programmiriigi kõrgkool, millele on omistatud Erasmuse kõrgharidusharta. Programmi elluviimisel osalevate õppejõudude ja koolitajate puhul võib see olla ükskõik mis organisatsioon programmiriigis (vt rahastamiskõlblikud osalejad).

Meetme kestus

Füüsiline õpiränne võib programmi kestusest moodustada 5–30 päeva. Virtuaalse osa kestuse puhul ei ole kriteeriume kehtestatud, ent virtuaalne ja füüsiline õpiränne koos peavad üliõpilastele andma vähemalt 3 EAP.

Tegevuse elluviimise koht (kohad)

Füüsiline õpiränne võib toimuda vastuvõtvas kõrgkoolis või mis tahes muus vastuvõtva kõrgkooli riigis asuvas kohas.

Rahastamiskõlblikud osalejad

Üliõpilased:

kõrgkoolide üliõpilased, kes on immatrikuleeritud õppekavale, mis viib tunnustatud kraadi või muu tunnustatud kolmanda taseme kvalifikatsiooni omandamiseni (kuni ja kaasa arvatud doktoriõpe).

Töötajad: programmiriigi kõrgkoolide töötajad.

Programmi elluviimisel osalevad õppejõud ja koolitajad:

  • programmiriigi kõrgkoolide töötajad;
  • programmiriigi ükskõik mis ettevõtte, tööturul või hariduse, koolituse, noorte või teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas tegutseva avaliku või erasektori organisatsiooni (millele ei ole omistatud Erasmuse kõrgharidushartat) töötajad (sh tööl käivad doktorandid), kes on kutsutud programmiriigi kõrgkooli õpetama.

Muud nõutavad kriteeriumid

Üliõpilastele ja töötajatele suunatud põimitud intensiivprogrammid peavad hõlmama lühiajalist füüsilist õpirännet välismaal koos kohustusliku virtuaalse osaga, mis võimaldab koostööpõhist vastastikust veebiõpet ja rühmatööd. Virtuaalne osa peab võimaldama õppijatel teha veebis rühmades ja samaaegselt konkreetseid põimitud intensiivprogrammi lõimitud ülesandeid, mida arvestatakse üldiste õpiväljundite puhul.

Põimitud intensiivprogrammide eest peavad üliõpilased saama vähemalt 3 EAP.

Selleks et põimitud intensiivprogramm oleks rahastamiskõlblik, peab selles osalema vähemalt 15 inimest (v.a kursust läbi viivad õppejõud/koolitajad).

Füüsilises õpirändes osalejatele pakub individuaalset toetust ja vajaduse korral reisimisega seotud toetust saatev organisatsioon (ja vastuvõttev kõrgkool, kui tegemist on ettevõtetest kutsutud töötajatega).

Hindamiskriteeriumid

Kuna kvalitatiivset hindamist ei toimu (kvaliteeti hinnati Erasmuse kõrgharidusharta taotlusvoorus või õpirändekonsortsiumi akrediteerimisel), puuduvad hindamiskriteeriumid.

Rahastatakse kõiki rahastamiskõlblikke toetustaotlusi (pärast seda, kui taotlused on läbinud rahastamiskõlblikkuse kontrolli).

Antava toetuse maksimumsumma sõltub mitmest tegurist:

  • taotletavate õpirändetegevuste arv;
  • taotleja varasem tulemuslikkus seoses õpirändetegevuste arvu, tegevuste elluviimise kvaliteedi ja usaldusväärse finantsjuhtimisega, juhul kui taotleja on saanud varasematel aastatel sarnast toetust;
  • põimitud intensiivprogrammide arv taotluses;
  • õpirändetegevusele eraldatud riiklik kogueelarve.

Kõrgharidusvaldkonna õpirändekonsortsiumide erasmuse akrediteering

Programmiriigi organisatsioonil, kes taotleb programmist „Erasmus+“ toetust õpirändekonsortsiumi nimel, peab olema kehtiv kõrgharidusvaldkonna konsortsiumi akrediteering. Selle akrediteeringu annab sama riiklik büroo, kes hindab kõrgharidusvaldkonna õpirändeprojekti rahastamise taotlust. Akrediteerimistaotluse ja õpirändeprojektide toetustaotluse võib esitada sama projektikonkursi raames. Õpirändeprojektidega seotud toetust antakse siiski vaid nendele kõrgkoolidele ja organisatsioonidele, kes läbivad edukalt akrediteerimisprotsessi. Konsortsiumi akrediteeringu saamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused.

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Rahastamiskõlblikud osalevad organisatsioonid

Kõrgharidusvaldkonna õpirändekonsortsium võib koosneda järgmistest osalevatest organisatsioonidest:

  • kõrgkoolid, kellel on kehtiv Erasmuse kõrgharidusharta;
  • ükskõik milline tööturul või hariduse, koolituse ja noorte valdkonnas tegutsev avaliku või erasektori organisatsioon.

Kõik osalevad organisatsioonid peavad olema asutatud samas programmiriigis.

Kes võib esitada taotluse?

Iga rahastamiskõlblik osalev organisatsioon võib tegutseda koordinaatorina ja esitada taotluse kõikide konsortsiumi kaasatud organisatsioonide nimel.

Osalevate organisatsioonide arv

Õpirändekonsortsiumi peab kuuluma vähemalt kolm rahastamiskõlblikku osalevat organisatsiooni, kellest kaks peavad olema saatvad kõrgkoolid.

Konsortsiumi akrediteeringu taotlemisel tuleb ära märkida kõik õpirändekonsortsiumi liikmesorganisatsioonid.

Konsortsiumi akrediteeringu kehtivus

Kogu programmiperiood.

Kellele esitada taotlus?

  • Selle riigi riiklikule büroole, kus taotlev organisatsioon on asutatud.

Millal esitada taotlus?

Taotlejad peavad esitama oma akrediteerimistaotluse hiljemalt 11. mail kell 12.00.00 (keskpäev Brüsseli aja järgi) projektide puhul, mida hakatakse ellu viima sama aasta või järgnevate aastate 1. septembril.

Kuidas esitada taotlus?

Üksikasjalik teave taotluse esitamise kohta on esitatud käesoleva juhendi C osas.

Hindamiskriteeriumid

Akrediteerimistaotlust hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel.

Konsortsiumi asjakohasus

(maksimaalne punktisumma: 30)

  • Projektiettepaneku asjakohasus, võttes arvesse:
  • meetme eesmärke;
  • konsortsiumis osalevate organisatsioonide ja individuaalsete osalejate vajadusi ning eesmärke.
  • Projektiettepaneku sobivus selleks, et
  • võimaldada osalejatel saavutada kvaliteetseid õpiväljundeid;
  • tugevdada konsortsiumis osalevate organisatsioonide suutlikkust ja rahvusvahelist haaret;
  • pakkuda ELi tasandil lisaväärtust tulemuste kaudu, mida kõrgkoolid ei suudaks saavutada eraldi tegutsedes.

Konsortsiumi koosseisu ja koostöökorralduse kvaliteet

(maksimaalne punktisumma: 20)

  • Hinnatakse järgmist:
  • kas konsortsiumis on saavutatud sobiv kooslus saatvatest kõrgkoolidest ja vajaduse korral muid sotsiaal-majanduslikke sektoreid esindavatest osalevatest organisatsioonidest, kellel on sellised omadused, kogemused ja oskusteave, mis on vajalikud selleks, et saavutada edukalt tulemused projekti kõikide aspektide puhul;
  • konsortsiumi koordinaatori varasemad kogemused seoses konsortsiumi või sarnast liiki projekti juhtimisega;
  • rollide, vastutuse ja ülesannete/ressursside selge jaotus ning see, mil määral väljendab see kõikide osalevate organisatsioonide pühendumist ja aktiivset osalust;
  • mil määral on ülesanded/ressursid koondatud ja jagatud;
  • vastutusalade selgus lepingu ja finantsjuhtimisega seotud küsimuste puhul;
  • mil määral kaasab konsortsium meetmesse uusi tulijaid ja vähemate kogemustega organisatsioone.

Konsortsiumi tegevuse ülesehituse ja elluviimise kvaliteet

(maksimaalne punktisumma: 20)

  • Õpirändeprojekti kõikide etappide (ettevalmistused, õpirändetegevuse elluviimine ja järelmeetmed) selgus, täielikkus ja kvaliteet;
  • praktiliste korralduste ning juhtimis- ja toetamismeetodite (nt vastuvõtvate organisatsioonide leidmine, osalejate kokkuviimine, teavitamine, keeletugi ja kultuuridevahelise suhtlusega seotud tugi, seire) kvaliteet;
  • osalevate organisatsioonide vahelise ja teiste asjaomaste sidusrühmadega toimuva koostöö, koordineerimise ning teabevahetuse kvaliteet;
  • kui see on asjakohane, osalejate õpiväljundite tunnustamise ja valideerimise korra kvaliteet ning Euroopa läbipaistvus- ja tunnustamisvahendite järjepidev kasutamine;
  • kui see on asjakohane, õpirändetegevuses osalejate väljavalimise ja vähemate võimalustega isikute õpirändetegevuses osalemise edendamisega seotud meetmete sobivus.

Mõju ja tulemuste levitamine

(maksimaalne punktisumma: 30)

  • Konsortsiumi juhitavate tegevuste tulemuste hindamiseks võetavate meetmete kvaliteet.
  • Projekti võimalik mõju:
  • osalejatele ja osalevatele organisatsioonidele projekti ajal ning pärast projekti lõppu;
  • muudele kui projektis otseselt osalevatele organisatsioonidele ja isikutele institutsioonilisel, kohalikul, piirkondlikul, riigi ja/või rahvusvahelisel tasandil.
  • Nende meetmete asjakohasus ja kvaliteet, mille eesmärk on levitada konsortsiumi juhitavate tegevuste tulemusi osalevate organisatsioonide ja partnerite seas ning laiemalt.

Akrediteerimist kaalutakse üksnes selliste ettepanekute korral, mis koguvad kokku vähemalt 60 punkti. Veelgi enam, need peavad koguma vähemalt poole maksimaalsest punktisummast iga toetuse määramise kriteeriumi kohta.

A) Kõikide kõrgharidusvaldkonna õpirändega seotud tegevuste suhtes kohaldatavad rahastamiseeskirjad

Eelarvekategooria

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Summa

Korraldustoetus

Kulud, mis on otseselt seotud õpirändetegevuse elluviimisega (v.a osalejate elamis- ja reisikulud)

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse õpirändetegevuses osalejate arv.

Kuni 100. osalejani 400 eurot osaleja kohta ja alates 101. osalejast 230 eurot iga täiendava osaleja kohta

Kaasamistoetus

Kulud, mis on seotud õpirändetegevuste korraldamisega vähemate võimalustega osalejatele, kes vajavad tegelike kulude alusel eraldatavat täiendavat toetust.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse nende vähemate võimalustega osalejate arv, kes saavad kaasamistoetuse kategooria alusel lisatoetust vastavalt tegelikele kuludele.

100 eurot osaleja kohta

Lisakulud, mis on otseselt seotud vähemate võimalustega osalejatega ja mida ei ole võimalik katta vähemate võimalustega osalejatele antava individuaalse toetuse lisasummast. Eelkõige on need kulud ette nähtud selleks, et tagada täiendav rahaline toetus füüsilise haiguse, vaimse tervise häire või muude terviseprobleemidega isikutele, et nad saaksid osaleda õpirändes ja ettevalmistavatel kohtumistel, ning saatvatele isikutele (sh reisi- ja elamiskulude katmiseks, kui see on põhjendatud ja tingimusel, et neid ei kaeta vastavate osalejate puhul reisitoetuse või individuaalse toetuse eelarvekategooriate alusel).

Rahastamismehhanism: tegelikud kulud.

Eraldamisel kohaldatav reegel: taotleja peab taotlust põhjendama ja riiklik büroo peab selle heaks kiitma.

100 % rahastamiskõlblikest kuludest

Erakorralised kulud

Kulud, mis on seotud finantstagatise andmisega, kui riiklik büroo seda nõuab.

Osalejate suured reisikulud.

Rahastamismehhanism: tegelikud kulud.

Eraldamisel kohaldatav reegel: taotleja peab taotlust põhjendama ja riiklik büroo peab selle heaks kiitma.

Finantstagatisega seotud kulud: 80 % rahastamiskõlblikest kuludest.

Suured reisikulud: 80 % rahastamiskõlblikest reisikuludest.

Korraldustoetus toetusesaajale (kõrgkoolid või konsortsiumid)

Korraldustoetusega aidatakse katta kõik need kulud, mis tekivad kõrgkoolidel seoses nii kõrgkooli saabuvate kui ka sealt lähetatavate üliõpilaste ja töötajate õpirännet toetavate tegevustega, et järgida programmiriikides Erasmuse kõrgharidushartat ja partnerriikide kõrgkoolide puhul kõrgkoolidevahelistes lepingutes kajastuvaid Erasmuse kõrgharidusharta põhimõtteid. Kulusid võivad kaasa tuua näiteks:

  • korralduslikud kokkulepped partnerkõrgkoolidega, sealhulgas kohtumised potentsiaalsete partneritega, et leppida kokku kõrgkoolidevaheliste lepingute tingimustes õpirändes osalejate väljavalimiseks, ettevalmistamiseks, vastuvõtmiseks ja lõimimiseks, ning hoida neid lepinguid ajakohasena;
  • rahvusvaheliste üliõpilaste varustamine ajakohastatud kursusekataloogidega;
  • üliõpilaste ja töötajate teavitamine ja abistamine;
  • üliõpilaste ja töötajate väljavalimine;
  • õppelepingute ettevalmistamine, et tagada üliõpilaste hariduskäigu komponentide täielik tunnustamine; töötajate õpirändelepingute ettevalmistamine ja tunnustamine;
  • nii kõrgkooli saabuvate kui ka sealt lähetatavate üliõpilaste ja töötajate keeleline ja kultuuridevahelise suhtlusega seotud ettevalmistus, mis täiendab programmi „Erasmus+“ veebipõhist keeletuge;
  • kõrgkooli saabuvate õpirändes osalejate lõimumise hõlbustamine;
  • õpirändes osalejate tõhusa mentorluse ja nõustamise korra sisseseadmine;
  • erikorraldused, et tagada üliõpilastele vastuvõtvates ettevõtetes/organisatsioonides pakutavate praktikavõimaluste kvaliteet;
  • hariduskäigu komponentide ja nendega seotud ainepunktide tunnustamine, õpitulemuste väljavõtete ja akadeemiliste õiendite väljastamine;
  • õpirändes osalejate taaslõimumise toetamine ning osalejate omandatud uute pädevuste ärakasutamine kõrgkooli ja kaasüliõpilaste hüvanguks;
  • Euroopa üliõpilaspileti algatuse rakendamine (õpirände digitaalne haldamine);
  • keskkonnasõbralike õpirändeviiside edendamine ja haldusmenetluste keskkonnasäästlikumaks muutmine;
  • vähemate võimalustega isikute osaluse edendamine ja haldamine;
  • kodanikuosaluse võimaluste kindlakstegemine ja edendamine ning sellises tegevuses osalemise jälgimine;
  • põimitud ja/või rahvusvahelise õpirände edendamine ja haldamine.

Kõrgkoolid kohustuvad järgima kõiki kõrgharidusharta põhimõtteid, et tagada kvaliteetne õpiränne, sealhulgas: tagama väljaminevate õpirändes osalejate hea ettevalmistuse välismaal toimuvaks tegevuseks, sealhulgas põimitud õpirändeks, korraldades tegevust vajaliku keeleoskuse ja kultuuridevahelise pädevuse omandamiseks, ning pakkuma sissetulevatele õpirändes osalejatele asjakohast keelelist tuge. Selleks võib kasutada kõrgkooli olemasolevaid keeleõppevõimalusi. Nendel kõrgkoolidel, kes suudavad tagada üliõpilaste ja töötajate kvaliteetse õpirände, sealhulgas keeletoe, väiksemate kuludega (või kes rahastavad seda muudest allikatest kui ELi eelarve), on võimalus kanda osa korraldustoetusest üle täiendavate õpirändetegevuste rahastamiseks. Sellise paindlikkuse tase täpsustatakse toetuslepingus.

Lepingust tulenevalt on toetusesaajad igal juhul kohustatud osutama kvaliteetseid teenuseid. Nende tegevust jälgivad ja kontrollivad riiklikud bürood, kes võtavad arvesse ka üliõpilaste ja töötajate esitatud aruandeid, millele riiklikel büroodel ja komisjonil on vahetu juurdepääs.

Korraldustoetuse summa arvutamisel võetakse aluseks kõikide toetatavate kõrgkoolist lähetatavate õpirändes osalejate (k.a osalejad, kellele ei maksta kogu õpirändeperioodi jaoks toetust programmi „Erasmus+“ ELi vahenditest – vt allpool) ja ettevõtetest kõrgkooli (st toetust saav või õpirändekonsortsiumi liikmest kõrgkool) õpetama saabuvate töötajate arv. Õpirändes osalejad, kellele ei maksta kogu õpirändeperioodi jaoks toetust programmi „Erasmus+“ ELi vahenditest, lähevad arvesse kui toetatavad õpirändes osalejad, sest nad saavad kasu õpiränderaamistikust ja korraldustegevusest. Seepärast makstakse korraldustoetust ka nende osalejate puhul.

Õpirändekonsortsiumi puhul võib selle toetuse jagada kõikide asjaomasest riigist pärit liikmete vahel vastavalt eeskirjadele, milles liikmed on eelnevalt kokku leppinud.

Õpirändes osalejad, kellele ei maksta toetust programmi „Erasmus+“ eli vahenditest

Üliõpilased ja töötajad, kellele ei maksta toetust programmi „Erasmus+“ ELi vahenditest, on need õpirändes osalejad, kes ei saa reisi- ja elamiskulude katmiseks ELi toetust programmist „Erasmus+“, kuid kes muus osas vastavad kõikidele üliõpilaste ja töötajate õpirändega seotud kriteeriumidele ning saavad osa kõikidest programmi „Erasmus+“ üliõpilaseks või töötajaks olemise hüvedest. Nad võivad saada oma õpirändega seotud kulude katmiseks toetust muust ELi fondist (ESF jne) kui programm „Erasmus+“ või piirkondlikku, riiklikku või muud liiki toetust. Nende õpirändes osalejate arvu, kellele ei maksta kogu õpirändeperioodi jaoks toetust programmi „Erasmus+“ ELi vahenditest, arvestatakse statistikas, mille põhjal arvutatakse välja tulemuslikkuse näitaja, mida omakorda kasutatakse ELi eelarvevahendite jaotamisel riikide vahel.

Kaasamistoetus

Vähemate võimalustega isik on potentsiaalne osaleja, kellel ei ole isiklike asjaolude, füüsilise haiguse, vaimse tervise häire või muude terviseprobleemide tõttu võimalik projektis/õpirändetegevuses osaleda ilma täiendava rahalise või muud liiki toetuseta. Kõrgkoolid, kes on välja valinud vähemate võimalustega üliõpilased ja/või töötajad, saavad esitada riiklikule büroole lisatoetuse taotluse, et katta kõnealuste isikute õpirändetegevuses osalemisega kaasnevad täiendavad kulud. Vähemate võimalustega osalejate puhul, eeskätt füüsilise haiguse, vaimse tervise häire või muude terviseprobleemidega isikud, võib toetus seepärast olla suurem kui allpool esitatud individuaalse toetuse maksimumsummad. Juhised selle kohta, kuidas vähemate võimalustega üliõpilased ja töötajad saavad sellist lisatoetust taotleda ja põhjendada, esitab kõrgkool oma veebisaidil.

Vähemate võimalustega üliõpilastele ja töötajatele ette nähtud täiendavad rahalised vahendid võivad olla pärit ka muudest kohaliku, piirkondliku ja/või riigi tasandi allikatest.

Vähemate võimalustega üliõpilasi ja töötajaid saatvatel isikutel on õigus saada toetust olenevalt tegelikest kuludest.

Erasmuse kõrgharidushartale alla kirjutades kohustub iga kõrgkool tagama osalejatele võrdse juurdepääsu ja võrdsed võimalused olenemata nende taustast. Seepärast saavad vähemate võimalustega üliõpilased ja töötajad kasutada tugiteenuseid, mida vastuvõttev kõrgkool pakub oma kohalikele üliõpilastele ja töötajatele.

Erakorralised kulud suurte reisikulude katmiseks

Erakorralised kulud suurte reisikulude katmiseks on rahastamiskõlblikud üksnes nende õpirändes osalejate puhul, kes vastavad reisitoetuse saamise tingimustele.

Õpirändeprojektide toetuse saajad võivad taotleda osalejate suurte reisikulude katmiseks rahalist toetust erakorraliste kulude rubriigi alusel (80 % rahastamiskõlblikest kogukuludest). See on lubatud eeldusel, et toetusesaajad põhjendavad, miks rahastamine eeskirjade alusel (vastavalt ühikuhindadele sihtkoha kauguse vahemiku kohta) ei kata osalejate reisikuludest vähemalt 70 %. Määramise korral asendab suurte reisikulude korral erakorraliste kulude katmine reisitoetust.

Muud rahastamisallikad

Üliõpilased ja töötajad võivad saada programmi „Erasmus+“ raames antava ELi toetuse kõrval või ELi toetuse asemel (puudutab neid õpirändes osalejaid, kellele ei maksta toetust ELi vahenditest) piirkondlikku, riiklikku või mis tahes muud liiki toetust, mida haldab mõni muu organisatsioon kui riiklik büroo (nt ministeerium või piirkondlik omavalitsus). Programmi „Erasmus+“ raames antava ELi toetuse asemel võib osaleja saada muid vahendeid ELi eelarvest (ESF jne). Sellise muudest rahastamisallikatest kui ELi eelarvest antava toetuse puhul ei kehti käesolevas dokumendis kindlaks määratud miinimum- ja maksimumsummad.

B) Toetus üliõpilaste õpirände jaoks

Individuaalne toetus füüsilise õpirände korral

Üliõpilased võivad saada individuaalset toetust, mis aitab katta välismaal läbitava õppe- või praktikaperioodiga seotud täiendavad reisi- ja elamiskulud.

Programmiriikidevahelise ning 5. ja 14. piirkonna partnerriikidesse suunduva õpirände korral määravad need igakuised summad kindlaks riiklikud bürood kokkuleppel riikide ametiasutuste ja/või kõrgkoolidega allpool kirjeldatud viisil objektiivsete ja läbipaistvate kriteeriumide põhjal. Täpsed summad avaldatakse riiklike büroode ja kõrgkoolide veebisaitidel.

Programmiriigid ning 5. ja 14. piirkonna partnerriigid[10] on jagatud järgmisse kolme rühma.

1. rühm

Kõrgema elukallidusega riigid

Iirimaa, Island, Liechtenstein, Luksemburg, Norra, Rootsi, Soome, Taani.

14. piirkonna partnerriigid.

2. rühm

Keskmise elukallidusega riigid

Belgia, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küpros, Malta, Madalmaad, Austria, Portugal.

5. piirkonna partnerriigid.

3. rühm

Madalama elukallidusega riigid

Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Leedu, Läti, Poola, Põhja-Makedoonia Vabariik, Rumeenia, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Türgi, Ungari.

Üliõpilastele programmi „Erasmus+“ raames antav individuaalne toetus oleneb lähte- ja sihtriigist:

  • suundumine sarnase elukallidusega riiki: üliõpilased saavad ELi keskmise taseme toetust;
  • suundumine kõrgema elukallidusega riiki: üliõpilased saavad ELi kõrgema taseme toetust;
  • suundumine madalama elukallidusega riiki: üliõpilased saavad ELi madalama taseme toetust.

Riiklikud bürood määravad kindlaks toetuse summad järgmistes vahemikes.

  • ELi keskmise taseme toetus: keskmist toetussummat – vahemikus 260–540 eurot kuus – kohaldatakse siis, kui õpirändetegevuseks suundutakse sarnase elukallidusega riiki: a) 1. rühma riikidest 1. rühma riikidesse, b) 2. rühma riikidest 2. rühma riikidesse ja c) 3. rühma riikidest 3. rühma riikidesse.
  • ELi kõrgema taseme toetus: vastab riikliku büroo kohaldatavale keskmise taseme toetuse summale, millele on lisatud vähemalt 50 eurot; jääb vahemikku 310–600 eurot kuus. Neid summasid kohaldatakse siis, kui õpirändetegevuseks suundutakse kõrgema elukallidusega riiki: a) 2. rühma riikidest 1. rühma riikidesse ning b) 3. rühma riikidest 1. ja 2. rühma riikidesse.
  • ELi madalama taseme toetus: vastab riikliku büroo kohaldatavale keskmise taseme toetuse summale, millest on maha arvatud vähemalt 50 eurot; jääb vahemikku 200–490 eurot kuus. Neid summasid kohaldatakse siis, kui õpirändetegevuseks suundutakse madalama elukallidusega riiki: a) 1. rühma riikidest 2. ja 3. rühma riikidesse ning b) 2. rühma riikidest 3. rühma riikidesse.

Oma riigis toetusesaajate suhtes kohaldatavate summade kindlaksmääramisel võtavad riiklikud bürood arvesse kaht erikriteeriumi:

  • ELi toetust täiendavate selliste muude rahaliste vahendite kättesaadavus ja summa, mis saadakse kohalikul, piirkondlikul või riigi tasandil eraõiguslike või avalik-õiguslike asutuste pakutava kaasrahastamise teel;
  • välismaal õppida või end koolitada soovivate üliõpilaste nõudluse üldine tase.

Riiklikud bürood võivad programmiriikidevahelise ning 5. ja 14. piirkonna partnerriikidesse suunduva õpirände puhul pakkuda oma kõrgkoolidele paindlikkust, määrates riigi tasandil kindlaks toetuste vahemikud, mitte summad. See peaks olema põhjendatud – näiteks võiks seda võimaldada riikides, kus piirkondlikul või kõrgkooli tasandil on kättesaadav kaasrahastamine.

Vähemate võimalustega üliõpilased ja äsjalõpetanud – individuaalse toetuse lisasumma

Vähemate võimalustega üliõpilased ja äsjalõpetanud saavad lisaks programmi „Erasmus+“ raames antavale individuaalsele ELi toetusele lisasumma 250 eurot kuus. Kohaldatavad kriteeriumid määravad riigi tasandil kindlaks riiklikud bürood kokkuleppel riigi ametiasutustega.

Praktikal olevad üliõpilased ja äsjalõpetanud – individuaalse toetuse lisasumma

Praktikal olevad üliõpilased ja äsjalõpetanud saavad lisaks programmi „Erasmus+“ individuaalsele ELi toetusele täiendava lisasumma 150 eurot kuus. Praktikal osalevatel vähemate võimalustega üliõpilastel ja äsjalõpetanutel on õigus saada nii vähemate võimalustega üliõpilastele ja äsjalõpetanutele ette nähtud lisasumma kui ka praktika jaoks ette nähtud lisasumma.

Äärepoolseimatest piirkondadest ning ülemeremaadest ja -territooriumidelt pärit üliõpilased ja äsjalõpetanud

ELi liikmesriikide äärepoolseimates piirkondades ning ELi liikmesriikide koosseisu kuuluvates ülemeremaades ja -territooriumidel asuvates kõrgkoolides õppivate või õppinud üliõpilaste ja äsjalõpetanute puhul kohaldatakse alljärgnevaid suuremaid individuaalse toetuse summasid, võttes arvesse piiranguid, mis tulenevad kaugusest teistest programmiriikidest, ning majandustaset.

Lähtekoht

Sihtkoht

Summa

Äärepoolseimad piirkonnad ning ülemeremaad ja -territooriumid

Programmiriigid ning 5. ja 14. piirkonna partnerriigid

700 eurot kuus

Vähemate võimalustega üliõpilastele ja äsjalõpetanutele ning praktika jaoks ette nähtud lisasummasid sel juhul ei määrata.

Programmiriikidest partnerriikidesse suunduvas (rahvusvahelises) õpirändes osalevad üliõpilased ja äsjalõpetanud

Individuaalse toetuse põhisumma on alljärgnev.

Lähtekoht

Sihtkoht

Summa

Programmiriigid

1.–4. ning 6.–13. piirkonna partnerriigid

700 eurot kuus

Programmiriigid

5. ja 14. piirkonna partnerriigid

Nagu on kirjeldatud eespool jaotises „Toetus üliõpilaste õpirände jaoks“ („Individuaalne toetus füüsilise õpirände korral“)

Vähemate võimalustega üliõpilastele ja äsjalõpetanutele ette nähtud lisasumma sel juhul määratakse.

Praktika jaoks ette nähtud lisasummat ei määrata juhul, kui õpirände raames suundutakse 1.–4. ning 6.–13. piirkonna partnerriiki.

Programmiriikide hulka kuuluvad äärepoolseimad piirkonnad ning ülemeremaad ja -territooriumid.

Lühiajalises füüsilises õpirändes (põimitud õpiränne ning doktorantide lühiajaline õpiränne) osalevad üliõpilased ja äsjalõpetanud

Individuaalse toetuse põhisummad on alljärgnevad.

Füüsilise õpirände kestus

Summa (ükskõik mis programmi- või partnerriigi puhul)

Kuni tegevuse elluviimise 14. päevani:

70 eurot päevas

Tegevuse elluviimise 15.–30. päev:

50 eurot päevas

Individuaalne toetus võib hõlmata ka üht reisimisele kuluvat päeva enne tegevuse elluviimist ja üht reisimisele kuluvat päeva pärast tegevuse elluviimist.

Vähemate võimalustega üliõpilased ja äsjalõpetanud – individuaalse toetuse lisasumma lühiajalise füüsilise õpirände korral

Vähemate võimalustega üliõpilased ja äsjalõpetanud saavad lisaks programmi „Erasmus+“ individuaalsele ELi toetusele lisasumma 100 eurot 5–14 päeva kestva füüsilise õpirände perioodi korral ning 150 eurot juhul, kui see periood kestab 15–30 päeva. Kohaldatavad kriteeriumid määravad riigi tasandil kindlaks riiklikud bürood kokkuleppel riigi ametiasutustega.

Praktika jaoks ette nähtud lisasummat sel juhul ei määrata.

Programmiriikide hulka kuuluvad äärepoolseimad piirkonnad ning ülemeremaad ja -territooriumid.

Üliõpilased ja äsjalõpetanud, kes ei saa reisitoetust – individuaalse toetuse lisasumma keskkonnasäästliku reisimise korral

Üliõpilased ja äsjalõpetanud, kes ei saa reisitoetust, saavad valida keskkonnasäästliku reisimise. Sel juhul makstakse neile individuaalse toetuse ühekordse lisasummana 50 eurot ning täiendavat individuaalset toetust kuni nelja päeva eest, et katta vajaduse korral edasi-tagasisõiduks kuluvate reisipäevade kulud.

Reisitoetus

Reisikulude katmiseks võivad alljärgnevates summades reisitoetust saada järgmised osalejad:

  • ELi liikmesriikide äärepoolseimates piirkondades, Küprosel, Islandil, Maltal ning ELi liikmesriikide koosseisu kuuluvates ülemeremaades ja -territooriumidel asuvates kõrgkoolides õppivad või õppinud üliõpilased ja äsjalõpetanud, kes suunduvad programmiriikidesse või 5. või 14. piirkonna partnerriikidesse;
  • lühiajalises õpirändes osalevad vähemate võimalustega üliõpilased ja äsjalõpetanud ning
  • üliõpilased ja äsjalõpetanud, kes suunduvad muudesse kui 5. või 14. piirkonna partnerriikidesse.

Sihtkoha kaugus[11]

Tavapärase reisimise korral

Keskkonnasäästliku reisimise korral

10–99 km

23 eurot osaleja kohta

 

100–499 km

180 eurot osaleja kohta

210 eurot osaleja kohta

500–1999 km

275 eurot osaleja kohta

320 eurot osaleja kohta

2 000–2 999 km

360 eurot osaleja kohta

410 eurot osaleja kohta

3 000–3 999 km

530 eurot osaleja kohta

610 eurot osaleja kohta

4 000–7 999 km

820 eurot osaleja kohta

 

8 000 km või enam

1 500 eurot osaleja kohta

 

Üliõpilased ja äsjalõpetanud, kes valivad keskkonnasäästliku reisimise, saavad täiendavat individuaalset toetust kuni 4 päeva eest, et katta vajaduse korral edasi-tagasisõiduks kuluvate reisipäevade kulud.

Programmiriikidest partnerriikidesse (v.a 5. ja 14. piirkonna partnerriigid) suunduva õpirände korral peavad vähemate võimalustega üliõpilased ja äsjalõpetanud saama reisitoetust. Kõigi teiste üliõpilaste ja äsjalõpetanute korral võivad toetusesaajad loobuda reisitoetuse pakkumisest seoses programmiriikidest partnerriikidesse (v.a 5. ja 14. piirkonna partnerriigid) suunduva õpirändega.

C) Toetus töötajate õpirände jaoks

Töötajad saavad ELi toetust, mis aitab katta välismaal viibimise ajal nende reisi- ja elamiskulud, vastavalt alljärgnevatele tingimustele.

Eelarvekategooria

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Summa

Reisitoetus

Toetus, mis aitab katta osalejate kulud seoses reisimisega lähtekohast tegevuse elluviimise kohta ja tagasi.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse sihtkoha kaugus osaleja kohta. Taotleja peab märkima lähtekoha ja tegevuse toimumise koha vahemaa,[12] kasutades Euroopa Komisjoni pakutavat vahemaa kalkulaatorit[13].

Sihtkoha kaugus

Tavapärane reisimine

Keskkonnasäästlik reisimine

0–99 km

23 eurot

 

100–499 km

180 eurot

210 eurot

500–1 999 km

275 eurot

320 eurot

2 000–2 999 km

360 eurot

410 eurot

3 000–3 999 km

530 eurot

610 eurot

4 000–7 999 km

820 eurot

 

8 000 km või enam

1 500 eurot

 

Individuaalne toetus

Osalejate otsesed elamiskulud meetme elluviimise ajal.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse viibimise kestus osaleja kohta (mis hõlmab vajaduse korral ka üht reisimisele kuluvat päeva enne tegevuse elluviimist ja üht reisimisele kuluvat päeva pärast tegevuse elluviimist).

Töötajad, kes valivad keskkonnasäästliku reisimise, saavad täiendavat individuaalset toetust kuni nelja päeva eest, et katta vajaduse korral edasi-tagasisõiduks kuluvate reisipäevade kulud.

Kuni tegevuse elluviimise 14. päevani: tabeli A veerus A1.1 esitatud summa osaleja kohta (päevas)

tegevuse elluviimise 15.–60. päeval: 70 % tabeli A veerus A1.1 esitatud summast osaleja kohta (päevas)

Tabel A. Individuaalne toetus (summa eurodes päevas)

Summad sõltuvad vastuvõtvast riigist. Need summad määratakse kindlaks allpool esitatud tabelis märgitud miinimum- ja maksimumsummade piires. Oma riigis toetusesaajate suhtes kohaldatavate summade kindlaksmääramisel võtavad riiklikud bürood kokkuleppel riigi ametiasutustega arvesse kaht erikriteeriumi:

  • ELi toetust täiendavate selliste muude rahaliste vahendite kättesaadavus ja summa, mis saadakse kohalikul, piirkondlikul või riigi tasandil eraõiguslike või avalik-õiguslike asutuste pakutava kaasrahastamise teel;
  • välismaal õpetada või end koolitada soovivate töötajate nõudluse üldine tase.

Kõikide sihtriikide suhtes tuleks kohaldada asjaomase vahemiku piires sama protsendimäära. Kõikide sihtriikide jaoks ei saa kindlaks määrata sama summat.

 

Programmiriikide töötajad

Vastuvõttev riik

Miinimumsumma – maksimumsumma (päevas)

 

A1.1

Iirimaa, Island, Liechtenstein, Luksemburg, Norra, Rootsi, Soome, Taani

14. piirkonna partnerriigid

80–180

Belgia, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küpros, Malta, Madalmaad, Austria, Portugal

5. piirkonna partnerriigid

70–160

Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Leedu, Läti, Poola, Põhja-Makedoonia Vabariik, Rumeenia, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Türgi, Ungari

60–140

1.–4. ning 6.–13. piirkonna partnerriigid

180

Riiklikud bürood võivad programmiriikidevahelise ning 5. ja 14. piirkonna partnerriikidesse suunduva õpirände puhul pakkuda oma kõrgkoolidele paindlikkust, määrates riigi tasandil kindlaks toetuste vahemikud, mitte summad. See peaks olema põhjendatud – näiteks võiks seda võimaldada riikides, kus piirkondlikul või kõrgkooli tasandil on kättesaadav kaasrahastamine. Täpsed summad avaldatakse riiklike büroode ja kõrgkoolide veebisaitidel.

d) Kõrgkoolide ja õpirändekonsortsiumide kindlaksmääratav üliõpilastele ja töötajatele antava rahalise toetuse summa

Oma asutustes ELi määrade kindlaksmääramisel ja/või kohaldamisel peavad kõrgkoolid ja õpirändekonsortsiumid igal juhul kinni pidama järgmistest põhimõtetest ja kriteeriumidest.

  • Kui kõrgkoolid/konsortsiumid on toetuse määrad paika pannud, peavad need jääma samaks kogu õpirändeprojekti kestuse ajal. Ühe projekti raames ei ole võimalik toetusi vähendada ega suurendada.
  • Määrad tuleb kindlaks määrata ja/või neid tuleb kohaldada objektiivselt ja läbipaistvalt, võttes igati arvesse eespool kirjeldatud põhimõtteid ning metoodikat (st arvestades õpirändevoo ja täiendavate eritoetustega).
  • Kõik üliõpilased, kes suunduvad sama liiki õpirändetegevuse (õpingud või praktika) raames sama rühma riikidesse, peavad saama sama suurt toetust (v.a äärepoolseimatest programmiriikidest ja piirkondadest ning ülemeremaadest ja -territooriumidelt pärit või vähemate võimalustega üliõpilased ja äsjalõpetanud).

E) Põimitud intensiivprogrammid

Eelarvekategooria

Rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad reeglid

Summa

Korraldustoetus

Kulud, mis on otseselt seotud põimitud intensiivprogrammide korraldamisega (v.a osalejate elamis- ja reisikulud).

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.

Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse õpirändes osalejate arv, v.a programmi elluviimisel osalevad õpetajad/koolitajad.

Taotluse korraldustoetuse saamiseks esitab põimitud intensiivprogrammi ühiselt korraldavate kõrgkoolide nimel koordineeriv kõrgkool.

400 eurot osaleja kohta, vähemalt 15 osalejat, kõige enam 20 toetatavat osalejat.

  1. https://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/resources/documents/applicants/higher-education-charter_et.

  2. https://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/resources/documents/erasmus-charter-higher-education-2021-2027-guidelines_et.

  3. Üliõpilase praktika loetakse digioskuste praktikaks juhul, kui praktikant tegeleb selle käigus ühe või mitme alljärgneva tegevusega: digiturundus (nt sotsiaalmeediahaldus, veebianalüütika); graafiline, mehaaniline või arhitektuuriline digidisain; mobiilirakenduste, tarkvara või veebisaitide arendus, skriptide kirjutamine; IT-süsteemide installimine ja võrkude paigaldamine, hooldus ja haldus; küberturvalisuse tagamine; andmeanalüütika, andmekaeve ja andmete visualiseerimine; programmeerimine, robootika ja tehisintellekti rakenduste arendamine; üldine kasutajatugi, tellimuste täitmine, andmesisestus või kantseleitöö selle kategooria alla ei kuulu.

  4. Hiljuti doktorikraadi omandanud isikud võivad praktikal osaleda samadel tingimustel nagu teised äsjalõpetanud isikud (12 kuu jooksul alates lõpetamisest). Nende riikide puhul, kus äsjalõpetanud peavad astuma kohustuslikku sõjaväe- või tsiviilteenistusse, pikendatakse rahastamiskõlblikkuse perioodi nimetatud teenistuse kestuse võrra.

  5. Üliõpilaste praktikaga seotud õpirände korral ei ole vastuvõtvate organisatsioonidena rahastamiskõlblikud järgmised organisatsioonid: ELi institutsioonid ja muud ELi asutused, sealhulgas spetsialiseeritud asutused (nende täielik nimekiri on kättesaadav aadressil https://europa.eu/european-union/about-eu/institutions-bodies_et); ELi programme haldavad organisatsioonid, näiteks programmi „Erasmus+“ riiklikud bürood (selleks et vältida võimalikku huvide konflikti ja/või topeltrahastamist).

  6. Varasem kogemus programmi „Erasmus+“ raames ja/või programmi Erasmus Mundus stipendiumisaajana moodustab osa õppetsükli puhul arvestatavast 12 kuust.

  7. Ühe õppetsükliga õppeprogrammide puhul (nt meditsiini erialal) saavad üliõpilased õpirändes osaleda kuni 24 kuud.

  8. Emakõrgkoolist sõltuva ja sama Erasmuse kõrgharidushartaga hõlmatud filiaali korral loetakse saatvaks riigiks riik, kus asub emakõrgkool. Seetõttu ei ole võimalik korraldada programmi „Erasmus+“ õpirännet sama Erasmuse kõrgharidushartaga hõlmatud emakõrgkooli ja selle filiaalide vahel.

  9. Nende riikide puhul, kus äsjalõpetanud peavad astuma kohustuslikku sõjaväe- või tsiviilteenistusse, pikendatakse rahastamiskõlblikkuse perioodi nimetatud teenistuse kestuse võrra.

  10. 5. ja 14. piirkonna partnerriigid on üksnes vastuvõtvad riigid.

  11. Aluseks võetakse sihtkoha kaugus osaleja kohta. Sihtkoha kauguse arvutamisel tuleb kasutada Euroopa Komisjoni pakutavat vahemaa arvutamise kalkulaatorit (http://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/tools/distance_et.htm). Edasi-tagasisõidu katmiseks vajaminev ELi toetus tuleb arvutada ühe suuna vahemaa põhjal.

  12. Näiteks kui osaleja on pärit Madridist (Hispaania) ja tegevus toimub Roomas (Itaalia), arvutab taotleja vahemaa Madridist Rooma (1 365,28 km) ning valib seejärel vastava sihtkoha kauguse vahemiku (st 500–1 999 km).    

  13. http://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/tools/distance_et.htm.